Lisatud: 05 Detsember 2008

Kliinikumi enam kui kahesaja aasta pikkust ajalugu iseloomustab ühest küljest teatud probleemide igihaljus, teisalt lakkamatu muutumine ja astmeline areng. 1806. aasta veebruaris, vähem kui kaks aastat peale avamist, oli prof Balk sunnitud Dörptsche Zeitungis teada andma, et kliinikum ei ole suuteline kõiki puudust kannatavaid haigeid vastu võtma, kuna selleks on raha ja ruumi liiga vähe.

Raharohkuse all ei ole kliinikum oma ajaloo vältel kunagi kannatanud, küll on aga korduvalt olnud põhjust tähistada ruumiolude olulist paranemist. Nii sai kliinikum 1808. aastal esimese päris oma maja (praegune Riigikohtu hoone Toomel), mis oli tolle aja kohta silmapaistev ehitis ja tõi kokku huvilisi lähedalt ja kaugelt. Seetõttu oli prof Balk taas sunnitud ajalehe kaudu rahva poole pöörduma: “Kõigil, kes Tartu Ülikooli Kliiniku hoonet seestpoolt näha soovivad, peab olema sissepääsuluba või prof Balki nõusolek. Tartu elanikele on külastamine võimaldatud ainult pühapäeviti, väljast sissesõitnutele tuleb prof Balk rõõmuga vastu ka teistel päevadel”.

Möödunud kahesaja aasta jooksul on selliseid vahvaid hetki olnud korduvalt. Täna on jälle päev, kus me lõikame linti oma uusima kodu sissepääsul. See on vaieldamatult suur samm nii kliinikumile kui kogu Eesti tervishoiule. Taas on tegu igati ajastuväärilise haiglahoonega, mida tullakse vaatama nii lähedalt kui kaugelt. Samas, nii nagu Toome kliinik 200 aastat tagasi, on ka see hoone ehitatud mitte selleks, et uudistajaid meilt ja mujalt kokku tuua, vaid selleks, et tagada haigetele parim ravi ja tudengitele parim õpetus. Haigla ajalugu pole iial olnud ega tohi olla ehitiste kronoloogiline jada. Hoone on vaid kest, mis tuleb täita pühendumuse, ligimesearmastuse, avastamisjanu ja teorõõmuga – ausa tööga elu hoidmiseks ja kaitsmiseks ning teadmiste ja teaduse arendamiseks, milleks nüüd on taas loodud kvalitatiivselt uus ja parem keskkond. Selleks kõigeks soovin ma kogu kliinikumiperele ja arvukatele sõpradele ning partneritele raugematut jõudu ja tänase päeva puhul õnne!

Urmas Siigur
juhatuse esimees

Lisatud: 05 Detsember 2008

Käes on hetk, mida Tartu ning tegelikult kogu Eesti on oodanud juba aastaid – saame astuda üle vastvalminud kliinikumi läve.

See on suur samm organisatsioonile, mis sisuliselt on olnud ühendatud juba hea mitu aastat, ent alles nüüd saab koonduda pea tervikuna (ühe katuse alla) ühte Tartu piirkonda. Maarjamõisa haiglahooneid võib nüüdsest julgelt nimetada kompaktseks terviselinnakuks. Ühtne, tänapäevastele vajadustele ja nõuetele vastav  kompleks aitab veelgi paremini ette valmistada professionaalset ning arengule suunatud arste – omandab ju kliinikumis juhendajate käe all kogemusi Eesti meditsiini tulevik, meie noored arstid. Usun, et uuenenud kliinikum kindlustab oma koha maailma teaduskaardil, millele on aluse pannud Baer, Rauber, Puusepp ja teised. Teaduse ja teadmispõhisuse arengule on loodud tingimused, kuhu kutsuda maailma tervisevalla juhtivaid tippe, et luua uut teadmist, olemasolevat täiustada ning seda noorele põlvkonnale edasi anda.

Paranenud töötingimused ja võimalused aitavad teil, austatud kliinikumi töötajad, veelgi paremini saavutada kõige olulisemat – hoida ja kaitsta meie inimeste tervist. Soovin selleks teile kõigile palju jõudu!

