Lisatud: 07 Veebruar 2025

1. aprillist 2025 toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia eriala vastuvõtud läbi eelneva perearsti või mõne muu eriala eriarsti e-konsultatsiooni. Muudatuse eesmärk on kiirendada patsientide õigel ajal ravile jõudmist, niisamuti suurendab ümberkorraldus neuroloogide vastuvõttude kättesaadavust. 

Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonna vanemarst-õppejõu Mark Braschinsky sõnul on muudatuse ajendiks mitmed senised kitsaskohad. „On teada, et neuroloogias on pikad ootejärjekorrad, sealjuures on järjekorras need patsiendid, kes tegelikult neuroloogilist tähelepanu ei vaja. See omakorda tähendab, et need patsiendid, kes tõepoolest neuroloogi hindamist vajavad, võivad jääda ilma vajalikust abist või peavad seda liiga kaua ootama,“ selgitas dr Braschinsky. Samuti võib piirata vastuvõtule pääsemist geograafiline piiratus: „Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogi konsultatsioone soovivad patsiendid kogu Eestist, ent paljudel neist puudub reaalne võimalus füüsiliselt kohale tulla, mis jätab osa abivajajatest sootuks kõrvale,“ lisas dr Braschinsky.

E-konsultatsioonid lahendavad mitmeid süsteemseid probleeme, säästes aega ja vähendades vajadust patsientidel kliinikusse sõita. „E-konsultatsiooni kaudu on tagatud kiirem juurdepääs spetsialisti arvamusele, samuti võimaldavad e-konsultatsioonid neuroloogidel täpsustada konsultatsiooni prioriteetsust ja seeläbi suurendada kogu raviprotsessi paindlikkust. Patsiendi haigusloo ja varasemate uuringutulemuste jagamine on e-konsultatsioonide abil lihtsam ning neuroloog saab hõlpsalt tutvuda vajaliku taustinfoga. Samuti võimaldab e-konsultatsioon neuroloogil koheselt määrata, kas ja kui kiiret füüsilist vastuvõttu iga konkreetne patsient vajab. Sõltuvalt patsiendi kliinilisest probleemist võib neuroloog suunata inimese viivitamatult erakorralise meditsiini osakonda, kutsuda ta vastuvõtule 7 kuni 48 päeva jooksul või määrata hilisema kuupäeva,“ tutvustas eesootavat ümberkorraldust neuroloog.

Paindlik lähenemine parandab närvikliiniku võimalust prioriseerida patsientide konsulteerimist probleemi kiireloomulisuse alusel igal individuaalsel juhul, mis on samm lähemale personaalmeditsiini suunas. Sealjuures on e-konsultatsiooni käigus võimalik senisest kiiremini planeerida patsiendile ka vajalikke uuringuid ja anda nõu igapäevaeluks, parandades üldist rahulolu ja elukvaliteeti.

Neuroloogia eriala e-konsultatsioonile saavad patsiente suunata nii perearstid, Kliinikumi teiste erialade eriarstid kui ka kogu Eesti teiste tervishoiuasutuste arstid. E-konsultatsioon on Tervisekassa poolt kindlustatud patsientidele tasuta. E-konsultatsioonidele üleminek ei mõjuta esialgu tasuliste neuroloogi konsultatsioonide korraldust, mis toimuvad esialgu senise korralduse alusel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 07 Veebruar 2025

Visiidi- ja voodipäevatasud. Alates 1. aprillist 2025. a suureneb ambulatoorse eriarstiabi visiiditasu 5 eurolt 20 euroni ja haigla voodipäevatasu suureneb 2,5 eurolt 5 eurole. Visiiditasu ei tõuse ja on ka edaspidi 5 eurot toimetulekutoetuse saajatel, vähenenud töövõimega inimestel, alla 19-aastastel lastel, lapseootel naistel ja alla aastaste laste emadel, üle 63-aastastel, töövõimetus- või vanaduspensioni saajatel ning töötutel. Kui ambulatoorset eriarstiabi osutatakse raseduse või sünnituse tõttu, on see patsiendile visiiditasuta.

Kui ambulatoorse eriarstiabi osutaja jätab kindlustatud inimese jälgimisele või ravile ja vaja on korduvvastuvõtte, küsitakse patsiendilt 1. aprillist  visiiditasu vaid kord aastas. Samasugused õigused ja piirangud visiiditasudele hakkavad kehtima ka füsioterapeudile, kliinilisele psühholoogile ja logopeedile, kui osutavad teenust patsiendile pere- või eriarsti saatekirja alusel. 

Retseptitasud. 1. jaanuarist 2025 tõuseb ravikindlustatud isiku retsepti omaosalus ehk retseptitasu 2,5 eurolt 3,5 eurole.   

Abivahendid. 2025. aasta 1. septembrist saab riigipoolse soodustusega abivahendeid soetada ilma eelneva puude raskusastme või vähenenud töövõime hindamiseta. Lapsed saavad abivahendeid 90% soodustusega ja tööealised vastavalt abivahendite määruse loetelule. 2025. aasta algusest tõstetakse ka osa abivahendite riigiosalust, sh näiteks liikumisabivahendid, osaliselt inkontinentsustooted (sidemed, mähkmed) ja jalatsid.

Uued raviteenused ja meditsiiniseadmed. Alates 2025. aastast laienevad sõeluuringute sihtrühmad: rinnavähi sõeluuringusse kaasatakse 72-aastased naised, jämesoolevähi sõeluuringusse 58-aastased ning alustatakse geneetilise riski põhist rinnavähi sõeluuringut 40-aastastele. Lisaks, 1. jaanuarist lisandub 81 uut Tervisekassa poolt rahastatavat meditsiiniseadet. Nii laieneb hüvitatavate seadmete valik erinevate krooniliste haigustega patsientidele, näiteks diabeetikutele, uneapnoega ja urineerimisfunktsioonihäirega patsientidele. Samuti lisandub uusi ravivalikuid  patsientidele, kes vajavad aspiratsioonisonde, stoomitarvikuid, ortoose, tallatugesid, haavasidemeid, venoosse kompressiooni tooteid, armiravi plaastreid ja rinnakompressiooni tooteid.

Täiendav ravimi- ja meditsiiniseadme hüvitis. 1. jaanuarist 2025 laieneb täiendava hüvitise maksmise süsteem, millele lisatakse ka meditsiiniseadmete kulud. Hüvitist saavad ravikindlustatud inimesed, kes on kalendriaasta jooksul tasunud Tervisekassa hüvitatavate ravimite ja meditsiiniseadmete soodusretseptide eest vähemalt 100 eurot vältimatut omaosalust. Täiendav hüvitis on oluline kõigile inimestele, kellel on ravivajadusest tulenevalt kõrgemad kulud ravimitele ja meditsiiniseadmetele. Kui varem sai lisasoodustust ainult suurte ravimikulude katteks, siis nüüd laieneb täiendav hüvitis ka meditsiiniseadmetele. Muudatus võimaldab toetada inimesi, hinnates nende abivajadust senisest terviklikumalt.

Õendusabi. 1. jaanuarist väheneb statsionaarse õendusabi omaosalus 15 protsendilt kümnele ehk Tervisekassa hakkab tasuma varasema 85% asemel 90% teenuse hinnast, mõjutades positiivselt umbes 14 000 inimest aastas, neist enamik vanemaealised. Õendusabis on inimeste jaoks kõige suurem omaosalus – keskmiselt viibib inimene õendusabis 36 päeva, mille  eest peab praegu maksma oma taskust üle 800 euro. Muudatuse tulemusena väheneb hind inimeste jaoks keskmiselt 240 eurot.   

Patsiendikindlustus. Tartu Ülikooli Kliinikumi ja PZU Kindlustuse vahel sõlmitud tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse lepingu alusel on Kliinikumi patsientidel võimalik tervishoiuteenuse osutamisel tekkinud kahju hüvitise saamiseks pöörduda kindlustusandja poole. Kahjunõude saab esitada kahju kannatanud isik, kelleks võib olla patsient ise, tema ülalpeetav, pärija või muu isik, kellele on kahju tekkinud. Pikemalt Kliinikumi kodulehel.

Lastega töötavate spetsialistide hoolsuskohustus. 1. jaanuarist 2025 jõustuvad lastekaitseseaduse muudatused, millega Eesti jõuab nende riikide hulka, kus lastega töötavatel spetsialistidel (nt õpetajad, tervishoiutöötajad, treenerid, huviringijuhendajad) on oma ametiülesannetest tulenevalt kõrgendatud hoolsuskohustus abivajavat last märgata ja lastekaitset temast teavitada. Abivajavast lapsest teavitamise kohustus on tegelikult igal inimesel, kes hädas olevat last märkab. Abivajavast lapsest on kõige lihtsam teavitada üleriiklikul lasteabitelefonil 116111.

Uus rahvatervishoiu seadus. 1. septembrist 2025 hakkab kehtima uus rahvatervishoiu seadus, millega on näiteks solaariumi- ja tätoveerimisteenused lubatud vaid täisealistele. Esmakordselt on seaduses alus sekkuda ka libameditsiini levitamisesse, et kaitsta inimesi otseselt tervisele ohtlike toodete ja teenuste eest. Seadus annab Terviseametile õiguse alustada järelevalvet ja määrata trahv, kui tehakse üleskutseid kasutada näiteks konnamürki või MMS-i tervise hoidmise, kaitsmise või parandamise nimel. Uue seaduse alusel on ka kõigil teistel ministeeriumidel ülesanded rahvatervishoiu korraldamisel, mh tuleb erinevate otsuste kavandamisel hinnata rahvastiku tervisele avalduvat mõju ja sellega ka arvestada. 

Tervisteenuste maksusoodustus. Tööandjad saavad 2025. aastast soovi korral tasuda maksusoodustusega töötajate hambaravi, füsioteraapia või toitumis-nõustaja eest. Varem piirnes maksuerand vaid sportimise ja eraravikindlustuse paketiga.  Terviseprobleemide ennetamine on parim viis, kuidas tagada Eesti inimestele pikem ja tervem elu ning hoida kontrolli all ravikindlustuse kulud.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 07 Veebruar 2025

Alanud aastal alustatakse esmakordselt Eestis olulist südame- ja veresoonkonna haigust – kõhuaordi aneurüsmi – käsitleva uuringuga, et diagnoosida haigust juba varajases staadiumis. Tervisekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt rahastatud pilootprojekti raames läbiviidavale sõeluuringule oodatakse 65-aastaseid mehi nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt.

Kõhuaordi aneurüsmi korral on oluline selle haiguse varajane avastamine, kuna aneurüsmi rebenemine on eluohtlik ja kiiret ravi vajav seisund. Kõhuaordi aneurüsm on keha suurima veresoone ehk aordi liigne laienemine kõhu piirkonnas. Aordi laienemist põhjustavad haiguslikud muutused aordiseinas ja üheks suurimaks riskifaktoriks on suitsetamine. Haigusest on enam ohustatud üle 60-aastased mehed, riskifaktoriteks on veel ateroskleroos, kõrgvererõhutõbi ja pärilikkus (1. astme sugulastel haiguse esinemine).

