Olen sündinud ja kasvanud Kohtla-Järve linnas. Peale Kohtla-Järve Järve Vene Gümnaasiumi lõpetamist astusin Tartu Ülikooli arstiteaduskonda ja juba 4. kursusel hakkasin huvi tundma hematoloogia vastu. Mind inspireeris dr Marju Hein, kes oli mu hematoloogia praktika juhendaja. See kogemus mõjutas kindlasti mu otsust residentuuri valimisel ning pärast arstiteaduskonna lõpetamist otsustasin süveneda hematoloogiasse. Hematoloogia on äärmiselt huvitav, mitmekülgne, väga kiiresti arenev ja nõuab pidevat enesetäiendamist. Kuna meie patsiendid tulevad ravile korduvalt ning eduka ravi järgselt jäävad ka jälgimisele, kujuneb selle perioodi jooksul arsti ja patsiendi vahel tugev, siiras ja usalduslik side. Pean seda väga oluliseks ja selle väärtus on minu jaoks hindamatu.

Alates maikuust töötan täiskohaga hematoloogia-onkoloogia kliinikus hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonnas arst-õppejõuna, kus mind ümbritseb väga toetav ja sõbralik meeskond. Üheks tähtsaks isiklikuks saavutuseks pean juunis Stockholmis toimunud Euroopa Hematoloogia Assotsiatsiooni (EHA) eksami edukat sooritamist.

Teen oma tööd südamega ja soovin teha kõik endast oleneva, et patsiendid tunneksid vaatamata oma raskele diagnoosile igakülgset toetust ja abivalmidust ning saaksid maailma standarditele vastavat kvaliteetset ravi.

Vaba aja pühendan oma perele. Olen õnnelik naine ja nelja-aastase tütre ema.

Dr Ain Kaare, hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakond: Olgat tunnen nüüdseks juba terve igaviku (4-aastane residentuur tundub ju kui igavik). Kogu selle aja jooksul on mind võlunud tema abivalmidus, teadmishimu ja tasakaalukus. Ei ole tema suust veel „ei“ sõna kuulnud. Loodame teda mitte ära rikkuda, et ka 100 aasta pärast tema kohta sama juttu võiks kirjutada.

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse laboriosakonna juhataja Ülle Kuusiku sõnul on sellises olukorras, kus inimene doonoriks ei sobi, pisike pettumus täiesti tavaline. „Aga samas inimesed ka mõistavad, et doonorile on veidi kõrgemad nõudmised ning et nad ei ole seepärast veel haiged," lausub ta.

21. jaanuar 2015, Õhtuleht, Silja Paavle „Doonor verekeskuse väljasõidul: "Nii on väga mugav head teha!"

„Julgen isegi öelda, et teatud kasvajalistest haigustest on rohkem võimalusi terveks saada kui teistest kroonilistest haigustest. Näiteks 70–80 protsenti lümfoomihaigetest saavad päris terveks," selgitas professor Hele Everaus.
31. jaanuar 2015, Postimees Arter, Priit Pullerits „Hele Everaus: uskuge, et saate hakkama!"

Hematoloogia vanemarst-õppejõud Ain Kaare kutsub omalt poolt kõiki inimesi liituma tüvirakkude doonorite registriga. „On väga olematu tõenäosus, et te osutute just temale sobivaks, kuid te võite aidata kedagi teist, kes vajab just teie abi."
6. veebruar 2015. Postimees, Hannele Rudi „Ema abipalve: vähihaigete laste saatus sõltub doonoritest"

Kopsukliiniku õe Viktoria Filipi sõnul tuli mõte õppida õendust gümnaasiumis. „Sain aru, et tahan aidata inimesi. Kui hiljem olin juba haiglas praktikal, siis sai sajaprotsendiliselt aru, et tahan aidata inimesi."
7. veebruar 2015, Postimees, Elu24 „Maarjamõisa kopsukliinikus töötab Eesti kõige ilusam õde!"

„Laiendatud vastsündinute skriiningusse valiti haigused, mis on hästi ravitavad ning seetõttu õigeaegse diagnoosi ja ravi alustamise korral on pikaajaline elukvaliteet hea," ütleb geneetikaprofessor Katrin Õunap.
12. veebruar 2015, Eesti Päevaleht, Agne Narusk „Vastsündinute sõeluuring otsib 20 rasket haigust"

„Tahaks juhtida tähelepanu sellele, mis pole küll kirjas: mittesüülise vastutuskindlustuse rakendamine nii patsientidele kui ka personalile, mis oleks kvaliteedi tõusule alustoeks. Praegu on selle asemel võlaõigusseadus," kommenteeris meditsiiniprofessor Raul Talvik.
12. veebruar 2015, Eesti Päevaleht, Tuuli Jõesaar „Parteide lubadused meditsiinivallas kulutavad olematut raha"

„Hambakatus leidub kaariest tekitavaid mikroobe vähem neil, kes kasutavad pidevalt suhkruasendajatega nätse või pastille," ütles stomatoloogia kliiniku juhataja professor Mare Saag, kelle juhtimise all valmis uuring suhkruasendajate – ksülitooli, sorbitooli ja erütritooli – mõjust Lõuna-Eesti koolide õpilaste hammastele.

12. november 2014, Postimees, Triin Ärm „Uuring: nätsud lapivad laste hambaid"

Tartu ülikooli kliinikumi dieediarst Liidia Kiisk põrutab otse: "Elulemus ei ole piimajoomisega võrreldav, see on absurd." Ta kinnitab, et ainult piima tarbimine suurtes kogustes, eriti madala D-vitamiini taseme korral, luid ei tugevda. "Arvestades biokeemilisi protsesse, ei jõua nii kaltsium luudesse," tähendab ta, et just seepärast on tänapäeval müügil D-vitamiiniga rikastatud piim.

18. november 2014, Õhtuleht, Silja Paavle „Piim: tervisele endiselt kasulik või enam mitte?"

