Lisatud: 03 Juuni 2024

13. mail toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kõikidele õendustöötajatele ja ämmaemandatele pühendatud pidupäev „Ajarännak“, mille raames anti välja erinevad õendusvaldkonna tunnustused. Kliinikumi õendus- ja ämmaemandusvaldkonna aasta preemiana nimetati tuleviku tegijaks ämmaemandusvaldkonnas naistekliiniku sünnitusosakonna ämmaemandusjuht Sale-Liis Teesalu.

Sale-Liis Teesalu on töötanud Kliinikumi sünnitusosakonnas ämmaemandana alates 2020. aasta lõpust. Igapäevase osakonna töö kõrvalt võtab Sale-Liis aktiivselt osa töörühmadest, üliõpilaste juhendamisest ning kuulub ka laste- ja naistekliiniku ühisesse simulatsiooniõppe arendamise meeskonda. Patsientidega tegeledes iseloomustavad Sale-Liisi südamlikkus ja hoolivus ning hea oskus peredega kiirelt usalduslikku suhet luua, mis on ämmaemanda töös äärmiselt oluline. Kolleegide sõnul on Sale-Liis õpihimuline, uuendusmeelne ja hea huumorimeelega. Ta on alati abivalmis ja hooliv, nii kolleegide kui ka patsientide suhtes. Sale-Liis suhtub ämmaemanda töösse kire ja suure pühendumusega, on end täiendanud teadustööd tehes ning ta ei pelga uusi väljakutseid. Lühikese ajaga on ta teeninud kolleegide lugupidamise ja toetuse.

Sale-Liis Teesalu, kommentaar: Värske sünnitusosakonna ämmaemandusjuhina annab tuleviku tegija tiitel veelgi motivatsiooni ja tahet arendada nii positiivset emadushooldust, kolleegide tööõnne kui üliõpilaste praktikakogemust. Olen õnnelik, et olen lühikese aja jooksul saanud teha tööd südamega. Sünnitajate vahetu tagasiside ning kolleegide poolne märkamine ja tunnustamine innustavad samas rütmis jätkama. Heal sõnal on suur võim.

Kliinikumi tuleviku tegijaks õendusvaldkonnas nimetati Margus Bunder 3. intensiivravi osakonnast. Rohkem kui kuus aastat tagasi intensiivraviosakonnas tööd alustanud õde Margus paistab silma pühendumisega. Kolleegide sõnul on ta viisakas, sõbralik, abivalmis, entusiastlik, uudishimulik ja täis tööindu igas valves. Margust iseloomustab keskendumine arengule, nii enda kui ka ümbritseva suhtes. Ta märkab probleeme, kõrvalekaldeid parimatest praktikatest ja pakub neile väga professionaalselt lahendusi. Marguse puhul väärib eraldi esiletõstmist tema suhtlus patsientidega, mis on alati väga lugupidav ja eeskujuks teistele. Ta hoolib igast patsiendist ja annab endast tööl olles maksimumi. Sellest hoolivusest ei jää puutumata ka tema kolleegid, samuti on ta hinnatud praktikajuhendaja.

Margus on aktiivne ka väljaspool osakonda, andes oma panuse nii EKMO meeskonnas kui ka tegutsedes elustamislektorina. Lisaks on ta leidnud endale uue väljakutse e-intensiivravi koordinaatorina, kus ta saab lisaks kliinilisele pädevusele rakendada ja arendada oma infotehnoloogilisi teadmisi. Margus on meeskonna tugisammas ning tema soov panustada ajas kasvav, mistõttu on ta väärtus kogu Kliinikumile.

Margus Bunder, kommentaar: Kui kuulsin seda uudist, siis olin meeldivalt pahviks löödud. Töötan igapäevaselt koos õdedega, kes kõik vääriksid samasugust tunnustust. Tahaksin seda nendega jagada. Väga uhke tunne on olla õde ja olen tõesti tänulik selle tunnustuse eest.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 03 Juuni 2024

Väsimatu innovaator – Evelyn Evert

Ta on jonnakalt edendanud teadus- ja arendustööd nii oma kliinikus kui Kliinikumis laiemalt. Tema eestvedamisel on viimastel aastatel teoks saanud mitmed märkimisväärsed projektid, olgu selleks „Lähedane koostöö lapsevanematega“ või „Lapse ja lapsevanemate ettevalmistamine uuringuteks ja protseduurideks“. Ta on kirglik innovatsioonisõber ja uute lahenduste katsetaja. Kes siis uusi VR-prille ei teaks?

Tema eestvedamisel tegutseb ajakirjaklubi ning küpseb juhendajate teadusklubi.  Ning ta teab, kes on patsiendisõbralik Palliloom.

Talent oma erialal – Kristi Vent

Ta on silmapaistev kolleeg, kelle võime säilitada rahu keerulistes olukordades ja oskus töökaaslastes välja tuua parimad omadused on tugevdanud meie meeskonda märkimisväärselt. Ta ei tunnista sõnu "ei saa" või "ei tea", vaid on alati valmis aitama ja leiab ka keerulistes olukordades lahenduse. Tema innukus, energia ja uudishimu nakatavad kogu meeskonda, mistõttu on ta meie jaoks hindamatu väärtusega.

Talent oma erialal – Jaanika Hain

Ta on andnud väärusliku panuse osakonna arengusse ja keskkonna loomisesse, ta otsib alati uusi ideid, kuidas ja mida veel paremaks teha. Tänu temale on osakonnas muusikalahendus, koostöös Tartu Kunstikooliga maalid osakonna seintel, raamaturiiul ja puhkenurgad patsientidele ja nende lähedastele. Samuti otsib ta lahendusi, kuidas arendada palliatiivravi teenust. Abi, mida ta annab patsientidele ja lähedastele enda igapäevatöös, ei jää kellelgi märkamata.

Talent oma erialal – Ilona Sandakova

Ta pakatab uutest ideedest ja panustab oma positiivse energiaga nende elluviimisesse. Paneb kokku osakonnas uute õdede väljaõppe materjale, panustab kolleegide koolituskava koostamisse ja töökeskkonna paremaks muutmisesse. On uuendusmeelne, abivalmis, töös pädev ning oskuslik probleemide lahendaja. Kaasab enda ideedesse ka kolleege ning uurib pidevalt, kuidas ja mida saaks veel paremaks muuta.

Tulevikutiim – vaimse tervise õed Kadri Niin ja Dagmar-Christel Mähar

Nad on meie eriala suurepärased esindajad, valmis jagama oma kogemusi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Tartu Kiirabis, Lõuna Politseiprefektuuris, Kliinikumi erinevates üksustes. Nad on osalenud karjääripäevadel ja muudel avalikel üritustel oma eriala esindajatena. Nad on alati valmis kaasa lööma ja eest vedama. Kuigi nad on juba eriala heaks väga palju teinud, on nende suurimad teod usutavasti veel ees. Nad on avatud, uuendusmeelsed, töökad, julged ja targad.   

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Juuni 2024

Kliinikumi õendustöötajad juhendavad igapäevaselt oma tulevasi kolleege, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengeid. Selleks, et nende tööd väärtustada, viib kõrgkool igal kevadel enda õppurite seas läbi küsitluse, et selgitada välja parimad praktikajuhendajad Tartu Ülikooli Kliinikumis. Sel aastal nimetati parimateks praktikajuhendajateks Kerly Kull ja Jevgeni Valjuženitš.

Kerly Kull töötab Kliinikumi sisekliiniku sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakonnas ning tema juhendamist on tudengite poolt kirjeldatud nii:

• Ta on rahulik, õpetab väga hästi, on südamlik ja tema positiivne suhtumine patsientidesse ja töösse.
• Kui ei saanud millestki aru õpetas/seletas mitu korda. Oli toetav, rahulik, lasi ise proovida asju, tunnustas ja kiitis, kui midagi hästi tegin.
• Selgitas põhjalikult ja oli väga tark nii teoorias kui praktikas.

Kerly Kull, kommentaar: See tunnustus tuli mulle meeldiva üllatusena. Hea on juhendada praktikanti, kes on ise motiveeritud ja näitab üles initsiatiivi õendustegevuste sooritamisel. Juhendamine põhitöö kõrvalt nõuab palju aega, aga samas on rõõm on näha tudengit, kes praktika jooksul areneb ja muutub käelistes tegevustes enesekindlamaks. Juhendades püüan edasi anda enda teadmisi ja kogemusi ning proovin ka tudengite käest midagi õppida. Tänan kõiki minu praktikante tunnustuse eest!

Jevgeni Valjuženitš töötab hematoloogia-onkoloogia kliiniku hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas. Tudengite sõnul iseloomustab teda hea suhtlemine nii patsientide kui ka kolleegidega, abivalmidus ja professoionaalsus.

• Väga hästi oskab seletada, juhendada ja toetada üliõpilast.
• Nägin, et juhendaja on väga professionaalne ning pädev. Suhtus patsientidesse lugupidavalt ning kuulas ja oli mõistev kõigi patsientidega. Minu kui praktikandiga oli juhendaja väga rahulik. Ta seletas tegevusi arusaadavalt ning tundsin ennast turvaliselt ka lisaküsimusi küsides.
• Juhendaja kaasas mind kõikidesse tegevustesse ning pakkus ka lisategevusi, mida saaksin näha. Samuti oli juhendaja toetav ning ta pakkus mulle järjest suurenevat iseseisvust.

Jevgeni Valjuženitš, kommentaar: Olen lõpmatult tänulik oma tudengitele, keda mul õnnestus juhendada. Tegelikult arvan, et neid, kes seda tiitlit vääriks, on Kliinikumis palju. Õpetamise kaudu süstitakse ühiskonda uusi teadmisi ja kasvatatakse nende kandjaid ja kasutajaid. Mentoritena näidake oma parimaid külgi, jagage positiivseid emotsioone. Andke juhtnöörid, kuidas hoolitseda patsientide eest, säilitada hea õhkkond kollektiivis ning kaitsta iseennast läbipõlemise eest. Teisi õpetades õpid ise kõige paremini. Praktikantide märkimisväärne areng võrreldes esimeste päevadega on kõige parim tänuavaldus, mis juhendaja võib saada. Ära karda väljakutseid vastu võtta, ole entusiastlik ja keskendu oma eesmärkidele, sest harjutamine teeb meistriks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Mai 2023

Kliinikumi õendustöötajad juhendavad igapäevaselt oma tulevasi kolleege. Selleks, et nende tööd väärtustada, viib Tartu Tervishoiu Kõrgkool igal kevadel enda õppurite seas läbi küsitluse, et selgitada välja parimad praktikajuhendajad Tartu Ülikooli Kliinikumis. Sel aastal olid kaks enim esile tõstetud praktikajuhendajat tudengite poolt Sabrina Käst ja Virve Roio.

