Lisatud: 22 August 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu esimene päev oli 2. september 2020. Kliinikumi Leht küsis taristu suurprojektide osakonna juhatajalt Toomas Kivastikult ja suurprojektide projektiinsenerilt Peep Pitsnerilt, kuidas nad vaatavad pea kaks aastat hiljem ehitusele tagasi.

Nii Toomas Kivastik kui Peep Pitsner on olnud seotud Maarjamõisa meditsiinilinnaku kõikide ehitusjärkudega. Mõlemad kinnitavad, et uute haiglakorpuste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on suurimaks väljakutseks logistika. „On väljakutse planeerida nii uute majade liikumisteid, et need oleks loogilised, kasutajatele mugavad ning ladusate ühendustega. Paratamatult tuleb seejuures arvestada ka piiravate tingimustega, näiteks vanade hoonete oluliselt madalamatest korrustest tulenevate põrandate kõrguste erinevustega, samuti kandekonstruktsioonidest tingitud piirangutega avade tegemisel seintesse. Samasugune väljakutse on ehitada töötavas majas ning planeerida logistika nii, et kliinikumi põhitegevuse toimimine oleks tagatud ja häiritud nii vähe kui võimalik,“ sõnasid Kivastik ja Pitsner. Nad tõid välja, et III järgu ehitustöid said tunda peamaja pea kõik alad, lisaks L. Puusepa 6 maja tulenevalt tunneli ehitusest. „Oleme üsna kindlad, et see ehitusjärk on häirinud kliinikumi töötajaid ja patsiente enim. Samas on õnnestunud juba praeguseks ka kõik olulised logistilised ühendused ellu viia – näiteks naistekliiniku ühendus valmiva C-korpusega. Siinkohal tuleb öelda väga suur tänu kannatlikkuse ja mõistmise eest kõikidele osakondadele ning eriti erakorralise meditsiini osakonnale,“ lausus Peep Pitsner.

C-korpus – moodsaim ravikorpus

Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatakse uued M-korpus ning C-korpus. Toomas Kivastiku sõnul on palju räägitud uuest kuuekorruselisest lastehaiglast ehk M-korpusest, mille eesmärk on koondada lastega seotud ravitöö kliinikumi peamajja. „Vähem aga neljakorruselisest C-korpusest, mille ehitamiseks endine ravikorpus lammutati. C-korpust on nimetatud kõrvakliiniku majaks, ent lisaks J. Kuperjanovi tänavalt Maarjamõisa väljale kolivale kõrvakliinikule on rajatud uude hoonetiiba ka operatsiooniplokk. Operatsiooniplokis ravitakse päevakirurgia patsiente, statsionaarset ravi vajavaid patsiente, lisaks näo- ja lõualuukirurgia patsiente ning kõrvakliiniku ja stomatoloogia kliiniku voodifond on ühine. Sellele lisaks on C-korpuse moodsad ja avarad ruumid ka naistekliiniku perekeskuse päralt,“ kirjeldas Toomas Kivastik.  

Sisenemine C-korpusesse jääb L. Puusepa tänava poolt ning samaks jäävad ka riidehoid ja registratuur. „III ehitusjärgu sisearhitektuuri lahendus jälgib mõlema kahe varasema etapi põhimõtteid. Nii näiteks lähtub mööblivalik, uksed, suunaviidad II ehitusjärgust, ent I ehitusejärgule sarnaselt on valitud mõlemale uuele majale oma tunnusvärvid. C-korpuse puhul on selleks meresinine ning M-korpuse puhul violetne. Sealjuures on mõlema korpuse jaoks koostöös kliinikumi töötajatega loodud spetsiaalselt kliinikumile disainitud inventar – näiteks palatite tualettide valamud,“ tutvustas projektiinsener Peep Pitsner.

Ajas muutuv patsiendikäsitlus kajastub ka uutes hoonetes. Tavapalatid on ühekohalised, osad valmidusega ka teise patsiendi majutamiseks, ning nende rajamisel on arvestatud ka lähedase haiglas viibimise mugavusega. Sealjuures on esimesena Eestis ka laste intensiivravi osakonnas üksikud palatid lapsele ja lapsevanemale.

Kõige kaasaegsemad lahendused on seatud eesmärgiks ka tehniliste süsteemide puhul. „C-korpusesse rajatakse Eesti moodsaim ladu-lift Kardex, mille funktsiooniks on tagada operatsiooniteenistuse steriilsete operatsioonivahendite ladustamine ja transport. Ladu-lift on automatiseeritud ning juhitav IT-süsteemi kaudu. Niisamuti oleme muutnud kontseptsiooni jäätmete korraldusel ning eesmärgiga lihtsustada osakondade tööd, võtame kasutusele uuesti prügišahtid – üks prügile ja teine mustale pesule, millega tegeleb edasi keskkonna ja puhastuse osakond,“ kirjeldas Pitsner ning lisas, et tsentraalne jäätmejaam, kuhu prügi jõuaks prügišahtidest vaakumtorustike abil, võiks olla üks tulevikusuund.

Uuendusi on veel mitmeid ning nii Toomas Kivastik kui Peep Pitsner kinnitavad, et avamisel saab tituleerida C-korpuse nii Eesti kui Põhjamaade moodsaimaks – kuni järgmine uus haigla selle koha omale võtab.

M-korpus ühendab laste ravi ja EMO

Loe edasi...

Lisatud: 26 Jaanuar 2021

Jaanuarikuu lõpus oli meditsiinilinnaku III ehitusjärk sealmaal, et rajamisel on M-korpuse ehk tulevase lastehaigla vundamendid. M-korpus hakkab paiknema senise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse jätkuna, mahutades kuus maapealset ning kaks maa-alust korrust koos parklaga.

C-korpuse ümber tehti ettevalmistusi olemasoleva hoonetiiva lammutamiseks, et alustada uue C-korpuse ehitamist. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega. Uus C-korpus ehitakse nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2020

19. oktoobril suleti uue lastehaigla ehitustööde tõttu Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna (EMO) peauks ja parkla.

