Lisatud: 01 Juuli 2012

Statsionaarse taastusravi võtmeküsimuseks on: kuidas tulla toime alla omahinna ja töötada üle oma võimete. Seejuures igapäevaselt väikesi imesid korda saates.

Eestis on taastusravi viimase 10-15 aasta jooksul muutunud protseduuripõhisest lisaravist iseseisva kontseptuaalse lähenemisega erialaks. Enam ammu ei peeta tõenduspõhise taastusravi all silmas ravikehakultuuri või heaoluteenust spaas. Igapäevases arstlikus tegevuses tundub aga sageli, et taastusravi koht Eesti meditsiinimaastikul on kusagil äärealadel ning seetõttu ei teata täpselt ka selle sisu ja tegevusi.

Juba kümme aastat tegutsenud kliinikumi statsionaarne taastusravi osakond ei ole siinkohal erandiks. Finantseerimise valdkonnas on käimas läbirääkimised Eesti Haigekassaga, et tõsta taastusravi ravipäeva hinda. Näiteks ei ole praegu ravipäeva maksumusse arvestatud õe ööpäevaringset juuresolekut, mis praktikas on aga hädavajalik. Seda enam, et tihtipeale sattub statsionaarsesse taastusravi osakonda patsiente, kes ei ole oma seisundi poolest taastusravi patsiendid, aga keda tuleb ravida taastusravi päevarahade eest. Näiteks on osakonnas ravitud ka II astme intensiivravi patsiente, kelle ravipäeva maksumus on üle 200 euro kallim kui taastusravi ravipäeva hind.

Statsionaarse taastusravi osakonna vanemarst-õppejõu dr Aet Lukmanni sõnul kasutavadki nad oma töös kõiki (taastus)ravivõimalusi, et patsiente elule tagasi võita. Taastusravi toimub meeskonnatöö põhimõttel. Meeskonda juhib taastusarst ning sinna kuuluvad füsioterapeut, psühholoog, logopeed, tegevusterapeut, sotsiaaltöötaja ja õendus-hoolduspersonal. Tarviduse korral liituvad teiste erialade arstid, protesist, dietoloog. Mõistagi kuulub meeskonda patsient ise ja tema tugiisikud. Aastate jooksul on kujunenud professionaalne ja üksteist mõistev kollektiiv.

Meeskonna igal spetsialistil on kindel eesmärk ühe või teise funktsioonihäire ravis. Koosolekutel arutatakse ühiselt patsientide funktsionaalse toimetuleku defitsiidi põhjusi, võimalikke ravitaktikaid, nende efektiivsust ja püsiva puude korral kohanemistehnikaid.

Dr Aet Lukmann on optimistlik ja leiab, et kuivõrd kliinikum on kolmanda etapi haigla, siis tulebki siin lahendada keerulisemaid juhtumeid. „Siiski võiks Tartus tulevikus olla rohkem järelravi võimalusi," arvab dr Lukmann. „Seal võiksid abi saada kirurgilise- ja siseprofiiliga patsiendid, kes ei pruugi olla veel valmis intensiivseks taastusraviks. Praegu võib juhtuda nii, et omaosalusega taastusravi saav patsient tasub sisuliselt oma akuutse haiguse ravipäevade eest ning vajalik taastusravi jääb patsiendil saamata.

Taastusravi kriteeriumite järgi peaks patsient olema taastusraviga hõivatud vähemalt 5 päeva nädalas ja 3 tundi päevas. Kliinikumis suudetakse patsiendile pakkuda ravi isegi 6 päeval nädalas. Intensiivse statsionaarse taastusravi etapis peaks patsient saama 45-60 minutit igat teraapia liiki, mis talle on näidustatud. Olgu selleks siis füsioteraapia või tegevusteraapia või logopeedi teenus.

„Taastusravi on multidistsiplinaarne meeskonnatöö, mis õpetab patsienti kui tervikut käsitlema ka selles mõttes, et haiged on sageli keerulised ja mitme diagnoosiga. Esineb olukordi, kus hoopis kaasuvad haigused osutuvad edukat ravi takistavaks põhiprobleemiks. See ongi meie eriala võlu ja valu, et meil on patsiente nii ortopeedia-, kardioloogia- kui ka onkoloogia- või pulmonoloogia erialadelt," ütleb dr Lukmann.

Kliinikumi Leht

Loe edasi...

Lisatud: 01 Juuli 2012

Statsionaarses taastusravi osakonnas avati juuni alguses logopeedilist (st kõne-, hääle- ja neelamishäired) teenust pakkuv kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskus. Keskuse loomise tingis vajadus järjepideva kõne- ja neelamishäirete ravi järele.

Keskuses töötavad logopeedid Anne Uriko ja Lagle Lehes. Keskuse looja ja juhataja Anne Uriko on spetsialiseerunud neelamishäirete ravile. Kuna Eestis ei ole võimalik omandada düsfaagia ravi alaseid teadmisi, siis on Anne Uriko saanud vastava väljaõppe ning omandanud rahvusvahelised sertifikaadid Kreekas, USA-s, Saksamaal ja Soomes. Anne Uriko vastuvõtule on oodatud eelkõige erinevate kõne- ja neelamishäiretega täiskasvanud. Lagle Lehes tegeleb peamiselt laste kõneprobleemidega ning nii laste kui täiskasvanute häälehäirete raviga. Ta on läbinud erinevaid hääleteraapia alaseid koolitusi.

Keskuse eesmärk on pakkuda patsiendikeskset, kompleksset ja kvaliteetset logopeedilist ravi erinevas vanuses patsientidele kõikjalt Eestist. Keskuses töötavad lisaks logopeedidele ka kliiniline psühholoog, taastusravi arstid ja füsioterapeut. Patsiendi jaoks tähendab see vajadusel kõigi spetsialistide konsultatsioone ja ravi kohapeal. Keskuses tegeletakse alljärgnevate logopeediliste häirete raviga.

Kõnehäired - toimub kompleksne kõnehindamine, patsiendi nõustamine ning vajadusel ravi ja kõne arengu dünaamika jälgimine.
Häälehäired - ravi hõlmab esmast hääleseisundi hindamist (nt PRAAT programmiga) ja vajadusel häälehäire ravi. Uudse ravimeetodina pakume spetsiifilist hääleteraapiat koos toetava elektristimulatsiooni VocaStim® aparaadiga. Teraapia sihtgrupiks on funktsionaalsete ja orgaaniliste häälehäiretega patsiendid, keda vaevab kähehäälsus, hääl on liiga nõrk ja/või pinges ja teised häälega seotud probleemid.

Neelamishäired - keskuses tegeletakse teaduspõhise neelamishäirete diagnostika (videofluoroskoopiline uuring), nõustamise ja raviga. Keskuses asub Baltikumi ainus uudne neuromuskulatuurset elektrilist stimulatsiooni ning elektromüograafiat võimaldav VitalStim® aparaat. Neelamishäirete ravis kasutatakse lisaks ainulaadset DPNS®-tehnikat neelupiirkonna mõjutamiseks. Lisaks toimub neelamise hindamine tservikaalse auskultatsiooni abil erinevate toidukoostiste neelamise ajal ja selle järgselt.

Näonärvi halvatuste taastusravi - keskuses toimub nii tsentraalse kui perifeerse päritoluga näonärvi halvatuste ravi. Logopeed koostab individuaalse teraapiaplaani sõltuvalt kahjustuse raskusastmest ja ulatusest. Lisaks kasutatakse labiaal-goniomeetriat, elektrilist stimulatsiooni jt meetodid.

