-
Avaleht
- Uudised
Eesti parim ruumigraafika asub Tartu Ülikooli Kliinikumis
20. septembril kuulutati välja Eesti disainiauhindade parimad tööd, kus rekordilise 370 töö hulgast pärjati laureaate 25 erinevas kategoorias. Tartu Ülikooli Kliinikumi ruumigraafika projekt „Tireli-tareli-tiit“ pälvis tunnustuse kategoorias „Disain ruumis“, koostöös disainistuudio Unt / Tammik ja illustraator Marju Tammikuga.
Alates 2023. aasta kevadest kaunistab Kliinikumi lastekliiniku ruume „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailm, mis rõõmustab nii väikseid kui suuri patsiente põnevate ja salapäraste tegelastega, andes võimaluse fantaasial lennata.
Eesti Disainiauhindade konkurss toimub iga kahe aasta tagant ning seda korraldavad Eesti Disainikeskus koos Eesti Disainerite Liidu, ADC*Estonia, Teenusmajanduse Koja ja Eesti Kunstiakadeemiaga. Eesti Disainiauhindu anti esmakordselt välja 2012. aastal.
Kliinikumi Leht
Foto: Eesti Disainiauhinnad 2024 / Meeli Küttim
Artroskoopia live-kirurgia päevad tõid Tartusse ortopeedid Eestist ja lähiriikidest
17.–18. oktoobril toimusid Tartu Ülikooli Kliinikumis kolmandad artroskoopia live-kirurgia päevad, mille fookuses oli sel aastal õlaliigese operatsioonid ja operatsioonijärgne taastusravi.
Artroskoopia live-kirurgia päevad on Eestis unikaalne sündmus. Konverentsil viibijatel on võimalik näha vahetut videoülekannet operatsioonist koos opereeriva kirurgi kommentaaridega ning esitada küsimusi käimasoleva operatsiooni kohta. Tartu Ülikooli Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse juhi dr Leho Ripsi sõnul keskenduti seekord õlaliigese opereerimise tehnikatele, kuna õlaliigese haigusseisundid ning traumajärgsed vigastused on ühed sagedasemad artroskoopiliste operatsioonide põhjused. „Artroskoopiaga on võimalik ravida väga mitmeid õlaliigese probleeme – liigese ebastabiilsus, rotaatormanseti vigastused, algav artroos või ka liigeselähedased tsüstid. Valdavalt on operatsioonide eesmärgiks taastada võimalikult anatoomiliselt liigese sidemed ja kõõluste struktuur, samuti puhastada liiges põletikukolletest või eemaldada kahjustunud luustruktuurid. Vahel vajame artroskoopiat ka täpsemaks liigesesiseseks probleemide diagnostikaks,“ kirjeldas operatsiooni võimalusi dr Leho Rips.
Konverentsi kahe päeva jooksul viidi läbi kuus õlaliigese artroskoopia live-operatsiooni. Esimesel päeval keskenduti õlaliigese ebastabiilsuse probleemidele. Opereerijateks olid dr Alo Kullerkann Kliinikumi sporditraumatoloogia keskusest, Leedu juhtiv õlakirurg, ortopeed dr Viktoras Jermolajevas ning Poola juhtiv õlaspetsialist ortopeed dr Roman Brzóska. Lisaks operatsioonidele toimusid ka temaatilised loengud erinevate ortopeedide poolt ning operatsioonijärgne füsioteraapiasessioon.
Teisel konverentsipäeval oli fookuses õlaliigese rotaatormanseti vigastused, mille kirurgilise ravi võimalusi demonstreerisid live-operatsioonidel dr Meelis Sula Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, dr Roman Brzóska Poolast ning Läti õlakirurg dr Kaspars Udris. Lisaks operatsioonide läbiviimisele jagasid oma eriala parimad kirurgid samaaegselt ka kommentaare, nippe ja tehnikaid, vastates ka saalisviibijate küsimustele. „See on õppimine otse operatsiooni ehk päriselu keskel, mil ka kogenud kirurgidel võib ette tulla ootamatusi,“ selgitas konverentsi unikaalsust dr Rips.
Nii kirurgilise tegevuse kui taastusravi puhul on eesmärk ühine – patsiendi võimalikult kiire paranemine, mis tähendab liigese valuvaba seisundi ja normipärase funktsiooni taastumist. Live-kirurgia päevadel õpetasid füsioteraapia tehnikaid Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse meeskonnaliikmed füsioterapeudid Tauno Koovit ja Mihkel Luik. „Taastumisele saab kaasa aidata juba enne operatsiooni, järgides füsioterapeutide soovitusi. Pärast operatsiooni läbiviimist jääb samuti paranemise protsess füsioterapeutide koordineerida. Kliinikumi kogemuse põhjal saame öelda, et selline meeskonnatöö võimaldab patsientidele kiiremat taastumist. See eeldab muidugi, et patsiendil on pidev kontakt füsioterapeutidega ning tema taastumise protsess jälgitud ja juhendatud. Füsioterapeutidel omakorda on meie keskuses alati võimalus kiireks kontaktiks ortopeediga, kui peaks olema selleks vajadus,“ kirjeldas Kliinikumi sporditraumatoloogia keskuse mudelit dr Rips.
Ka Kliinikumi juhtkonna liikme ning ülemarst-õppejõu prof Aare Märtsoni sõnul tegi konverentsi eriliseks otseülekanne operatsioonitoast. „Kliinikumi uus ülimoodsa sisustusega operatsiooniplokk pakub sellises formaadis konverentsi läbiviimiseks suurepäraseid võimalusi. See, et kõik osalejad näevad ühiselt nii patsiendi vigastust kui ka selle kirurgilist ravi, võimaldab ortopeedidel, füsioterapeutidel ja taastusraviarstidel lõikusejärgset patsiendi ravi veelgi paremini planeerida ning saavutada seeläbi ka paremaid ravitulemusi,“ sõnas prof Märtson.
Kokku osales artroskoopia live-kirurgia päevadel ligi 150 erialaga seotud tervishoiutöötajat – nii ortopeedid, arst-residendid, füsioterapeudid kui ka õlaliigese temaatikast huvitatud teiste erialade spetsialistid.
Kliinikumi Leht
Uus Tervisemaja laiendab ligipääsu ka Tartu Ülikooli Kliinikumi terviseteenustele Tallinnas
Ülemiste City uus 7-korruseline Von Baeri nime kandev Tervisemaja laiendab linnakus pakutavate terviseteenuste valikut. Suurimaks rentnikuks on uues keskuses Tartu Ülikooli Kliinikum, tänu millele on nüüd senisest rohkematel inimestel võimalik saada osa ülikoolihaigla teenustest.
Uues 9450 m² Tervisemajas hakkavad patsiente vastu võtma ligikaudu 25 teenusepakkujat enam kui 250 spetsialistiga. Nende seas on ka Tartu Ülikooli Kliinikum, kelle jaoks on tegemist uusima ja ühtlasi suurima esindusega väljaspool Tartut.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Tallinnas ravitööd tegevate töötajate ühistesse ruumidesse kolimist pikalt oodatud. „Kliinikumi meestekliinik, geneetika ja personaalmeditsiini kliinik, sealhulgas harvikhaiguste kompetentsikeskus, ning sporditraumatoloogia keskus on seni asunud Tallinna erinevates asukohtades. Ülemiste City Tervisemajas saime aga tuua Kliinikumi teenused pealinnas ühise katuse alla, parandades nii patsientide ravitingimusi kui ka töötajate töötingimusi. Et Kliinikumi teenused on mõeldud kõikidele Eesti elanikele, võimaldab uues Tervisemajas vastuvõttude avamine senisest rohkematel inimestel saada osa ülikoolihaigla teenustest,“ lausus ta.
Ravitöö algab Kliinikumi Tallinna uutes ruumides järgmise aasta alguses.
Kliinikumi Leht
Tartu Ülikooli Kliinikumi kuvand on Eestis tugevaim
Kantar Emor viis 10.–17. juunil läbi meditsiiniasutuste kuvandit kaardistava uuringu, milles osales 1031 Eesti elanikku vanusevahemikus 16–74. Uuringu eesmärk oli kaardistada erinevate meditsiiniasutuste tuntust, usaldusväärsust, patsiendisõbralikkust ja ravikvaliteeti. Uuringusse kaasatud meditsiiniasutuste nimekirja kuulusid 9 erakliinikut, 4 keskhaiglat ja 3 piirkonnahaiglat Eestis.
Uuringus keskenduti meditsiinibrändide seostamisele läbi kolme omaduse: kõrge ravikvaliteet, usaldusväärsus ja patsiendisõbralikkus. Eesti elanikud märkisid Kliinikumi teiste haiglate seas kõige kõrgema ravikvaliteediga brändiks (56% vastajatest), samuti kõige usaldusväärsemaks tervishoiuasutuseks (59% vastajatest). Lisaks pidasid vastajad Kliinikumi üheks kõige patsiendisõbralikumaks meditsiinibrändiks (37%) vastajatest.