Sabrina Käst töötab Kliinikumi ortopeediakliiniku erakorralise ortopeedia osakonnas ning tudengid on teda iseloomustanud:

• Tegi sisseelamisprotsessi osakonda mõnusaks ning kaasas ja juhendas protseduuridel igati hästi.
• Juhendas ja kaasa protseduuridele, oli osakonda sisseelamisprotsessil igati abivalmis ja tore.
• Väga tore ja asjalik, ei pahandanud minuga ja suunas alati õiges suunas, kui midagi jäi puudu. Alati aitas, kui abi palusin. Positiivne inimene.

Sabrina Käst: Selline uudis tuli minu jaoks väga ootamatult ja ma olen äärmiselt õnnelik ja tänulik, et minu juhendamine on praktikantidele korda läinud. Väga südantsoojendav tunnustus. Praktikantide juhendamine on olnud huvitav ning see tekitab hea tunde, kui saan neid julgustada õendustoiminguid tegema ja samas näha, kuidas tudengid praktika edenedes muutuvad osavamaks, julgemaks, osavõtlikumaks. Proovin anda oma parima, et neil oleks hea meie osakonnas õppida ja et hiljem saaksid neist meile head kolleegid.

Virve Roio töötab Kliinikumi kopsukliiniku pulmonoloogia osakonnas ning tudengite tagasiside oli:

• Väga professionaalne õde ja juhendaja, kes pidas kinni kõikidest õenduses olulistest väärtustest ja õpetas olema täpne, järgima reegleid, olema professionaalne ja nägema inimest.
• Pühendunud, teeb oma tööd südamega. Juhendajana väga abivalmis ja sõbralik inimene, kes usaldas mind kui praktikanti esimesest päevast peale ja oli alati nõus abistama, kui seda vajasin.

Virve Roio: Tunnustusest teavitus tekitas minus rõõmsat üllatust ja heameelt, sest praktikandi lause minu iseloomustamisel „Väga professionaalne õde ja juhendaja, kes pidas kinni kõikidest õenduses olulistest väärtustest ja õpetas olema täpne, järgima reegleid, olema professionaalne ja nägema inimest“ kirjeldab tõesti seda, mida ma ise pean õe töös oluliseks ja mida ma praktika jooksul püüan juhendajana üliõpilastele edasi anda.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Mai 2023

Kliinikumi õenduspreemia ja ämmaemanduspreemia anti välja õdede konverentsil „Teistmoodi tulevik – kuidas leida tasakaal?”. Nii nagu konverentsi fookus oli tulevikul, olid ka tunnustused suunatud tulevikutegijatele.

Kaija Piller töötab Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonnas ning ta on lasteõde, kellele lapsevanemad oma lapse eest hoolitsemise rahuliku südamega usaldavad. Kaijat iseloomustatakse kui tarka, rahulikku ja empaatilist lasteõde, kes aktiivselt hoolitseb oma teadmiste ja oskuste täiendamise eest.

Kui 2020. aastal algas neonatoloogia osakonnas projekt „Lähedane koostöö lapsevanematega“, oli Kaija üks selle projekti mentoritest, kes vastutas osakonna õendus ja hoolduspersonali väljakoolitamise eest, et osakonna töökultuur muutuks perekeskseks ja toetaks lapsevanema ja lapse kiindumussuhet.

Lisaks sellele koostas Kaija omaalgatuslikult raamatu „Minu lugu“, kuhu on esmakordselt võimalik märkida enneaegsete vanemate esimesed emotsioonid, info haiglas veedetud aja ning lapse terviseandmete kohta. Tänu Lastefondi toetusele kingitakse raamat kõikidele Kliinikumis enneaegsana sündinud laste vanematele. Ta on panustanud varasematel aastatel infektsioonikontrollitöörühma töösse, sellel aastal liitus Kaija kliinikumiülese töörühmaga ja panustab arendustöösse.

Kärt Hüdsi töötab Kliinikumi naistekliinikus ämmaemandana, kus tema töökogemus algas 2019. aastast. Varem on ta töötanud lasteintensiivravi osakonnas, mis on ämmaemanda tööks tugev alus.

Naistekliinikus tööd alustades on Kärt ise öelnud, et soovib ämmaemandana kogeda kõiki ämmaemanda tööga seotud tahke, alates perepleneerimisest ja lõpetades sünnitusjärgse koduvisiidiga. Täna nii see ongi. Kärt tegutseb aktiivselt arendustegevustega (koduvisiitide korraldamine, naiste- ja lastekliiniku töökorraldus), osaleb aktiivselt perekeskse mudeli väljatöötamisel, oma töös tagab järjepideva hoolduse pakkumise peredele. Lisaks teeb Kärt vastuvõtte emakakaelavähi sõeluuringu analüüside võtmiseks.

Kärti on oma tegevustes professionaalne, avatud, läheb oma töösse süvitsi ja on põhjalik. Kolleegina on ta alati toetav, abivalmis ja lugupidav. Erinevates keerulistes olukordades oskab märgata ja on abiks ilma seda palumata. Vajadusel teeb tihedat koostööd erinevates instituutidega, sotsiaalse abi tagamiseks ja vaimse tervise toetuse abivajajatele peredele. Märkimist väärib ka Kärdi roll üliõpilaste juhendamisel ja seda erinevates osakondades ja sünnitujärgsetel koduvisiitidel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Mai 2023

12. mail, rahvusvahelisel õdede päeval, toimus õdede ja ämmaemandate konverents “Teistmoodi tulevik - kuidas leida tasakaal?”, kus räägiti väljakutsetest õendustöös ning kuulati ja arutleti, millised võiksid olla erinevad tulevikulahendused tervishoius, kaasates nii tehnoloogiat kui tehisintellekti.

Konverentsil anti välja ka Kliinikumi õenduse ja ämmaemandate aastapreemiad ning tunnustati parimaid praktikajuhendajaid.

Lisaks üllatati kolleege eripreemiatega.

Väsimatu innovaator – psühhiaatriakliiniku ülemõde Reet Tohvre

Töörõõmu looja – EMO vanemõde Mari Teugjas-Koit

E-intensiivravi saadik – 2. intensiivravi osakonna intensiivraviõde Karin Vichmann

Talent oma erialal – kopsukliiniku õde-spetsialist Riina Kubja

Palju õnne!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Veebruar 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumis töötab igapäevaselt 94 operatsiooniõde, neist kaks kolmandikku operatsiooniteenistuses, teised silmakliinikus, kõrvakliinikus ja angiograafia osakonnas. Eelmisel aastal tegid operatsiooniõed koos kirurgidega üle 16 000 operatsiooni, mille kestus ulatus 5 minutist kuni 12 tunnini.

Kogenud operatsiooniõde assisteerib kümneid erinevate erialade operatsioone, aidates kirurgidel tagada operatsiooni parim kvaliteet ja kiirendades selle kulgu. Kliinikumi operatsiooniõdede eripäraks on see, et operatsiooniõed osalevad doonoroperatsioonidel üle Eesti ja kudede-organite siirdamistel Kliinikumis.

Kuidas saab operatsiooniõeks? Uue moodsa päevakirurgia operatsiooniploki avamise valguses on see aktuaalne küsimus, sest vajadus operatsiooniõdede järele kasvab. Praegu omandatakse Eestis pärast õe õppe lõpetamist operatsiooniõe oskused tööpostil. Nii Eesti kui teiste riikide kogemuse põhjal kulub minimaalselt kaks aastat piisavate oskuste omandamiseks. Nii on operatsiooniõed ühed kõige staažikamad õendustöötajad Kliinikumis – koguni 60% operatsiooniõdedest on 20-aastase ja pikema töökogemusega. Selleks, et tulevikus hakataks pakkuma juba tervishoiukõrgkoolide tudengitele operatsiooniõenduse õppeaineid ja õed saaksid regulaarsed täiendkoolituste võimalused sellel erialal, on Kliinikumi operatsiooniõed Eesti Operatsiooniõdede Ühingu kaudu koos Eesti Õdede Liiduga ette valmistamas ka operatsiooniõenduse lisapädevuse omandamise kava.

Kliinikumi operatsiooniõed näevad hea meelega edaspidi oma rolli suurenemist. Paljudes riikides tegelevad operatsiooniõed kogu perioperatiivse õendusega, see tähendab, et nad suhtlevad patsiendiga ka enne ja pärast lõikust, tõstes nii patsiendi turvatunnet, andes esmast tagasisidet patsiendile ja ka tema lähedastele peale operatsiooni. Operatsioonile eelnev ja järgnev suhtlemine patsiendiga aitab parandada ka ravikvaliteeti ja suurendada patsiendi rahulolu.

Selleks, et juhtida tähelepanu operatsiooniõdede panusele, innustada neid end täiendama ning oma rolli avardama, tähistatakse igal aastal 15. veebruaril Euroopa Operatsiooniõdede Ühingu eestvedamisel operatsiooniõdede päeva. Käesoleval aastal on meie jaoks olulise päeva motoks "Õppige, juhtige, innustage" (Learn, Lead, Inspire).

Oleme operatsiooniõdedena uhked, et saame iga päev olla üks osa patsienti opereerivast tippmeeskonnast ja peame kohanema kiiresti areneva ning väljakutseid pakkuva erialaga.

Catline Võrk
Operatsiooniõde, 25 aastat Tartu Ülikooli Kliinikumis

Lisatud: 25 Juuni 2021

21.-22. mail toimus Eesti korraldusmeeskonna eestvedamisel Euroopa lasteõdede viies kongress. PNAE organisatsiooni (Pediatric Nursing Associations of Europe) kuulub 27 riiki ning selle eesmärk on ühendada erinevate riikide lasteõdesid, et nad saaksid teha koostööd, suhelda ja jagada teadmisi ning seista haiglas viibivate laste õiguste ja heaolu eest. Pandeemia tõttu venis konverentsi korraldus 23 kuuni ja algselt planeeritud kontaktkonverentsist sai vahepeal hübriidkonverents ning lõpuks veebikonverents. Eestipoolse visa korraldusmeeskonna moodustasid Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert, Tartu Ülikooli õendusteaduse õppetooli assistent Airin Treiman-Kiveste ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Siret Läänelaid. Oma panuse konverentsi õnnestumiseks andsid ka Tallinna Lastehaigla, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Eesti Õdede Liit ja vabatahtlikud Terje ja Alice Lõuna-Eesti Haiglast ning Tiivi Pihla kliinikumist, kes aitasid osalejaid tehniliste küsimuste osas. Loomulikult toetas 5th PNAE korraldamist ka organisatsiooni juhtkond, eesotsas õendusteaduse professori Jane Coad’iga Nottinghami Ülikoolist. Tema sõnul oli ainuõige, et konverentsi korraldab Eesti – riik, kes on tuntuks saanud digiriigina ning kus on loodud Skype.

