Lisatud: 27 Oktoober 2014

Haiglainfosüsteemis sisestatud andmete pealt kõikvõimalike kokkuvõtete (aruannete, graafikute jne) tegemiseks on kliinikumis kasutusel spetsiaalne aruandluskeskkond Oracle Business Intelligence (lühidalt BI). Aruanded viiakse spetsiaalsesse keskkonda põhjusel, et mahukad päringud ei koormaks infosüsteemi operatiivbaasi ning aruanded oleksid kiiresti kättesaadavad. Veel on spetsiaalses keskkonnas rohkesti võimalusi aruandeid erinevate graafikute abil visualiseerida ja teha kasutajapõhiseid vaateid. Kasutajal on võimalik hõlpsasti välja kutsuda paari hiireklõpsu abil mahukad kokkuvõtted tehtud tööst, haigete arvust, erialaspetsiifilistest näitajatest/indikaatoritest. Näiteks operatsioonide arvust, spetsiifilistest protseduuridest, diagnoosidest jne. Võimalus on ka erinevaid näitajaid võrrelda aastate kaupa jne. Graafikuid ja tabeleid saab hõlpsasti eksportida näiteks Microsoft Excel formaati, kus saab andmeid vajadusel edasi töödelda.

Andmeladu asub aadressil http://bi.kliinikum.ee. Ligipääsu hõlbustamiseks on iga arvuti töölauale lisatud ka ikoon „BI aruanded". Sisselogimiseks tuleb kasutada oma kliinikumi arvutivõrgu kasutajanime ja parooli. Aruannete nimekiri aruandluskeskkonnas täieneb pidevalt. Aruande kättesaadavus sõltub töötaja tööülesannetest. Hetkeseisuga on valminud suur hulk aruandeid, mis on jaotatud erinevatesse rühmadesse. Näiteks „Juhi töölaud" ja „Ravitöö aruanded".

_{Pilt1. Näide juhtide töölaual asuvast graafikust andmelaos}

_{Pilt 2. Näide juhtide töölaual asuvast aruandest andmelaos}

Testimisjärgus olevate aruannetega kokku on hetkel valminud üle 150 aruande erinevates valdkondades. Enamus andmed on andmelao aruannetes eelmise kuupäeva seisuga ja aruannete kvaliteet sõltub sellest, kui hoolikalt on haigusjuhte eHL-s dokumenteeritud.
Koolitustele registreerumine: https://intranet.kliinikum.ee/koolitus

Informaatikateenistus

Lisatud: 27 August 2014

Informaatikateenistus ootab kõiki uusi töötajaid ja neid, kellel pika suvepuhkuse tõttu on tekkinud vajadus eHL-i alaseid teadmisi värskendada:

EHL KOOLITUSTELE
• Diagnooside vormistamine
• Epikriisi koostamine
• Miinimumnõuded töö dokumenteerimisele
• Valvearsti töö dokumenteerimine
• Päevastatsionaarne HJ
• Registratuuri töö
• Statsionaarse õe töö
• Dieetide määramine
• Broneerimine ja registreerimine
• VPT (voodipäevatasu) arve koostamine
• VT (visiiditasu) arve koostamine
• Operatsiooniprotokolli koostamine
• TISS lehe koostamine
• TVL koostamine
• Juurdepääsu lubamine
• Digiretsepti koostamine
• Digiloo päringud

Osakonnad saavad tellida ka koolituse eripaketi EHL MEISTRIKLASS, mille koolitusteemad koostatakse vastavalt osakonna soovidele.

Koolitustele registreerimine: https://intranet.kliinikum.ee/koolitus  või See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Koolitused toimuvad IT õppeklassis Puusepa 2 II korrusel.
Rakenduse eHL juhendid leiate aadressilt http://ehlabi.kliinikum.ee/juhendid

Informaatikateenistus

Lisatud: 27 August 2014

Rakenduse eHL uues versioonis on arstide jaoks mitmeid olulisi ja kauaoodatud suuremaid ja väiksemaid täiendusi.

Diagnooside vormistamise võimalused on muutunud senisest mitmekülgsemaks ja mugavamaks. Oluliselt on täiendatud täpsustuste lisamise ja haldamise funktsionaalsust ning ka diagnooside järjestamise probleem on lahendatud.

Epikriisi koostamisel on varasemast rohkem rõhku pandud detailandmete lisamisele ja kuvamisele. Muutunud on koostamise kuva väljanägemine ja navigeerimine eri andmeplokkide vahel. Seos uue analüüside risttabeliga tekkis epikriisi juba kevadel, loodetavasti leiab see nüüdsest ka aktiivset kasutamist.

Analüüside risttabelis on muudetud mikrobioloogia vastuste kuvamise formaati. Uus kujundus võimaldab saada parema ülevaate keerukate analüüside vastustest.
Ootame kasutajatelt konstruktiivset tagasisidet uuendustele – kui mõne funktsionaalsusega on probleem, siis palun kirjeldage, missuguses situatsioonis probleem tekib ja milline oleks teie hinnangul sobivaim lahendus.

Kõikide muudatuste täpseks kirjeldamiseks lehepinda ei jätku, need on detailselt kirja pandud kasutusjuhendites.
Et töö ajal läheks dokumenteerimine sujuvamalt, soovitame kõigil tutvuda juhenditega ja osaleda ka koolitustel.

Informaatikateenistus

Lisatud: 19 Mai 2014

eLabori töökeskkonna versiooniuuendusega muudeti mikrobioloogiliste analüüside PDF-s ja paberkandjal olevate vastuste formaati.

Vastuste vana vorm, mis loodi 2009. aastal, eLabori algusajal, oli raskesti jälgitav. Vastuses esinesid mikroobid ja nende antibiogrammid läbisegi, muutes vastuse interpretatsiooni ebamugavaks ja raskeks.

Nüüdseks on sellised vead kõrvaldatud ja vastused kasutajasõbralikumad. Raviarstil on võimalik saada võetud mikrobioloogilise analüüsi kohta adekvaatset ja üheselt mõistetavat informatsiooni ning mikrobioloogid ise saavad enne lõplikku kinnitamist kontrollida vastuse õigsust ja kõikide vastusekomponentide olemasolu.

Peamised muudatused puudutavad vastuse struktuuri. Nüüd on vastused struktureeritud nii, et seos materjal-proovinõu-analüüs esineb koos. Selleks korrigeeriti tellimuste järjestust ja nüüd seostuvad ühe proovinõuga kõik sealt tehtud analüüsid. Ühes tellimuses olevad proovinõud järjestuvad ise vastavalt materjali võtmise kellaajale. Näiteks ühe verekülviga seotud kolm Bactec verekülvipudelit:

Loe edasi...