„Sõeluuringu pilootprojekti eesmärk on avastada haigus võimalikult varakult, mil ravi on efektiivsem. Olulisena on maailmas ka näidatud, et sõeluuringu edukal rakendumisel väheneb lisaks aordi aneurüsmist tingitud suremusele ka surmade arv teise väga olulisse südame-veresoonkonna haigusesse – südame isheemiatõvesse. Aneurüsmi varajaseks avastamiseks tehakse patsiendile ultraheliuuring kõhuaordist,“ selgitas projekti kliiniline juht, Kliinikumi kirurgiakliiniku veresoontekirurgia osakonnajuht professor Jaak Kals. „Kõhuaordi aneurüsmid tekivad ja arenevad ilma märgatavate sümptomiteta. Küll aga võib olla juba suure aneurüsmi korral tuntav valu kõhu- ja ka seljapiirkonnas ning tuiklev tunne naba lähedal,” täiendas prof Kals.

Tervisekassa juhatuse liikme Maivi Parve sõnul on tegemist eluliselt tähtsa projektiga. „Kõhuaordi aneurüsm on potentsiaalselt eluohtlik haigus, mille korral on suremus kuni 90%. Seetõttu on pikalt ja hoolikalt ette valmistatud sõeluuringu pilootprojekt elulise tähtsusega. Tänaseks on loodud ülesehituselt lihtne, tõhus ja valutu sõeluuring, millel on väga oluline roll ühe tõsise haiguse ennetamisel,“ sõnas Maivi Parv.

Eestis haigestub kõhuaordi aneurüsmi hinnanguliselt 440−700 inimest aastas, kuid enamik juhtudest on asümptomaatilised ning jäävad seetõttu algstaadiumis avastamata. Haigestumine on suurim 65–69-aastaste hulgas ja enamasti avaldub see meestel. Eestis registreeritakse aastas 80−100 uut kõhuaordi aneurüsmi haigusjuhtu, millest ligi pooled on juba tüsistunud – kõhuaordi rebendid, mille suremus ulatub umbes 80–90 protsendini.

Sõeluuringule pöördumiseks saadab Tervisekassa juhuvalimi alusel kutsed 65-aastastele meestele nii Tartust ja Tartumaalt kui ka Tallinnast ja Harjumaalt. „Paneme inimestele südamele, et nad kutset tähelepanuta ei jätaks ning pöörduksid ultraheliuuringule ja nõustamisele. Vajadusel jäävad patsiendid kas jälgimisele või suunatakse ravile,“ lisas prof Jaak Kals.

Kliinikumi ametlikud koostööpartnerid projekti läbiviimisel on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu Ülikool. Pilootprojekti õnnestumisel on võimalik algatada ka üleriiklik sõeluuring, millised on juba toimumas näiteks Rootsis, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 07 Veebruar 2025

Talvisel perioodil on laste kõrvavalu tihti seotud hooajaliste hingamisteede viirushaigustega, mis võivad edasi areneda keskkõrvapõletikuks. Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku vanemarst-õppejõud Linda Sõber selgitas, kuidas viirused ja bakterid kõrvavalu esile kutsuvad, millised sümptomeid tuleks jälgida ning kuidas saavad vanemad kodustes tingimustes last aidata.

Keskkõrvapõletik on trummiõõne limaskesta põletik, mis esineb kõige sagedamini 6 kuu kuni 2 aasta vanustel lastel. Kuigi keskkõrvapõletik võib olla nii viiruslik kui bakteriaalne, on enamasti tegemist siiski viirusinfektsioonile järgneva bakteriaalse põletikuga. Enne neljandat eluaastat põevad keskkõrvapõletikku vähemalt ühel korral kuni 60% väikelastest. „Imikud ja väikelapsed on kõrvavalu osas haavatavamad, kuna nende kuulmetõri ehk kanal, mis ühendab keskkõrva ninaneeluga, on füsioloogiliselt lühem, horisontaalsema asetusega ning kitsam,” selgitas dr Sõber. Viirusinfektsioon põhjustab nii ninalimaskestade kui kuulmetõrve limaskesta turset, mis takistab ninaneelu ja keskkõrva vahelist normaalset õhuvahetust ning põletikulise sekreedi kogunemist keskkõrvaruumi. See omakorda soodustab bakteriaalse infektsiooni teket.

„Äge põletik ja keskkõrva rõhu tõus võib teatud juhtudel viia kuulmekile rebenemiseni. Rebenemisel võib tulla kõrvast veresegust läbipaistvat või valkjaskollakat vedelikku, kuid kuulmekile paraneb mõne päevaga ja püsivat kuulmiskahjustust lapsel sellest ei teki,” rääkis dr Sõber. Kuulmetõrve ventilatsioonihäiret soodustab omakorda suurenenud ninaneelumandel ehk adenoid, mis sulgeb kuulmetõrve suudmed. Lisaks on uuringute kohaselt riskiteguriteks viibimine lastekollektiivis ja kokkupuude passiivse suitsetamisega.

Dr Linda Sõbra sõnul ei pruugi lapsed alati osata selgitada oma kaebusi või valu asukohta, mistõttu tuleb olla tähelepanelik, kui lapsel esinevad järgmised sümptomid: nohu ja köha, kõrva sage katsumine või hõõrumine vastu patja, lohutamatu nutt, isutus ja rahutus, loidus, palavik, kuulmislangus või hägune eritis kõrvast. „Valu leevendamiseks võib anda lapsele valuvaigistit, näiteks paratsetamooli või ibuprofeeni ning hoolitseda, et ninahingamine oleks võimalikult vaba. Loputage regulaarselt lapse nina mereveega, kasutage lühiajaliselt tursevastaseid ninaspreisid või andke suukaudset nohusiirupit. Kui laps ei oska veel iseseisvalt nuusata, on vajalik kasutada sekreedi puhastamiseks apteegis müüdavaid ninapumpasid. Tihke sekreedi korral on nuuskamise soodustamiseks soovitav teha regulaarseid inhalatsioone füsioloogilise lahusega sekreedi veeldamiseks,“ kirjeldas kõrvakliiniku vanemart-õppejõud. Ta lisas, et kõrvapõletikest paranemine võtab keskmiselt nädal aega ning uuringute kohaselt isegi kuni 80% kõrvapõletikest ei vaja antibiootikumravi.

Kõrvavalu korral tuleks kindlasti vältida kõrva soojendamist, kõrva millegi tilgutamist ja puhastamist vatipulgaga. Klassikalise kuluga kõrvapõletiku ravi määrab perearst. „Kui aga kõrvavalu ja/või -põletikuga kaasneb ravimitele allumatu kõrge palavik, kõrvalesta ja kõrvataguse naha punetus või turse, verine või mädane eritis kuulmekäigust, tuleks pöörduda erakorraliselt valve-kõrva-nina-kurguarsti poole. Korduvate kõrvapõletike korral võib osutuda vajalikuks kõrva-nina-kurguarsti plaaniline visiit, et välistada adenoidi suurenemine ja kirurgilise ravi vajadus,” lausus dr Sõber.

Kliinikumi Leht   

Lisatud: 07 Veebruar 2025

2024. aastal osales Kliinikumis enam kui 33 000 inimest erinevates sõeluuringutes ja tervist edendavates programmides, mis aitavad hoida oma tervist ning avastada haigusi võimalikult vara. 2025. aastal ennetustegevused Kliinikumis jätkuvad. Teenuseid rahastab Tervisekassa ning need on tasuta nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata inimestele. Samuti ei ole vajalik saatekiri.

Alkoholitarvitamise häirega patsiendid saavad nõustamiseks pöörduda Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse, kus sõltuvushäirete õde teeb esmase hindamise ja võtab vajalikud analüüsid. Pärast esimest vastuvõttu toimub ravi määramine, hindamine ja jälgimine kas psühhiaatri või vaimse tervise õe juures. Vajadusel kaasatakse raviprotsessi kliiniline psühholoog ja/või sotsiaaltöötaja.

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 2025. aastal kõiki naisi sünniaastaga 1960, 1965, 1970, 1975, 1980, 1985, 1990, 1995. Sõeluuringu esmasuuring on HPV-uuring, mida saab teha nii kodus kui ka Kliinikumi naistekliinikus ja selle erinevates kabinettides (L. Puusepa 8, L. Puusepa 1a, Mõisavahe 34b).

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 2025. aastal kõiki naisi ja mehi sünniaastaga 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967. Sõeluuringuks on vajalik registreerida end pereõe vastuvõtule, kus antakse väljaheiteproovi võtmiseks peitveretest. Testi saab teha kodus ja edastada postiga laborisse. Kui testi tulemus on positiivne, tuleb lisauuringuks pöörduda koloskoopia uuringule. Kliinikumis tehakse koloskoopia uuringut sisekliiniku endoskoopia keskuses, kuhu perearst suunab saatekirja alusel.

Kopsuvähi sõeluuringu pilootprojekt. Kopsuvähi varajaseks avastamiseks on käimas pilootuuring, kuhu kutsutakse perearsti või -õe poolt need Tartu ja Tartumaa inimesed vanuses 55–74 aastat, kellel on suurenenud kopsuvähi risk. Sõeluuringus osalejatele tehakse Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliinikus madaladoosiline kompuutertomograafiline uuring. Kui uuringu tulemusel tekib vähikahtlus, suunatakse patsient edasi jätku-uuringutele.

Kõhuaordi aneurüsmi sõeluuringu pilootprojekt. 2025. aastal alustatakse Eestis kõhuaordi aneurüsmi varajase avastamise pilootprojektiga, et diagnoosida olulist südame- ja veresoonkonna haigust juba varajases staadiumis. Sõeluuringule pöördumiseks saadab Tervisekassa juhuvalimi alusel kutsed 65-aastastele meestele Tartust,  Tartumaalt, Tallinnast ja Harjumaalt. Sõeluuringu raames tehakse Kliinikumis ultraheliuuring kõhuaordist, nõustatakse patsienti ja vajadusel võetakse jälgimisele või suunatakse ravile.

Rinnavähi varajaseks avastamiseks oodatakse naisi mammograafilisele uuringule Kliinikumi radioloogiakliinikusse peamajas (L. Puusepa 8), Lõunakeskuse esindusse (Ränirahnu tee 21), Kvartali keskusse (Riia 2) või Mammobussi.  2025. aastal on uuringu sihtrühmas  kõik naised sünniaastaga 1951, 1953, 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969, 1971, 1973, 1975.

Seksuaaltervise alaseks nõustamiseks ja seksuaalsel teel levivate haiguste varajaseks avastamiseks saavad kuni 26-aastased noored pöörduda Kliinikumi meestekliinikusse (L. Puusepa 1a) ning naistekliiniku seksuaaltervise keskusesse (Vaksali 17). Nõustamiskabinettides saab konsulteerida nii suguhaiguste, raseduse ja rasestumisvastaste vahendite, seksuaalsuse ning seksuaalvägivalla teemadel.

