Lisatud: 28 November 2024

1. novembril 2024, avas Tartu Ülikooli Kliinikum oma esinduse Lõunakeskuses, kus hakkavad teenuseid pakkuma Kliinikumi radioloogiakliinik ja ühendlabor.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on laienemise eesmärk nii radioloogiliste uuringute järjekordade lühendamine kui ka tervishoiuteenuste viimine patsientidele lähemale. „Radioloogilistel uuringutel on väga oluline roll haiguste ja seisundite diagnoosimisel, mistõttu on ka järjekorrad uuringutele pikad. Loodame, et täiendavad kabinetid ja asukoht Lõunakeskuses muudavad tervishoiuteenused inimeste jaoks mugavamaks, parandavad ligipääsu teenustele ning võimaldavad ühildada tervise eest hoolitsemise teiste igapäevaste tegevustega,“ rääkis ravijuht dr Salumäe.

Kliinikumi Lõunakeskuse kabinetid on sisustatud uute kõrgtehnoloogiliste radioloogiliste seadmetega. „Saame teha patsientidele kompuutertomograafilisi uuringuid, MRT ehk magnetresonantstomograafilisi uuringuid, samuti mammograafiat ja ultraheliuuringuid. Seetõttu saavad esindusse tulla erinevate haigusseisundite diagnoosimiseks MRT-uuringule näiteks ortopeediakliiniku ja sporditraumatoloogia keskuse patsiendid, samuti närvikliiniku patsiendid, kes vajavad pea- ja seljauuringuid,“ kirjeldas Kliinikumi radioloogiakliiniku juht professor Pilvi Ilves. Haiglakeskkonnast teenusega välja liikumine muudab ka terviseennetuse privaatsemaks. „Inimesed saavad mugavalt osaleda sõeluuringutel, näiteks teha mammograafilist uuringut rinnavähi varajaseks avastamiseks kui ka kompuutertomograafia uuringut kopsuvähi sõeluuringu raames,“ tutvustas radioloogiakliiniku juht ning lisas, et keerulisemad uuringud, kus on vaja täiendava meeskonna kohalolekut ja kiiret konsultatsiooni, jäävad Maarjamõisa meditsiinilinnakusse.

Lõunakeskuse tegevjuhi Marju Jeedase sõnul on uues keskkonnasõbralikus kaubanduspargi hoones parimad tingimused pakkumaks lõunaeestlastele tervishoiuteenuseid. „Lisaks sellele, et inimene saab kõik teenused ja kaubad ühest kohast kätte, on meie jaoks oluline ka uute hoonete energiatõhusus. Seepärast on uus hoone A-energiaklassiga ja rakendab paljusid tänapäeva parimaid praktikaid, näiteks on katusel 350 kW päikesepark. Hoone juurde on rajatud 140 auto parkimiskohta ning parklal on valmidus kuni kolmekümnele elektriautode laadimiskohale. Alates selle aasta oktoobrist pääseb arsti juurde ka Tartu esimese elektribussi Lõunakeskuse Ekspressiga tasuta, lähim peatus kliiniku külastajale on Mileedi bussipeatus.“

Kliinikumi uutesse kabinettidesse saavad patsiente suunata nii perearstid, Kliinikumi teiste erialade arstid kui ka kolleegid mujalt tervishoiuasutustest. Lisaks sellele saavad patsiendid ka ise pöörduda, näiteks sõeluuringutele või erinevatele tasulistele teenustele. Ühendlabori verevõtukabinetis on nii Kliinikumi kui ka teiste Lõuna-Eesti haiglate, näiteks Valga, Põlva, Võru ja Viljandi, patsientidel võimalik anda vajalikud vereproovid enne haiglasse ravile ja protseduuridele tulekut, aga ka vajadusel tellida tasulisi laboriuuringuid.

Kliinikumi esindus asub Lõunakeskuse kaubanduspargis aadressil Ränirahnu tee 21, mööblipoodide kõrval. Radioloogiakliiniku kabinetid on avatud tööpäevadel kell 8:30–17:00 ning ühendlabori kabinet kell 11:00–17:00. Detailsemalt saab teenuste ja nendele registreerimise kohta lugeda kodulehel.

Ligipääs hoone juurde on väga mugav – parkimine asub uuringukabinettide vahetus läheduses ning on tasuta. Samuti on Lõunakeskus ühendatud muu linnaga nii ühistranspordi kui Lõunakeskuse enda transpordiga.

Kliinikumi Lõunakeskuse esindus asub 330 ruutmeetri suurusel pinnal, kus nädalas on võimalik teha kuni 100 MRT-uuringut, 100 kompuutertomograafiat, 100 mammograafiat ja 100 ultraheliuuringut. Uue keskuse maksumus koos radioloogiliste seadmete ja mööbliga on 2,5 miljonit eurot.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 01 November 2024

10.–11. oktoobril toimus Tartu Ülikooli aastapäeva raames teaduskonverents, kus valdkonna teadurid, õppejõud, doktorandid ja üliõpilased tutvustasid viimase aasta teadusuuringute tulemusi.

Ettekandeid oli kuulamas ka Kliinikumi teadustöö preemia komisjon – selleks, et valida 2024. aasta teadustöö preemia laureaat. Komisjoni kuulusid prof Tuuli Metsvaht, prof Helle Karro, dr Triinu Keskpaik ning juhatuse liige prof Joel Starkopf. Komisjoni otsusel pälvis teadustöö preemia anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku töötaja Hanna Kadri Laas artikli „Farmakokineetilise mudeli valik patsiendi omaduste põhjal parandab vankomütsiini individuaalse annustamise ennustavat täpsust“ eest, mille kaasautoriteks Tuuli Metsvaht, Kristiina Naber, Artjom Afanasjev, Kadri Tamme, Juri Karjagin, Carmen Tiivel, Hiie Soeorg ja Irja Lutsar.

„Hanna Kadri Laasi teadusuuring käsitles kliiniliselt aktuaalset teemat süsteemselt ja teadusmahukalt, mis on väärtuslikuks täiendavaks sisendiks ravitöös. Lisaks Hanna Kadrile tõi komisjon esile veel Mikk Kelderi tööd entusiastliku tudengitöö eest, Priit Paluoja keerulise ja matemaatilise teema selge ja kaasahaarava esitluse eest, Kaja Põllustet olulise teema tervikliku ja metodoloogiliselt korrektse käsitluse eest ning Liis Väli muljetavaldava patsiendikohordi kaasamise eest,“ tunnustas prof Joel Starkopf.

Kliinikumi teadustöö preemia pälvinud uuring toob personaalmeditsiini lähemale igapäevasele kliinilisele praktikale. Töö on näide sellest, kuidas patsiendi kliinilisi andmeid ja ravimi farmakokineetilisi omadusi teades on võimalik leida igale konkreetsele patsiendile kõige paremini sobiv doseerimisskeem. Uurimisobjektiks olev vankomütsiin on raskete infektsioonide raviks kasutatav antibiootikum, mille liiga suures doosis manustamine võib põhjustada tõsised kõrvaltoimed. Alalävise doosi korral jääb aga ravimi kontsentratsioon infektsiooni ravimiseks ebapiisavaks ja sellel on omakorda kriitilised tagajärjed. Olukorra teeb keeruliseks veel asjaolu, et vankomütsiini jaoks on kirjeldatud kümneid ravimi organismis jaotumist kirjeldavaid farmakokineetilisi mudeleid, mis erinevad omavahel märkimisväärselt. Milline farmakokineetiline mudel valida aga konkreetse patsiendi jaoks? Auhinnatud teadustöö eesmärk oligi leida vastus sellele küsimusele. Selleks analüüsiti 148 intensiivravi patsiendi andmeid, sh neil määratud vankomütsiini vereseerumi kontsentratsioone. Kogutud andmete põhjal koostati komplekssed matemaatilised algoritmid, mis võrdlesid erinevate farmakokineetliste mudelite ennustustäpsust vankomütsiini doseerimiseks, koostati mudeli valimise klassifikatsioonipuu ja hinnati selle prognoosivõimet 67 patsiendil koostatud valideerimise andmestikus. Töö järeldus oli, et mudelivaliku algoritmi kasutamine parandab vankomütsiini doseerimise täpsust juba alates esimesest doosist võrreldes ühe kogu populatsioonile parima lähenemisega. Väljatöötatud mudelivaliku ja doseerimise algoritm on hetkel ka kasutusel Tartu Ülikooli Kliinikumis käimas olevas kliinilises uuringus, et individuaalsest doseerimisest saadav kasu jõuaks ka patsientideni.

Kliinikumi teadustöö preemia suurus on 700 eurot ning seda antakse välja aastast 1999.

Kliinikumi Leht

Hanna Kadri Laas, kommentaar: Tänan Kliinikumi teadustöö preemia komisjoni tunnustuse eest. Personaalmeditsiini olulisust ja tähtsust on viimasel ajal aina enam rõhutatud. See võimaldab patsientidele pakkuda spetsiifilisemat ja tõhusamat ravi, võttes arvesse nende individuaalseid vajadusi ja omadusi. Minu jaoks on personaalmeditsiini arendamine ja selle rakendamine igapäevapraktikas äärmiselt oluline ning ma tunnen rõõmu, et meie tehtud tööd hinnatakse ka Kliinikumis. Suur tänu kaasautoritele ja kõigile, kes on selle uurimuse valmimisele kaasa aidanud!

Lisatud: 30 September 2024

28. augustil 2024 kasutati Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliinikus Eestis esmakordselt bakteriofaage eesmärgiga võidelda liigese endoproteesiga seotud mädase põletikuga. Tegemist on murranguga Eesti meditsiinis, kuna bakteriofaagide kasutamine ravis nõuab äärmiselt põhjalikku ettevalmistust.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedi dr Kaspar Tootsi sõnul kasvab pidevalt inimese arv, kellel on mõni liiges endoproteesitud. „Liigeseproteesi ümbruse kudede infektsioon ehk põletik on suurte liigeste puhul harv, ent esinemise korral raske tüsistus, mis nõuab korduvaid operatsioone ja pikka taastumist. Raviprotsessi väljakutseks nendel puhkudel on ka bakterite väljakujunev resistentsus antibiootikumidele. Sel põhjusel on nii Kliinikumis kui mujal maailmas otsitud erinevaid lahendusi liigeseproteesiga seotud infektsioonide vältimiseks ja raviks,“ selgitas ortopeed.

Uudse lahendusena kasutati eelmisel nädalal Kliinikumis bakteriofaage, mis on olemuselt baktereid hävitavad viirused. „Tegemist on ravimeetodiga, mida on maailmas väga vähe kasutatud ning ka Eestis esmakordne, kuna keeruline on piisavalt kiiresti leida hästi toimivaid bakteriofaage. Bakteriofaagid on ülimalt spetsiifilised kindlate bakterite suhtes, olles efektiivsed ravimitele resistentsete infektsioonide puhul. Näiteks juhtudel, kui ei leidu toimivaid antibiootikume ning juhtudel, kus bakterid on tekitanud raskesti läbipääsetava bioloogilise barjääri, kuhu antibiootikumid ei toimi, ent bakteriofaagid suudavad selle lõhustada,“ rääkis dr Tootsi.

Kliinikumis kasutati bakteriofaage 60ndates eluaastates patsiendil, kelle puusaliigese proteesimisega kaasnes Staphylococcus aureuse tekkeline infektsioon, mis ei allunud erinevatele antibiootikumidele ega korduvatele operatsioonidele. „Süstisime patsiendi puusaliigesesse kahte erinevat tüüpi bakteriofaage. Esimese doosi sai patsient operatsiooni käigus ning edasi manustasime bakteriofaagide kokteili veeni kaudu. Tänaseks on patsient suurest operatsioonist taastunud hästi,“ kirjeldas ortopeed.

Dr Tootsi sõnul on bakteriofaagide kasutamine märgiline sündmus Kliinikumi ja kogu Eesti meditsiini jaoks, sest viiruste kasutamine raviks on keeruline ja nõuab äärmiselt põhjalikku ettevalmistust. Ettevalmistusse oli kaasatud ka Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek, kes tänaseks ainsana bakteriofaagi ravimit Eestis valmistada võib. Apteegi vanemproviisori Jana Lassi sõnul tähendas uudse meetodi kasutusele võtmine ka tihedat suhtlust Ravimiametiga, et läbi mõelda sobivad tingimused bakteriofaagide manustamise ettevalmistamiseks ja käitlemiseks Kliinikumis. „Samuti tuli meil täiendada ka apteegi tegevusluba, mille tulemusel on Tartu Ülikooli Kliinikumi apteek Eestis ainus koht, kus bakteriofaage inimeste ravimiseks ette valmistada võib. Kliinikumi apteegi jaoks oli tegemist väga põneva protsessiga, millega loodame tulevikus panustada eespool kirjeldatud keeruliste ravivõimalustega patsientide ravisse,“ lausus Lass.

Bakteriofaagide kasutamine liigeseproteesi ravis on osa rahvusvahelisest koostööprojektist Lyoni ülikoolihaiglaga ning on toetatud Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi teadusgranti (dr Katre Maasalu) poolt.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 26 August 2024

13. augustil 2024 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurgia osakonnas läbi uudne operatsioon – raske mitraalklapipuudulikkusega patsiendil viidi läbi lahtine mitraalklapi proteesimine töötava südamega. Operatsioon on teadaolevalt Eestis esmakordne.

Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia osakonna juhi dr Arno Ruusalepa sõnul vajas 60ndates patsient operatsiooni raske südame mitraalklapi puudulikkuse tõttu. „Patsiendi südamehaigust ei olnud võimalik ravida kateetrikaudsete meetoditega, mistõttu tuli appi võtta kirurgilised meetodid. Kuna patsiendil oli 15 aastat tagasi teostatud siiani hästi töötavad  aortokoronaarsed šundid südame isheemitatõve leevendamiseks, oleksid tavapärased südamekirurgilised meetodid olnud liiga riskantsed südamelihase kahjustumiseks operatsiooni ajal,“ selgitas dr Ruusalepp.

Ta lisas, et kui üldjuhul pannakse süda klapioperatsioonideks ja südameõõnte avamiseks seisma, siis sellel operatsioonil avati süda ja paigaldati protees töötaval südamel. „See võte on mulle teadaolevalt Eestis esmakordne ning keerukaks teeb sellise operatsiooni kohustus vältida võimalikku õhkembooliat ehk aorti sattuvat õhku. Toetusime operatsioonil eelnevatele uuringutele ja teadmistele kunstliku vereringe füsioloogiast ja tavafüüsikast, mistõttu tegime ka otsuse operatsiooni läbiviimiseks, arvestades samal ajal selle suuri riske. Rajasime toetava kunstliku vereringe reie soonte kaudu ja kui tavaliselt lähenetakse südamele keskjoonelt, läbi rinnaku, siis seekord tuli meil kasutada selleks roidevahelist lõiget. Selleks, et säästa südamelihast ning mitte riskida koronaaršuntide vigastamisega,“ kirjeldas südamekirurg.

