-
Avaleht
- Aprilli ERI 2010
Malle Keis hõljub maa ja taeva vahel
HEA AJAVIITE RETSEPT
Kui juhatuse liige Malle Keis parasjagu tähtsaid otsuseid vastu ei võta ja kliinikumi majanduselu ei korralda, siis hõljub ta maa ja taeva vahel. Ja seda sõna otseses mõttes – Malle Keis hüppab langevarjuga.
Mallel on aegade jooksul olnud mitmeid hobisid – nooruses harrastas käsitööd, täpsemalt õmblemist, viimastel aastatel kannab tervise eest hoolt vesiaeroobikat harrastades ning iga-aastaseks puhkusetraditsiooniks on saanud ka võõraste maade avastamine koos pere ja sõpradega. Proovitud on isegi autosporti: „Meie tore lapselaps Risto leidis mõne aasta eest, et küll oleks lõbus, kui vanaema, kes hingelt veel küllalt noor, autokooli läheks ja endale seejärel kiire auto ostaks,“ räägib Malle Keis. „Poiss lubas mu kohe oma sõprade autospordi klubi liikmeks võtta.“ Alguses palju nalja teinud projekt sai siiski teostatud.
Kuidas mõista naist?
HEA ELU RETSEPT
Kolleeg Nils Sachris olevat kord soovitanud, et kui tahad püüda kala, siis tuleb õppida mõtlema nagu kala. Saamaks aru naisest, tuleks selle loogika kohaselt tegeleda mõne naiseliku tegevusega ja vaadata, mis mõtted pähe tulevad.
Nüüd ongi vist paras hetk kapist välja tulla ja tunnistada, et juba aastaid tegelen vabal ajal kudumisega. Nähes ilmsi (mees)lehelugejate pikaleveninud nägusid, kordan veelkord. Jah, lugesite õigesti, tegelen kudumisega! See ei ole loomulikult nii elitaarne ja snooblik tegevus kui teiste kliinikumi juhtivate meeskolleegide kokkamishobi, pikamaajooks või ratsutamine, mis õilistab iga rüütli CV-d ja millest saab rahulolevalt ning uhkustundega seltskonnalehtedele pajatada. Ammugi ei saa kudumisega juhatuse naisliikme Malle Keisi langevarjuhobi vastu.
Teadaolevalt on kudumine ürgne naiselik tegevus, mis katab keha, rahustab närvi, viidab aega ja seega nagu mainitud, võiks suurepäraselt aidata mõista, mis toimub õrnema sugupoole peas. Tuleb tunnistada, et lõngaga mässamine ei ole lihtne töö. Igatahes meesterahva jaoks on kuduma õppimine oluliselt keerulisem, kui autojuhtimine. Kõik need ülesloomised, parem/ pahempidised silmused, vikkel-, palmik-, soonikkude ja mis kõik veel ... Aga visa tööga on see ka aadamapoegade jaoks omandatav.
Mart Einasto soovitab haiguste vastu võidelda jooksusammul
HEA TERVISE RETSEPT
Viimasel ajal on paljud patsiendid pöördunud minu poole haiguste-kaebustega, millele nad nn tavameditsiini poolt abi pole leidnud. Minu kogemused on siiski neid aidanud ja paranemine on olnud kiire tulema. Alljärgnevalt tutvustangi lähemalt mõningaid tüüpilisi kaebusi ja lihtsaid, ent tõhusaid raviviise.
Kiilaspäisuse üle kurdavad sagedamini mehed, eriti vanemas eas. Abiks on siinkohal tempokross: soojenduseks mõni kilomeeter rahulikku sörki ja siis tempokas jooks suutlikkuse piiril 20-40 minutit (s.o 4-10 km) ning lõõgastuseks jällegi mõni kilomeeter sörki. Hästi sobib teha asfalteeritud teedel. Alustada ikka lühemalt, kogemuse lisandudes tõsta tempot ja ka distantsi. Piisab kahes korrast nädalas. Esimesi positiivseid ilminguid võib täheldada juba mõne nädala möödudes. Püsivate muutuste saavutamiseks tuleb muidugi protseduure kauem läbi viia, 8-10 kuuga tuleb kindlasti arvestada.
Kliinikum aastaks 2015 hobujõule
CASA NOVA
Fossiilkütuste tarbimine maailmas üha suureneb. Nii kasvab Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul aastaks 2050 nõudlus autokütuse järele rohkem kui kahekordseks (EPL, 10.02.2010). Tagajärjena vähenevad fosiilkütuste varud ning suureneb nafta hind. See omakorda sunnib tarbijaid tegelema alternatiivsete lahendustega. Näiteks Jaapan on võtnud eesmärgiks, et 2020. aastaks sõidaksid pooled sealsetest autodest elektrijõul, samuti panustab elektriautodele USA.