Spordimeditsiinilisele terviseuuringule on oodatud kõiki kuni 19-aastased noorsportlased, kes treenivad ja võistlevad regulaarselt vähemalt kuus akadeemilist tundi nädalas lisaks kooli kehalise kasvatuse tundidele. Terviseuuringul hinnatakse noorsportlase kehalist arengut ja tervislikku seisundit ning antakse soovitusi tervisele ohutuks eakohaseks treenimiseks. Noorsportlaste terviseuuringuid tehakse Kliinikumis spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus Tartus (L. Puusepa 1a) ja Tallinnas (Sepapaja 12/1).

Tubaka- või nikotiintoodetest loobumiseks saab pöörduda Kliinikumi kopsukliinikusse. Nõustamisel määratakse sõltuvusaste, tuvastatakse loobumist takistavad emotsionaalsed häired ning koostatakse loobumis- ja raviplaan. Loobujale pakutakse kogu protsessi vältel järjepidevat toetust.

Vaktsineerimine. Lisaks ennetusprogrammides osalemisele on Kliinikumis võimalik kõigil täiskasvanutel end tasuta revaktsineerida difteeria-teetanuse vastu, mis on näidustatud 10 aasta tagant. Riskirühmadesse kuuluvad inimesed saavad end tasuta vaktsineerida ka COVID-19, gripi, meningokoki ja pneumokoki vastu. Tasulise teenusena saavad Kliinikumis vaktsineerida end riikliku immuniseerimiskava väliste vaktsiinidega kõik inimesed, kes soovivad ennetada näiteks puukentsefaliiti, grippi või reisimisega seotud infektsioonhaiguseid.

Rohkem infot: www.kliinikum.ee/patsiendile/ennetus/

Lisatud: 23 Detsember 2024

CVKeskus.ee viib alates 2012. aastast igal aastal läbi Eesti ihaldusväärseim tööandja uuringu, milles töövõtjad nimetavad organisatsioone, kus nad kõige enam töötada sooviksid. 2024. aastal nimetasid uuringus osalejad tervishoiusektori kõige ihaldusväärsemaks tööandjaks Tartu Ülikooli Kliinikumi. Tervishoiusektori esikolmikusse kuulusid veel Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Meliva.

2024. aasta uuring toimus septembrist detsembrini ja sellesse andis oma panuse pea 3500 töötajat üle Eesti, andes erinevate sektorite tööandjatele kokku rohkem kui 32 000 häält. Uuringu metoodika näeb ette, et objektiivsuse tagamiseks ei saa ettevõtted ise uuringusse registreerida või osalemise soovi avaldada. Ihaldusväärsemate tööandjate TOP20 üldedetabel sektorite üleselt selgus abistava metoodikaga, erialasektorite oma aga abistatud brändiuuringu metoodikaga, kus oli ette antud Maksu- ja Tolliameti andmete põhjal enam kui 25 töötajaga kuni 1000 ettevõtet sektoris. Lisaks said vastajad ka ise ettevõtteid juurde nimetada.

Uuringutulemused peegeldavad enamjaolt nende töötajate vaadet, kes asutuses veel ei tööta, ent oleksid valmis sinna kandideerima. Uuring viidi läbi CVkeskuse enda kanalites, sotsiaalmeedias kui ka erinevate koostööpartneri vahendusel.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eesti üks suurimaid asutusi, kus töötab enam kui 5000 töötajat, andes igapäevaselt oma panuse tervishoiuteenuste osutamiseks kõikidele Eesti elanikele. Suurim ametirühm Kliinikumis on õenduspersonal ligi 2000 töötajaga. Tugitöötajaid on Kliinikumis üle 1000, arste üle 800, kellele lisaks enam kui 200 arst-residenti ning hooldustöötajaid on Kliinikumis enam kui 900.

Kliinikum tänab nii praeguseid töötajaid lojaalsuse eest kui ka tervitab uusi kolleege, kes soovivad panustada ülikoolihaigla tegevustesse.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Detsember 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoda kutsus eelmisel aastal ellu uue algatuse – patsiendisõbraliku teo konkursi – et seeläbi tunnustada ja tänada Kliinikumi tervishoiutöötajaid nende pingutuste eest. 

Patsiendisõbraliku teo välja selgitamiseks koguti ettepanekuid nii patsientidelt, Kliinikumi töötajatelt kui ka laiemalt kogukonnast. Konkursile laekus 32 patsiendisõbralikku tegu ja tänuavaldust. Lõpphääletusele valis Kliinikumi patsientide nõukoda need 18 tegu, mille tulemusel on Kliinikumi teenused ja keskkond muutunud patsiendisõbralikumaks. Isiklikud tänuavaldused edastati otse Kliinikumi töötajatele.

Patsiendisõbralik tegu 2024 selgus nii rahvahääletuse tulemusel kui ka Kliinikumi patsientide nõukoja valikul.

Patsiendisõbralik tegu 2024 rahvahääletuse tulemusel on: Sõltuvushäiretega patsientide grupikohtumised Kliinikumis.

Veidi üle aasta tagasi alustati psühhiaatriakliinikus sõltuvushäiretega patsientide grupikohtumistega, mis on alternatiiviks seni Eestis ja mujal pakutud religioossele 12 sammu (AA) programmile. Grupikohtumised viiakse läbi SMART Recovery (Self-Management & Recovery Training) põhimõtetel ning kohtumised toetavad patsiente kainuse hoidmisel. Grupikohtumistel osalemine on patsientidele tasuta.

SMART Recovery põhimõtted on tõenduspõhised ja keskenduvad neljale olulisele teemale: osaleja motiveeritus kainuse hoidmisel, toimetulek tungidega, oskus juhtida ennastkahjustavaid mõtteid, tundeid ja käitumist ning liikumine tasakaalukama ja tervislikuma elustiili poole.

Grupikohtumisi viib läbi innukas psühhiaatriakliiniku sõltuvushäirete keskuse meeskond. Patsientide positiivne tagasiside, edulood ja jätkuv nõudlus motiveerivad SMART Recovery meeskonda regulaarsete grupikohtumistega jätkama, et anda lisaks igapäevatööle täiendav panus patsientide toetamisel.

Patsiendisõbralik tegu 2024 Kliinikumi patsientide nõukoja valikul on: Laborianalüüside andmise võimalus kodulähedases haiglas

Alates 2024. aasta märtsist on Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientidel võimalik anda laborianalüüse mugavalt enda kodulähedases haiglas, mis muudab patsiendi raviteekonna kiiremaks, mugavamaks ja nende vajadusi arvestamaks. Kui senine praktika nägi ette, et Kliinikumis ravil käiv patsient annab eriarsti poolt määratud laborianalüüsid ka Tartus, siis nüüd on Kliinikumi ja teiste Lõuna-Eesti haiglate laborite koostöös seda võimalik teha kodulähedases haiglas: Võrus, Valgas, Põlvas, Viljandis ning vastupidi.

Nii arvestatakse raviteekonnal senisest enam patsiendi ajakuluga ning terviseseisundi keerukusega.

Triin Paaver, Kliinikumi patsientide nõukoja esimees: Paistab, et patsiendisõbraliku teo valimine on juba leidnud koha Kliinikumi aastalõputegevustes, kuna sel aastal esitati 32 ettepanekut. Rõõm oli näha, et esitati väga eripalgelisi tegevusi alates Kliinikumi kodulehele juturoboti loomisest, teekonnarobotite Kalevi ja Linda vaikse sahina tunnustamisest kuni patsiendi tagasiside peale konkreetse hoone ligipääsetavuse muutmise ning patsiendi saatjate üksuse loomiseni. Tänu väärivad kõik algatused, ükskõik kui suured või väikesed, mis aitavad patsientidel paremini hakkama saada nii igapäevases suhtluses Kliinikumiga kui ka raviteekonna raskematel hetkedel. Analüüside andmine kodulähedases haiglas on suur samm patsiendikesksuse poole ning loodame väga, et kaasa tulevad nii teised haiglad kuid riiklik süsteem.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Detsember 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum kogub patsientide tagasisidet mitmel erineval moel ning üheks võimaluseks on tänuavalduste ja ettepanekute edastamine tervishoiutöötajatele. Ajavahemikus 1. detsember 2023–1. detsember 2024 laekus patsientide tänuavaldusi enim spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse osakonnas töötavale dr Tiina Tammikule.

Patsiendid dr Tiina Tammikust:

• Suur tänu statsionaarse taastusravi osakonna personalile (õed, tegevusterapeut, hooldajad, kokad, koristajad). Kõige siiram tänu dr Tiina Tammikule tema hooliva, mõistva, toetava ja sõbraliku suhtumisega minu paranemisse.
• Olen väga tänulik osakonna personalile. Eriti füsioterapeut Kairit Raudpuule ja dr Tiina Tammikule, kelle suhtumine oma töösse on väga professionaalne. Tänu neile toimetab minu kannakõõlus nüüd tunduvalt paindlikumalt ja lubab mul naasta oma igapäevatoimetuste juurde.
• Peaaju infarkti järgne taastusravi. Suured tänud haigla toredale personalile ja eriti dr Tammikule!

Dr Tiina Tammik: Olen siiralt tänulik, selline tunnustus oli minu jaoks väga suur ja väga meeldiv üllatus! Minu kõige suurem tänu kuulub patsientidele, kes on minu tööd tunnustusväärseks pidanud. Patsientide usaldus, siirus ja igapäevased jõupingutused oma tervise taastamisel muudavad minu töö statsionaarse taastusravi osakonnas jätkuvalt väljakutseid ja arenguid pakkuvaks ja tähenduslikuks. Pean patsientide tänu parimaks tunnustuseks minu tööle taastusarstina.

Taastusarsti töö on meeskonnatöö ja patsientide poolse tunnustuse pälvimisel on olulisel kohal meie osakonna ravimeeskond, kellega jagame igapäevaselt oma töös ühiseid väärtusi ja eesmärki – aidata patsientidel taastada maksimaalsel määral nende tervis, väärikus ja elukvaliteet, saavutada võimalikult suur iseseisvus edasiseks ning vajadusel aidata neil ka kohaneda olemasolevate püsipiirangutega. Väga oluline roll on meie õdede, hooldajate ja tugispetsialistide panusel ravitöösse, samuti hindan kõrgelt häid kolleege nii meie erialalt kui teistelt erialadelt. Näiteks just keerukate haigusseisundite puhul on olnud ka sageli vaja ravitöö raskustest ülesaamiseks kaasata erinevate erialade arst-konsultante. Suur tänu tarkadele kolleegidele koostöö eest, Teie toetus on ikka andnud jõudu keerulistel hetkedel edasi minna!

Olen tänulik, et saan töötada koos inimestega, kes on pühendunud patsientide heaolule ja tervenemisele. Olen uhke, et saan olla osa teekonnast, mis aitab erinevate haigustega inimestel uuesti leida enda tervis ja elurõõm ning naasta oma tavapärasesse elurütmi.