Lisatud: 27 Jaanuar 2014

Veebruaris käivitub eHL-is patsientide e-postile meeldetuletuste saatmine eesootava ambulatoorse vastuvõtu kohta.
Meeldetuletuse saatmiseks peab eHL-is olema sisestatud patsiendi kontaktandmetesse tema elektronposti aadress. Samas kohas tuleb sisestada märge, et patsient on avaldanud soovi meeldetuletuse saamiseks. Vastuvõtu infot sisaldav e-kiri saadetakse patsiendile automaatselt kaks päeva enne vastuvõtuaega.

Automaatselt e-kirjaga edastavate meeldetuletustega samaaegselt hakkab tööle funktsionaalsus, mis võimaldab saata meeldetuletust koheselt peale broneeringu tegemist patsiendi e-postile. Lisaks on võimalik sama meeldetuletus trükkida paberile vastuvõtuaja broneerimise järel.

Täpsema info meeldetuletuste kohta ja kasutajajuhendid edastab Informaatikateenistus kõigile eHL kasutajatele e-posti teel.
Palume informaatikateenistuse poolt saadetavad e-kirjad hoolega läbi lugeda!

Karin Orason,
Informaatikateenistus

Lisatud: 06 Detsember 2013

Oktoobri esimesel päeval avas kliinikumi verekeskus edoonori portaali, mille leiate aadressilt: http://edoonor.kliinikum.ee

Portaal võimaldab doonoreil peale kolmandat vereloovutust:

- kontrollida eDoonorikaardilt oma andmeid ning vajadusel kontaktandmeid korrigeerida;

- täita enne verekeskusesse tulekut aja säästmiseks ankeet oma tervisliku seisundi ja eluviiside kohta.

Esialgu on kliinikumi doonori portaalis andmed vaid nende doonorite kohta, kes on verd loovutanud kliinikumi verekeskuses või kliinikumi verekeskuse väljasõitudel. Töö verekeskuste andmebaaside koondamiseks ja ühildamiseks on alanud.

Lisatud: 06 Detsember 2013

eHL viimase suurema versiooniuuendusega lisati kasutaja mugavuse huvides töövõimetuslehe kuupäevade sisestamisse automaatikat:

Kui valida kalendrist töövabastusperioodi lõpuaeg, täidetakse Otsus lehe lõpetamisel kuupäeva väli automaatselt. Mitme töövabastusperioodi puhul uuendatakse Otsus lehe lõpetamisel kuupäeva viimase täidetud töövabastusperioodi lõpukuupäeva järgi.Kui rasedakaardile on eHL-is plokki Raseduse jälgimise alusandmed sisestatud eeldatav sünnituskuupäev, kandub see ka koostatava sünnituslehe vastavasse kuupäevalahtrisse.Sünnituslehe väljastamisel arvutatakse Otsus lehe väljastamisel kuupäev vastavalt sellele, kui mitu päeva enne oodatavat sünnituskuupäeva  töövabastusperiood algab. eHL ei lase valmis tunnistada sünnituslehte, millel jääb oodatava sünnitustähtaja ja töövabastusperioodi vahele enam kui 84 päeva. Ülejäänud juhtudel antakse kasutajale teada, kui ta on patsiendile väljastamas erandlike kuupäevavahemikega dokumenti.

Lisaks leiab eHL automaatselt viimase eHL-is väljastatud töövõimetuslehe kohe, kui on tehtud valik järglehe sisestamiseks. Kui eHL-is pole lehte, millele järge lisada, kuvatakse vaikimisi valikut Teisest tervishoiuasutusest.

Juhendite lehel http://ehlabi.kliinikum.ee/juhendid   saab tutvuda töövõimetuslehe uue kasutajajuhendiga.

NB! Palume erilist tähelepanu pöörata juhendis kirjeldatud soovituslikule käitumisviisile töövõimetuslehe tühistamise korral.

Lisatud: 05 Detsember 2013

Informaatikateenistus ja sisekontrolliteenistus tuletavad kõigile kliinikumi infosüsteemi kasutajatele meelde, et kasutaja kohustuseks on mitte võimaldada teistel isikutel (sh kolleegidel, lastel, tuttavatel jne) kasutada oma kasutajatunnust, st kliinikumi arvutivõrgu kasutajana peate tagama, et teised isikud ei omaks juurdepääsu Teie kataloogidele, kirjadele jmt. Arvuti juurest lahkumisel tuleb lukustada ekraan!

Kliinikumi arvutivõrgu kasutajatunnuse saamiseks tuleb täita kasutajatunnuse taotlus aadressil https://intranet.kliinikum.ee/kasutajatunnuseavaldus/

Taotlus tuleb välja trükkida, allkirjastada taotleja ja kliiniku juhi poolt ning edastada informaatikateenistusse. See protseduur on valutu!

Ekraani lukustamiseks tuleb vajutada klaviatuuril korraga kolme klahvi - Ctrl, Alt ja Delete ning seejärel valida ekraanile ilmunud nimekirjast „Lock computer". NB! Seda ei tohiks teha sellise arvutiga, mis on mitme töötaja poolt ühiskasutuses (nt õdede valvelaud statsionaarses osakonnas).

Rakendusega eHL töötades võib väikese tööpausi tegemiseks (näiteks tualettruumi või kohvipausile minekuks, teise kabinetti kolleegilt nõu küsima minekuks vms) kasutada nupu „Paus" funktsionaalsust. NB! Nupp „Paus" ei ole mõeldud pikemaajaliseks töö katkestamiseks (nt terveks ööks, nädalavahetuseks, puhkuse ajaks) vaid kuni 15 minutit kestvaks tööpausiks.

Kati Korm
IT arendusosakonna juhataja

Lisatud: 20 Mai 2013

Rakenduse eHL elus algab sellel kevadel uus ajajärk. 2012. aasta II pooles ja 2013. aasta alguses teostatud muudatused jõuavad töökeskkonda selle aasta jooksul järk-järgult. Kõige esimesena jõuab kasutajateni uus, kaasajastatud kasutajaliides.

eHL-i vana kasutajaliides püsis muutumatuna pea 8 aastat. Tehnoloogia areng ja rakenduse kasvav funktsionaalsus ning vajadus teha programm kasutajatele mugavamaks tõid kaasa vältimatud muudatused.