Dr Arno Ruusalepp tundis heameelt, et keeruka operatsiooni tulemusel on Tartu Ülikooli Kliinikumis nüüd üks lisameetod raviarsenalis juures. „Ning muidugi loodan, et elanikkonnas on nii raskeid patsiente võimalikult vähe,“ sõnas dr Ruusalepp.

Tartu südamekirurgia meeskond on alati ühtsena kaasa mõtlemas uute ravivõimaluste juurutamisel, selle  operatsiooni meeskonda kuulusid Kliinikumi südamekirurgiaga tegelevad arstid ja õed: südamekirurgid dr Arno Ruusalepp ja dr Raili Tagen, anestesioloogid dr Olavi Maasikas, dr Eneli Anvelt ja arst-resident Kristina Grinko, kirurgia tehnik Sergei Johanson, anetseesiaõed Kreete Ojaperv ja Anneli Pung ning operatsiooniõed Kersti Korbun ja Piret Paring-Kõlli.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 08 Juuli 2024

29. mail külastasid Tartu Ülikooli Kliinikumi Eesti ja Soome presidentide abikaasad Sirje Karis ja Suzanne Innes-Stubb. Külaliste teekond algas erakorralise meditsiini osakonnast, kus nad tutvusid seksuaalvägivalla üleelanute käsitlusega. Aastate jooksul on seksuaalvägivallast tulenevate pöördumiste arv kasvanud. Oluline on, et kõik abivajajad – lapsed, naised ja mehed – julgeksid ja teaksid sõltumata vanusest seksuaalvägivalla järgselt keskusesse pöörduda. Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabi keskuses on olemas kõik vajalik ühes kohas – esmane kriisiabi, meditsiiniline abi ja läbivaatus, tugi politseisse pöördumisel ning meditsiiniline jätkutugi. Seksuaalvägivalla ohvrid saavad tasuta psühholoogilist abi ohvriabi kaudu nii kaua kui üleelanu seda vajab.

Järgmiseks liikusid kõrged külalised läbi sünnitusosakonna, märgates, et hommikul kella 9.00ks olid Kliinikumis ilmavalgust näinud juba kolm väikest tüdrukut. Pärast uue lastekliiniku ehitamist on sünnitusosakonna ning lasteintensiivravi ja neonatoloogia osakonna vahel vaid mõnesekundiline tee. See on oluline juhuks, kui vastsündinu vajab kiirelt üleviimist lastehaiglasse. Selliste keerulist hetkede jaoks on Kliinikumis esimesena Eestis laste 3. astme intensiivravipalatid ühekohalised, kus väikesed patsiendid koos oma vanemaga viibida saavad. Neonatoloogia osakonnas viibivad enneaegsena sündinud lapsed ja nende lähedased. Enneaegseks loetakse beebit, kes on sündinud enne 37. täisrasedusnädalat. Väga enneaegseks peetakse beebisid, kes sünnivad enne 32. nädalat ning erakordselt enneaegseks neid, kes sünnivad enne 28. rasedusnädalat. Kõige suuremad tervisemured on lastel, kes sünnivad enne 32. rasedusnädalat ning need lapsed vajavad kindlasti jälgimist haiglas.

Eesti ja Soome presidendiprouad said ka ülevaate laste ja noorukite vaimse tervise muredest. Nii nagu täiskasvanute puhul, on ka laste ja noorukite vajadus vaimse tervise abi järele kasvanud hüppeliselt. Lapsed vajavad turvalist perekonda ja keskkonda, kus vanemad ja teised lähedased mõistavad ja oskavad suunata ja toetada noori. Last toetav keskkond loob õnnelikumat, targemat ja rahumeelsemat ühiskonda homme.

Kliinikum tänab Sirje Karist ja Suzanne Innes-Stubb´i ülikoolihaigla vastu huvi tundmast ning ühiskonnas olulistele teemadele tähelepanu juhtimast!

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 03 Juuni 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi preemia laureaat on dr Kaja Julge, kelle elutööks on olnud allergoloogia arendamine nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui Eestis tervikuna.

Kliinikumi preemia komisjoni esimehe, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul tõstis komisjon esile Kliinikumi lastekliiniku laste ja noorukite allergiahaiguste keskuses töötava dr Kaja Julge osas tema panust nii laste allergoloogiasse kui ka noorte arstide väljaõppesse. „Aastast 1996 Kliinikumis laste allergoloogina töötav dr Julge on tuntud ja tunnustatud patsientide poolt nii kodu- kui välismaal. Lisaks sellele on ta olnud suureks toeks oma nõuannetega kolleegidele,“ tutvustas dr Salumäe.

Kaja Julge lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1981. aastal, mille järel 1995. aastal aspirantuuri ja doktorantuuri Tartu Ülikoolis ja Linköpingi Ülikoolis, lisaks 2003. aastal järeldoktorantuuri Linköpingi Ülikoolis ja Karolinska Instituudis. Alates 1983. aastast hakkas ta arstitudengitele pediaatriat õpetama, tehes seda siiani pühendumusega. Pärast ülikooli lõpetamist asus ta 1996. aastal tööle lastearsti ja allergoloogina ning on jätkanud seda tööd tänaseni Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Laste allergiahaigused on olnud ja on siiani dr Julge erialaseks kireks. Dr Julge eestvedamisel loodi lastekliinikusse allergia teadusliku uurimise labor, mis hiljem liideti ühendlaboriga – selle tulemusel on Kliinikumis täna kasutusel kaasaegne allergiaalane laboridiagnostika. Ta oli ka esimene allergoloog, kes tõi Eestisse ja Kliinikumi aparatuuri lämmastikoksiidi fraktsiooni määramiseks väljahingatavast õhust, millega saab hinnata allergilise astma raskust ja ravile alluvust.

Dr Julge teadustöö tulemusena on olemas palju tsiteeritud artiklid n-ö headest ja halbadest mikroorganismidest allergia kujunemisel. Hiljem on ta uurinud, millist rolli mängib keskkond immuunvastuste kujunemisel ja allergiahaiguste avaldumisel. Ta on avaldanud 125 teaduspublikatsiooni, olles üks enim tsiteeritud autoreid Tartu Ülikooli Kliinikumis.

Kaja Julge on vedanud väsimatult nii arstide kui patsientide teadlikkuse tõstmist allergiahaiguste teemal. Et parandada ja suurendada patsientide heaolu ja teadlikkust allergiahaigustest, on ta panustanud aastaid Eesti Allergialiidu töösse, olles viimased aastad selle organisatsiooni juht. Lisaks on ta Euroopa Allergoloogia ja Kliinilise Immunoloogia Akadeemia liige, Eesti Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi liige ning on erinevatel aastatel kuulunud nii Eesti Lastearstide Seltsi juhtkonda kui ka teistesse erialastesse organisatsioonidesse.

Kliinikumi preemia anti tänavu välja kahekümne kuuendat korda ning selle üleandmine toimus 26. mail Kliinikumi arvamuslõunal.

Kliinikumi Leht

Dr Kaja Julge, kommentaar: Teade Kliinikumi preemia laureaadiks tunnistamisest tabas mind kui välk selgest taevast. Esimese hooga isegi kahtlustasin, et tegemist on petukirjaga. Nüüd on olnud päris mitu päeva aega mõtiskleda, miks just minule selline tunnustus osaks langes? Nii mõnelegi küsimusele olen leidnud vastuse Auras basseinis rahulikult ujudes, nii ka seekord.

Stiilselt ja kiiresti ma ujuda ei oska, seega ei ole tipptegija. Ma ei ole avaldanud  sadu teadusartikleid, ei ole olnud tippjuht, päästnud tuhandeid elusid, töötanud kriisikolletes. Samas armastan mitmekülgsust, vaheldust ja seepärast on minu tegemistes võrdselt tähtsad olnud haigete ravimine, teadusuuringud, tudengite õpetamine, allergiaalaste teadmiste levitamine nii kirjasõnas kui esinedes väga erinevale kuulajaskonnale. Erinevatel eluetappidel on tähelepanu olnud ühele või teisele tegemisele suurem või väiksem, kuid olen toimetanud nii hästi kui suudan ja samas tegemisi nautinud. Ikka lootuses, et sellest on nii abivajajatele kui abistajatele kasu.

Julgen öelda, et olen õnnelik inimene, sest mul on õnnestunud töö- ja pereelu tasakaalus hoida - endiselt tulen rõõmuga kliinikusse ja lähen rõõmuga koju. Olen väga tänulik oma kallitele kolleegidele, sõpradele, kellaga saan jagada rõõmuhetki ja mõnikord ka muremõtteid ning muidugi oma võrratule perele!

Lisatud: 26 Aprill 2024

2023. aastal raviti Tartu Ülikooli Kliinikumis viimaste aastate rekordarv patsiente. Ambulatoorsetele vastuvõttudele, päevaravile, haiglaravile, hambaravile, erakorralise meditsiini osakonda ning teistele tervishoiuteenustele pöörduti 814 342 korral.

„See, et ravitud on senisest enam patsiente, tähendab, et me kõik oleme pühendunult suures mahus tööd teinud ning meie ravimahud on sarnased pandeemia eelse ajaga. Kasvutrendis olid päevaravi, õdede iseseisvad vastuvõtud ning e-konsultatsioonid. Viimaste hüppeline kasv Kliinikumis on võimaldanud patsientidel saada paremini õigel ajal õiget ravi – olgu selleks perearsti juures ravi jätkamine, eriarstiabi süsteemi üle võtmine või patsientidele erakorralise abi osutamine. E-konsultatsioonidega oleme liikunud lähemale nii patsientidele kui perearstidele,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti ainus ülikoolihaigla, kus patsientide ravimiseks ja tulevaste kolleegide õpetamiseks on esindatud kõik arstlikud erialad. Ambulatoorne eriarstiabi koosneb mitmetest erinevatest tegevustest – arstide, õdede ja muude spetsialistide vastuvõttudest, aga ka uuringutest, analüüsidest, protseduuridest ning patsiendi nõustamisest ja juhendamisest terviseküsimustes. „Just ambulatoorne ravitöö oli kõige suuremas kasvus – 2023. aastal tehti Kliinikumis 510 163 arsti vastuvõttu, mis on ligi 11 000 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Sealjuures liikusid meie arstid ka senisest enam patsientide elukohale lähemale – hematoloogid, onkoloogid ja onkokirurgid tegid üle 9 000 vastuvõtu Ida-Virumaal ja Narvas,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige ja ravijuht dr Liis Salumäe. Ta lisas, et ambulatoorse töö igapäevaseks osaks on ka e-konsultatsioonid, mis perearstide jaoks mitmel erialal peamiseks patsiendi eriarstile suunamise kanaliks. „Tervisekassa andmetel vastab Eestis enim e-konsultatsioonidele just Tartu Ülikooli Kliinikum. 2023. aasta tehti kokku 29 536 e-konsultatsiooni, mida on 64% rohkem võrreldes varasemaga,“ sõnas e-konsultatsiooni võimalusi dr Salumäe.

Kliinikumis on ka õdede ja ämmaemandate tööülesanded ning kohustused patsientide raviteekondadel iga aastaga suurenenud, mistõttu kasvas eelmisel aastal ka õendusteenuste maht. 2023. aastal tegid õed ja ämmaemandad vastuvõtte 139 113 korral, mida 7 000 võrra enam kui eelmisel aastal. Koduvisiite tegid õendustöötajad 15 647 korral.

Olulise tervishoiuteenusena tagab Kliinikum ka ööpäevaringse erakorralise abi kõikidele abivajajatele. 2023. aastal pöörduti erakorralise meditsiini osakonda (EMO) samuti senisest enam – 47 752 korral ning päevas osutati abi keskmiselt 130 patsiendile. „Tegemist on viimaste aastate suurima pöördumiste arvuga, sealjuures suurenes raskete haigusseisundite osakaal,“ rääkis ravijuht.  Täiendavalt erakorralise meditsiini osakonnale on ööpäevaringselt tagatud vältimatu abi osutamine ka erialaspetsiifilistes valvekabinettides. Silma-, kõrva-, laste ja psühhiaatriakliiniku valvekabinetti pöörduti kokku 30 984 korral, pöördumised kasvasid 8%. 1485 inimest vajasid ka erakorralist hambaravi, mida pakub Kliinikumi stomatoloogia kliinik. Koos plaaniliste patsientidega oli hambaravile pöördumisi kokku 60 225.

Haiglaravi puhul jätkub suund, et mitmed seni statsionaaris tehtud operatsioonid ja protseduurid liiguvad päevaravisse. 2023. aastal raviti Kliinikumis haiglaravil 41 022 patsienti, kellest 39% opereeriti. Kokku tehti üle 23 000 kirurgilise protseduuri. Päevaravis ravitud patsientide arv kasvas aastaga 7%, kokku raviti 18 636 patsienti. Uue erialana lisandus päevaravisse näo- ja lõualuudekirurgia, samuti kasvas päevaravi teenuste maht lastekirurgias, kõrva-nina-kurguhaigustes, silmahaigustes, ortopeedias ning mittekirurgilistest erialadest onkoteraapias, lastehaigustes, psühhiaatrias sõltuvushäirete ravis, endokrinoloogias ja reumatoloogias. Haiglaravil ja päevaravis raviti eelmise aastaga võrreldes kokku rohkem 2500 patsienti. Küll aga vähenes 6% võrra sünnituste arv – naistekliinikus toimus eelmisel aastal 2 188 sünnitust.

Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse läbi kõik Eesti elundisiirdamised. Doonorluse aktiivsus ja ka multielundidoonorite osakaal olid 2023. aastal head, mistõttu toimus kokku 70 elundisiirdamist – 2 kopsude, 17 maksa- ja 51 neerusiirdamist, sh 4 pankrease ja neeru siirdamist koos. Lisaks toimus Kliinikumi ja Helsingi ülikoolihaigla koostöös 3 südamesiirdamist Eesti patsientidele ja 1 neerusiirdamine Eesti väikelapsele.

Ravimise kõrval pöörab Kliinikum tähelepanu ka ennetustegevustele. Vähi varajaseks avastamiseks tehti rinnavähi, emakakaelavähi, jämesoolevähi ja kopsuvähi sõeluuringuid 20 828 inimesele. Lisaks käisid 11 473 inimest Kliinikumis muude ennetusprojektide raames – näiteks noorsportlased.

Kliinikumi põhiväärtuseks on hooliv ja inimesekeskne ravitegevus. Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul tuleb selleks, et näha tervishoiusüsteemi patsiendi vaates, arvestada patsientide hinnanguga tervishoiuteenusega kaasnenud kogemusele. „Teame, et inimeste ootused tervishoiuteenustele on muutunud, mistõttu kogume patsientide tagasisidet mitmel erineval moel – olgu selleks aktiivne koostöö Kliinikumi patsientide nõukojaga, vahetu tagasiside küsimine vastuvõttude järgselt või ka plaanilised rahulolu-uuringud. Patsientide ettepanekud on heaks täiendavaks sisendiks meie arendustegevustes uute teenuste osas, näiteks kui piloteerime uusi raviteekondi, kaasame laiemat kogukonda õppima oma tervise eest hoolitsema või arendame uusi teenuseid tehisintellekti abil,“ kirjeldas Ilona Pastarus.