Taastusarstidena töötavad keskuses Aet Lukmann ning Jana Intšite. Taastusarsti töö hõlmab patsiendi arstlikku läbivaatust, antropomeetriliste andmete ja tervise riskitegurite hindamist ning meditsiinilist nõustamist.

Kliiniline neuropsühholoog Liisi Kööts-Ausmees tegeleb patsientidega, kellel on raske kohaneda teda tabanud uudse olukorraga. Vajadusel hindab kognitiivseid funktsioone, et leida patsiendi tugevaid külgi ning avastada piiranguid, mis võiksid mõjutada kõne- ja neelamisteraapias osalemist. Lisaks nõustab psühholoog pereliikmeid, soodustamaks nende psühholoogilist toimetulekut.

Füsioterapeut Triin Kaldur on spetsialiseerunud pea- ja kaelapiirkonna füsioteraapiale. Füsioteraapias rakendatakse miimika- ja mälumislihastele mõeldud venitusi ja massaažitehnikaid ning lõdvestavaid ja tugevdavaid terapeutilisi harjutusi. Rakendatakse näopiirkonna elektroteraapiat ja tegeletakse rühi korrigeerimisega.

Vastuvõtt toimub Riia 167 kab C 330.
Vastuvõtule saab registreerida kliinikumi etteregistreerimistelefonil 731 9100.
Lisainfo: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või kabineti telefonil 731 8976
Logopeedile suunamisel on vajalik eri- või perearsti saatekiri.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 Juuli 2012

Värskelt on trükist ilmunud Ühendlabori käsiraamatu IV väljaanne.

Käsiraamatu esitrükk ilmus 1998. aastal, sellele järgnesid II (2002) ja III (2006).
Võrreldes eelnevatega on käesolev väljaanne palju mahukam, kuna Ühendlabori analüüside menüü on aastate jooksul tunduvalt laienenud ja kõik uued analüüsid on viimases käsiraamatu versioonis ka kajastatud. Samuti on üle vaadatud ja vajadusel korrigeeritud ning kaasajastatud kõik eelmistes väljaannetes ilmunud peatükid. Peatükkide koostamise ja toimetamisega on ametis olnud pea kõik Ühendlabori arstid ja spetsialistid. Samuti on konsultantidena abiks olnud paljud klinitsistid. Suur tänu kõigile! Kogu materjali on kokku pannud ja raamatuks vormistanud toimetajad Urmas Siigur ja Kaja Kallion.
Ühendlabori käsiraamat on mõeldud abimeheks nii õdedele, arstidele kui üliõpilastele, andes vajalikku infot analüüside olemuse, proovivõtu nõuete, referentsväärtuste ja tulemuste interpreteerimise osas.
Analüüsid on raamatus tähestikulises järjekorras, vajadusel võib analüüsi leida ka raamatu lõpus oleva aineregistri või lühendite registri abil. Samuti on käsiraamatust leitav info Ühendlabori struktuuri kohta ja raviarste nõustavate spetsialistide kontakttelefonid.
Lisaks paberraamatule on olemas ka käsiraamatu veebiversioon, mis on kättesaadav Ühendlabori kodulehel (http://www.kliinikum.ee/yhendlabor/). Veebiversioon ja paberkäsiraamat võivad peagi teineteisest erineda, kuna info uueneb ja täieneb kiiresti ning viimased muudatused kajastuvad ainult veebis.
Käsiraamatut jagatakse tasuta nii kliinikumi arstidele-õdedele kui ka kliinikumivälistele klientidele. Infot käsiraamatu kohta saab Ühendlabori sekretärilt Diana Liivatilt (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.).

Kaja Kallion
käsiraamatu toimetaja, laboriarst

Lisatud: 26 Mai 2012

9.-12. maini toimus Tartus Baltimaade Neuroloogia kongress – BALCONE 2012

Kongressi ettevalmistustööd Ludvig Puusepa nimelise Neuroloogide Seltsi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli närvikliiniku koostöös kestsid üle aasta ning selle tulemusena oli kongressi enam kui 50 lektori seas oma ala tippspetsialiste Euroopast ja ka Ameerikast. Kongressil oli 482 osavõtjat, põhiliselt Baltimaadest, aga koos lektoritega kokku 13 riigist.

Kongressi juhatasid sisse kursused kitsamatel teemadel väiksematele gruppidele neurofüsioloogiast ja neuroradioloogiast koostöös radioloogiakliinikuga dr Pilvi Ilvese, dr Kai Ulsti ja dr Tiiu Tombergi juhatamisel. Kaks praktilist kursust – neurosonograafia dr Toomas Toomsoo juhatamisel ja elektroneuromüograafia dr Leena Puksa läbiviimisel toimusid kliinikumi uuringukabinettides. Epilepsia/elektroentsefalograafia kursuse eestvedajaks oli dr Sulev Haldre. Kongressi avaloeng oli Tartu ajaloolisest farmakoloogiadünastiast ja selle osast maailma neuropsühhofarmakoloogia arengus. BALCONE programmi sessioonide põhiteemade hulka kuulusid ajuveresoonkonna haigused, epilepsia, liigutushäired, sclerosis multiplex, peavalu, neurorehabilitatsioon ja neurokirurgia. Kutsutud lektorite hulgas esinesid ka kliinikumi närvikliiniku arstid; plenaarsessioone juhatasid meilt prof Toomas Asser, dots Janika Kõrv, dots Sulev Haldre, dots Pille Taba ja dr Mark Braschinsky.

Lisaks neuroloogidele pakuti paralleelprogrammi terve päeva ulatuses ka õdedele, kus pakuti ühelt poolt juhendmaterjale ja praktilisi õendusaspekte, teiselt poolt innovaatilisi teemasid, nagu organite annetamise koordineerimine ja õendusnõustamine geneetiliste haiguste korral, millest rääkisid Londonis Queen Square Neuroloogiainstituudis töötavad õed. Sessioone olid juhatamas ja loenguid lugemas ka Soome ja Leedu õendusprofessorid, kuid enamus suuliste lühiettekannetega praktilistel õendusteemadel esinejad olid kliinikumi neuroloogia osakonna õed.

Lisainfo: www.balcone2012.ee

Pille Taba

vanemarst-õppejõud neuroloogia erialal

närvikliinik

Lisatud: 26 Mai 2012

5. mail korraldas Lastefond „Teeme ära!" talgupäeva psühhiaatriakliiniku lasteosakonna mänguväljakul.

Ilus ilm ja hea tahe tõi kokku paarkümmend inimest, kes korrastasid mänguväljakut ja parandasid atraktsioone. Talgujuht Diana Salf avaldas heameelt, et üheskoos sai palju ära tehtud. Lisaks Lastefondi vabatahtlikele olid kaasa löömas ka psühhiaatriakliiniku töötajad.

AS Cramo piirkonna juhataja ja Lastefondi nõukogu liige Antti Kask oli appi tulnud nii tööriistadega kui ka oma meestega: „Mänguväljaku korda tegemisest oli juba mõnda aega juttu olnud, nüüd avanes hea võimalus see „Teeme ära!" kampaaniaga ühildada."