Menüüd

Vasakpoolse menüüde ploki liigutamisega ekraani vasakust servast üles otse horisontaalse menüü alla vabastasime palju kallihinnalist ekraaniruumi. Selle võrra on rohkem ruumi sisulise informatsiooni kuvamise jaoks. Oluliselt väheneb nende kuvade arv, kus täieliku ülevaate saamiseks tuli kasutada horisontaalset kerimisriba. Menüüde dünaamiliseks muutmine võimaldab nüüd kasutajatel endil teha valik ja koostada endale sobiv „nupuriba", kus menüüd asuvad soovitud järjekorras. Nupuribal asuvad menüüd on väga hästi kasutatavad ka puutetundlike ekraanidega tahvelarvutitega.

Nupurea seadistamise kohta on koostatud videojuhend, mille leiate lehelt: ehlabi.kliinikum.ee.

Broneerimine

Teine väga silmatorkav muudatus puudutab ambulatoorse vastuvõtu graafikute koostamist ja patsientide broneerimist arsti vastuvõtule. Broneerimisprotsess läbis põhjaliku uuenduskuuri, mille käigus muutus vabade aegade kuva kasutajasõbralikumaks ja varasemast oluliselt informatiivsemaks.

Enne uute funktsionaalsuste lisandumist jääb kõigile kasutajatele aega uue kasutajaliidesega harjumiseks.

Aasta jooksul lisanduvad muu hulgas:
Patsiendiportaal
Perearstiportaal
Meeldetuletuste saatmine patsiendile
Taastusravi funktsionaalsus
Naistekliiniku dokumentatsioon
Operatsioonide planeerimine I etapp
jpm.

Rakenduse eHL kaasajastatud juhendid:
http://ehlabi.kliinikum.ee

Koolitustele registreerumine:
https://intranet.kliinikum.ee/koolitus

Täpsema info ja viited uuenduste kohta leiate rakenduse eHL avalehelt:
https://ehl.kliinikum.ee

Kõigi küsimuste ja probleemidega palume pöörduda telefonil 9009 või e-maili aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 26 Märts 2013

Dubleerimise funktsioon võimaldab kiiresti registreerida ühesuguse sisuga dokumente, tekitades juba olemasolevast dokumendist uue duplikaadi. Oluline on meeles pidada, et dubleerida saab neid dokumendiliike, mille administraator on dubleeritavaks häälestanud (andmekaardil on dubleerimise nupp) ning kasutajal peavad olema dubleeritavale dokumendile kirjutamisõigused.

1. Avage teie poolt varem süsteemi salvestatud dokumendi andmekaart.

Joonis. Algdokument

2. Leidke nuppude reast nupp „Dubleeri" ja klõpsake sellele. Teilt küsitakse kinnitust soovile dokumenti dubleerida. Klõpsates „OK" avaneb uus andmekaart dubleeritud andmetega.

Joonis. Duplikaat

3. Täitke tühjad väljad vajalike andmetega.

4. Liikuge suunamiste plokki ja täitke suunamiste osa. Klõpsake nuppu „Salvesta". Uus dokument on loodud ja saadetud menetlusse.

Dokumendi loomine lihtsustub veelgi, kui liidate dubleerimisele ehk andmete kopeerimisele eelmises lehenumbris käsitletud salvestatud suunamise funktsionaalsuse.

Hele Punga
kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 28 Veebruar 2013

Suunamine ehk dokumendi saatmine menetlusse on üks olulisemaid dokumendihalduse funktsioone. Menetlemine seisneb dokumendi edastamises asjaosalistele ning asjaosaliste tegevustes dokumendiga - vastamine, kooskõlastamine, tagasilükkamine, kinnitamine, edasisaatmine jne. Ilma suunamist käivitamata ei jõua süsteemis olev dokument vajaliku töötajani.

Töö hõlbustamiseks on võimalik suunamisi korduvkasutamiseks salvestada. See tähendab, et sarnase menetlusringiga dokumentide puhul ei pea alati kõiki osalisi ühekaupa sisestama, vaid on võimalik valida juba eelseadistatud menetlusring ehk töövoog.

Iga DHS-i kasutaja saab ise luua endale salvestatud menetlusringe. Suunamiste salvestamine toimub suunamistegevuse käigus suunamiste plokis.

1. Avage uus suunamine klõpsates nupule „Lisa uus suunamine“.

2. Valige suunamise tüüp – kas paralleelsuunamine või järjestiksuunamine.

3. Tehke linnuke kasti „Salvesta suunamine“ ja kirjutage selle kõrvale suunamise nimi teile sobiva ja meeldejääva pealkirjana.

4. Kui soovite, et salvestatud suunamist kuvatakse ainult selle dokumendiliigi juures, siis tehke linnuke kasti „Ainult käesolev tüüp“.

5. Kui soovite dokumendi edasist menetlust ise jälgida, tehke linnuke ka kasti „Näita minu avalehel“.

6. Koostage menetlusring määrates valikmenüüst tegevused (rollid) ja osalised (kellele).

7. Klõpsake salvestamise nuppu. Dokument on saadetud menetlusse.

8. Järgmistel kordadel suunamist alustades valige salvestatud suunamiste valikust vajalik menetlusring. Suunamiste vorm täidetakse salvestatud suunamise andmetega. Menetlusse saatmiseks salvestage dokument.

Süsteem ei sea piiranguid menetlusringide ehk töövoogude arvule. Kui tekib vajadus mõnes töövoos teha muudatusi või töövoog kustutada, siis tehke salvestatud suunamiste seast valik ja klõpsake suunamise nime kõrval nuppu „Kustuta“. Vajadusel moodustage uus.

Hele Punga
kantseleiteenistuse direktor

Lisatud: 30 November 2012

Kõndisin ühel sombusel oktoobripäeval kuldsete lehtedega kaetud Toomemäel. Mööda Uuest ja Vanast anatoomikumist. Tahtmatult tulid meelde kahe kordumatu hoonega seotud õpinguaastad ja stuudiumi ühed raskemad eksamid – anatoomia ja patoloogiline anatoomia. Edasi kandusid mõtted reumatoloogia tsükli juurde, kus lahendasime perfokaartidele kirjutatud haigusjuhtumit. Tollal oli see maha kirjutatud ühest arvutiprogrammist ja vastuseid andis arvuti asemel perfokaardilt lugedes õppejõud – aasta oli siis 1993.

Ligi 20 aastat tagasi ei kujutanud keegi ette seda, mis täna on iseenesestmõistetav: räägime infotehnoloogiast, täpsemini meditsiini infotehnoloogiast. Kus me oleme 20 aasta pärast? Kas 2022. aastal kujutab keegi ette, et arst peab andmete saamiseks kasutama erinevaid ekraanivaateid nagu see täna haigla infosüsteemi ja terviseinfosüsteemi kasutamise vahel on?

