Meditsiiniinfo keskus on e-õppe vormis koolitanud meditsiinialaste andmebaaside kasutamist kursusel „Meditsiinialased infoallikad. Infokirjaoskuse (information literacy) põhimõtted. Tõenduspõhise meditsiini infoallikad, PICO meetod. Vaba juurdepääsuga infoallikad internetis ja nende kvaliteedi hindamine."

 

Meditsiinitõdede iga on umbes viis aastat, siis võivad uued uurimistulemused ja teadmised asendada senikasutatavaid. Ülikiire infovoo tingimustes muutuvad üha olulisemaks infokäsitlemisega seotud teadmised ja oskused. Tänapäeva ühiskond on teabeühiskond, kus info leidmine, tõlgendamine ja rakendamine on muutunud ülioluliseks ja tihti ka edukuse määrajaks. Saamaks tõest ja uusimat informatsiooni, peavad meditsiinitöötajad orienteeruma internetipõhistes andmebaasides. Internetist vajaliku teabe otsimine ja leidmine nõuab nn infokirjaoskust, mida nimetatakse sageli „teiseks kirjaoskuseks". Otsing on seotud andmebaasidega ja sinna sisestatud teabega (nt viited, faktid, tekstid, pildid, helikujundid). Meditsiinitöötajate oskused leida internetist vajalikku teavet on erinevad. Meditsiiniinfo keskus püüab neid oskusi parendada.

 

Teist aastat on kasutusel uus meetodid – e-õpe. Koolitus toimub Moodle internetikeskkonnas. E-kursuse kestvus on 8 nädalat ehk 120 akadeemilist tundi (loengud, praktiline tegevus, iseseisev töö). Kursuse läbides saab osaleja 4,5 EAP.

Kursus on paindlik, sest  erinevalt auditoorsest õppetööst saavad osalejad valida materjalidega tutvumiseks sobiva aja ning õppida jõukohase tempoga. Kokkulepitud tähtajaks tuleb esitada kodused ülesanded. Kursus algab kergemate materjalide ja üldoskuste tutvustusega. Järk-järgult raskusaste suureneb ning ka praktilised iseseisvad tööd lähevad keerulisemaks.

 

Kursusel tutvustatakse kliinikumi andmebaase  Ovid, UpToDate, Micromedex ning STAT!Ref ja EBSCO.

 

Kursuse lõppedes oskavad arstid-õed kasutada erialaseid andmebaase, otsida sealt vajaminevat informatsiooni. Internetikeskkonna kasutamisega kaasneb sageli oht saada väärinfot, kuna allikate usaldusväärsus pole tihti kontrollitav. Väga tähtis on ka, et sellel kursusel õpetatakse neile, kuidas hinnata andmebaasidest ja internetist leitud infot.

 

E-kursuse materjalid on  koostanud Ludmilla Sööt, Piret Truu, Keiu Saarniit ning Riina Kuik. Medinfo3

Tänaseks on e-kursuse läbinud pea 100 kliinikumi ning erinevate Tallinna haiglate arsti, õde jt erialade spetsialisti. Ettevalmistamisel on ka venekeelse kursuse materjalid.

Järgmine e-kursus kliinikumi töötajatele algab 1. oktoobril 2013. Samal ajal algab kursus ka Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla töötajatele. Lisainfo meditsiiniinfo keskusest Ludmilla Söödilt. Eelregistreerumine kursusele toimub aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Ludmilla Sööt

Meditsiiniinfo keskuse spetsialist

 

Kommentaar:

Katrin Puurmaa, õde, sisekliinik

„Olles varem diplomitööd tehes kokku puutunud mõningate andmebaasidega, ei olnud mul siiski aimugi, kui palju erinevaid andmebaase tegelikult on ning kui informatiivsed võivad andmebaasid olla. Ning samuti ei teadnud ma varem, kui palju erinevaid võimalusi neis on. Nüüd kui kursus on läbitud, oskan ma iseseisvalt kasutada oma eriala infoallikaid ning hinnata internetis kättesaadava info kvaliteeti. Oma töös saan ma neid andmebaase kasutada näiteks selleks, et  erinevate protseduuride/uuringute infolehti otsida, lugeda haiguste ja ravi kohta või end erinevate meditsiiniliste artiklite ja uurimistöödega kurssi viia."

 

Inna Raud, õde, kõrvakliinik

 „On väga südantliigutav, et õpetaja peale kursust tunneb huvi, kuidas endisel õpilasel läheb, kas ta saab teadmisi tööelus rakendada. See aitab õpilasel hoida toonust ja sunnib algteadmisi meelde tuletama. Mul vedas nii suurepärase ja professionaalse õpetajaga!

Tegelikult teadsin enne e –kursust ainult, et internetis on meditsiiniteemaalised andmebaasid. Tervishoiu kõrgkooli lõpetamisest on möödas 10 aastat ja ma ei olnud väga kursis, et Meditsiiniinfo keskuses saab andmebaase kasutada.

Koostame koos osakonna vanemõega Piret Videriga kõrvakliiniku kirurgia osakonna õdedele valve üleandmise juhendit. Olen otsinud informatsiooni Ovid–is. Leidsin mõningaid juhendi koostamise algaluseks sobivaid artikleid.