Kliinikumiga on viimase aasta jooksul kokku puutunud 21% Eesti elanikest ning tervishoiuasutuste meeldivuse osas on Kliinikum märgitud teist aastat järjest enim meeldivaks asutuseks. Samas nendest inimestest, kes on viimase aasta jooksul Kliinikumiga kokku puutunud, on Kliinikumi meeldivaks märkinud lausa 81%.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi aasta füsioterapeudid on Janika Arras ja Mati Arend
Selleks, et tunnustada Tartu Ülikooli Kliinikumi erinevaid ametid, valisid rohkem kui 100 Kliinikumi füsioterapeuti kolleegide seast parimad 2024. aastal. Tunnustus anti välja kahes kategoorias – statsionaarses osakonna ning ambulatoorse osakonna füsioterapeudile.
Statsionaarse osakonna 2024. aasta füsioterapeudiks valiti Janika Arras, kes töötab anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus.
Kolleegid Janikast: Janika panustab Kliinikumis intensiivravi valdkonna füsioteraapia arendamisse nii otsese ravitöö kui kolleegide nõustamise, koolitamise ja ürituste korraldamisega. Lisaks korraldab ta väga vajalikke ergonoomika-alaseid koolitusi õendus- ja hoolduspersonalile.
Janika Arras: Olen siiralt tänulik sellise tunnustuse eest. Kliinikumis on parimad füsioterapeudid, olla nende poolt märgatud on suur au. Aitäh toetuse eest ka 3. intensiivravi osakonna meeskonnale, ühise eesmärgi nimel koos pingutamine on midagi enamat kui lihtsalt töö.
Küsimusele, mis mulle töö juures enim meeldib, vastaksin, et mulle tõesti meeldib patsiente aidata. Aidata neid ühest kõige raskemast seisust nende elus, lamades raskes seisus intensiivravis, taas liikuma ja elama. Iga väikenegi patsiendi edusamm teeb ainult heameelt. Minu silmis on intensiivravi füsioterapeudi amet selline, kus on võimalik iga päev õppida midagi uut, võimalus ise areneda ja arendada seda valdkonda on olnud privileeg. Teen tööd, mis mulle tõesti meeldib.
Ambulatoorse osakonna 2024. aasta füsioterapeudiks valisid kolleegid Mati Arendi, kes töötab spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus.
Kolleegid Matist: Mati on panustanud olulisel määral füsioteraapia eriala arengusse nii Kliinikumis kui Tartu Ülikoolis, koolitades ja õpetades nii oma kolleege kui üliõpilasi. Patsiendid ja kolleegid kiidavad teda professionaalse ja sõbraliku suhtumise eest.
Kliinikum soovib laureaatidele palju õnne ning tänab tänasel rahvusvahelisel füsisoterapeutide päeval kõiki ülikoolihaiglas töötavaid füsioterapeute, kes on väga väärtuslikud ravimeeskonna liikmed, panustades igapäevaselt patsientide ravisse.
Kliinikumi Leht
Albaania president Bajram Begaj külastas Kliinikumi
6. septembril külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Albaania Vabariigi president Bajram Begaj koos abikaasa Armanda Begajga, kes viibivad Eestis ametlikul visiidil.
Kliinikumi juhatus tervitas koos Tartu linnapea Urmas Klaasi ja Tartu Ülikooli rektori prof Toomas Asseriga kõrgeid külalisi ringkäiguga erakorralise meditsiini osakonnas, kuna president Begaj on lõpetanud arstiõppe Tirana ülikoolis, misjärel liitus ta Albaania relvajõududega sõjaväearstina, pühendades end 32 aastat erinevatele militaarsetele ametikohtadele.
Ühtlasi tutvus Albaania presidendipaar ülikoolihaigla erisustega – Kliinikumi teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf tegi ülevaate teadustööst haiglas, mille eesmärk on viia teadus ja uued ravimeetodid patsientide ravisse. Südamekirurg dr Raili Tagen rääkis omakorda kaasasündinud südameriketest, mille kirurgiline ravi on koondunud Kliinikumi.
Niisamuti tehakse elundisiirdamisi vaid Tartu Ülikooli Kliinikumis, kes on ühtlasi elundisiirdamiskeskuseid liitva organisatsiooni Scanditransplant täieõiguslik liige. Transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall, kes kuulub muuhulgas Scanditransplandi juhatusse, tutvustas elundisiirdamise protsessi ja töökorraldust, samuti väljakutseid, kuna iga elupäästev elundisiirdamine saab alguse inimese otsusest olla elundidoonor.
Kliinikumi Leht
Kliinikumis omandab aastas teadmisi rohkem kui 1000 õppurit
Tartu Ülikooli Kliinikum tervitab uue õppeaasta eel kõiki tervishoiusektori õppureid – Kliinikumis omandab uusi teadmisi ühel aastal rohkem kui 1000 erineva eriala üliõpilast ja arst-residenti.
Kliinikumi juhatuse liikme ja ravijuhi dr Liis Salumäe sõnul on tulevased kolleegid ülikoolihaiglas ühest küljest igapäevase tööelu loomulik osa, teisalt suur vastutus parimate erialaste teadmiste jagamisel, et valmistada noored ette eesootavaks tööeluks. 2024. aastal alustab Kliinikumis 105 uut arst-residenti. Kokku töötab Kliinikumis 306 residenti, moodustades arstkonnast kolmandiku. „Kliinikumile on tunnustuseks, et suur osa residente on alustamas diplomijärgset õpet just siin. Teisalt tähendab see vastutust erialaste teadmiste edasiandmise ja noorte kolleegide kujundamise ees,“ lausus ravijuht.
Lisaks arst-residentidele on Kliinikum õppe- ja praktikapaigaks pea 800 praktikandile, kes sooritavad aastas kokku rohkem kui 1200 erinevat praktikat. „Meie suurimad praktikapartnerid on Tartu Tervishoiu Kõrgkool ning Tartu Ülikool. Kõige enam teevad meie juures praktikaid õe õppekava üliõpilased, järgnevad 6. kursuse arstiüliõpilased, füsioterapeudi, ämmaemanda, bioanalüütiku ja radioloogiatehniku õppekavade praktikandid. Et Kliinikum on Eesti üks suurimaid tööandjaid, on meie juures võimalik lähedalt näha ka paljude teiste ametikohtade eripärasid – näiteks koka, IT-süsteemide spetsialisti või puhastusteenindaja praktikat sooritades,“ kirjeldas Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. „Ootame põnevusega uusi üliõpilasi, kes on valinud eneseteostuseks vastutusrikka ja väljakutseid täis tervishoiuvaldkonna. Usun, et kaasaegne ülikoolihaigla ning targad ja toetavad juhendajad muudavad õpingud siin igati meeldejäävaks,“ lisas juhatuse liige.
Tulevaste kolleegide õpetamine, juhendamine, suunamine ja meeskonnatöösse kaasamine on üks ülikoolihaigla eripära, mis nõuab sellega arvestamist ka ravitöös. „Noored kolleegid innustavad meid pidevalt oma teadmisi uuendama või omakorda teadustöö kaudu uusi lahendusi leidma. Uute teadmiste või ravimeetodite loomine ja juurutamine ning väga keeruliste ravijuhtude lahendamine toetavate kolleegide toel, on õpetava haigla väärtus, millega saame kujundada tervishoidu,“ lausus ravijuht dr Salumäe.
Kliinikumi anestesioloogia osakonna juhi dr Kaie Stroo sõnul tähendab õpetamine inspireerimist. „Olen oma eriala suur fänn ja see on minu privileeg ning vastutus, seda edasi anda. Õpetajana püüan alati saavutada kerget mugavustsoonist välja lükkamist, sest pingutusmomendist tulnud saavutusel on hoopis teistsugune maitse,“ lausus anestesioloogide juhendaja. Tema kolleeg, anestesioloogia eriala arst-õppejõud Jelena Matisen lisas, et noori kolleege õpetades püüab alati meeles pidada oma õpetaja dotsent Jüri Samarütli sõnu: „Eelkõige peate te olema lihtsalt head inimesed, seejärel arstid ja alles siis anestesioloogid“. Lisaks soovin õpetada oma residente niiviisi, et ei kardaks ise nende patsient olla,“ sõnas dr Matisen.
Tartu Ülikooli Kliinikum soovib kõikidele üliõpilastele, arst-residentidele ning juhendajatele teadmisterohket ja inspireerivat õppeaastat!
Kliinikumi Leht
Tudengid hindasid Kliinikumi üheks atraktiivseimaks tööandjaks
4. septembril anti üle atraktiivsete tööandjate tunnustused. Atraktiivseimad tööandjad selgitati välja tööandja brändingu agentuuri poolt läbi viidud üle-eestilise tööootuste ja tööandja maine uuringu tulemusel. Kokku osales uuringus 6000 tudengit, kutsekooliõpilast ja töökogemusega inimest majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaaria, inseneri, logistika jm valdkonnast. Kokku hinnati 301 Eesti organisatsiooni atraktiivsust.
Meditsiinivaldkonna atraktiivseimatele tööandjatele andis hinnangu 509 meditsiinitudengit. 124 asutuse seas osutusid atraktiivseimateks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Confido Meditsiinikeskus ning Tartu Ülikooli Kliinikum.