„Miks minu andmeid tervise infosüsteemis ei ole!," küsib patsient täna, kuigi e-tervises on hetkel rohkem kui 950 000 inimese andmed. Arsti levinuim küsimus: „Kas patsiendi andmed on tervise infosüsteemis, on mul mõtet neid sinna vaatama minna?" – on samuti õigustatud.

Sel aastal on andmete saatmine tervise infosüsteemi oluliselt suurenenud, ja kliinikumgi on edastanud tänavu näiteks üle 200 000 dokumendi rohkem kui 100 000 erineva patsiendi kohta. Kuid arenguperspektiivi on veel küllaga. Kuniks kogu rahvas on tervise infosüsteemis sees.

Arst peaks saama info andmete olemasolu kohta kohe süsteemi sisenedes. Seega peab edasi arenema kasutusmugavus: nii andmete sisestamine kui ka info kuvamise süsteem. Seda on võimalik teha vaid koos Teiega, arstid ja õed – koostöös me seda suunda praegu e-tervises arendamegi. Suureks abiks on siin käesolevast aastast E-tervise juures tegutsev arst-ekspertide grupp – Meditsiiniline Nõukoda. Kliinikumist kuulub sinna kolm arsti.

Paratamatult on teist kõigist tänaseks saanud infoühiskonna arstid – kõik Te puutute igapäevaselt kokku digitaalmaailmaga. Seega, selle valdkonna areng on paljuski just meditsiinitöötajate endi käes. Meditsiiniline infotehnoloogia peab oma kiire arengu tõttu saama alguse juba koolipingist. Kliinikum on ülikoolihaigla ja tulevane arstkond alustab oma teed juba üliõpilasi e-tervise arengutesse kaasates. Selline koostöö on realiseerumas veel sellel aastal.

Mul on tõepoolest hea meel, et huvi E-tervise projektide vastu on erinevatel osapooltel suur ja koostöö on kujunenud väga konstruktiivseks. Oleme loonud mitmeid ekspertgruppe. Kliinikum on esindatud kõigis neis. Kliinikum on oma seisukohtades alati hästi ette valmistatud, väga põhjalik ja konstruktiivne. Koostöö näiteks võib tuua e-labori või statistikamooduli või tervise infosüsteemis realiseeritud päringufiltrite täiustamise, mis andmete leidmist kiirendavad.

Ekspertgruppidesse kuulub ka inimesi, kes minu stuudiumi ajal olid mu õppejõud ja kursusekaaslased ─ täna osalevad nad ekspertidena e-tervise arendamisel. See on ühiselt väärtustatud koostöö.

Raul Mill

SA Eesti E-Tervis juhatuse liige

Lisatud: 30 November 2012

eHL diagnostika moodul

2012. aastal oli eHL-i täiendustööde põhirõhk suunatud eHL-i diagnostika mooduli täiendamisele. Tänu radioloogiakliiniku töötajate vearaportitele ja täiendusettepanekutele sai diagnostikamoodulit järjepidevalt täiendatud. Diagnostika mooduli kasutajate ringi on lisandunud:

01.01.2012 – angiograafia

01.02.2012 - radiodiagnostika kabinetid Maarjamõisas: EMO

01.03.2012 - radiodiagnostika naistekliinikus

19.03.2012 - kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna endoskoopia kabinet

21.05.2012 – patoloogiateenistus

28.05.2012 - kirurgiakliiniku uroloogia protseduuride kabinet

01.06.2012 - südamekliiniku kliinilise füsioloogia osakond

02.07.2012 - kopsukliiniku bronhoskoopia ja spirograafia uuringud ja allergiatestid

Arendusosakond

Arendusosakonna töötajate arv on aastate jooksul jäänud samaks, kasvanud on aga osakonna töötajate poolt toetatavate ja arendatavate rakenduste arv ja funktsionaalsus ning hüppeliselt suurenenud rakenduste kasutajate arv, kellele pakume kasutajatuge ja koolitust. Hea koostöö tulemusena oleme suutnud tagada operatiivse kasutajatoe kõigile lisandunud rakendustele.

Selleks, et pakkuda kvaliteetset kasutajatuge, tuleb meie spetsialistidel põhjalikult selgeks õppida rakenduse kasutamine ja tundma õppida kasutajate tööprotsesse. Kuna erinevate programmide kasutajate töölõigud kohati kattuvad, siis on kasutajatoe pakkujatel väga oluline ka omavahel operatiivselt infot vahetada, et paremini kasutajaid nõustada ja probleeme ennetada.

Kasutajatugi

Kõige suurem kasutajatoe koormus langeb igapäevaselt eHLi ja eLabori haldurite õlgadele. Kuna kliinikud ja labor töötavad ööpäevaringselt, siis ei ole harvad juhud, kus nende rakenduste kasutajatoe eest vastutajad peavad tööd tegema ka öösel.

Rõõmustav on, et nõu ja abi vajavate kasutajate arv on vaatamata kasutajate koguarvu suurenemisele jäänud samaks või natuke isegi langenud. See tähendab, et ühe rohkem eHL-i kasutajaid saab oma tööd teha ilma infosüsteemi puudutavate probleemideta.

eHL-i kasutajamugavuse tõstmise, programmi funktsionaalsuse täiendamise ja senisest vaheldusrikkama koolitusprogrammi abil loodame abikõnede arvu edaspidi veelgi vähendada.

 Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 28 September 2012

Informaatikateenistuse arendusosakonna 2012. aasta esimese poole töid ja tegemisi ilmestab kõige paremini üks sõna – koostöö.

Möödunud aasta lõpus sõlmis kliinikum koostöölepingu Ida-Tallinna Keskhaiglaga, mille üks eesmärk on haiglates kasutatavate infosüsteemide funktsionaalsuse ja dokumenteerimise standardite ühtlustamine. Selle koostöölepingu raames on käesoleval aastal Ida-Tallinna Keskhaigla IT arendusgrupiga arutatud nii Haiglate Liidu kui ka SA E-Tervis poolt välja töötatud dokumenteerimise standardite reaalset kajastamist haiglainfosüsteemides. Standardid määravad kindlaks dokumentide andmekoosseisud ja teatud dokumenteerimise reeglid, aga lisaks sellele on haiglainfosüsteemi arendamisel vaja täpselt paika panna ka see kuidas ja milliseid andmeid korraga ekraanil kuvatakse, kuidas ja milliseid kontrolli reegleid ja automatiseerimise võimalusi kasutatakse (ehk mitu „klõpsu" peab andmete sisestamiseks tegema) jne.