Üritust toetasid veel Raxeli RP OÜ, Tommi mänguväljakud, Rademar, Sportland, Rõngu mahl, Teps-lukk, Raitwood, Sadolin, Inglismäe OÜ

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2012

Aprillis külastasid naistekliinikut kolleegid Gruusiast ja Venemaalt – erinevatest maadest, aga ühesuguste eesmärkidega – et tutvuda kliinikumi naistekliinikuga, saada kogemusi ja edendada koostööd.

Venemaa delegatsiooni juhtis Pihkva oblasti peagünekoloog Sergei Sukmanjuk, temaga olid kaasas dr Galina Nevaljonnaja, dr Alla Vorobjova, dr Jelena Kovaljova ja ämmaemand Tatjana Korenbljum. Külastuse lõppedes sõlmiti haiglate vaheline koostöölepe.

Venemaa külalistele meeldis meie töökorraldus, kollegiaalsus ja kaasaegne haiglakeskkond, tulevikus sooviksid nad veelgi rohkem praktilise tööga tutvuda. Ämmaemand Korenbljum ütles naljaga pooleks, et talle meeldis naistekliinik sedavõrd, et ta oleks valmis meile tasuta tööle tulema.

Batumi sünnitusmajast olid seekord külas dr Levan Bejanidze, dr Nana Phutkaradze, dr Nargiz Manvelidze ja ämmaemand Marine Zarbazoia. Külaskäik toimus Eesti Ämmaemandate Ühingu ja välisministeeriumi arenguabi projekti „Tartu ja Batumi ämmaemandate praktilise sünnitusabi koostööprojekt" raames.

Gruusia külaliste muljed olid suurepärased ning vestlustest jäi kõlama suur huvi koostöö jätkamiseks. Ideaalpildis sooviksid nad praktikale saata kokku üheksa inimest erinevatel ajaperioodidel. Eriti muljetavaldav külalistele oli lisaks rasedate ja sünnitajate teenindusele ka operatsiooniteenistus ja sterilisatsiooniosakond.

Naistekliiniku ülemämmaemanda Pille Teesalu sõnul tuleks meenutada, kuidas meie arstid ja ämmaemandad käisid taasiseseisvumise järel Põhjamaades kogemusi omandamas ja õppimas ning püüda nüüd ka teistele vastu anda oma teadmisi ja oskusi. Pille Teesalu soovis tänu avaldada kõigile, kes on aidanud külalisi vastu võtta, eriti ämmaemandatele Svetlana Nilbele ja Taissia Pahhomovale.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2012

Lastefondi abiga sai märtsi lõpus naistekliiniku sünnitusosakond sünnitajate tsentraalse jälgimise süsteemi (OmniView), mis abistab ämmaemandaid ja arste patsientide jälgimisel ning annab kohe märku, kui midagi peaks ema ja loote seisundis muutuma.

OmniView programm kasutab Sisporto® arvutiga esitatavat kardiotokograafilise (KTG) graafiku analüüsi eesmärgiga teavitada meedikuid kardiotokograafilistes graafikutes toimunud muudatustest ja võimaldab graafikute kaugkuvamist mis tahes valitud arvutist, mis on võrku ühendatud.

Sünnitusosakonna vanemämmaemanda Sirje Kõvermägi sõnul on uue, kogu osakonda katva jälgimissüsteemi plussiks operatiivne info edastamine meedikutele ja seeläbi kiirem võimalus reageerida kriitilises olukorras, kui on avastatud patoloogilisi seisundeid. Lisaväärtuseks on see, et programm võimaldab ka loote seisundit analüüsida: „Varem tegime seda nö käsitsilugemisega ja lippasime KTG paberilindiga mööda osakonda, et arstide arvamust saada."

Uus süsteem võimaldab KTG graafikuid kohalikus andmebaasis salvestada ja interaktiivselt taastada, samuti arhiveerida ning vähendada vajadust info väljatrükkimiseks KTG paberile.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2012

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna lapspatsiendid said Lastefondi abiga kaasaegse jälgimismonitori (OMNI II) koos vajaliku lisavarustusega.

Uus jälgimismonitor OMNI II sobib tehniliste parameetrite poolest nii lastele kui ka täiskasvanutele, et jälgida patsiendi seisundit ja ravi: aitab kalkuleerida ravimiannuseid, monitoorib EKG-d, mõõdab vererõhku, saturatsiooni ja nahatemperatuuri. Kingitus anti üle koostöös AS Semetroniga ning selle väärtus on 2937 eurot.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2012

4. aprillil tähistab lastekliinik 90. sünnipäeva ja ühtlasi ka praeguse lastekliiniku maja 30. sünnipäeva.

Tähtpäevade puhul toimub 4. aprillil algusega kell 15.00 Tartu Ülikooli Ajaloo Muuseumi valges saalis konverents, kus esinevad ettekannetega lastekliiniku juhataja prof Vallo Tillmann ja kliiniku kauaaegne juhataja dr Kaljo Mitt (aastatel 1977-1999). Tänatakse lastekliiniku staažikaid töötajaid ja esitletakse Vahur Laiapea tehtud filmi lastekliiniku ajaloost ning tänapäevast.

Dr Marika Kirss

lastekliiniku direktor

Lisatud: 26 Märts 2012

Lastefondi eestvedamisel soovitakse Tartu Ülikooli Kliinikumis laiemalt rakendada uuenduslikku ja Eestis veel vähepraktiseeritud kogemusnõustamist enneaegsete, erivajadustega või rasket haigust põdevate laste emadele ja teistele pereliikmetele.

Juba aastajagu on lastekliiniku neonatoloogia osakonnas toimunud enneaegsete laste vanemate kogemusnõustamine. Nõustajatena on töötanud Raili Hollo ja Ethel Toomingas, kes õpivad Tartu Teoloogia Akadeemias hingehoidu ja on ka ise enneaegsete laste emad. Nüüd on plaani võetud projekti laiendamine ka psühhiaatria- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikutesse.

Kogemusnõustamine on sotsiaalteenus, mis keskendub peamiselt erinevate sotsiaalsete ja vaimse tervise probleemide ennetusele. Seda viib läbi lapsevanem, kellel on endal samalaadne isiklik kogemus. Nõustamise eesmärgiks on aidata parandada haigete lastega perede toimetulekut ja elukvaliteeti ning soodustada laste kasvuks ja arenguks vajaliku perekeskkonna kujunemist.

Kogemusnõustamise raames saab teha nii individuaal- kui ka grupinõustamist. Sihtgrupiks on pikaajaliselt haiglas viibinud või juba koju saanud laste emad ja teised pereliikmed. Kava kohaselt võiks kliinikumis kokku olla 6 tugigruppi (3 lastekliinikus, 1 psühhiaatriakliinikus ja 2 hematoloogia-onkoloogia kliinikus).

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Lastefondi poolt juhib kogemusnõustamise projekti Triin Lääne.

Kliinikumi Leht

Kommentaar

Dr Heili Varendi

lastekliiniku neonatoloogia osakonna juhataja

Kogemusnõustamisest (ing peer support) on palju abi, sest peaaegu kõigil emadel tekib peale enneaegse või muu probleemiga lapse sündi stressireaktsioon. Arstide ja õdede esmakohus on tegeleda vastsündinu raviga, ema emotsionaalse enesetunde jälgimine jääb tahaplaanile.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Märts 2012

Pool aastat lastepsühhiaatria ja õendushoolduse osakondades vabatahtliku tööd teinud tudengineiud Sirli Saar, Annika Toomik, Kirsikka Kurg ja Ingrid Lesdorf nimetavad oma tegevust tagasihoidlikult pilootprojektiks, millest nüüd oleks sobiv aeg teha vahekokkuvõtet ja kutsuda projektiga liituma uusi huvilisi.