5 atraktiivseimat tööandjat meditsiinieriala tudengite hinnangul:
- Põhja-Eesti Regionaalhaigla
- Confido Meditsiinikeskus
- Tartu Ülikooli Kliinikum
- Ida-Tallinna Keskhaigla
- SYNLAB Eesti
Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president, Kristiina Tideman:
Tartu Ülikooli Kliinikum on paljudele, enamusele või peaaegu et igale arsti- ja meditsiinitudengile esimene tööandja meditsiinivaldkonnas. Tartu Ülikooli Kliinikum, olles turvaline õppekeskkond, on alati andnud tudengitele võimalusi saada oma esimene töökogemus meditsiinis. Esimene töökogemus meditsiinis on hirmus ning mugavustsoonist väga kaugelt väljas. Tartu Ülikooli Kliinikum pakub alati seda tuge ning kindlustunnet, kuna tegemist on õpetava haiglaga. Uued töökaaslased teavad väga hästi, mida tudeng kui uus töötaja tunneb. Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajatel on õpetamine veres. Samuti hinnatakse Kliinikumis kõrgelt professionaalsust, koostööd, teaduspõhisust ning patsiendikesksust, mis on nii arstiks kasvamisel kui ka arstiks olemisel ääretult olulised. Olgu tudeng nii hooldaja, abiõde või abiarst - saadav töökogemus Tartu Ülikooli Kliinikumist on hindamatu väärtusega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Liis Salumäe: Tartu Ülikooli Kliinikumile on väärtuslik iga tervishoius õppiv, töötav ja tööle asuda plaaniv kolleeg ning tänan noori jätkuva tunnustuse eest.
Peame Kliinikumis oluliseks noorte kolleegide õpi- ja töökeskkonna tingimusi, mistõttu panustame nii juhendajate õpetamisoskuste koolitamisse, kaasaegsesse infrastruktuuri kui tugisüsteemi olemasolusse. Ülikoolihaiglale omaselt on tudengitel võimalik Kliinikumis osaleda ka teadus- ja arendustegevustes.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi kogukonnakoolis osalevad igas vanuses inimesed
Tartu Ülikooli Kliinikumi kogukonnakool alustas 17. septembrist uut perioodi, laiendades tegevusi lisaks koolinoortele ka eakate suunal. Ühtlasi avab Kliinikum kogukonnakooli portaali, mis on mõeldud igas vanuses inimestele.
Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on kogukonnakooli eesmärk toetada terviseteadliku põlvkonna kasvamist ning tugevdada sidemeid ülikoolihaigla ja kogukonna vahel. „Soovime ülikoolihaiglana olla avatud mitte ainult patsientidele, vaid ka teistele inimestele, kes ei pruugi vajada küll eriarsti või -õe abi, ent kes vajavad igapäevaelus teadmisi ja oskusi oma tervise eest hoolitsemiseks ning otsuste tegemiseks. Olgu tegemist siis koolinoore, lapsevanema või küpsemas eas inimesega – iseenda või oma lähedase tervise heaolu vajavad kõik,“ selgitas Pastarus.
2024. aasta kevadel lõppenud kogukonnakooli projekt koostöös Tartu Hansa ja Tamme koolidega kinnitas noorte huvi terviseteemade ja Kliinikumi külastuse vastu. „Sestap alustasime 17. septembrist koostöös Tartu Mart Reiniku kooliga uue projektiga, mille raames ootame 5.–8. klassi õpilasi õppepäevadele, eesmärgiga tõsta noorte terviseteadlikkust ning aidata kaasa tervislike eluviiside kujunemisele,“ kirjeldas Ilona Pastarus. Noored saavad ülevaate teemadest nagu toitumine, une- ja ekraaniaeg, vaimse tervise eneseabivõtted, sotsiaalne enesekehtestamine ja vägivalla äratundmine, meelemürgid ning esmaabi andmine ja elustamisvõtted.
Lisaks koolinoortele laiendas kogukonnakool oma tegevusi ka eakate suunal. „17. septembril alustasime Tähtvere Päevakeskuses eakatele suunatud uudse projektiga, mille käigus pakuvad Kliinikumi spetsialistid igakuiselt päevakeskuses kohapeal praktilisi teadmisi ja oskusi, et toetada eakate tervise säilitamist ning elukvaliteedi parandamist. Peatume näiteks füüsilise aktiivsuse teemal, kuidas tarvitada ohutult ravimeid või kuidas ennetada kukkumisi, mis võivad eakate puhul kergesti kaasa tuua luumurde,“ tutvustas Kliinikumi kogukonnakooli projektijuht Kerli Hiiemäe.
Praktiliste õppepäevade kõrval on Kliinikumi kogukonnakooli üheks prioriteediks ka usaldusväärse terviseteabe pakkumine. „Selleks on loodud Kliinikumi kogukonnakooli portaal, mis pakub kõikidele soovijatele vaba juurdepääsu erinevatele lühikursustele, paariminuti loengutele ja teistele infomaterjalidele. Kogukonnakooli portaali teemade hulka kuuluvad esmaabi kodus, liikumispausid kontoritöötajatele ja patsiendiohutus haiglas. Kindlasti laieneb teemade ring veelgi,“ rääkis juhatuse liige Ilona Pastarus.
Kogukonnakooli üks tegevusharu on ka „Tervise töötoad“, kuhu on oodatud nii Kliinikumi patsiendid, nende lähedased kui ka muu kogukond. Igas töötoas keskendutakse konkreetsele teemale, nagu südame tervis, vaimne tervis, esmaabi ja meeste tervis. Töötubades osalemine on tasuta ja eelnev registreerimine ei ole vajalik.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi juubelikonverents integreeris ühte ravi-, õppe- ja teadustöö
5. septembril 2024 toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi juubelikonverentsil „220 aastat teadust patsiendi teenistuses“ vaadati sisse nii ülikoolihaigla minevikule, olevikule kui tulevikule, tõdedes, et kogu ajatelge iseloomustab ravi-, õppe- ja teadustöö tihe lõimumine.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul on Eesti ainsaks ülikoolihaiglaks olemine suur väärtus, teisalt ka kohustus nii Eesti inimeste tervise ees kui ka tulevase tervishoiupõlvkonna kujundamisel. „Koos ülikooliga oleme me tänasesse hetke tulnud ja koos ülikooliga läheme me siit ka edasi,“ lausus juhatuse esimees juubelikonverentsi avades. Tänu ülikooli taasavamisele Tartus, 1802. aastal, ning arstiteaduskonna õppetöö algusega, avati Tartus 220 aastat tagasi Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla. 1804. aastal raviti kliinikus kokku 90 statsionaarset ja ambulatoorset patsienti. Abivajajate rohkuse tõttu andis clinicumi rajaja – patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk paar aastat hiljem teada, et raviasutus on ette nähtud meditsiini õppivate noormeeste praktiliseks õppeks ning vastu ei ole võimalik võtta neid haigusi, mida üliõpilased on varem korduvalt näinud.
Kliinikumi juubelikonverentsi esimese sessioon oli pühendatud ravitööle ja ajaloole läbi erinevate erialade lugude. Meditsiiniajaloo nooremlektor Ken Kalling rääkis tolleaegsetest väljakutsetest ravis, samuti Tartu rollist meditsiiniajaloo ja suundade mõjutamisel. Arstide ja õdede arv on ajas pidevalt kasvanud, koos sellega ka nende roll ühiskonna kujundamisel ja mõjutamisel.
Sünnitusabi ja neonatoloogia loo jutustasid prof Helle Karro ja prof Tuuli Metsvaht. Tartu Ülikooli Kliinikum on olnud mitmete tänaseks igapäevaseks saanud uuenduste algatajaks ja läbiviijaks – näiteks esimese kunstlikult viljastatud beebi sünd 1995. aastal, loote-eelse diagnostika läbiviimise juurutamine, I trimestri kombineeritud uuring ja palju muud. Prof Tuuli Metsvaht tõi välja, et kui ajaloos oli fookus emade suremuse vähendamisele, siis 19. sajandi teises pooles liikus pilk juba ka laste poole. Tõsi, esimesed kuvöösid võeti üle tibude inkubaatorist, kuid enneaegse vastsündinud toetamise põhimõtted on säilinud. 2016. aastaks oli varane neonataalne suremus 1000 sünni kohta nii väike, et see tõstis Eesti oma näitajaga parima viie Euroopa hulka. Kliinikumi kardiokirurgia osakonna juht dr Arno Ruusalepp vaatas tagasi südamehaiguste diagnoosimise ja ravimise ajateljele – esimene südameoperatsioon tehti Werner Zoege von Manteuffel poolt just Tartus. Ortopeed Kaspar Tootsi osundas omakorda liigesehaiguste väljakutsetele, üheks neist osteartroosi kulgu muutva ravimi leidmine teadustöö kaudu.
Konverentsi teine sessioon keskendus teisele Kliinikumi põhitegevusele ehk õpetamisele ülikoolihaiglas. Õpetamise oleviku- ja tulevikuvaade avati läbi erinevate osapoolte – Tartu Ülikooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja üliõpilaste pilgu läbi. Arstiüliõpilased ehk tulevased kolleegid saabuvad Kliinikumi pärast 2,5 aastat ettevalmistust prekliinilises õppes. Arstiõppe lõpetab praktika, kus teadmisi ja oskusi rakendatakse haigla igapäevatöös. Residentuuriaastate õpe on juba 80% ulatuses praktiline ravitöö, mille käigus omandatakse süvendatult eriarsti kutse ja pädevus.