Lisaks tänuavaldustele on Kliinikumi patsientidel võimalik alates 2022. aastast jagada ka vahetut tagasisidet Recommy keskkonnas, mille põhjal arvutatakse omakorda Kliinikumi patsientide soovitusindeks. Vahetu tagasiside saamiseks saadetakse Kliinikumi külastanud patsiendile samal päeval e-kiri, milles palutakse jagada oma teenusekogemust. Sealjuures on positiivse tagasiside kirjutamine vabatahtlik. Ajavahemikus 1. jaanuar–1. detsember 2024 pälvis enim positiivset tagasisidet naistekliiniku ämmaemand Anne Ilves.

Patsiendid Anne Ilvesest:

• Viimane vastuvõtt oli Anne Ilvese juurde. Lihtsalt imeline – nii soe, südamlik, hooliv ja pädev! Kiidan taevani!
• Sain aja väga kiiresti ja ämmaemand Anne Ilves osutas väga professionaalse teenuse. Sain sisuka kontrolli, põhjalikud selgitused ning tundsin end vastuvõtul väga mugavalt. Olen väga tänulik ka edasiste uuringute eest, mida ämmaemand pidas vajalikuks teha. On väga suur rõõm, et naiste rindade tervist võetakse väga tõsiselt.
• Suurepärane vastuvõtt, väga osavõtlik ja positiivne ämmaemand Anne Ilves. Kiire ja professionaalne, kohene suunamine järgmistele uuringutele ning vaid mõned tunnid hiljem personaalne tagasiside e-kirjaga. Super! Kui ise ei oleks käinud, siis ilmselt ei usuks, et sellisel tasemel tervishoiuteenus on võimalik. Väga rahul!
• Ämmaemand Anne Ilves on suurepärane – oskab hirmu maha tõmmata, on sõbralik ja hooliv. Kogu suhtlus temaga on alati väga meeldiv. Tõesti südamega asja juures ja oma ala spetsialist. Olen paljudele lähedastele soovitanud ja nad on ka tee leidnud tema juurde.

Anne Ilves: Tunnustus on tore, aga ega me oma tööd vaid selle pärast tee – ikka südamega. Lihtsalt ei oska teisiti. Suurim tänu on tegelikult see, kui patsient lahkub vastuvõtult sirge seljaga, jätnud murekoorma maha ja rahulolevana. Arvan, et juba naeratus ja soe tervitus uksel loob hea aluse kontaktiks patsiendiga – ta on oodatud. Edasine roll on patsiendile pühendumises ja tema jaoks olemas olemises – vastuvõtu aeg kuulub vaid talle. Tuleb kuulda kuulates ja vahel näha ka nägematut ning alati on oma koht toetaval või innustaval sõnal. Arvan, et patsienti tuleb kohelda just nii soojalt ja väärikalt nagu sa tahaksid, et ka sind patsiendina vastuvõtul koheldaks. Südamlikud tänud märkajaile!

Lisatud: 23 Detsember 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum annab kliinilise eetika komitee eestvedamisel igal aastal välja parima kolleegi tunnustuse, mille eesmärk on väärtustada häid erialade vahelisi kollegiaalseid suhteid. Parimad kolleegid nimetatakse eelmise aasta laureaatide poolt ning laureaatidele kingitakse Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlase skulptori Olger Lehtsaare poolt loodud kuju.

2024. aastal on Kliinikumi parimateks kolleegideks dr Jelena Kuznetsova, kes töötab anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus lasteintensiivravi osakonnas ning Tauno Heinastu, kes töötab tehnikateenistuse sisekliima ja nõrkvoolu osakonnas.

2023. aasta kolleegipreemia laureaadi dr Mare Lintropi sõnul on dr Jelena Kuznetsova tark, hooliv, alati sõbralik ja abivalmis kolleeg, kes teeb oma igapäevast tööd suure pühendumuse ja professionaalsusega. „Ta on lasteintensiivravi osakonnas üks paljude seas, kes kindlustab, et raskes või pidevas jälgimist vajavas seisundis patsiendid enneaegsetest vastsündinudtest kuni noorukiteni saaksid parimat võimalikku ravi ja hooldust. Ta on olemas, et vajalikud uuringud ja protseduurid saaksid valutult ja ohutult tehtud. Samuti jätkub tal tahet ja oskusi mõista ja toetada laste vanemaid neile raskel ajal. Dr Kuznetsova on inimesena lihtne ja tagasihoidlik ning temaga on alati meeldiv koostööd teha“.

2023. aasta teise kolleegipreemia laureaadi Leelo Rivis iseloomustas Tauno Heinastut nii: „Nagu teame, on sisekliima väga oluline nii hoone kui organisatsiooni tähenduses. Tauno Heinastu omab kompetentsi mõlemal alal. Tauno ei jäta kolleege kunagi hätta, kui on kiiret abi tarvis, isegi kui tal selleks ajaressurssi napib. Ta on alati sõbralik, abivalmis ja säilitab ka keerukamates olukordades rahulikkuse ja huumorimeele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Detsember 2024

27. novembril andsid selge sõnumi patroon Ülle Madise ja Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast üle selge sõnumi auhinnad. Parima selge sõnumiga tarbeteksti auhinna pälvis Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendiinfo andmebaas, mis sisaldab teavet nii haiguste kui ka haiglaravi kohta, enesehoolduse õpetust ning uuringute ja protseduuride kirjeldust.

Kliinikumi patsiendiinfo andmebaasist leiab ligi 400 erinevat juhist, mis on valminud Kliinikumi  töötajate poolt. Patsiendiinfo eesmärgiks on jagada patsientidele arusaadavat ja usaldusväärset teavet, julgustades neid seeläbi osalema oma raviprotsessis ja -otsustes. Patsiendiinfot on võimalik lugeda nii Kliinikumi kodulehe andmebaasist kui ka võtta kaasa vastuvõtul käies või haiglaravil viibides.

2024. aasta selge sõnumi võistlusele esitati 104 tööd. Neid hindas Eesti Keele Instituudi, Õiguskantsleri Kantselei, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liidu, Turundajate Liidu, Eesti Keeletoimetajate Liidu, Tartu Ülikooli ja agentuuri Age Creative esindajatest koosnev žürii.

Žürii liikme, Sirli Zuppingu sõnul on Kliinikumi tervise- ja haiguseinfo ning käitumisjuhised inimkeelselt lahti seletatud ja silmale sõbralikku vormi valatud: „Patsientidele mõeldud infotekstid väärivad esiletõstmist ka selle poolest, et keerulised ja erialaselt täpsed meditsiinilised terminid ja väljendid on tavainimese jaoks sobivasse keelde tõlgitud. Lisaks toome esile võidutöö mahtu. Patsientidele mõeldud infotekstid on nagu tohutu suur kimp selgeid sõnumeid. Need tekstid näitavad lugupidavat hoolimist nii patsientide kui ka meditsiinitöötajate ja arstide suhtes.

Pikemalt saab selge sõnumi laureaatidest lugeda Eesti Keele Instituudi kodulehelt.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Detsember 2024

Eesti Teadusagentuur korraldab koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi, mille eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas, tõsta üliõpilaste aktiivsust ja avaldada tunnustust neile, kes on saavutanud oma töös väljapaistvaid tulemusi. Konkurss toimub kord aastas ning tänavu tunnustati parimaid juba 33. korda.

2024. aastal pälvisid konkursil tunnustuse arsti- ja teadviseteaduse valdkonnas kolm Kliinikumi töötajat.

Doktoriõppe üliõpilaste astmes pälvis 1. koha preemia Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku vanemarst-õppejõud dr Priit Pauklin konkursitööga „Kodade virvendusarütmiaga patsientide hemodünaamiline ja biokeemiline profiil ning ≥65 aastaste kodade virvendusarütmiaga patsientide antikoagulantravi Eestis“ eest, mille juhendajateks dr Priit Kampus ja prof Jaan Eha. Preemia suurus on 3400 eurot.

Doktoriõppe üliõpilaste astme 3. koha preemiaga tunnustati Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliiniku arst-õppejõudu Liis Ilvest konkursitöö „Krooniliste põletikuliste dermatooside metaboloomiline profileerimine“ eest. Töö juhendajateks on prof Külli Kingo, Aigar Ottas, dr Paula Reemann, dr Viljar Jaks. Preemia suuruseks 1700 eurot.

Rakenduskõrgharidusõppe ja bakalaureuseõppe üliõpilaste astmes pälvis 1. preemia Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku füsioterapeut Brigitta Varul konkursitööga „Risdiplaamravil olevate spinaalse lihasatroofiaga laste motoorne areng“, mille juhendajateks Karin Jesse ja Eva Mengel. Preemia suuruseks on 1700 eurot.

Kokku esitati teadusagentuurile 2024. aastal 540 konkursitööd, neist enim magistriõppe kategoorias – kokku 266 tööd. Konkursitöid hindas 40-liikmeline erialaspetsialistidest moodustatud riiklik hindamiskomisjon.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 November 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhil dr Liis Salumäel täitus oktoobris aasta ametisse astumisest. Kliinikumi Leht küsis ravijuhilt ja juhatuse liikmelt, kuidas ta sellele tagasi vaatab. Küsimuse peale, kas alustame muredest või rõõmudest, valis dr Salumäe rõõmu.  

Dr Salumäe, millised oleksid esimesena pähe tulevad asjad, mis teevad teile rõõmu?

Kohe kindlasti on selleks Kliinikumi inimesed. See, et meie maja inimesed teevad ettepanekuid, neil on visioon ja nad soovivad selle elluviimiseks ka panustada. Kaasa löömise soov on olnud mulle positiivseks üllatuseks ja seda nii erinevate ametigruppide lõikes, juhtide tasandil kui ka teiste töötajate puhul. Sealjuures jõuavad minu juurde ka patsiendid oma ettepanekutega ja see teeb rõõmu.

Seega võin vast rõõmuga mõelda, et maja on mind omaks võtnud. Ma ju ei olnud võõras, aga tulles mitte-kliiniliselt erialalt, oli ikkagi ootusärevus, kuidas inimesed reageerivad.

Rõõmu teeb ka see, et 2024. aasta on olnud suur sünnipäeva-aasta. Selle raames on toimunud arvukaid sündmusi ning on rõõm näha, et Kliinikumi ühised tegemised ja üritused lähevad inimestele korda.

Aga mis teeb vähem rõõmu või koguni muret?

Mind teeb murelikuks see, kuidas me muutunud ja muutuvas keskkonnas hakkama saame. Täna pole lootust ülemääraseks optimismiks, et lähiaastad tuleksid lihtsad. Mõtlen siin asutuse vaadet nii majanduslikult kui tööjõu osas, aga ka lihtsalt inimese vaadet. Kui juba praegu on palju vaimse tervise muresid, siis ilmselt pole loota, et keeruliste eesootavate aastate valguses need väheneksid.