Konverents on väga hea näide heast koostööst nii mitme institutsiooni vahel, mille lõpptulemuseks oli kõrgetasemeline ja mitmekesiste teemadega teaduskonverents, kus oli esindatud 19 riiki. Kokku sai kuulata 28 ettekannet ning kolme töötuba. Virtuaalse konverentsi eeliseks on, et kõik ettekanded on kuu aega järelkuulatavad.

Lasteõed said osa kõige uuematest uurimistöödest ja teadmisi väga erinevatest valdkondadest. Teemaks olid nii vastsündinute vanemate kogemused, vanema ja vastsündinu toetamine intensiivravis kui ka valu juhtimine. Samuti oli ettekandeid digitaalsete arenduste kohta, õendusabi mudelitest laste ja vastsündinute ravis, laste vaimse tervise õendusabist ning enesehooldusest krooniliste haiguste korral, kui ka patsiendiohutusest. Ettekande tegid ka mitmed Eesti õed. Kliinikumist osales lasteintensiivravi osakonna õde Hanna Helena Pärn, kes tutvustas konverentsil oma Suurbritannias kaitstud magistritööd pealkirjaga “How can nurses support parent-infant attachment of premature infants in the neonatal intensive care unit?”. „Sellisel ulatuslikul rahvusvahelisel konverentsil osalemine oli minu jaoks eriline kogemus, sest lisaks oma magistritöö tutvustamisele avanes mul ka võimalus esimest konverentsipäeva modereerida. Väga meeldiv oli saada oma tööle rahvusvahelist tagasisidet,“ tõi Pärn konverentsi plusspoole välja.

Väga huvitavad oli töötoad, Tallinna lastehaigla lasteõde Birgit Kiilaspää tutvustas laste kodust hapnikraviteenust, ajakirja „Nursing Children and Young People“ peatoimetaja Christine Walker jagas näpunäiteid artikli kirjutamise osas ning samuti käsitleti naha hooldust ja nahahooldusvahendeid ekseemi ja atoopilise dermatiidiga lastel.

Kuna lasteõendusele spetsialiseerunud õdede hulk on üsna väike, siis soovis korraldusmeeskond, et konverentsil oleks võimalik osaleda võimalikult paljudel lasteõdedel. Seetõttu oli väga oluline, et konverents sai toetuse ka kliinikumi arendusfondist, mis võimaldas õdedel kuulata ettekandeid emakeeles. Ootame huviga järgmist konverentsi, mis toimub 2023. aastal Itaalias. Jaksu neile korraldamiseks! Neil, kes soovivad osaleda, on paras hetk hakata valmistuma ja miks mitte mõelda ka ettekande tegemise peale. Meie meeskond on väärt kogemuse võrra rikkam ja julgeb ka edaspidi selliseid väljakutseid vastu võtta.

Evelyn Evert
Lastekliiniku ülemõde

Lisatud: 25 Juuni 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens, juhatuse liige Ilona Pastarus ning Eesti Õdede Liidu Lõuna piirkonna juht Siiri Puru võtsid juuni alguses vastu PAI kaardid, mis on mõeldud õdede ja hooldustöötajate tänamiseks ja tunnustamiseks. PAI kaardid andsid annetajate nimel õdedele ja hooldustöötajatele üle Tartuga seotud olulisemad annetajad. 

Kliinikumis üleantavate PAI kaartide väärtus ulatus 110 000 euroni – kokku jagati PAI kinkekaarte 1358le Tartu Ülikooli Kliinikumis töötavale õele ning 825le hooldajale, kellest igaüks saab tänutäheks kokku 50 euro väärtuses kinkekaarte. PAI algatus jätkab annetuste kaasamisega käesoleva aasta septembrini, et tagada kõigile õdedele ja hooldustöötajatele 50 euro väärtuses PAI kaardi kasutamise võimalus. Esimesed 12000 inimest saavad kaardid kätte hiljemalt jaanipäevaks. 

„PAI kampaania on küll sündinud COVID-19 pandeemia ajal, aga sama oluline on rõhutada kõikide meie maja õendus- ja hooldustöötajate panust ning seda nii pandeemia ajal kui ka enne ja pärast seda,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Ta rõhutas, et lisaks materiaalsele tunnustusele on PAI kampaania aidanud tõsta esile õendus- ja hooldustöötajate panust tervishoius. „See, et meie tööd on märgatud ja väärtustatud, teeb südame soojaks. Täname kõiki eraisikuid ja ettevõtteid, kes on kampaanias kaasa löönud,“ sõnas Ilona Pastarus. 

PAI kampaania algatati enam kui saja Eesti inimese ja ettevõtte poolt 2021. aasta kevadel ning selle eesmärgiks on tagada kõigile Eesti õdedele ja hooldustöötajatele PAI kaart, mida nad saaksid aasta jooksul kasutada turismimajanduses, meelelahutuses ja kultuurisektoris. PAI algatajad soovivad septembri alguseks koguda 850 tuhat eurot, praeguse seisuga on kampaania partneri Kuressaare Haigla Toetusfondi arvele kogunenud üle 567 tuhane euro. 

Eesti Õdede Liidu Lõuna piirkonna juht Siiri Puru rõõmustas oodatud PAI kaartide jagamise üle, öeldes: “Eesti Õdede Liit on kaasatud kampaania ettevalmistamisse juba veebruarist. Samuti on PAI kampaania tegevustega hoitud kursis kliinikumi õdede liidu usaldusisikuid, kes nüüd, kui kaardid reaalselt käes on, aitavad kaasa, et need kiirelt õdede ja hooldustöötajateni jõuaksid.“  Ta kinnitas, et kampaania on õdede ja hooldustöötajate poolt hästi vastu võetud ning haiglas ollakse väga tänulikud kõikidele annetajatele.

Olgugi, et PAI kampaania on üle-eestiline, oli algatuses võimalik kaasa lüüa ka suunatud annetuse kaudu. Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatele tegid suunatud annetuse Regio juhataja Leida Lepik ning suurettevõtjad Neinar Seli ja Janek Veeber. PAI ühe algataja Meelise Kubitsa sõnul on kohalike ettevõtjate osalemine väga oluline. „Tartu puhul saab lisaks kohalike suurettevõtjate panusele esile tuua erinevate Rotary ja Zonta klubide aktiivsuse. Sellega seoses soovin eraldi tänada meie Lõuna-Eesti abilist, proua Lea Loodmaad, kes nägi kevadel palju vaeva, et sõnumit sihtgruppides jagada,“ ütles Kubits. 

Pärast PAI kaartide üleandmist on kliinikumi õdedel ja hooldajatel võimalik kasutada neid erinevate teenusepakkujate juures. PAI kaartide kasutamise periood on 1. juunist kuni 31. detsembrini 2021.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 26 Mai 2021

Alatest 2019. aastast tunnustatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi ülemõdede ettepanekul õendusvaldkonna esindajat silmapaistva tegevuse eest. 2021. aastal pälvib tunnustuse naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu.

Pille Teesalu on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis ämmaemandana 35 aastat ning 2000. aastast juhtinud kliinikumi ämmaemandate tööd. Tema juhtimisel hoogustusid naistekliiniku perekeskuses ämmaemandate iseseisvad vastuvõtud. Edukalt on käivitunud ka ämmaemanda sünnitusjärgsed koduvisiidid, mis on tänaseks kättesaadavad kõikidele Tartu linna lapsevanematele. Tema eestvedamisel viidi läbi ka Kureauto projekt, et toetada ämmaemandaid koduvisiitide tegemisel. Pille Teesalu meeskonna toel on Perekooli loengud üle-eestiliselt saadaval videokursuste pakettide ja üksikloengutena nii eesti, inglise kui vene keeles. Niisamuti on intensiivistunud võrgustunud haiglate ämmaemandate vaheline koostöö, kus on ühtlustatud ämmaemandusabi teenuseid läbi koolituste ja stažeerimiste.

Pille Teesalu, naistekliiniku ülemämmaemand: Ühest küljest olen hämmastunud, teiselt poolt loomulikult tänulik! Tunnustus kuulub kogu ämmaemanduse valdkonnale, mitte ainuisikuliselt minule. Ämmaemandusabi käekäik on mulle äärmiselt oluline ning tänu sellele on jõudumööda selle arengule ka panustatud. Selge on see, et üksi ei tee midagi – mulle on olnud suureks abiks ja tegevuste käivitajaks meeskond – siinkohal tooksin esile veebiperekooli „peasüüdlase“ Marge Mahla, kelleta see ei oleks sündinud. Anne Ilvese ja Kersti Maala kaasabil sündis peame hulk loengumaterjale, mille ingliskeelsete versioonide eest hoolitses Marrit Kanna ning venekeelsete eest Irina Daveynis.

Selle eest, et meie koduvisiidid edukalt käivitusid, tuleb öelda suur tänu jällegi Marrit Kannale ja Kärt Hüdsile. Samuti tuleb öelda tänu sünnitusosakonna ämmaemandatele, kes usinasti koduvisiite otse osakonnast broneerivad.

Ilona Pastarus, Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht: Mul on väga hea meel kliinikumi õendusvaldkonna preemia üle, mis on sellel aastal ämmaemanda päralt. Pille Teesalu on väsimatu ämmaemandusabi arendaja, kelle eestvedamisel on teoks saanud mitmed silmapaistvad kogukonnaprojektid.

Lisatud: 26 Mai 2021

Et juhtida tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisele rollile ja panusele tervishoius, nimetas Maailma Terviseorganisatsioon nii 2020. kui ka 2021. aasta rahvusvaheliseks õdede ja ämmaemandate aastaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on töötajate seas enim just õendusvaldkonna töötajaid, kes iga päev pühendunult patsientide eest hoolitsevad ja tervishoiu arengusse panustavad. Erilise tänu pälvivad:

Ilona Pastarus, õenduse ja patsiendikogemuse juht: Kliinikumi õendusvaldkonna preemia laureaate iseloomustab suur õpihimu ja kirg oma eriala vastu. Nad on eestvedajad ja arendajad, oma eriala spetsialistid ja teadmiste jagajad.

Sel aastal on tunnustatavate seas esmakordselt ka meeskonnad, kelle pühendumust ja professionaalsust on märganud paljud kolleegid. Me õpime meeskondades kiiremini, jagame samu väärtusi, oleme julgemad – nii saavad ka pealtnäha võimatud asjad teoks.