„Meie õpetame emad varakult oma lapse ravis osalema, nad teevad ise palju ära, kuid kindlasti väsivad ka rohkem, kuid väsivad kindlasti ka väsivad rohkem, sest iga kahe tunni tagant tund lapse toitmiseks üleval olla nädalate ja kuude kaupa on kurnav," kirjeldas vastsündinute osakonna juhataja dr Heili Varendi.
20. november 2014, Tartu Postimees, Aime Jõgi „Varasündinute vanemad jagasid kogemusi"

„Vähiravis kasutatakse kirurgilist ravi, kiiritust, ravimeid ning nende erinevaid kombinatsioone. Ravi eesmärk on haigus välja ravida ja kui see ei õnnestu, siis anda inimesele juurde nii palju hea kvaliteediga elu kui võimalik," rääkis hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor dr Peeter Padrik.
01. detsember 2014, 60+, „Onkoloog: ka täiesti tervislikku elu elades pole võimalik vähki haigestumist vältida"

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur selgitas, et arvestades seda, et Valga puhul tegu on piirilinnaga ja vahemaa Tartuga on siiski 90 kilomeetrit, jääb Valka kindlasti enam-vähem üldhaigla mõõtmetes raviasutus, mis suudab tagada 24/7 valmisoleku.
02. detsember 2014, Aktuaalne Kaamera, Ragnar Kond „TÜ kliinikumist võib saada Valga haigla omanik"

„Eestis hõlmab rinnavähi sõeluuring 50–62-aastaseid naisi. Samas näitavad meie uuringud haigestumise tõusu juba 45-aastaste seas," ütleb Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog dr Sulev Ulp.
15. oktoober 2014, Eesti Päevaleht, „Sõeluuring: kuidas jõuda kõikide naisteni?"

„Me kutsume appi intensiivravibrigaadi. Kõik teised nakkusosakonna patsiendid viime üle sisekliinikusse, kus on samuti valmidus mitte nii väga ohtlike infektsioonidega tegelda. Ravi kestab kümme päeva kuni kaks nädalat. Meile on kõige olulisem sealjuures see, et me ise haigeks ei jääks," selgitas infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets.
20. oktoober 2014, Tartu Postimees, Aime Jõgi „Nakkusarst Matti Maimets: tõenäoliselt ei jõua Ebola Eestisse"

„Somnambulismi näol on tegemist une ja ärkveloleku vahelise seisundiga. Teisisõnu uneskõndimine kuulub unehäirete ärkveletuleku häirete klassi kõrvuti unepaanika ja segasusega ärkamistega. Kõik kolm on unehäired, mis on seotud sügava une staadiumiga," selgitas kliinikumi psühhiaatrikliiniku psühhiaater ja unearst Tuuliki Hion.
21. oktoober 2014, Tartu Postimees, Rivo Veski „Unearst: uneskõndimisega kaasnev vägivald on levinud"

„Eesti populatsioonile kohandatud ülemaailmselt tunnustatud diagnostilise vahendi kasutulevõtt annab tunnistust sellest, et meie teadlaste luu-uuringud on maailmas arvestataval tasemel," ütleb professor Riina Kallikorm.
23. oktoober 2014, Eesti Päevaleht, Vilve Torn „Uus meetod aitab leida riskipatsiente"

„Right now, it is much easier for a medial device to be approved and to be put on the market than it is for a new drug to be approved and put on the market in Europe," said Aare Märtson, Head of Clinic of Traumatology and Orthopaedics of Tartu University Hospital.
October, Orthopaedics Today Europe, „Proposed EU standard for stricter medical advise approval could prove challenging"

„Kiirabi tuleb kutsuda viivitamatult, kui inimene tunneb ühes kehapooles käe ja jala jõuetust või tundetust, tema üks suunurk vajub alla või tabab teda kõnehäire. Valuta saabunud insuldi üleminekut loota ei maksa, ilma haiglaravita siin ei pääse," rõhutab kliinikumi neuroloogia vanemarst-õppejõud Janika Kõrv.
29. oktoober 2014, Õhtuleht, Silja Paavle „„Insuldi üle elanud naine: "Ma ei jõudnud äkki enam taldrikutki käes hoida...""

„64% haigestunutest olid üle 65-aastased patsiendid ja neist enamusel olid tõsised kaasuvad haigusseisundid, nagu südame-veresoonkonna haigused, kroonilised kopsuhaigused ja diabeet. Meile teadaolevalt ei olnud ükski haigestunust gripi vastu vaktsineeritud," rääkis kliinikumi infektsioonhaiguste arst Vivika Adamson.
30. oktoober 2014, Postimees, Piret Lakson „Terviseamet: vaktsineerige ja te hoolite vähemalt oma lähedastest"

„Meil on vaja välja töötada meestele suunatud eesnäärme uuringute skriiningprogramm, mis puudutab 120 000 eesti meest. Eesnäärmevähk on peamiselt vanade meeste haigus. Ja kahjuks on meil halb suhtumine ühiskonnas: need on vanad mehed, need surevad nii kui nii ära," sõnas kliinikumi androloogiakeskuse direktor Margus Punab.
31. oktoober 2014, Postimees, Marina Lohk „Punab: Eestis jäävad mehed impotendiks kümme aastat varem kui Rootsis"

"Kui valuvaigisteid tarvitatakse harvem kui kord kuus, siis olulisi ohte nende tarvitamisega ei ole eeldusel, et inimene tarbib neid õigesti. Sagedase tarvitamise korral on soovituslik piir, mida ei tohiks ületada, 10 päeva kuus," rõhutas kliinikumi neuroloogia vanemarst-õppjõud Mark Braschinsky.
04. november 2014, Õhtuleht, Silja Paavle „Paratsetamool: süütu valuvaigisti või laste arenguhäireid tekitav ravim?

„Paljude pahaloomuliste kasvajate, sealhulgas kopsuvähi ning pea- ja kaelapiirkonna kasvajate teke on suuresti seotud suitsetamisega," nentis hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõud Jana Jaal.