Mõistan, et tervishoius on hunti sageli hüütud ja kuidagi on sellest ikka välja tuldud, seega tajun ka arusaamist enda ümber, et küllap need ajad nüüd nii hullud ei tule.

Millised on võimalused olukorda muuta?

Mulle tundub, et ainus, millele saame loota, on olemasolev. Me ei saa plaane üles ehitada ootustele, et küll raha kuskilt tuleb, alati on ju lisalepingut saadud. Sama on inimestega – mul on kindlasti ootus ja lootus, et meie tulevased kolleegid, kes täna alles õpivad, tulevad tööle, aga hetkel saame arvestada nende inimestega, kes meil on.

See murelik vaade ei tähenda, et me ei peaks tegema plaane ja arendusi. Unistama peab ikka ja ka suurelt, ent keerulistel aegadel tuleb lähtuda olemasolevast ja olukorrale otsa vaadata.

Te juhtisite pikalt patoloogiateenistust, teenindades keskselt ravitöö üksusi ja puutudes seeläbi kokku paljude teiste struktuuridega. Kuidas on ravijuhi amet muutnud vaadet Kliinikumile võrreldes varasemaga?

Kliinikum on nii suur asutus, et isegi patoloogiateenistuse keskne vaade on kitsas. Olen viimase aasta jooksul puutunud kokku rohkem nende valdkondadega, millega varem ehk nii suurt kokkupuudet ei olnud. Seega on olnud intensiivne teineteise tundmaõppimise aasta. Mõnedel juhtudel on olnud see väga lihtne ja mõnel juhul võtab lihtsalt kauem aega. Sealjuures tundub mulle, et struktuuriüksused, kes peavad oma igapäevatöös puutuma rohkem teiste üksutega kokku – näiteks ühendlabor, intensiivravi osakonnad, infektsioonikontrolli teenistus jt, on rohkem nõus kuulama teise poole seisukohti.

Kliinikumis on palju demokraatiat ja üksuste iseseisvust. Seega eksisteerib tugev üksuse-tunne. Tugevad üksused omakorda moodustavad tugeva Kliinikumi ja meie-tunde. Võiksime kindlasti olla rohkem uhked oma töö üle ning märgata, mis on hästi. Peame väärtustama seda, mida oleme teinud ja mida saame veel teha.

Aasta tagasi nimetasite mõned teemad, nagu kvaliteedijuhtumine ja vähikeskus, millele soovisite hoogu anda. Kuidas sellega on läinud?  

Kliinikumi üksuste ülene kvaliteedijuht on tööle asunud, kellel on selge visioon, kuidas selles valdkonnas edasi liikuda. Kvaliteedijuht toetab kliinilisi üksusi läbi koostöö sealsete kvaliteedispetsialistidega. Me ei saa kvaliteedist üle ega ümber, mistõttu peavad nüansid olema seotud reaalse kliinilise tööga üksustes ning läbi mõeldud ja mõtestatud. Ka uued jõustunud määrused annavad meile raami, kuidas kvaliteedialaseid samme seada. Selge on, selle valdkonna fookus lähiaastatel ei vähene.

Teine teema, mida aasta tagasi nimetasin, oli vähikeskuse võimestamine. Kliinikumi vähikeskuses on arvukalt rahvusvahelisi projekte koostöös hematoloogia ja onkoloogia kliinikuga. Ning vahepeal on jõutud ka Eesti Vähikeskuse loomiseni, mis mitmed meie vähikeskuse senised tegevused ja algatused üle võtab ning üleriiklikuks muudab.

Kolmas oli koepank, millega tegelemine ootab ees. On mitmeid valdkondi, milles sooviksin kaasa lüüa aga kõike korraga pole võimalik. Olen seetõttu soovinud, et kasvaks ka minu meeskonnaliikmete, kliiniliste valdkonna juhtide, roll.

Lõpetuseks võiksime vaadata ka tulevikku – millised on teie südameasjad järgmise aasta perspektiivis?

Südameasi on kindlasti F-korpus, millega seotud investeeringud on kahjuks seisma pandud. Olukord on keeruline ning juhtkond peab leidma seisaku ajaks lahendused F-korpuse patsientide ja töötajate jaoks.

Minu südamesoov on ka see, et Kliinikum oleks jätkuvalt tugeva positsiooniga ülikoolihaigla. See tähendab tihedat koostööd Tartu Ülikooliga erinevates tegevustes. Kliinikum ülikoolihaiglana on Eestis ainulaadne.

Samuti on mu südameasjaks tervishoiuteenuste kättesaadavuse teema meie patsientidele. Ideaalis peaks patsient olema õigel ajal õiges kohas. Siinjuures hakkab minu arvates rahast olulisemat rolli mängima inimressurss.

On arutatud, kas visiiditasutõus suurendab või vähendab kättesaadavust. Ma ütleksin, et inimesed tajuvad uuest aastast jõustuvat muudatust kindlasti. Teisalt ei ole visiidi- ja voodipäevatasusid muudetud aastast 2013. Määrus lubanuks tasusid korrigeerida igal aastal, kuid see on püsinud muutumatuna. Seetõttu tundub ka hüpe järsk, olgugi, et ka elukallidus on üheteistkümne aastaga teinud olulise hüppe. Soovin, et muudatused ei vähendaks arstiabi kättesaadavust ühelgi tasandil, vaid pigem korrigeeriksid kasvõi veidi põhjendamatuid pöördumisi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 November 2024

Detsembrikuu algusest alustavad Tartu Ülikooli Kliinikumi Tallinnas tegutsevad kliinikud kolimist Ülemiste City uude Tervisemajja 2. Muudatuse tulemusel asuvad seni erinevates asukohtades patsiente vastu võtnud üksused kompleksselt üheskoos, pakkudes senisest oluliselt kaasaegsemaid tingimusi nii patsientidele kui töötajatele.

Ülikoolihaigla teenused on mõeldud kõikidele Eesti elanikele ning Kliinikumis on esindatud suurim valik arstlikest erialadest. Kliinikumi Tallinna keskuses hakkavad toimuma meestekliiniku, geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku, lastekliiniku, nahahaiguste kliiniku, psühhiaatriakliiniku ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vastuvõtud.

Esimesena kolib uutesse ruumidesse Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik, kes alustab patsientide vastuvõtmist uues Tervisemajas juba 9. detsembril. „Meestekliinik on suurim omataoline Balti- ja Põhjamaades, pakkudes kõrgeimal tasemel kompleksset abi kõigi meestehaiguste korral. Kui Tallinnas vastuvõtul käinud patsiendi puhul ilmneb, et ta vajab lisaks suunamist ravile või vastuvõtule mõnele teisele erialale, hoolitseb meestekliinik tervikliku raviteekonna eest. Kuni 26aastastel noortel on võimalik meestekliinikusse pöörduda ka ilma saatekirjata Tervisekassa rahastatud noorte reproduktiivtervise ennetusprojekti raames,“ kirjeldas meestearst ja meestekliini juht dr Kristjan Pomm.

Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sealhulgas harvikhaiguste keskus, on patsientide jaoks uues asukohas alates 13. jaanuarist 2025. Põhja-Eesti patsientidel on võimalik pöörduda meditsiinigeneetiku vastuvõttudele, kus tegeletakse nii geneetiliste haiguste diagnoosimisega kui raviga. Harvikhaiguste kompetentsikeskus tegeleb omakorda haruldaste haiguste ehk harvikhaiguste diagnoosimise, jälgimise ja raviga professor Katrin Õunapi juhtimisel ning läbi rahvusvahelise koostöö.

„Geneetika ja personaalmeditsiini kliinik on Eestis juhtivaks kliinilise geneetika keskuseks, kus on põimunud parim kliiniline praktika ja patsiendi käsitlus, kõrgtehnoloogiline laboridiagnostika, innovatsiooniline arendustegevus, lai geneetika alane õppetöö kõigile tasanditele ning interdistsiplinaarne teadustöö. See kõik on suunatud Eesti patsientide hüvanguks,“ tutvustas kliinilise geneetika osakonna juht dr Karit Reinson.

Nii meestekliinikut kui geneetika ja personaalmeditsiini kliinikut, aga ka laiemalt kogu Kliinikumi, iseloomustab tihe ravitöö ja teadustöö läbipõimumine – see võimaldab kasutada uusimaid teadussaavutusi ravis ning ravida ka kõige keerulisemaid ravijuhte. Kliinikumi Tallinna keskuses on seal tegutsevate üksuste jaoks ka verevõtukabinet.

2025. aasta algusest toimuvad Ülemiste Tervisemajas 2 ka Kliinikumi lastekliiniku, nahahaiguste kliiniku, psühhiaatriakliiniku ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku vastuvõtud. Kliinikumi kabinetid asuvad Tallinnas Tervisemaja 2 (Sepapaja 12/1) 5. ja 6. korrusel. Vastuvõtule saab aja broneerida digiregistratuuri ja portaali ePatsient kaudu ning telefoni teel 731 9100 või registraatori juures kohapeal. Vastuvõttudele on võimalik pöörduda nii Tervisekassa poolt kindlustatuna kui ka tasulise vastuvõtuna. Täpsem info vastuvõttude ja registreerimise kohta asub SIIN. Tervisemaja asukoha ja parkimise info on leitav SIIT.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 November 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel on alates novembrikuust võimalik kõikidel soovijatel jälgida soovitusindeksi väärtust, mis näitab, kui tõenäoliselt patsiendid Kliinikumi tervishoiuteenuseid soovitavad oma sõbrale või lähedasele.

Soovitusindeksi määramine toimub haigla infosüsteemiga integreeritud Recommy keskkonnas ja on üks tagasiside meetoditest, mille juurutamist alustas Kliinikum 2022. aasta sügisel. „Täiendasime senist tagasisidesüsteemi, et olla vahetult teadlik, kuidas meie patsiendid osutatud tervishoiuteenuseid hindavad ning mis seda hinnangut kõige enam mõjutab,“ ütles juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Ta selgitas, et vahetu tagasiside saamiseks saadetakse Kliinikumi külastanud patsiendile samal päeval e-kiri, milles palutakse jagada oma teenusekogemust ning anda 10 palli skaalal hinnang, kui tõenäoliselt soovitatakse osutatud tervishoiuteenust oma sõbrale või lähedasele, kui need peaksid seda vajama.

Laekunud vastuseid analüüsib Kliinikumi patsienditeenistus koos osakondade vastutavate töötajatega arenduste ning parendustegevuste kavandamiseks. „Tänaseks on soovitusindeks kui patsientide rahuolu näitaja tööriistaks peaaegu kõikides kliinikutes ning pakub võimalust olla patsientidega vahetus suhtluses. Kliinikumipoolne aktiivne tagasiside küsimine on patsiendile lihtne ja mugav viis anda kohe nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet, mis jõuab ka vastavasse üksusesse,“ kirjeldas protsessi juhatuse liige.