Maret Maripuu
sotsiaalminister

Lisatud: 05 Detsember 2008

TÜ kliinikum jätkab läbi kahe sajandi kestnud rolli Eesti ainsa akadeemilise õpetus-haiglana ning kliinikumi ja ülikooli on raske eraldi käsitleda. Meie igapäev on läbi põimunud, arstide õpetamine ja ravitöö ei ole lahutatavad. On ju kõigile arusaadav, et arstiks ei saa õppida internetist või raamatust. Ülikoolihaiglana on nii ülikoolil kui ka kliinikumil suur vastutus ja kohutus tagada arstiteaduse ja -õppe areng ja jätkusuutlikkus Eesti riigis.

Kliinikumi pika ajaloo vältel on ravi- ja õppetingimuste teema pidevalt päevakorral olnud. 1804. aastal loodi kliinikum ülikoolis meditsiini õppivate noormeeste praktilise õppetöö läbiviimiseks. Kliiniku väiksuse tõttu ei mahtunud ravile need, kellel oli haigus, mida oli üliõpilastele juba korduvalt näidatud ega need, kellel olid vigastused, ravimatud või väga nakkavad haigused. Kliinikumi ruumipuudus leevendus toona 1808. aastal esimese päris oma hoone saamisega.

2008. aasta tähistab TÜ kliinikumi ja ülikooli jaoks olulist läbilööki. Kui Biomeedikumi maja valmissaamise aegu nimetati seda muu hulgas ka ülikooli seitsmendaks sambaks – sedavõrd tähtis oli ülikooli jaoks prekliinilisele õppele kaasaegse keskkonna loomine, siis ka kliinikumi uue hoone valmimisega oleme Eesti arstiõpetuse kvaliteedi tarbeks ühe tugisamba juurde saanud.

Prof Alar Karis
Tartu Ülikooli rektor

Lisatud: 05 Detsember 2008

19. august 2004 - kinnitas Vabariigi Valitsus kava, mille kohaselt rahastatakse kliinikumi ehitust Euroopa Liidu tõukefondide vahenditest

november 2004 - valmis uue maja eskiisprojekt

10. mai 2005 - allkirjastati hoonete projekteerimise leping Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmuse ja inseneribüroo EstKONSULTiga

november 2005 - valmis eelprojekt

aprill - juuni 2006 - ekspertiis põhiprojektile

juuni 2006 - valmis põhiprojekt

7. juuni 2006 - alustati ehitamise eeltöödega (vana garaaži ja arhiivihoone lammutamine)

20. juuni 2006 - uus hoone sai Tartu linnavalitsuselt ehitusloa

juuli 2006 - sotsiaalministeerium kiitis heaks meditsiinitehnoloogia projekti

19. juuli 2006 - kuulutati välja rahvusvaheline riigihange uue hoonekompleksi ehitustööde teostaja leidmiseks

november 2006 - kliinikumi uue hoone ehitustööde riigihanke võitis AS Skanska EMV

detsember 2006 - ehitamise algus

7. september 2007 - peeti uue ravikorpuse sarikapidu

1. märts 2007 - uus hoone sai pidulikul avaüritusel nurgakivi

veebruar 2008 - valmis näidispalat

aprill 2008 - peasissekäik läheb remonti, traumapunkt kolib

oktoober 2008 - saadi kasutusluba

5. detsember 2008 - uue haiglakorpuse pidulik avamine

Kliinikumi Leht

Lisatud: 05 Detsember 2008

Loe edasi...

Lisatud: 05 Detsember 2008

Seni kliinikumi põhikorpustest eemal seisnud hematoloogia-onkoloogia kliinik kolib uude korpusse peaaegu terves koosseisus, nii ambulatoorse kui ka statsionaarse tegevusega. Vaid kiiritusravi jääb veel Vallikraavi tänavale. Usun, et lisaks enesestmõistetavale ruumide ja patsientide olmetingimuste uuele kvaliteedile tekib sellest ka sisuline diagnostika- ja ravitöö kvalitatiivne areng nii meie kliinikule kui ka mitmetele teistele üksustele - vähemalt kõik võimalused selleks on olemas. Kaasaegne vähiravi nõuab väga paljude distsipliinide integreeritud tegevust, mis uues majas on palju lihtsam. Nii et püüame koos kolimisega säilitada oma senise töökorralduse tugevused, lisades sinna kõik uue majaga seotud positiivsed muutused ja võimalused. Kahtlemata jääme väga ootama ka järgmise ehitusetapi käikuminekut, et ka kiiritusravi tuua Maarjamõisa.