17. september 2014, Tervis, Piret Lakson „Vähki haigestutakse Eestis aina nooremana"

„Noorsportlaste puhul on aktuaalne, et treeningukoormused on vanuse ja kehalisele võime kohta liiga suured, seetõttu on koormusest taastumine ebapiisav. Harmoonilises luu- ja lihaskonna arengus on oluline mitmekülgne koormuse rakendamine, kui aga spetsiifilisi harjutusi teha ülemäära, võivad tekkida vigastused," rääkis spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja Eve Unt.
26. september 2014, Tartu Postimees, Kertu Kula „Meditsiiniteadlane: noori ähvardab ülekoormus"

Eesti ämmaemandate ühingu juhatuse liige Siiri Põllumaa selgitas, et ühest küljest on Eestil ja Gruusial sarnane minevik, kuna Eesti on paarikümne aasta eest umbes samasuguse tee läbi käinud. „Siiski on kultuurilist eripära palju," märkis ta. „Gruusias on arst jumal ja ämmaemand on ta kõrval väike tegelane. Niisuguse arusaama muutmine võtab palju aega.
1. oktoober 2014, Tartu Postimees, Aime Jõgi „Gruusia ämmaemandad otsivad abi"

„Eelkõige tuleks valida tõhus meetod, mille hulka, lisaks emakasisestele vahenditele ja implantaadile, kuuluvad kindlasti ka kombineeritud meetodid ehk pillid, plaaster ja tuperõngas, ning tuleks kindlasti kasutada topeltmeetodit ehk lisaks peamisele rasestumisvastasele vahendile peaks kasutama alati ka kondoomi," rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud Kai Part.
1. oktoober 2014, Tervis, Triin Ärm „Teismelised peaksid kasutama nii tõhusat rasestumisvastast meetodit kui ka kondoomi"

„Praegusel hetkel on plaanis patsiendile kaks kahte erinevat teenust pakkuda. Üks võimalus on eriarstile registreerimine ja võimalus on epikriisi vaatamine," kommenteeris kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto.
2. oktoober 2014, Vikerraadi, Mirko Ojakivi „Keskpäevased uudised"

„Võrgustumine aitab tagada, et üle Eesti oleks kättesaadavam kvaliteetne eriarstiabi. Hea näide meil juba on, kus Lõuna-Eesti haigla on võrgustunud Tartu Ülikooli kliinikumiga," lisas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse.
22. august 2014, Tarbija 24, Liis Velsker „Eriarstiabi keskused jäävad Tallinna ja Tartu"

„Arvestades sellega, et tegu on väga tundliku, hapra ja intiimse teemaga, siis ei olnud enam mõistlik, et kodusünnitus kulgeks edasi n-ö avaliku saladusena nagu siiani," rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemand Siiri Põllumaa. Tema sõnul on selle seadustamine nii perede kui ka ämmaemandate turvalisuse huvides.
22. august 2014, Tarbija 24, Hannela Rudi „Seadus lubab nüüd kodus sünnitada"

„ALS on praegu veel ravimatu. Erinevate ravimuuringute käigus on püütud leida ALSi kulgu pidurdavat haiguse spetsiifilist ravimit, kuid siiani on kasutusel vaid üks haiguse kulgu väga vähesel määral mõjutav ravim – rilusool. Oluline on muu abistav ravi – füsioteraapia lihasjõudluse võimalikult pikaaegseks säilitamiseks, kodune hapnikravi ja toitmise abistavad meetodid,» tõi Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloog Karin Rallmann välja.
26. august, 2014, Tarbija 24, Liis Velsker „Jäävee pähe kallajad unustasid Eestis raha annetamise ära"

„Pea on kindlasti kõige õrnem koht. Kui see vigastada saab, on taastumine kõige pikaajalisem," tõdes Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhataja Kuido Nõmm. „Minu isiklik arvamus on: see, et täiskasvanutel pole kiiver enam kohustuslik, on tõsine viga."
28. august 2014, Tartu Postimees, Kertu Kula „Jalgratturid saavad õnnetustes üha enam viga"

„Kui vaadata väga pikka aega ja pingsalt lähedale, tõmbuvad lihased spasmi ja uuesti kaugele vaadates ei suuda silmad sellest spasmist välja tulla ega näe enam kaugele," rääkis lastekliiniku silmaarst dr Piret Jüri. Jüri sõnul on silmadele kõige vähem kahjulik lauaarvuti ekraan, seejärel tuleb laptop ja siis tahvelarvuti – viimasel kohal on paraku seesama nutitelefon.
11. september 2014, Postimees, Nils Niitra „Nutitelefonid kahjustavad tõsiselt laste silmi"

"Tihti ei sööda juba hommikusööki, loobutakse ka koolilõunast ja siis võetakse külmkapist seda, mis meeldib – viinereid, vorsti, saiakesi, krõpse – sööke, mis sisaldavad rohkelt kaloreid, suhkrut ja rasva. Need annavad küll tohutult energiat, aga mitte õiges vahekorras toitaineid, mis on olulised kasvamiseks," selgitas lastekliiniku ülemõde Tiia Kõivist.
Maaleht, 23. jaanuar 2014, Mirjam Nutov „Peame kodus rämpsupäevi!"

„Pea võib valutama hakata ka lihtsalt vedelikupuudusest. Ei piisa vaid tassist kohvist hommikul ja mahlaklaasist lõuna ajal, tuleb juua ka vett, ja sageli," lausus Kristi Rätsepso. „Teinekord võib pea valutama panna liiga ere valgus või liiga suurel võimsusel töötav konditsioneer."
Tartu Postimees, 23. jaanuar 2014, Aime Jõgi „Kliinikumis alustasid tööd peavaluõed"

„Naisel on õigus teha valik, kas sünnitada hoolimata haigusest või rasedus katkestada. Eestis on Downi sündroomi selgumisel raseduse otsustanud katkestada 99% naisi," ütles geneetikakeskuse meditsiinigeneetik Mari Sitska.
Ravi ja Teadus, 21. jaanuar 2014, Jaan Lukas „Sünnieelsed diagnoosid – meditsiinigeneetikute pärusmaa"

„Parkinsoni tõve kirurgiline ravi on üks võimalikest ravivariantidest. Aju süvastimulatsioon on näidustatud ainult täiendava ravimeetodina kaugelearenenud Parkinsoni tõve korral," selgitas kliinikumi neuroloogia eriala vanemarst-õppejõud Pille Taba.
Eesti Päevaleht, 23. jaanuar 2014, „Lugeja küsib"

„Narkoosi rakendatakse nii kaua kui vajalik ja nii vähe kui võimalik," märgib professor Joel Starkopf. "Eestis kasutame narkoosi kõigil intensiivravihaigetel, kes vajavad hingamisaparaati. Selles ei ole midagi erilist. Meie kolmes intensiivravi osakonnas on praegu 26 haiget ja suurusjärgus pooled neist on n-ö kunstlikus koomas."