Edaspidi saab EMO-sse siseneda kiirabihalli juurest. Kiirabiautode sisenemise ukse kõrvale rajatai eraldi sissepääs EMO-sse isepöörduvate patsientide jaoks. Kiirabihalli sissesõiduteel ning kiirabihalli sees eraldati ohutust silmas pidades jalakäijate ning auto liikumise tee.

Muudatuste ajal on EMO patsientide jaoks parkimiseks ette nähtud parkimiskohad kiirabihalli kõrval ning L. Puusepa 6 ees.

Lisaks M-korpuse ehitusele, algavad C-korpuse ehitustööde ettevalmistused 30. oktoobril, mistõttu suletakse C-korpuse esine parkla. Täpsem informatsioon tööde ja nendega seotud ümberkorralduste kohta liiklus- ja parkimiskorralduses edastatakse patsientidele jooksvalt. Tartu Ülikooli Kliinikum palub patsientidelt mõistvat suhtumist ning vabandab võimalike ebamugavuste pärast.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärgus ehitatakse uus M-korpus ehk lastehaigla, C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2020

2. septembril alanud Tartu Ülikooli Kliinikumi uue lastehaigla ehitamine toob kaasa muudatusi nii töötajatele kui ka patsientidele.

Ehitustegevuse tõttu suletakse 28. septembril osa erakorralise meditsiini osakonna (EMO) parklast ning jalakäijate sissepääs jääb avatuks praegusel kujul. Esimesteks töödeks on EMO peasissepääsu poolse fassaadi väliskihtide demonteerimine ning liftide nr 11 ja 12 läheduses asuva trepikoja lammutus. Sellega seoses kaob personalil võimalus siseneda G1-korpusesse selle trepikoja välisuste kaudu (EMO peasissepääsu kõrval asuvad personalisissepääsud).

19. oktoobril suletakse kogu EMO-esine parkla ning sealt alates saab EMO-sse siseneda kiirabihalli juurest. Kiirabiautode sisenemise ukse kõrvale rajatakse eraldi sissepääs isepöörduvate patsientide jaoks. Kiirabihalli sissesõiduteel ning kiirabihalli sees eraldatakse ohutust silmas pidades jalakäijate ning auto liikumise tee. Muudatuste ajal on EMO patsientide jaoks parkimiseks ette nähtud parkimiskohad kiirabihalli kõrval ning L. Puusepa 6 ees.

Täpsem informatsioon tööde ja nendega seotud ümberkorralduste kohta liiklus- ja parkimiskorralduses edastatakse patsientidele ja kliinikumi töötajatele jooksvalt. Tartu Ülikooli Kliinikum palub mõistvat suhtumist ning vabandab võimalike ebamugavuste pärast.

Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja muu sisustusega on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa Ühendamise Rahastu projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 September 2016

Olgugi, et Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu kolimisperiood just lõppes, käib praegu ettevalmistustöö meditsiinilinnaku järgmise etapi ehitamiseks.

III ehitusjärgu eesmärgiks on ehitada uus lastekliinik, kõrvakliinik ja päevakirurgiakeskus. Uus lastekliiniku hoone (H1-korpus) hakkab paiknema H-korpuse jätkuna erakorralise meditsiini osakonna praeguse parkla asemel. Erakorralise meditsiini osakonna parkla kavandatakse maa alla. Teine uus hoone on planeeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus päevakirurgiakeskus ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal ravima näo- ja lõualuudekirurgia eriala patsiente.

Kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku sõnul on tööprotsess ettevalmistavas faasis. „Täpsemalt toimub praegu uue ehitusjärgu detailplaneeringu menetlemine. Muuhulgas toimub ka paralleelselt funktsionaalse arengukava täiendamine III ehitusjärgu jaoks ning Euroopa struktuurifondidest finantseerimistaotluse koostamine,“ selgitab Kivastik. Ta lisab, et põhjalik eeltöö koostöös vastavate struktuuriüksustega (lastekliinik, kõrvakliinik, operatsiooniteenistus jt) tehti juba 2015. aastal, kui mõeldi läbi teenuste mahud, funktsionaalsus ning hoonete esmane planeering.

III ehitusjärk annab Maarjamõisa meditsiinilinnakule juurde 25 000 m2 brutopinda (võrdluseks – II ehitusjärgu maht oli ligikaudu 40 000 m2). „Kui detailplaneeringu kooskõlastamise, kehtestamise ning funktsionaalse arengukava täiendamisega jõutakse ühele poole, algab projekteerija leidmise protsess. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk peaks valmima esialgsete plaanide kohaselt aastaks 2022,“ lisab Toomas Kivastik.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 September 2016

Eesti Sisearhitektide Liidu poolt välja kuulutatud aastapreemia 2016 konkursi tööde hulgast on selgunud 27 nominenti 5 erinevas kategoorias. Viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid sisearhitekt Anja Dirks (Holland), filosoof Eik Hermann, arhitekt Kadri Klementi, sisearhitekt Mari Kurismaa ja sisearhitekt Raul Tiitus, on valinud üheks avaliku ruumi kategooria nominendiks ka Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku II ehitusjärgu.

Žürii liikme Kadri Klementi selgitas, et žüriid rõõmustas nominentide arvukus, mis andis hea ülevaate viimasel paaril aastal sündinud sisearhitektuurist. „Heameelt tekitas ka tõik, et paljud preemiale kandideerivatest interjööridest on avalikud ehk kõigile huvilistele igapäevaselt avatud elamuslikud ruumid. Valikut ei olnud sugugi lihtne teha, kuna väärt keskkondi oli rohkem kui väljaantavaid preemiaid. Kokkuvõtvalt sai otsustavaks ehk autorite meisterlikkus ruumilise terviku loomisel interjööri otstarvet ja sisu peenetundeliselt esile tõsta ja väärtustada.”

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa Meditsiinilinnaku II ehitusjärgu arhitektide meeskonda kuulusid Matti Anttila, Agu Külm, Berit Freivald ja Maarja Varkki.