Kui soovitusindeks jääb alla kuue ning patsient on lisanud ka kommentaari, võetakse temaga vajadusel juhtumipõhiselt ühendust. „Meie eesmärk ei ole tõsta soovitusindeksi protsenti, vaid ennekõike parandada patsiendikogemust nii, et parendustegevuste planeerimisel on arvestatud patsientide ootuste ja vajadustega. Selle meetodi väga väärtuslik osa on vabad kommentaarid, mis võivad olla suunatud ka konkreetsele tervishoiutöötajale. Näeme, et näiteks meie töötajate tänamine vahetu tagasiside kaudu on juba mahult sama või isegi ületamas senist tänuavalduste ja ettepanekute süsteemi,“ lausus Pastarus.

Soovitusindeksi meetodil kogutud tagasiside peegeldab, et patsiendid hindavad Kliinikumi kõrgelt, pidades tervishoiuteenuseid professionaalseks, sõbralikuks ja meeldivaks. „Aga teame ka, et meilt oodatakse lahendusi pikkade ravijärjekordade osas, täpsemat oote- ja vastuvõtuaja määratlemist ning rohkem aega patsiendiga suhtlemiseks,“ rääkis õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Soovitusindeksi kasutamine on levinud erasektoris, aga näiteks ka Soomes Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna haiglates. Kliinikumi kodulehel kuvatav tulemus on arvutatud rahvusvahelise soovitusindeksi (Net Promoter Score, NPS) abil. NPS tulemus võib jääda vahemikku -100 kuni +100. Jaanuar kuni oktoober 2024 seisuga oli Kliinikumi soovitusindeks 87.

„Vahetu tagasiside andmisel on positiivne mõju ka patsiendi tervisele. Kirjanduse andmetel on näiteks tervishoiuteenuste soovijate ravisoostumus kõrgem kui teistel patsientidel,“ ütles lõpetuseks õenduse ja patsiendikogemuse juht.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 November 2024

Oktoobrikuu viimasel päeval toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi territooriumil üleujutuse tõkestamise lahenduste harjutamine, et kaitsta tulevikus kriitilise tähtsusega alasid üleujutuste eest.

L. Puusepa 8 hoone kõrval imiteeriti koostöös Tartu Veevärgiga augustikuu üleujutusele sarnast olukorda, mil suuremahulise veevoolu tõkestamine ja suunamine olid ajakriitilised. Kliinikumi äriarendus- ja haldusjuhi Tauno Vanaselja sõnul toimus harjutusõppus oluline kliimamuutustega seotud riskide tõttu. „Augustis Tartut tabanud ootamatu vihmasadu tõi kaasa olukorra, kus sadevesi täitis L. Puusepa 8 hoone 0. ja 1. korruse, peatades osaliselt haigla peamaja ravitöö. Eesmärk on õppida eelnevast üleujutusest, maandada tulevasi riske ning harjutada lahendusi, et kriitilisi olukordi tõhusamalt hallata,” sõnas Vanaselja, kelle sõnul oli harjutuse eesmärk rakendada kaasaegseid lahendusi, mis suudavad üleujutuse korral vett kiiresti suunata ja tõkestada.

Veeuputuse riskide ennetamiseks on Kliinikum varustatud kergete plastist L-kujuliste veetõketega, mis asendavad traditsioonilisi liivakotte. Omavahel ühendatavad tõkked kinnituvad maa külge vee surve abil ning võimaldavad vajadusel kiiret paigaldust. „Selline disain võimaldab veetõkkeid kiiresti paigaldada ja vajadusel eemaldada, tagades valmisoleku ootamatute veevoogude operatiivseks suunamiseks haiglas, mis on oluline nii patsientide, personali kui ka hoone ja energia taristu kaitse seisukohalt,“ kirjeldas äriarendus- ja haldusjuht. Ta lisas, et abivahendid jäävad Kliinikumi kasutusse, kuid vajadusel on Kliinikum valmis tõkkeid ka Päästeametile kasutamiseks laenutama.

Harjutusõppusel osalevad nii Tartu linnavalitsuse, Tartu Veevärgi, Pärnu haigla kui ka Kliinikumi esindajad.  

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 November 2024

20. septembril kuulutati välja Eesti disainiauhindade parimad tööd, kus rekordilise 370 töö hulgast pärjati laureaate 25 erinevas kategoorias. Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumigraafika projekt „Tireli-tareli-tiit“ pälvis tunnustuse kategoorias „Disain ruumis“, koostöös disainistuudio Unt / Tammik ja illustraator Marju Tammikuga. 

Alates 2023. aasta kevadest kaunistab Kliinikumi lastekliiniku ruume „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailm, mis rõõmustab nii väikseid kui suuri patsiente põnevate ja salapäraste tegelastega, andes võimaluse fantaasial lennata. 

Eesti Disainiauhindade konkurss toimub iga kahe aasta tagant ning seda korraldavad Eesti Disainikeskus koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Eesti Disainiauhindu anti esmakordselt välja 2012. aastal. 

Kliinikumi Leht

Foto: Eesti Disainiauhinnad 2024 / Meeli Küttim

Lisatud: 01 November 2024

17.–18. oktoobril toimusid Tartu Ülikooli Kliinikumis kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad, mille fookuses oli sel aastal õlaliigese operatsioonid ja operatsioonijärgne taastusravi.

Artroskoopia live-kirurgia päevad on Eestis unikaalne sündmus. Konverentsil viibijatel on võimalik näha vahetut videoülekannet operatsioonist koos opereeriva kirurgi kommentaaridega ning esitada küsimusi käimasoleva operatsiooni kohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul keskenduti seekord õlaliigese opereerimise tehnikatele, kuna õlaliigese haigusseisundid ning traumajärgsed vigastused on ühed sagedasemad artroskoopiliste operatsioonide põhjused. „Artroskoopiaga on võimalik ravida väga mitmeid õlaliigese probleeme – liigese ebastabiilsus, rotaatormanseti vigastused, algav artroos või ka liigeselähedased tsüstid. Valdavalt on operatsioonide eesmärgiks taastada võimalikult anatoomiliselt liigese sidemed ja kõõluste struktuur, samuti puhastada liiges põletikukolletest või eemaldada kahjustunud luustruktuurid. Vahel vajame artroskoopiat ka täpsemaks liigesesiseseks probleemide diagnostikaks,“ kirjeldas operatsiooni võimalusi dr Leho Rips.

Konverentsi kahe päeva jooksul viidi läbi kuus õlaliigese artroskoopia live-operatsiooni. Esimesel päeval keskenduti õlaliigese ebastabiilsuse probleemidele. Opereerijateks olid dr Alo Kullerkann Kliinikumi sporditraumatoloogia keskusest, Leedu juhtiv õlakirurg, ortopeed dr Viktoras Jermolajevas ning Poola juhtiv õlaspetsialist ortopeed dr Roman Brzóska. Lisaks operatsioonidele toimusid ka temaatilised loengud erinevate ortopeedide poolt ning operatsioonijärgne füsioteraapiasessioon.

Teisel konverentsipäeval oli fookuses õlaliigese rotaatormanseti vigastused, mille kirurgilise ravi võimalusi demonstreerisid live-operatsioonidel dr Meelis Sula Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, dr Roman Brzóska Poolast ning Läti õlakirurg dr Kaspars Udris. Lisaks operatsioonide läbiviimisele jagasid oma eriala parimad kirurgid samaaegselt ka kommentaare, nippe ja tehnikaid, vastates ka saalisviibijate küsimustele. „See on õppimine otse operatsiooni ehk päriselu keskel, mil ka kogenud kirurgidel võib ette tulla ootamatusi,“ selgitas konverentsi unikaalsust dr Rips.

Nii kirurgilise tegevuse kui taastusravi puhul on eesmärk ühine – patsiendi võimalikult kiire paranemine, mis tähendab liigese valuvaba seisundi ja normipärase funktsiooni taastumist. Live-kirurgia päevadel õpetasid füsioteraapia tehnikaid Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse meeskonnaliikmed füsioterapeudid Tauno Koovit ja Mihkel Luik. „Taastumisele saab kaasa aidata juba enne operatsiooni, järgides füsioterapeutide soovitusi. Pärast operatsiooni läbiviimist jääb samuti paranemise protsess füsioterapeutide koordineerida. Kliinikumi kogemuse põhjal saame öelda, et selline meeskonnatöö võimaldab patsientidele kiiremat taastumist. See eeldab muidugi, et patsiendil on pidev kontakt füsioterapeutidega ning tema taastumise protsess jälgitud ja juhendatud. Füsioterapeutidel omakorda on meie keskuses alati võimalus kiireks kontaktiks ortopeediga, kui peaks olema selleks vajadus,“ kirjeldas Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse mudelit dr Rips.

Ka Kliinikumi juhtkonna liikme ning ülemarst-õppejõu prof Aare Märtsoni sõnul tegi konverentsi eriliseks otseülekanne operatsioonitoast. „Kliinikumi uus ülimoodsa sisustusega operatsiooniplokk pakub sellises formaadis konverentsi läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. See, et kõik osalejad näevad ühiselt nii patsiendi vigastust kui ka selle kirurgilist ravi, võimaldab ortopeedidel, füsioterapeutidel ja taastusraviarstidel lõikusejärgset patsiendi ravi veelgi paremini planeerida ning saavutada seeläbi ka paremaid ravitulemusi,“ sõnas prof Märtson. 

Kokku osales artroskoopia live-kirurgia päevadel ligi 150 erialaga seotud tervishoiutöötajat – nii ortopeedid, arst-residendid, füsioterapeudid kui ka õlaliigese temaatikast huvitatud teiste erialade spetsialistid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 01 November 2024

Ülemiste City uus 7-korruseline Von Baeri nime kandev Tervisemaja laiendab linnakus pakutavate terviseteenuste valikut. Suurimaks rentnikuks on uues keskuses Tartu Ülikooli Kliinikum, tänu millele on nüüd senisest rohkematel inimestel võimalik saada osa ülikoolihaigla teenustest.

Uues 9450 m² Tervisemajas hakkavad patsiente vastu võtma ligikaudu 25 teenusepakkujat enam kui 250 spetsialistiga. Nende seas on ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kelle jaoks on tegemist uusima ja ühtlasi suurima esindusega väljaspool Tartut.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Tallinnas ravitööd tegevate töötajate ühistesse ruumidesse kolimist pikalt oodatud. „Kliinikumi meestekliinik, geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sealhulgas harvikhaiguste kompetentsikeskus, ning sporditraumatoloogia keskus on seni asunud Tallinna erinevates asukohtades. Ülemiste City Tervisemajas saime aga tuua Kliinikumi teenused pealinnas ühise katuse alla, parandades nii patsientide ravitingimusi kui ka töötajate töötingimusi. Et Kliinikumi teenused on mõeldud kõikidele Eesti elanikele, võimaldab uues Tervisemajas vastuvõttude avamine senisest rohkematel inimestel saada osa ülikoolihaigla teenustest,“ lausus ta.