Tarbija24, 23. jaanuar 2014, Piret Lakson „Inimest võidakse kuntslikus koomas hoida isegi mitu kuud"

"Üllatustuharseisu" osakaal peaks olema võimalikult väike, rasedat jälgiv ämmaemand peaks kahtluse korral suunama raseda ultraheliuuringule. Umbes 3-5% sündimata lastest on raseduse lõpus tuharseisus. Tuharseisus last võib ise sünnitada, kui laps ei ole liiga suur, kui kliinikul on vastav kogemus, kui sellega tegeletakse ning sünnitaja seda ise soovib", kommenteeris naistekliiniku vanemarst-õppejõud dr. Fred Kirss.
Tervispluss jaanuar 2014, Maret Einmann „Tänud, Möörfi!"

Geeniteadlane Riin Tamm oli samuti elevil. „Me muudkui räägime, kuidas maailmas sekveneeritakse genoome ehk kuidas inimese DNA-d järjestatakse, kõneles ta. „See siin on Eesti edulugu, kus me genoomi skveneerimise järel oleme leidnud midagi, mida kuskil pole avastatud, ning see „midagi" on ühe haruldase haiguse konkreetne põhjus. Teadus suudab meditsiini aidata."
Tartu Postimees, 9. jaanuar 2014, Aime Jõgi „Töö patsiendiga viis avastuseni.

Kahtlemata tuleb ette olukordi, kus EMOsse tuleks pöörduda viivitamatult. Šeffer nentis, et kukla äralöömine on ohtlik. "Kui kukkumisel on pea ära löödud ja on esinenud teadvuse kadu, tekib peavalu, korduv oksendamine, siis peaks kindlasti viivitamatult EMOsse tulema," sõnas traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku ambulatoorse osakonna vanemarst-õppejõud dr. Merike Šeffer.
Postimees, 15. jaanuar, Liis Velsker, „Libedaga kukkunut liigesesalv ei aita"

Tartu ülikooli kliinikumi naistearst ja õppejõud Kai Part ütleb, et emakakaelavähk on naistel esinemissageduselt rinnavähi järel teisel kohal: selle diagnoosi saab Eestis igal aastal ligikaudu 160 naist. Põhiline haigestunute rühm on 30-50aastased naised.
Põhjarannik, 8. jaanuar, Sirle Sommer-Kalda „Emakakaelavähk on lihtsalt välditav"

Madis Parksepp ja Ruth Tohvre ei arva, et moodsa aja noore põlvkonna vaimne tervis oleks kehvem kui näiteks varasemate põlvede oma.

«Lapselt oodatakse lihtsalt palju rohkem kui varem,» ütles Parksepp. «Ta peab toime tulema väga suure hulga infoga, mis tuleb nii koolist ja päriselust kui meediast ja sotsiaalmeediast. See nõuab väga suurt kohanemisvõimet.»

Tartu Postimees, 2. detsember 2013. a., Aime Jõgi :"Paharetiga töö nõuab head võtit"

«Tänavu võib tulla rekordarv kliente, kindlasti enam kui kaks ja pool sada. Aga näiteks eelmisel aastal käis kontrollis 105 noort ja aasta enne samuti alla 200 noore,» kommenteeris kliinikumi nakkusosakonna nõustamiskabineti õde Marju Veedla.

Tartu Postimees, 2. detsember 2013. a., Aime Jõgi: „Tartu õppuritelt pole HIVi leitud"

„Diskussiooni käigus häirib meid kui arste kõige rohkem eetikaküsimuste eiramine. Kuulsime, et pole vaja arvestada eetikareeglitega, sest eetikareeglid on muudetavad. Kuhu jäävad siis rahvusvaheliselt tunnustatud seisukohad inimõigustest ja eetikast?"

Eesti Päevaleht 3.detsember 2013.a. Professor Katrin Õunap: „Personaalmeditsiini varjus hoitav pool"

Aastas tehakse Tartu ja Tallinna suu- ja näokirurgia osakonnas 800–900 raskemat operatsiooni, millest suur osa on alguse saanud just hambajuure- või igemepõletikust. «Neid saanuks enamikus õigeaegse hambaravi korral ära hoida,» tõdeb Marianne Soots ja ütleb, et tohtreid ei pane imestama 25–30aastased, kellel puuduvad pooled hambad. «Kahjuks on ka neid, kes pole veel pensioniikka jõudnud, kuid suus pole enam ühtegi hammast,» räägib ta.

Õhtuleht 4. detsember 2013. a.  Arvo Uustalu: „Hambapõletik võib hävitada lõualuu!"

«Aftoosne stomatiit tekib tavaliselt nooremas eas, kuid näen igas vanuses patsiente, ka väga vanu inimesi. Afte võib rohkem tekkida inimese organismi nõrgenemisega,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhataja dotsent Taavo Seedre. 20.02.2013, Postimees „Salapärased haavandid häirivad igapäevaelu"

Raskete haiguste ravi, nagu seda subarahnoidaalne hemorraagia on, on aga kindlasti kallim kui kergemate tõbede ravi. Selle juures on kõige kurvem, nagu nendib Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja professor Toomas Asser, et vaatamata uutele ravivõimalustele kipuvad umbes pooled selle diagnoosiga patsientidest siiski surema. „See ei ole ainult Eesti probleem," nendib ta subarahnoidaalsest hemorraagiast kõneldes. 12.02.2013, Õhtuleht „Hinnarekord: ühe inimese ravi eest 184 025 eurot"

Tartu Ülikooli kliinikumis unetusele spetsialiseerunud psühhiaater Tuuliki Hion kinnitab, et krooniline unetus kimbutab ühepalju nii eakaid, kellel tekib unetus sageli teiste haiguste mõjul, kui ka teismelisi ja noori. 27.02.2013, Postimees „Veerand lastest vaevleb unetuse küüsis"

Tegelikult võibki pimedate-külmade kuude meeleolulangus tuleneda mitte niivõrd sellest, et kogetakse rohkesti negatiivseid emotsioone, kuivõrd sellest, et positiivsete tunnete ammutamise võimalusi leitakse soojade kuudega võrreldes oluliselt vähem. 06.03.2013, Eesti Päevaleht „Pimedus teeb kurvaks"

Tartu ülikooli kliinikumi psühhiaatriakliiniku lasteosakonna arst-õppejõu Madis Parksepa sõnul võivad lapsevanemad lapsi vahel valesti kohelda oskamatusest. Pole harvad juhud, kus vanemad ise on stressis, sest sugulased, tuttavad või naabrid süüdistavad neid lapse valesti kasvatamises või hoolimatuses. 27.01.2013, Delfi „Lastepsühhiaater: lapse valesti kohtlemise taga pole alati pahatahtlikkus või hooletus"