Kliinikumi juhatuse liige Ilona Pastarus rääkis koolitarkuse kõrval inimlikest ja pehmetest oskustest, mis on vajalikud igas eluvaldkonnas, sõltumata sellest, kas tegemist on noore või juba kogenud kolleegiga. „Näiteks on suhtlemisoskus, ajaplaneerimise oskus, aga ka koostöö ja meeskonnatöö oskused, mis toovad edu igal ametikohal. Lisaks ei peaks erinevad generatsioonid pelgema teineteiselt õppimist,“ lausus juhatuse liige.
Konverentsi kolmas osa vaatas tulevikku, keskendudes tehisintellektile ja personaliseeritud ravile. Tartu Ülikooli kaasprof Meelis Kull selgitas tehisintellekti töö põhimõtteid ning selle kasutamise võimalusi, aga ka kitsakohti juhtudel, kui tehisintellekt eksib. Tehisintellekt võiks visiidi ajal abiks olla nii administratiivseks toeks kui ka otsustamiseks – näiteks visiidi vestluse transkribeerimiseks ja kokkuvõtte tegemiseks, samuti diagnooside ja lisauuringute kaalumiseks. Samuti enne või pärast visiiti analüüsimiseks ja info otsimiseks.
Tehisintellekti rakendamise võimalusi tervishoius otsitakse pidevalt ka mujal – ka Helsingi ülikoolis on seatud suur rõhk tehisaruga seotud projektidele. Ühte tutvustas ka doktorant Juuso Takala, kelle osalusel on tehisintellekt õpetatud masinõppe algoritmi põhjal prognoosima ajukahjustusi kompuutertomograafid lugedes. Sealjuures selgus, et andmete paljususest olulisemaks võib pidada andmete täpsust, mille põhjal tehisaru treenida.
Kliinikumi vähikeskuse juht dr Lenne-Triin Kõrgvee ilmestas infotehnoloogiliste lahenduste ootust läbi struktureeritud vähiandmete vajaduse, mis omakorda mõjutab nii ravitöö kvaliteeti kui ka hõlbustab teadustööd. Geneetika ja personaalmedisiini kliiniku juht dr Sander Pajusalu rõhutas, et personaalmeditsiini tuleb ennekõike mõtestada kui personaliseeritud meditsiini, mida Kliinikumis igapäevaselt juba patsientide heaks ellu viiakse – olgu selleks ühe kindla patsiendi vajaduse arvestades tablettide printimine, personaliseeritud sõeluuringud või farmakogeneetika. Arenguvõimalusena tõi ta välja andmete teisese kasutuse ja võimalused teisesteks analüüsideks.
Kliinikumi juubelikonverentsi modereesid noored praegused ja tulevased kolleegid: Mattias Pettai, Martin Veližanin, Liisi Põldots, Mihkel Viru, Kaspar Tootsi ja Martin Reim.
Kliinikumi Leht
Kliinikumis viidi läbi kogu Eestis uudne ja erakordne vähiraviprotseduur
2024. aasta mai- ja juunikuus viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi Eestis uudne vähiraviprotseduur. Mitme osakonna koostöös teostatud lapspatsiendi kasvaja ravi sisaldas erinevaid vähiravi meetodeid, muuhulgas kõrgdoosis I131-mIBG ravi, mida kombineeriti süsteemravi ja vereloome tüvirakkude siirdamisega.
Kliinikumi nukleaarmeditsiini osakonna juhi dr Tiina Kärneri sõnul oli tegemist esmakordselt Eestis kõrgdoosis korduvalt, kahenädalase vahega, manustatava I131-mIBG raviga. „I131-mIBG on radioaktiivse joodiga märgistatud noradrenaliini analoog, millega samal ajal manustatakse patsiendile ka keemiaravi. Ravi eesmärk on anda kasvaja märkainet koguvatele haiguskolletele maksimaalne ja eeldatavasti kasvajarakke hävitav kiirgusdoos. Protseduuri juures arvestatakse sealjuures patsiendile maksimaalset lubatud kogu keha kiirgusdoosi ja fakti, et ravi viib paratamatult luuüdi kahjustuse ja vereloome tüvirakkude siirdamise vajaduseni. Ravi teostamise eelduseks on eelnev diagnostika sama märkainega,“ selgitas dr Kärner.
Selline laste onkoloogiliste haiguste kombineeritud ravi on täna võimalik ainult Tartu Ülikooli Kliinikumis mitme osakonna koostöös. „Raviks on vajalik nukleaarmeditsiini meeskond, kuhu kuuluvad arst, meditsiinifüüsik ja radioloogiatehnikud, samuti lasteonkoloogia meeskond koos luuüdi siirdamise võimekuse ja vastava pädevusega arstide ning õdedega, lisaks ööpäevaringne lasteintensiivravi valmidus,“ kirjeldas dr Kärner. Ta lisas, et eduka ravi üks väga tähtis komponent on ka patsiendi vaprus ja suurepärase koostöövõimega lapsevanemad. „Vanemad said enne protseduuri lühikese kiirguskaitse-alase koolituse ja kiirguskaitsevahendid – selleks, et viibida mitmeid päevi koos patsiendiga kiirgusvarjestusega palatis,“ lausus osakonnajuht.
Patsiendi raviarsti, dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on väikese kaheksa-aastase patsiendi neuroblastoomi ravi olnud kompleksne, sisaldades lisaks süsteem-, kirurgilisele ja kiiritusravile ka eelnevalt juba kahte vereloome tüvirakkude siirdamist. „Iga patsient on meile eriline ning kaalume kogu ravimeeskonnaga alati põhjalikult, milline ravi antud lapsel antud ajahetkel võiks anda parima tulemuse. Kasutame ja järgime pahaloomuliste kasvajate ravis samu raviprotokolle, mida kolleegid Skandinaavias, mis tähendab, et Oslos ja Eestis vähidiagnoosi saavat last ravitakse täpselt samade raviskeemide alusel. Keerulisemate, samuti standardravile mitte alluvate juhtumite lahendamiseks kuulub lasteonkoloogide igapäevatöö hulka tihe suhtlemine erinevate kompetentsikeskustega Euroopas, et ka väikeriigis keerulise harvikhaiguse diagnoosiga lapsed saaksid parimal võimalikul teadmisel ja kogemusel baseeruva käsitluse. Nii ka antud juhul – meie ravivalikute konsultantideks on olnud kolleegid Austriast ja Rootsist. Tänaseks on tehtud nii süsteemravi, paralleelselt koostöös nukelaarmeditsiini meeskonnaga Eestis uudse ravimeetodina kõrgdoosis I131-mIBG ravi kui ka vereloome tüvirakkude siirdamine,“ kirjeldas dr Kõrgvee.
Ta lisas, et arendus- ja teadustegevus on kaasaegse vähiravi lahutamatu osa. „Uusi ravimeid ja ravivõimalusi lisandub pidevalt, mis on juba muutnud paljude senini ravimatute haiguste prognoosi ja kulgu ning ootame järjest uusi läbimurdeid. Samal ajal ülikoolihaiglana ise aktiivselt lisaks ravitööle arendus- ja teadustöös osaledes,“ ütles dr Kõrgvee.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi patsiendid hindavad haiglaravi ohutust kõrgelt
10.–16. juuni 2024 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis statsionaarsel ravil viibivate patsientide seas läbi patsiendiohutuse uuring. Küsitluse eesmärgiks oli selgitada, kuidas patsiendid hindavad neile haiglas osutatud tervishoiuteenuste ohutust. Uuringu viisid läbi ka mitmed teised Eesti haiglad.
Uuringus kasutatud ankeet põhineb OECD patsiendiohutuse töörühma soovitatud küsimustel. Küsimustik hõlmab kolme patsiendiohutusega seotud valdkonda: suhtlemine ja infovahetus patsiendi pilgu läbi; patsiendi ohutust ja heaolu mõjutavate juhtumite esinemine ning patsiendi informeerimine haiglast lahkudes. Lisaks oli patsientidel võimalus lisada vabas vormis kommentaare.
Küsimustiku täitis 262 patsienti 37 osakonnast, kokku 13 kliinikust. Kõige enam vastanuid oli kirurgiakliinikust. Küsitlusperioodil kirjutati Kliinikumist välja 813 aktiivravi patsienti, kellest küsitletud moodustasid 32%. Kõik ankeedid täideti paberil, tagastatud ankeetidest olid 83% eesti- ja 17% venekeelsed. Küsitletud patsientidest olid 60% naised ja 40% mehed, alla 15 aasta vanuseid lapsi (koos vanematega) oli 7%, 15-44 aasta vanuseid 27%, 45-64-aastaseid 24% ning 65-aastased ja vanemad 42%. Võrreldes kõigi küsitlusperioodil haiglast lahkunud patsientidega, olid küsitletute hulgas mõnevõrra enam esindatud naised ning 65 aasta vanused ja vanemad patsiendid.