Esimesel poolaastal võeti luubi alla EMO dokumentatsioon (patsiendikaardi täiendused ja triaaži määramine) ja naistekliiniku dokumentatsioon (sünnikaart, sünniepikriis, rasedakaart, beebikaart). EMO töörühma olid kaasatud ka Kliinikumi EMO töötajad, ees seisab veel naistekliiniku spetsiifika ülevaatamine koos kliiniku arstide ja ämmaemandatega. Uus funktsionaalsus jõuab eHL-i kasutajateni osaliselt selle aasta lõpus ning täies mahus järgmise aasta alguses.

Eelnevale lisaks töötati välja ühtne taastusravi spetsialisti töölaua, operatsioonide planeerimise I etapi ja patsiendiportaali funktsionaalsuse visioon. Teisel poolaastal on plaanis need visioonid koostöös vastavate kliinikute töörühmadega kooskõlastada, viia sisse vajalikud täiendused ning funktsionaalsus järgmisel aastal eHLi kasutajateni tuua.

Kõigi nende tööde ja tegemiste juures on kolmandaks osapooleks olnud meie kauaaegne lepingupartner Nortal, kelle analüütikud ja arhitektid pakuvad ise aktiivselt välja uusi funktsionaalseid lahendusi ja abistavad meid ka visioonide väljatöötamisel.

Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 26 Märts 2012

16. veebruaril toimus Medi-IT OY poolt organiseeritud Soome tervishoiuvaldkonna IT-spetsialistide külaskäik kliinikumi.

Külalised tutvusid põhjalikult meie informaatikateenistuse töökorraldusega, tarkvaraarenduse põhimõtetega ja rakenduse eHL ajaloo ning funktsionaalsusega. Neile pakkus eriti suurt huvi see, kuidas on Eestis ja kliinikumis suudetud suhteliselt lühikese aja ning piiratud ressurssidega nii palju korda saata. Võrreldes Soomega on meil kliinikumis kasutusel tänapäevane, 100% veebipõhine ja pidevalt arenev haiglainfosüsteem ja kogu riiki hõlmav digiretsepti, digiepikriiside ja digipildi funktsionaalsus. Kõrge prioriteediga IT arendustööde tempo on meil väga kiire ja sellega seoses tunti huvi kasutusel olevate arendusmetoodikate vastu. Kõrgelt hinnati ka kliinikumi IT-töötajate optimismi ja töötahet.

Medi-IT OY on ettevõte, mis pakub Soome haiglatele tarkvaralahendusi, et aidata Soome haiglates korraldada piirkondlike meie digiloo sarnaseid lahendusi. Medi-IT OY on osaline Soome digiretsepti pilootprojektis.

Informaatikateenistus

Lisatud: 26 Märts 2012

Operatsiooniprotokolli on võimalik täita osade kaupa vastavalt sellele, kuidas andmed tekivad. Poolikute andmete salvestamiseks on protokollis nupp „Jäta pooleli".

Poolikute andmetega operatsiooniprotokolli salvestamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised andmed:

• operatsiooni alguskuupäev (võib olla määratud ka tulevikku ja ilma kellaajata);

• üks kirurg;

• märkeruut protokolli ametliku koostaja nime ees.

Poolikute andmetega salvestatud operatsiooniprotokoll tekib operatsiooniprotokollide nimekirja. Protokolli olekuks on „S"-sisestamisel. Sisestamise jätkamiseks tuleb vajutada muuda ikoonile.

Meelika Kuningas-Lutsar

informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik

Tiiu Laud

informaatikateenistuse projektijuht

Lisatud: 23 Veebruar 2012

Retseptikeskuse poolt pole päris kõiki retsepte lubatud tühistada. Kui tegu on retseptiga, mida pole võimalik tühistada, siis annab Retseptikeskus sellest teada veateatega:

• Retsepti staatused vastavalt liidestamise juhendile on:

- Koostatud - 00

- Müüdud - 10

- Broneeritud apteegis - 20

- Broneeritud operaatori poolt - 30

- Annulleeritud - 99

• Tühistamise toimingut mittelubavad staatused on:

- Müüdud - 10

- Broneeritud apteegis - 20

- Broneeritud operaatori poolt - 30

- Annulleeritud - 99

Veateade „Retsept on toimingut mittelubavas staatuses 99" antakse retseptile, juhul kui:

- Retsept on tühistatud kasutades operaatorteenust.

- Esinesid andmevahetuse probleemid, millega seoses on tühistamise sõnum eHL-i andmetel Retseptikeskussesse edastamata, aga tegelikult on see siiski Retseptikeskusese jõudnud (nt võrguühenduse häirete puhul, kus tühistamise sõnum jõuab Retseptikeskusese, kuid tühistamise õnnestumise sõnum ei jõua tagasi eHL-i).

Vajadusel saab koostöös apteekidega muuta broneerimise/tühistamise andmeid kasutades Retseptikeskuse operaatorteenust.

Infot patsiendi retseptide staatuste kohta on arstil võimalik vaadata aktiveerides menüüpunkti „Retseptikeskuse retseptid".

Nelli Lauga

informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Tiiu Laud

informaatikateenistuse projektijuht

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

1. jaanuaril 2012 loodi riiklik Müokardiinfarktiregister, mille andmekogu volitatud töötleja on Tartu Ülikooli Kliinikum. Registri pidamiseks luuakse kliinikumi juurde eraldi struktuuriüksus.

Müokardiinfarktiregister võimaldab riiklikul tasandil koguda ja analüüsida andmeid müokardiinfarkti ravikvaliteedi ja -tulemuste kohta. Senini ei kogutud müokardiinfarkti andmeid tsentraalselt üle Eesti ning andmebaasi jõudis info vaid nendest haiglatest, millega oli sõlmitud andmevahetuse leping. Nüüdsest saadavad registrisse andmeid kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes on diagnoosinud infarktijuhte, kas elupuhuselt või pärast surma.