Preemiate võitjad tehakse teatavaks arhitektuurivaldkonna ühisel aastapreemiate galasündmusel 09. detsembril. Eelnimetatud kuupäevaks koostatakse ka nominentide virtuaalne ühisnäitus ja antakse välja raamat „Ruumipilt 2016“.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Detsember 2015

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on valmis ning pidulikult avatud. Kui suur töö moodsate korpuste taga tegelikult peitub, uuris Kliinikumi Leht kliinikumi projektijuhilt Toomas Kivastikult.

Kas oli lihtsam juhtida II ehitusjärgu tööprotsessi, kui olite I ehitusjärgu valmimise kogemuse võrra rikkam?

Oli küll lihtsam. Meditsiinilinnaku I ehitusjärgu puhul puudus meil kogemus sellest, et paberil olev projekt saab reaalsuseks. II järk oli mahult veel suurem, ent juba lõpule viidud I ehitusjärk andis kindlust, et saame sellega hakkama.

Mille üle tunnete uutes korpustes eriti uhkust?

Uued ja kaasaegsed ruumid muudavad tervishoiuteenust ju veelgi kvaliteetsemaks. Majas on väga palju keerulisi osakondi – näiteks hematoloogia- ja onkoloogia kliiniku ruumid, apteek, labor, patoloogialabor, kardiokirurgia intensiivraviosakond, silmakliiniku operatsiooniplokk, endoskoopiakeskus jne. Liikumine kogu kompleksis peab olema lihtne ja loogiline ning kui midagi esile tõsta, siis ongi selleks hea logistika kliinikute, osakondade ja teenistuste vahel.

Nii suure haiglahoone ehitus saab olla ainult suur ühine pingutus – kas kõik tulevased ruumide kasutajad olid planeerimis- ja ehitusprotsessi kaasatud?

Tõesti, kõik uusi ruumi kasutama hakkavad kliinikud ja teenistused olid alates projekteerimisest protsessi kaasatud. See on olnud väga suur meeskonnatöö ja ma pean ütlema, et väga meeldiv koostöö. Tahan siinkohal tänada kõiki osalisi, eriline tänu kuulub projekteerijatele ja ehitajatele, samuti Tõnu Kirsbergile, Peep Pitsnerile ja tema meeskonnale, Aare Toonile ja Peeter Laasile ning kõikidele protsessis osalenud töökaaslastele kliinikutest ja teenistustest.

I ehitusjärgus lisandus pinda 30 000 m2, nüüd 40 000 m2 ning arvestades elanikkonna vananemist ja patsientide arvu suurenemist, kas ruumipuudust lähiajal ette näha ei ole?

Mõlemad ehitusjärgud on planeeritud vastavalt reaalsele vajadusele. Ruumide funktsionaalsus muutub ajas ning sõltub omakorda sellest, kuidas muutub ajas meditsiin.

Ruttame veidi ajast ette – millal oleks põhjust kirjutada Maarjamõisa meditsiinilinnaku III järgu avamisest?

Tegelikult töö juba käib III ehitusjärguga. Kaasatud on lastekliinik, operatsiooniteenistus, kõrvakliinik, näo- ja lõualuukirurgia osakond. Meditsiinilinnaku III ehitusjärk võiks valmis olla aastaks 2022. Samal ajal toimub järk-järgult ka olemasoleva n-ö vana maja renoveerimine.

Uus maja on avatud, kas suundute puhkusele?

Eks näis, uus maja oma 40 000 m2 on suur ja keeruline, nüüd algab sissekolimise ja sisseelamisperiood. Ehk et ilmnevad n-ö maja lastehaigused. Kindlasti vajavad selliste mastaapidega tehnilised ruumid suuremat jälgimist ja
haldamist, mistõttu suureneb omakorda tugipersonali roll.

Maja on küll valmis ning avamine andis korraks hingamispausi, aga üks raske etapp seisab alles ees. Haigla osakondade kolimine on keeruline, see võtab ligikaudu kvartali. Esimese kvartali lõpuks võiksid uued korpused suuremas osas täisvõimsusel tööle asuda.

Toomas Kivastikuga vestles Helen Kaju

Lisatud: 21 Detsember 2015

Matti Anttila, AW2 arhitektibüroo arhitekt: Tartu Ülikooli Kliinikumi laiendamise projekt on olnud meie AW2 büroo jaoks huvitav kogemus. Töö tellija oli väga uuendusmeelne ning eesmärk oli vägagi ambitsioonikas. Koostöö erinevate haiglaüksuste vahel oli nauditav, kuna kõik asjaosalised olid orienteeritud sellele, et uus hoone vastaks kõrgetele moodsa haigla nõuetele.

Projekteerimisprotsessi ajakava oli pingeline ning me otsustasime vaadata loodavat haiglahoonet kui kõrgetele nõuetele vastavat 11-st üksusest koosnevat tervikut.

Ehitusperioodi vältel pidime ületama mitmeid erinevaid raskusi, ent tulemuseks on igati kaasaegne ravikompleks, mis annab suure väärtuse kogu Eesti tervishoiusüsteemile.

Arhitektuuri selgroog on uus peasissekäik ja uus keskne ühendusgalerii, mis ühendab juurdeehitise olemasolevaga. Kiiritusravi punkrid on paigutatud keskselt peasissekäigu ja fuajee alla, mis on uudne moodus raskete konstruktsioonide sobitamisel haigla arhitektuuri.

Sisekujundus järgib kaasaegse haigla disaini standardeid ühendades haigla kõrgtehnoloogia sooja tunde tekitava puitkonstruktsioonidega nii, et patsient tunneks ennast ravil olles nii mugavalt kui võimalik.

Meie, AW2 büroost oleme väga rahul tulemusega ning Tartu Ülikooli Kliinikum on kindlasti referents, mille üle oleme uhked. Oleme saanud juba heakskiitvat tagasisidet rahvusvahelistelt meditsiiniekspertidelt ning kolleegidelt, kel on olnud võimalus uut hoonet külastada.