Ülikoolihaigla üks eripära on ka aktiivne õppe-, teadus- ja arendustöö koostöös Tartu Ülikooli ja teiste partneritega. „Meie missiooniks on viia teadus patsiendi teenistusse. Selleks rahastasime Kliinikumi arendusfondist erinevaid teadus- ja arendusprojekte rohkem kui  1 miljoni euro väärtuses. 11 Kliinikumi töötajat kaitsesid Tartu Ülikoolis doktorikraadi, andes tööde tulemuste kaudu olulise panuse ravitegevuse edendamisse,“ tutvustas Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

2023. aasta üks oodatumaid sündmusi oli Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu avamine, millega parandati oluliselt nii töötajate kui patsientide tingimusi. Soojalt vastu võetud laste- ja kõrvakliinik ning uus operatsiooniplokk on Eesti kaasaegseimad.

Eespool kirjeldatud ravitöö, patsiendikesksus ning teadustöö sai võimalikuks vaid tänu 4911 Kliinikumi töötajale. „Eesti ühe suurima asutuse suurimaks väärtuseks on pühendunud töötajad, kes kujundavad nii tänast kui homset tervishoidu. 220 aastat ajalugu tõestab, et ülikoolihaigla on rajanud teed Eesti tervishoius ravides, õpetades ning teadus- ja arendustööd tehes. Tänan kõiki Kliinikumi töötajad, kes kannavad meie väärtusi ja tagavad jätkusuutlikkuse,“ ütles juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2023. aasta tegevusaruandega saab tutvuda kodulehel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 09 Aprill 2024

Selle aasta märtsist on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientidel võimalik anda laborianalüüse mugavalt enda kodulähedases haiglas, mis muudab patsiendi raviteekonna kiiremaks ja mugavamaks.

„Kui senine praktika nägi ette, et Kliinikumi patsient annab eriarsti poolt määratud laborianalüüsid – näiteks vereanalüüsid – Tartus kohapeal, siis nüüd on Kliinikumi ja teiste Lõuna-Eesti haiglate laborite koostöös see võimalik ka kodulähedases haiglas. Nii arvestatakse raviteekonnal senisest enam patsiendi ajakuluga ning terviseseisundi keerukusega. Näiteks, kui pikema perioodi jooksul tuleb ravi jälgimiseks anda vereanalüüse, ei pea selleks enam spetsiaalselt sõitma Tartusse, vaid seda on võimalik teha seal, kus mugavam,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori juhtiv bioanalüütik Pille Mee.

Laborianalüüse saab anda Viljandi, Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haigla laborianalüüside kabinettides. „Tänu nimetatud haiglate ühisele infosüsteemile eHL, on eriarstil patsiendi analüüsi tulemused teada juba selleks hetkeks, mil patsient vastuvõtule, ravile, uuringule või protseduurile pöördub,“ tutvustas muudatuse eeliseid Pille Mee.

Analüüsi andmiseks pole vaja muud, kui määratud päeval sobivasse analüüsikabinetti kohale minna, tuvastada end ID-kaardiga ning esitada arsti või õe väljatrükitud meelespea selle olemasolul. Patsiendi analüüsi tulemused edastatakse automaatselt haiglasse, kust toimus eriarsti suunamine ning niisamuti terviseportaali.

Lõuna-Eesti haiglate laborianalüüside kabinettide asukohad: Tartu Ülikooli Kliinikumi kabinet, Põlva Tervisekeskuse kabinet, Valga haigla labor, Lõuna-Eesti haigla labor, Viljandi haigla labor.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 Veebruar 2024

President Alar Karis andis iseseisvuspäeva eel, 21. veebruaril üle teenetemärgid, et tunnustada inimesi, kelle igapäevane tegevus laob järjest uusi kihte Eesti hoolivuse, märkamise ja kaitstuse seina. "Neid kõiki liidab ustavus põhimõtetele, millele me tahame näha Eestit toetumas: demokraatiale, õiglusele, tarkusele, järjekindlusele, headusele, ettevõtlikkusele, mõistmisele," rõhutas riigipea.

President Alar Karis märkis ära ka Kliinikumi töötajate panuse, tunnustades Eesti Punase Risti II klassi teenetemärgiga ülemarst-õppejõudu ja 1. kliinilise valdkonna juhti prof Aare Märtsonit. Prof Märtson on pühendanud oma elu ortopeedia eriala praktiseerimisele ja arendamisele Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Tartu Ülikoolis. Pikaaegse ortopeediakliiniku juhina on ta edendanud ravi-, õppe- ja teadustööd nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Ta on olnud väga pühendunud oma patsientide ravimisele ning tänu tema tegevusele on abi saanud tuhanded Eesti patsiendid väikestest lastest kuni eakate inimesteni. Lisaks luu- ja liigeshaiguste ravile on prof Märtsoni läbi aastakümnete olnud vastutav suurte liigeste endoproteesimiste eest. Tal on väga suur panus selles, et Kliinikumi liigesproteesimiste ravikvaliteet on Euroopa mastaabis kõrgel tasemel. Muuhulgas tehakse tema käe all väga keerulisi ja erialade üleseid luukasvajate operatsioone ning keerukamate näidisoperatsioonide läbi viimiseks on teda kutsutud koguni India, Tai ja Vietnami haiglatesse.

Palju õnne, prof Aare Märtson! Mida see tunnustus teile tähendab?  

Aitäh! Ma tunnen sellest rõõmu nii arsti, õpetaja kui teadlasena ning on olnud suur au, tänu ja vastutus teenida oma ülikooli, haiglat ja riiki. Ühtlasi on see kindlasti kogu ortopeedia eriala tunnustus. Tunnustus minu kolleegidele ja lähematele kaastöötajatele, kuna ilma meeskonnata ei ole võimalik väga palju teha. Usun, et olen meeskonnamängija, olen muuhulgas ka korvpalli mänginud.

Kuidas te jõudsite oma kutsumusega just ortopeedia eriala juurde?

See ulatub ülikooliaega, mil tegime rühmakaaslase Indrek Miidlaga tudengite teadustööd. Opereerisime rottide magu ning saime selle eest isegi üleliidulise preemia. Kui dr Miidla sai sellest ainest oma kandidaaditööks, siis minu huvi võttis suuna lastekirurgia ja -ortopeedia poole. Tudengina olid mulle inspiratsiooniks õpetajad dr Bernhard Maarits, dotsent Peeter Nuiamäe, hiljem prof Tiit Haviko, kes juhendas ka minu doktoritööd. Pärast kooli lõpetamist sain pakkumise alustada tööd lasteortopeedina, mis ühendab ortopeedia ja lastekirurgia. Lasteortopeedia on ortopeedia klassika.

(Prof Märtson osundab lipsule, mida intervjuu päeval kannab) Kas märkad, et lipsu peal on kõverad puud, mis on seatud toe najale? See on European Federation of Traumatology and Orthopaedics lips, kus kõver puu toe najal sümboliseerib seda, et kasvavat organismi on võimalik mõjutada nii, et see kasvab sirgeks, see ongi rahvusvaheline ortopeedia sümbol. Täna on Eestis sünnitusabi ja haiguste ennetus muutunud üliheaks, mistõttu me ei näe enam eriti tüsistusi. Noored ortopeedid ei pruugi enam selliseid haigusi näha nagu mina alustades. Samuti oli siis kindlasti suurem roll manuaalsel ja visuaalsel diagnostikal võrreldes tänapäevaste väga täpsete ja kiirete diagnostikavõimalustega.

Kuna alustasin just lasteortopeedina, on see mulle südamelähedane siiani. Kirjutasin doktoritöö jäsemete pikendamise teemal. Laste ravi kõrvale on tulnud ka täiskasvanute luu- ja liigeshaiguste ravi. Minu lastega seotud ravijuhud on tänaseks peamiseks seotud liigeste vahetamise kirurgiaga. Kõige noorem patsient, kes on seda vajanud, on olnud 14-aastane.

Teil on ortopeedina töökogemust üle 40 aasta. Kas on veel operatsioone, mis teile elevust pakuvad?

Kõik lõikused on mulle olulised ja iga patsient läheb mulle korda. Operatsioonide käigus võib tulla ette ootamatusi ja väga kiireid otsuseid vajavaid olukordi. Kogemus mängib kindlasti rolli, ent ka minu pulss on operatsiooni ajal jätkuvalt kiire. Minu õpetaja prof Haviko ütles, et kirurg ei saa olla nii, et teed natuke. Olen nõus – kirurgi käsi peab kogu aeg praktiseerima.

Kindlasti on erilised ka esmased skeletikoe kasvajad, kuna need on haruldased ning annavad meile teadustöö mõttes võimalusi uurimiseks. Mis on tekkepõhjused, milline peaks olema operatsioonitehnika. Näeme juba täna, et tulevik ei saa mööda biotehnoloogiast, mil rakud hakkavad ise molekule juhtima. Sellega väheneb ilmselt ka kirurgia osakaal, kuid ortopeedia eriala võib olla üks viimaseid, kus nn suur kirurgia alles jääb.

Mainisite teadust. Millises rollis te end kõige mugavamalt tunnete – arsti, õpetaja või teadlase?

Loe edasi...

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

„1. mail avati Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla. Kõik vaesed haiged võivad sinna pöörduda ja loota, et kui nende haigus kliinikusse vastuvõtuks sobib ja kõik voodid veel hõivatud ei ole, paigutatakse nad kas haiglasse või külastatakse neid kodus, kusjuures arstiabi ja ravimid ja haiglas ülalpidamine on tasuta“. Sel moel teavitas Tartu Ülikooli Kliinikumi avamisest patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk Tartu ajalehes. Tänaseks hävinud Dahlströmi eramaja, milles Kliinikum tööd alustas, asus Võru, Lille ja Tähe tänava vahelisel alal.

Nii algas 220 aastat tagasi Kliinikumi ambulatoorne ravitöö ning vähem kui kaks nädalat hiljem, 13. mail 1804 ka haiglaravi, kui hospitaliseeriti esimene patsient. 1804. aastal raviti kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Ravitöö seadmeteks olid termomeeter, baromeeter, galvaaniline aparaat ja elektrimasin. Patsientide hospitaliseerimise otsustas prof Balk ning iga patsiendi kohta peeti haiguslugu. Kui patsient lahkus haiglaravilt või suri, kanti haiguslugu kliinikus täielikult prof Balki selgituste saatel ette.

Sarnaselt praeguse ajaga, toimus ka 220 aastat tagasi ravitööga paralleelselt õppetöö. Pärast seda, kui prof Balk oli kliiniku avanud, alustasid praktiseerimist ka üliõpilased, jagunedes kuulajateks ja praktikantideks. Kuulaja rolliks oli kahe semestri jooksul tutvuda patsientide seisundiga, uurimismeetodite, diagnoosimise ja haiguse kuluga. Seejärel võis üliõpilane praktikandina alustada koos kliiniku direktoriga patsientide ravimist. Kliinilised harjutused toimusid igapäevaselt.

Kliiniku avamine tõi kokku nii palju abivajajaid, et 8-kohalisele statsionaarile käis see üle jõu. Seetõttu teavitas prof Balk 1806. aastal ajalehes, et Tartu Ülikooli Kliinik ei ole heategev asutus, vaid ette nähtud meditsiini õppivate noormeeste praktiliseks õppeks. Ühtlasi anti teada, et kliinikusse ei saa vastu võtta neid haigusi, mida üliõpilased on varem korduvalt näinud, mis on ravimatud või väga nakkavad. Küll aga oli prof Balk valmis igal päeval kell 10.00–11.00 tasuta vastu võtma patsiente ja ka ravima, kui nad endale ise ravimid ja põetusvahendid saavad muretseda. Kiiret ravi vajavaid patsiente võeti vastu igal ajal ning kodustes tingimustes voodirahu vajavaid haigeid oli professor valmis kodus külastama või saatma selleks mõne üliõpilase. Samuti pani professor vaestele lastele tasuta kaitserõugeid.

Tegevus Dahlströmi eramajas kestis 1808. aastani. 1803. aastal oli Tartu Ülikooli ehituskomisjon teinud ettepaneku rajada Toomemäele arstiteaduskonna jaoks aastate 1803–1805 jooksul anatoomikum ning aastatel 1806–1808 clinicum, mille moodustavad meditsiini-, kirurgia- ja sünnitusabi kliinikud. Toomemägi oli tollal unarusse jäetud kasutuseta maa koos Toomkiriku varemete ja kasarmu laatsareti ehk sõjahaiglaga. Just sellesse hoonesse oligi otsustatud rajada Kliinikumi esimene oma hoone. Tänapäeval asub Toomemäel selles hoones Riigikohus. Toona oli pärast suurt 1775. aasta tulekahju loobutud Toome ala korrastamisest, linnaelanikud rajasid sinna hütte ning pidasid koduloomi.

Johann Wilhelm Krause poolt projekteeritud hoone ehitus algas 1805. aasta juulis. Selleks, et mahutada kolme kliinikut, ehitati hoonele ka teine korrus. Teisel korrusel asusid sisehaiguste kliinik ja kirurgiakliinik ning esimesel korrusel sünnitusosakond. Kelder mahutas pesu- ja pagarikoja, samuti oli see hoidlaks vedelikele – õlule, äädikale, piiritusele ja teistele. 25. juulil 1808 vastu võetud majas oli 10 voodikohta mõeldud sisehaiguste jaoks (nn meditsiinikliinik), kirurgiakliinikule 6 ja sünnitusosakonnale 2 voodikohta. Tõenäoliselt oli huvi uue maja vastu suur, mistõttu tuli prof Balkil taaskord ajalehe vahendusel teada anda, et kõigil, kes Tartu Ülikooli Kliiniku hoonet seestpoolt näha soovivad, peab olema sissepääsuluba või prof Balki nõusolek. Teaduslikel eesmärkidel kliiniku külastamiseks tuli pöörduda kliinikute direktori poole – sünnitusabis prof Deutchi, kirurgias prof Kauzmanni ja meditsiinikliinikus prof Balki poole.

220 aastaga on Tartu Ülikooli Kliinikumi algusaastate 18 voodikohast saanud 963 voodikohta. Mõne üksiku töötajaga haiglast on saanud Eesti üks suurimaid tööandjaid, kus üheskoos töötab patsientide parima ravi nimel 4900 töötajat. Kui 1804. aastal raviti aastas 90 patsienti, siis 2023. aastal raviti Tartu Ülikooli Kliinikumi haiglaravil 41 022 patsienti, lisaks päevaravis 18 636 patsienti. Ambulatoorseid arsti vastuvõtte tehti 510 163 ning õe ja ämmaemandate vastuvõtte 139 113. Elundisiirdamisi tehti aastas 70. Tagades ööpäevaringselt ka erakorralise abi kättesaadavust, pöördus Kliinikumi EMOsse ja teistesse valvekabinettidesse 82 855 patsienti. 2023. aastal ilmus Kliinikumi töötajate poolt 323 teadusartiklit ning algatati 119 kliinilist uuringut. Seda kõike selleks, et jätkuvalt viia teadus patsientide teenistusse.