Täpset ja kõikehõlmavat teavet ägeda müokardiinfarkti juhtude kohta vajatakse nii tervishoiusüsteemi juhtimises, kliinilises praktikas kui ka teadustöös. Müokardiinfarktiregistri andmete täielikkuse ja kvaliteedi tagamiseks seotakse andmed tulevikus tervise infosüsteemi ning rahvastiku- ja surma põhjuste registriga. Registri erialase eesmärgipärase toimimise tagab 10-liikmeline registri teadusnõukogu. Müokardiinfarktiregistri kodulehe aadress on: www.infarkt.ee

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Arveldamata artiklitest parema ülevaate saamiseks tehti eHL-i uus aruanne „Arveta haiguslood". Allpool on välja toodud juhtnöörid aruande parameetrite kohta ning selgitus, mis andmed aruandes kuvatakse. Uus aruanne on kättesaadav nii arvelduse kui ka diagnostika aruande menüüpunkti alt.

Aruande parameetrid:

• Periood - arveldamata artiklite kuupäevade vahemik;

• Struktuuriüksus - raviteenuste lehel olev arve esitaja struktuuriüksus;

• Töötaja - raviteenuste lehel olev arve esitaja isik;

• Haigusjuhu tüüp - võimalik teha aruanne eraldi ambulatoorsete, päevastatsionaarsete, statsionaarsete ning uuringujuhtude kohta;

• Haigusjuhu staatus - võimalik teha aruanne vaid avatud või lõpetatud haigusjuhtude kohta.

Aruande vaatamiseks soovitame kasutada eksportimist, kuna seejärel on võimalik aruanne Excel-is avada ning seal vajadusel andmeid töödelda.

Aruandes kuvatakse haiguslugudega seotud artiklid maksjate järgi, st kui ühes haigusloos on mitme maksja arveldamata artiklid, näidatakse haiguslugu mitmel real. Samuti kuvatakse infot, kas haiguslooga on seotud vastuseta saatekiri „Jah", millele oodatakse vastust sama haigusloo raames. Arveldamata artiklite summas kajastatakse maksjate kaupa haigusloo arveldamata artiklite maksumus.

Meelika Kuningas-Lutsar

informaatikateenistuse

süsteemianalüütik

Lisatud: 22 Detsember 2011

Kui eHL radioloogiamooduli juurutamine uuringute tellijatele suuri muudatusi kaasa ei toonud (pidi ainult jälgima, et patsiendi uuringule suunamise järel vastav haigusjuht ikka kenasti avatuks jääks), siis radioloogiakliiniku töötajate jaoks olid muudatused väga suured.

Võrreldes vana radioloogia infosüsteemiga on uues moodulis selgelt eristatud registraatori, tehniku ja diagnostiku töölauad. See tähendab lisaks uudse väljanägemisega ekraanikuvadele mõnes osakonnas ka töökorralduse muudatusi (otsustusi kes milliseid tegevusi infosüsteemis dokumenteerib). Kõige raskem on kindlasti uue mooduliga harjuda neis kabinettides, kus eraldi registraatorit ei ole ja kõik vajalikud tegevused tuleb tehnikul või diagnostikul ära teha.

Erinevate tegevuste, näiteks konkreetse saatekirja ja vastuse leidmiseks on palju otsingu ja filtreerimise võimalusi ning igal kasutajal tuleb leida endale kõige sobivamad variandid.

Praegu kasutusele võetav funktsionaalsus kujutab endast radioloogiamooduli esimest etappi. Peale paarikuulist radioloogiamoodulis töötamist saab kõigile paremini selgeks see, millised kuvad vajavad optimeerimist, kas ja kuidas tuleks informatsioon ekraanil ümber paigutada, millistest vaheetappidest on võimalik loobuda - see kõik on teise etapi arendustegevuste sisu.

Juba praegu on radioloogidel vajaduse korral võimalik tutvuda patsiendi haiguslooga eHL-i ravimoodulis. Järgmises etapis tõstetakse eHL-i üle ka vanas infosüsteemis salvestatud uuringute vastused.

Teise väga suure uuendusena võeti radioloogiakliinikus kasutusele radioloogiliste teenuste põhine lähenemine – iga teenus on seotud ühe või mitme konkreetse haigekassa hinnakirja artikliga. Tulevikus võimaldab see elektroonilise tellimise rakendumisel tellival arstil täpsemalt ära määrata, millist uuringut on patsiendile vaja teha. Radioloogiakliinikus võimaldab see juba täna teha täpsemat analüüsi ja statistikat oma tegemiste kohta.

Radioloogiamooduli lühijuhendid on kättesaadaval eHL Abi lehel: http://ehlabi.kliinikum.ee/juhendid

Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 22 November 2011

1. septembril algas eHL-i radioloogiamooduli juurutamine radioloogiakliinikus.

Esialgu uus radioloogiamoodul uuringute tellijatele suuri muudatusi kaasa ei too, väiksemad muudatused on tehtud radioloogiliste uuringute vastuste kuvamisel päevikukannetes. „Link dokumendile" viitab nüüd vastuse kuvale ning uuringu pilti saab vaadata eraldi lingi alt. Tulevikus võetakse kasutusele ka elektrooniline tellimine ja uuringuaja broneerimine.

NB! Tuleb meelde jätta, et eHL radioloogiamoodul lähtub nõudest, et arsti poolt tellitud radioloogilisele uuringule saab teenust osutada vaid siis, kui haigusjuht on avatud. Avatud haigusjuhuga seotakse uuringu vastus ning see omakorda tagab tehtud uuringu vastuse ja teenuse koodide õige liikumise päevikusse ja raviarvele. Tagatakse ka teenuste korrektne arveldamine.

Seega, teenust ei saa osutada kui pole avatud juhtumit.

eHL-is tähendab see seda, et eHL diagnostikamoodulisse laekunud saatekirja saab siduda patsiendi

• avatud ambulatoorsete ja päevastatsionaarsete juhtumitega;

• lõpetamata dokumenteerimisega statsionaarsete juhtumitega.

Radioloogiamooduli juurutamine toimub samm-sammult informaatikateenistuse ja radioloogiakliiniku poolt kokkulepitud ajakava alusel. Kui mõne osakonna või registratuuri juurutamisel tekib tehnilisi tõrkeid, siis korrigeeritakse juurutamiskava ning täpne eHL-i kasutusele võtmine lepitakse igas osakonnas eraldi kokku.

Praegu töötavad eHL radioloogiamoodulis:

Struktuuriüksus ja juurutamise aeg

nukleaarmeditsiin 2. september

radiodiagnostika stomatoloogia polikliinikus 5. september

radiodiagnostika kopsukliinikus 19. september

magnetresonantstromograafia 24. oktoober

mammograafia 24. oktoober

Uus sisselogimisekraan eHL-is

Juhime tähelepanu muudatustele eHL-i avalehel - sisselogimisekraan tegi läbi uuenduskuuri. Muutus üldine väljanägemine, senisest mugavam on logida rakendusse ID-kaarti kasutades ja lisandus kasutaja meelespea delikaatsete isikuandmete kaitsmise kohta.

eHL-i koolitused

Kliinikutel on võimalik tellida meie koolitajatelt eHL lisakoolitusi!