Lisatud: 26 Mai 2021

President Kersti Kaljulaid andis 12. mail, rahvusvahelisel õdede päeval üle Aasta Õe ja Aasta Hooldustöötaja tiitlid.

Aasta õe tiitli laureaat Angelika Lall on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis õena 31 aastat. „Minu soov saada õeks tuli mu lapsepõlvest, kandsin edasi ema soovi õppida meditsiini,“ selgitas oma teekonda õeks saamisel Angelika Lall. Tööd kliinikumis alustas ta Tartu Meditsiinikooli õe õpingute teisel õppeaastal sanitarina kardioloogia osakonnas, kus jätkas kooli lõpetamisel tööd õena 13 aastat, seejärel oli ta 13 aastat statsionaarse taastusravi osakonna vanemõde ning alates 2015. aastast on Angelika Lall statsionaarse õendusabi osakonna juhataja.

Angelika Lall on andnud suure panuse iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse arendamises nii kliinikumis kui ka kogu Eestis. „Kliinikumi statsionaarse õendusabi osakonnas keskendume kvaliteetse ja patsiendile võimalikult tervikliku raviteenuse pakkumisele. Patsiendid tulevad siia enamuses kliinikumi aktiivravilt õendus- ja põetusprotseduuride jätkamise vajadusega või palliatiivseks raviks. Need on patsiendid, kes vajavad taastumiseks või iseseisva toimetuleku säilitamiseks esmastes toimingutes pikemalt meditsiinilist abi, nõustamist ja hoolt. Nüüd juba aasta oleme pakkunud ka statsionaarset hospiitsravi ja taganud perearstide kaudu suunatud patsientidele kiire teenusele pääsemise. Koostöös Tartu linnaga pakume hooldusabi teenust hooldekodusse suunduvatele klientidele,“ kirjeldab Angelika Lall statsionaarse õendusabi osakonna tööd. „Koroonaajal püüdsin meie töötajatele igati toeks olla ning osalesin esimese COVID-19 laine ajal kontroll- ja testimisepunktide töös. Teise laine ajal oli meil enda osakonnas olukord üsna keeruline, tuli tegeleda suurema puhangu ennetamisega, organiseerida patsientide testimist ja vaktsineerimist.“

Aasta hooldustöötaja tiitli laureaat Margit Hünnoneni on toonud hooldustöö juurde isiklik kogemus. „Hooldasin lähedast võimalikult kaua kodus, selle käigus õppisin ma palju ning tundsin, et tahan inimeste eest hoolitseda ning neid aidata,“ selgitab Margit Hünnonen oma teed hooldajaks saamisel. Lähedase hooldamine viis ta õppima hooldustöötajaks, mis on tema tööks olnud viimased kuus aastat. Esimeste tööaastate järel hooldekodus asus ta kliinikumis tööle esmalt erakorralise meditsiini osakonnas ning seejärel kaks aastat tagasi intensiivravi osakonnas. Lisaks põhitööle panustab ta ka uute ja praeguste hooldustöötajate õpetamisesse. Margit Hünnoneni omadus säilitada inimlikkus ka kõige ekstreemsemates olukordades on silma jäänud nii kolleegidele kui ka patsientidele. Hetkel töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi esimeses COVID-19 intensiivravi osakonnas.

Angelika Lall: Tunnustuse saamine tuli ootamatult, ma ei oodanud seda, aga see on meeldiv üllatus. Mul on hea meel, et on märgatud õendusjuhtide tööd – see on vastutusrikas töö ning õendusjuhil peab endal olema nägemus kvaliteetsest inimkesksest raviteenusest, mida ta pakkuda tahab. See on tunnustus kõikidele õendusjuhtidele.

Margit Hünnonen: Tunnustusest kuulmine oli mulle uskumatu ehmatus, aga ka suur rõõm ja au. Ma ei ole kindel, millega ma olen selle ära teeninud. Võtan seda kui tunnustust kõikidele meie töötajatele. Ravitöö intensiivravi osakonnas on meeskonnatöö ja oma tööd on võimalik teha hästi ja väga hästi tänu oma meeskonnale. Ühtlasi on see tunnustus kõikidele meie hooldustöötajatele.

Lisatud: 22 Veebruar 2021

15. veebruaril tähistati rahvusvahelist operatsiooniõdede päeva. 25-aastase tööstaažiga operatsiooniõde Kari Poulsen ütleb, et operatsiooniõendus on väga eriline kutsumus. „Mitte kõik ei ole selleks loodud ja enamik ei suuda seda isegi taluda. Neil aga, kes on esimese tööaasta suutnud selja taha jätta, on palju rõõmu alles ees – luua ainulaadne side teiste kolleegidega ja leida palju häid sõpru. Operatsiooniõe töö nõuab vastupidavust ja käigupealt mõtlemist. Sõltumata sellest, kas oled ringlev või instrumenteeriv õde, ei ole sul istumiseks kunagi aega. See on igiliikuv ja väljakutsetest tulvil kutsumus valitutele, uhketele ning hullumeelsetele (märkus: sa saad sellest  aru, kui oled operatsiooniõde). Me elame pidevalt muutuva tehnoloogia, kirurgilise tehnika ja kirurgide eelistuste maailmas. Muutus on ainus pidepunkt. Sinult oodatakse iga päev vastupidavust, võimet viibida korraga kahes kohas ja enamat veel. Sa oled superõde, sa oled operatsiooniõde!“

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 28 Oktoober 2020

Kliinikumi aatriumis on alates 1. oktoobrist avatud õdede ja ämmaemandate aastale pühendatud posternäitus, mis toob esile läbilõike nii kliinikute kui teenistuste õdede ja ämmaemandate tööst. Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.

Aasta alguses kogusid ülemõed arendusseminari käigus ideid õdede ja ämmaemandate aastat väärikaks tähistamiseks. Plaani võetud pidulik tänuüritus tuli epidemioloogilise olukorra tõttu lükata järgmisesse aastasse, aga idee kajastada õdede- ja ämmaemandate tööd erinevate temaatiliste postritega sai kenasti teostatud ning pakub elamusrikast lugemist ja vaatamist kõikidele huvilistele.

Näituse valmimisse andsid panuse kõik kliinikud ja teenistused, kes oma postri koostasid. Näituse korraldusmeeskonda kuulusid Tiiu Koemets, Tiina Freimann, Pirgit Kinsigo, Evelyn Evert, Pille Teesalu ja Jane Freimann.

Kliinikumi arhiivis ja ka kliinikutes/ teenistustes on palju ajaloolisi pilte, mis on omamoodi huvitavaks ajasillaks mineviku ja tänapäeva vahel ning teisalt oli oluline jäädvustada ka tänast argipäeva. Mõnel postril on lugu minevikust või töövahendid, millele tänane põlvkond ei oskaks enam kasutustki leida, töökeskkond, millest undki pole näinud. Seda enam on võrdlusena põnev vaadata, et piltidesse on püütud ka tänapäevased modernsed ning tehnoloogiaga rikastatud töökeskkonnad ning õenduse ja ämmaemanduse edusammud.

Õdede ja ämmaemandate pädevus on viimastel aastakümnetel oluliselt kasvanud ning juurde on tulnud nii täiendavaid tööülesandeid kui ka üha rohkem vastutust. See, et Maailma Terviseorganisatsioon peab õdede ja ämmaemandate panust nii oluliseks, et on toonud selle nii 2020 kui ka 2021. aasta peateemana esile, on märgilise tähtsusega ning suureks tunnustuseks.

2020. aasta on samuti õenduse kutse rajaja ja arendaja Florenze Nightingale (1820–1910) 200. sünniaastapäev, mistõttu on veelgi rohkem põhjust heita pilk minevikku, et me tajuksime kui palju on muutunud ja mida on saavutatud ning vaadata tulevikku, et areng oleks järjepidev, väljakutseid pakkuv ning patsientide vajadustele vastav.

Evelyn Evert
Korraldusmeeskonna liige

Lisatud: 28 September 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia osakonnas töötab alates maikuust õena Julia Beljajeva, mitmekordne maailmameister ja Euroopa meister epeevehklemises. Õdede ja ämmaemandate aasta puhul rääkis Kliinikumi Leht temaga tööst õena.

Kuidas teist sai õde?

Tegelesin juba gümnaasiumisse astudes spordiga professionaalselt. Teadsin aga kogu aeg, et tahan lisaks spordile saada ka head haridust. Olin näinud mitmeid vanemaid sportlasi nende sportlaskarjääri lõpus ja nägin, kui raske oli neil, kellel pole haridust. Arvan, et sportlasel peaks olema ka muu elu ja amet, et pärast sportlaskarjääri kergemalt teistsugusele elule ümber lülituda.

Kooli ajal meeldis mulle kõige rohkem bioloogia, keemia mõnevõrra vähem. Kuna meil peres ei ole meedikuid, on selle üle palju imestatud, kuidas ma meditsiini valisin. Arvan, et igaühel on oma elutee ja oma valikud. Arstiks õppimine tundus spordi kõrvalt liiga raske, selleks ei oleks jätkunud aega. Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õppimine oli raske, pidin väga palju iseseisvalt õppima.

Kuidas ühildasite õpingud ja sportlaskarjääri?

Kool on tippspordi kõrvalt kindlasti raske, mitmed tuttavad sportlased on esimesel kursusel õpingutest loobunud. Kasutasin loengutes oleku aega maksimaalselt, jätsin võimalikul palju meelde, õnneks on mul hea mälu. Treeningute ajal pidin ise väga palju õppima, näiteks treeninglaagrites viibimise ajal. Laagrites olid õppematerjalid alati kaasas ning nii õppisin ma näiteks lõunase puhkepausi ajal või õhtul hilja pärast õhtuseid treeninguid.

Vahel tundsin küll puudust loengutest ja õppetööst auditooriumis, kuid juba gümnaasiumi ajal pidin õppima palju iseseisvalt. Koolis olid mu hinded neljad-viied, ent kui oleksin saanud olla rohkem tundides, oleksid hinded ilmselt olnud veel paremad, aga sain sellest hoolimata hästi hakkama.

Kõige pingelisem oli diplomitöö tegemine treeningute kõrvalt. Kaks nädalat enne töö esitamise tähtaega oli mul veel päris palju teha ning juhendaja andis mulle kümme päeva töö lõpetamiseks. Läksin just sel ajal treeninglaagrisse ning tegelesin seal oma diplomitööga treeningutest vabal ajal ning ka hilja öösel. Sain töö tähtajaks valmis.

Olen selline inimene, et kui midagi teen, siis teen selle lõpuni. Nii lõpetasin ka Tervishoiu Kõrgkoolis õpingud nominaalajaga.