Seda, kuidas Kliinikumi esimesed kolm kliinikut, sisekliinik, kirurgiakliinik ja naistekliinik ravitööd mitusada aastat tagasi alustasid, saab lugeda pikemalt Kliinikumi Lehe veebist.

Kliinikumi Leht

Allikad:
Tartu Ülikooli Kliinikum 200 (2004).
Tartu Ülikooli Kliinikumi statistika töölaud

Fakte
• 1632. aastal rajatud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas pidi töötama kaks professorit: üks, kes luges haigusi ja nende ravi ning teine, kes õpetas füüsikat, botaanikat, anatoomiat ning korraldas igal aastal ka lahangu. Arstiteaduskonnas õnnestus aga täita üks professori ametikoht – 1632 kutsuti ametisse meditsiiniprofessor Johann Below. Arstitudengite täpne arv on teadmata, ent see oli väga väike.
• 1710. aastal katkes sõjategevuse tõttu ülikooli tegevus, kuniks Vene keiser Paul I otsustas 1799 asutada Tartusse ülikooli. Vene alamail oli keelatud astuda Euroopa ülikoolidesse, et takistada valgustus- ja revolutsiooniideede levikut Venemaale. Nii tuli Kuramaa, Liivimaa ja Eestimaa rüütelkondadel kokku leppida ülikooli asukohas – lisaks Tartule oli valikus ka Pärnu ja Miitav.
• 1802. aastal oli Tartus elanikke 3534 ning linnas puudusid sobilikud hooned õppetegevuseks ülikoolile eraldatud Maarja kiriku ja Toomemäe aladel.
• 1802. aastal oli arstiteaduskonnas ette nähtud neli professuuri: 1) anatoomia, füsioloogia, kirurgia ja sünnitusabikunst; 2) patoloogia, semiootika, teraapia kliinik; 3) dieteetika, riiklik ja populaarne arstiteadus ning farmakoloogia; 4) keemia ja farmatseutika. Kuna kõiki õppetoole ei õnnestunud täita, töötas arstiteaduskonnas 1802. aastal kolm professorit: anatoomia, füsioloogia ja kohtuarstiteaduse korraline professor Martin Ernst Styx, patoloogia, semiootika, teraapia kliiniku korraline professor Daniel Balk ning keemia ja farmaatsia professor Edmund Arzt. 1804 lahutati kirurgia sünnitusabist ja muudeti iseseisvaks professuuriks, sünnitusabi lugemine sai veterinaaria professori ülesandeks.
• 1802. aastal kestis arstiteaduskonnas õppeaeg kaks, 1807 kolm ning alates 1838 viis aastat.
• Ülikooli 1802. aasta põhikirja järgi tuli avada kliiniline instituut 14 voodikohaga ning sünnitushaigla 6 voodikohaga, samuti anatoomiline teater (theatrum anatomicum). Anatoomikumi ja kliiniku hooned olid ehitatavate rajatiste esmajärjekorras, ent valmimine võttis aega.
• 1808. aastal Toomel avatud clinicumis paiknesid voodid üksteisest kindlas kauguses, voodis oli madrats, 2–3 patja ja villane tekk. Voodi kõrval olevale väikesele lauale toodi toit, jook ning ravimid. Patsiendi voodi kohal rippus must tahvel, kuhu märgiti patsiendi nimi, vanus, hospitaliseerimise kuupäev, diagnoos, seisund ja määratud ravimid. Palatis oli ka kätepesukoht koos seebi ja käterätikuga. 1873. aastal pandi majja veevärk, seni toodi vesi vallikraavi kaevust ning pesuvesi Emajõest.
• 1808. aastal avatud kolmes kliinikus töötas lisaks kliinikute juhatajatele assistent, kes täitis samal ajal kirurgia- ja sünnitusabikliiniku arsti kohuseid, kaks põetajat ja kolm teenijat.
• 1818. aastal seati clinicumis sisse kliiniline apteek.
• 1843 kolis sünnitusabikliinik kõrvalmajja, kus tegutses kuni Maarjamõisa meditsiinilinnaku valmimiseni 2008. aasta lõpuni.
• 1844–1845 toimunud ümberehituste käigus sai hoone tänapäevani püsinud ilme ning maja ette rajati sõidutee.

ESIMESED KLIINIKUD

SISEKLIINIK
• Prof Balki poolt 1. mail 1804 avatud teraapiakliinik oli tänase sisekliiniku eelkäija, mis pakkus nii ambulatoorset kui statsionaarset ravi. Kliinik oli üks esimeste seas Euroopas.
• 1804 pani prof Balk aluse ka kliinilis-anatoomisele suunale ning alustas polikliiniliste õppustega, mis olid toona esimesed Venemaal.
• 1808. aastal kolis sisekliinik koos kirurgia- ja sünnitusabikliinikuga uude clinicumi majja Toomel, kus ravitöö toimus esialgu 10 voodikohal. Pärast sünnitusabikliiniku kolimist kõrvalmajja, tõusis voodikohtade arv 22 ning pärast kirurgiakliiniku maja valmimist 19. sajani lõpus 54.
• Kui 19. sajandi II pooles raviti kliinikus keskmiselt 200–300 patsienti, siis sajandi lõpuks kasvas patsientide arv 500ni.
• Juunist augustuni kliinik ei töötanud.
• Sisekliinikus raviti nakkushaigusi, leeprat, närvisüsteemi tõbesid. Sisehaiguste alla kuulusid näiteks ka lastehaigused ja kardioloogia.
• Patsientide vastuvõtmisel tehti valik õppetöö vajadusi silmas pidades. 1803–1827 raviti kliinikus 509 korral palavikku, 237 korral põletikke ning 508 korral cachexia´t.
• 1820 hankis prof Balki ameti järglane Johann Friedrich Erdmann kliinikule kas stetoskoopi, mis olid esimesed Venemaal. See pani alguse uuele diagnostika ajastule sisekliinikus.
• 1844. aastal sai kliinik mikroskoobi, mis pani alguse kliinilisele laboratooriumile.
• 19. sajandi keskel eraldati sisehaiguste kliiniku ja polikliiniku juhtimine. Sisehaiguste lugemine ja kliiniku juhtimine roteerus kliiniku juhatajate vahel.
• 1869–1871 olid patsientideks enamasti eestlased, vähemal määral lätlased ja sakslased ja harvem venelased.
• 1860 eraldati sisehaigustest patoloogia eriala ning loodi Patoloogia instituut.
• 1876–1886 olid hopsitaalkliiniku esimesed juhatajad olid Alfred Vogel ning Friedrich Hoffmann, seejärel Karl Dehio (1886–1903), kes seadis endale kõrged eesmärgis kliiniku ravi- ja õppetöö arendamisel.
• Sisehaiguste polikliinik asus samuti Toomel sisekliiniku ruumides, vastuvõtuks olid eraldatud kaks ruumi. 1879. aastal raviti aastas 2197 patsienti, 1889. aastal aga juba 3296. Üliõpilaste arv kasvas samas vahemikus 42lt 104 üliõpilaseni.
• 1891–1892 laienes polikliinik Ülikooli 16 majja, kus kuues ruumis seati sisse auditoorium, haigete vastuvõtu- ja ooteruum, haigete uurimise ruum ja laboratoorium. Polikliinikut juhatas direktor, kelle juures töötas ka assistent, kogemustega arst. Ülejäänud personal koosnes üliõpilastest ja praktikantidest. Iga päev kell 14–17 toimus patsientide tasuta vastuvõtt ning raskete haigete külastamine kodus. Lisaks sisehaigustele hakati vastu võtma ka lapsi ja ravima ka nina-kõrva-kurguhaigusi.

KIRURGIAKLIINIK
• Kuna kirurgia oli läbi aastasadade olnud ennekõike sõjakirurgia, mille eesmärgiks vigastatute või haigete elundite ja kudede kirurgiline eemaldamine, oli kirurgias akadeemilisel tasemel teadmiste omandamine võimalik vaid vähestes ülikoolides. Seega avati Tartus 1804. aastal iseseisev kirurgia õppetool võrreldes saksa keelt kõnelevate riikidega väga varakult.
• Esimene kirurgiaprofessor oli Michael Kauzmann (1804–1810), kes juba 1805 võimaldas üliõpilastel teha operatsioone laipadel ning viis sisse praktilised harjutused sidumisõpetuses.
• Eeldatavasti asus kirurgiakliiniku ambulatoorne vastuvõtt Raekoja platsi ja Rüütli tänava nurgal, kus olid hoiul ka kirurgiainstrumendid ja -aparaadid, mis kingiti ülikoolile Alexander I poolt.
• Kirurgiakliiniku varustusse kuulusid Wolffsohni aparaat, neli hõbekateetrit, truakaar punkteerimiseks, sondid ja kateetrid, Belli bronhotoom, kuultangid ja -lusikas, sünnitusabiinstrumendid, Richteri bronhotoom ning mõned hambaraviinstrumendid.
• 1806. aastal avati kirurgiakliiniku statsionaar, mis oli üks esimesi Venemaal.
• 1808. aastal kolis kirurgiakliinik Toomele, kus ravitöö toimus 6 ravivoodil kuni aastani 1843, mil naistekliinik kolis oma majja. Seejärel suurenes kirurgiakliiniku tegevus 22 ravivoodini.
• 1814–1834 viis Johann Christain Moier kirurgia õppesse operatiivkirurgia praktilised harjutused. Moierit peetakse Tartu kirurgiakoolkonna rajajaks. Tema tulekuga sai Tartus alguse anatoomiliste ja patoloogiliste struktuuride tundmisel põhinev teadusliku suunaga kirurgia – see oli eelis, mis oli tollal vaid üksikutel Euroopa ülikoolidel.
• 1836 – 1840 esitas Nikolai Pirogov esimesena kirurgidele nõuded operatsioonipiirkonna tundmaõppimise kohta, pannes sellega aluse kirurgilisele anatoomiale. Ta koostas ka topograafilis-anatoomilise atlase.
• Pirogov tegeles ka ortopeedilise kirurgia ja rinoplastilise kirurgiaga, tõenäoliselt tegi ta 1835. aastal esimese rinoplastilise operatsiooni.
• 1841–1871 juhtis kirurgiakliinikut Georg Adelmann, kelle ajal oli kliinikus 24 voodikohta. Enamus kliiniku patsiente olid eestlased, statsionaaris ulatus patsientide arv 200ni, suuri operatsioone tehti 160, polikliinikus käis aastas patsiente kuni 1000.
• Adelmann kasutas eeternarkoosi 1847, siiski pole päris täpselt teada, millal tehti seda päris esimest korda.
• Ernst von Bergmanni (1871–1878) eesmärk oli parandada kirurgiakliiniku tingimusi ning tema ettepanekul ehitatud kirurgiakliiniku hoone avati 1875. aastal. Kirurgiakliiniku hoone oli ühendatud vana majaga. Uues kliinikus oli 40 voodit ning iga-aastane patsientide arv tõusis 200lt 400le.
• 1875. alustas Bergmann kirurgias antiseptikaperioodi ning haavu hakati ravima Listeri antiseptilise meetodi järgi. Ta nõudis, et haiglatöötajad kannaksid valget vormiriietust ning et kõik peseksid enne operatsiooni käsi. Ühtlasi võttis kasutusele materjalide sterilisatsiooni kuuma auruga.
• Järgmisel kliiniku juhil, Eduard Wahlil (1879–1890) oli teeneid veresoonte haiguste, soolesulguse ja lastekirurgia alal.. Wahli juhtimisel tehti kirurgiakliinikule 1887–1889 juurdeehitus ning haiglapatsientide arv kasvas 500le, ambulatoorsete patsientide arv 1500le.
• Aastatel 1890–1905 kirurgiakliinikut juhtinud juht Wilhelm Koch pööras erilist tähelepanu kõhuõõne ägedatele haigustele.
• 1886. aastal viis Koch läbi kopsuoperatsiooni – pneumotoomia, mis oli esimene nii Venemaal.
• 1890ndatel töötas kliinik aastaringselt, kas suvekuudel, kliinikus oli 86 voodikohta aastas tehti 500 suurt operatsiooni ning kirurgiakliiniku polikliinikut külastas aastas kuni 6000 patsienti.
• Kirurgiakliinikul oli võimekus erakorralisteks olukordadeks avada kuni 140 voodikohta. Riia ja Köningsbergi ning Peterburi ja Moskva vahel oli Tartu kirurgiakliinik kaua aega ainus kirurgiline haigla.
• 1895 jaotati kirurgia õpetamine kolmeks: 1) kirurgiakliinik ja polikliinik, mis nimetati kateedriks; 2) operatiivkirurgia ja üldkirurgia koos desmurgiaga; 3) hospitaalkirurgia kliinik.
• 1899 valiti hospitaalkirurgia kliiniku juhatajaks määrati Werner Zoege von Manteuffel, kes saavutas kogu maailmas kuulsuse steriliseeritud kummikinnaste kasutusele võtmisega.

NAISTEKLIINIK
• 1805. aastal prof Christian Friedriech von Deutch, kes oli sünnitusabi kliiniku juht aastatel 1805 – 1833, organiseerima kahe kohaga kliinikut.
• 1. novembril 1806 avati sünnitusabikliinik nimega „sünnitusasutis“ praeguste Aleksandri ja Soola tn nurga peal.
• Esimene naistekliiniku patsient tuli kliinikusse enne selle ametlikku avamist – 25. septembril 1805. Tegemist oli sõdurinaisega, kes kõndis kliinikusse Räpinast kaks päeva. Prof Deutch tasus patsiendile tema visiitide eest, et üliõpilastele õppematerjali saada. Naise sünnitus toimus 12. jaanuaril 1806 kahe tooli peal, mis olid kokku seotud. Laps sündis tollal surnuna.
• Pärast sünnitusabikliiniku ametlikku avamist 1. novembril 1806, võeti esimene sünnitaja vastu 7. detsembril 1806, sünnitades oma kolmanda lapse.
• 1808 alustas prof Deutch kliinikus ambulatoorset vastuvõttu naiste- ja lastehaiguste erialal.
• 1811 organiseerid prof Deutch kliiniku juures ämmamendate kooli, mis oli pikalt esimene omataoline Eesti- ja Liivimaal.
• Prof Deutch võttis sünnitusabis kasutusele uusi meetodeid, näiteks auskultatsiooni.
• 1806. aastal avatud sünnitusmaja kolis 1808. aastal Toomele clinicumi esimesse oma hoonesse.
• Deutchi 28 aasta jooksul juhitud kliinikus toimus kokk 608 sünnitust (keskmiselt 22 sünnitust aastas).
• Järgmiseks kliiniku juhiks oli aastatel 1834–1859 Piers Uso Fr. Walter, kelle juhtimisel kolis naistekliinik 1843. aastal Toomamäe naistekliiniku majja clinicumi ja anatoomikumi vahel. Maja oli kliiniku koduks kuniks 2008. aasta lõpus valmis Maarjamõisa meditsiinilinnaku I ehitusjärk.
• 1843 valminud maja oli algselt kahekorruseline, kus patsientide jaoks oli 8 voodikohta.
• 1847. aastal võttis Walter kasutusele eeternarkoosi sünnitusabis.
• Aastatel 1806 – 1852 oli emade suremus 1:37 sünnitaja kohta ning laste suremus 1:6 lapse kohta.
• 1859–1883 juhatas kliinikut Johannes Holst, kelle ajal hakati pöörama tähelepanu ka günekoloogiale. 1860–1861 tegi ta kliinikus sisemise ümberehituse, muutes kliiniku sünnitus- ja günekoloogiakliinikuks. Kliinikus oli endiselt 8 voodikohta ning töö põhirõhk oli sünnituste vastuvõtmises ja väikeses günekoloogias. Kui ole vaja teha mõnda suuremat lõikust, kaasati kirurg.
• Heinrich Max Runge ajal, kes juhtis kliinikut vaid 5 aastat (1884–1888), tõusis voodikohtade arv 40. Ta seadis sisse ka polikliinilise sünnitusabi andmise, mis oli esmakordne Venemaal, samas laialt levinud Saksamaal.
• 1898 avati naistekliiniku juures maaämmaemandate kool.
• Runge järglaseks oli prof Otto Küstner (1888 – 1893), kes leiutas uusi operatiivseid võtteid ning opereeris esimest korda inversio uteri. Küstneri ajal võeti kliinikus vastu juba 200 ja enam sünnitust aastas. Prof Küstneri õpilane oli Jaan Miländer, kellest sai hiljem eestiaegne professor.
• Prof Küstneriga lüppes naistekliinikus saksa päritolu saksa õppejõudude ajajärk ning algas vene õppejõudude periood. Esimeseks vene õppejõuks sünnitusabi ja naistehaiguste erialal oli prof Aleksander Gubarev (1893–1897).