Suhtlemine ja infovahetus patsiendi pilgu läbi
Patsientide kogemus suhtlemise ja infovahetusega, sh ka töötajate omavahelise infovahetusega oli valdavalt positiivne, enamik küsitletutest (95%) olid teadlikud, kuhu ja kelle poole oma murede ja probleemidega pöörduda. Küsitletud patsientidest 86% hinnangul oli neil alati võimalus Kliinikumi töötajatega oma ravi ja hooldusega seotud olulistest asjadest rääkida ning enamik patsientidest (88%) väitsid kindlalt, et neid kuulati ja mõisteti, kui nad oma murede ja probleemidega Kliinikumi töötajate poole pöördusid.
Patsiendi ohutust ja heaolu mõjutavate juhtumite esinemine
Haiglaravi ohutust hindasid Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid väga kõrgelt – 93% küsitluses osalenud patsientidest tundsid end oma ravi ja hoolduse ohutuse osas kindlalt. Siiski erinesid oluliselt (p<0,05) meeste ja naiste hinnangud – meestest tundsid end ravi ja hoolduse ohutuse suhtes kindlalt 98%, naistest 91%.
Kliinikum võõrustas Noortefestivali Tartu 2024 raames
14.–17. augustil võõrustas Tartu Ülikooli Kliinikumi vana roosa maja ehk endine lastekliinik Noortefestivali Tartu 2024 raames. Festival tõi Kliinikumi kolm erinevat sündmust.
Esimene neist oli N. Lunini 6 majas aset leidnud kunstimaja projekt „KUS on METROO“. Noorte poolt loodud näitus asus endises lasteintensiivravi osakonnas. Lisaks oli näituse avamise päeval soovijatel võimalik kuulata ka vana lastekliiniku ees minikontserti "KUS on peatus?". Noortefestival kulmineerus aga põgenemistoa projektiga „Roosa maja saladus“. Osalejatel oli võimalus lüüa kaasa vana lastehaiglat läbivas põnevas ja seikluslikus mängus, mis oli inspireeritud põgenemistubadest.
Meriliis Ilves, Noortefestivali üks programmijuhtidest: Põgenemistuppa tuldi elamusi otsima üle Eesti – Tartust, Harjumaalt, Võrust, Põlvast ja Otepäält, aga kuulda oli ka välisturiste. Kokku startis 223 gruppi ligi 760 inimesega. Külastajate seas oli nii neid, kes lapsena haiglas olid viibinud ja teistele oma osakonda või palatit näitasid. Samuti neid, kes varem seal töötasid ning ka neid, kes kunagi sinna majja pole varem sattunud.
Kunstimaja projekti külastas kahe päeva jooksul ligi 150 inimest. Inimestele meeldis, kuidas kurb oli ilusaks, lootust andvaks ja mõtlema panevaks tehtud.
Aitäh Kliinikumi majandusosakonna ja kommunikatsiooniteenistuse töötajatele, et festival neis ruumides võimalikuks sai!
Dr Kaspar Tootsi pälvis parima Põhjamaade ortopeediaalase teadustöö tunnustuse
12.–14. juunil toimus Põhjamaade Ortopeedia Föderatsiooni (Nordic Orthopaedic Federation) kongress, mille eesmärk on jagada uuemate ortopeediaalaste teadustööde tulemusi. Eriline fookus oli seatud artroplastika valdkonnale.
Kongressil esitati Põhjamaade erinevaid teadustöid tutvustavaid ettekandeid suulistena. Kõikide esitatud abstraktide seast valiti parimaks Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliinikus töötavad dr Kaspar Tootsi ettekanne „Arterial stiffness after total joint arthroplasty: results from the CAMERA study“, mille kaasautoriteks olid doktorant Kadri Loorits, prof Jaak Kals ja prof Aare Märtson. Lisaks ettekandele oli dr Tootsi kutsutud kongressile esinema loenguga osteoartroosi põhjustest, hetkeseisust ja tulevikust, millele järgnes väga positiivne järelkaja. Dr Tootsi andis koos ortopeediakliiniku ülemarst-õppejõu prof Aare Märtsoniga panuse ka residentidele suunatud põlveproteesimise eelkursuse läbiviimisega, mis toimus kongressile eelneval päeval. Dr Tootsi ja prof Märtson osalesid õppejõududena ning kunstluude proteesimise töötoas instruktoritena.
„Minu esitatud teadustöö, millele anti Golden Poster Award, on osa Eesti Teadusagentuuri teadusgranti saanud CAMERA uuringust, mis uurib kardiovaskulaarse ja metaboolse riski muutusi pärast endoproteesimist. Kui tavapopulatsioonil tõuseb arterite jäikus iga aastaga, siis endoproteesimisele tulevate patsientide oluliselt kehvem arterite seisund võrdsustub seitsme aasta jooksul tavapopulatsiooni tasemega ning neil pole enam kõrgenenud riski. Tegemist on esimese uuringuga, kus niivõrd pika aja jooksul on jälgitud arterite jäikuse muutusi endoproteesimise järgselt. Uuring on tehtud koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli ortopeediakliiniku ja Tartu Ülikooli endoteelikeskusega,“ selgitas dr Kaspar Tootsi.
Kliinikumi Leht
Kliinikum osaleb eesnäärmevähi varajase avastamise uuringu läbiviimisel
Juuni alguses algas Eestis, sealhulgas Tartu Ülikooli Kliinikumis, eesnäärme varajase avastamise uuring, mille üks eesmärk on juhtida tähelepanu eesnäärmevähi varajase avastamise olulisele. Teine eesmärk on hinnata, kas edaspidi on Eestis võimalik rakendada sõeluuringuid nii, et arvesse võetakse meeste individuaalset haigestumise riski.
Projekt on ettevalmistatud Tervise Arengu Instituudi (TAI) ja Eesti Uroloogide Seltsi poolt. 2024. aasta jooksul kutsutakse uuringus osalema 12 000 meest vanuses 50–69 aastat, kes elavad Tallinnas või Tartus, kellel on kehtiv ravikindlustus ja kes ei ole teinud viimase 12 kuu jooksul PSA analüüsi. Kõik osalejad saavad alates mai lõpust personaalse kutse e-kirja, tavakirja või SMS-i teel. Uuringus osalemine on vabatahtlik ja tasuta.
Projekti Tartu Ülikooli Kliinikumi poolne vastutav uurija, uroloogia ja neerusiirdamise osakonna arst-õppejõud Priit Veskimäe rõhutab, et eesnäärmevähk on Eesti meestelkõige sagedasem pahaloomulise kasvaja vorm ning eesnäärmevähi suremus on Eestis Euroopa üks kõrgeimaid. „Täna diagnoositakse kahjuks jätkuvalt sageli eesnäärmevähki juba kaugele arenenud staadiumites. Uuringu üks eesmärke on haiguse varajasem avastamine, mil see on hästi ravitav. Samuti võimaldab antud projekt luua Eesti meestele ühtse eesnäärmevähi diagnostikateekonna ning andmebaasi, mille põhjal on võimalik analüüsida eesnäärmevähi diagnostika- ja ravitulemusi ning seeläbi vähendada vähisuremust ja parandada patsientide elukvaliteeti,” selgitas projekti eesmärke dr Veskimäe.
Uuringu juhi, TAI juhtivteaduri Kaire Innose sõnul on eesnäärmevähi riskipõhise sõeluuringu eesmärk selgitada välja mehed, kellel on suur risk eesnäärmevähi esinemiseks, vähendades samal ajal madala riskiga meestel tehtavaid diagnostilisi ja raviprotseduure. „Selline lähenemine, mida soovitab ka Euroopa Komisjon, aitab ära hoida nende protseduuridega kaasnevaid tarbetuid terviseriske ja ühtlasi säästa tervishoiukulusid. Riskipõhine sõeluuring koosneb mitmest etapist ja igas etapis sõelutakse välja mehed, kes vajavad täiendavaid uuringuid,“ lisas Innos.
Sõeluuringus osalemine
Pärast kutse saamist ja inimese soovi uuringus osaleda, algab see PSA ehk prostataspetsiifilise antigeeni määramisega verest. Selleks palutakse osalejatel broneerida veebikeskkonnas või telefoni teel endale sobiv vereproovi andmise aeg proovivõtupunktis Tallinnas või Tartus. Mehed, kellel PSA analüüsi tulemus ületab teatud taseme, suunatakse edasi uroloogi vastuvõtule ja edasine tegevus toimub juba tervishoiuasutuses. Uroloogi vastuvõtul hinnatakse eesnäärmevähi riski küsitluse ja läbivaatuse abil ning kui riskiskoor ületab määratud taseme, suunab uroloog osaleja MRT-uuringule (magnetresonantstomograafia) ja vajadusel edasistele uuringutele. Pärast uuringut palutakse osalejatel anda oma hinnang uuringu korraldusele.
Uuringu läbiviimisel tehakse koostööd Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni uuringuvõrgustikuga PRAISE-U, mille raames hinnatakse riskipõhise sõeluuringu tulemuslikkust ja teostatavust ka Euroopa riikides. Uuringu koostööpartnerid on Tervise Arengu Intsituut, Eesti Uroloogide Selts, Tervisekassa, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SYNLAB Eesti.