Andmebaaside kasutamise võimalus on väga oluline. Peame ennast pidevalt täiendama nii praktilises kui ka teoreetilises osas, seega on andmebaaside kasutamise oskus asendamatu. Elutempo läheb aina kiiremaks ja raamatukogu külastamine  mõnikord lihtsalt ei mahu päevaplaani, samas võib olla raamat juba laenatud ja peab ootama. Aga teadmised aeguvad  või ununevad kiiresti. Tuleb, lihtsalt tuleb olla kaasaegne ja käia eluga ühte sammu – see tähendab olla kursis, olla teadlik, kust saab vajaliku info. Kõige kiirem ja kindlasti mugavam on Meditsiiniinfo keskuse andmebaaside kaudu info otsimine. Infot saab sorteerida ja teha valikud, otsingu võimalusi piirata - tulemus võib olla suurepärane. Nii suures baasis leiadki seda, mida saad oma töös rakendada. Andmebaaside kasutamine hõlbustab ja soodustab inglise keele oskuse säilitamist ja arendamist."

 

Meditsiiniinfo keskus on avatud uutes ruumides

Meditsiiniinfo keskus kolis suvel L. Puusepa 2, I korruse vastremonditud ruumidesse. Keskus on avatud tööpäeviti kell 8.30-16.30. Medinfo1

Traditsiooniliselt tutvustab keskus neljapäeviti kell 14.00 andmebaase ning keskuse tööga seonduvat.

 

Radioloogiakliinik opereerib Vähiliidu mammobussi viiendat aastat. Piirkondades, kus puudub mammograafiakabinet, tehakse uuringuid liikuva mammograafiga. Radioloogiakliiniku ja Vähiliidu mammobuss pakub teenust Lõuna- ja Kesk-Eesti naistele. Lisaks maakonnakeskustele külastab mammobuss tänavu ka väiksemaid linnu ja asulaid - Põltsamaa, Räpina, Antsla, Otepää, Tõrva, Elva jne. Naiste osalusaktiivsus on jätkuvalt tõusutendentsiga. Esmakordselt on mitmetes maakondades (Võrumaal ja Viljandimaal) bussi saabudes kõik vabad ajad juba broneeritud!Mammobuss2

Jaanipäevanädalal lõpeb mammobussi selle aasta esimene ringkäik Lõuna-Eestis, misjärel tuleb suvepuhkus. Tööd jätkatakse jälle septembrikuus. Bussi sõidugraafik on nähtav kliinikumi kodulehel Internetis, eelteated avaldatakse ka Kliinikumi Facebook lehel.

Esimesel poolaastal on mammobussis käinud rinnavähi sõeluuringul Jõgevamaal enam kui 700 naist, Põlvamaal üle 600, Võrumaal ligi 800, Valgamaal ligi 700 ja Viljandimaal ligi 1100 naist. Järvamaal töötab mammobuss kuni 28. juunini.

Lisaks põhitööle osales mammobuss vähikampaaniakuu ürituste raames SEB Naistejooksul Tallinnas ja Mulgi Messil, kus esmakordselt tehti naistele ka rinnauuringuid (sõeluuringul osales üle 50 naise).

Mammobussi töös osalevad väga tublid radioloogiaõed Ele Virolaineni juhtimisel – naistelt saame pidevalt positiivset tagasisidet kiire ja väga meeldiva teeninduse eest.

Mammobussi töö ei oleks võimalik ilma insener-tehnilise toeta, mille eest kannavad suurepäraselt hoolt insenerid Andrus Aavik, Lauri Rööbing ja Ivo Pruul.

Igas meepotis peab olema ka tilk tõrva - kuigi võime pea iga päev kuulda reklaamidest kui hästi on Eesti kaetud internetiga, on mitmetes väiksemates kohtades selgunud, et ka suuremate mobiilioperaatorite poolt pakutav internetiühendus ei ole piisav mammobussi töö normaalseks toimimiseks.

2013 a. oodatakse rinnavähi sõeluuringule kõiki 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963 aastail sündinud ravikindlustust omavaid naisi.

 

Sulev Ulp

Radioloog

Rinnavähi sõeluuringu Lõuna-Eesti koordinaator

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituut on üks väga tark asutus, sest kuidas nad muidu oskasid ennustada, et 12. oktoobril tuleb oktoobrikuu ilusaim laupäev!? Ja neil oli õigus, mitte ainult ilma osas, vaid kogu päeva osas.