Lisatud: 28 Detsember 2023

Tervishoius on olnud viimased aastad täis väljakutseid, nii ka Tartu Ülikooli Kliinikumis. Õnneks ei asetanud aasta meid taaskord ootamatusse kriisiolukorda, teiselt ei saa ka öelda, et kriisid on kadunud. Taustal toimub jätkuvalt sõda ning samuti majanduskasvu aeglustumine inflatsiooni ohjeldamise tõttu. Covid-19 olukord, mille lahendamisel oleme kõik olnud, ja oleme jätkuvalt, eesliinil, hakkab loodetavasti stabiliseeruma. Väljumise faas juhatab meid ühest küljest tagasi pandeemia-eelsetele rutiinsetele radadele, teisalt on ootamatused muutnud ka inimeste ja ühiskonna ootusi.  

Mul on väga hea meel, et Tartu Ülikooli Kliinikumis on sel aastal ravitud rohkem patsiente kui eelmistel aastatel. See tähendab, et me kõik oleme pühendunult suures mahus tööd teinud ning meie ravimahud on sarnased pandeemia-eelse ajaga. Kasvutrendis on päevaravi, õdede iseseisvad vastuvõtud ning e-konsultatsioonid. Just viimaste hüppeline kasv Kliinikumis on võimaldanud patsientidel saada paremini õigel ajal õiget ravi – olgu selleks perearsti juures ravi jätkamine, eriarstiabi süsteemi üle võtmine või patsientidele erakorralise abi osutamine. E-konsultatsioonidega oleme liikunud lähemale nii patsientidele kui perearstidele. Ootus ühiskonnas ravijärjekordade lühenemiseks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemiseks jääb ning lahendusi saame otsida siin kõikide osapoolte koostöös.

2023. aastal parandasime Kliinikumis oluliselt töö- ja ravitingimusi. Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk on soojalt vastu võetud nii patsientide kui meie töötajate poolt. Ei ole liialdus väita, et meie laste- ja kõrvakliinik ning uus operatsiooniplokk on Eestis kõige kaasaegsemad pikaks ajaks. III ehitusjärgu varjus valmib aasta lõpuks ka A-korpus, mis kaasajastab Kliinikumi ravitingimusi veelgi. Et jõulud on soovide aeg, siis loodan, et meie ettevalmistused ja plaanid uue F-korpuse kui Eesti kõige kaasaegseima südamehaiguste keskuse rajamiseks realiseeruvad.

Atraktiivsed töötingimused hoonete ja ülikoolihaiglale omaselt pädevate kolleegide näol muudavad meid nähtavaks nii patsientidele kui ka noortele tulevikutegijatele. Teame, et ühiskonna muutunud ootused töö sisule ja ajale on muutunud, mis peegelduvad ka meie töötajate ootustes. See on kindlasti tulevikus väljakutseks, ent üheskoos, heatahtlikult teineteist mõistes, kohaneme ka nende ootuste ja muutustega. Võtmesõna on koostöö, üksteise hoidmine ja inimesekesksus, olgu tegemist patsientidega või kolleegidega.

Eesootav aasta, 2024, on Tartus ja Lõuna-Eestis silmapaistev. Silmapaistev on see ka Tartu Ülikooli Kliinikumi jaoks, kuna tähistame väärikat 220. sünnipäeva. 1804. aastal loodud Eesti ainus ülikoolihaigla on rajanud teed Eesti tervishoius ravides, õpetades ning teadus- ja arendustööd tehes. Meie tegevuse pikk traditsioon ja sellega kaasnevad kogutud teadmised loovad aluse pikaajalisele jätkusuutlikkusele. 

Aitäh teile, Kliinikumi töötajad, et olete kandnud meie väärtusi ja taganud jätkusuutlikkuse. Soovin teile rahulikku ja hingekosutavat jõuluaega ning uut energiat meie juubeliaastaks!

Priit Perens
Juhatuse esimees

Lisatud: 30 November 2023

Septembrist novembrini toimunud konkursil “Südamega tehtud eurotegu” said inimesed seada pingeritta kõige enam silma jäänud ja hinge läinud projektid. Lõpphääletusele valis žürii 140 projekti seast 30, hinnates valitud projektide tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale. Parimatest parimad selgitati välja rahvahääletusel, kus projektid kogusid kokku üle 23 000 hääle.

Konkurentsitu võitja Tartu Ülikooli Kliinikumi lastehaigla projekt

Viiendiku kõigist häältest kogunud Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgus valmisid Eesti kaasaegseimad ravikorpused nii laste- kui kõrvakliinikule, samuti uus operatsiooniplokk. Uued ruumid said endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning perekeskus. Nii patsientide ravikeskkond kui töötajate olmetingimused muudeti kaasaegseks, samuti on nüüd olemas tänapäevased võimalused õppe- ja teadustöö läbiviimiseks Eesti ainsas ülikoolihaiglas. Laste ravi on koondunud nüüd L. Puusepa 8 aktiivravikeskusse, kus on kättesaadavad kõik Kliinikumis kasutusel olevad kõrgtehnoloogilised tervishoiuteenused.

Lastehaiglas on Eesti kõige kaasaegsemad tingimused laste haigla- ja päevaraviks ning ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. Oluliselt paranes koostöö teiste eriarstidega. See on tähtis, sest Kliinikumis ravitakse muuhulgas Eesti kõige keerulisemaid juhtumeid, mille puhul võib aeg olla kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel on rajatud ka lasteintensiivravi ning vastsündinute osakonna palatid samale korrusele, kus neil on otseühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiiret üleviimist lastehaiglasse.

Lapsesõbralik sisearhitektuur on loodud AW2 Architects arhitektide poolt, mida rikastab lastekliiniku seintelt avanev disainistuudio Unt/Tammik ja illustraator Marju Tammiku loodud võlumaailm koos põnevate ja salapäraste tegelastega, kes laste tähelepanu püüavad ja haiglakeskkonna kogemust sõbralikumaks muudavad.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamine sai EL toetust 18,135 miljonit eurot.

Teise koha pälvis rahvahääletusel Tallinna-Tartu maantee ehitus ning kolmanda Pärnu jõe elupaikade taastamine.

Eesti on Euroopa Liitu kuulunud pea kaks kümnendit ja selle aja jooksul on struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Riigi Tugiteenuste Keskus korraldas sel puhul parimate ELi toetuste abil ellu viidud projektide konkursi, et jagada toetust saanud edulugudele tunnustust.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 07 November 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö preemia määratakse iga-aastaselt ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. 2023. aastal pälvis komisjoni otsusel teadustöö preemia töö „Prenataalse paratsetamooliga kokkupuute mõju aju funktsionaalsetele ühendustele ja sotsiaalsele käitumisele täiskasvanueas“, mille autoriteks on Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane Kadri Liis Laas ja Indrek Heinla bio- ja siirdemeditsiini instituudist.

Paratsetamooli kasutatakse väga laialt rasedatel ja väikelastel valuvaigistina ning palaviku alandamiseks. Hiljutised teadusuuringud vihjavad, et varases eas paratsetamooli kasutanud lastel esineb sageli aktiivsus- ja tähelepanuhäireid, autismi ja käitumisprobleeme. Jälgimisuuringute põhjal ei ole aga võimalik öelda, kas tegu on juhusliku või põhjusliku seosega.

Auhinna saanud töö eesmärk oli selgitada, kuidas muutuvad ajuosade vahelised ühendused ja sotsiaalne käitumine vastsündinutel, kes on sünnieelselt eksponeeritud paratsetamoolile. Kuna kliiniliste ravimuuringute tegemine rasedatel ning väikelastel on peaaegu võimatu, kasutati katselooma mudelit. Selleks tehti loomkatse tiinetel rottidel, kellele manustati kahe või seitsme tiinuspäeva jooksul paratsetamooli. Edasi keskendus töö noorte rottide sotsiaalse käitumise uurimisele. Sündinud rottide  sotsiaalsuse hindamiseks paigutati rotid kõigepealt 15 minutiks üksikpuuri ning sealt samasooliste ja sama ravimirühma paaridena 20minutiliseks katseks 45 × 45 cm puuri. Katse filmiti. Lisaks käitumisele hinnati teise rotiga füüsilises kontaktis veedetud aega.

Töö tulemusel selgus, et sotsiaalses kontaktis veedetud aeg oli nii emastel kui ka isastel noortel rottidel sarnane hoolimata sünnieelsest kokkupuutest paratsetamooliga. Ka teise roti nuusutamisele kulunud aja ega episoodide arv ei erinenud rühmade vahel. Kuigi emaste rottide puhul polnud jooksmisele/kõndimisele ning ümbruskonna uudistamisele kulunud aeg rühmade vahel erinev, tegid seitsme loote-ea päeva jooksul paratsetamoolile eksponeeritud emased neid tegevusi oluliselt vähem kordi kui kontrollrühma rotid. Samuti ilmnes, et selle rühma katseloomad tegid vähem tagakäppadele tõuse ning veetsid rohkem aega puhates või liikumatult. Paratsetamoolile eksponeeritud isasloomad uudistasid ümbrust rohkem kordi ja kulutasid sellele enam aega kui kontrollrühma rotid.

Uurimuse tulemused viitavad sellele, et sünnieelne kokkupuude paratsetamooliga ei mõjuta katseloomade põhilisi sotsiaalse käitumise parameetreid, kuid pikaajaline kokkupuude võib põhjustada väheseid muutusi loomade aktiivsuses. Nende tulemuste põhjal ei saa väita, et paratsetamooli ei tohiks raseduse ajal tarbida.

Kommentaar, Kadri Liis Laas: Tulemuste juures on huvitav ära märkida ka see, et emaste rottide juures nägime me võimalikku doosiefekti, samas kui isaste puhul oli nii kahe kui seitsme tiinuspäeva jooksul paratsetamooliga kokku puutunud rottide käitumine sarnane. Olgugi, et paratsetamoolile lühiaegselt eksponeeritud emaste käitumine ei olnud statistiliselt erinev, märkasime teatud erinevusi kontrollgrupi emastega. Teisalt võis manustamine sattuda mõnele arengus kriitilisele päevale. Seetõttu oleks kindlasti huvitav neid mehhanisme edaspidi põhjalikumalt uurida.

Kliinikumi Leht

Prof Joel Starkopf, Kliinikumi teadustöö preemia komisjoni esimees: Teadustöö preemia komisjon, kuhu kuulusid ka professor Katrin Õunap ja prof Alan Altraja, otsustas pärast arstiteaduskonna aastapäeva konverentsil esitatud ettekannete aktiivsest kuulamist ja stendiettekannete läbivaatamist anda Kliinikumi teadustööpreemia parimale kliinilise suunitlusega teadustööle arstiteaduse 2. kursuse üliõpilasele Kadri Liis Laasile ja tema juhendajale Indrek Heinlale (TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut). Tõstame esile kliiniliselt olulise probleemi tõstatamist, selle lahendamiseks sobiva uurimismetoodika valikut, selget ja hästi arusaadavat tulemuste esitelu teesivihikus ning väljapaistvat ettekannet konverentsil. Soovime laureaadile edu õpingutes ja inspireerivat teadustööd kliinilises meditsiinis!

Lisatud: 29 September 2023

30. augustil 2023 kogunenud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis Kliinikumi juhatuse liikmeks–ravijuhiks dr Liis Salumäe. Ravijuhi ametiaeg algab 1. oktoobril 2023 ning kestab viis aastat.

Kliinikumi nõukogu esimehe Kristjan Vassili sõnul on ülikoolihaigla ravijuhil täita vastutusrikas roll. „Ravijuhi ülesanne on korraldada ravitööd, arvestades samal ajal nii ravi rahastamise lepingust tulenevate kohustustega kui ka Kliinikumile omaste õppe- ja teadustöö ülesannetega. Ühtlasi kuulub ravijuhi vastutusalasse kõrge ravikvaliteet ning ravimeeskondade ja üksuste koostöö tagamine. Peame oluliseks, et Kliinikumi koostöö teiste tervishoiuinstitutsioonidega Eestis oleks ladus ning sama oluline on teadus- ja arendustegevuse alane koostöö Tartu Ülikooli ja teiste riikide ülikoolihaiglatega,“ kirjeldas ravijuhi ülesandeid nõukogu esimees.

Dr Liis Salumäe on lõpetanud 2007. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal ning 2011. aastal residentuuri patoloogia erialal. Aastast 2007 on ta olnud seotud Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistusega, olles töötanud seal arst-residendina, patoloogina ning 2017–2022 juhina. Aastast 2022 on dr Salumäe ka ülemarst-õppejõud. 2014–2015 omandas ta kogemusi Karolinska Ülikoolihaigla patoloogia osakonnas perinataalpatoloogia grupis patoloogina. Dr Salumäe töökogemus on andnud talle võimaluse kujundada ja arendada teenistuse igapäevase töö korraldamist, arendustegevuste planeerimist ja läbiviimist, koostöö tegemist erinevate riiklike institutsioonide, sealhulgas haridusasutusega. Tema juhtimisel on Kliinikumi patoloogiateenistus oluline lüli haigla ravimeeskondades, mille kvaliteedi tunnustuseks on patoloogiateenistusele väljastatud Eesti Akrediteerimiskeskuse tunnistus standardi ISO 15189:2012 järgi, mis tähendab, et kõik teenistuse tegevused vastavad kõrgetele rahvusvahelistele nõuetele. Dr Salumäe kuulub erinevatesse erialaga seotud nõuandvatesse üksustesse ning ta veab eest ka erialaseltsi tööd.