Dr Peeter Padrik
hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor

Lisatud: 05 Detsember 2008

Uute haiglakorpuste ajaloolise ja ühiskondliku tähenduse kõrval mõjutab hoonete valmimine pea kõiki kliinikumi töötajaid, patsiente ja koostööpartnereid. Rõõm kaasaegsete hoonete ja kauni kujunduse üle on sageli esimene emotsioon, mida väljendatakse. Ümberasujatelt kostub mõnikord ka murelikumaid alatoone, kuna ees seisab kohanemine muutunud oludega. Kuigi kolimisplaanid on meeskondades ilmselt detailideni läbi arutatud, on tööprotsesside käivitamine uues keskkonnas tõsine väljakutse. Usku, et muutunud tingimustes hästi toime tullakse, sisendab varasem ehituse käigus saadud kogemus. Ruumide ja sisseseade planeerimisel olid inimesed, sõltumata ametikohast, väga asjatundlikud, loomingulised ja entusiastlikud. Kahju muidugi, kui piiratud ressursside tingimustes tuleb vahel teha kompromisse ja leppida veidi tagasihoidlikuma tulemusega kui algselt planeeritud. Kuid see, mis ei õnnestu täna, võib õnnestuda homme.

On hea meel, et uue maja ravi- ja töökeskkonna kujundamise kõrval mõeldakse ka töökultuuri muutmisele. Loodetavasti annab see soodsa hinguse nii ravikvaliteedile kui ka personali meeleolule.

Tiina Freimann
kliinikumi ülemõde

Lisatud: 05 Detsember 2008

Uues korpuses avatavatesse kolme intensiivravi osakonda, milles on kokku 31 voodikohta, kolivad ümber üldintensiivravi, neurointensiivravi, kopsuhaiguste ja onkoloogiliste haigete intensiivravi osakonnad. Eraldi intensiivravi osakonnad jäävad kardioloogiakliinikusse ja lastekliiniku korpusesse. Intensiivravi koondamine aitab kaasa meie eriala arengule ja osakondade töö lähendamisele ning igapäevaste töö ja logistikaprobleemide paremale lahendamisele. Töötingimused ja töökeskkond saavad olema kaasaegsel tasemel.

Dr. Silver Sarapuu
üldintensiivravi osakonna vanemarst

Lisatud: 05 Detsember 2008

Töötajate ootused seoses uude majja kolimisega on kõrged. Hematoloogia-onkoloogia kliiniku mitmed osakonnad saavad uued avaramad ruumid patsientidele ja kaasaegsema töökeskkonna töötajatele. Väga oodatud on õdede seas tsentraliseeritud keemiaravimite lahustamine, mida hakatakse pakkuma kliinikumi ühendapteegi poolt kliiniku erinevatele osakondadele. Suureneb päevakeemia ravikohtade arv. See kõik annab võimaluse pakkuda meditsiiniteenust kvaliteetsemalt.

Loodan, et praegused töötajad asuvad uude haiglahoonesse ümber kõik koos kui üks mees ja on motiveeritud kõigi uuendustega kaasa minema. Soovin kõigile kordaminekuid töös ja kiiret kohanemist uutes oludes.

Viia Viirsalu
hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde

Lisatud: 05 Detsember 2008

Uus ravikorpus on valmis! Läigib väljast kenasti ja pruunitab koduselt, aga kas ta ka TOIMIB? Sai ju uus maja poogitud vana külge, kusjuures pidi arvestama nii olemasolevate ruumiliste kui ka piiratud rahaliste võimalustega. Tulemus on kompromiss. Parim võimalikest. Lähiaastail ootab meid ees justkui uute kingadega harjumine. Läheb aega, enne kui kaovad "pitsitused ja hõõrumine" ning protsessid suubuvad loomulikku sängi.