Paljude inimeste töögraafik on ilmselgelt tervist kahjustav, ütleb Tartu ülikooli kliinikumi töö-tervishoiu arst Kadri Hunt. 30.01.2013, Eesti Päevaleht „Arst: 12-tunnine tööpäev on piir"

"Eriarsti juurde pääsemine lihtsustuks igal pool, kui meditsiiniasutused võtaksid kasutusse moodsamad tehnilised vahendeid," usub meestearst Margus Punab. Ülikooli meestekliinik seadis aasta alguses suhtlusportaalis Facebook sisse konto, mille vahendusel saab vabanenud arstiaja endale iga päev kolm-neli patsienti. 30.01.2013, Õhtuleht „Suhtlusportaal aitab kiiremini meestekliinikusse vastuvõtule saada"

«Näiteks tunneb üle 40 protsendi 9–10-aastasi lapsi uuringute andmetel muret paksuks minemise ees,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaater Taavi Hallik. Nende psühhiaatrikliiniku laste ja noorukite ambulatoorsesse vastuvõttu pöördutakse söömishäire pärast viimastel aastatel üha sagedamini. Psühhiaater tõdes, et pöördujad on aina nooremad ning nende hulgas leidub üha halvemas seisundis lapsi ja noorukeid. 05.02.2013, Postimees „Iga neljas teismeline püüab kaalust alla võtta"

Samas pole evakueerimisjuhistes kirjas seda, kuhu peaks evakueerima Maarjamõisa hiigelkompleksi haiged ning linnale pole vajalikuks peetud ka varjendeid. Tartu kriisikomisjoni koordineerija Madis Oona märgib, et kogu linna evakueerimist plaan ette ei näe. Ta tunnistab, et evakueerimisplaan ei hõlma meditsiiniasutusi. „Iga haigla peaks ise teadma, kuhu ta oma haiged toimetab." 11.02.2013, Õhtuleht „Tartu evakuatsiooniplaan: varupatareid kaasa, gaasimaski pole vaja".

Arst peab saama korralikku palka ning Eesti peab pingutama, et noor arst tunneks oma vajalikkust ja väärtust. Arst peab tundma, et olukord tervishoius läheb ülesmäge või vähemalt mitte allamäge. Eesti ei jaksa maksta heaoluriigi palka, aga miski ei keela meid korraldada tervishoidu nii, et selles oleks tervishoiutöötajatel ja patsientidel hea olla. Perspektiivitunne ei koosne vaid palgast, siia lisanduvad suhted kolleegidega, täiendõppe võimalused, töösuhted tööandjaga (haiglaga), erialased arenguvõimalused, haiglatevaheline töökorraldus, ühiskondlik lugupidamine jne. 06.01.2013, Delfi „Arst-resident Märt Põlluveer: iga mõtlev nooremtohter näeb lagunevat süsteemi"

Ülikooli kliinikumi kõrvakliiniku uneuuringute keskus sai läinud aasta lõpus uue polüsomnograafi ehk tipptehnoloogilise seadme, mis annab kompleksse pildi inimese unest ja tervislikust seisundist. Seni saadi Kuperjanovi tänava kliinikus öiseid uneuuringuid teha korraga kahele patsiendile, ent nüüd on võimalik ühel ööl vastu võtta kolm patsienti. Unearst Marlit Veldi ütleb, et vajadus uneuuringute järele on aasta-aastalt kasvanud. 07.01.2013, Tartu Postimees „Unekeskus arenes sammu edasi"

Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloog Sulev Ulp ütleb, et mis rinnavähi sõeluuringuisse puutub, siis aasta-aastalt kasvab naiste aktiivsus neil käimisel. Maakondades läheneb osalusprotsent 70-le. Eelmisel aastal tegi Tartu Ülikooli Kliinikum oma piirkonnas 9200 mammograafiauuringut, neist 6000 selleks mõeldud bussis Kliinikumi mammograafiabuss teenindab Jõgeva-, Põlva-, Võru-, Valga-, Viljandi- ja Järvamaad ning igas maakonnas peatub see kaugelt rohkem kui ühes paigas. 08.01.2013, Tartu Postimees „Vähi sõeluuringud väärivad vaeva"

Kuna suund on haiglaravi lühenemisele, muutub taastusravi roll inimeste aitamisel aina olulisemaks, kinnitab Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vanemarst-õppejõud Maire Audova. "Kliinikumis on põhimõte, et peame olema eelkõige haigete õpetajad, mitte niivõrd protseduuride tegijad, aga loomulikult teeme ka protseduure, nii palju kui on võimalik antud näidustuste puhul teha." 15.11.2012, Põhjarannik „Taastusravi meeskonna tähtsaim liige on patsient"

Pidevalt lisandub uut teavet haiguse tekkepõhjuste kohta, intensiivselt areneb tõve tekkele kaasaaitavate geneetiliste muutuste uurimine. 22.11.2012, Eesti Päevaleht „Ülla Linnamägi: Kuidas tekib Alzheimer?"

«Praegused plaanid elusdoonorite ringi muutmiseks käsitlevad suunatud annetust konkreetse patsiendi jaoks ning seda eeldusel, et elundidoonoril on organi saajaga kas geneetiline või emotsionaalne side,» selgitas Tartu Ülikooli kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Palli. Ta kinnitas, et altruistliku ja/või anonüümse elusdoonorluse lubamist ei ole Eestis kaalutud. 26.11.2012, Postimees „Peagi võib neeru kinkida ka sõbrale"

Tartu Ülikooli kliinikumi endokrinoloog Aleksandr Peet kinnitas, et gluteenitalumatus ja diabeet esinevad koos tihedamini kui gluteenitalumatus eraldi muidu tervetel inimestel. Selle haiguse tõttu kontrollivad arstid kõiki diabeediga lapsi iga kahe aasta tagant, et teada saada, kas mõnel on tekkinud gluteenitalumatus. 28.11.2012, Postimees „Laste diabeet tungib agressiivselt peale"

Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi tegevjuht Agnes Karlson tõi lisaks välja mure, mis saab masinatest siis, kui need on vanaks jäänud või katki läinud – kus fond neid hoiab või kuidas uued kasutajad leiab? 03.12.2012, Eesti Päevaleht „Seadus sunnib haiglate toetusfonde skeemitama"