Lisatud: 21 Detsember 2015

„Rõõm kolimisest"

Professor Hele Everaus, hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja: Teiste kliinikute seas, kellel on rõõm oma tegevustingimusi parandada, on ka hematoloogia-onkoloogia kliinik.

Oleme juba osalise kolimise läbi teinud eelmise uue korpuse valmimisel, kui väga head uued tingimused sai kirurgilise onkoloogia osakond, hematoloogia- ja luuüdi transplantatsiooni osakond ning onkoteraapia keskus.
1965. aastast alates onkoloogiliste haiguste ravi n-ö pesaks olnud Vallikraavi 10 jääb tühjaks. On ju ka ülim aeg! Juba ammu ei ole selle hoone tingimused ei haigetele sobivad ega ka personali tööd toetavad. Ometi on kolleegid olnud väga tublid ja n-ö minimalistlikes tingimustes püüdnud kõike vajalikku patsientide heaks teha.

Ees ootab väga kaasaegne võimalus kiiritusraviks ja uute aparaatide toel loodame ka järjekordade lühenemist.

Äärmiselt oluline on päevaravi ja ambulatoorse osa viimine kitsastest oludest uude majja. Kui meenutada, missuguses pikas koridorijärjekorras onkoloogiahaiged oma vastuvõttu ootasid ja veel mõne aja ootavad, siis tuleb neile tõesti au anda, et nad on sellised privaatsust mittetagavad tingimused välja kannatanud.

Mul on väga hea meel, et haiged, kelle mured on tõsised, saavad edaspidi ravi väga päevakohastes tingimustes. Keskkonnal, ka ruumilisel, on patsientide toetamises väga oluline roll.

Ja kõik, kes haigetega tegelevad – arstid, spetsialistid, õed ja põetajad – ka nemad saavad oma igapäevast tegevust igati toetava töökeskkonna. Ärgem unustagem, et väga suure osa oma elust oleme just tööga seotud.
Kindlasti ei tee ruumid üksi midagi ära, küll aga annavad suurepärase võimaluse oma haigete heaks professionaalselt tegutseda.

Tahan väga tänada kliinikumi juhatust eesotsas Urmas Siiguriga. On ju oluline pikaajaline programm kliinikumi tugevdamiseks ja ruumide parendamiseks. Kõik see aga sünnib juhatuse igapäevase tõsise töö tulemusel. Jõudu selles edaspidiseks!

Silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak: Silmakliiniku uued ruumid on oluliselt suuremad praegustest ajaloolistest ruumidest. Loodame, et seeläbi paranevad nii patsientide tingimused ravil olles kui ka töötajate tingimused. Viimaste aastate jooksul on väga paljude silmakliiniku arenguplaanide takistuseks olnud just ruumipuudus.

Samuti on oluline, et nüüd oleme samas hoones labori, radioloogiaga, EMO ja anestesioloogiaga, mis võimaldab kiiremat haiguste diagnostikat ning ravi. Patsientidele on oluline ka võimalus oma ravimid kohe apteegist välja osta.

Alustasime uute ruumide planeerimist rohkem kui 5 aastat tagasi ning loodame väga, et kõik planeeritu ka sama hästi tööle hakkaks, kui mõeldud on. Kogu projekteerimise protsessi olime kaasatud ning arhitektid ja projekteerijad üritasid meie soove maksimaalselt arvestada.

Patsientide vastuvõttu plaanime alustada uues kliinikus juba 5. jaanuaril 2016.

Professor Margus Lember, sisekliiniku juhataja: Sisekliinik kolib valmivasse L-korpusesse siis, kui maja valmis saab. Esialgne optimism maja ennetähtaegse valmimise osas on asendunud realismiga, et ükskord see valmib niikuinii. See tähendab praeguse info kohaselt, et oleme uutes ruumides 2016. aasta jaanuari lõpuks. Oleme 2 aastat olnud ajutistel pindadel laiali L. Puusepa 8 hoones. Neis oludes on töö olnud ülimalt keerukas ja pingeline, meie kliiniku keskmine voodihõive on olnud 95%, mida on paarkümmend protsenti üle kliinikumi keskmise.

Uus hoone on arvestanud sisekliiniku vajadusi: esimesele korrusele tuleb polikliinik, avatav päevaravi ning vaid liftisõidu kaugusele jäävad haiglaosakonnad. Igati kaasaegne on seedetrakti endoskoopia keskus, mis käivitatakse koostöös kirurgia- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikuga. Õppetöö jaoks on planeeritud praktikumiruumid 6. korrusele. Kogu meie paiknemine on kompaktne, loodud keskkond kaasaegne ning mugav.

Kahjuks ei ole hetkel võimalik rakendada töösse kogu arengukavast tulenenud tegevust, sest haigekassalepingute maht ega meie praegused koosseisud seda ei võimalda. Kes soovib selles optimistlikku nooti näha, see väidab, et haigla on ehitatud perspektiivitundega. Tegelikkuses oleme tunnetanud nõudluse pidevat kasvu meie erialade poolt pakutava abi osas, seda nii ambulatoorses kui haiglatöös.

Loe edasi...

Lisatud: 21 Detsember 2015

Maarjamõisa meditsiinilinnaku uutes korpustes on valmis saanud ka kunstiteose tellimise konkursi võidutöö „Elu Puu". Teose autorid on Tiiu Pirsko ja Mati Veermets.

Teose narratiiv on ELU

Elu on paradoksaalne kingitus. Kink, mis ühendab kinkija ja kingi saaja, kink, mis muudab mitmed üheks. Kink, mis hargneb laiali. Elu on justkui puu. Puu, mille juured on mullas, latv aga taevas, puu, mis ise on samuti elu. Elu selle kõiksuses, elu elude põimumises. Elu on imeline: vaiksed sädelused ja tormituuled, nukrad hetked ja piinav igatsus, rõõmsad rõkked ja ülev vaimustus. Elu ongi elu."