Koolitusi on võimalik tellida gruppidele (nt statsionaarse osakonna õed) ning vajadusel viime läbi ka individuaalkoolitusi uutele töötajatele. Koolituste puhul on kasutajatel endil võimalik valida teemad, mida oleks vaja üle korrata, põhjalikumalt läbi vaadata (nt TVL koostamine, ambulatoorse HJ dokumenteerimine jne.)

Erinevad teemakoolitused, mida omalt poolt hetkel pakume:

* Ambulatoorse HJ dokumenteerimise miinimumnõuded

* Statsionaarse HJ dokumenteerimise miinimumnõuded

* Valvearsti VV dokumenteerimine

* Päevastatsionaarne HJ

* Registratuuri töö

* Statsionaarse õe töö

* Dieetide määramine eHL-s

* Broneerimine ja registreerimine (nii amb. kui ka stats.)

* VPT (voodipäevatasu) arve koostamine

* VT (visiiditasu) arve koostamine

* Operatsiooniprotokolli koostamine

* TISS lehe koostamine

* TVL koostamine

* Juurdepääsu lubamine eHL-s

* Digiretsepti koostamine eHL-s

* Radioloogia diagnostiku töö

* Radioloogia tehniku töö

* Radioloogia registraatori töö

Nimekiri pole lõplik, teemasid saavad kasutajad ise juurde pakkuda!

Koolituse tellimiseks palun kirjutage See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või helistage telefonil 7319192.

Kati Korm

informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 22 November 2011

Juulist septembrini viidi kliinikumis läbi isikuandmete kaitse järelevalvemenetlus ehk audit. Tegemist oli riikliku järelevalvemenetlusega, mille algatajaks ja läbiviijaks oli Andmekaitse Inspektsioon. Auditi eesmärgiks seati andmekaitsealaste probleemide ennetamine ning isikuandmete töötleja turvameetmete alase teadlikkuse tõstmine.

Isikuandmete kaitse auditi läbiviimise juhendi kohaselt on isikuandmete kaitse audit süsteemne ja sõltumatu ekspertiis, mille eesmärk on teha kindlaks, kas isikuandmete töötlemisega seotud tegevused asutuses on vastavuses organisatsiooni isikuandmete kaitse poliitika ja protseduuridega ning kas isikuandmete töötlemine vastab isikuandmete kaitse nõuetele. Audit aitab välja selgitada probleemid ja nõrkused ning kindlustada ja säilitada vastavust oluliste isikuandmete kaitse nõuetega.

Kolme kuu jooksul vaadati läbi andmekaitsega seotud kliinikumi korrad ja protseduurid, täpsustati organisatsiooniliste, füüsiliste ja infotehniliste turvameetmete rakendamise üksikasju, külastati spordimeditsiini ja taastusravi kliinikut ning naistekliinikut. Siinkohal tänavad artikli autorid kliinikumi töötajaid, kes leidsid lisaks pingelisele ravitööle võimaluse anda oma panuse auditi läbiviimisel.

Auditi käigus ja lõppraportis tegi Andmekaitse Inspektsioon kliinikumile mitmeid ettepanekuid, mida andmekaitse valdkonnas arvesse võtta. Kokkuvõtteks kinnitas audit teadmist, et andmekaitse vajab jooksvat rakendamist kõigil tasanditel – riigi, asutuse, juhi ja töötaja.

Priit Koovit

informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Raul Vatsa

turbehalduse spetsialist

Riiklik järelevalve

Isikuandmete kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgimist kontrollib Andmekaitse Inspektsioon.

Andmekaitse Inspektsioon on isikuandmete kaitse seadusest tulenevate ülesannete täitmisel sõltumatu ja tegutseb, lähtudes isikuandmete kaitse seadusest, muudest seadustest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest.

Andmekaitse Inspektsioon:

1. kontrollib isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuete täitmist;

2. rakendab seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras haldussundi;

3. algatab vajaduse korral väärteomenetluse ja kohaldab karistust;

4. teeb koostööd rahvusvaheliste andmekaitse järelevalve organisatsioonidega ja välisriikide andmekaitse järelevalve asutuste ning välisriikide muude pädevate asutuste või isikutega;

5. annab soovituslikke juhiseid isikuandmete kaitse seaduse rakendamiseks;

6. täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

Andmekaitse Inspektsioonil on õigus:

1. peatada isikuandmete töötlemine;

2. nõuda ebaõigete isikuandmete parandamist;

3. keelata isikuandmete töötlemine;

4. nõuda isikuandmete sulgemist või töötlemise lõpetamist, sealhulgas hävitamist või edastamist arhiivi;

5. rakendada isiku õiguste ja vabaduste kahjustamise ärahoidmiseks vajaduse korral asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras viivitamata isikuandmete kaitseks organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid, välja arvatud juhul, kui isikuandmeid töötleb riigiasutus;

6. nõuda isikutelt asjakohaseid dokumente ja muud vajalikku teavet ning teha dokumentidest koopiaid.

Allikas: isikuandmete kaitse seadus § 32-33.

Lisatud: 22 November 2011

DELMA (Developing Estonian-Latvia Medical Area) - projekti eesmärk on suurendada Eesti ja Läti koostööd meditsiinisektoris.

Projekti viivad ellu Tartu Ülikool ja Läti Ülikooli Pauls Stradiņši kliinikum ning neli kohalikku haiglat kummalgi pool piiri: Valga haigla, Põlva haigla, Lõuna-Eesti haigla ja Vidzeme haigla Valmieras. Projekti sisuks on süvendada koostööd eeskätt telemeditsiini ja regeneratiivse meditsiini erialadel. Pikemaajalisem eesmärk on Eesti-Läti meditsiinipiirkonna viimine vastavusse Euroopa majandus- ja teaduspiirkonna nõuetele, et võimaldada teadmiste, patsientide, ravi ja tehnoloogia vaba liikumist.

Kavas on rakendada telemeditsiini pilootprogrammi, mis võimaldab videokonverentsi seadmete vahendusel patsientide diagnoosimist ning koolituste läbiviimist alates juhuesitlustest kuni ülevaadete tegemiseni kirurgilistest operatsioonidest.