Miks valisite just õe ameti?

Olen inimlik inimene, saan inimestega hästi läbi ning mulle meeldib inimesi aidata. Mulle meeldib õe töö, olen seda tehes omas elemendis. Ma ei kujuta ennast ette mõnes teises ametis, näiteks raamatupidajana. Vahel tundub töö raske ning ette tuleb ka erinevaid patsiente. Arvan, et sport on kasvatanud minus kannatlikkust, see on ka õe töös tähtis. Ka siis, kui patsient on halvas tujus, teed ikkagi seda, mis on tema jaoks parim.

Kuidas jõudsite tööle kliinikumi?

Pärast kõrgkooli lõppu ei läinud ma tööle, sest ei leidnud kohe sobivat kohta. Seejärel töötasin pool aastat pulmonoloogia osakonnas, kuid kuna sportlasena oli mul käsil pingeline aeg enne maailmameistrivõistlusi ja Euroopa meistrivõistlusi, keskendusin järgmised poolteist aastat spordile.

Selle aasta aprillis hakkasin ma otsima osakonda, kus mulle meeldiks töötada. Kuna olen sportlane, huvitab mind traumadega seonduv ning nii pöördusingi traumatoloogia osakonda. Selle osakonna kasuks rääkis ka vahetustega töö. Traumatoloogia osakonnaga oli mul ka isiklik positiivne kogemus ajast, mil mu vanaisa seal ravil viibis. Osakonna sisekliima meeldis mulle.

Esimese kuu töötasin traumatoloogia osakonnas protseduuriõena, seejärel olen olnud nii protseduuride kui ka õeposti õde.

Kuidas ühildate tööd õena ja sportlaskarjääri?

Olen aktiivne inimene ning mulle ei piisaks ainult spordist. Alguses treener kõhkles, kuidas ma samaaegselt spordi ja tööga toime tulen, kuid olen suutnud ühildada graafikuid nii tööl kui treeningutes. Töö vahetustega sobib mulle paremini, graafikute koostamisel on õnnestunud võistlusteks aega hoida, samuti on treenerid paindlikud minu töögraafikute ja vahetuste suhtes. Jaksan teha mõlemat, ka peale öövalvet puhkan veidi ja lähen siis trenni. Lisaks sellele, et ma ise trenni teen, töötan ma hetkel ka laste treenerina.

Mis teile kliinikumis meeldib?

Tunnen, et see on minu koht. Siin on sõbralik kollektiiv ning mulle meeldib siinne keskkond. Töö on hästi ladusalt korraldatud, palju on koolitusi ning vanemõde hoolitseb töötajate eest. Õe amet on väga mitmekülgne, palju on õppida ning kliinikum annab selleks ka võimalusi.

Tahan töötada õena, areneda edasi ning mõtlen ka magistriõppe peale. Minu tee õena alles algab. Loodan, et ka patsiendid on rahul.

Julia Beljajevaga vestles Liina Raju

Lisatud: 18 Mai 2020

Õendusvaldkonna preemia laureaadiks valis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus Ilona Pastaruse. COVID-19 leviku ajal tulemuslikult ja operatiivselt tegutsenud ning töö ümberkorraldamisse suure panuse andnud Ilona Pastarus töötab anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõena.

Tiina Freimann, kliinikumi ülemõde: Ilona teadmisi ja oskusi vajati kriisikuudel igal sammul. Ta osales aktiivselt kriisimeeskonna töös, korraldas osakondade ja personali ümberpaigutamist ning töötajate väljaõpetamist. Ta tegi väga head koostööd infektsioonikontrolli töötajatega ning lahendas käigu pealt sadu küsimusi ja probleeme, sõltumata ajast või kohast. Ka kõige kriitilisematel hetkedel suutis ta toeks olla inimestele, kes olid pandud ootamatutesse olukordadesse. Suur tänu Ilonale tema hindamatu pühendumise eest kriisolukorra lahendamisel!

Kommentaar, Ilona Pastarus: Õendusvaldkonna tunnustus tuli mulle täiesti ootamatult ning sooviksin, et see kuuluks pigem minu kolleegidele, keda olen õppinud rasketel hetkedel hindama ja usaldama. Minu kõrval on alati olnud suurepärased inimesed, kellega koos midagi teha, muuta ja unistada – nendele see tunnustus ongi.

Jälg, mis pea kõigele praegu maha jääb, on töö koroonakriisi ajal. Nagu paljudele teistele, oli see ka minu jaoks lakkamatu jada ülesandeid ja probleeme, mida lahendada. Veebruari lõpust tänaseni olid päevad täis aktiivset, sageli pausideta tööd osakondade ja personali ettevalmistamiseks, et kiiresti muutuvates situatsioonides toime tulla. Ja ehkki uued struktuurid ja kiire reageerimine on kriisiolukorras tähtsad, on veelgi olulisem nende inimeste toetamine, kelle tööelu me pea peale pöörasime. Nõnda soovingi, et saaksin erinevate meeskondade jaoks rohkem olemas olla, kuni elu taas lihtsaks ja tavaliseks muutub.

Lisatud: 18 Mai 2020

Tartu Tervishoiu Kõrgkool viib enda õppurite seas läbi küsitlust, et selgitada välja parimad praktikajuhendajad Tartu Ülikooli Kliinikumis. Sel aastal valiti parimateks juhendajateks Airi Jüriado ja Olga Pantelejeva.

Airi Jüriado töötab lasteõena lastekliinikus üldpediaatria ja neuroloogia osakonnas ning õppurid iseloomustavad teda nii:
• Läbi kõigi praktikate võin julgelt välja tuua just tema. Airi on õena väga korrektne, samas empaatiline ning väga heade teoreetiliste teadmistega. Ta on väga hea suhtleja.
• Airi hoolitses, et ma saaksin kõik osakonnaspetsiifilised teadmised ja oskused.
• Juhendajana oli Airi ka väga empaatiline ja delikaatne. Ta aitas tunda praktikandil ennast oodatuna ja kollektiivi liikmena.
• Minu jaoks parim praktikajuhendaja läbi kõigi praktikate. Õppisin palju, suur tänu talle.

Airi Jüriado: olen väga tänulik tunnustuse eest, see tuli mulle suure meeldiva üllatusena. Püüan juhendades olla alati informatiivne ja asjakohane. Mulle on oluline, et tudeng omandaks praktika jooksul maksimaalselt teadmisi ja tunneks ennast kindlamana ka käelistes tegevustes.

Olga Pantelejeva töötab õena närvikliinikus neuroloogia osakonnas.
• Olga sai minu jaoks parimaks juhendajaks terve õpingu jooksul.
• See kogemus, mille ma sain osakonnas, ei ole võrreldav teiste praktikatega. Minust kasvas praktiliselt iseseisev töötaja.
• Olga arvestas minuga nagu võrdse kolleegiga, aga samas toetas ja aitas vajadusel.

Olga Pantelejeva: See on väga meeldiv üllatus, suur-suur tänu! Kuigi esialgu tundub praktikantide juhendamine lisakoormusena, on nendest palju abi, kuna tegelikult on ju nemad meie tulevased kolleegid. Teadmiste ja kogemuste jagamine on tavaliselt vastastikune, õde areneb koos oma praktikandiga. Nii tore on vaadata, kui üliõpilane muutub järjest iseseisvamaks ja kindlamaks ning teada, et selles on ka minu panus. Ma olen väga tänulik kõikidele minu praktikantidele tunnustamise eest!

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Maailma Terviseorganisatsioon nimetas 2020. aasta õdede ja ämmaemandate aastaks, et juhtida tähelepanu õdede ja ämmaemandate olulisusele tervishoiusüsteemis. Kliinikumi Leht tutvustab aasta jooksul kolleege meie endi keskelt, kes annavad iga päev hindamatu panuse patsientide raviprotsessi. Nii on see ka operatsiooniõdede puhul, kelle kohustuseks on hallata kogu keerukat instrumentaariumi, assisteerida kirurgi ja tagada patsiendi ohutus operatsioonitoas.

Esimeseks mitmekülgseks ja huvitavaks persooniks on operatsiooniõde Sigrid Kirriland, kes lisaks kutsetööle panustab ka riigikaitsesse, koolitades selles valdkonnas töötavaid operatsiooniõdesid. Sigrid asus kliinikumi tööle 2004. aastal. Sellest ajast alates on ta osalenud paljudel erinevatel operatsioonidel ning läbinud mitmeid erialaseid koolitusi. Igal erialal, operatsioonil ja operatsiooni meeskonnal on oma eripära, mida operatsiooniõde peab teadma ja arvestama. Lisaks mitmekülgsetele teadmistele ja oskustele peab operatsiooniõde olema nutikas, kiire ja mõtlema alati kaks sammu ette. Suurem osa operatsiooniõe tööst on küll tehniline, kuid olulisel kohal on ka patsiendiga suhtlemine ning patsiendi soovide ja eripäradega arvestamine. Oma igapäevatöös paistab Sigrid silma erilise vastutulelikkuse, abivalmiduse, algatusvõime ja heade õpetamisoskuste poolest. Lisaks ortopeedia eriala operatsiooniõe töö põhjalikule tundmisele, on tal laialdased teadmised ja oskused mitmel teisel erialal.

Sigrid Kirriland on läbinud Euroopa Operatsiooniõdede Ühingu poolt tunnustatud operatsiooniõe täiendõppe programmi. Samuti on ta osalenud kõrgetasemelistel koolitustel nii õppija kui õpetajana. Kaitseväe Akadeemias toimunud maailmatasemel kirurgia- ja traumakoolitusel (Advanced Surgical Skills for Exposure in Trauma) tegutses Sigrid operatsiooniõena kui ühena terviklikust meeskonnast. Sigrid Kirriland on ka rahvusvahelise organisatsiooni International Association of Trauma Surgery & Intensive Care traumakoolituse õde-instruktor. Koolitusel harjutatakse meeskonnatööd ja mängitakse läbi traumajuhtumite käsitusi. 2016. aastal liitus Sigrid operatsiooniõe ja instruktorina Eesti Kaitseväe R2B välihaiglaga. Haigla ja R2B välihaigla operatsiooniõe töö vahel on palju sarnasusi ja samas ka palju erinevusi. Välihaiglas peavad operatsiooniõed ise haldama kogu kirurgilist instrumentaariumi nende kasutuse kõikides etappides, olemasolust kuni steriliseerimiseni . Kui tavahaiglas on töötempo rahulikum ja abikäsi rohkem, siis välihaiglas on vahendite hulk piiratud ja lahendusi tuleb leida vahel ka käigu pealt. Lahinguolukorras on põhirõhk elu päästmisel. Eesti Kaitseväe R2B välihaigla koosseisus on Sigrid kaks korda operatsiooniõena osalenud NATO Centre of Excellence for Military Medicine õppusel, kus harjutatakse rahvusvahelises koosseisus traumahaige käsitlust ja elupäästvat kirurgiat välitingimustes.