Eeltöö projekti käivitamiseks algas ligi pool aastat enne, kui vabatahtlikud osakondadesse läksid. Rahulik ja läbimõeldud algus väheste vabatahtlikega sai planeeritud selleks, et luua süsteem, mis muudaks võimalikuks vabatahtlikkuse edasise arengu kliinikumis.

Sissejuhatuseks ütleb Sirli, et nende vabatahtliku töö pilootprojekt seisneb suures osas inimeste ära kuulamises. „Inimeste ära kuulamine on väike asi suure tähendusega," lisab ta täpsustuseks. „Kuigi me oleme arstiteaduskonna tudengid, välja arvatud Kirsikka, kes õpib eripedagoogikat, oleme ennast selles töös meditsiinist distantseerinud." Teda täiendab Ingrid: „Meil ei ole inimestega rääkimiseks tarvidust meditsiiniliste andmete järgi, me ei näe haiguslugusid. Me oleme lihtsalt patsientide jaoks olemas."

Kirsikka tunneb rõõmu, et tal oli võimalik lastepsühhiaatria osakonnas ühte väikest poissi aidata seeläbi, et töötajatega laps alguses ei rääkinud, aga temale avanes. Tähelepanuväärne on see, et Kirsikka räägib lapse aitamisest, mitte abist meditsiinitöötajatele, kes Kirsikka kaudu poisile täpsema diagnoosi said panna. Annika on laste ja noorukitega töötanud alates keskkoolist. „Lastega töötamine annab palju positiivset energiat, hoolimata sellest, et mõnikord ei ole see lihtne. Nad on kõik nii erisugused ja huvitavad. Igas väikeses inimeses on peidus erilisus ja seda tuleks märgata," ütleb ta.

Ingridi arvates oli vabatahtliku töö nende jaoks ka eelarvamuste murdmine. Tihtipeale on nii, et füüsilise puudega inimese puhul kiputakse arvama, et tal on ka vaimne puue. Või vähemasti, et tal on kõrvakuulmine kehv. Sest harvad ei ole juhtumid, kus füüsilise puudega patsienti koheldakse kui eset. Ometi on tegu inimesega, kes on nagu iga teine. Selliste patsientide puhul tuleks tingimata esile tõsta seda, et neil on tihtipeale rohkem tahtejõudu ja positiivsust kui teistel.

Loe edasi...

Lisatud: 26 Märts 2012

Kliinikumi motos („Hoolivus Pädevus Usaldusväärsus") kajastuvaid kliinikumi põhieesmärke teenib ka ettepanekute ja kaebuste süsteem (EKS), mis kogub informatsiooni patsientidele osutatud teenuste kvaliteedi kohta ja aitab tagada patsientide, nende omaste ja haiglakülastajate rahulolu.

2011. aastal registreeriti kliinikumile laekunud avaldusi veerandi võrra rohkem kui 2010. aastal. Kliinikumi struktuuriüksuste kohta tehtud erinevad tähelepanekud ja arvamused jagunesid sisu järgi: ettepanekuteks (113), kaebusteks (183) ja tänuavaldusteks (685). Kõige enam on kasvanud tänuvalduste hulk.

Valdkonniti liigitusid avaldused hinnanguteks ravitöö kvaliteedi, tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kliinikumi töökorralduse kohta; tähelepanekuteks patsientide ja külastajatega suhtlemise kohta; olmega seotud arvamusteks ja muudeks avaldusteks, kuhu kuuluvad näiteks arvete vaidlustamised, probleemid terviseandmete konfidentsiaalsuse küsimustes, jms.

Kaebusi esitati kokku 183. Kaebuste arv jäi eelmise aasta tasemele. Kolmandik kaebustest oli suhtlemise kohta, ligemale viiendik tervishoiuteenuste kättesaadavusest ja teist samapalju ravitöö kvaliteedi kohta. Tervishoiuteenuste kättesaadavuse valdkonnas oli arvukalt etteheiteid vastuvõtuaegadest mittekinnipidamise ja pikkade ravijärjekordade kohta. Kõige rohkem kaebusi esitati anestesioloogia- ja intensiivravikliinikule (32).

Ettepanekuid tehti kokku 113. Kolmandik ettepanekutest esitati olmetingimuste kohta, aga ka töökorralduse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamiseks (invaparkimiskohtade loomine Raja 31 parklas; Wifi kasutamise võimalus, ülerahvastatuse leevendamine L. Puusepa 8 ambulatoorse vastuvõtu koridoris).

Tänu avaldati 685 korral. Enamus tänamistest on seotud suhtlemisega. Kiideti tulemuslikku ravitööd ja head toitlustamist. Kõige rohkem tänati naistekliinikut (105), teenistustest sai kõige enam kiita toitlustusteenistus (36).

Loe edasi...

Lisatud: 23 Veebruar 2012

Kliinikumi majandusteenistuse alla kuulub omaette üksus – desinfektsiooniosakond. Selle nimetuse taha peitub kliinikumi meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiskeskus, mis rajati 2003. aastal esimese omataolisena terves Ida-Euroopas. Algusest peale on keskust juhtinud Tiina Teder.

Jäätmete kahjutustamiskeskus asub lastekliiniku kõrval väikeses majakeses, mis omal ajal ehitati lastehaigla köögiks. Nüüd on hoones kaasaegsed seadmed erikäitlust vajavate meditsiiniliste jäätmete kahjutustamiseks: autoklaav, aurugeneraator, kompressor, jahutusseadmed, konteinerite pesumasin ja arvutiga ühendatud kaal jäätmete koguste registreerimiseks.

Osakonna juhataja Tiina Tederi sõnul toimib üleüldine jäätmete sorteerimine kliinikumis hästi (eriti taaskasutatavate jäätmete osas) ja kliinikumi töötajaid võib keskkonnateadlikkuse eest kiita. Siiski sattub olmejäätmetesse praegu veel liiga palju pakendeid (nt operatsioonitarvikute steriilseid pakendeid), sest kliinikumi jäätmekäitluspartnerid pole neist huvitatud.

2012. aastal on desinfektsiooniosakonnal plaanis korraldada koolitusi, et tõhustada meditsiiniliste jäätmete sorteerimist. Koolituse raames saaks kliinikutele-teenistustele anda ka tagasisidet, millist kasu saab just nende üksus jäätmete efektiivsemast sorteerimisest.

Kliinikumi erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed kogutakse eraldi muudest olmejäätmetest ja kahjutustakse jäätmete kahjutustamiskeskuses.

Erikäitlust vajavad jäätmed kogutakse igas struktuuriüksuses tugevatesse kollast värvi kilekottidesse ning suletakse plastist sulguriga. Jäätmeid transporditakse konteinerites, mis peale kasutamist pestakse kahjutustamiskeskuse spetsiaalses pesumasinas. Käitlemist ootavad jäätmed säilitatakse eraldi külmkambris.

Kliinikumi jäätmekeskus võtab vastu ka teiste Lõuna-Eesti haiglate ohtlikke meditsiinilisi jäätmeid (2011. aastal ca 30 tonni). Kliinikumil endal tekkis 2011. aastal ohtlikke jäätmeid ca 170 tonni.