Paratamatult kandub haiglatöö raskuskese ehk kliinikumi süda uude ravikorpusesse. On ju seal nii EMO, OP, IRO kui ka diagnostika raskekahurvägi. Seetõttu on väga oluline tagada erinevate üksuste vaheline sidusus. Võib-olla on see isegi hea, et mitmed allüksused (mainiksin eeskätt sise- ja lastekliinikut ning kiiritusravi) jäävad esialgu kliinikumi südamest eraldatuks. Siis on järgmist majalaiendust planeerides võimalik esilekerkinud puudujääke siluda.

Uue haiglahoone puhul on märkimisväärsed ka mitmed keskkonnasõbralikud tehnoloogilised lahendused, mis täna tunduvad olema ajast ees. Aga haigla tulebki ehitada vaadates tulevikku. Nii tehti ka hallil tsaariajal. Närvi- ja sisekliiniku hoonetesse, mis valmisid enne Esimest Ilmasõda, paigaldati Tartu linna ühed esimesed radiaatoritega kesküttesüsteemid. Need toimivad tänaseni!

Margus Ulst
juhatuse liige

Lisatud: 05 Detsember 2008

Skanska EMV-le ja minule kui projektijuhile on Maarjamõisa meditsiinilinnaku uusehituse juhtimine peatöövõtjana olnud tõsiseks väljakutseks ja kindlasti ka ainulaadseks kogemuseks.

Tegu on esimese nii suures mahus spetsiaalselt raviasutuseks planeeritud ja ehitatud hoonega Eestis. Haigla ehitamine on igale projektijuhile erakordne kogemus, mida ei saa oma keerukuselt võrrelda elumaja või büroohoone ehitamisega. Kõige olulisem oli seejuures haigla eripära tundmaõppimine, sest raviosakondadel on oma spetsiifika ning tehnosüsteemide rohkus ja keerukus ei ole võrreldav ühegi teise objektiga.

Kogu ehitusprotsess on olnud siiski äärmiselt sujuv. Töö on kulgenud ilma oluliste tõrgete ja tuliste vaidlusteta. Mis kõige olulisem - töö on lõpetatud õigeaegselt. Selles sai määravaks kliinikumi ja projekteerijate hea eeltöö ning kõikide osapoolte koostöö projekti elluviimisel.

Ehitamine, eriti nii mastaapse ettevõtmise korral, ei ole ühe mehe „show" ja ma olen äärmiselt tänulik meie meeskonna kõikidele liikmetele nende panuse eest. Meie tehtud töö ja suhtumine saab oma õiglase hinnangu kindlasti koos ajaga, võrrelduna järgmiste etappidena planeeritud korpuste ja teiste analoogsete projektidega.

Tõnu Madissoon
ehituse projektijuht (Skanska EMV AS)

Lisatud: 05 Detsember 2008

Üks suur ja oluline tööetapp on ka Vaikla Disaini sisearhitektuuribüroole Tartu Ülikooli Maarjamõisa meditsiinilinnaku selle osa valmimisega läbi saanud. Niivõrd suure mahu ja erilise spetsiifikaga töid tuleb Eestis ikkagi väga harva ette. Seetõttu lähenesime esialgu üsna hirmutavatele mastaapidele ja ülesannetele omapoolse entusiasmi ja õhinaga. Ja nii nagu ikka, kui mõtled ja teed nagu teeks endale, saab lõpptulemus parim.

Nüüd on ta siis valmis - ja eks parimateks kohtunikeks ka siseruumide lahenduste hindamisel on ikkagi selle maja töökas personal ning tulevased külastajadpatsiendid. Igal juhul nii mina kui ka Katrin Vaikla ja Riin Luuk oleme siia pannud tükikese oma hinge ja oleme tulemusega rahul.

Hea tulemus saab tulla aga ainult siis, kui partneritest, kellega koos projekti veetakse, kiirgab samuti entusiasmi ning soov anda endast parim ja võidelda maksimaalse tulemuse eest.