Hommikul ärgates polnud veel päikestki näha ja maa oli valge kirmega kaetud ning ennustuse paikapidavuse osas tekkis tõsine kahtlus. Aga juba bussiga Tartust välja sõites avanes Raadi väljade kohal imeilus vaatepilt – karge härmas rohumaa, mille kohal heljumas õrn uduloor, taustaks säravkollased kased ja kõike seda ilu üle kuldamas tõusev päike.
Reisi esimeseks sihtkohaks pidi plaani järgi olema Ida-Viru Keskhaigla (IVKH). Kui aga buss oli läbinud Jõhvi ja jõudnud Tallinn - Narva maanteele, tekkis küsimus, kas ka bussijuht teab meie esimest peatuspaika. Selguski, et bussijuht oleks meid viinud Narva, sest kui juba nimi Ida-Virumaa, siis küllap selle piirkonna suurim ja uusim haigla asub Eestimaa idapiiril. Aga võta näpust, haigla asub hoopis kusagil Jõhvi kandis. Egas siis midagi, mis halvasti, see uuesti ja bussinina sai Toila teeristis taas Jõhvi poole pööratud ning otsingud võisid alata. Jah, nimelt otsingud, sest haigla täpse asukoha kohta tekkis bussis mitu erinevat versiooni. Kõiketeadja internet juhatas aga meid aadressile Ilmajaama 12, Kohtla-Järve linnaosas Ahtmes, mis osutuski õigeks majaks.


Meid võeti väga sõbralikult vastu, jagati gruppideks ja ringkäik uues haiglas võis alata. Haigla aktiivravikorpus on nagu Kliinikumi väike vend, projekteerimisel võeti arvesse Kliinikumi kogemusi ja maja on saanud ilus, asjalik ja hubane. Uuele korpusele lisandub veel vana Puru Haigla kompleks, mida jõudumööda on renoveeritud ja edasi korrastatakse
Pikk sõit seljataga ja põhjalik ekskursioon uues ning vanas haiglahoones tehtud, suundusime lõunale Gruusia trahterisse „Mimino", mille nimi kõlaks eesti keeles „Pistrik". Meie maitsemeeled said hõrgu turgutuse osaliseks Gruusiast pärit kokkade valmistatud šašlõki ja suussulava koogi poolt. Maitsebuketti täiendas autentne Gruusia vein. Üks trahteri omanikest on arstiharidusega. Kuigi nüüdseks on ta meditsiini vahetanud ärimaailma vastu, käis ta meid, kunagisi kolleege, sõbralikult tervitamas. Trahter, kokad, toit ja teenindajad said meilt müriseva aplausi. „Miminosse" tasub sööma minna ja trahterit võib julgesti oma sõpradele soovitada.


Kõhud head-paremat täis pugitud, suundusime edasi Eestimaa idapoolseimasse mõisasse Kukrusel. Härrastemaja on huvitav kombinatsioon eri ajastute arhidektuuridest. Algselt ehitati mõis barokkstiilis, aastate möödudes lisati tiibhooned ning keskossa aknaga kolmnurkviil, muutes maja ilme klassitsistlikumaks.
Mõisahooneid ümbritseb park looduslik tiikide süsteemiga, mis kahjuks on ära kuivanud põlevkivi kaevandamise tõttu. Veel olevat Kukruse mõisast lähtunud tunnel. Legendi järgi viinud selle kaugeim haru Kuremäe kloostrisse (23 km) ja lähim Edise mõisa (2,1 km).


Praegu kuulub Edise mõis Kohtla vallale, kunagisteks omanikeks olid aga perekond von Tollide liikmed, kes on andnud oma panuse nii mäetööstuse, ajaloo kui ka geograafia arengusse. Näiteks Hermann von Toll pani aluse põlevkivitööstusele, rajades 1916. a. mõisa maadele katsekaevanduse.


Kuulsaimaks Tolliks tuleb aga pidada polaaruurijat Eduard von Tolli, kes jäi kadunuks Sannikovi maa otsingutel.
Praegu on mõisaruumid jagatud teematubadeks: ajaloohuvilistele von Tollide perekonna ja baltisakslaste lugu jutustavad ruumid, ilusatest asjadest lugupidajatele aadlike kostüümide prooviruum.
Maja keldris satutakse aga polaaruurijate maale, kus lapsemeelsed saavad sõita koerarakendiga, vaadata üle proviandiruumi sisu ja mängida lumesõda. Kukruse mõisas saab lisaks ajas tagasirändamisele pidada tänapäevaseid pidusid uhketes mõisasaalides.


Järgmisena viis buss meid Kohtla-Järvele, kus ootamas giid Õie, kellega koos sõitsime Viru Keemia Grupi (VKG) maadele. VKG põhineb Eesti kapitalil ja annab tööd 1500 inimesele. Eesti Põlevkivitööstus rajati 1924. aastal ja praegu on VKG-s kasutusel parim põlevkiviõli tootmise tehnoloogia maailmas. VKG katab kogu põlevkiviahela alates selle kaevandamisest ja ümbertöötamisest kuni peenkemikaalide turustamiseni. Siin kaevandatakse aastas 2,4 miljonit tonni pruuni kulda, millest toodetakse õli, mitmesuguseid fenoole ja peenkeemiat. Põlevkiviõli peamised tarbijad on laevafirmad, kes lisavad õli laevakütusesse hangumistäpi langetamiseks.


Aga ka naistele on VKG oluline abimees, sest nende tooteid võib leida näiteks juustevärvides. VKG saaduste nimekiri ja kasutusala on väga lai, lisaks eelpool nimetatud valdkondadele kasutatakse produkte farmaatsiatööstusest kuni autokummideni.


