22. mail kaitses kliinikumi analüüsi-marketingi teenistuse turundusosakonna juhataja Pille Justus Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas magistritöö teemal „Raviteenuste eest tasustamise viisi mõju haigla majanduslikule käitumisele Sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum näitel".
DRG-põhine tasustamissüsteem on üks mitmetest erinevatest haiglate tasustamissüsteemidest tervishoius, mis põhineb ravijuhtude klassifitseerimisel kliiniliselt ja ressursikuludelt sarnastesse rühmadesse. DRG-põhise süsteemi rakendamise esmaseks eesmärgiks oli haiglate juhtimise ja kvaliteedi parandamine loodud analüüsivahendi abil. Alles hiljem leiti, et sama süsteemi on võimalik kasutada ka tasustamisel. Ent samaaegselt tuleb jälgida ja analüüsida süsteemi võimalikke mõjusid haigla käitumisele. Varasemad uuringud teiste riikide kohta on näidanud keskmise ravil viibimise kestuse langust, kodeerimisprobleeme, ülekodeerimist ning muutusi mitmetes näitajates. Teoreetilised käsitlused on välja toonud, et nendel muutustel võib olla mõju ka ravikvaliteedile, mida on keeruline kindlaks teha.
Eestis kasutuselolev DRG-põhine tasustamine põhineb teenusepõhisel rahastamisel. Sellest tulenevalt on raviasutuste probleemiks teenusepõhised hinnad, mis ei vasta alati haigla tegelikele kuludele, kuid mis on aluseks DRG-põhisele tasustamisele. Kui tervishoiuasutus ei suuda või saa muuta enda tegevust efektiivsemaks ja kärpida tegelikke kulusid, siis on võimalik tasustamise süsteemi erinevatel viisidel mõjutada. DRG-põhise süsteemi kasutamise eesmärgiks on läbipaistvuse suurendamine, mõjutades efektiivsust ja toetades haiglate juhtimist. Seega võiksid haiglad DRG-põhist süsteemi kasutada enam ravitegevuse efektiivsuse ja kvaliteedi hindamisel ja analüüsimisel. Kuna raviasutuste kulud on väga kõrged siis on loomulik, et pööratakse tähelepanu ka alatasustamisele, mis tasustamisega kaasneb.
Autori arvates on DRG-põhise tasustamise puhul kõige tähtsam eeldus raviarvete korrektne kodeerimine ning õigete teenuskoodide kasutamine. Eesti Haigekassa juhuvalikute tulemused on näidanud, et enamasti peetakse kodeerimisreeglitest kinni, kuid esineb siiski ka vigu – raviarvel on diagnooside järjekord vale, kaasuvad diagnoosid ei ole korrektsed ega vasta ravidokumendis kirjeldatule, diagnoosi või NOMESCO kirurgiliste protseduuride (NCSP) koodid on ebatäpsed ega väljenda seisundit õigesti ning ei vasta osutatud teenuse sisule.
Haigla majanduslikku käitumist võivad lisaks tasustamissüsteemile mõjutada väga mitmed tegurid. Seetõttu on keeruline teha kindlaks tegureid, mis on olnud mõjutatud otseselt tasustamissüsteemist. Haigla ala- ja ületasustamine sõltub ka seadusandluses toimuvatest muudatustest ning hinnamuudatustest. Kuna DRG hindasid korrigeeritakse tuginedes mineviku andmetele siis mõjutavad hindasid otseselt eelmise perioodi ravijuhud.
Tartu Ülikooli Kliinikumi kogemus näitab, et DRG-põhist süsteemi tajutakse eelkõige tasustamissüsteemina ning mitte võimalusena kasutada seda oma tegevuse efektiivsuse analüüsimisel ja juhtimise parandamiseks. Analüüsi tulemusena võib öelda, et DRG-põhise tasustamissüsteemi mõjusid haigla majanduslikule käitumisele ei olnud võimalik statistiliste meetoditega antud magistritöös tuvastada. Seetõttu viidi täiendavalt läbi intervjuud haigla juhtidega. Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul ei ole DRG-põhine tasustamissüsteem otseselt haigla majanduslikku käitumist mõjutanud, kuna ükski arst ei tee uuringuid ega planeeri patsiendi ravi raha või ravi maksumuse järgi. Probleemid ja puudused esinevad tema sõnul hoopiski süsteemi baasis – nimelt ei ole teenusepõhised hinnad kulupõhised. Seetõttu ei saa ka DRG-põhised hinnad vastata tegelikele kuludele.
Autori arvates esineb ka kliinikumis kodeerimisprobleeme ja andmed näitasid, et ka haiglas viibimise kestus on võrreldes 2000. aastate algusega vähenenud. Seega võib oletada, et sellele on vähemalt osaliselt mõju avaldanud DRG-põhise tasustamissüsteemi rakendamine. Kokkuvõtteks võib öelda, et haigla tegevust iseloomustavad näitajad muutuvad ajas, kuid on keeruline hinnata, millised tegurid on olnud mõjutatud otseselt tasustamissüsteemist. Selleks, et saada täpsemat ja konkreetsemat hinnangut DRG-põhise süsteemi mõjude olemasolust, võiks kindlasti edaspidi analüüsida kitsamaid valdkondi (näiteks konkreetset diagnoosi, DRG gruppi vms). Tulemuste üldistamiseks oleks vajalik kasutada mitme haigla võrdlusandmeid, et saada paremat ülevaadet DRG grupis olevate ravijuhtude sisust.
Pille Justus
analüüsi-marketingiteenistuse turundusosakonna juhataja