Ravitöö algab Kliinikumi Tallinna uutes ruumides järgmise aasta alguses.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 September 2024

Kantar Emor viis 10.–17. juunil läbi meditsiiniasutuste kuvandit kaardistava uuringu, milles osales 1031 Eesti elanikku vanusevahemikus 16–74. Uuringu eesmärk oli kaardistada erinevate meditsiiniasutuste tuntust, usaldusväärsust, patsiendisõbralikkust ja ravikvaliteeti. Uuringusse kaasatud meditsiiniasutuste nimekirja kuulusid 9 erakliinikut, 4 keskhaiglat ja 3 piirkonnahaiglat Eestis.

Uuringus keskenduti meditsiinibrändide seostamisele läbi kolme omaduse: kõrge ravikvaliteet, usaldusväärsus ja patsiendisõbralikkus. Eesti elanikud märkisid Kliinikumi teiste haiglate seas kõige kõrgema ravikvaliteediga brändiks (56% vastajatest), samuti kõige usaldusväärsemaks tervishoiuasutuseks (59% vastajatest). Lisaks pidasid vastajad Kliinikumi üheks kõige patsiendisõbralikumaks meditsiinibrändiks (37%) vastajatest.

Kliinikumiga on viimase aasta jooksul kokku puutunud 21% Eesti elanikest ning tervishoiuasutuste meeldivuse osas on Kliinikum märgitud teist aastat järjest enim meeldivaks asutuseks. Samas nendest inimestest, kes on viimase aasta jooksul Kliinikumiga kokku puutunud, on Kliinikumi meeldivaks märkinud lausa 81%. 

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 September 2024

Selleks, et tunnustada Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevaid ametid, valisid rohkem kui 100 Kliinikumi füsioterapeuti kolleegide seast parimad 2024. aastal. Tunnustus anti välja kahes kategoorias – statsionaarses osakonna ning ambulatoorse osakonna füsioterapeudile.

Statsionaarse osakonna 2024. aasta füsioterapeudiks valiti Janika Arras, kes töötab anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus.

Kolleegid Janikast: Janika panustab Kliinikumis intensiivravi valdkonna füsioteraapia arendamisse nii otsese ravitöö kui kolleegide nõustamise, koolitamise ja ürituste korraldamisega. Lisaks korraldab ta väga vajalikke ergonoomika-alaseid koolitusi õendus- ja hoolduspersonalile.

Janika Arras: Olen siiralt tänulik sellise tunnustuse eest. Kliinikumis on parimad füsioterapeudid, olla nende poolt märgatud on suur au. Aitäh toetuse eest ka 3. intensiivravi osakonna meeskonnale, ühise eesmärgi nimel koos pingutamine on midagi enamat kui lihtsalt töö.

Küsimusele, mis mulle töö juures enim meeldib, vastaksin, et mulle tõesti meeldib patsiente aidata. Aidata neid ühest kõige raskemast seisust nende elus, lamades raskes seisus intensiivravis, taas liikuma ja elama. Iga väikenegi patsiendi edusamm teeb ainult heameelt. Minu silmis on intensiivravi füsioterapeudi amet selline, kus on võimalik iga päev õppida midagi uut, võimalus ise areneda ja arendada seda valdkonda on olnud privileeg. Teen tööd, mis mulle tõesti meeldib.

Ambulatoorse osakonna 2024. aasta füsioterapeudiks valisid kolleegid Mati Arendi, kes töötab spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus.

Kolleegid Matist: Mati on panustanud olulisel määral füsioteraapia eriala arengusse nii Kliinikumis kui Tartu Ülikoolis, koolitades ja õpetades nii oma kolleege kui üliõpilasi. Patsiendid ja kolleegid kiidavad teda professionaalse ja sõbraliku suhtumise eest.

Kliinikum soovib laureaatidele palju õnne ning tänab tänasel rahvusvahelisel füsisoterapeutide päeval kõiki ülikoolihaiglas töötavaid füsioterapeute, kes on väga väärtuslikud ravimeeskonna liikmed, panustades igapäevaselt patsientide ravisse.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 September 2024

6. septembril külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Albaania Vabariigi president Bajram Begaj koos abikaasa Armanda Begajga, kes viibivad Eestis ametlikul visiidil.

Kliinikumi juhatus tervitas koos Tartu linnapea Urmas Klaasi ja Tartu Ülikooli rektori prof Toomas Asseriga kõrgeid külalisi ringkäiguga erakorralise meditsiini osakonnas, kuna president Begaj on lõpetanud arstiõppe Tirana ülikoolis, misjärel liitus ta Albaania relvajõududega sõjaväearstina, pühendades end 32 aastat erinevatele militaarsetele ametikohtadele.

Ühtlasi tutvus Albaania presidendipaar ülikoolihaigla erisustega – Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf tegi ülevaate teadustööst haiglas, mille eesmärk on viia teadus ja uued ravimeetodid patsientide ravisse. Südamekirurg dr Raili Tagen rääkis omakorda  kaasasündinud südameriketest, mille kirurgiline ravi on koondunud Kliinikumi.

Niisamuti tehakse elundisiirdamisi vaid Tartu Ülikooli Kliinikumis, kes on ühtlasi elundisiirdamiskeskuseid liitva organisatsiooni Scanditransplant täieõiguslik liige. Transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall, kes kuulub muuhulgas Scanditransplandi juhatusse, tutvustas elundisiirdamise protsessi ja töökorraldust, samuti väljakutseid, kuna iga elupäästev elundisiirdamine saab alguse inimese otsusest olla elundidoonor.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 September 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum tervitab uue õppeaasta eel kõiki tervishoiusektori õppureid – Kliinikumis omandab uusi teadmisi ühel aastal rohkem kui 1000 erineva eriala üliõpilast ja arst-residenti.

Kliinikumi juhatuse liikme ja ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on tulevased kolleegid ülikoolihaiglas ühest küljest igapäevase tööelu loomulik osa, teisalt suur vastutus parimate erialaste teadmiste jagamisel, et valmistada noored ette eesootavaks tööeluks. 2024. aastal alustab Kliinikumis 105 uut arst-residenti. Kokku töötab Kliinikumis 306 residenti, moodustades arstkonnast kolmandiku. „Kliinikumile on tunnustuseks, et suur osa residente on alustamas diplomijärgset õpet just siin. Teisalt tähendab see vastutust erialaste teadmiste edasiandmise ja noorte kolleegide kujundamise ees,“ lausus ravijuht.

Lisaks arst-residentidele on Kliinikum õppe- ja praktikapaigaks pea 800 praktikandile, kes sooritavad aastas kokku rohkem kui 1200 erinevat praktikat. „Meie suurimad praktikapartnerid on Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning Tartu Ülikool. Kõige enam teevad meie juures praktikaid õe õppekava üliõpilased, järgnevad 6. kursuse arstiüliõpilased, füsioterapeudi, ämmaemanda, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavade praktikandid. Et Kliinikum on Eesti üks suurimaid tööandjaid, on meie juures võimalik lähedalt näha ka paljude teiste ametikohtade eripärasid – näiteks koka, IT-süsteemide spetsialisti või puhastusteenindaja praktikat sooritades,“ kirjeldas Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. „Ootame põnevusega uusi üliõpilasi, kes on valinud eneseteostuseks vastutusrikka ja väljakutseid täis tervishoiuvaldkonna. Usun, et kaasaegne ülikoolihaigla ning targad ja toetavad juhendajad muudavad õpingud siin igati meeldejäävaks,“ lisas juhatuse liige.

Tulevaste kolleegide õpetamine, juhendamine, suunamine ja meeskonnatöösse kaasamine on üks ülikoolihaigla eripära, mis nõuab sellega arvestamist ka ravitöös. „Noored kolleegid innustavad meid pidevalt oma teadmisi uuendama või omakorda teadustöö kaudu uusi lahendusi leidma. Uute teadmiste või ravimeetodite loomine ja juurutamine ning väga keeruliste ravijuhtude lahendamine toetavate kolleegide toel, on õpetava haigla väärtus, millega saame kujundada tervishoidu,“ lausus ravijuht dr Salumäe.

Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhi dr Kaie Stroo sõnul tähendab õpetamine inspireerimist. „Olen oma eriala suur fänn ja see on minu privileeg ning vastutus, seda edasi anda. Õpetajana püüan alati saavutada kerget mugavustsoonist välja lükkamist, sest pingutusmomendist tulnud saavutusel on hoopis teistsugune maitse,“ lausus anestesioloogide juhendaja. Tema kolleeg, anestesioloogia eriala arst-õppejõud Jelena Matisen lisas, et noori kolleege õpetades püüab alati meeles pidada oma õpetaja dotsent Jüri Samarütli sõnu: „Eelkõige peate te olema lihtsalt head inimesed, seejärel arstid ja alles siis anestesioloogid“. Lisaks soovin õpetada oma residente niiviisi, et ei kardaks ise nende patsient olla,“ sõnas dr Matisen.

Tartu Ülikooli Kliinikum soovib kõikidele üliõpilastele, arst-residentidele ning juhendajatele teadmisterohket ja inspireerivat õppeaastat!

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 30 September 2024

4. septembril anti üle atraktiivsete tööandjate tunnustused. Atraktiivseimad tööandjad selgitati välja tööandja brändingu agentuuri poolt läbi viidud üle-eestilise tööootuste ja tööandja maine uuringu tulemusel. Kokku osales uuringus 6000 tudengit, kutsekooliõpilast ja töökogemusega inimest majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaaria, inseneri, logistika jm valdkonnast. Kokku hinnati 301 Eesti organisatsiooni atraktiivsust.

Meditsiinivaldkonna atraktiivseimatele tööandjatele andis hinnangu 509 meditsiinitudengit. 124 asutuse seas osutusid atraktiivseimateks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Confido Meditsiinikeskus ning Tartu Ülikooli Kliinikum.

5 atraktiivseimat tööandjat meditsiinieriala tudengite hinnangul:

1. Põhja-Eesti Regionaalhaigla
2. Confido Meditsiinikeskus
3. Tartu Ülikooli Kliinikum
4. Ida-Tallinna Keskhaigla
5. SYNLAB Eesti

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president, Kristiina Tideman:

Tartu Ülikooli Kliinikum on paljudele, enamusele või peaaegu et igale arsti- ja meditsiinitudengile esimene tööandja meditsiinivaldkonnas. Tartu Ülikooli Kliinikum, olles turvaline õppekeskkond, on alati andnud tudengitele võimalusi saada oma esimene töökogemus meditsiinis. Esimene töökogemus meditsiinis on hirmus ning mugavustsoonist väga kaugelt väljas. Tartu Ülikooli Kliinikum pakub alati seda tuge ning kindlustunnet, kuna tegemist on õpetava haiglaga. Uued töökaaslased teavad väga hästi, mida tudeng kui uus töötaja tunneb. Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatel on õpetamine veres. Samuti hinnatakse Kliinikumis kõrgelt professionaalsust, koostööd, teaduspõhisust ning patsiendikesksust, mis on nii arstiks kasvamisel kui ka arstiks olemisel ääretult olulised. Olgu tudeng nii hooldaja, abiõde või abiarst - saadav töökogemus Tartu Ülikooli Kliinikumist on hindamatu väärtusega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Liis Salumäe: Tartu Ülikooli Kliinikumile on väärtuslik iga tervishoius õppiv, töötav ja tööle asuda plaaniv kolleeg ning tänan noori jätkuva tunnustuse eest.