Tiina Teder rõhutab, et kuna suures asutuses tekkib palju prügi, siis on väga oluline, et võimalikult suur osa sellest läheks taaskasutusse. Kliinikumi sisevõrgust leiab täpsema info jäätmekäitluse korraldusest ning ka õppefilmi jäätmekäitluse korraldusest haiglas.

Kliinikumi Leht

Jäätmekäitluskeskuse autoklaavi tehnilised andmed

Autoklaav on varustatud automaatlaadimise seadmega konteinerite tühjendamiseks, autoklaavi maht on 190 liitrit ja võimsus on töödelda ca 60 kg jäätmeid ühes töötsüklis.

Ohtlikud meditsiinilised jäätmed, mis sobivad kahjutustamiseks autoklaavis:

Ühekordsed meditsiinilised kasutusotstarbe kaotanud , mis sisaldavad kehavedelikke või mis on küllastunud patsiendi kehavedelikega, mikrobioloogilised kultuurid jmt; teravad esemed nagu kasutatud süstlad, nõelad, skalpelliterad, ampullide tükid, verega saastunud klaasitükid.

Kliinikumi jäätmekäitluspartnerid:

VEOLIA KESKONNATEENUSED AS – olme- ja taaskasutatavad jäätmed

AS EPLER&LORENZ – ravimi jäätmed, patoloogilised jäätmed

INFOKAITSESÜSTEEMID LÕUNA OÜ – delikaatseid andmeid sisaldavad andmekandjad

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Psühhiaatriakliinikus on senini olnud kolm osakonda: akuut-, psühhiaatria- ja lasteosakond. Alates 1. veebruarist luuakse lisaks ambulatoorne osakond, mis võtab teistelt osakondadelt üle ambulatoorse töö täiskasvanud patsientidega. Uue osakonna eelprojekt on valminud, ehitustööd peaksid lõppema aasta pärast.

Psühhiaatriakliiniku ambulatoorsele vastuvõtule pöördunud isikute arv on viimase kümne aasta vältel pidevalt kasvanud. Ka ambulatoorsete arsti vastuvõttude arv on viimastel aastatel suurenenud, kuid keskmine arv ühe isiku (sisaldab ka arstlike läbivaatusi psüühikahäireteta isikutele) ja patsiendi kohta on pidevalt vähenenud alates 2006. a. ja viitab vajadusele suurendada vastuvõttude üldarvu.

Ambulatoorne osakonna avamine tuleneb vajadusest senisest enam arendada haiglavälist abi. Täpsemalt puudutab see täiskasvanute ambulatoorse abisüsteemi ümberkorraldamist. Ambulatoorsesse osakonda viiakse üle need akuut- ja psühhiaatriaosakonna töötajad, kes on seotud ambulatoorse tööga. Ambulatoorse osakonnaga saavad olema seotud ka kliinikus töötavad kliinilised psühholoogid ja plaanis on luua lähitulevikus osakonna juurde kliinilise psühholoogia keskus. Struktuuriüksusesse hakkab kuuluma ka valvetuba, mis osutab erakorralist ambulatoorset abi.

Muudatus ei puuduta lasteosakonda, kus planeeritakse välja kujundada noorukite ravimeeskond. 2013. aastal on kavas välja ehitada lastepsühhiaatria osakonna noorukite keskus, mis osutab ambulatoorset ja statsionaarset abi noorukitele.

Ambulatoorses osakonnas loodetakse luua ravimeeskond, kes senisest paremini suudaks osutada spetsialiseeritud abi ka sellistele patsientidele, kes enamasti haiglaravi ei vaja nagu ärevus- või sõltuvushäiretega patsiendid. Kavas on suurendada ka õendusteenuste mahtu, sest psühhiaatriakliinikus töötab palju spetsialistidest õdesid, kelle kvalifikatsioon on senini olnud kasutamata ressurss. Õendusteenuste maht näitab kasvutendentsi nii kliinikumis kui Eestis tervikuna. Vaimse tervise õde-spetsialisti vastuvõtule saaksid pöörduda kroonilise psüühikahäirega toetusravi vajavad patsiendid, kellel on tarvis nõustamist ning infot haiguse ja sellega toimetuleku osas.

Ambulatoorset osakonda hakkab juhtima dr Juhan Kaldre ja osakonna vanemõeks saab Katri Šinkarev. Igapäevases ravitöös ei muutu patsientide, kolleegide ega perearstide jaoks esialgu midagi. Teistes kliinikutes töötavate kolleegidega loodetakse uue osakonna loomisel koostööd parandada, et oleks rohkem ühist diskussiooni patsientide konsulteerimisel.

Dr Juhan Kaldre

psühhiaatriakliiniku arst-õppejõud

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Kirurgiakliiniku vanemarst-õppejõud Margot Peetsalu annab ülevaate kliinikumis juba kasutusel olevatest uurimismeetoditest proktoloogias ja tutvustab anaalmanomeetriat, mida hakatakse rakendama 2012. aasta alguses.

Eestis puudub eraldi erialana koloproktoloogia (proktoloogia). Proktoloogiliste probleemidega tegelevad reeglina üldkirurgid, kes on paremal juhul saanud sellel alal lisakoolitust. See on põhjuseks, et osa mujal maailmas rutiinselt kasutatavaid spetsiifilisi uuringud pole Eestis veel kasutusele võetud. Proktoloogia (silmas pidades just beniigset patoloogiat) on jäänud muu üldkirurgia varju.

Üritades olukorda parandada, on alates 2008. aastast võetud kasutusele jämesoole transiidiuuring (Sitzmarki test), mis on oluline kõhukinnisuse diferentsiaaldiagnostikas. 2008 oli lühiaegselt kasutusel kompuutertomograafiline defekograafia, mis osutus aga väheinformatiivseks ja patsiendile väga ebamugavaks, kuna patsienti polnud võimalik uurida istuvas asendis.

Alates 2009 sügisest on kasutusel dünaamiline fluoroskoopiline defekograafia, mille informatiivsus on oluliselt suurem. Seda uuringut rakendatakse kõikidel haigetel, kellel on probleemiks: takistatud defekatsioon, pärasoole või genitaalprolaps, fekaalinkontinents.

Möödunud aastast on fekaalinkontinentsi haigeid olnud võimalik sulgurlihase võimaliku defekti osas uurida perineumi ultraheli uuringul, mida tehakse naistekliiniku ultraheli kabinetis.

Eelkõige fekaalinkontinentsi, kuid ka takistatud defekatsiooni funktsionaalsete põhjuste selgitamiseks on oluliseks uurimismeetodiks anaalmanomeetria, mille praktikasse rakendamisega loodame toime tulla selle aasta esimesel poolel. Anaalmanomeetria lisab uusi võimalusi ka vaagnapõhja taastusravis.

Eelpool kirjeldatud proktoloogilistele uuringutele peab eelnema patsiendi põhjalik küsitlus vaevuste kohta, läbivaatus ja väga sageli ka endoskoopiline jämesoole uuring (koloskoopia, sigmoidoskoopia) välistamaks onkoloogilisi haigusi.

Proktoloogiliste haigete esmase selektsiooniga peab tegelema perearst. Lisaks haige küsitlusele peaks tegema ka esmase digitaalse läbivaatuse. Kasvajatele iseloomulike ohusümptomite esinemisel tuleb haige kiiresti suunata endoskoopilisele uurimisele, mitte registreerida patsient plaanilisele konsultatsioonile kirurgi juurde. Konsultatsiooni ootamisel võivad need haiged kaotada väärtuslikku aega.