VKG-le on väga olulised nii töötajate kui ka keskkonna ohutus ja heaolu. Kui tavaliselt kujutatakse ette keemikuid laboris ja katseklaasidega mässamas, siis tänapäevane keemikute igapäev möödub arvuti taga istudes, jälgides tarkade masinate, milles võib temperatuur tõusta kuni 700kraadini, tööd. VKG töötajad läbivad iga-aastase põhjaliku tervisekontrolli ning alkohol ja muud sõltuvust tekitavad ained on VKG territooriumil tabu.
Põlevkivitööstuse juurde kuuluvad tuhamägede alus- ja pealispind kaetakse spetsiaalse kattega, vähendamaks ohtlike kemikaalijääkide imendumist maapinda ning mäekülgedele istutatakse puud ja taimed, et vaatepilt muutuks ilusamaks.
Meie reisi viimaseks vaatamisväärsuseks oli Avinurme puiduait. Lisaks meeldivale puu-ja tõrvalõhna nuusutamisele, sai imetletud käistöömeistrite valmistatud ilusaid asju. Kes polnud veel reisilt suveniiri leidnud, sai selle vea just siin parandada. Ja valikut oli oi kui palju - puulusikast tünnideni ja seepidest, šokolaadist roositud säärikuteni. Ole ainult hea ja leia endale meelepärane ese.


Ilma pimenedes jõudsime tagasi Tartusse koos uute tarkustega, rohkete meeldivate elamustega ja ilusate suveniiridega.

 

Tiia Voor

Tartu Arstide Liidu liige
Lastekliiniku arst-õppejõud


Kliinikumi naistekliinikul on siht saada beebisõbraliku haigla tiitel. Kui haigla täidab kõik nõutud kriteeriumid, saab vastavat tiitlit taotleda ÜRO lastefondilt UNICEF Eestilt.

Beebisõbraliku Haigla Algatus (BFHI) on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni ja UNICEF Lastefondi ühisliikumine, mille algus ulatub 1990ndate aastate algusesse. Algatuse edukal rakendumisel nähti kolme olulise eesmärgi saavutamist: ema- ja beebisõbraliku hoolduse osutamist ning selle aktsepteerimist emadushoolduse kvaliteedi indikaatorina ning piimasegude turustamise ja reklaami tõkestamist.

 

Eestis on UNICEF-i Beebisõbraliku haigla tiitel omistatud kahele haiglale AS Fertilitasele ja Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinikule. Alates 2008. aastast kannab Eestis beebisõbraliku haigla tiitlit ainult Ida-Tallinna Keskhaigla Naistekliinik.


Beebisõbraliku haiglatava alustaladeks on Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ja UNICEF-i ühisavalduses välja toodud kümme reeglit edukaks imetamiseks, mis kõik peavad hinnataval haiglal olema täidetud. Esimene reegel näeb ette rinnaga toitmise strateegia olemasolu.


Enamikus arenenud riikides on tänaseks olemas riiklik imetamise strateegia, et toetada oma inimeste tervist alustades imiku ja lapseeast kogu elukaare vältel.


Käesoleva aasta algusest on naistekliiniku töögrupp tegelenud aktiivselt rinnaga toitmise strateegia põhjaliku ettevalmistamisega ning tänaseks on valminud selle esimene versioon. Vastvalminud strateegia sisaldab soovitusi ja tegevusjuhiseid rinnaga toitmise toetamiseks, edendamiseks ja kaitsmiseks. Strateegia rakendumist planeeritakse läbi nelja peamise suuna, mida võib tinglikult jagada järgmiselt:
1. töö rasedate ja nende peredega ning ettevalmistus imetamiseks;
2. esmase imetamise toetamine ning soodustamine läbi patsiendiõpetuse ja asjatundliku juhendamise;
3. koostöö imetamise tugirühmadega väljaspool haiglat;
4. jätkupidev personali koolitus.

 

Ülemämmaemand Pille Teesalu sõnul aitab see dokument süsteemselt ja läbimõeldult toetada emasid imetamise alustamisel. „Läbi patsiendiõpetuse mõjutatakse suuremat arvu emasid imetamist alustama ja sellega jätkama vähemalt lapse kuuenda elukuuni. Ühiselt läbimõeldud ja koostatud strateegia on tugi, mis annab igale tervishoiutöötajale selge juhise töökorraldusest naistekliinikus," sõnas Teesalu.
Strateegia rakendumise üheks kriteeriumiks on kõikide osapoolte kaasamine - haigla töötajad, imetamisnõustajad ja sihtrühm – rasedad, imetavad emad ja nende pered, saavad sellega tutvuda ning võimaluse kommenteerida.
Naistekliiniku rinnaga toitmise strateegia leiate kliiniku kodulehelt ning kuni 20.oktoobrini saab anda tagasisidet vastates naistekliiniku töögrupi poolt koostatud küsimustikule. Teie arvamused on väga oodatud! Küsimustiku leiate kliinikumi kodulehel Internetis: http://www.kliinikum.ee/naistekliinik/patsiendile/115-naistekliiniku-rinnaga-toitmise-strateegia-2013-2018-tagasiside-kusimustik