Kliinikumi Leht
Suviste traumade põhjustajaks on tõuke- ja jalgrattad ning alkohol
Suvi toob endaga kaasa mitte ainult sooja ilma ja vaba aja veetmise võimalused, vaid ka suurema riski erinevateks traumadeks. Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond tuletab meelde peamised traumade tekkepõhjused ja soovitused nendest hoidumiseks.
Soojal ajal on erakorralise meditsiini osakonnas sagedasemad lahtised vigastused, mida põhjustavad erinevad tegevused ja õnnetused. Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna vanemarsti-õppejõu dr Aime Keisi sõnul suureneb sooja ja kuiva ilma püsides tõukerataste ja jalgrataste kasutamine, mis paraku toob endaga kaasa kukkumisi ja vigastusi. „Tõukerattad on suur probleem, kuna vigastused on tõsised ja paranevad kaua. Kogemuslikult saab öelda, et tõukerattaga kukkunud moodustavad umbes kolmandiku liiklusvahendiga saadud vigastustest ja praktiliselt võrdselt jalgrattaga kukkunutega,“ rääkis dr Keis. Tõukerattaga kukkudes saab viga eelkõige näo ja pea piirkond, aga ka käed. „Sageli on tegemist vigastustega, mis jätavad armid, näiteks haava või sügava marrastuse. Tuleb aru saada, et arm jääb kogu eluks ega kao ära, sõltumata, kas haav õmmeldakse või marrastus plaasterdatakse,“ selgitas arst-õppejõud. Kergematest vigastustest paranemine võtab aega paar nädalat, kuid tõsisemad traumad võivad inimese pikaks ajaks haigevoodisse aheldada.
Alkoholist tingitud vigastused esinevad aastaringselt, kuid nende sagedus kasvab riiklike pühade ja palgapäevade ajal. „Jaanipäeval ja aastavahetusel on alkoholi tarbinud patsientide hulk suurem. Mida pikemad pühad ja rohkem vabu päevi, seda suurem on alkoholi tarbinud patsientide hulk EMOs,“ rääkis dr Keis. Tema sõnul püsib siiski ka alkoholijoobes täiskasvanute seas tõukerattaga saadud vigastuste hulk, mille tõttu tuleks endale meenutada, et alkohol ei sobi kokku ükskõik millise sõiduvahendiga. „Tõukerattaga liigeldes tuleb kaitsta ennast kiivriga, valida sobiv sõidukiirus, arvestada kaasliiklejatega ja jätta alkohol joomata,“ lisas arst-õppejõud. Tõukerattaga sõidavad inimesed sõltumata vanusest, kellest vanim tõukerattaga vigastatu on dr Keisi sõnul olnud üle 75 aasta vana.
Üks ohtlik liiklusvahend, mis küll harvem, kuid siiski põhjustab tõsiseid õnnetusi, on ATV. „Eelkõige puudutab see alaealisi, keda võetakse ATV-ga sõitma ja kes kukuvad sõitvalt masinalt või usaldatakse ATV sootuks alaealisele iseseisvalt sõitmiseks. ATV kiirus on suurem ja masin võimsam, vigastused, mis tekivad liikuvalt ATV-lt kukkumisega, on sageli tõsised ja eluohtlikud,“ rääkis dr Keis. Suvel jõuavad mitmed patsiendid EMOsse batuudilt, mis enamasti on küll turvatud vahend, kuid siiski esineb dr Keisi sõnul soojal ajal batuudil hüpates saadud hüppeliigese ja sõrmede vigastusi ning batuudilt kukkumisi.
Selleks, et suvi ja pühad mööduksid rahulikult, paneb EMO kõigile südamele järgmised soovitused:
- Jalg-, tõuke või mootorratastega sõites tuleb kanda turvavarustust ning valida sõitmiseks enda võimetele vastav, kaasliiklejatega ning liikluseeskirju arvestav sõidukiirus.
- Pühade ajal alkoholi tarbides tuleks jääda mõõdukaks, kuna alkoholi mõjul satutakse sagedamini kaklustega lõppevatesse konfliktidesse, kukutakse nii ebasobivates kohtades turnides kui ka niisama libastudes või sattutakse liiklusõnnetustesse – nii jalakäia kui autojuhi rollis.
- Vesi ja alkohol ei käi kokku, ujuma minnes tuleb olla kaine ja puhanud ning kindlasti ei tohiks hüpata vette tundmatus kohas.
- Batuudid tuleb piirata selleks ette nähtud turvavõrguga ning jälgida, et korraga hüppaks üks inimene.
- Kui sõprade ettevõtmised kipuvad liigse alkoholi tarbimise tulemusel riskantseks muutuma, tuleb sekkuda. Ärge lubage alkoholijoobes sõbral autorooli istuda ega muid enesele või teistele ohtlikke tegevusi ette võtta.
- Erakorralise meditsiini osakond paneb inimestele südamele, et lihtsamate tervisemurede korral tuleb pöörduda oma perearsti- või pereõe poole ning tervisenõu võib küsida ka nõuandetelefonilt 1220. Küsige aegsasti oma perearstilt, kelle poole pöörduda, kui teie perearst suvepuhkusel viibib.
Kliinikumi Leht
Dr Sander Pajusalu ja prof Katrin Õunap pälvisid Neinar Seli stipendiumid
Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesmärk on innustada Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajaid teadustöö tegemisel ja publitseerimisel. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.
Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2019–2023 aastate arvestuses pälvis stipendiumi geneetika ka personaalmeditsiini kliiniku juht dr Sander Pajusalu.
Dr Sander Pajusalu: Meditsiinigeneetikuna on tulnud vahel päris pikalt selgitada inimestele, et meditsiinigeneetika on ikka primaarselt tavapärane arstlik eriala ja meie kliiniline ja laboratoorne osakond osutavad siiski tervishoiuteenuseid, mida patsiendid vajavad, mitte ei ole meie töö eesmärgiks vaid teaduse tegemine. Neinar Seli nimelist teadustöö preemiat vastu võttes hindan siiski väga oma eriala potentsiaali teadustööks. Just tehnoloogia areng on võimaldanud ka uute metoodikate kliinilisse töösse rakendamist teaduslikult uurida ning nii käivadki teadus ja kliiniline töö käsikäes üksteist toetades ja võimestades. Vähiravis kasutatakse ütlemist, et parim ravi on tihtipeale kliinilises uuringus osalemine, sama võib öelda ka meditsiinigeneetika kohta. Ilma meditsiinigeneetika alase teadustööta oleksid paljud Eesti patsiendid ilma diagnoosita ning sellest tuleneva õige jälgimise ja ravita. Usun, et meie eriala näide kliinilise töö ja teaduse lõimimisest üheks tervikuks on just see, mis ühes ülikoolihaiglas normaalsuseks peakski olema. Hea on elada ja töötada ka riigis, kus tervishoiu rahastajadki on valmis uusi innovaatilisi lahendusi tervishoiuteenustena rahastama. Nii möödus tänavu jaanuaris juba 10 aastat ajast, kui eksoomi sekveneerimine lapseea algusega pärilike haiguste diagnostikaks lisati toonase Haigekassa tervishoiuteenuste loetelusse. Hiljem lisandusid paljud paneelsekveneerimised nii pärilike kui ka somaatiliste kasvajaliste haiguste diagnostikasse. Kliinikumi andmekogud on viimase kümnendi jooksul rikastunud geeniandmete osas juba väga arvestavatesse suurustesse, kohati on meil meditsiinilisteks otsusteks vajalikke sekveneerimisandmeid Eesti populatsiooni kohta kordades rohkem kui Eesti Geenivaramul. Meie oluliseks eeliseks on, et kõik meie andmed on toodetud akrediteeritud meditsiinilaboris. Üha rohkem on ka riigi tasandil meie andmekogu märgatud ning hetkel käivad arutelud, kuidas selliseid primaarselt tervishoiu jaoks toodetud andmekogusid saaks teiseselt kasutada uuringute eesmärgil nii, et patsientide huvid ja andmekaitselised aspektid oleksid tagatud, aga meie ühiskond võidaks juba olemasolevate andmete põhjalikust uurimisest. Ka minu käimasolev teadusprojekt üritab leida statistilisi ja masinõppe meetodeid Kliinikumi andmekogul rakendades uusi geneetilisi mustreid kirjeldamaks haiguste etioloogilisi faktoreid.
Ükski teadlane nagu ka ükski arst ei teki tühjalt kohalt. Nii nagu arstivanne algab õpetajate tänamisega, siis tänan ka mina südamest oma juhendajaid. Minu põhijuhendajaks on nii teaduse kui ka eriarstiõppes olnud professor Katrin Õunap. On tähelepanuväärne, et Neinar Seli preemia on pälvinud nii minu juhendaja kui ka tema juhendaja professor Tiina Talvik. Seega on näha selget koolkonna teket. Koolkond tegelikult tähendab aga kultuuri, mis tähtsustab teadustööd ja edasipürgimist. Tänan väga ka oma teist juhendajat kaasprofessor Tiia Reimandit. Tähelepanuväärselt on käesolev preemia antud minu doktorantuurile järgnenud aja eest, sellel perioodil on mind teadlasena väga oluliselt õpetanud ja juhendanud minu järeldoktorantuuri juhendaja professor Monkol Lek Yale’i ülikoolist. Tänan ka kõiki kolleege geneetika ja personaalmeditsiini kliinikust ning ka kõiki kaasuurijaid Eestist ja mujalt. Siiras tänu kuulub ka kõigile patsientidele, kelleta kliiniline uurimustöö kuidagi võimalik ei oleks.