Argo Vaikla
Vaikla Disain juhtiv disainer

Lisatud: 05 Detsember 2008

Olen rõõmus, et meie sisearhitektuuribürool oli võimalus projekteerida mööblit nii huvitavale ja vastutusrikkale objektile nagu Tartu Ülikooli Kliinikum.

Meie lähtekoht oli lihtne - mööbel peab olema funktsionaalne ja ilus. Taotlesime, et kogu kujundus oleks terviklik ja annaks Maarjamõisa meditsiinilinnakule oma isikupärase näo, oleks üheaegselt nii moodne kui ka ajatu. Tähtis oli, et valitud materjalid ja tooted vastaksid haiglamööblile esitatud nõuetele ning omaksid vastavaid sertifikaate. Vähem tähtis polnud ka arukas kvaliteedi ja hinna suhe, sest üheaegselt head ja odavat lahendust siin pole.

Pärast projekti valmimist tuli meil oma otsustuste aluseid selgitada ja kaitsta ka mööbli riigihangete koostamise ajal. Nüüd ootame huviga sisustuse lõplikku valmimist, et näha kavandatu realiseerumist.

Tänan kliinikumi personali, kellega koostöö aitas meil leida õigeid lahendusi. Oleme selle aja jooksul palju juurde õppinud ja saanud hinnalise kogemuse raviasutuste projekteerimisel.

Aili Aasoja
AS A & H Aasoja Sisearhitektuuribüroo sisearhitekt

Lisatud: 05 Detsember 2008

Tänaseks on Tartu Ülikooli Kliinikumi hoonestu rekonstrueerimise esimene etapp (ca 60% kogu juurdeehituse mahust) valmis. Ehitised valmisid õigeaegselt ning ehitusprotsess oli (vaatamata ebamugavusele kõrval toimiva haigla tõttu) pea valutu. Nüüd võiks veidi tagasi vaadata ja tuletada meelde, kuidas saavutatud tulemuseni jõuti.

Loe edasi...

Lisatud: 05 Detsember 2008

Huvitavam aeg kliinikumi uue hoone sünniloos hakkab läbi saama. Pean silmas projekteerimis- ja ehitusetappi. Jääb ainult ootusärevus, kuidas uus "ilmaprojekt" reaalses elus toime hakkab tulema. Sarnaselt inimorganismiga peab iga uus hoone toimima terviklikult ja omama teatud isikupära. Loodame, et uue haiglahoone iseloom on tulevaste kasutajate suhtes sõbralik ja loob soodsa arengukeskkonna edasiseks. Räägitakse, et varsti ootab ees juba teine huvitav aeg. See oleks hea võimalus praegused head ja vead uuesti üle vaadata.

Tõnu Kirsberg
tehnikateenistuse direktor

Lisatud: 05 Detsember 2008

Maarjamõisa uue korpuse avamisega lõpeb kliinikumi täpselt kahe sajandi pikkune ajalugu Toomemäel. Kui kliinikumi esimesed laienemised õnnestus siduda tubli puitsillaga praeguse Kuradisilla kohal, siis hiljem on hakanud kliinikuid eraldama kohati kilomeetrite viisi linnasaginat.

Tänu meie maksumaksjate kosumisele ning Euroopa Liidu toetusele oleme taas liikumas ühtse meditsiinilinnaku loomise suunas. Pole raske kujutella, kui palju suureneb seetõttu kliinikumi organisatsiooniline ühtsus, kui võimalusterohke on erinevate arstierialade tihedam koostöö ja kui palju tõhusamalt saab korraldada tagalateenistust. Sellest kõigest võidavad kindlasti ja tuntavalt nii patsiendid kui kliinikumi töötajad.

Kõigest kahe aastaga on uue korpuse näol loodud tipptasemel võimalused, mida Eesti meditsiini lipulaev igati, väärib. Raske on alahinnata maailmaklassi infrastruktuuri tähtsust meie ainsa ülikoolihaigla õppe- ja teadustegevusele ning seega kogu Eesti meditsiini tulevikule.