Lisaks strateegia olemasolule sisaldavad Beebisõbraliku haigla põhimõtted soovitusi jätkupidevaks personali koolitamiseks ja sihtrühma teadlikkuse suurendamiseks rinnapiima vajalikkusest. Samuti sünnitusmajas ema ja lapse koosolemise tagamiseks ning eelduste loomiseks rinnaga toitmise alustamiseks ning jätkuvaks edukaks imetamiseks.
Strateegia olemasolu ja teadvustamine on Beebisõbralik Haigla tiitli saamisel alles esimene samm. Edasi jätkub töö strateegia rakendamisega, millele järgneb esmalt sisehindamine ning seejärel välishindamine UNICEF Eesti hindamiskomisjoni poolt. Beebisõbraliku haigla tiitel omistatakse 5 aastaks, millele järgneb uus hindamine.

 


Imetamisnõustamine Internetis


Ämmaemand Marge Mahla initsiatiivil on juba käesoleva aasta kevadest võimalik imetamisalast nõu saada ka kliinikumi kodulehe vahendusel või e-kirjaga. Viimasel juhul tuleb kiri saata aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Ööpäevas laekub keskmiselt 2-3 küsimust. Küsijate seas on nii neid, kes vajavad toetust ja positiivset kinnitust oma senisele tegutsemisele, kui neid, kelle pöördumine on olnud vajalik konsultatsiooni planeerimiseks juba imetamisnõustajaga.


Täna saame öelda, et tegevus on käivitunud nii, nagu alustades prognoosisime. Tänaseks on kujunenud teatav hulk korduvaid küsimusi, mille alusel planeerime koostada kodulehel eraldi kuvatava nn. korduma kippuvate küsimuste rubriigi koos pildimaterjaliga.

 


Pidev koolitus tagab vajalikud teadmised ja oskused


Alates 2013.a. augustist toimuvad üle Eesti Sotsiaalministeeriumi poolt ellukutsutud ja UNICEF Eesti poolt elluviidavad koolitused „Rinnaga toitmise edendamine Eestis 2013-2014". Koolituse üldmaht on 26 tundi, millest 10 tundi on iseseisev töö veebikeskkonnas Moodle. Projekti eesmärk on pakkuda tasuta koolitusi emadushooldust pakkuvate haiglate töötajatele nende töökohas. Seega on koolitused suunatud peamiselt naistekliiniku arstidele, ämmaemandatele ja õdedele ning põetajatele, kes sünnitanud naistega kokku puutuvad.
Teine suur grupp tervishoiutöötajaid on pereõed ja perearstid. Lõuna-Eestis toimuvate koolituste läbiviimisesse on kaasatud ka lektorid naistekliinikust.


Täpsem koolituste ajakava ja registreerimine http://www.unicef.ee/page/119

naistekl22naistekl11naistekl33

 

Miks?

Küsimusele vastab keskkonnaosakonna juhataja Tiina Teder:


tiina teder pisiDesinfektsiooniosakonna nimetus on ajale sisuliselt jalgu jäänud. Maarjamõisa Haiglas nimetati nii osakonda, mille põhiliseks tegevuseks oli haiglahügieeni korraldamine ja sellest tulenevad tegevused. Täna on need kohustused pandud infektsioonikontrolliteenistuse õlule. Nüüdseks täidab desinfektsiooniosakond ainult keskkonnaalaseid ülesandeid ja sellest tuleneski vajadus viia osakonna nimetus kooskõlla osutatavate teenuste tegeliku sisuga.


Majandusteenistuse keskkonnaosakond peab tagama kaasaegse ja keskkonnasõbraliku jäätmekäitluse ehk teisisõnu prügimajanduse. Meie ülesandeks on. ohtlike jäätmete nõuetekohane käitlemine, ladestatavate jäätmekoguste vähendamine, jäätmete taaskasutuse suurendamine, vajalike keskkonnalubade olemasolu korraldamine, st meie peame.


Meditsiinilised jäätmed vajavad erikäitlemist osutame seda teenust ka teistele tervishoiuasutustele. Aastas töötleb meie keskus ca 200 tonni erikäitlemist vajavaid meditsiinilisi jäätmeid.


Vajadusel teeme ka kahjuritõrjet, tagamaks puhas ning ohutu keskkond nii personalile kui patsiendile.


Kliinikumi Leht

 

Uneaegsed hingamishäired on kõige sagedasemad ja tõsisemad unehäired; need on põhjustatud nina ja neeluosa anatoomia ja füsioloogia eripärast ja häiretest, mille ravi on kõrva-nina-kurguarstide pärusmaa. Mittepuhanud enesetunne on uneapnoehaige kaebus, millega ta arsti vastuvõtule pöördub. Kui normaalselt on inimesel süvaund 20%, siis apnoehaigetel ei ole ühtegi protsenti. Unega seotud haigus progresseerub, selle esimene tunnus on väsimus, teine kaebus on unehäired. Neist jagusaamiseks on tähtsad õigeaegne diagnostika ja ravi.