Teise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2023. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis harvikhaiguste kompetentsikeskuse juht ja eestvedaja prof Katrini Õunap. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.
Prof Katrin Õunap, kommentaar: Oma igapäevases kliinilises töös tegelen peamiselt harvikhaigustega patsientide ning nende pereliikmetega. Samuti on minu teadustöö olnud peamiselt suunatud uute haruldaste haiguste avastamisele ja levimuse uurimisele. See on väga huvitav, aga samas ka suuri väljakutseid esitav valdkond. Huvitavaks teeb selle see, et iga üksik haigusjuhtum on sageli unikaalne ja info saamiseks on vaja palju lugeda ning ka teha aktiivset teaduskoostööd väliskolleegidega. Teisisõnu on vaja leida teistest riikidest ülesse need arstid või teadlased, kellel on sama geenileiuga patsient või nad uurivad seda geeni funktsionaalselt. Harvikhaigustega tegelemise teeb keeruliseks erinevate kontaktide leidmiseks vajaminev suur ajamaht ning süvenemine igasse erinevasse keerulisse olukorda. Õnneks on mul hästi toetav ja tubli teadustöö grupp ning harvikhaiguste keskuse kollektiiv, kes minu tegevusi igapäevaselt südamest toetab. Ka on mul väga abivalmid kolleegid geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi arvamuslõunal arutleti meditsiini kui äri üle
24. mail toimus kolmandat korda Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõuna, kus sel aastal arutlesid tervishoiueksperdid üheskoos teemal „Meditsiin kui äri“. Arvamuslõuna eesmärk oli esitleda tervishoiupoliitika kujundajatele erinevate osapoolte vaateid teenuste rahastamisest.
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi arvates on solidaarsuskindlustus hea viis tervishoiuteenuse korraldamiseks ühiskonnas. „Solidaarsuskindlustusel on aga plaanimajandusega sarnaseid tunnuseid, eriti hinnakujunduse osas. Mõned Terviskassa poolt tasustatavate teenuste hinnad on tervishoiusektori jaoks kasumlikumad ja mõned kahjumlikumad. See toob väljakutseid tervishoiuteenuste osutamiseks turu- ja konkurentsipõhiselt. Ebavõrdsesse olukorda satuvad näiteks haiglavõrgu arengukava haiglad, kelle vastutusalas on paljude ravikindlustuse paketti kuuluvate teenuste samaaegne osutamine, võrreldes osapooltega erasektoris, kus on võimalik osutada vaid üksikuid kasumlikkuse alusel valitud teenuseid,“ sõnas Priit Perens.
Kliinikumi arvamuslõunal jagas Soome kogemust dr Petri Virolainen, ortopeed, Päijat-Häme heaolupiirkonna tegevjuht, varasem Turu Ülikoolihaigla direktor. Tema vastutusalasse kuulub eritervishoiu operatiivjuhtimine ning eelarvestamise juhtimine ühes Soome regioonidest. Dr Virolaineni ettekanne illustreeris tervishoiuteenuste pakkumist mitme eriala koostöös ja integreerituna sotsiaalteenustega. Pärast Soome tervishoiu reforme, mille raames moodustati tervishoiu- ja sotsiaalsfääriga ühised tervisepiirkonnad, on jõutud küll hea tulemuseni, ent süsteem on ressursikulukas, mis omakorda suunab otsima kokkuhoiukohti. Dr Virolaineni sõnul ei ole võimalik mööda vaadata ka väljakutseid esitavast vananevast ühiskonnast, mille tulemusel patsientide arv kasvab kiiremini kui tervishoius töötavate inimeste arv. See võib kaasa tuua teenuse kättesaadavuse vähenemise.
Eesti tervishoiukorraldusest rääkis ka Jaanus Pikani, kes rohkem kui 20 aastat tagasi andis olulise panuse Tartu Ülikooli Kliinikumi moodustamisse ja juhtimisse. Päeva lõpetas ühine mõttevahetus, kus dr Andres Lehtmetsa juhtimisel osalesid terviseminister Riina Sikkut, Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens, Tervisekassa juhatuse esimees Rain Laane, perearst ja poliitikakujundaja dr Eero Merilind, tervishoiuekspert Jaanus Pikani ja eratervishoiuasutuste liidu juht Tõnis Allik.
Arvamuslõunal anti üle ka Kliinikumi preemia, mille pälvis sel aastal dr Kaja Julge, kelle elutööks on olnud allergoloogia arendamine nii Tartu Ülikooli Kliinikumis kui Eestis tervikuna. Markus Louis Mühlbergi ja Maksim Zagura artikkel „Koronaararterite kompuutertomograafiline angiograafia südame isheemiatõve diagnostikas“ nimetati parimaks 2023. aasta teadusartikliks ajakirjas Eesti Arst ning Neinar Seli teadustöö stipendiumid pälvisid dr Sander Pajusalu ja prof Katrin Õunap.
Kliinikumi Leht
Kliinikumi tähistab 220. sünnipäeva
Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad, patsiendid ning tudengid said 13. mail osa ühisest meeleolukast juubelitordi söömisest, millega tähistati 220 aastat kestnud ravi-, õppe- ja teadustööd. Just 13. mail 1804 hospitaliseeriti 220 aastat tagasi loodud haiglasse esimene patsient.
Tartu Ülikooli meditsiiniline clinicum ehk haigla avati ametlikult 1. mail 1804. „Kõik vaesed haiged võivad sinna pöörduda ja loota, et kui nende haigus kliinikusse vastuvõtuks sobib ja kõik voodid veel hõivatud ei ole, paigutatakse nad kas haiglasse või külastatakse neid kodus, kusjuures arstiabi ja ravimid ja haiglas ülalpidamine on tasuta“. Sel moel teavitas Tartu Ülikooli Kliinikumi avamisest patoloogia, semiootika, teraapia ja kliiniku korraline professor Daniel Georg Balk Tartu ajalehes. Tänaseks hävinud Dahlströmi eramaja, milles Kliinikum tööd alustas, asus Võru, Lille ja Tähe tänava vahelisel alal. Nii algas 220 aastat tagasi Kliinikumi ambulatoorne ravitöö ning vähem kui kaks nädalat hiljem, 13. mail 1804 ka haiglaravi, kui hospitaliseeriti esimene patsient.
Juubelitort kaalus 220 kilo ning oli rohkem kui 12 meetrit pikk. Kohupiimatort valmistati Kliinikumi jaoks Tallinnas, kust see varahommikul Tartusse toimetati.
Kliinikumi Leht
Ortopeediakliiniku simulatsioonikeskus
Tartu Ülikooli Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja B-korpusesse on sisse seatud põnev õpperuum, et harjutada erinevaid ortopeediaga seotud ravivõtteid. Näiteks põlveliigese artroskoopiat, õmblemistehnikat, liigesesüstide tegemist või ka muid puusa-, põlve-, hüppe-, õla- ja küünarliigese ravivõtteid.
Õpperuumi saavad kasutada nii ortopeedid, arstitudengid, arst-residendid kui ka teiste erialade arstid ning samuti perearstid.
Kliinikumi Leht
Preemia parimale teadusartiklile ajakirjas Eesti Arst
Tartu Ülikooli Kliinikum tunnustab igal aastal parimat artiklit ajakirjas Eesti Arst. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest, millele saavad kandidaate esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. 2023. aasta parimaks teadusartikliks on Markus Louis Mühlberg ja Maksim Zagura artikkel „Koronaararterite kompuutertomograafiline angiograafia südame isheemiatõve diagnostikas“.
Dr Maksim Zagura: koostöös Markus Louis Mühlbergiga valminud artikkel annab põhjaliku ülevaate koronaararterite kompuutertomograafilise angiograafia (KTA) tehnilisest taustast, näidustustest, diagnostilistest võimalustest aterosklerootilise naastu struktuuri, stenoosi raskusastme ja müokardi isheemia hindamisel. Kompuutertomograafia (KT) parem kättesaadavus, suur ruumiline resolutsioon ja kiirgusdoosi vähendamist võimaldavate skaneerimisprotokollide kasutamine on muutnud KTA oluliseks meetodiks paljude südame ja veresoonkonna haiguste diagnoosimisel ja ravitulemuste hindamisel. Mitmed uuringud on näidanud, et koronaararterite KTA kasutamise kasv on seotud kardiovaskulaarse suremuse langusega. Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhiste alusel on koronaararterite KTA soovitav esmase uuringumeetodina kroonilise koronaarsündroomiga patsientidel. Koronaararterite KTA negatiivne ennustatav väärtus ulatub 99%-ni, mis võimaldab kindlalt välistada südame isheemiatõbe. Koronaararterite valendiku hindamine võib olla raskendatud rohkete lubinaastude ja ebaregulaarse südamerütmi puhul. Medikamentoossel koormusel adenosiini või regadenosooniga võimaldab KT-perfusiooniuuring avastada müokardi isheemia olemasolu. Müokardi hüpoperfusioonialade edasine sidumine KTA-l tuvastatud koronaararterite stenoosidega aitab tõestada nende hemodünaamilist olulisust. Kolmik KT-uuring (triple-rule-out CT) on erakorralise meditsiini vajadustele kohandatud metoodika, mis võimaldab hinnata ägeda rindkerevaluga patsiendil koronaararteri oklusiooni, kopsuarteri trombembooliat või ägedat aordi patoloogiat. Koronaararterite KTA-l on suur potentsiaal südame isheemiatõve mitteinvasiivse diagnostika arengus ning selle rakendamine tagab terviklikuma haiguskäsitluse ja parandab patsiendi prognoosi.