Ravijuht kuulub Kliinikumi juhatuse koosseisu, mis on neljaliikmeline. Juhatuse esimees Priit Perens tõi välja, et ravijuht korraldab kogu haigla ravitööd koos kliiniliste valdkondade juhtidega, tagades nii selle kättesaadavuse patsientidele, sujuvuse maja sees ja ka väliste partneritega ning viies samal ajal ka ellu planeeritud muutusi. „Eelmisel aastal pöördusid patsiendid Kliinikumi ligi 765 000 korral, mis on muljetavaldav arv. Seega on ravijuhil koos õenduse ja patsiendikogemuse juhiga, kes lisaks õenduse- ja hooldustöö juhtimisele suunab Kliinikumi ka parima patsiendikogemuse loomisele, ning koos teadus- ja arendustegevuse juhiga, kes koordineerib õppe-, teadus- ja arendustegevusi, vastutusrikas võimalus hoida ja kujundada Kliinikumi juhtivat rolli Eesti tervishoius,“ sõnas juhatuse esimees.

Uue ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul soovib ta oma ametiajal keskenduda kindlate eesmärkide elluviimisele. „Kliinikumis kui ülikoolihaiglas on esindatud kõik erialad ning ma arvan, et ei ole liialdus väita, et ravitöö alal on Kliinikum suunanäitajaks. Eesmärkidest toon välja koostöö Tartu Ülikooliga, biopanganduse struktureerimise Kliinikumis, eesmärgiga olla atraktiivseks teaduspartneriks, aga ka kvaliteedisüsteemi korrastamine ning vähikeskuse võimestamise, et patsientide vähiravi teekonnad ja üksustevaheline koostöö oleksid selgemad ja sujuvamad,” lausus dr Salumäe. Ta lisas, et nii Kliinikumis kui kogu Eesti tervishoius nõuab erialadeüleselt tähelepanu kindlasti ka personaliteema.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 04 September 2023

1. septembrist 2023 alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis uut tähtajalist juhtimisperioodi kaheksa uut kliinikujuhti ning üks meditsiinilise teenistuse juht.

Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on juhatusel heameel tervitada värskelt ametisse astuvaid struktuuriüksuste juhte. „Juhtimistasandi uute meeskonnaliikmete peamiseks ülesandeks on oma eriala ravitöö ning koostöös ülemarst-õppejõuga õppe- ja teadustöö ning selle arengu korraldamine. Samuti on ülioluline meeskondade ja majandamistulemuse juhtimine nii, et see tooks kaasa parima patsiendikogemuse Kliinikumis ning vastaks parimatele rahvusvahelistele standarditele,“ tutvustas juhatuse esimees.

1. septembrist 2023 alustavad nelja-aastast juhtimisperioodi naistekliinikus prof Kristiina Rull, kirurgiakliinikus dr Marko Murruste, lastekliinikus prof Tuuli Metsvaht, sisekliinikus dr Toomas Kariis, kopsukliinikus kaasprof Tanel Laisaar, südamekliinikus dr Alar Irs, närvikliinikus prof Pille Taba, operatsiooniteenistuses dr Alo Rull ning radioloogiakliinikus kaasprof Pilvi Ilves. Juhid on oma eriala liidrid, omades pikaaegset kogemust ravitöös. Ülejäänud kliinikutes on tähtajaliste juhtimisülesannetega juhid viimase kahe aasta jooksul juba tööd alustanud.

„Struktuuri- ja juhtimisreformi järgselt moodustavad kliinikute juhid koos kliiniliste valdkondade juhtidega üheskoos ravijuhi kui ka kogu juhatusega meeskonna, kes kujundab ja veab eest ülikoolihaigla ravitööd, samuti raviteekondade kujundamist ja toimimist,“ sõnas Priit Perens. Ta lisas, et tähtajaliste juhtimisülesannetele üleminek on olnud üks osa Kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformist.

Kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreform algas jaanuaris 2020, kui Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kutsus ellu struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma, kelle ülesandeks oli tasakaalukalt ja osapooli kaasavalt valmistada ette Kliinikumi struktuuri ja juhtimissüsteemi uuendamine. 2020. aasta lõpus kinnitas nõukogu valminud reformikavandi, sealhulgas juhatuse ja juhtkonna uue struktuuri ning kaasajastatud juhtimispõhimõtted. „Mitmed reformi käigus loodud kavandi eesmärgid on täidetud, juhtkonna struktuur ning tähtajalised juhtimisülesanded ühena neist, ning osad on liikunud Kliinikumi arengukava strateegilisteks eesmärkideks ja sealt tulenevalt iga-aastastesse tegevuseesmärkidesse,“ ütles juhatuse esimees.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 21 Juuni 2023

23. mail andis Eesti Vabariigi President Alar Karis andis üle noore teadlase preemiad. Presidendi noore teadlase preemia laureaat on Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia arst-õppejõud Kaspar Tootsi, kelle esitasid  professor Jaak Kals ja professor Aare Märtson.

President Karise sõnul ei tehta teadust preemiate pärast, kuid iga tunnustust saab võtta märgina, et valitud suund on õige ning teadustöö ühiskonnale väärtuslik. Ta avaldas lootust, et tänaste laureaatide eeskuju inspireerib teisi noori valima teaduse teed ja näitab kogu ühiskonnale, miks vajab Eesti oma tippteadust.

Kaspar Tootsi uurib innovaatilisi lahendusi ortopeedilistele haigustele, eeskätt osteoartroosile. Lisaks tuvastamisele, et osteoartroos ei kahjusta ainult liigest, vaid kogu organismi süsteemselt, uurib Tootsi liigeste asendamise mõju kogu organismile.

„Teades osteoartroosi mehhanisme on võimalik sekkuda haiguse kulgu varasemalt ja lükata edasi või jätta ära invasiivne liigese vahetuse operatsioon, mis hilisfaasis on ainukeseks lahenduseks,“ sõnas dr Tootsi preemia üleandmisel peetud kõnes.

Dr Kaspar Tootsi teiseks uurimissuunaks on endoproteesimine ja endoproteesimise mõjude uurimine. Dr Tootsi juhitava uurimisrühma eesmärgiks on teha kindlaks endoproteesimise operatsiooni kaugmõjud ja parandada selle ravi efektiivsust. Oluline oda dr Tootsi uurimistööst on seotud ka endoproteesimisega seotud infektsioonide ennetuse, diagnostika ja ravi parandamisega.

Kolmandaks suureks uurimissuunaks on luumurdude ja kõhrede kliinilised uuringud. „Aasta alguses tegime koos dr Pääsukesega kõhre kahjustuse parandamise operatsiooni, kus kasutasime uudset kõhre implantaati, mis võimaldab kiiremat taastumist,“ selgitas dr Tootsi innovaatilisi uurimissuundi.

„Kokkuvõttes on mu uurimisteemad püstitunud kliinilisest tööst, nähes praeguse ravi ja käsitluse kitsaskohti ja otsides neile uusi ja paremaid ravivõimalusi. See kõik poleks võimalik ilma toetava meeskonnata. Tänan Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliinikut toetava ja aitava suhtumise eest,“ edastas dr Tootsi tänusõnad kolleegidele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi elutöö preemia pälvib dr Manfrid Danilovitš, kes on olnud tuberkuloosiravi eestvedajaks Eestis ning andnud ka üleriikliku panuse tuberkuloositõrje strateegia loomisel ja rakendamisel.

Kliinikumi preemia komisjoni esimehe, ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on dr Manfrid Danilovitšil olnud Eestis võtmeroll tuberkuloosivastases võitluses. „Dr Danilovitš on olnud seotud Eesti tuberkuloositõrje korraldusega aastast 1998 ning ta on oma kvalifikatsiooni, väljaõppe, kogemuste ja oskustega tuberkuloosi ravi ning ravikorralduse alal unikaalne. Tema panus on aidanud Eestil muutuda kõrge tuberkuloosi haigestumisega riigist madala tuberkuloosi haigestumisega riigiks,“ iseloomustas preemia laureaati dr Kotsar.

Kliinikumi kopsukliinikus hetkel arst-konsultandina töötav dr Manfrid Danilovitš lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli arstiteaduskonna 1974. aastal. Tema karjäär kopsuarstina algas 1983. aastal, mil asus tööle tollase Tartu Linna Tuberkuloositõrje Dispanseri ftisioteraapia ehk tuberkuloosiravi osakonna juhatajana. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja selle eelkäijate kopsutuberkuloosi osakonna juhatajana töötas dr Danilovitš kolmkümmend kaks aastat kuni pensioniikka jõudmiseni septembris 2015, mil ta andis administratiivsete kohustuste teatepulga üle noorematele kolleegidele. Nõudlikku, ent samas alati konstruktiivset ja abivalmis arsti hindavad nii patsiendid kui ka kolleegid. „Dr Danilovitš on läbi aastate olnud ka hinnatud koolitaja, jagades oma teadmisi ja kogemusi nii üliõpilastele kui kolleegidele nii Eestis kui ka väljaspool Eestit,“ tutvustas ravijuht.

Dr Manfrid Danilovitšil on olnud koostöös kolleegidega Tervise Arengu Instituudist võtmeroll Eesti tuberkuloositõrje strateegia väljatöötamisel ning rakendamisel, samuti kontrollitava ravisüsteemi juurutamisel, üle-eestilise tuberkuloosi ravijärelvalve konsiiliumi töö koordineerimisel ning Tervisekassa nõustamisel tuberkuloosiravimite hanke osas. Dr Manfrid Daniloviš oli 2017. aastal ilmunud „Kopsu- ja kopsuvälise tuberkuloosi käsitlus“ ravijuhendi koostamise töörühma juht, samuti koostas ta ka sisendi ravijuhendi kaasajastamiseks 2023. aastal. Tema kaasautorlusel on ilmunud 28 rahvusvahelist publikatsiooni.

Tema tegevuse haare on ulatunud ka Eestist välja. Aastatel 2002–2017 osales dr Danilovitš Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) STOP TB töögrupi töös ja perioodil 2014–2017 kuulus ka WHO nõukoja "Strategic and Technical Advisory Group for Tuberculosis" koosseisu.

2005. aastal pälvis dr Danilovitš presidendilt Eesti Punase Risti I klassi teenetemärgi.

Kliinikumi Leht

Dr Manfrid Danilovitš kommentaar: Kliinikumi preemia tuli mulle täiesti ootamatult, tänan väga sellise tunnustuse eest. Olen just 100-aastaseks saanud Kopsukliinikus töötanud 40 aastat ning näinud väga erinevaid arenguperioode. Tuberkuloosialased teadmised omandasin legendaarse arsti Erich Laisaare käe all. Olen sageli mõelnud, millised olid ravitingimused ja võimalused tuberkuloosi patsientide jaoks siis, kui ma tööd alustasin ning praegu. Alates 2000. aastast saime mitmete koostööpartnerite abil teha kardinaalseid muutusi kogu Eesti tuberkuloosi ravikorralduses. Nii pikka aega ühes osakonnas töötamine on osutunud võimalikuks ainult tänu headele kolleegidele ja sõbralikule töökeskkonnale. Mul on õnnestunud aastaid töötada ka WHO tuberkuloosi eksperdina. Sellest tööst saadud kogemused on olnud vastastikused. Oleme saanud jagada Eesti teadmisi ning õppinud teistelt riikidelt. Väga paljude kolleegide ning erinevate tervishoiuasutuste töö tulemusena on haigestumine tuberkuloosi oluliselt langenud.

Lisatud: 25 Aprill 2023

2022. aastal pöördusid patsiendid Tartu Ülikooli Kliinikumi ambulatoorsetele, päevaravi, statsionaarsetele ning hambaravi tervishoiuteenustele ligi 765 000 korral.

„Kui 2022. aasta alguses mõtlesime peamiselt sellele, kuidas üle elada kolmas pandeemia-aasta, siis tegelikult esitas möödunud aasta meile keset Euroopat toimuva sõja tõttu jätkusuutlikkust ja toimepidevust silmas pidades isegi suuremaid väljakutseid. Sellest hoolimata täitis Kliinikum ravi rahastamise lepingu lubatud mahus ning ka 2022. aastaks seatud eesmärgid,“ sõnas Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens. 2022. aastal liiguti edasi ka arengukavas seatud eesmärkide poole, mida peegeldavad ka Kliinikumi võtmenäitajad.

„Kliinikum on ülikoolihaigla, kus ainsana Eestis esindatud kõik arstlikud erialad ning ravitegevuse vormid. 2022. aastal pöördus Kliinikumi ambulatoorsetele vastuvõttudele ligi 650 000 inimest. Võrreldes pandeemia-eelse, 2019. aastaga, on tähelepanuväärne, et Kliinikumis tehti ambulatoorseid vastuvõtte 4% enam. Vastuvõttude struktuur on muutumas. Eriarsti vastuvõttude kõrval jätkub e-konsultatsioonide, aga ka õdede ning ämmaemandate iseseisvate vastuvõttude mahu kasvamine. Sellest tulenevalt lühenesid ooteajad näiteks uroloogia, androloogia, pulmonoloogia, kõrva-nina-kurguhaiguste, sisehaiguste, reumatoloogia, nefroloogia, meditsiinigeneetika ja ka valuravi vastuvõtuvõttudele,“ selgitas Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar. Võrreldes 2019. aastaga teevad Kliinikumi õed ja ämmaemandad vastuvõtte 22% rohkem. E-konsultatsioonide arv on viie aastaga neljakordistunud, jõudes 18 002-ni. „Tänu e-konsultatsioonidele on perearstide ja Kliinikumi eriarstide koostöö paranenud ja muutunud sisulisemaks. Niisamuti on see mugav patsiendile – paljudel juhtudel ei pea patsient kohe kohapeale arsti vastuvõtule tulema, kuna 44% e-konsultatsiooni saatekirjad said e-vastuse koos ravisoovitustega ning ravi ülevõtmine ei olnud vajalik,“ kirjeldas dr Kotsar. Kliinikumi eriarstide e-konsultatsioonid on kättesaadavad kõikidele Eesti arstidele, lisaks on ülikoolihaigla ambulatoorsed vastuvõtud avatud ka teistes Eesti linnades – eesmärgiga tagada patsientidele kodulähedane ambulatoorse eriarstiabi kättesaadavus.