Patsiendid pöörduvad proktoloogiliste probleemidega arsti poole sageli alles siis, kui tõesti enam kannatada ei suudeta. Pärasoolega seotud probleeme peetakse intiimseteks, sageli piinlikeks. Perearsti peetakse sageli ebakompetentseks. Mõnikord hindab ka perearst ise oma kogemust proktoloogiliste tervisehädade diagnoosimisel väikeseks.

Loe edasi...

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Viimastel aastatel on maailmas lokaalse eesnäärmevähi ravis kasutusele võetud uudse meetodina aktiivne jälgimine (ing k active surveillance), mida on nüüd edukalt rakendanud ka uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arst-õppejõud Mihhail Žarkovski ja teised arstid.

Tänapäeval on lokaliseerunud eesnäärmevähi ravis põhiliselt kasutusel kiiritusravi ja kasvaja kirurgiline eemaldamine. Onkokirurgiline protseduur võib tekitada patsiendil tüsistusi, milleks on uriiniinkontinentsus ja impotentsus. Kuna lokaliseerunud (varajast) eesnäärmevähki diagnoositakse üha noorematel meestel, kes elavad aktiivset töö- ja pereelu, siis operatsioonijärgsed tüsistused avaldavad neile negatiivset psühho-emotsionaalset mõju. Seetõttu on otstarbekas kaaluda erinevate ravimeetodite häid ning halbu mõjufaktoreid patsiendi elukvaliteedile ning leida kompromiss (patient trade-off).

Uuringutega on tõestatud, et kui madala riskiga lokaalne eesnäärmevähk jätta ravimata, siis 50-60% juhtudest progresseerub vähk niivõrd aeglaselt, et aktiivravi ei ole üldse otstarbekas. Ehk et risk operatsioonijärgseteks tüsistuseks kaalub üles operatsiooniga saadava kasu. Seega on patsiendil kasulikum säilitada senine elukvaliteet ning jääda aktiivsele jälgimisele, mille puhul tehakse perioodiliselt korduvanalüüse ja hinnatakse tähelepanelikult haiguse kulgu. Aktiivset jälgimist rakendatakse eelkõige juhtudel, kui leitud kasvaja on väike, piirdub eesnäärme koega ja on aeglase kasvuga (madal Gleasoni skoor kuni 3+3).

Aktiivse jälgimise juurde kuulub nii patsiendi kui ka tema lähedaste nõustamine ja teavitamine võimalusest soovi korral üle minna aktiivsematele ravimeetoditele. Prospektiivsed vähiuuringud on näidanud, et ühe inimelu päästmiseks tuleb opereerida 42 eesnäärmevähiga patsienti. Teisisõnu öeldes, vaid üks patsient neljakümne kahest vajab tõepoolest kirurgilist sekkumist. Autopsia andmetel leitakse enam kui 80-aastaste meeste seast 80%-l eesnäärmes kasvajarakud ehk et vanuse kasvades kasvajarakkude olemasolu tõenäosus suureneb, samas ei muutu see iseenesest probleemseks.

2011. aasta lõpu seisuga oli dr Mihhail Žarkovskil aktiivsel jälgimisel 24 patsienti. Ka oma doktoritöös plaanib ta käsitleda patsientide psühho-emotsionaalse seisundi ja isikuomaduste rolli eesnäärmevähi ravivõimaluste valikul.

Ene Selart

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Kirurgiline ravi on ainus tõenduspõhine püsivat kaalulangust pakkuv meetod patsientidele, kelle kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m². Kliinikumis on viimastel aastatel bariaatriliste lõikuste arv kasvanud hüppeliselt.

Kliinikumis on bariaatrilisi operatsioone teostatud alates 2008. aasta kevadest. Esimesel aastal tehti 9 operatsiooni, 2009. aastal ca 30 operatsiooni ning 2011. aastaks oli lõikuste arv tõusnud ca 2-3 operatsioonini nädalas. Meie oleme kasutanud kahte laparoskoopilist operatsioonimeetodit. Vertikaalse maoresektsiooni (gastric sleeve) korral eemaldatakse mao suur kurvatuur ning moodustatakse "varrukas" söögitorust kuni duodenumini mahuga 60-120 ml. Maost möödajuhtiva operatsiooni (gastric bypass) puhul mao ülaosa läbimise teel tekitatakse uus väike magu. Sellest omakorda juhitakse toit sooleanastomoosi abil otse peensoole keskossa. Operatsiooninäidustustel on aluseks KMI: kehakaal (kg) jagatud pikkuse (m) ruuduga. Tänapäeval on üldtunnustatud piiriks operatiivse ravi rakendamisel KMI vähemalt 40 või KMI üle 35 koos ülekaaluga seotud kaasuva haigusega. (vt. ka www.kergemaks.ee )

Operatsioonide efektiivsust mõõdetakse protsentidega, mis kaotatakse üleliigsest kaalust. Kaalulangetuslõikuste eesmärgiks pole ideaalkaalu saavutamine (kuigi üksikutel juhtudel see toimub), vaid olulisteks tulemusteks on kaasuvate haiguste leevendumine ja elukvaliteedi paranemine. Suurimat tähelepanu on maailmas pööratud just II tüübi diabeetikutele, mahukates uuringutes on saavutatud haiguse remissiooni (normaalsed veresuhkruväärtused ilma ravimiteta) operatsiooni järgselt 48-98% patsientidest.

Patsiendid vajavad postoperatiivselt profülaktilist mikroainete ja vitamiinide asendusravi ning monitoorimist. Adekvaatse käsitluse korral on tulemuseks elukvaliteedi paranemine ning eluea pikenemine.

Toomas Sillakivi

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna

arst-õppejõud

Lisatud: 22 Detsember 2011

Detsembrikuu on see aeg, kui vaadatakse tagasi lõppevale ja heidetakse pilk uude aastasse. Mida on teinud sel aastal kliinikumi koolituskeskus? Mida on oodata kliinikumi koolituskeskuselt järgmisel aastal?

2011. aasta on koolituskeskusel hästi läinud. Oleme läbi viinud 111 täienduskursust, millest 19 on olnud lisakursused. Koolitustel kokku on käinud pisut üle 2800 õppija, neist ligi pooled väljastpoolt kliinikumi. Meie klientideks on nii Viljandi-, Valga-, Võru-, Räpina-, Põlva-, Jõgeva-, Kuressaare-, Ida-Virumaa kui ka mitmete teiste haiglate õed. Samuti moodustavad pereõed õppijatest väga suure osa. Tagasiside koolitustele on olnud positiivne, kuid õppijad soovivad tulevikus rohkem aktiiv- ja praktilist õpet. Püüame seda neile ka järgmisel aastal pakkuda.

Sel aastal jätkasime koostööd Tervise Arengu Instituudiga, mille raames korraldasime kaks immuniseerimisalast koolitust koolitervishoiuteenust pakkuvatele pere- ja kooliõdedele. Koolitused toimusid Tallinnas ja Pärnus ning neil osales kokku 99 õde. Selle aasta 1. septembrist peab immuniseerimisalane koolitus olema läbitud kõigil neil õdedel, kes osutavad koolitervishoiuteenust. Koolituse läbimine annab õdedele õiguse iseseisvalt vaktsineerida.