Kõrvakliinikusse unekeskuse loomine sai võimalikus tänu kliiniku toonase juhataja prof. Mart Kulli arusaamisele, et unelämbus on tõsine haigus. Samal ajal avaldasime ja olime juba avaldanud rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiiniajakirjades ja ajakirjas Eesti Arst oma uurimistöid uneapnoe etiopatogeneesist. Perearstide kursustele lisandusid unehäirete loengud; tudengitele õpetasime erinevate erialade vaatepunktist unehäireid - see kõik aitas kaasa, et arstkond Eestis hakkas nägema uneuuringute vajalikkust.


Kõrvakliinikule osteti esimene polüsomnograaf 2003. aasta juunis ja juba juulis tegime esimese uneuuringu. Sellest ajast oleme oma keskust arendanud ja kasvatanud nii riist- ja tarkvara kui inim- ja vaimuressursiga. Esimesed polüsomnograafid, millega tööd alustasime, on välja vahetatud ja praegu töötame aparaatidega, mille töömaht on oluliselt suurem. Tänaseks tehakse kõrvakliinikus enam kui 600 uneuuringut aastas.
Aastaid kestnud pidev töö ja suhtlemine Eesti Haigekassaga, et viia hinnakirja uuringud ja ravimeetodid, on jõudnud tulemuseni, et saame uneaegsete hingamishäiretega haigeid uurida ja ravida. Kestva positiivse õhurõhu ravi (CPAP-ravi) on haigekassa hinnakirjas 2012. aastast.


Mitmekülgselt funktsioneeriv kõrvakliiniku unekeskus on meeskonna töö tulemus, millesse on suure panuse andnud kliiniku juhataja dr. Priit Kaseneõmm ja ülemõde Marika Tamm.


Pidevalt tegeleme uneõdede koolitusega eesmärgiga, et ühel inimesel selgeksõpitud diagnostika või raviprotseduur, mis unemeditsiinis võib olla küllalt keeruline, õpetatakse edasi. Selle põhimõtte omandasin töötades (2005/2006) Soomes Rinnekoti teadus- ja uurimiskeskuse unekeskuses dr. Markku Partineni juhendamisel, kes on maailma üks juhtivaid uneteadlasi.


Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku unekeskuse 10nda sünnipäeva sünnipäevalapsed on vanemarst-õppejõud Marlit Veldi (PhD), keskuse loomise algataja ja artikli autor, edasi järgnevad uneõed tööstaaži järgi: Tiina Siilak, Liina Ojala, Triin Laurits, Liina Tiidor, Liis Anijalg, Rhoda Vaiksaar, Riin Raukas ja Julia Keller.

 

Keskuse sünnipäeval täname kolleege kõrvakliinikust ja psühhiaatriakliinikust ning kopsukliinikust ning kolleege, kellega koos oleme rajanud Eesti Unemeditsiini Seltsi, mis on väga oluline unemeditsiini arengu jaoks Eestis.

 Veldi

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Marlit Veldi
Vanemarst-õppejõud otorinolarüngoloogia erialal

 

Kaheteistkümne tegutsemisaastaga on ettepanekute ja kaebuste süsteem (EKS) end hästi õigustanud, korraldus stabiliseerunud ja tulemused väärtustatud.

 

Kliinikumi ettepanekute ja kaebuste registrile laekus 2012. aastal kokku 746 avaldust, mis on 44 avalduse võrra vähem kui 2011. aastal. Patsientide arvamusavaldused jaotusid järgmiselt: 478 tänuavaldust, 139 kaebust, 73 ettepanekut ja 56 kombineeritud avaldust.


Kaebuste põhjuseid analüüsides selgus, et ligemale kolmandik kaebustest esitati suhtlemisel tekkinud arusaamatuste tõttu, neljandik oli seotud töö kvaliteediga ja viiendik tervishoiuteenuste kättesaadavusega. Ülejäänud kaebused kuulusid olmetingimuste, toitlustamise ja muude kaebuste valdkonda.


Tervishoiuteenuste kättesaadavuse kohta esitatud kaebused näitasid kätte kitsaskohad, millega tuleks rohkem tegeleda, nagu EMO parem töökorraldus ja patsientide pikad ooteajad tagasikutsete korral. 2012. aastal toimunud meditsiinitöötajate streik ei olnud patsientide pahameele otseseks põhjuseks, pigem põhjustas nördimust informatsiooni edastamine ja ooteaja pikenemine uute vastuvõtuaegade broneerimisel.


Tänuavaldusi laekus kliinikutele ja teenistustele kokku 642. Enamikel juhtudel kiideti kliinikute head tööd. Kõige rohkem tänuavaldusi oli naistekliinikule (92), kirurgiakliinikule (52) ja hematoloogia-onkoloogiakliinikule (47) ning sisekliinikule (47). Teenistustest sai kõige rohkem kiita toitlustusteenistus (41): tunnustati toitude kvaliteeti ja maitset.