Kristina Oja märgib, et hospiitsiosakond ei kujune mitte kõigile patsientidele surmaeelse ravi osakonnaks. Jah, seal ollakse tavaliselt väga raskete haiguste tõttu, millest terveks saada pole võimalik. Olgu neiks kas pahaloomuline kasvaja, kopsu-, südame- või neeruhaigus, Alzheimeri tõbi, infarkt või komatoosne seisund. Siiski kirjeldab Kristina Oja ka juhte, mil nende osakonda on kodunt toodud vähihaige, kes ei söö ega joo ning on valmis surema. Aga pärast valuravi ja iiveldusvastaseid rohtusid inimese enesetunne ja üleüldine toonus paranevad ning ta saab tagasi koju. Ja elab oma lähedaste keskel veel hulga aega. 18.10.2012, Tartu Postimees „Ükskord tuleb leppida, et aeg saab otsa"

„Eesti positsioneerub uuringus Põhjamaade hulka, kelle tulemused on võrdluseks olnud Inglismaast paremad. See on märkimisväärne saavutus, „ leidis TÜ kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja professor Joel Starkopf. 05.11.2012, Postimees „Uuringu väitel teevad Eesti arstid imelist tööd"

Hematoloogia ja onkoloogia residentuuri üldjuhendaja professor Hele Everausi sõnul pole üks lisa-aasta ideaallahendus, neid võiks olla isegi kaks. „Onkoloogia residentuuris läheb esimene aasta ülderialade õppimiseks, milleta ei saa asuda onkoloogiaõpingute kallale. Ma ei arva, et see otsus on tulnud kiirustades, me oleme seda arutanud küll ja võimegi arutama jääda, kuni sotsiaalministeeriumi rahastus ära kaob. Üldjuhendajate koosolekul pool aastat tagasi olid küll kõik poolt," ütles doktor Everaus. 07.11.2012, Tartu Ekspress „Residentuurile aasta otsa?"

Kuigi vähktõbi on enamasti eakamate inimeste haigus, tasub valvas olla kõigil, sest haigus võib tekkida igas vanuses. Aastas saab Eestis vähidiagnoosi ligi 7000 inimest. Pahaloomulised kasvajad on südame- ja veresoonkonnahaiguste kõrval üks peamisi haigestumise ja surma põhjusi Euroopas ja ka Eestis. 09.11.2012, Linnaleht „Jana Jaal: Varem avastatud vähk on paremini ravitav"

Tartu Ülikooli Kliinikumis saavad doonorid vereloovutamise eel küsitluslehe täita elektrooniliselt – verekeskusesse on selleks üles seatud neli arvutiga töökohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskuse direktor Helve König ütles, et kuigi kõik olulised andmed doonorite kohta on arvutis juba 15 aastat, salvestuvad nüüd digitaalselt ka kõik küsitluslehed. Tänu arvutile saavad doonorite andmed aga igas mõttes veel korrektsemaks. Kui inimese kontaktandmetes on vahepeal midagi muutunud, märkab ta neid oma silmaga ja saab kohe ära parandada. 13.07.2012 Tartu Postimees „Doonor täidab ankeedi arvutis"

«Eestis on levinud suhtumine, et vaktsineerimine on pigem tittede värk ja koos lapsepõlvega kaob selleks vajadus,» nendib Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna juhataja Matti Maimets. Paraku ei pea see laialt levinud arvamus paika. Ta toob näite: «Kui teie mõnel tuttaval on olnud kopsupõletik, võib suure tõenäosusega selle süüdlaseks pidada pneumokoki ehk Streptococcus pneumoniae bakterit.» 24.07.2012 Õhtuleht „Mitte ainult tittedele"

"Nii palju õnnetusi, kui pealinnas juhtub, meil õnneks ette ei tule. Paar-kolm batuuditraumat päevas. Enamasti on kannatajateks 4–10aastased lapsed. Põhilised on põrutused," ütleb Šeffer. On ka küünarvarreluude ja sääreluude vigastusi, hüppeliigeste väljaväänamist." 27.07.2012 Õhtuleht „Päevas satub batuudiõnnetuste tõttu traumapunkti tosin last"

Mittetulundussektori n-ö suurettevõtjateks võib Eestis pidada riigi osalusega sihtasutusi, millest aga paljusid saab kolmanda sektori alla liigitada vaid tinglikult. Tegu on asutustega, mille aastakäive on kümneid miljoneid eurosid ja rohkemgi – SA Tartu Ülikooli Kliinikum tulud moodustasid mullu üle 114 miljoni euro ja täisajaga töötajaid oli üle 3300. 24.07.2012 Postimees „Vabaühendused tulevad ots otsaga kokku"

Läinud nädalal siirati Tartus kahele noorele patsiendile kõrvalest, mis modelleeriti nende enda roidekõhrest. Ettevõetu õnnestus hästi. Uus kõrv jääb esialgu tasapinnaliselt naha alla, kuni tehakse veel ka jätkulõikus. Selliseid väliskõrva taastamise operatsioone ei ole varem Tartu Ülikooli kliinikumi kõrvakliinikus ette võetud. Opereeris Saksamaalt Eestisse sõitnud rekonstruktiivkirurgia tippspetsialist Ralph Magritz, teda assisteeris siinse kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm. 05.06.2012, Postimees „Saksa kirurg ehitas kaks kõrvalesta"

Alates 1990-ndate keskpaigast on dr Margus Punabi sõnul Eestis kiiresti kasvanud eesnäärmevähi levimus. „Kuigi põhiosas on tegemist vanemate meeste haigusega, eristub Eesti koos Rootsi ja teiste Põhjamaadega suhteliselt väga kõrge suremusega eesnäärmevähki," ütles Punab. 07.06.2012, Eesti Päevaleht „Mehed vajavad sõeluuringuid"

Vastuvõtjad esitlesid haigla praeguseid ettevõtmisi, milles pearõhk oli polikliiniku eriarsti vastuvõttude korraldamisel ja statsionaariga seotud teemade arutelul. Kui kliinikumil on tavapärane ja tihedam koostöö Tartule lähemate piirkondadega, siis ei ole sugugi harvad juhtumid, et eriarstiabi saavad neilt ka Rakvere piirkonna inimesed. 13.06.2012, Virumaa Teataja „Rakvere haiglat külastas Tartu ülikooli kliinikumi juhtkond"