Tiiu Pirsko, Mati Veermets: Olles osa võtnud mitmest nn protsendiseaduse võistlusest, võime kinnitada, et kliinikumi kunstiteose ideekonkursi korraldus oli kindlasti senitoimunutest kunstniku vaatepunktist õnnestunuim.
Esiteks, aeg konkursi väljakuulutamisest kuni võistluse lõpptähtajani oli ligikaudu pool aastat. Tavaliselt on kuu-kaks. Pikem aeg ettevalmistuseks tagab võistlusest arvukama osavõtu ja sisukamad tööd. Asjalikult oli korraldatud ka päev kohtumiseks kliinikumi esindajate, arhitekti ja sisekujundajaga ehitusel.

Teiseks, aeg konkursi võitja väljavalimisest kuni teose valmimiseni oli peaaegu aasta. Suuremahulise ja komplitseeritud töö puhul on oluline, et ideekavand saaks edasi töötatud valmis teoseks. Tavapärane praktika on: teostuseks aega kuu-kaks-kolm, lühim aeg kaks nädalat(!).

Esimeses etapis vormistasime idee skulptuurseks arhitektooniks, millest valmis makett mõõdus 1:10.
Teises etapis alustasime koostööd TTÜ mehhatroonikainstituudi professor Igor Penkoviga. Selles protsessis valmis arhitektooni tehniline projekt, tehti tugevusarvutused ja valmis alumiiniumist täpne makett 1:5. Eesmärgiks oli saavutada samba maksimaalne õhulisus ja läbipaistvus, samas pidi olema tagatud konstruktiivne stabiilsus. Selle maketiga sai läbi mängitud montaaž ja paigalduse järjekord.

Kolmas etapp oli teostus. Sammas ulatub läbi kolme korruse, kõrgusega 11,5 meetrit. Objekt koosneb seitsmest 1,5-meetrisest moodulist. Moodulid on alumiiniumlehest välja freesitud, kokku volditud ning pulbervärvitud. Ühendusteks on alumiiniumneedid. Klaasfassaadi dekooris kasutasime kahte erinevat materjali – väljas hõbe ja sees kajana satiin.

Meie arvates aitas võidule kaasa teose kohavalik kliinikumi aatriumis klaasfassaadi kõrval. Installatsioon on nähtav nii seest kui väljast, see on aktiivne ja ühtlasi delikaatne. On ju tegemist eritingimustega meditsiiniasutuse avaliku ruumiga, kus taies ei tohi tekitada lisaprobleeme (puhastamine, logistika).

Meie loomingulises praktikas oli "Elu Puu" tehniliselt kõige keerulisem ja ka mõõtudelt kõige suurem installatsioon. Samas, äärmiselt põnev töö.

Lisatud: 21 Detsember 2015

11. detsembril toimus Marjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu pidulik avamine, lindi lõikasid läbi kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, Tartu linnapea Urmas Klaas ning Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Ligi kaks aastat kestnud II järgu ehitus oli loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi (ERDF) toel valminud I ehitusjärgule ning samas eelduseks III ja IV ehitusjärgu ettevalmistamisele.
II ehitusjärk on osa kliinikumi strateegilisest eesmärgist arendada välja Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnak ja koondada aktiivravi ühte kompaktsesse süsteemi. Meditsiinilinnaku arendamine koosneb neljast ehitusjärgust, mille lõppedes korraldatakse ümber hetkel hajali paiknevad kliinikud, avaldatakse positiivset mõju erialadevahelisele koostööle teaduse ning hariduse valdkonnas ning tagatakse kõigi hoonete vastavus kaasaja haiglatele esitatavatele nõuetele.

II ehitusjärgu raames rajati L. Puusepa 8 meditsiinilinnaku juurde korpused J, K ja L, mis ehitati esimeses ehitusjärgus valminud G- korpuse ja olemasoleva haigla F- korpuse vahele. Kolme korpuse valmimisel rajati ravikompleksi juurde kiiritusravi keskus koos kaasaegse tehnoloogiaga, koondatakse ja kaasajastati hematoloogia-onkoloogia kliiniku, sisekliiniku, silmakliiniku ja kardiokirurgia osakonna ruumid; rajatakse ruumid endoskoopiakeskuse, patoloogiateenistuse, ühendlabori ja haigla apteegi jaoks ning koondati ambulatoorne eriarstiabi ning päevastatsionaar vastava erialakliiniku juurde uues ravikompleksis. Uued ravikorpused suurendavad kaasaegset meditsiinilist pinda ca 40 000 m2 (bruto) võrra. J-, K- ja L- korpused tõstavad koos kaks nädalat tagasi avatud õendushooldus majaga (renoveeritud L. Puusepa 6 hoone) kliinikumi ravivoodite arvu enam kui 100 võrra, täiendavalt lisandub veel 75 päevaravi voodit.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul on Tartu Ülikooli Kliinikum tänu Euroopa Liidu toele selle projekti läbi oluliselt suurendanud oma suutlikkust osutada maailmatasemel ravi kõigile abivajajaile, samuti loonud igati kaasaegse õppe- ja teadustöö keskkonna. "Suured asjad sünnivad vaid koostöös. Tahan siinkohal tänada kõiki sellesse protsessi panustanuid. Lähteülesande koostamisest kuni lindi lõikamiseni on olnud neid sadu – tugiteenistustest ja meditsiinipersonalist kuni rea ministriteni, kes protsessi panustanud on."

Uute korpuste tõttu saab L. Puusepa 8 asuv haigla juurde veel ühe olulise sissepääsu, mis jääb N. Lunini tänava poole. Sealt peaksid edaspidi sisenema eelkõige silmakliiniku, sisekliiniku ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku patsiendid ja külastajad.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteeris Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy, kus lisaks arhitekt Matti Anttilale tegid kaastööd ka tema büroos töötavad eesti arhitektid Agu Külm ja Berit Freivald. AW"-arkkitehdit Oy kaasas ka sisearhitekti Maarja Varkki. II ehitusjärgu ehituse peatöövõtjad olid AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Astlanda Ehitus OÜ. Kogu projekti maksumus koos sisustuse ja seadmetega oli ligikaudu 77 miljonit eurot, millest ligikaudu 38,1 miljonit eurot finantseeris Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 19 September 2014

Septembris avanes Kliinikumi Lehel võimalus teha ringkäik Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu käigus valmivates korpustes. Meid saatsid ehitusjärelvalve esindajad.