Töö ja hobi kõrval jätkub Sigrid Kirrilandil aega kodus veel kahe tütre jaoks, kes mõistavad ja saavad aru, kui ema kiirustab tööle, et aidata haigeid inimesi.

Sigrid Kirriland töötab ja koolitab end eesmärgi nimel minna ühel päeval kriisipiirkonda missioonile, et panna proovile nii iseennast kui ka oma teadmisi.
Sigrid on õnnelik inimene, sest tema sõnade järgi teeb ta tööd, mida jumaldab.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 19 Detsember 2019

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Mari-Liis Raave, 3. intensiivravi osakond, intensiivraviõde
Priit Luud, anestesioloogia osakond, anesteesiaõde
Ilona Tukmatšova, 1. intensiivravi osakond, intensiivraviõde
Liisi Põldots, 2. intensiivravi osakond, intensiivraviõde
Triin Järvekald, lasteintensiivravi osakond, intensiivraviõde
Gertrud Pleksner, erakorralise meditsiini osakond, õde
Siim Christian Reppo-Sirel, 3. intensiivravi osakond, intensiivravipõetaja
Irena Küts, anestesioloogia osakond, põetaja
Marina Zaitseva, 1. intensiivravi osakond, intensiivravipõetaja
Lolyta Tilga, lasteintensiivravi osakond, intensiivravihooldusõde
Katrin Kasepõld, erakorralise meditsiini osakond, põetaja
Angelica Lõvi, 2. intensiivravi osakond, intensiivravipõetaja

Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Jane Käsi, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Natalja Ristmägi, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Elena Kiseleva, radio-ja onkoteraapia osakond, õde
Inga Planken, radio-ja onkoteraapia osakond, radioloogiatehnik
Tiina Nilp, kirurgilise onkoloogia osakond, põetaja
Külli Kuntus, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, põetaja
Liivi Laumets, radio-ja onkoteraapia osakond, põetaja

Kirurgiakliinik
Regina Nikonova, lastekirurgia osakond, õde
Jelena Hrapova, üldkirurgia ja plastikakirurgia osakond, õde
Kairi Keidong, uroloogia ja neerusiirdamise osakond, õde
Annika Jantra, ambulatoorse kirurgia osakond, õde
Tatjana Kvaratshelis, veresoontekirurgia osakond, õde
Kätlin Mägi, abdominaalkirurgia osakond, õde
Anneli Leib, lastekirurgia osakond, hoodaja
Jaana Rajamägi, abdominaalkirurgia osakond, põetaja
JelenaFjodorova, üldkirurgia ja plastikakirurgia osakond, põetaja
Tatjana Voinovskaja, veresoontekirurgia osakond, põetaja
Linda Kiisk, uroloogia ja neerusiirdamise osakond, põetaja

Kopsukliinik
Ülle Poolak, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, õde
Siiri Puru, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, õde
Riina Villemson, tuberkuloosiosakond, õde
Merily Kook, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, põetaja
Antonina Levašova, tuberkuloosiosakond, hooldaja

Kõrvakliinik
Kristi Smirnov, kõrvakliinik, õde
Epp Värno, kõrvakliinik, õde
Egle Verbu, kõrvakliinik, põetaja

Lastekliinik
Maria Prostjakov, üldpediaatria ja neuroloogia osakond, õde
Karin Raamets, üldpediaatria ja neuroloogia osakond, õde
Inna Matviiuk, neonatoloogia osakond, õde
Maia Sazonova, neonatoloogia osakond, õde
Ljubov Tarassenkov, ägedate infektsioonide osakond, põetaja
Aime Reimaa, ägedate infektsioonide osakond, põetaja

Nahakliinik
Ülla Siimberg, ambulatoorse osakonna õde

Loe edasi...

Lisatud: 28 Oktoober 2019

16.–17. oktoobril toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglate ja kliinikute õendusjuhtide arenguseminar Pühajärvel. Õendusjuhid jagasid kogemusi nii tehtud töö osas kui ka kavandasid tegevusi järgmiseks aastaks.

Lisatud: 26 August 2019

Eesti esimene epilepsiaõde Lidia Roolaid on kliinikumis epilepsiaõena töötanud 2018. aasta algusest. „Maailmas on epilepsiaõed küllaltki levinud, kuid Eestis varem selles valdkonnas õe iseseisvat vastuvõttu ei ole olnud,“ selgitab Lidia Roolaid.

Lisaks tööle epilepsiaõena jätkab Roolaid igapäevast tööd õena lastekliinikus ning osaleb ka neuroloogide vastuvõttudel. Õe iseseisvale vastuvõtule jõuavadki patsiendid neuroloogide suunamisel. Tihti kohtab Roolaid oma tulevasi patsiente juba üldpediaatria ja neuroloogia osakonnas viibimise ajal. „Mulle meeldib väga see töö – see on võimalus ennast arendada, edasi õppida ning töötada laste ja noortega,“ sõnas Roolaid. „Kui on tahtmist ja motivatsiooni, siis saab asju ära teha. Hea, et õdedel on võimalus end erialaselt teostada. Usun, et kõik eriõed on spetsialiseerunud suurest huvist oma töö vastu.“

Millist abi patsient epilepsiaõe vastuvõtul saab?
Epilepsiaõe vastuvõtule suunatakse patsiendid 1–3 kuud pärast esmase diagnoosi saamist ning vastuvõtul nõustatakse patsiente nii ravimite, toitumise kui ka elustiili küsimustes. Vastuvõtul kaalutakse ja mõõdetakse patsienti ning suunatakse ta vereanalüüsideks laborisse, et määrata ravimi baaskontsentratsiooni organismis. Saan alati anda arstile märku uue retsepti või raviplaani muutmise vajadusest. Uue asjana on lisandunud ketogeense dieedi nõustamine.

Epilepsia on keeruline haigus, mille puhu on raske vastata küsimusele, miks ta tekib. Põhjuseks võib olla nii keskkond ja toit, samuti geneetilised või traumaatilised põhjused. Sageli kaasneb epilepsia neuroloogiliste haigustega, väikestel lastel võib olla haiguse põhjuseks ka ainevahetuslik häire.

Mida patsiendid küsivad?
Väga palju on elustiili ja elukvaliteediga seotud küsimusi. Kas ma saan autot juhtida? Kas saan sporti edasi teha? Kuidas mõjuvad suitsetamine ja alkohol? Millised piirangud on elustiilile?
Samuti muretsevad patsiendid oma tuleviku pärast. Kas ma saan ülikooli minna? Kas ma võin lapsi saada?
Kolmandaks küsitakse ravimite ja nende kõrvalmõjude kohta. Kas ma pean iga päev ravimeid võtma? Kui kaua ravi kestab? Kui kaua kõrvalmõjud kestavad? Millised võivad olla kõrvalmõjud, kui patsient võtab veel teisi ravimeid?

Mida saavad patsiendid ja nende perekond ise epilepsia ravi puhul teha?
Tegelikult oleneb kõik patsiendist ja tema perest. Patsiendid ja nende vanemad peavad olema haigusest teadlikud ja seda tunnistama. Mida rohkem nad haigusest teavad, seda paremini on nad kaitstud ja teavad, mida haigushoo puhul teha. Eriti oluline on see epilepsia raskema vormi puhul. Teadlikkuse tõstmisega tagame epilepsiahaigetele parema elukvaliteedi, teadmatus tekitab lisapinget ja hirmu.

Patsiendid ei tohi ravi omal käel pooleli jätta. Vahel on meil siin tõrksad teismelised, kes otsustavad, et nad ravimit enam ei võta. Neile tuleb selgitada kõrvaltoimeid ning aidata neil ravi algusperioodi raskused üle elada. Kui patsiendil ei ole kahe aasta jooksul olnud ühtegi epilepsiahoogu, siis on võimalik teda tasapisi ravilt maha võtma hakata.

Vanemate ülesanne on epilepsiahaigete laste jälgimine, kuid siin tuleb hoida pea selge. Ei tohi last üle jälgida. Laps peaks hoolimata haigusest elama nii normaalset elu kui võimalik.

Lidia Roolaidu intervjueeris Liina Raju

Dr Ulvi Vaher, lastekliiniku arst-õppejõud: Epilepsiaõde on ravimeeskonna väärtuslik liige. Ta on abiks nii perele ja patsiendile kui raviarstile. Suurima osa tema vastuvõtul moodustavad patsiendid, kellel on äsja diagnoositud epilepsia. Pärast arstilt diagnoosi ja ravi saamist tekib palju küsimusi ja hirme. Õe vastuvõtul on aega need probleemid kõik uuesti läbi arutada ning pinget maandada. Sageli tekib õega lähem kontakt ning julgetakse küsida ja rääkida asjadest, mida arstiga ei tehta. Suur osa selgitustest puudutab igapäevaeluga toimetulekut – alates väikelapsele ravimi manustamisest, jälgimisest, lasteaias-koolis käimisest, võimalikest piirangutest ja tagajärgedest. Need on olulised küsimused, millele tihti arsti vastuvõtul aega napib. Lisaks tuleb esmasel visiidil tähelepanu pöörata võimalikele ravimi kõrvaltoimetele ning võtta plaanilised analüüsid. Teise grupi moodustavad patsiendid, kes juba on stabiilsel antiepileptilisel ravil, hood on ravile hästi alluvad ning vajavad plaanilist analüüside ja raviefekti hindamise kontrolli. Epilepsiaõde on hea alternatiiv sellistel juhtudel ning jätab arstidele rohkem aega keerukamate patsientide jaoks. Õde saab alati konsulteerida raviarstiga, kui seda vajalikuks peab.

Lisatud: 26 August 2019

3.–5. mail toimus Sloveenia pealinnas Ljubljanas 14. EuroPD konverents, kus oli võimalik osaleda ka kliinikumi sisekliiniku nefroloogia osakonna õdedel Helen Kannelal ja Egle Hanil. 

Koolituskonverentsile kogunesid peritoneaaldialüüsi (edaspidi PD) ning koduse hemodialüüsi (edaspidi HD) eksperdid Euroopast ning mujalt maailmast. Seekord oli konverentsil 440 osalejat, kellest vaid 10% olid õed. Konverentsi eesmärgiks oli edendada terminaalse neerupuudulikkuse koduste teraapiate kliinilist kasutamist. Kolme koolituspäeva vältel toimusid töötoad, seminarid ning paralleelsessioonid ettekannetega, mis käsitlesid koduse dialüüsravi erinevaid aspekte. Konverentsihoone suures näitusesaalis oli võimalik tutvuda uuemaid uurimustöid kajastavate poster-ettekannetega.