«Muruniiduki- või murutraktoriõnnetusi on olnud rohkem, aga viimase paari nädala jooksul on olnud kaks, mis lõppesid haiglaraviga,» rääkis Tartu Ülikooli kliinikumi lastekirurgia osakonna arst Ragnar Lõivuke. Arsti sõnul juhtuvad sellised õnnetused tavaliselt siis, kui laps jookseb murutraktori läheduses ning komistab ja kukub. Või istub laps murutraktorit juhtinud inimese süles või kusagil sõiduki serva peal ja kukub selle lõiketerade ette. 14.06.2012, Postimees „Murutraktori ette kukkunud lapsed said rängalt viga"

«Kõrvakliinikus kuulub unehäiretega haige uurimise juurde ülemiste hingamisteede, see on ninast kuni kõrini, suuruse, kuju ja funktsiooni hindamine. Ülemistes hingamisteedes leitud hädade, uneaegsete hingamishäirete esinemissageduse ehk unelämbuse raskusastme, patsiendi kehakaalu ja kaasuvate haiguste alusel saab otsustada, millist ravi patsient vajab,» ütleb Veldi. 09.05.2012, Postimees „Tähelepanu, seltsimehed unetud!"

Punabi kogus on esindatud üle saja Eesti kunstniku. Kunstimajas saab vaadata viiendikku või neljandikku tema kollektsioonist. Teema «Mees, seksuaalsus, kunst» on tihedasti seotud Punabi erialaga. «Ma olen meeste teemaga tegelnud üle 20 aasta,» ütles ta. «Alustasin füüsilisest tervisest, aga praeguseks olen üsna veendunud, et Eesti meeste terviseprobleemid on hoopis sotsiaalse ja psühholoogilise poole peal.» 10.05.2012, Tartu Postimees „Meestearst tõi oma kogu mehelikuma osa näitusele"

Valminud on arstlike erialade arengukavad ja seetõttu on olemas visioon eriala arengutest Eestis, sh milline abi peaks olema kättesaadav kohapeal. Teeme sellesse viimaseid täiendusi. Oleme põhjalikult analüüsinud teenuste jaotumist, haiglas toimuvat ja haiglavälist abi; sünnitusabis ja perinataalstatistikas toimunud muutusi, valmisolekut valveteenuse osutamiseks, personaliga kindlustatust, hinnanud eriarstide vajadust ja sellega seoses koolitusvajadust. 11.05.2012, Eesti Päevaleht „Professor Helle Karro: meie saatuse määrab see, millisesse perekonda me sünnime"

Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeed Katre Maasalu tõdeb, et paraku ei anna mineraalide vähesus luukoes endast mitte mingit märku, samal ajal kui paljude muude tõbede puhul hakkavad vereanalüüsid tasapisi muutuma ja inimese enesetunne halveneb. 12.05.2012, Postimees „Hoia luudel silm peal"

Sulev Haldre märgib, et epilepsiat ei saa avastada läbivaatuse teel, seda saab diagnoosida ainult siis, kui hoog on esinenud. Samas on hoogu raske ära tunda. See võib olla mingi muu ajutine häire – vererõhukõikumisest tekkinud minestus või südamerütmihäire, mil veri ei jõua ajusse ja mis võib samuti esile kutsuda epileptilise hoo. 13.02.2012, Tartu Postimees „Epileptik elab täie rinnaga"

Tartu ülikooli kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku osakonnajuhataja Ain Kaare sõnul pakkus detsembris jooksma hakanud reklaami peale end luuüdidoonoriks umbes 25 inimest. „Protsentuaalselt pole see paha, absoluutarvudes oleks oodanud natukene paremat tulemust," nentis ta. 15.02.2012, Eesti Päevaleht „Eestit aitavad luuüdiga sakslased, meie oma doonoritest abiks ei piisa"

„Me võime küll mõelda, et oleme noored ja tugevad inimesed, ning otsustada, et jätame end sel aastal vaktsineerimata," tõi Maimets esile ühe mõttekäigu. „Aga kui tähelepanelikumalt vaadata, siis on meie ümber alati nõrgemaid inimesi – nii tööl, kodus kui sõprade ringis. Kas me oma vanavanemad, väikesed lapsed või mõni kroonilist haigust põdev kolleeg. Kui me ei hooli endast, siis võiksime hoolida neist ning mitte tappa neid gripiga." 15.02.2012, Tartu Postimees „Gripp hilineb, kuid tuleb piisavalt karm"

Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre kinnitas aga paar päeva tagasi Linnalehele, et nemad on probleemi seljatanud ja hakkavad oma uues päevakirurgiaosakonnas puuetega patsientidele ravivõimalust pakkuma alates aprillist. Seda, et poliitiline tahe häbiväärsele probleemile lahendus leida on olemas, kinnitab fakt, et tänavuse aasta haigekassa eelarves on puuetega inimeste hambaraviga seotud narkoosi rahastamiseks esimest korda ajaloos olemas eraldi rida – 12 750 eurot. Sellest jagub narkoosi saamiseks 50 inimesele. Kuigi Tartu ülikooli kliinikum väärib otsustava teo eest ordenit, on see puuetega inimestele siiski vaid poolik lahendus. Raskete invaliididega läbi kogu Eesti Tartusse hambaravile sõita on paljude jaoks keerukas ja ka kulukas. 17.02.2012, Linnaleht „Puuetega inimestele tekib narkoosis hambaravi võimalus"

Kindlasti on tulevikus ka Eestis vähivaktsiinil oma koht vähiravis. Eesti patsiendid peaksid ikka saama samaväärset ravi, mis mujalgi maailmas on parimaks arvatud. Omaette küsimus on vaktsiini individuaalsuses, mis tähendab konkreetse haige kasvajarakkude kasutamist vaktsiini saamiseks. Sisuliselt on tegemist rakuteraapia ühe liigiga. Eestis on olemas kõik eeldused, et vastavaid personaalseid vaktsiine tulevikus valmistada. 21.01.2012, Postimees „Uudne ravi tõotab vähile tugevat vastulööki"

Küll aga arutavad naised üsna elavalt ultraheliuuringu pildi endale saamise võimaluste üle perefoorumites. Mõned on rahulolematud hinna, teised jälle selle pärast, et raha eest saadud pildid on kehvakesed. Asser ütleb, et salvestatud piltide kvaliteet sõltub eelkõige uuringu kvaliteedist. Selles on oma osa nii loote asendil, raseduse kestusel kui ka naise anatoomial ja nii-öelda nähtavusel. 24.01.2012, Tartu Postimees „Ema kõhus kasvava beebi pildi hind rabab rahakotti"