Valdkonniti oli kõige rohkem tänuavaldusi meeldiva suhtlemise (56%) ja ravitöö kõrge kvaliteedi kohta (38%).
Ettepanekuid oli kokku 114. Kõige rohkem esitati muudatussoove raviteenuste ning visiidi- ja voodipäevatasu arvete, aga ka töökorralduse kohta. Teine suurem ettepanekute grupp puudutas olmetingimusi. Ettepanekuid tehti ka toitlustamise, suhtlemise, tervishoiuteenuste parema kättesaadavuse ja ravitöö kvaliteedi parandamise kohta.

 

Tänan kõiki kliinikumi töötajaid, kes 2012. aastal olid hoole ja vastutustundega abiks ettepanekute ja kaebuste süsteemi korraldamisel.

 

Kaebused, ettepanekud ja tänuavaldused valdkondade järgi (2013. aastal)

Kaebused, ettepanekud ja tänuavaldused valdkondade järgi (2013. aastal)


Katrin Silla

 

 

Katrin Silla
ettepanekute ja kaebuste süsteemi koordinaator

 

 

 

 

Täismahus ettepanekute ja kaebuste süsteemi aruanne on avaldatud kliinikumi kodulehel.

 

 

Evelyn EvertKommentaar

Evelyn Evert
lastekliiniku ülemõde

 

Iga tagasiside, mille me EKS-i kaudu saame on oluline, sest aitab näha olukorda patsiendi vaatekohast ja seetõttu võiks tagasisidet isegi rohkem laekuda. 2012. aasta oli sellepoolest hea aasta, et laekus 30 avaldust, mis on siiani kõige parem tulemus. Kõige enam on muidugi hea meel selle üle, et kaks viimast aastat on lastekliinikul olnud tänuavaldusi rohkem kui kaebusi ja ettepanekuid kokku. Tänatakse nimeliselt nii arste, õdesid, füsioterapeute, põetajaid kui ka toidujagajaid. Seega on iga lüli meie meeskonnas patsiendi jaoks oluline ning nad märkavad meid kõiki. Kaebustesse suhtume alati tõsiselt, eriti nendesse, mis puudutavad ravikvaliteeti ja suhtlemist. Ettepanekute kohta saab öelda niipalju, et enamasti puudutavad need olmet. Kahjuks ei saa me kõiki ettepanekuid arvestada, sest näiteks kütte reguleerimine vastavalt vajadusele ja perekesksema keskkonna (nt perepalati) pakkumine neonatoloogia osakonnas ei ole veel hetkel võimalik.

 

 

Piret TammvereKommentaar
Piret Tammvere
toitlustusteenistuse tootmisjuht

 

Tänu ettepanekute ja kaebuste süsteemile on meil võimalus teada saada, mis on hästi ja milliseid kitsaskohti oleks vaja toitlustusteenistuses parandada. Kui ettepanekud on reaalselt teostatavad ja arvestavad enamike inimeste vajadusi, siis oleme püüdnud neid täita.


Ka kaebustest on üht-teist õppida, kuigi teinekord on need seotud patsiendi haigusest tulenevate meeleoludega ning pole alati õigustatud.


Meeldiv on see, et kokkade tööd on hakatud üha rohkem väärtustama, seda näitab ka 2012. aasta kiituste hulk (nt „toit on kui vanaema tehtud" või „köögis on tõelised kokad, kes väikese toidurahaga suudavad pakkuda nii maitsvaid roogi"). Hea sõna innustab!

 


Lisaks lastekliinikule neonatoloogia saab alates 2013. aasta algusest kogemusnõustajate abi ka kirurgia-, psühhiaatria- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikus. Kogemusnõustajateks on emad, kes oskavad läbi isikliku kogemuse nõustada samade muredega haiglas viibivaid lapsi, nende vanemaid ning lähedasi.

 

kogemusnoustajad


Kogemusnõustamise projekti algatas 2011. aastal Lastefond ning selle elluviimist on rahastanud Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. Kliinikumi esimeste kogemusnõustajatena hakkasid lastekliiniku neonatoloogia osakonnas tööle enneaegsete laste emad Raili Hollo ja Ethel Toomingas.


Kõik viis uut projektiga liitunud kogemusnõustajat ‒ Andra Kirna, Kadi Haamer, Maarika Müürsepp, Maarja Pundonen ja Merike Kaunissaare ‒ on läbinud pooleaastase koolituse ning osalevad supervisioonidel, mida juhib hingehoidja Naatan Haamer. Lisaks on läbitud ka kriisikoolitus, sest kogemusnõustaja läheb tavaliselt kriisisituatsioonis inimese juurde.


Kogemusnõustaja kui ema, kes on oma lapsega sama tee läbi käinud, oskab raskel hetkel ulatada abikäe. Ta ei saa küll ravida, pakkuda valmis lahendusi või lubadusi jagada, aga oma kogemuste kaudu suudab ta mõista, ära kuulata ja tuleviku teele valgust näidata.

 

Maarika Müürsepp
lastekliiniku kogemusnõustaja
Kõhklesin kaua, enne kui soostusin kogemusnõustajaks hakkama. Mulle on alati meeldinud inimese psüühika ja olen püüdnud sellesse süüvida. Kogemusnõustajana oma abi pakkudes rõõmustan väga, kui emal hakkab peale rääkimist kergem. Märksa keerulisem on see, et inimesed ootavad konkreetseid lahendusi oma probleemidele, mida ma pakkuda ei saa.