Esimesena hakkas kohe silma, et valmimisjärgus uue peasissekäigu aatrium oli saanud klaasist fassaadiseina ning klaaskatuse 4. korrusel. Selle paigaldamine oli äsja lõppenud ning jäänud olid veel mõned lisatööd nagu näiteks tihendite paigaldamine ja konstruktsioonide värvimine. Klaaskatus aatriumi kohal tagab selle, et ruumi pääseb pidevalt päevavalgus. 4. korrusel oli paigaldatud klaaskatus ka nö peatänaval ehk galeriil, mis ühendab omavahel erinevaid ehitusjärke.

Edasi kõndisime mitu korrust ülespoole ning nägime, et siseseinte ehitustööd on täies hoos. Näiteks L-korpuses valmivates sisekliiniku administratsiooni ruumides olid paigaldatud esimene kiht Brasiilia vineeri – nii kliiniku juhataja, direktori kui ka sekretäride tubades. Paar korrust üleval pool tegutsesid ehitajad sisetööde kallal palatiosakonnas.

8. ja 9. korrusel valasid ehitusmehed põrandaid, betoon oli veel nii värske ja pehme, et jalajälje jäädvustamine põranda sisse poleks olnud mingi probleem. Kõiki korruseid iseloomustas kaunis vaade, mida korrus ülespoole, seda võimsam ja ilusam.

Ringkäigu lõppedes andis ehitusjärelvalve meile võimaluse ka L-korpuse katusele minna. Katuselt avanes suurepärane vaade üle terve Tartu. Katusel oli näha, et naaberkorpuses, täpsemalt siis K-korpuse tipus oli tornkraanal viimane tööpäev ning ehitajad tegelesid selle lahti monteerimisega. K-korpuses on seega lõppenud rasketehnika ja –materjali tõstmised, edasi teevad mehed nii sisetöid kui ka fassaadi välitöid ilma kraanata. Kuu lõpuks demonteeritakse ka L-korpuse tornkraana.

Kui küsisin kliinikumi projektijuhi Toomas Kivastiku käest, kas samal ajal aasta pärast on meditsiinilinnaku II järgu ehitus valmis, sain vastuse, et nii peaks see olema küll. „Jah, aasta pärast on ehituse valmimistähtaeg, ent siis algab teistmoodi raske protsess – kolimine," sõnas Kivastik.

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Kolmapäeval, 5. veebruaril sai viimast korda näha Maarjamõisa meditsiinilinnakus valmivas onkoloogiakeskuses kiirituskambrite suure hulga pliiga kaetud lagesid, kuna alustati nende katmist betooniga. Uude onkoloogiakeskusesse rajatakse neli kiiritusravi ruumi, mida kutsutakse kanjoniteks.

Rand & Tuulberg projektijuht Aivar Kullas selgitas: „Kiiritusravi võib teha vaid selleks ehitatud kanjonites, millel on 1,5 meetri paksused betoonseinad, nende sees on omakorda kohati 40 sentimeetri paksused teraslehed ja lae peal kokku 250 tonni pliid. Plii on väga tõhus kiirguse blokeerija ja põhimõtteliselt sobiksid need ruumid ka tuumavarjendiks."

Praegusel hetkel on kliinikumil Vallikraavi tänaval kiiritusraviosakonnas vaid üks lineaarkiirendi, millega protseduure läbi viiakse. Kiiritusravi vajavate patsientide arv aga kasvab pidevalt ning uues onkoloogiakeskuses on võimalik tööle panna kuni neli lineaarkiirendit.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Kliinikum on paigaldanud kolm kaamerat, mille abil saab end ehitusplatsil toimuvaga hõlpsalt kursis hoida. Veebikaamerad leiate kliinikumi kodulehe avalehelt www.kliinikum.ee

Meditsiinilinnaku teise ehitusjärgu üks tähtsamaid eesmärke on moodsa onkoloogiakeskuse rajamine, mille keerukaim osa on kiiritusraviosakond. Samuti luuakse kaasaegne keskkond sisekliinikule, silmakliinikule, kardiokirurgia osakonnale. Kaasaegse töökeskkonna ja funktsioonist tulenevalt parima asukoha saavad ka mitmed olulised meditsiinilised teenistused – labor, haiglaapteek, patoloogiateenistus.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu hoonete brutopind on ligikaudu 39 000 ruutmeetrit, see peab valmima 2015. aasta sügiseks. Ehitusmaksumus koos käibemaksuga on umbes 57,3 miljonit eurot, millest ligikaudu 32 miljonit eurot finantseeritakse Euroopa Regionaalarengufondist.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärk on loogiliseks jätkuks 2008. aastal Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi toel valminud I ehitusjärgule, samuti eelduseks III etapi ettevalmistamisele.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Ehitussüvend L. Puusepa 8 A-hoone kõrval on suvekuudega jõudnud projektijärgse sügavuseni. Kaeve- ja pinnasetööde mõju A-korpusele jälgiti väga täpselt. Mõõdistused näitasid, et midagi märkimisväärset juhtunud ei ole – A-korpuse nihkumine ehitussüvendi suunas on olnud maksimaalselt 8 mm, mis on igati lubatav tulemus.

Hetkel ehitatakse J- korpuse seinu, täpsemalt valatakse -1 korruse monoliitseinu. Sellele korrusele on kavandatud garderoobid, tehnilised ruumid (nt elektrivarustuse seadmete ruumid, toruposti keskjaam), koristuskeskus, abiruumid (jäätmeruumid jm).