Parima teadusartikli preemia anti üle 24. mail Kliinikumi arvamuslõunal.
Kliinikumi Leht
Linnamäng kutsub seiklema Kliinikumiga seotud inimeste, hoonete ja paikade lugude saatel
Tartu Ülikooli Kliinikumi 220 sünnipäeva-aastal, mil Tartu linn kannab ühtlasi Euroopa kultuuripealinna tiitlit, kutsub Kliinikumi kõiki osa saama põnevast linnamängust. Linnamängu punkte läbides on võimalik tutvuda 220 aasta jooksul Kliinikumiga seotud olnud inimeste, hoonete ja paikadega ning lahendada nii kiirust, nutikust kui ka osavust proovile panevaid ülesandeid.
Tervishoiuasutusena on Kliinikumil väga hea meel, kui inimesed leiavad hetke tervislikuks liikumiseks ülikoolihaigla kujunemise lugude radadel. Selleks, et liikumislusti üleval hoida, saadab mängijate teekonda üliõpilane Anti Septik.
Mängu juhis
Tartu Ülikooli Kliinikumi linnamängu on võimalik läbida nii üksi kui ka meeskonnas, tehes seda jalutades või joostes, võisteldes või rahulikult aega veetes. Mäng kasutab mängija positsioneerimiseks kontrollpunktides GPS-i, seepärast on hea, kui mängu alustatakse telefoniga, mille aku on täis laetud. Kui peaks juhtuma, et aku saab tühjaks, on võimalik jätkata teise seadmega, logides sisse oma kontoga.
Kasutajakonto tegemiseks ja mängu alustamiseks tuleb sisestada oma nimi ja e-posti aadress või logida sisse enda Google või Apple kontoga. Kui mäng toimub meeskonnas, tuleb lisada kaaslaste nimed lisaväljale. Mängida saab eesti, inglise ja vene keeles. Palun valige keel enne mängu alustamist.
Kliinikumi linnamäng koosneb 23 kontrollpunktist ning mängu saab alustada ükskõik millisest kontrollpunktist. Igas punktis on peidus üks küsimus, mis on seotud Kliinikumiga. Iga kontrollpunkti juures ootab teid valikvastustega küsimus ning õigesti vastates teenite punkti. Vale vastuse korral ei ole vaja muretseda, kuna see ei takista edasiliikumist. Mängu peamine eesmärk on kontrollpunktid läbida ja koguda põnevaid teadmisi Kliinikumi kohta samal ajal tervislikult liikudes.
Palume tähele panna, et punktide läbimine toimub liiklusele avatud tänavatel – palume olla ettevaatlikud, järgida liiklusreegleid ja arvestada kaasliiklejatega.
Tervislikku mängimist!
Jaapani Yamaguchi piirkonna esindajate delegatsioon käis Kliinikumi kogemusega tutvumas
15. mail külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Jaapani Yamaguchi piirkonna delegatsioon, et tutvuda ülikoolihaigla keskse rolliga riiklikus tervishoius.
Kliinikum tutvustas väliskülalistele nii Eesti tervishoiusüsteemi kui ka koostööd ja teenuste integreeritust teiste tervishoiuasutustega, et tagada patsientide sujuv teekond.
Täname külalisi Tartu Ülikooli Kliinikumi vastu huvi tundmast!
Kliinikumi Leht
Kliinikumi tunnustati Kuldmuna galal
19. aprillil toimunud Kuldmuna loovusfestivali finaalsündmusel pälvis Tartu Ülikooli Kliinikum nii kuldmuna kui ka pronksmuna tunnustused.
Kokku osales Kuldmuna konkursil rekordarv disaini, turunduse ja kommunikatsioonivaldkonna töid – 1037, millest 490 tööd valiti žürii poolt finalistide nimekirja.
Tartu Ülikooli Kliinikumi Tireli-tareli-tiit võlumaailma eest pälvisid kuldmuna keskkonnadisaini kategoorias illustraator Marju Tammiku ja Unt/Tammik disainibüroo. Lisaks tunnustati Kliinikumi kommunikatsioonitegevusi pronksmunaga korporatiivkommunikatsiooni kategoorias Tireli võlumaailma sidumise eest kommunikatsioonitegevustesse- ja sõnumitesse.
Helen Kaju, kommunikatsioonijuht: Südame teeb soojaks, kui reklaamimaailma kõrval pälvib tähelepanu ka tervishoid ja selle kommunikatsioon. Suur tänu Marju Tammikule ning disaineritele Margus Tammik ja Eva Unt, kes meie väikeste ja suurte patsientide jaoks Tireli võlumaailma lõid. Selle fantaasiamaailma abil on kommunikatsioonimeeskonnal olnud rõõm luua patsiendisõbralikke sõnumeid ja tegevusi.
Tuleb tunnistada, et me ei ole tänaseks veel leidnud vastuseid, kes sõi ära siili kirsid või kuhu hiigeljänes igal neljapäeva õhtul kaob. Nii et, Tireli-tareli-tiit, seiklus jätkub siit ehk Kliinikumist.
Foto: TV3.ee potaal / Karli saul
Puugihammustus võib tuua haigestumise. Kuidas kaitsta end puukentsefaliidi eest?
Puukentsefaliit on kesknärvisüsteemi viiruslik nakkushaigus, mille levik Eestis on Tervise Arengu Instituudi andmetel viimastel aastatel suurenenud. Viirust levitavad puugid ning inimesele levib viirus puugihammustuse tagajärjel. Puugid on Eestis aktiivsed aprillist oktoobrini, mistõttu on kevad just õige aeg vaktsineerimiseks, et ennetada haigestumist.
Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla selgitab, et puukentsefaliit avaldub esialgu gripilaadsete sümptomitega, nagu lihas- ja liigesvalu, peavalu ning palavik. See on umbes 5–10 päeva pärast puugi hammustust. „Üldjuhul suurem hulk inimesi paraneb ja neil ei teki kesknärvisüsteemi haaratust. Kahjuks on aga ka neid inimesi, kellel mõne aja möödudes võivad ilmneda tõsisemad sümptomid, mis viitavad ajupõletikule ehk entsefaliidile,“ räägib Soodla. Tekib iiveldamine, oksendamine, tasakaaluhäired, pearinglus, valguskartus kuni teadvushäireni ja kooma seisundini. Dr Soodla sõnul on õige aeg arsti juurde pöördumiseks siis, kui enesetunne on halb ja ei suuda süüa ega juua või tekib teadvuse häire. Oluline on teada, et haigussümptomite puhul ei pruugi enam puuki enda kehalt leida, sest puuk on toitudes piisava koguse verd kätte saanud, andnud inimesele viiruse ja end kehalt lahti lasknud.
Ta lisab, et puukentsefaliidi viiruse vastast ravimit ei ole olemas, mistõttu jääb haigestumise korral üle vaid sümptomeid leevendada. Erilist tähelepanu tuleks pöörata vanemaealistele inimestele, kelle immuunsüsteem on nõrgem ning kellel esineb sageli kaasuvaid haigusi. „Möödunud aastal haigestus entsefaliiti vanusegruppidest kõige rohkem 70–74 aastaseid. Samas alla 3-aastastel lastel kulgeb haigus üldjuhul sümptomiteta,“ rääkis vanemarst-õppejõud.
Puuke leidub nii maal kui linnas ning 2023. aasta Tervise Arengu Instituudi andmetel oli 70% linnas leiduvatest puukidest nakatunud inimesele ohtliku bakteri või viirusega. Kuna haigusevastane ravim puudub, on ainus viis haiguse eest kaitsmiseks vaktsineerimine. Esmakordne vaktsineerimine koosneb kolmest doosist, revaktsineerimine on vajalik kolme kuni viie aasta tagant. Detailsem info puukentsefaliidi vaktsiinidoosidest ning nende intervallidest asub Kliinikumi kodulehel. Oma vaktsineerimisstaatust saab vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale kontrollida patsiendiportaalis terviseportaal.ee.
Ühtlasi on Tartu Ülikooli Kliinikumis võimalik vaktsineerida end puukentsefaliidi vastu nii aega broneerides kui ka ilma. Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja nakkuskabinet on avatud esmaspäevast reedeni kell 8.00–16.00 ning Kliinikumi Kvartali kabinetid esmaspäevast reedeni kell 16.00–18.00 ja laupäeviti kell 11.00–14.00. Tasuta vaktsineerimisetelefonile 731 7200 saab helistada esmaspäevast reedeni kell 8.00–18.00.
Kliinikumi Leht