Selle võinuks talle panna ka Eesti tohtrid, kuid haigekassa keeldus eelmise aasta lõpus Eesti arstide taotlusest lülitada pumba panek tervishoiuteenuste loetellu. Igaks juhuks jättis haigekassa avatuks tagaukse - nad rahastavad pumba paigaldamist välismaal! Möödunud nädala neljapäeval sõitiski Aivo Helsingi Ülikooli südamekirurgiakliinikusse, et saada tehissüda. Tartu Ülikooli Kliinikumi kardiokirurg Arno Ruusalepp tunnistab kummalist olukorda: „Eesti südamekirurgid ja kardioloogid on valmis seda teenust Eesti haigetele pakkuma, aga ei tee seda, sest ravi ei kompenseerita." 26.01.2012, Eesti Ekspress „Haigekassa maksab kinni vaid välismaal paigaldatud tehissüdame"

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini arst Kuido Nõmm lisab sellele faktile, et tänavu talvel on neile toodud ka mõned alajahtunud patsiendid, kuid õnneks mitte eluohtlikus seisus. Pakaseliste ilmade tervisekahjustustest rääkides tulebki Nõmme sõnul eristada külmunud patsienti alajahtunud patsiendist. Ta selgitas, et külmumine ei ole otseselt eluohtlik. Tavaliselt on külmavõetud kas näpud, varbad, nina või kõrvalestad ning halvimal juhul on võimalik neist lihtsalt ilma jääda. 03.01.2012, Tartu Postimees „Purjutanud noor mees magas lumehanges"

Et inimest oleks nõnda suure verekaotuse korral võimalik üldse aidata, läheb vaja suures koguses värsket doonoriverd, kuna vastasel juhul tekivad hüübimisprobleemid. Sestap kutsub verekeskus taoliste juhtumite korral doonoreid erakorraliselt kohale. „Kõik töötajad üritavad sellega siis tegeleda, inimesi ei saa alati kätte, veregruppe ei ole alati," rääkis verekeskuse direktor Helve König. 08.12.2011, Tartu Ekspress „Ratturi elu ei suudetud päästa"

«Ma mõtlesin, et see ei ole võimalik, et üks haigus tuleb ja rikub mu igati elurõõmsa ja õnneliku tüdruku elu ära,» meenutab Merle Anton kahe aasta tagust meeleheidet. Ta ütleb, et on väga tänulik Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku arstile Tiina Rägole, kes tõi Kärdi kriitilisest olukorrast välja ning valvab praegugi ta last. 12.12.2011, Tartu Postimees „Üksteise toetus aitab haigusega võidelda"

Einasto näeb organite laialdases väljavahetamises ohtu. "Inimeste käitumine on väga riskialdis. Kui organite asendamine läheb väga hõlpsaks, siis ei hooli keegi oma tervisest," ennustab ta. Kui "keha vahetamisega" saadakse tulevikus ilmselt hakkama, siis lahendamatuks probleemiks jääb närvisüsteemi parandamine või uuendamine. Seetõttu kasvab see osa ühiskonnast, kes vajab kõrvalist abi. 15.12.2011, Eesti Ekspress „Tagasi tulevikku: Tulevikus prindime endale uue neeru"

Heleri Roosmäe plaan oli järgmine: teha mitte lihtsalt mingi ilus maja, vaid luua piparkoogilõhnaline koopia Vallikraavi tänav 10 asuvatest hoonetest kõikide oma rõdude ja väljaehitistega. Ka pink, kus patsiendid käivad õues istumas, oli tähtis!

Et midagi ei ununeks, käis Heleri ühel päeval oma haiglat veel ekstra takseerimas ja üles visandamas. 19.12.2011, Tartu Postimees „Muinasjutuhaigla annab jõudu"

Doktor Veberi meenutused ei jäta kahtlust. Liiklusõnnetuses võib iga sentimeeter olla muutuja, mis otsustab elu ja surma vahel. Võid olla atleet või oivik – kui avarii mehhanism on sama, siis on seda ka vigastused. Ainult vanus on see, mis võib elu mündiviskel noorematele tillukese eelise anda. 22.12.2011, Tartu Ekspress „Hetk, mil inimelu maksis üks euro"

Ma arvan, et on hea olla sellises vanuses. Kõige rohkem tunnen ma rõõmu erialasest tööst. Neurokirurgias me tegutseme ju üsna väikse meeskonnaga. Aga keskkond ja vastastikune usaldus ja kompetentsuse edasiandmine, see kõik toimib meie eriala sees väga hästi. Ja kui sa oled parasjagu 50. aastates inimene ja tunned, et su ümber ongi enam-vähem kõik nii, nagu see Eestis on saavutatav, siis muidugi oled rahul. 23.12.2011, Tartu Postimees „Aime Jõgi kõneles neurokirurgi akadeemik Toomas Asseriga"

„Meil pole standardarvamust, teeme enamasti nii, nagu patsient tahab," kinnitab Fred Kirss. See puudutab nii otsust, kas ja millist valuvaigistit pruukida, millist asendit kasutada ning üldse kõike, mis on seotud sünnitaja heaoluga. Standardveendumusi võib olla Kirsi sõnul pigem esmasünnitajail. 30.12.2011, Tartu Postimees „Lapsed sünnivad Tartus üha rutem"

Ma arvan, et see on aasta, kus ootused ja võimalused lähevad lahku. Personalil on palgatõusuootus, aga parim, mis me saavutada võime, on tagasi saada masueelsed palgad. Teisalt on see tulevikku suunatud aasta, ja siin peangi silmas järgmist ehitusjärku. Ja veel! Haigekassa on oma nelja aasta prognoosis ette näinud palkade tõusuks hinnakomponendi suurendamise alates 2013. aastast. Ja kuigi see, mis sinna on sisse kirjutatud, on vaid kolm protsenti – see on vähe ega kata isegi inflatsiooni –, siis meil tuleb loota, et kõik tööturuosalised, sealhulgas haigekassa ja riik kõik koos tegutseksid suurema läbimurde saavutamise nimel. 05.01.2012, Tartu Postimees „Aasta, mil ootused ja võimalused tervishoius lähevad lahku"