Maarjamõisa meditsiinilinnaku uute korpuste ehitus kulgeb ajakavas.

L. Puusepa 8 A-korpuse N. Lunini tänava poolsetes ruumides suvel toimunud kütte- ja ventilatsioonisüsteemide renoveerimine on lõppenud.

Ehitusplatsil toimuvaga saab end kursis hoida veebikaamerate vahendusel: http://www.kliinikum.ee/meditsiinilinnak/kaamerad/index.php?mod=kaamerad

Uute korpuste  nurgakivi saab paika pandud teisipäeval, 12. novembril kell 13.00.

L. Puusepa 8 peaukse kõrval fuajees on välja pandud Maarjamõisa meditsiinilinnaku täiustatud makett, millel on J-, K- ja L- korpused näha. 

Toomas Kivastik

Projektijuht

Lisatud: 20 Mai 2013

Kliinikum ja OÜ Astlanda koostöös Rand ja Tuulbergiga sõlmisid Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi ehituslepingu 20. märtsil. Nädalajagu hiljem, 28. märtsil algasid Maarjamõisa haigla taga asuval platsil ehitustööd.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II etapi esimesteks töödeks ehitusplatsil olid A-korpuse soojatrassi ümbertõstmine ning lammutustööd. Aprillis alustati suuremahuliste kaevetöödega, mis võtavad enda alla 4 500 m² suuruse ala. Vundamendi ehitamise jaoks tuleb välja kaevata 55 000 kantmeetrit pinnast.

Maikuu esimestel päevadel alustati ehitusplatsi N. Lunini tänava poolses küljes sulundseina ehitust ja A-korpuse seina ääres hoone toestuseks vajalike vaiade puurimist. Vundamendisüvend on 9 meetrit allapoole maapinda, puurvaiade sein ulatub aga 13 meetri sügavusele. Töödega kaasnenud vibratsiooni on püütud võimalikult kahandada ning kontrollitakse pidevalt, et see ei oleks kahjulik ei inimestele, meditsiinilistele seadmetele ega olemasolevatele hoonetele.

Hoone ehitus algab peale jaanipäeva ning kuivõrd uue etapi kaks korrust rajatakse maa alla, siis hakkavad hoone seinad üle vundamendiaugu serva paistma alles novembris. Plaanide järgi on sarikapidu aasta pärast ning kolm uut korpust valmivad 2015. aasta sügisel.

Ehitaja poolse projektijuhina vastutan ehitusplatsil toimuva ning tööde kavakohase valmimise eest. Kogemusi ja kompetentsi on kogunenud omajagu, sest olen olnud ka esimese etapi projektijuht.

Tõnu Madissoon
peatöövõtja OÜ Astlanda Ehitus projektijuht

Kommentaar

Taivo Täht
Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS juhataja

AS EF Rand ja Tuulberg jaoks on Tartu Ülikooli Kliinikum pikaaegne partner. Oleme aastate jooksul osalenud mitmetes kliinikumi hoonete ehitus- ja rekonstrueerimistöödes. Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärjekorra ehitustöödele esitasime koos AS Astlandaga pakkumise, mis osutus ka edukaks. See ei ole küll meie viimaste aastate suurim leping rahalises mahus, kuid kindlasti on see töö meie jaoks hoonete ehitamise valdkonnas seniseks suurimaks projektiks. Sellises mahus hoone ehitamine on suureks väljakutseks nii ehitajale, järelvalvele kui ka tellijale. Keerukas hoone just oma insener-tehniliste lahenduste poolest nõuab väga head koostööd ka erinevate alltöövõtjatega ja projekteerijatega. Oleme kindlad, et kogenud projektimeeskond saab selle ülesandega hakkama. Kuna nii tellija projektijuht, ehitusjärelvalve esindaja kui ka ehitaja poolne projektijuht on samad inimesed, kes juhtisid ka I etapi töid, siis peaksid kõik „nurgad" olema juba maha lihvitud ja üksteist mõistetakse „poolelt sõnalt".

AS EF Rand ja Tuulberg juhatuse ning kogu meeskonna nimel kinnitan, et anname endast parima, et juba kahe ja poole aasta pärast oleks paljudel teist tänasega võrreldes palju kaasaegsemad töötingimused ja patsiendid saaksid oluliselt kiiremat ja kvaliteetsemat raviteenust.

Kommentaar

Kaupo Kolsar

OÜ Astlanda Ehitus, ehitusdivisjoni direktor, juhatuse liige

Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku II etapi ehitamine on Astlanda Ehituse jaoks väga vastutusrikas ettevõtmine. Hoone ehitamine on väljakutse mitmel tasandil (hoone koos tehnosüsteemidega on keskmisest keerulisem, hoone ehitamisega olemasolevale hoonele kaasneda võivate häirete ja kahjustuste vältimine või minimeerimine jne), kuid arvestades meie kogemusi ei prognoosi ületamatuid raskusi.

Soovin kliinikumi töötajatele kannatlikku meelt ning mõistlikku suhtumist. Vaatamata püüdlusele ehitustegevuse ajal naabrite soovide ja vajadusega arvestada, ei õnnestu suuremahulisi ehitustöid teostada ilma müra, vibratsiooni ega tolmu-mustuseta. Meie meeskonnal on ehituse vallas piisavalt kogemust ja kindlasti püüame seekord rakendada need kõik, et anda endast parim. Loodame, et meie poolt valmis ehitatud kliinikum saab olema täpselt selline nagu oli Tellija poolt soovitud.

Lisatud: 26 Märts 2012

Kliinikum planeerib L. Puusepa 6 hoone (sisekliiniku maja) ümberehitamist, et parandada õendusabiteenuste osutamist. Eelprojekt kinnitati möödunud aasta lõpus, aprillis valmib põhiprojekt.