Tänavu pakkusime esmakordselt täiendõpet ka koduõdedele. Koduõendusteenuse eesmärk on pakkuda õendusabi patsientidele, kes ei vaja haiglaravi, kuid kelle tervislik seisund vajab õendusabi. Koduõendusteenust võib osutada õde, kes on saanud spetsiaalse väljaõppe. Meie poolt pakutud täiendõppe maht oli 160 tundi ning see oli kooskõlastatud Koduõdede Seltsiga ja aktsepteeritud Eesti Õdede Liidu poolt. Koolituse lõpetas üheksa koduõde Viljandist, Paidest, Mustveest ja Põltsamaalt. Kõik lõpetanud olid õppega väga rahul, kuid pidasid vajalikuks praktilist õpet. Lõpetanute ettepanekul sai täiendatud ja muudetud järgmise aasta koduõdede koolitust. Järgmisel aastal pakume täiendõpet mahuga 182 tundi, millest 62 tundi on iseseisvat tööd. Iseseisva töö raames tutvutakse ühe koduõendusteenuse pakkujaga ja koostatakse üks koduõenduslugu. Selle aasta lõpetajad jäävad meile aga väga kaukas ajaks meelde, kuna pika õppeperioodi vältel harjusime üksteisega ning meist sai üks sõbralik perekond.

Loe edasi...

Lisatud: 22 Detsember 2011

Kliinikum on 2012. aastaks tellinud lisaks olemasolevatele infoallikatele uue toote UpToDate, mida juba praegu saab kasutada aadressil: www.uptodate.com/online

Medinfo keskus alustab e-kursusi teemal: „Infokirjaoskuse põhimõtted. Meditsiinilised infoallikad. EBM ja PICO meetod. Infoallikad internetis ja nende kvaliteedi hindamine". Kursuse eesmärgiks on tutvustada meditsiinialaseid infoallikaid internetis ja anda teadmisi ning praktilisi oskusi meditsiinialase teadusinformatsiooni otsimiseks.

Lisateavet saab küsida e-posti teel: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja telefonil 731 8186.

Täpsemat infot vaata: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/

Keiu Saarniit

kliinikumi meditsiiniinfo keskuse direktor

Lisatud: 22 Detsember 2011

Äsja ilmus trükist „Valvearsti teatmiku" kolmas täiendatud trükk, mille on koostanud lastekliiniku pediaatrid ja lasteintensiivravi arstid.

„Valvearsti teatmikus" käsitletakse lastel sagedamini esinevaid ägedaid seisundeid ja haigusi, nende sümptomeid, esmaseid uuringuid ja ravi ning antakse haige jälgimissoovitusi. Teatmiku peatükid on täiendatud ja mitmed peatükid on uued - parenteraalne toitmine, vastsündinute CPAP-ravi, hüpoglükeemia, laste valuravi ja ravimite annustamine lastele. Raamatus ei ole käsitletud kirurgilisi haigusi. Teatmik mahub taskusse ja on heaks abiliseks kõigile valvearstidele, kelle patsientideks on lapsed.

Raamatu väljaandmist finantseeris Kliinikumi arendusfond. Teatmikku saab osta lastekliiniku sekretärilt (N. Lunini 6, ruum C104). Raamatu hind on üliõpilastele, arst-residentidele ja kliinikumi töötajatele 5 eurot, teistele 10 eurot.

Heli Grünberg

lastekliiniku vanemarst-õppejõud pediaatria erialal

Lisatud: 22 Detsember 2011

Kui inimene on sündinud ilma väliskõrvata või kaotanud selle trauma tagajärjel, siis on tema aitamiseks kaks võimalust: epiteesi ehk silikoonproteesi paigaldamine või rekonstruktiivkirurgia abil kõrvalesta taastamine. Viimast käiski kõrvakliiniku juhataja dr Priit Kasenõmm novembri alguses Saksamaal õppimas.

Recklingshausenis asuv Prosper-Hospital on üle Euroopa tuntud rekonstruktiivkirurgia keskus, mille nina-kõrva-kurgu ning pea- ja kurgukirurgia kliinikus töötavad oma eriala tippspetsialistid prof Ralf Siegert ja dr Ralph Magritz, kelle käe all sai kõige uuemaid meetodeid õppida ka dr Kasenõmm.

Mõned aastad tagasi prooviti kõrvakliinikus alustada epiteeside paigaldamist väliskõrvata patsientidele, kuid plaanid soikusid, sest haigekassa ei võtnud teenust nimekirja ning patsientide huvi silikoonist kõrvaproteeside vastu oli väike.

Alternatiiviks epiteesile on rekonstruktiivkirurgiline meetod, kus väliskõrv taastatakse patsiendi enda roietest võetud kõhrede abil, millest loodud kõrva konstruktsioon siirdatakse talle naha alla. Operatsioon kestab keskmiselt 6-8 tundi: paralleelselt töötab kaks meeskonda, kellest üks võtab patsiendi roidekõhred ning teine modelleerib sellest kõrva. Pärast operatsiooni on järgmisteks etappideks kõrvataguse voldi loomine ning väliskuulmekäigu rajamine.

Sellise operatsiooni läbiviimiseks peab patsient olema vähemalt 10-aastane, heas üldseisundis ning enam kui 65-cm rinnaümbermõõduga, et oleks olemas kõrvakonstrueerimiseks vajalik kõhre kogus.

Kõrvakliinikul on plaanis koostöös Lastefondiga alustada investeeringute tegemist, et valmistada ette väliskõrva rekonstruktiivkirurgia tegemist Eestis. Seni on Eestis selliseid operatsioone teinud vaid välisriikidest pärit kirurgid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Detsember 2011

10. novembril esitleti kliinikumis uut värviimpulsslaserit, mis on esimene omataoline Baltimaades. Aparaadi soetamise eest on hea seisnud lastekirurgia osakonna juhataja dr Karin Varik ning ostukulud on osaliselt katnud eraannetajad.

Värviimpulsslaser Vbeam-iga (tootja Candela/Syneron) saab ravida nii lastel kui ka täiskasvanutel vaskulaarseid anomaaliaid. Neid esineb 2-3% vastsündinutest ning enamasti paiknevad need näo ja pea piirkonnas (65-85%). Infantiilsed hemangioomid taanduvad tavaliselt ajapikku iseenesest, rohkem tähelepanu nõuavad vaskulaarsed malformatsioonid, mis vajavad korduvaid raviprotseduure. Samuti on nende puhul oht retsidiveerumiseks.

Seade on oma olemuselt väga keerulise ehitusega: laserkiir kantakse läbi optilise fiibri nahale ning veresoonte eemaldamine toimub hemoglobiini poolt valguse lainepikkuse 595 nanomeetrit selektiivse neeldumise tagajärjel. Seadme sisemine töötemperatuur on 50 ºC, mis peab olema võimalikult stabiilne, et hoida väljundlainepikkus ja võimsus soovitavas suhtes.

Vahetult enne laserkiire väljasaatmist jahutatakse nahapinda. Sõltuvalt protseduurist on võimalik kasutada kaheksat eri tüüpi otsikut, mille peamised erinevused seisnevad töödeldava ala suuruses ning sellest tulenevalt rakendatava energia hulgas. AS Semetron seadistas aparaadi ja viis läbi koolitused, mille jaoks kutsuti esinema dr Pablo Naranjo García (Madriidi Elite laserkliiniku direktor). Uue laseriga hakkavad tööle lastekirurgia osakonna arstid Karin Varik ja Viljo Kübarsepp ning esimesed patsiendid on juba abi saanud.