Projekti raames on ostetud videokonverentsi seade Polycom HDX 8000, mis võimaldab läbi viia internetipõhiseid High Definition (HD) videokonverentse kuni 4 partneri vahel korraga. Seade on varustatud mobiilse multimeedia käruga, mis lubab seda vastavalt vajadusele liigutada. Videokonverentsi seadme kohta saab infot TÜ arstiteaduskonna täienduskeskusest (Puusepa 8, D239, tel 7318109).

Marika Rosenthal

TÜ arstiteaduskonna täienduskeskuse infospetsialist

Lisatud: 16 September 2011

Suvel tegi informaatikateenistus ettevalmistusi radioloogia mooduli kasutusele võtmiseks ja tutvustas külalistele eHL-i.

Radioloogia mooduli juurutamine algas 1. septembril radioloogiakliiniku nukleaarmeditsiini osakonnas ning jätkub nädalaste või paarinädalaste vahedega teistes osakondades. Radioloogia mooduli kasutusele võtmine toob kaasa mõningad muudatused ka radioloogiliste uuringute vastuste kajastamises eHL-i rakenduses. Täpsem info liituvate osakondade ajakava ning muudatuste kohta saadetakse e-kirja teel.

10. juunil külastas informaatikateenistust Ida-Tallinna Keskhaigla IT-töötajate delegatsioon, mille koosseisu kuulusid haldusgrupi, arendusgrupi, riistvaragrupi ja andmelaogrupi esindajad. Tutvuti haiglainfosüsteemi eHL administreerimisega, rakenduste vahelise andmevahetusega ning kliinikumi üldise IT arenduspoliitikaga. 15. juunil tuli kliinikumi Ida-Tallinna keskhaigla juhtkond eesotsas juhatuse esimehe dr Ralf Allikveega. Külalistele tutvustati eHL-i erinevaid funktsionaalsusi, jagati kasutamiskogemusi ja diskuteeriti elektroonilise haigusloo tulevikuvisioonide üle. Ida-Tallinna keskhaigla patoloogid tutvusid meie patoloogiateenistuse tööga.

29. juunil väisas informaatikateenitust Stradini haigla IT delegatsioon Lätist. Tutvuti eHL-i kasutamisega kliinikutes ning eLabori-ga ühendlaboris. 26. juulil saabus külla Leedu haigla- ja IT juhtide delegatsioon. Tutvuti eHL-i ja eLaboriga ning külastati hematoloogia-onkoloogia kliinikut ja ühendlaborit.

Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja

Lisatud: 15 Juuni 2011

möödunud aastal.

Võrreldes eelnevate aastatega on eHL-i juurutusplaanid 2011. aastaI täiesti teistsugused. Varasematel aastatel liitus eHL-iga uus struktuuriüksus iga kahe-kolme nädala tagant ningeHL-iga tegelevatel IT töötajatel ei olnud testimiste, koolituste, juurutamise ja juurutamisjärgse kasutajatoe tagamise käigus aega tehtut analüüsida. 2010.aasta lõpuks oli eHL-i juurutamine kõikides ravitööga tegelevates kliinikutes lõpule viidud ja lisaks oli juurutamine käivitunud patoloogiateenistuses. 2011. aasta esimesel poolel jätkati patoloogiliste uuringute elektroonilise tellimise juurutamist kliinikutes, aga peale seda tuli juurutamistöösse sisse pikem paus.

2010. aasta lõpus läbi viidudandmebaasiserveri hooldustööd võimaldasid meie arendajatel 2011. aasta alguses keskenduda andmebaasipäringute optimeerimisele. Samuti analüüsiti rakendusserverite kasutamist ning uuendati neis kasutatavat

baastarkvara. Kõik see võimaldas kokkuvõttes tõsta rakenduse üldist töökiirust ja töökindlust. eHL-i töörühma poolt märtsis läbi viidud testimised näitasid, et võrreldes 2010. aasta oktoobriga oli päringute kiirus tõusnud keskmiselt 2 korda.

2011. aasta esimene pool on peamiselt kulgenud Radioloogia mooduli kasutusele võtmise ettevalmistustööde rütmis. Maikuus kaasame funktsionaalsuse testimisse ka radioloogiakliiniku esindajad ning seejärel alustame uue mooduli juurutamist radioloogiakliinikus ja kõigis neis uuringukabinettides, kus eHL veel uuringute läbiviimiseks kasutusel ei ole.

Rakendusse ei ole 2011. aasta esimeses pooles lisandunud palju uut funktsionaalsust, küll aga on tehtud palju taustatöid ja täiendusi praktiliselt igas moodulis. Suuremad muudatused puudutasid digiretsepti ja dokumendivorme.

eHL kasutajatugi 2010. aastal

Kasutajatoe numbrile 9009 tehtud kõnede ning aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. saadetud muredega tegeleb

informaatikateenistuses igapäevaselt 4 inimest, suuremate probleemide korral lülitub kasutajatoe režiimile veel 4 inimest.

Tabel: Numbrile 9009 tehtud kõnede statistika aastate ja kuude lõikes.

Iga suurema struktuuriüksuse liitumisel eHL-iga või täiesti uue funktsionaalsuse lisandumisel suureneb kasutajatoe koormus pea kahekordseks. Kõige suurema kõnedetulva tõi endaga kaasa viimane aastavahetus, kui samale ajale langesid eurole üleminek, uue arveldusmooduli kasutusele võtmine eelmise aasta lõpus, patoloogia saatekirjade juurutamine aasta alguses ja muudatused mitmetes eHL-iga suhtlevates infosüsteemides.

Alates 2010. aasta aprillist oleme registreerinud kõik kasutajate probleemid kasutajatoe andmebaasis. See annab meile

võimaluse saada täpsemat ülevaadet selle kohta, millistes struktuuriüksustes on kõige rohkem probleeme, saame ka analüüsida probleemide sisu ning võtta tarvitusele abinõud enamlevinud probleemide likvideerimiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et vähem probleeme tekib neis struktuuriüksustes, kus eHL-i on pikaajaliselt kasutatud ning kus

töökorraldus on osakonna siseselt väga hästi paika pandud. Kõige rohkem probleeme tekib neis struktuuriüksustes, kus

tegeletakse patsiendi kliinikumi sisse kirjutamisega ja arvete väljastamisega.

Meie eesmärk on rakenduse funktsionaalsuse täiendamise, kasutusmugavuse tõstmise, kasutajajuhendite täiendamise ja täienduskoolituste abil järjest vähendada kliinikumi töötajate vajadust kasutajatoe poole pöördumiseks.

Kati Korm

informaatikateenistusearendusosakonna juhataja