Praegu L. Puusepa 6 hoones asuvale sisekliinikule on planeeritud uus asukoht Maarjamõisa meditsiinlinnaku II ehitusjärgus (K ja L korpustes). Vabanev hoone sobib nii suuruselt kui ka funktsionaalsuselt õendusabiteenuste osutamiseks. Seetõttu on kliinikum kavandanud ümberehituse ning soovib õendushoolduse osakonna tegevuse alates 2014. aastast Riia tänavalt L. Puusepa tänavale üle kolida. Õendushoolduse osakonna praeguste tegevuspindade arvelt Riia 167 hoones saab omakorda laieneda statsionaarse taastusravi osakonda (ligikaudu 40 voodikoha võrra).

Kliinikumis pakutakse praegu hooldusraviteenust aadressil Riia 167. Kuigi ruumitingimused nimetatud hoones teenuse osutamiseks on head (palatipinda on ühe patsiendi kohta ca 7 m2), on hoone probleemiks selle väiksus, mis ei võimalda täita piirkonna vajadusele vastavaid arengukavalisi eesmärke statsionaarse õendusabikohtade osas.

L. Puusepa 6 hoone näol on tegemist ajaloolise hoonega, mis on spetsiaalselt haigemajaks ehitatud (1914-15) ning võetud muinsuskaitse alla. Projekti kohaselt on L. Puusepa 6 hoones planeeritud esimesele korrusele 15 voodikohaga hospiits, kus palatid on 1-2-kohalised Üldpalatite alasse luuakse 29 voodikohta. Haigete sissepääs hakkab olema maja hoovipoolsel küljel, külastajad saabuvad tänavapoolsest peauksest. Esimesele korrusele tulevad ka päeva- ja koduõenduskeskus. Teisele korrusele on planeeritud dementsete patsientide palatisektsioon (22 voodikohta), lisaks 45 üldpalati voodikohta. Kokku saab majas voodikohti olema 111. Hoone juurde luuakse parkimisvõimalused nii autodele (60 kohta) kui ka jalgratastele (29 kohta), patsientide jalutusaed, ehitatakse kaldteed ja kaks uut lifti, mis paiknevad hoone välisküljel klaasseintega liftišahtides.

Loe edasi...

Lisatud: 22 November 2011

Oktoobrikuu Kliinikumi Lehes lubasime järgnevalt kirjutada täpsemalt Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu korpuste planeeringust.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgus valmib kolm uut korpust, mis kannavad nimetusi J, K ja L.

Uute hoonete projekteerimisel on arvestatud olemasoleva hoonestusega eesmärgiga moodustada kogu Puusepa 8 kompleksist logistiline tervik. Eskiisprojekti käigus koostati projekteeritavate korpuste funktsionaalne ruumiprogramm ning sellest lähtuvalt on erinevate üksuste paiknemine hoones järgmine:

o -1. korrus: tehnilised ruumid, koristuskeskus, riietusruumid ja pesemisvõimalused haigla personalile; desinfektsiooni keskus;

o 0. korrus: hemaotoloogia-onkoloogia kliiniku radioteraapia osakond (sh valmidus nelja lineaarkiirendi jaoks), haigla apteek, patoloogiateenistuse ruumid;

o 1. korrus: registratuur, kohvik ja patsientide garderoobid, hematoloogia-onkoloogia kliiniku ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi, sisekliiniku ambulatoorne vastuvõtt ja päevaravi, jaemüügi apteek;

o 2. korrus: silmakliinik, ühendlabor;

o 3. korrus: kardiokirurgia osakond, endoskoopiakeskus, ühendlabor;

o 4. korrus: hematoloogia-onkoloogia kliiniku ja sisekliiniku administratsioon ning tehnilised ruumid;

o 5.-9. korrus: hematoloogia-onkoloogia kliiniku palatiosakonnad (radio-onkoteraapia ja onkokirurgia), sisekliiniku palatiosakonnad ja hemodialüüsi osakond, patoloogiateenistuse labor.

Seni erinevates hoonetes paiknenud struktuuriüksused koonduvad ühte hoonesse. Patoloogiateenistuse Vallikraavi tänavas ja Biomeedikumis asunud üksused koonduvad J- ja K-korpustesse (planeerimisel on arvestatud ka nende ruumide tavakohast eraldatust).

Ühendlabori planeerimisel on samuti arvestatud kõigi praegu eraldi paiknevate üksuste koondumisega. Tööruumid jaotuvad J-korpuse kahele korrusele. Asukoht eeldab head ligipääsu võimalust proovide kohaletoomiseks kõigist haigla osakondadest ja üksustest.

Kolmandale korrusele loodavas endoskoopiakeskuses tehakse nii statsionaari kui ambulatoorsetele patsientidele seedetrakti endoskoopilisi uuringuid.

Haigla apteegi koosseisus rajatakse ka uus tsütotoksiliste ravimite lahustamiskeskus.

Toomas Kivastik

projektijuht

Lisatud: 22 Veebruar 2011

24. jaanuaril allkirjastati Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusetapi projekteerimise leping Soome arhitektuuribüroo AW2-arkkitehdit Oy ja Eesti firma OÜ Civeniga.

Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastiku sõnul seisab vastleitud koostööpartneril nüüd ees pea poolteist aastat kestev kolmeetapiline projekteerimistegevus. „Lepingu kohaselt on II ehitusetapi projekteerimiseks ette nähtud 17 kuud,” rääkis ta. „Kliinikumi kui tellija jaoks algab väga intensiivne töö kohe projekteerimise alguses, kui esimese 4- 6 kuu jooksul täpsustatakse lähteülesannet ja kontseptsioone ning valmib eskiisprojekt.“

Järgneb eelprojekti koostamine ning pärast seda, umbes 10 kuud kestva etapi lõpuks saab valmis põhiprojekt. „Seejärel saame läbi viia rahvusvahelise riigihanke uue korpuse ehitaja leidmiseks,“ selgitas Kivastik, lisades, et sellega ei ole projekteerija töö siiski veel läbi, sest järgneb tööprojekti koostamine ning autorijärelvalve teostamine – koostöö Soome-Eesti arhitektibüroodega kestab ehituse lõpuni. See tähendab veel kahte aastat ehitustegevuse algusest.

Loe edasi...