Nii edukalt lõppenud suurprojekt ei jäta mingit kahtlust, et kliinikum suudab järgnevate aastate jooksul lõpuni viia terve Maarjamõisa meditsiinilinnaku väljaehitamise.

Aare Järvan
nõukogu esimees

Lisatud: 05 Detsember 2008

Riigi tipphaigla, milleks ülikooli haigla kõikides riikides on, ootas uut hoonet aastakümneid. Ise olen arstiks koolitatud ajaloolises Toome sisekliinikus. Puudusid moodsad ruumid ja aparatuur nagu praeguses kliinikumis, ometigi väärtustati seal arstlikku mõtlemist ja teadustööd ning olid loodud võimalused üliõpilaste osalemiseks kliinilises tegevuses. Seepärast soovin, et kliinikumi uutes ruumides hoitaks väärikalt ülikoolihaigla mõtteviisi ja traditsioone, et tagada parim tõendusel põhinev diagnostika ja ravi patsientidele ning parim õpetus üliõpilastele kliinikumi ja arstiteaduskonna koostöös. Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liikmena tänan kliinikumi juhatust – uus hoone poleks olnud võimalik ilma juhatuse järjepideva panuseta selle ettevalmistamisse ja valmimisse.

Heidi-Ingrid Maaroos
nõukogu liige

Lisatud: 05 Detsember 2008

Tartu Ülikooli Kliinikumi uue hoone avamine on suursündmus nii tartlastele kui kõigile eestimaalastele. Mitte ainult sellepärast, et tegemist on esimese taasiseseisvunud Eestis alustatud ja valminud suure tipptasemel haiglahoonega. Ülikooli õppe- ja teadusbaasina on kliinikum eesti meditsiini alustala, millest sõltub arstiabi tase kogu riigis. Tartu arstid on aegade jooksul andnud oma tähelepanuväärse panuse ka rahvusvahelise meditsiini arengusse.

Tartlased on arstiabi osas olnud priviligeeritud seisus juba üle 200 aasta, mil siia kliinikum loodi ning ravimine õppe- ja teadustööga seoti. Nii on kõrgeimal tasemel arstiabi olnud tartlastel alati käe ulatuses.

Tore on seegi, et koos teiste osakondadega kolib uude majja ka naistekliinik sünnitusosakonnaga – nüüdsest võtab Tartu oma uued ilmakodanikud vastu parimates tingimustes, mida meil neile täna pakkuda on.

Eesti tippmeditsiin on saanud endale väärilised tingimused. Esimene etapp Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamisel on nüüd edukalt selja taga ja loodan, et edasine areng kulgeb sama ladusalt. Siis võime 2015. aastal koos uhkust tunda Tartu kaasaegse meditsiinilinnaku üle Maarjamõisas.

Urmas Kruuse
Tartu linnapea

Lisatud: 05 Detsember 2008

Uue maja ehitus sai alguse 2006. aasta juunis, mil ettevalmistustöödel pani käe külge ka juhatuse liige Malle Keis. Kopajuhina vana garaažihoonet lammutades näitas ta sõna otseses mõttes teed: „Saagu siia uus korpus!"

Loe edasi...

Lisatud: 05 Detsember 2008

• haigla projekteerimisel lõi kaasa üle 50 eriala esindaja (sh nt elektri, kütte, torustike, ventilatsiooni jne projekteerimise asjatundjad)
• sisearhitektuuriga töötas 2 bürood
• juurde 2 korpust - 3-korruseline G-korpus ja 6-korruseline H-korpus
• ~ 8500 m3 raudbetooni
• ~ 450 km nõrkvoolukaableid
• ~ 29 500 m² brutopindala
• ~ 270 voodikohta
• 32 kolmanda astme intensiivravivoodit (~8000 ravipäeva aastas)
• 14 operatsioonituba (~13 000 operatsiooni aastas)
• 9 sünnitustuba (neist 3 vanniga) (~2500 sünnitust aastas)
• 7050 valgustit
• 1400 suitsuandurit
• 1400 ust
• 420 seinakella
• 420 parklakohta
• 250 vaivundamendi vaia
• 111 ventilatsioonisüsteemi
• 17 lifti

Kliinikumi Leht