Peame Kliinikumis oluliseks noorte kolleegide õpi- ja töökeskkonna tingimusi, mistõttu panustame nii juhendajate õpetamisoskuste koolitamisse, kaasaegsesse infrastruktuuri kui tugisüsteemi olemasolusse. Ülikoolihaiglale omaselt on tudengitel võimalik Kliinikumis osaleda ka teadus- ja arendustegevustes.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 September 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi kogukonnakool alustas 17. septembrist uut perioodi, laiendades tegevusi lisaks koolinoortele ka eakate suunal. Ühtlasi avab Kliinikum kogukonnakooli portaali, mis on mõeldud igas vanuses inimestele.

Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on kogukonnakooli eesmärk toetada terviseteadliku põlvkonna kasvamist ning tugevdada sidemeid ülikoolihaigla ja kogukonna vahel. „Soovime ülikoolihaiglana olla avatud mitte ainult patsientidele, vaid ka teistele inimestele, kes ei pruugi vajada küll eriarsti või -õe abi, ent kes vajavad igapäevaelus teadmisi ja oskusi oma tervise eest hoolitsemiseks ning otsuste tegemiseks. Olgu tegemist siis koolinoore, lapsevanema või küpsemas eas inimesega – iseenda või oma lähedase tervise heaolu vajavad kõik,“ selgitas Pastarus.

2024. aasta kevadel lõppenud kogukonnakooli projekt koostöös Tartu Hansa ja Tamme koolidega kinnitas noorte huvi terviseteemade ja Kliinikumi külastuse vastu. „Sestap alustasime 17. septembrist koostöös Tartu Mart Reiniku kooliga uue projektiga, mille raames ootame 5.–8. klassi õpilasi õppepäevadele, eesmärgiga tõsta noorte terviseteadlikkust ning aidata kaasa tervislike eluviiside kujunemisele,“ kirjeldas Ilona Pastarus. Noored saavad ülevaate teemadest nagu toitumine, une- ja ekraaniaeg, vaimse tervise eneseabivõtted, sotsiaalne enesekehtestamine ja vägivalla äratundmine, meelemürgid ning esmaabi andmine ja elustamisvõtted.

Lisaks koolinoortele laiendas kogukonnakool oma tegevusi ka eakate suunal. „17. septembril alustasime Tähtvere Päevakeskuses eakatele suunatud uudse projektiga, mille käigus pakuvad Kliinikumi spetsialistid igakuiselt päevakeskuses kohapeal praktilisi teadmisi ja oskusi, et toetada eakate tervise säilitamist ning elukvaliteedi parandamist. Peatume näiteks füüsilise aktiivsuse teemal, kuidas tarvitada ohutult ravimeid või kuidas ennetada kukkumisi, mis võivad eakate puhul kergesti kaasa tuua luumurde,“ tutvustas Kliinikumi kogukonnakooli projektijuht Kerli Hiiemäe.

Praktiliste õppepäevade kõrval on Kliinikumi kogukonnakooli üheks prioriteediks ka usaldusväärse terviseteabe pakkumine. „Selleks on loodud Kliinikumi kogukonnakooli portaal, mis pakub kõikidele soovijatele vaba juurdepääsu erinevatele lühikursustele, paariminuti loengutele ja teistele infomaterjalidele. Kogukonnakooli portaali teemade hulka kuuluvad esmaabi kodus, liikumispausid kontoritöötajatele ja patsiendiohutus haiglas. Kindlasti laieneb teemade ring veelgi,“ rääkis juhatuse liige Ilona Pastarus.

Kogukonnakooli üks tegevusharu on ka „Tervise töötoad“, kuhu on oodatud nii Kliinikumi patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Igas töötoas keskendutakse konkreetsele teemale, nagu südame tervis, vaimne tervis, esmaabi ja meeste tervis. Töötubades osalemine on tasuta ja eelnev registreerimine ei ole vajalik.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 September 2024

5. septembril 2024 toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi juubelikonverentsil „220 aastat teadust patsiendi teenistuses“ vaadati sisse nii ülikoolihaigla minevikule, olevikule kui tulevikule, tõdedes, et kogu ajatelge iseloomustab ravi-, õppe- ja teadustöö tihe lõimumine.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Eesti ainsaks ülikoolihaiglaks olemine suur väärtus, teisalt ka kohustus nii Eesti inimeste tervise ees kui ka tulevase tervishoiupõlvkonna kujundamisel. „Koos ülikooliga oleme me tänasesse hetke tulnud ja koos ülikooliga läheme me siit ka edasi,“ lausus juhatuse esimees juubelikonverentsi avades. Tänu ülikooli taasavamisele Tartus, 1802. aastal, ning arstiteaduskonna õppetöö algusega, avati Tartus 220 aastat tagasi Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla. 1804. aastal raviti kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Abivajajate rohkuse tõttu andis clinicumi rajaja – patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk paar aastat hiljem teada, et raviasutus on ette nähtud meditsiini õppivate noormeeste praktiliseks õppeks ning vastu ei ole võimalik võtta neid haigusi, mida üliõpilased on varem korduvalt näinud.

Kliinikumi juubelikonverentsi esimese sessioon oli pühendatud ravitööle ja ajaloole läbi erinevate erialade lugude. Meditsiiniajaloo nooremlektor Ken Kalling rääkis tolleaegsetest väljakutsetest ravis, samuti Tartu rollist meditsiiniajaloo ja suundade mõjutamisel. Arstide ja õdede arv on ajas pidevalt kasvanud, koos sellega ka nende roll ühiskonna kujundamisel ja mõjutamisel.

Sünnitusabi ja neonatoloogia loo jutustasid prof Helle Karro ja prof Tuuli Metsvaht. Tartu Ülikooli Kliinikum on olnud mitmete tänaseks igapäevaseks saanud uuenduste algatajaks ja läbiviijaks – näiteks esimese kunstlikult viljastatud beebi sünd 1995. aastal, loote-eelse diagnostika läbiviimise juurutamine, I trimestri kombineeritud uuring ja palju muud. Prof Tuuli Metsvaht tõi välja, et kui ajaloos oli fookus emade suremuse vähendamisele, siis 19. sajandi teises pooles liikus pilk juba ka laste poole. Tõsi, esimesed kuvöösid võeti üle tibude inkubaatorist, kuid enneaegse vastsündinud toetamise põhimõtted on säilinud. 2016. aastaks oli varane neonataalne suremus 1000 sünni kohta nii väike, et see tõstis Eesti oma näitajaga parima viie Euroopa hulka. Kliinikumi kardiokirurgia osakonna juht dr Arno Ruusalepp vaatas tagasi südamehaiguste diagnoosimise ja ravimise ajateljele – esimene südameoperatsioon tehti Werner Zoege von Manteuffel poolt just Tartus. Ortopeed Kaspar Tootsi osundas omakorda liigesehaiguste väljakutsetele, üheks neist osteartroosi kulgu muutva ravimi leidmine teadustöö kaudu.

Konverentsi teine sessioon keskendus teisele Kliinikumi põhitegevusele ehk õpetamisele ülikoolihaiglas. Õpetamise oleviku- ja tulevikuvaade avati läbi erinevate osapoolte – Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja üliõpilaste pilgu läbi. Arstiüliõpilased ehk tulevased kolleegid saabuvad Kliinikumi pärast 2,5 aastat ettevalmistust prekliinilises õppes. Arstiõppe lõpetab praktika, kus teadmisi ja oskusi rakendatakse haigla igapäevatöös. Residentuuriaastate õpe on juba 80% ulatuses praktiline ravitöö, mille käigus omandatakse süvendatult eriarsti kutse ja pädevus.

Kliinikumi juhatuse liige Ilona Pastarus rääkis koolitarkuse kõrval inimlikest ja pehmetest oskustest, mis on vajalikud igas eluvaldkonnas, sõltumata sellest, kas tegemist on noore või juba kogenud kolleegiga. „Näiteks on suhtlemisoskus, ajaplaneerimise oskus, aga ka koostöö ja meeskonnatöö oskused, mis toovad edu igal ametikohal. Lisaks ei peaks erinevad generatsioonid pelgema teineteiselt õppimist,“ lausus juhatuse liige. 

Konverentsi kolmas osa vaatas tulevikku, keskendudes tehisintellektile ja personaliseeritud ravile. Tartu Ülikooli kaasprof Meelis Kull selgitas tehisintellekti töö põhimõtteid ning selle kasutamise võimalusi, aga ka kitsakohti juhtudel, kui tehisintellekt eksib. Tehisintellekt võiks visiidi ajal abiks olla nii administratiivseks toeks kui ka otsustamiseks – näiteks visiidi vestluse transkribeerimiseks ja kokkuvõtte tegemiseks, samuti diagnooside ja lisauuringute kaalumiseks. Samuti enne või pärast visiiti analüüsimiseks ja info otsimiseks.

Tehisintellekti rakendamise võimalusi tervishoius otsitakse pidevalt ka mujal – ka Helsingi ülikoolis on seatud suur rõhk tehisaruga seotud projektidele. Ühte tutvustas ka doktorant Juuso Takala, kelle osalusel on tehisintellekt õpetatud masinõppe algoritmi põhjal prognoosima ajukahjustusi kompuutertomograafid lugedes. Sealjuures selgus, et andmete paljususest olulisemaks võib pidada andmete täpsust, mille põhjal tehisaru treenida.

Kliinikumi vähikeskuse juht dr Lenne-Triin Kõrgvee ilmestas infotehnoloogiliste lahenduste ootust läbi struktureeritud vähiandmete vajaduse, mis omakorda mõjutab nii ravitöö kvaliteeti kui ka hõlbustab teadustööd. Geneetika ja personaalmedisiini kliiniku juht dr Sander Pajusalu rõhutas, et personaalmeditsiini tuleb ennekõike mõtestada kui personaliseeritud meditsiini, mida Kliinikumis igapäevaselt juba patsientide heaks ellu viiakse – olgu selleks ühe kindla patsiendi vajaduse arvestades tablettide printimine, personaliseeritud sõeluuringud või farmakogeneetika. Arenguvõimalusena tõi ta välja andmete teisese kasutuse ja võimalused teisesteks analüüsideks.

Kliinikumi juubelikonverentsi modereesid noored praegused ja tulevased kolleegid: Mattias Pettai, Martin Veližanin, Liisi Põldots, Mihkel Viru, Kaspar Tootsi ja Martin Reim.

Kliinikumi Leht