Konverentsi keskmes oli lõppstaadiumis neerupuudulikkusega patsient, kes soovib omada oma elu üle rohkem kontrolli ning ravida end koduses keskkonnas. Arutleti, kuidas tagaks multidistsiplinaarne meekonnatöö patsientidele vajalikku informatsiooni selleks, et teha informeeritud valikuid ning omada rohkem kontrolli oma ravi üle. Kaetud olid nii PD meditsiinilised kui ka teaduslikud aspektid ning käsitlemata ei jäänud ka holistilised põhimõtted patsiendihoolduses.

PD on Eestis ainsaks dialüüsimeetodiks, mida patsient saab koduses keskkonnas ise teha ning sellisel viisil võtta kontroll ning ka vastutus oma ravi üle enda kätte. Kui meil tehakse HD-d vaid hemodialüüsikabinettides väljaõppinud medistsiinipersonali poolt, siis mitmetes teistes riikides on patsientidel võimalik otsustada kodustest dialüüsimeetoditest lisaks PD-le ka koduse HD kasuks, mis samuti võimaldab patsientidel olla võimalikult iseseisev. Seetõttu oli uudne ja huvitav kuulata konverentsil kodust HD-d ning sellega kaasnevat enese kanüleerimist käsitlevaid ettekandeid.

PD üheks sagedasemaks tüsistuseks on peritoniit, mida meil ravitakse statsionaarselt. ISPD (International Society for Peritoneal Dialysis) juhendi järgi võib peritoniiti ravida ambulatoorselt, kui valu kaebus on minimaalne. Kaheksa aasta andmeid hõlmav retrospektiivne uuring nendib, et lühem dialüüsil olemise aeg, madalamad põletikunäitajad ja ägeda kõhuvalu puudumine viitab võimalusele ravida peritoniiti turvaliselt ambulatoorsetes tingimustes. Seega on väga huvitav jälgida, kas selline peritoniidi ravitaktika jõuab ka ühel päeval meie kliinilisse praktikasse. Kas meie patsiendid on selliseks ravitaktikaks üldse valmis, kuna paljud kroonilised patsiendid eelistavadki haiglaravi ambulatoorsele erinevate sotsiaalsete tegurite tõttu.

Predialüüsi käsitlevad ettekanded osutusid samuti äärmiselt huvitavaks ning andsid ainet oma igapäevase töö analüüsimiseks. Tegemist on patsiendiõpetuse programmiga, mis eelneb dialüüsraviga alustamisele ning valmistab patsienti dialüüsiks ette hõlmates endas muuhulgas infot dialüüsimeetodite, ravimite, toitumuse ja ka sümptomite interpreteerimise kohta. Predialüüs on oluline, kuna võib endaga kaasa tuua mitmeid positiivseid tulemeid patsiendi jaoks nagu näiteks planeeritud dialüüsi algus, elukvaliteedi tõus ning ka rahulolu personaliga. Õppeprotsessi puhul on oluline jälgida, et see oleks lühike, lihtsas keeles, vahele segamist tuleb vältida ning õpitut korrata. Tuleb mõelda, kas patsiendid mõistavad meid ikka nii, nagu me eeldame, et nad meist aru saavad? Selleks tuleks alati lasta neil oma sõnadega selgitada, millest nad aru said, selmet küsida jah- või ei-vastuseid eeldavaid küsimusi. Patsiendid on pidanud oluliseks ka vestlemist teiste patsientidega ning infomaterjale, mis on valitud lähtudes patsientide individuaalsusest.

Huvipakkuvaid ning mõtlemapanevaid teemasid oli teisigi. Näiteks leiavad hetkel aset kliinilised uuringud, mille käigus katsetatakse spetsiaalse aparaadi abil PD lahuste tegemist kontsentraadist. Antud meetodiga on võimalik PD lahuste hoiustamisele kuluvat ruumi ning tekkivate jäätmete hulka vähendada. Lisaks sellele oli põnev tutvuda patsientide juhtumitega, tänu millele saime hea ülevaate teiste maade kliinilistest praktikatest. Konverentsil kuuldu pani mõtlema, kas riik peaks sekkuma dialüüsimeetodi valiku protsessi. Siinkohal saab tuua näiteks Soome, kus on reglementeeritud, et esmaseks dialüüsravi meetodiks on PD või kodus teostatav HD.

Pikad koolituspäevad olid täis uut ja huvitavat informatsiooni. Kokkuvõtvalt võib öelda, et EuroPD-l osalemine andis palju mõtteainet – ettekanded avardasid silmaringi ning omandatud teadmised andsid positiivset kinnitust ning motivatsiooni oma tööd veelgi paremini teha.

Helen Kannela
Nefroloogia osakonna õde
Sisekliinik

Lisatud: 26 Detsember 2018

Anestesioloogia ja intensiivravi kliinik
Eneli Rosin, 3. intensiivravi osakond, intensiivraviõde
Oksana Puusta, anestesioloogia osakond, anesteesiaõde
Merle Reiman, 1. intensiivravi osakond, intensiivraviõde
Sirle Sauman, 2. intensiivravi osakond, intensiivraviõde
Merje Kristmann, lasteintensiivravi osakond, intensiivraviabiõde
Mari Teugjas- Koit, erakorralise meditsiini osakond, õde
Helin Matsalu, 3. intensiivravi osakond, intensiivravipõetaja
Valentina Galitsõna, anestesioloogia osakond, põetaja
Aleksandr Popov, 1. intensiivravi osakond, intensiivravipõetaja
Oksana Kolvaltsuk, lasteintensiivravi osakond, intensiivravipõetaja
Robin Gross, erakorralise meditsiini osakond, põetaja
Merle Porosk, 2. intensiivravi osakond, intensiivravihooldusõde

Hematoloogia-onkoloogia kliinik
Jane Kurri-Moorits, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Kristina Yanchanka, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, õde
Kärt Sitska, kirurgilise onkoloogia osakond, õde
Reena Saarepuu, radio-ja onkoteraapia osakond, õde
Inga Planken, radio-ja onkoteraapia osakond, radioloogiatehnik
Eleri Tamm, radio-ja onkoteraapia osakond, radioloogiatehnik
Signe Värav, kirurgilise onkoloogia osakond, põetaja
Viive Kokk, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond, põetaja
Valentina Smirnova, radio-ja onkoteraapia osakond, radioloogiahooldaja
Rufina Ojukas, radio-ja onkoteraapia osakond, hooldaja

Kirurgiakliinik
Jelena Leppik, lastekirurgia osakond, õde
Kati Künnap, üldkirurgia ja plastikakirurgia osakond, õde
Maie Pärtel, uroloogia ja neerusiirdamise osakond, õde
Gerttu Naruski, ambulatoorse kirurgia osakond, õde
Kaie Ootsing, veresoontekirurgia osakond, õde
Marju Koidu, abdominaalkirurgia osakond, õde
Svetlana Kajalina, lastekirurgia osakond, hooldusõde
Ljubov Beskorovainaja, abdominaalkirurgia osakond, põetaja
Jelena Rjabkova, üldkirurgia ja plastikakirurgia osakond, põetaja
Maie Topmann, veresoontekirurgia osakond, põetaja
Tiiu Koort, uroloogia ja neerusiirdamise osakond, põetaja
Evelin Arak, ambulatoorse kirurgia osakond, põetaja

Kopsukliinik
Jane Olde, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, õde
Ene Hansing, tuberkuloosiosakond, õde
Žanna Truhhan, pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakond, hooldaja
Helgi Räisa, tuberkuloosiosakond, hooldaja

Kõrvakliinik
Jekaterina Slessarenko, kõrvakliinik, õde
Žanna Tsukanova, kõrvakliinik, õde
Jelena Lukina, kõrvakliinik, hooldaja

Lastekliinik
Airi Jüriado, üldpediaatria ja neuroloogia osakond, õde
Aleksandra Aleksandrova, üldpediaatria ja neuroloogia osakond, õde
Kristiina Tamm, üldpediaatria ja neuroloogia osakond, õde
Ketlin Sööt, ägedate infektsioonide osakond, õde
Viktoria Šatalina, ägedate infektsioonide osakond, õde

Nahakliinik
Jelena Lüter, statsionaarse osakonna vanemõde

Naistekliinik
Evelin Gross, sünnitusosakond, ämmaemand
Liina Annuk, sünnitusosakond, ämmaemand
Kadi Markus, naistenõuandla, ämmaemand
Anne Pukson, günekoloogia, õde
Rita Konstantinova, günekoloogia osakond, põetaja
Evelin Aav, sünnitusosakond, põetaja

Närvikliinik
Maria Arro, neurokirurgia osakond, õde
Valentina Borodenko, neuroloogia osakond, õde
Katrin Luts, neurokirurgia osakond, põetaja
Kaily Alver, neuroloogia osakond, põetaja

Operatsiooniteenistus
Ele Erik, operatsiooniosakond, operatsiooniõde
Ruth Ellervee, operatsiooniosakond, operatsiooniõde
Kersti Korbun, operatsiooniosakond, operatsiooniõde
Anna Kosovets, operatsiooniosakond, põetaja
Larissa Kolpakova, operatsiooniosakond, põetaja
Silja Lokk, sterilisatsiooniosakond, meditsiiniseadmete hooldaja

Patoloogiateenistus
Ülle Nurk, patoloogiaosakond, laborant

Psühhiaatriakliinik
Kätlin Lünekund, ambulatoorne osakond, õde
Kaie Kapsi, üldpsühhiaatria keskus, õde
Heili Sepp, akuutosakond, õde
Anne Pindis, laste ja noorte vaimse tervise keskus, õde
Jaanus Pedajas, akuutosakond, hooldaja
Aleksandra Šarapova, üldpsühhiaatria keskus, hooldaja
Taavet Kepler laste-ja noorte vaimse tervise keskus, hooldaja
Andrus Aria, sõltuvushäirete osakond, hooldaja

Radioloogiakliinik
Sofia Gratšova Maarjamõisa osakond, radioloogiatehnik
Keio Polberg Maarjamõisa osakond, radioloogiatehnik
Natalja Vertjajeva Maarjamõisa osakond, radioloogiatehnik
Liivi Asukül Maarjamõisa osakond, radioloogiahooldaja