Erakorraliste terviseprobleemidega pöördumisi oli 78 050, neist 45 225 ehk keskmiselt 124 patsienti ööpäevas pöördus erakorralise meditsiini osakonda. Lisaks EMO-le võeti erialaspetsiifiliste erakorraliste terviseprobleemidega patsiente vastu ööpäevaringselt neljas valvekabinetis – silmakliiniku, kõrvakliiniku, lastekliiniku ja psühhiaatriakliiniku valvekabinetis kokku 28 725 korral ning 4100 korral osutati erakorralist günekoloogilist arstiabi naistekliiniku valvekabinetis. Et ülikoolihaiglas on esindatud suurim erialade valik, osutab Kliinikum ka hambaraviteenuseid – nii täiskasvanutele kui ka lastele suu- ja hambahaiguste ravi, suukirurgia, ortodontia ja hambaproteesi valdkonnas, millele lisaks on ööpäevaringselt tagatud ka suure nõudlusega vältimatu hambaraviteenus. 2022. aastal pöörduti Kliinikumis hambaarstile ligi 60 000 korda.

„Mul on hea meel öelda, et 2022. aastal taastus Kliinikumi statsionaarse ravis tavapärane ravitöö rütm, ent samal ajal olime pidevalt valmis ka COVID-19 patsientide hospitaliseerimiseks,“ rääkis dr Kotsar. 2022. aastal raviti Kliinikumis haiglaravil 39 752 patsienti, COVID-19 tõttu vajas haiglaravi 1452 patsienti. „Lisaks statsionaarse töö taastumisele jõudis 2022. aastal ka päevaravi maht samale tasemele pandeemia-eelse ajaga. Päevaravi teenuste maht on kasvutrendis ning on ka patsiendile mugav – tema seisundit jälgitakse haiglas pärast raviprotseduure, ent ööseks haiglasse jäämine ei ole vajalik. Päevaravis raviti Kliinikumis 17 353 patsienti,“ sõnas ravijuht.

Et elundisiirdamised Eestis viiakse läbi Tartu Ülikooli Kliinikumis, tehti 2022. aastal kokku 46 elundisiirdamist, sealhulgas 30 neerusiirdamist, 9 maksasiirdamist, 3 kopsusiirdamist ning 4 neeru-kõhunäärme siirdamist. Olulise osa Kliinikumis tehtud siirdamistest tagab koostöö Scandiatransplantiga, mille täieõiguslik liige Kliinikum on aastast 2021.

„Kliinikumi üheks olulisimaks eesmärgiks on patsiendisõbralikkus ning patsientide kõrge rahulolu. 2022. aastal viisime koostöös Rakendusliku Antropoloogia Keskusega läbi patsiendi raviteekonna kvalitatiivse uuringu, mis võimaldas mõista patsientide kogemusi ja ootusi tervikuna,“ kirjeldas Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Ta tõi välja, et lisaks kogemusuuringule toimus ka haiglates traditsiooniline rahulolu-uuring ambulatoorsete patsientide seas, milles osales 9170 Kliinikumi patsienti või lähedast. Seni suurima vastajate arvuga uuringu tulemustest selgus, et patsiendid hindavad Kliinikumi ambulatoorset arstiabi kõrgelt ning arstide, õdede ning ämmaemandate vastuvõtud vastavad patsientide ootustele. „Selleks, et patsientide tagasiside ei põhineks vaid määratletud ajahetkedel, viisime 2022. aasta sügisel sisse ka vahetu tagasiside küsimise soovitusindeksi meetodil. See tähendab, et patsientide poole pöördutakse pärast tema ambulatoorset vastuvõttu sama päeva õhtul ning palutakse jagada oma kogemust külastuse kohta ja anda hinnang tervishoiuteenuse pakkujale. Seni saadud tagasiside põhjal on vastajate soovitusindeks Kliinikumi tervishoiuteenustele 86%,“ tutvustas Pastarus.

Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf rõhutas, et ülikoolihaiglas on ravitöö kõrval väga olulisel kohal teadus- ja õppetegevus. „2022. aastal avaldati Kliinikumis 282 kõrgetasemeliste teaduspublikatsiooni, mis on 22 võrra enam kui 2021. aastal. Viis Kliinikumi töötajat – Alastair Forbes, Jaan Eha, Margus Punab, Maire Lubi ja Riina Salupere – kuuluvad oma valdkonna 1% enim viidatud teadlase hulka maailmas,“ sõnas prof Starkopf. Kliinikumi teadus- ja arendustöö toimub tihedas koostöös Tartu Ülikooliga. 2023. aasta alguse seisuga oli Kliinikumis käimas 332 teadusuuringut. Olulise uue rahastusmeetmena on lisandunud Kliinikumi arendusfondi toetused, kust 2022. aastal rahastati nii teadus- ja arendusprojekte kui koolitustegevusi ligi miljoni euro ulatuses. „Oleme uhked, et meie üheksa kolleegi kaitsesid ka oma doktoritöö, sest kõrge kliinilise, õppe- ja teadustöö kompetentsiga järelkasvu tagamine on ülikoolihaigla arengu võtmeküsimus. Nii nagu Kliinikumi missioonis on öeldud – „Teadus patsiendi teenistuses“ – on meie prioriteediks ravitöö kõrval ka uute ravimeetodite väljatöötamine ja juurutamine,“ ütles prof Starkopf.

2022. aastal töötas Kliinikumis 4762 töötajat, 82% ametikohtadest olid otseselt seotud tervishoiuteenuse osutamisega. „Kliinikumi suurim väärtus on pühendunud töötajad, mistõttu oleme pidanud oluliseks toetada töötajate kogukonnatunnet, parandada motiveeritust ja heaolu ning arendada juhtimiskultuuri. Niisamuti koolitusi muutunud julgeolekuolukorras, viies läbi mitmed erinevad õppused masskannatanutega suurõnnetuste korral. Viimaste aastate kriisidega, mille käigus on järsult suurenenud oht inimeste elule ja tervisele, on kasvanud Kliinikumi tähtsus ühiskondliku turvatunde tagamisel. Olen tänulik kõikidele Kliinikumi töötajatele, kes oma tööga on loonud turvatunnet nii patsientidele, kolleegidele kui ka iseendale,“ tänas juhatuse esimees Priit Perens.

Tartu Ülikooli Kliinikumi 2022. aasta tegevusaruandega saab tutvuda koduehel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Märts 2023

Veebruaris 2023 viidi Kliinikumis läbi pahaloomulise luukasvaja eemaldamine puusanapa piirkonnas, mille järel asendati kasvajast kahjustatud ala uudse proteesiga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõu prof Aare Märtsoni sõnul kasutati proteesi, mis asendab puusanapa piirkonda ja kinnitub vaagnaluusse, luukasvaja korral esimest korda. Varem on sarnast proteesi kasutatud vaagnaluu deformatsioonide korral. „Suuri kasvaja rekonstruktsioone tuleb Kliinikumis aastas ette viis kuni kümme. Kondorsarkoomi eripäraks on aga teiste ravivõimaluste puudumine, mistõttu kiiritus- ja keemiaravi asemel on ainsaks võimaluseks kirurgiline ravi,“ selgitas prof Märtson.

Patsiendil, kel lõikus läbi viidi, asus pahaloomuline kõhreline kasvaja ehk kondorsarkoom parema puusanapa piirkonnas. „Operatsiooni käigus eemaldati kasvajast kahjustatud vaagnaluu koos puusanapaga, millest tekkinud tühimik täideti defekti asendamiseks proteesiga, mis kinnitati vaagnaluusse,“ kirjeldas prof Aare Märtson.

Innovaatilise operatsiooni meeskond koosnes nii Kliinikumi ortopeediakliiniku kui ka operatsiooniteenistuse kolleegidest, samuti kuulus operatsioonimeeskonda ka Helsingi Ülikooli Haigla professor Minna Laitinen. „Prof Laitinen on kasutanud antud ravimeetodit Helsingis korduvalt. Seetõttu konsulteeris ortopeediakliiniku arst-õppejõud Kaspar Tootsi temaga patsiendi keerulist ravijuhtu, mille tulemusel oli prof Laitinen hea meelega valmis ka operatsioonimeeskonnaga ühinema,“ lausus prof Märtson. Lisaks oli operatsiooni juures ootel ka veresoontekirurgia osakonna juhataja prof Jaak Kals. „Suurte veresoonte tõttu on tegemist anatoomiliselt keerulise piirkonnaga, mistõttu on ka Soome selliste operatsioonide juures alati valmis ka veresoontekirurg,“ selgitas ülemarst-õppejõud.

Prof Minna Laitineni sõnul on vaagnapiirkonna resektsioonid ortopeedilise onkoloogia ühed nõudlikumad operatsioonid – ka see operatsioon kestis seitse tundi. „Kuigi vaagnasarkoomide eemaldamisi on erinevaid, siis antud operatsioonil kasutatud proteesi on võimalik kasutada vaid siis, kui kasvaja tõttu eemaldatakse kogu puusaliiges,“ sõnas prof Laitinen. Professori sõnul on patsiendi taastumise eeldatav funktsionaalne tulemus hea. „Loodame, et patsient saab kõndida piiramatuid vahemaid - lühikestel distantsidel ilma toeta ning pikematel kepi abil,“ selgitas prof Laitinen.

Prof Märtson rõhutas Kliinikumi ja Helsingi Ülikooli Haigla heade suhete ja koostöö väärtuslikkust, mille tulemusel tagatakse parim võimalik ravi patsientidele üle kogu Eesti. „Selliste suurte ja haruldaste kasvajate kirurgiline ravi on mõistlik koondada ühte keskusesse, Soomes on üheks selliseks HUSi traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, kus prof Minna Laitinen ka ametis on. Eestis on selleks keskuseks ülikoolihaigla,“ sõnas prof Märtson.

Lisaks edukale operatsioonile oli prof Laitinenil hea meel Kliinikumi professionaalse meeskonna ning sooja vastuvõtu üle. „Olin väga positiivselt üllatunud, kui hästi oli kõik ettevalmistatud, kuigi tegemist oli uudse operatsiooniga. Teil on suurepärane personal ning võite oma haigla üle olla väga uhked,“ sõnas prof Laitinen.

Operatsioonil osalesid: prof Minna Laitinen Helsingi Ülikooli Haiglast ning Kliinikumist prof Aare Märtson, dr Kaspar Tootsi, arst-resident Kaido Stroom, operatsiooniõed Viktoria Ikonen ja Signe Avamägi, anestesioloogia osakonna juhataja dr Kaie Stroo ning anesteesiaõde Jevgenia Aleksejeva.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Veebruar 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juht dr Sander Poks kuulub Eesti siseministeeriumi, välisministeeriumi ja Päästeameti koordineeritud 35-liikmelisse EST-USAR varingupäästemeeskonda, mis reageeris pärast laastavat maavärinat Türgi rahvusvahelisele abipalvele. Dr Poksi ülesandeks meeskonnas oli tagada maavärina järgselt meditsiiniline abi päästemeeskonna liikmetele ja päästetud kannatanutele.

„Üleskutse päästemissiooniga liitumiseks sain 6. veebruaril. Kaalusin minekut päris mitu minutit. Maavärina piirkonda minna tundus järeltõugete tõttu riskantne, aga samas tundus tegemist olevat ainukordse võimalusega. Lõpuks tegin otsuse ikkagi mineku kasuks. Pakkimisega paralleelselt oli vaja kogu nädala töökohustused ümber korraldada. Olen väga tänulik mind toetanud kolleegidele Kliinikumis ning Tartu Kiirabis, kes mind lahenduste leidmisel ja valvete asendamisel igakülgselt aitasid,“ lausus dr Sander Poks. Ainsa arstina meeskonda kuulunud dr Poks kinnitas, et hoolimata meediakanalite vahendusel nähtust üllatas teda kohapeale jõudes enim olukorra mastaapsus. „Saabusime 8. veebruaril ning paralleelselt telklaagri püstitamisega alustasime kohe ka olukorra kaardistamist. Meie piirkonnaks oli Antakya ja selle äärelinnad, kuhu kohalik abi veel ei olnud jõudnud, sest ressursid olid ülekoormatud ja suunatud suurematesse linnadesse. Seega saime suure osa infost kohalikelt, kus rusudes võiks veel elusaid kannatanuid leiduda. Meile määratud piirkond oli äärelinn, kus majad on enamasti paarikorruselised ja nende kokku varisemise korral kannatanud kas tõmmatakse suhteliselt ruttu välja või ohustab neid öö saabudes surm alajahtumise tõttu. Rohkem õnne ellujäänute leidmisel oli meeskondadel, kes töötasid suurte kortermajade rusudel, kus paksem rusukiht hoiab sooja ja võimaldab külma ilmaga lõksu jäänutel ellu jääda ka pikemalt. Nähtud kahjustused olid meeletult suured, arvestades, et nägime ju ainult väikest osa kogu olukorrast. Kohalik tervishoiusüsteem oli üle koormatud ning inimestel ei olnud võimalik oma tervisemuredega kuhugi pöörduda. Haiglahoonete kahjustuste tõttu korraldati suur osa ravitööst välihaiglates,“ kirjeldas dr Poks.

Eestlaste meeskond oli oma varustuses autonoomne, omades nii oma telklaagrit kui ka päästevarustust, ravimeid ja muid tarvikuid. „Kohapeal vajasime Türgi poolt vaid kütust ning koostöös kohalike sandarmitega korraldati telklaagri valve. Meiega kokku puutunud vastuvõtjad olid väga soojad ning suurt abi korraldusliku poole pealt saime kohaliku Punase Risti esindajalt Esralt. Kui esimestel tööpäevadel kogunes unetunde vaid mõned üksikud, siis missiooninädala lõpu poole, kui lootused elusate kannatanute leidmiseks muutusid väiksemateks, muutus tempo natuke rahulikumaks. Vihjeid võimalike rusudes eluolijate kohta oli palju, aga paraku lõppesid need meie jaoks alati surnukeha leidmisega. Palju oli kohalike poolt ilmselt ka soovmõtlemist ja lootust surnukeha meie kaasamisega rusudest kätte saada, et see maha matta,“ lausus dr Sander Poks.

Lisaks Eesti päästemeeskonnale olid abis väga paljude Euroopa riikide varingupäästemeeskonnad ja välihaiglad, kuni Ameerika, Austraalia, Hiina ning Lõuna-Korea meeskondadeni välja. „Koostöö ja abi kiirus on selliste olukordade võtmetegur. Olgugi, et praeguseks on Eesti varingupäästemeeskond naasnud koju, hoian sidet kohalike tervishoiutöötajatega – selleks, et koguda infot, kui vajatakse abi kas ravimite, tarvikute ja uuesti personali näol,“ rääkis EMO juht. Ta lisas, et kohtus kohapeal ka sealsete EMO arstidega, kes ennastsalgavalt päevast päeva masskannatanute olukorda lahendada püüdsid.

Küsimuse peale, kas välismissioon omab mõju ka EMO töö mõttes, vastas dr Poks: „Antud missioon andis palju mõtteid selle kohta, kuidas haigla kriisivalmidust planeerida ja hulgikannatanutega olukordi lahendada. Kindlasti tulevad need kogemuseks kasuks ka Kliinikumi kriisivalmiduse planeerimisel,“ loetles dr Sander Poks. Ta lisas, et maavärinat ette ennustada on võimatu, mistõttu jääb selles aspektis olla vaid tänulik Eesti geograafilisele asukohale.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostöös algab kuue aasta pikkune teadus- ja arendusprojekt, mille tulemusena luuakse Tartusse Baltimaade võimekaim personaalmeditsiini ekspertkeskus. Keskuse ülesanne on tagada, et personaalmeditsiini teadussaavutused jõuaksid igapäevasesse patsientide ravisse.