Kliinikumi Leht

Näidustused värviimpulss laserraviks:

• pindmised kaasasündinud ja omandatud vaskulaarsed anomaaliad;

• rosacea järelravi;

• armid;

• soolatüükad.

Lisatud: 22 Detsember 2011

Ühendlabori koesobivuslabor sai Euroopa Immuungeneetika Föderatsiooni (European Federation for Immunogenetics) akrediteeringu.

Akrediteerimisprojekt võeti Ühendlaboris prioriteediks juba kaks ja pool aastat tagasi. Tõuke selleks andsid 2009. aasta varakevadel alustatud läbirääkimised Eurotransplantiga - Euroopa suurima elundivahetusorganisatsiooniga. Vastavate organisatsioonidega liitumise eelduseks on Euroopa Immuungeneetika Föderatsiooni (EFI) poolt akrediteeritud koesobivuslabori olemasolu. Akrediteeringu saavutamiseks on vajalik tõestada labori stabiilselt usaldusväärseid tulemusi: ette näidata viimase aasta veatud välise ja sisemise kvaliteedi kontrollid, EFI nõuetega vastavusse viidud labori dokumentatsioon ning tööprotokollid, mis näitavad, et labor tõepoolest toimib vastavalt dokumentatsioonile.

EFI inspektsioon toimus kahe rahvusvahelise inspektori osavõtul 27.09.2011 ning selle tulemusel omistati TÜK koesobivuslaborile EFI akrediteering. See on garantiiks, et labor vastab maailmas tunnustatud standarditele ning meie poolt välja antud tulemusi aktsepteeritakse teiste siirdamiskeskuste poolt.

Tegemist on väga olulise tunnustusega kogu meie labori kollektiivile. Seda enam, et Tartu Ülikooli Kliinikumi koesobivuslabor on esimene EFI akrediteeringu saanud labor Balti riikides.

Anu Tamm

ühendlabori direktor

Lisatud: 22 Detsember 2011

Tehnikateenistuse tehnosüsteemide osakonnas tegeleb igapäevaselt ATS süsteemi korrashoiuga nõrkvoolusüsteemide spetsialist, kes kontrollib süsteemi ja kõrvaldab ilmnenud vead. Nõrkvoolusüsteemide spetsialist viib läbi ATS-i kasutuse koolitusi nende hoonete personalile, kus pole ametis valvurit.

Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem (ATS) on süsteem, mis väljastab automaatselt teate objektil tekkinud tulekahjust või seadme enda töövalmidust ohustavast rikkest.

Süsteemi tööd juhib keskseade, kuhu erinevad tulekahjuandurid, mis suitsule või temperatuurile reageerides edastavad info keskseadmele (suitsu, temperatuurimuutuse või leegi tekke kohta ruumis).

Häire korral käivitatakse alarmid. Tulekahjuteate edastussüsteem saadab tulekahjuteated ning võimalusel ka tulekahju eelhoiatusteate häirekeskusesse.

Häirekeskus saadab peale tulekahjuteate saamist viivitamatult sündmuskohale lähima päästemeeskonna (komando).

Automaatset tulekahjusignalisatsioonisüsteemi nõutakse kõrgendatud riskiga objektidel, kus tulekahju korral võivad ohus olla inimeste elu ja tervis ning võivad tekkida suured varalised kahjud. Sellisteks objektideks on ka kõik kliinikumi hooned.

Tehnikateenistus palub ATS-i ja muude süsteemide korrashoiul ka hoone töötajate abi. Näiteks ruumide kasutajad, märgates ruumi laes või seinal lahtitulnud juhet, andurit või muud seadet või kinnikaetud andurit, peaksid sellest tehnikateenistust teavitama. Samas peab ruumi turvalisuse eest vastutav isik ise jälgima tuleohutuseeskirjadest kinnipidamist oma vastutusalal.

Margus Tamm

tehnikateenistuse nõrkvoolusüsteemide spetsialist

Tehnikateenistus tuletab meelde:

Ruumide valvekoode peab muutma, kui uus töötaja tuleb tööle või vana töötaja lahkub töölt; samuti tuleb valvekoode muuta perioodiliselt (vähemalt kord aastas). Ruumi turvalisuse eest vastutaja (osakonna juhataja või vanemõde) peab teavitama valvekoodi muutmise vajadusest nõrkvoolusüsteemide spetsialisti täites valvekoodi taotlemise vormi (VKL-175) või edastama taotlussoovi e-posti teel.

Ruumide läbipääsukaardi kaotusest tuleb teavitada koheselt nõrkvoolusüsteemide spetsialisti. Ruumi turvalisuse eest vastutaja (osakonna juhataja või vanemõde) peab teavitama läbipääsukaartide väljastamise, muutmise või tühistamise vajadusest nõrkvoolusüsteemide spetsialisti täites läbipääsukaardi taotlemise vormi (VKL-175) või edastama taotlussoovi e-posti teel.

Kõikide elektriliste lisaseadmete (nt puhurid) kasutamissoovist tuleb teavitada tehnikateenistust (elektripaigaldiste käidukorraldajat), et elektrisüsteemide ülekoormatuse tõttu ei tekkiks tulekahjuohtu.

Margus Raudjalg

tehnikateenistuse nõrkvoolusüsteemide spetsialist

Aivar Urboja

tehnikateenistuse elektripaigaldiste käidukorraldaja

Lisatud: 22 November 2011

See oli tänavuse 29. oktoobril tähistatud ülemaailmse insuldipäeva moto.

„Meie kohus on tulevikus olla insuldi käsitluses edukamad kui praegu," rõhutab Helsingi

Ülikooli keskhaigla emeriitprofessor Markku Kaste.

Eesti neuroloogide poolt Tallinnas 28.09.-01.10.2011 korraldatud Põhjamaade 16. Insuldikonverentsil esines ta auloenguga, milles toonitas vajadust kõik tõenduspõhised teadmised igapäevasesse kliinilisse praktikasse rakendada. Hästi korraldatud ennetus, akuut- ja taastusravi parandavad oluliselt insuldi hilistulemusi ja vähendavad kulutusi sotsiaalabile.

Mõtlemapanev on see, et insult ohustab iga kuuendat inimest maailmas. Soomes läbi viidud Põhja-Karjala projekt tõestas, et insult on ennetatav haigus. Kui insult on juba tekkinud, on vastunäidutuste puudumisel oluline ülikiire trombe lõhustava ravi alustamine. Eestil on põhjust võtta eeskuju Soomelt, kus pikaaegse teavitustööga nii meedikute, tavaelanikkonna kui ka poliitikute hulgas on insuldi ennetuses ja käsitluses saavutatud märkimisväärset edu. Helsingi Ülikooli keskhaigla on absoluutne tipp teiste maailma insuldikeskuste hulgas nii trombi lõhustava ravi alustamises kiiruse kui ka ravitud patsientide arvu osas. Patsiente on vaja ravida insuldiüksustes, kus patsiendiga tegeleb erinevatest spetsialistidest koosnev meeskond.

Närvikliinik jagab tasuta L. Puusepa nim Neuroloogide ja Neurokirurgide Seltsi insuldi töörühma ja EV Sotsiaalministeeriumi poolt koostatud õppevideot „Kiire abi päästab aju!", kus selgitatakse insuldi sümptomeid ning antakse käitumisjuhiseid.

Janika Kõrv

närvikliiniku arst-õppejõud