Sisekliinik
Helika Urbla, sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakond, õde
Helbe Näpping, nakkushaiguste osakond, õde
Maria Remets, gastroenteroloogia osakond, õde
Mairi Kana, nefroloogia osakond, õde
Irina Sulkovskaja, ambulatoorne osakond, õde
Merle Õispuu, endoskoopiakeskus, õde
Inne Kostina, gastroenteroloogia osakond, hooldaja
Külli Koljal, sisehaiguste-reumatoloogia-endokrinoloogia osakond, põetaja
Lea Parts, nefroloogia osakond, põetaja
Monica Vaikmäe, nakkushaiguste osakond, põetaja
Helve Kirotar, endoskoopiakeskus, põetaja
Urve Uus, ambulatoorne osakond, põetaja

Silmakliinik
Janelle Kurvits, silmakliinik, õde
Kersti Kivi, silmakliinik, õde
Kaisa Oras, silmakliinik, õde
Katrin Toodesson, silmakliinik, hooldaja
Tatjana Gromova, silmakliinik, hooldaja

Spordimeditsiini ja taastusravi kliinik
Malle Kukk, statsionaarse taastusravi osakond, õde
Jelena Tumanova, statsionaarse õendusabi osakond, õde
Maret Kallasmaa, statsionaarse õendusabi osakond, õde
Kertu Pedosk, sporditraumatoloogia keskus, õde 
Anne Põder, ambulatoorse õendusabi osakond, õde
Siiri Sastok, statsionaarse õendusabi osakond, põetaja 
Kadri Piller, statsionaarse õendusabi osakond, põetaja
Leili Sepp, statsionaarse taastusravi osakond, põetaja

Stomatoloogiakliinik
Marika Mauring, näo-lõualuudekirurgia osakond, õde
Helje Jallas, hambaproteesikeskus, hambaarsti assistent
Katrin Mällo, suukirurgia osakond, õde
Nadezda Shcherbinina, suu- ja hambahaiguste osakond, õde

Südamekliinik
Kadi Päri, kardiokirurgia osakond, intensiivraviõde
Rebekka Lilleleht, erakorralise kardioloogia osakond, intensiivraviõde
Helen Oper, kardioloogia osakond, õde
Kaire Karindi, rütmihäirete osakond, õde
Marina Sinimets, erakorralise kardioloogia osakond, põetaja
Mare Ude, kardioloogia osakond, põetaja
Anna Rahman, erakorralise kardioloogia osakond, õde
Triin Pannel, kliinilise füsioloogia osakond, õde
Margit Oja, kardiokirurgia osakond, õde
Merlin Arend, ambulatoorne osakond, õde
Asra Lumiste, erakorralise kardioloogia osakond, intensiivravihooldaja
Ülle Vihm, kardiokirurgia osakond, põetaja
Inga Klaaser, kardiokirurgia osakond, intensiivravipõetaja

Traumatoloogia ja ortopeedia kliinik
Heli-Kaja Kübarsepp, ortopeedia osakond, õde
Viktoria Boyarintseva, traumatoloogia osakond, õde
Vilve Lõuk, ortopeedia osakond, põetaja
Katrin Kull, traumatoloogia osakond, hooldaja
Anneli Truupõld, ambulatoorne osakond, õde
Kaja Padumäe, ambulatoorne, hooldaja

Verekeskus
Aleksandra Kesk, verekomponentide väljastamise osakond, laborant

Ühendlabor
Annika Kriisa, kliinilise geneetika keskus Tartus, vanembioanalüütik
Kaidi Vanem, immuunanalüüsi osakond, laborant
Ülle Piirisild, kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond, laborant
Ella Joost, kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakond, bioanalüütik

Lisatud: 28 September 2018

Kliinikumi ja Lõuna-Eesti haigla õendusjuhid Tiina Freimann, Külli Uibo, Angelika Lall, Kadri Piir, Lilia Leppsaar, Tiia Toots ja Hille Vaht külastasid 5. septembril Helsingi ülikooli haiglat, et tutvuda OLKA tegevusega.

Nimi OLKA (sm õlg) sümboliseerib õla ja toe pakkumist. OLKA on tegutsenud Helsingi haiglate juures viis aastat eesmärgiga koordineerida patsiendiühenduste ja vabatahtlike tööd haiglas. Ühendusse kuulub hetkel 150 vabatahtlikku, kelle tegevust koordineerib kaks palgalist töötajat. 2017. aastal käisid vabatahtlikud patsientide juures 13 000 korda. OLKA tööd finantseerib nii tervishoiu sektor kui ka vabatahtlikku tegevust sponsorluse/annetuste abil rahastav organisatsioon. Helsingi ülikooli haigla palgal on OLKA projektijuht ja üks koordinaator.

OLKA pakub kolme liiki erinevaid teenuseid: infoteenused (teemapäevad, kirjalik infomaterjal, patsiendiühenduste info); tugiteenused (kogemustoetajad, haiglatöö vabatahtlikud); vabatahtlik tegevus (fuajee abistaja, vestluskaaslane, mängukaaslane, esineja jm).

Ühendusse kuuluv vabatahtlik peab olema vähemalt 18-aastane, taktitundeline ja hea kuulaja. Ta peab olema kriminaalselt karistamata (lastega töötamisel teeb OLKA väljavõtte karistusregistrist) ning teatud vaktsineerimised peavad olema tehtud (nt gripp). Ühendusse vabatahtlike värbamiseks kasutatakse mitmeid erinevaid meetodeid, näiteks teavitustöö läbi kodulehe, Facebooki, korraldatakse infopäevi ja üritusi haiglas ning suheldakse otse patsiendiorganisatsioonidega. Kui vabatahtlikud on OLKA liikmeks astunud, peavad nad läbima ettevalmistuse. Õppe käigus tutvustatakse haiglat, vabatahtlike süsteemi, haiglahügieeni juhendeid, käsitletakse vabatahtlike õigusi ja vastutust haiglas ning räägitakse vaikimiskohustusest. Vabatahtlike koordinaator viib vabatahtlikega läbi ka intervjuud, kus selgitatakse välja, millised tööülesanded võiksid vabatahtlikule enim sobida ning sõlmitakse kirjalik leping, milles on toodud ka vaikimiskohustus. Eraldi sõlmitakse ka õnnetusjuhtumite kindlustusleping.

Vabatahtliku tööga kohanemiseks tehakse esimesed patsiendi külastused koos mentoriga. Peamised vabatahtlike tegevusvaldkonnad on:
• kogemustoe pakkumine (vabatahtlikud pakuvad oma kogemuse põhjal tuge samas olukorras või sama haigusega/vigastusega patsientidele/lähedastele),
• fuajee abistaja (juhendaja, majasisene saatja, abistab liikumisel haigla osakondades, aitab leida vajalikke kabinette jne),
• patsiendi vestluskaaslane,
• laste osakonnas lapse mängukaaslane,
• esinemine (teemapäevadel esinemine, muusikalised ettekanded jmt),
• muud tegevused, nt juttude kirjutamine OLKA teabekanalitesse.

Vabatahtlikud ei sekku ravi ja hooldusega seonduvasse ning ei anna soovitusi ega vii läbi füüsilist abistamist. Vabatahtlike tegevuse eesmärk on pakkuda lootust ja tuge.

Vabatahtlikku tööd teevad OLKAs arstid, õed, tudengid, töötud, töövõimetud ja pensionärid. Kõige suurema osa moodustavad siiski pensionärid. Haigla pakub omalt poolt vahatahtlikele õnnetusjuhtumi kindlustust, kohvi ja saiakest pärast igat vahetust, vabatahtliku tööriietust ja selle pesemist. Kogemustoetajad saavad tuge ja abi vabatahtliku tegevuse koordinaatoritelt ja OLKA asjatundjalt. Lisaks vabatahtlike kokkusaamistele ja vestlusringidele on soovi korral võimalik saada tuge ja nõustamist ka haigla pastorilt.

OLKA koordinaatori Petra Saarineni sõnul motiveerib vabatahtlikke tänuavaldused patsiendi ja asutuse poolt, seltskond ehk suhtlemine ja kogemuste vahetamine teiste vabatahtlikega. Noori motiveerib huvi meditsiini edasi õppida ning kogemustoetajaid teiste psühholoogiline abistamine.

Kliinikumi Leht

Tiina Freimann, kliinikumi ülemõde: OLKA külastuse eesmärk oli kasutada selle ühenduse viieaastast kogemust samalaadse tegevuse arendamiseks kliinikumis ja kliinikumiga võrgustunud haiglates. OLKA kogemustoetajate tegevus jättis väga sümpaatse mulje. Saime teada, et patsient, saades teada ehmatava diagnoosi või oodates keerulist lõikust, saab soovi korral tuge vabatahtlikult, kellel on sama diagnoos või lõikus seljataga. Kui viis aastat tagasi suhtuti Helsingi ülikooli haiglates kogemustoe pakkumisse umbusuga, siis praegu võetakse seda kui väärtuslikku lisa patsiendi terviklikule ravile. Järgimist väärib ka OLKA koostöö eriala- ja patsiendiühendustega, millest saadakse mitmekülgset tuge patsientidele, nende omastele ja kohalikele elanikele. Suur tänu OLKA asiatundjale Anu Toijale ja koordinaatorile Petra Saarinenile huvitava programmi eest!

Lisatud: 21 Detsember 2017

Novembrikuu lõpus kogunesid Tartu Ülikooli Kliinikumi, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Põlva Haigla ja Järvamaa Haigla õendusjuhid, et teha vahekokkuvõtteid ja seada sihte tulevikuks.

Kohtumise moto oli koostöö ning eesmärk oli hinnata õenduse arenguid ja arenguvajadusi „Eesti õenduse ja ämmaemanduse arengustrateegiast 2011–2020“ lähtuvalt. Seminaril kanti ette kliinikumi õenduse arengueesmärgid ja tegevuskava aastateks 2018–2020. Tiina Freimanni sõnul on järgneval kolmel aastal patsiendi- ja perekeskse ravikeskkonna ning patsiendiohutuse arendamise kõrval fookuses ühtne õendusabi kvaliteet kliinikumis ja kliinikumiga võrgustunud raviasutustes. Selleks võetakse kasutusele ühised tegevusjuhendid, viiakse läbi enesehindamisi kokkulepitud valdkondades ning võetakse ette ühiseid parendustegevusi. Lisaks on kavandatud meetmeid töötajate tervise ja toimetuleku toetamiseks.

Seminari vorm tundus osalejatele hästi sobivat, kuna oluliseks peeti omavahelisi arutelusid, üksteiselt õppimist ja kontaktide loomist. Arenguseminari raames külastasid õendusjuhid hubast ja hästi sisustatud Järvamaa Haiglat, kus seminaril osalejad said hea ülevaate tänapäevase haiglapuhastuste olulistest aspektidest.

Kliinikumi Leht