Projekti tulemusel luuakse tipptasemel personaalmeditsiini teadus- ja arenduskeskus ning seda rahastavad Euroopa Komisjon ja Eesti riik kahasse kuni 30 miljoni euro ulatuses. „See on Eesti seni suurim personaalmeditsiini panustav Euroopa Liidu rahastus, mis annab aimu projekti mahukusest ja mõjust Eesti, aga ka teiste riikide jaoks. Ülikoolihaiglana seisab meil ees suurepärane võimalus, aga ka väljakutse koostöös Tartu Ülikooli ja välispartneritega välja töötada lahendused, mis tagavad teadusuuringute ja kliinilise praktika koordineeritud arengu ja tulemuslikkuse. Projekti konkreetseks eesmärgiks on muuhulgas koos erasektori partneritega välja töötada vähemalt kuus personaalmeditsiini valdkonna tööriista, mida saab kliinilises meditsiinis kasutada,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige ja teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhi kaasprof Sander Pajusalu sõnul võivad loodavad personaalmeditsiini tööriistad olla erinevad. „Olgu selleks näiteks tervise-, sealhulgas geeniandmetel põhinev patsiendi personaalsete riskide hindamine konkreetsete haiguste osas, innovaatilised, geeniandmestikest lähtuvad otsustustoe programmid tervishoiutöötajatele ravimite välja kirjutamiseks või ka viisid, kuidas patsientide andmeid efektiivsemalt haiguste ravis ja ennetuses kasutada,“ loetles dr Pajusalu. Ta rõhutas, et oluline on interdistsiplinaarsus ja erinevate kliiniliste erialade kaasatus – nii on esimesed pilootprojektid planeeritud kardioloogia valdkonda, eesmärgiga vähendada Eestis noorte suremust südame-veresoonkonna haigustesse. Eesmärk on tehisintellekti tööriistu arendades leida efektiivselt üles kõrge riskiga isikud ja neile pakutava varase raviga ennetada tõhusalt südameinfarkti haigestumist. „Lisaks praktiliste personaalmeditsiini tööriistade väljatöötamisele ei ole vähemtähtis projekti eesmärk ka toimiva tippkeskuse loomine, mis hõlmab nii tööjõudu kui ka taristut, et olla konkurentsivõimeline uute projektide taotlemisel ja läbiviimisel. Olulised projekti osad on ka koostööst Hollandi ja Soome partneritega tulenev teadmussiire, Eesti tervishoiutöötajate koolitamine ja koostöö kõigi sidusgruppidega,“ kirjeldas dr Pajusalu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt on suurimateks projektipartneriteks geneetika ja personaalmeditsiini kliinik ja kliiniliste uuringute keskus. „Kui Tartu Ülikoolile jääb põhirolliks teaduslike meetodite ja uute andmetööriistade väljatöötamine, siis Tartu Ülikooli Kliinikumis viiakse läbi kliinilisi uuringuid, kus teaduspartnerite poolt loodud uusi rakendusi patsientide käsitlemisel uuritakse ja valideeritakse. Ja seda koostöös kõigi kliinikutega, kus personaalmeditsiin saab olla toeks kliinilistele erialade arengule,“ selgitas kliiniliste uuringute keskuse juht dr Katrin Kaarna.

Projekt algab 2023. aasta jooksul ja kestab kuus aastat. Projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni teadusprogrammist Teaming for Excellence. Projekt on vajalik tõhustamaks personaalmeditsiini vallas toimuvat teadustööd ja selle teadustöö siiret kliinilisse praktikasse.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

Aasta tagasi kahte ületatud pandeemia-aastat meenutades tundusid need traagilised ja keerulised hallata. Sooviksin alustada kirjatükki ja öelda, et nüüdseks on selja taga kolm pandeemia-aastat. Aga ei saa, sest 2022. aasta on osutunud palju traagilisemaks ja jätkusuutlikkusele suuremaid väljakutseid esitavaks kui eelnevad.

Aasta alguse võitlus COVID-19 vastu asendus millegi veel suuremaga. Ootamatult leidsime end keset Euroopas toimuvat sõda. Tuleb olla imelikul kombel ka tänulik, sest ehmatav julgeolekuolukord muutis küll kõigi tunnetust ja mõtlemist, kuid meie roll on seni olnud „kõigest“ tegeleda sõja eest põgenejate aitamisega. Kliinikum näitas taas hoolivust ning sõjapõgenike abi sai korraldatud kiirelt ja delikaatselt. Aitäh töötajatele, kes olid valmis mugavustsooni ületama ning abi pakkuma.

Ootamatud sündmused tõid kaasa ka ootamatused maailmaturul. Üle kahekümneprotsendiline hinnatõus pole väljakutse mitte ainult meile. Kliinikum on sarnaselt muu ühiskonnaga keerulises olukorras ning kokkuhoiu võimaluste otsimine nii meie igapäevases tegevuses kui ka uuenduste ja arenduste elluviimisel on paratamatud. Samas võime tunda siirast rõõmu oma uusehitiste rajamise ajastusega – täna saame öelda, et avame oma uued ja moodsad ravikorpused sõltumata hinnatõusust ning tarneahelate viibimisest. Meditsiinilinnakusse koondub veelgi rohkem erialasid, lisaks on kaasaegne taristu samm patsiendikesksema ja töötajasõbralikuma tervishoiukeskkonna poole.

2022. aasta ootamatused näitasid meile ilmekalt, kui olulise rolli on omandanud tegelemine talituspidevuse tagamisega ja töötajate õppuste läbiviimine. Meie tegevusvaru suurendamine, elektrivarustuse tagamine katkestuste ajaks, Tervex suurõppuse läbiviimine ning muud ootamatusteks valmistumised on vähim, mida saame enda ja patsientide heaks teha. Patsiendid ja ühiskond ei taju tervishoiutöötajaid mitte ainult raviteenuste osutajatena, vaid osana ühiskondlikust turvavõrgustikust, kelle olemasolu ja funktsioneerimist eeldatakse sarnaselt elektri varustusele. Läbi viimaste aastate kriiside, mille käigus on järsult kasvanud oht inimeste elule ja tervisele, on kasvanud kliinikumi olulisus ühiskondliku turvatunde tagajana.

Olen tänulik kõikidele töötajatele, kes oma tööga loovad seda turvatunnet nii patsientidele, kolleegidele kui ka iseendale. Oleme koos uhked, et kliinikum on taas keerulistes oludes hakkama saanud. Tahaks loota, kuid on väga raske uskuda, et 2023. aasta tuleb rahulikum. Senine praktika on näidanud, et uued väljakutsed on ületatavad meie kõigi ühise pingutusena.

Tänan teid, kliinikumi töötajad ja soovin kaunist ja rahulikku pühadeaega!

Priit Perens

Juhatuse esimees

Lisatud: 24 November 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus on võimalik sellest aastast viia läbi kasvajaliste haiguste täiendava ravivõimalusena mikrolaine ablatsiooni (Microwave Ablation, (MWA)) . Kliinikum on Eestis esimeseks keskuseks, kus antud tehnoloogiat kasutatakse.

Mikrolaine ablatsiooni meetod on mujal maailmas kasutusel olnud varem, ettevalmistused selle protseduuri läbiviimiseks Eestis algasid kliinikumis 2021. aastal. „2022. aasta kevadest oleme viinud läbi viis MWA ablatsiooni. Koldeni jõudmiseks ning MWA antenni asetamiseks kasutatakse juhtimist kompuutertomograafia või ultraheli abil. Esimene innovaatiline protseduur tehti lapsele, kus osalesid ka lastekirurgid dr Jürgen Rünk ja dr Ragnar Lõivukene ning millele järgnesid protseduurid täiskasvanud patsientide kasvajate ravis,“ tutvustas dr Reim.

Protseduur tehakse üldnarkoosis. Senised patsiendid on olnud vanuses 6–80 eluaastat. „Esimeste protseduuride planeerimisel ja läbiviimisel oli meie meeskonda nõustamas ka kolleeg dr Donatas Jocius Vilniuse Ülikooli Santarose Haiglast. Senistest MWA protseduuridest on olnud kolm healoomulise luukasvaja osteoid-osteoomi kolde ablatsiooni. Kõik luukolded on paiknenud kirurgiliseks eemaldamiseks anatoomiliselt ebasoodas asukohas ning senine ravi ei ole olnud efektiivne,“ kirjeldas uudse meetodi juurutaja dr Reim.

Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on uudsete meetodite kasutuselevõtt just see, mida ülikoolihaiglalt oodatakse. „Kuna meie ravitöö on tihedalt läbi põimunud õppe- ja teadustööga, jõuavad uudsed ravimeetodid kliinikumi patsientideni sageli esimesena Eestis. Meie professionaalsete ravimeeskondade koostööst võidavad nii patsiendid kui ka kliinikumi töötajad, jätkates pidevalt uudenduste kursil,“ tunnustas ravijuht dr Kotsar.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 Oktoober 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf andis 14. oktoobril, arstiteaduskonna aastapäeva pidulikul vastuvõtul, üle kliinikumi teadustöö preemia. Preemia pälvis uurimistöö „Resünkroniseeriva ja kardioverterdefibrillaatorravi kandidaatide tsentraalne hemodünaamiline profiil“, mille autoriteks Anette Caroline Kõre, Martin Serg, Jüri Voitk, Indrek Roose, Jaan Eha, Priit Pauklin, Priit Kampus. Prof Joel Starkopf sõnas preemiakomisjoni nimel, et Anette Caroline Kõre ettekanne paistis silma väga hea teemapüstitusega ning selge esitlusega. Tegemist on olulise kliinilise probleemiga südamehaigete ravis, millele otsitakse teaduslikku lahendust. 

Resünkroniseerival (CRT) ja kardioverter-defibrillaatorravil (ICD) on oluline roll tugevalt vähenenud väljutusfraktsiooniga südamepuudulikkusega patsientidel. Seni puuduvad ülevaatlikud uuringud nende patsientide hemodünaamilise profiili kohta. Käesoleva kahe keskusega uuringu eesmärk on esimest korda kaardistada nende patsientide hemodünaamiline profiil ja seeläbi leida võimalusi  resünkroniseeriva ravi optimeerimiseks. Uuringu pilootfaasi eesmärk oli kirjeldada südamepuudulikkusega patsientide tsentraalse vererõhu ning arterite jäikuse näitajaid ja NT-proBNP taset enne vastava seadmepõhise ravi rakendamist ning võrrelda neid tervete isikute andmetega. Uuringusse kaasati 15 CRT ja 18 ICD näidustusega patsienti, kellel mõõdeti pulsilaine analüüsil põhineva seadmega (SphygmoCor XCEL) tsentraalset vererõhku ning pulsilaine kiirust. Tulemusi võrreldi 18 terve kontrollgrupi patsiendiga. Mõõtmisi tehti CRT- ja ICD-rühmal 1 päev enne seadme implantatsiooni.  Uuringu tulemusena selgus, et ICD-rühma patsientidel on teistega võrreldes oluliselt madalam perifeerne ja tsentraalne vererõhk. Vererõhu amplifikatsioon oli suurem CRT-rühmas. Pulsilaine kiirus oli oluliselt suurem mõlemas patsientide grupis võrreldes tervetega, niisamuti nagu NT-proBNP tase. Grupid ei erinenud vanuse, soo ega kehamassiindeksi poolest. Regressioonianalüüsis oli tsentraalne süstoolne vererõhk oluliselt seotud vasaku vatsakese lõppdiastoolse mahu indeksiga ainult CRT-rühmas. Uuringu pilootfaasi andmetel on uuritavate rühmad kohandatud vanuse, soo, kehamassiindeksi ja vererõhu osas. Tegemist on pilootandmetega, praeguses uuringuetapis on käsil hemodünaamilise profiili hindamine peale seadmepõhise ravi rakendamist.

Kommentaar, professor Jaan Eha: Tegemist on esmakordse tsentraalset hemodünaamikat analüüsiva tööga, mille eesmärgiks on välja selgitada võimalikke põhjuseid, miks kallis resünkroniseeriv ravi 30 %-l raske südamepuudulikkusega haigetel ei anna soovitud efekti. Seekord esitatud ja auhinnatud pilootfaasi andmetele järgnevad peatselt patsientide jälgimise tulemused ja loodetavasti ka soovitused senisest optimaalsemaks raviks. Sellise komplitseeritud uuringu toimumine on hea näide Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloogide koostööst meie patsientide hüvanguks. Tuleb kindlasti tänada mõlema haigla südamestimulaatorite paigaldamisega tegelevate meeskondade liidreid Jüri Voitki ja Indrek Rooset uuringusse sobivate patsientide leidmise ning andmete kogumisele kaasaaitamise eest.

Anette Caroline on tark ja töökas noor kolleeg, kelle edukatest tegemistest nii teaduses kui ka kardioloogias kuuleme tulevikus veel palju.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

Tööandja brändingu agentuur Instar viib aastast 2010 läbi üle-eestilist töötajate tööootuste ja tööandja maine uuringut, kus sel aastal osales ligi 7000 tudengit, kutsekooliõpilast ja töökogemusega inimest majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaaria, inseneri, logistika ja teistest valdkondadest. Tudengid hindasid kokku 254 Eesti organisatsiooni atraktiivsust, mille tulemusel pälvis Tartu Ülikooli Kliinikum meditsiini valdkonnas kõige atraktiivsema tööandja tiitli.

Tunnustuse vastu võtnud ravijuht dr Andres Kotsar tänas kõiki tulevasi noori kolleege, kes on kliinikumi esile tõstnud ning kõrgelt hinnanud. „Tunnustuse ajastus – septembri algus – on ülikoolihaiglale eriline, mil saame tervitada uute teadmiste ja kogemuste omandamisel nii esmakursuslasi, esimesi praktikante kui ka arst-residente. Just teie kujundate meie tervishoiu järgmised aastad ning oleme rõõmuga ka teie esimeseks töökohavalikuks. Aitäh teile ja kohtumiseni kliinikumis!“ lausus dr Kotsar.

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president, Renar Kihho:

Tartu Ülikooli Kliinikum on kindlasti arstitudengite stuudiumi jooksul tulevastele arstidele oluline tugi ja peamine õpikeskkond. Lisaks osakondade uuendamisele ja töökeskkonna parandamisele paistab kliinikum silma teadusprojektide tegemisega ja toetamisega. Õpingute jooksul saadud teadmised, kogemused ja oskused, mis kujundavad tudengite edasisi valikuid arstiks saamise teekonnal, saavad alguse just siin koduses Tartu Ülikooli Kliinikumis tänu toetavatele õppejõududele, juhendajatele ja personalile. Rõõmustame kliinikumiga koos ning soovime kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi perele, meie tulevastele kolleegidele, jõudu, edu ja indu!