 

Merike Kaunissaare
hematoloogia-onkoloogia kliiniku kogemusnõustaja
Tihtipeale saab laps kõigest palju rohkem aru kui lapsevanem, kes eriti alguses kõike eitab. Abi on sellest, kui rääkida eraldi nii lapse kui lapsevanemaga. Mul on enda kogemusest pakkuda positiivne näide, kui laps sai terveks. Kuigi ma ei saa selle kaudu midagi tõestada, saan ma näidata, et segaduses olek on ajutine.

 

Andra Kirna
psühhiaatriakliiniku kogemusnõustaja
Psühhiaatrias ei tähenda sama diagnoos ühesuguseid muresid või lahendusviise. Nt kui Aspergeri sündroomiga laps ei taha süüa, siis on palju võimalusi, kuidas olukorda lahendada. Vahel aitab teise ema pealt n-ö spikerdamine. Kõige olulisem on, et lapsevanem ei tunneks ennast saamatuna selles olukorras ega võrdleks end nendega, kel kodus kasvamas tavaline laps.

 

Maarja Pundonen
psühhiaatriakliiniku kogemusnõustaja
Kuna mul endal on kodus aktiivsus- ja tähelepanuhäirega laps, siis on mul hea võrdlusmoment. Mäletan, kuidas ma omal ajal infot otsisin ja millist abi soovisin, nüüd oskan seda teistele jagada. Emana tean, mis sellel lapsevanemal kodus toimub ja oskan teda mõista. Oluline on just see, et lapsevanem ei tunneks end üksinda oma muredega, et ta näeks, et selliseid peresid on veelgi.

 

Kadi Haamer
kirurgiakliiniku kogemusnõustaja
Teismelisena elasin üle raske trauma, pidin kriisist üksinda välja tulema ja tean, mida see tähendab. Püüan inimesi aidata ja anda lootust, just see viimane on väga oluline. Kogemusnõustajatena suhtleme ka omavahel ja anname üksteisele lugemissoovitusi.

 

Naatan HaamerKommentaar
Naatan Haamer
lastekliiniku ja naistekliiniku hingehoidja

Kogemusnõustajad on saanud esmase nõustamisalase ettevalmistuse ja seetõttu saavad olla tõhusaks abiks patsientide ja nende lähedaste emotsionaalsel toetamisel. Iga kogemusnõustaja tegutseb just selles osakonnas, mis vastab tema isiklikule kogemusele. Tema isiklik kriisikogemus ja sellega toimetulek on julgustavaks eeskujuks neile, kes abi vastuvõtmise hetkel ei suuda oma tulevikku vaadates lootust leida.

 

Iseenesestmõistetavalt võib ka hingehoidjal olla oma kriisikogemusi, aga tema peab siiski hakkama saama väga erinevate kriisijuhtumitega, mille osas tal endal kogemuslik alus puudub. Loomulikult eeldab see ka pikemat ja põhjalikumat ettevalmistust ja süvendatud nõustamisalaseid teadmisi.


Kliinikumi meditsiiniinfo keskus teeb igal aastal kokkuvõtteid kliinikumi teadustegevusest infokeskuses peetava eesti arstide publikatsioonide andmebaasi alusel.


Andmeid kogutakse rahvusvahelistest andmebaasidest: Thomson Reuters Web of Knowledge (WOK), Medline (OVID), EBSCO, PubMed ja ajakirjast Eesti Arst. Lisame andmebaasi ka muudest rahvusvahelistest andmebaasidest saadud ja kontrollitud viited artiklitele, monograafiatele, õpikutele ja ravijuhistele. Kliinikumi töötajate populaarteaduslikud artiklid on küll kliinikumi andmebaasis kirjeldatud, kuid me ei võta neid arvesse kui teaduspublikatsioone. Eesti teiste haiglate arstide kirjutatud artiklid on andmebaasis kirjeldatud siis, kui artikli juures on autor märkinud oma töökoha.


Publikatsioonide arv ei ole kvaliteedi näitaja ja seetõttu vaatame ka kliinikumi arstide artiklitele viitamiste arvu ja H-indeksit. Viitamiste ja H-indeksi aluseks on Thomson Reuters Web of Knowledge andmebaasis olevad andmed aastatest 1945–2012.
Tabelites esitatud andmed on võetud seisuga 15. aprill 2013. Tulemuse saamiseks ei ole kasutatud aastate piirangut. Andmed on võetud kliinikumi meditsiiniinfo keskuse publikatsioonide andmebaasist ja võrreldud Thomson Reuters Web of Knowledge andmetega. Arvesse on võetud ainult need artiklid, mis liigitatakse ETIS-e klassifikaatorite 1.1., 1.2., 1.3.,2.1.,3.1 alla.


Mitmed kliinikumis töötavad arstid avaldavad artikleid rahvusvahelistes ajakirjades, kuid oma töökohaks ei kirjuta nad Tartu Ülikooli Kliinikumi või teevad seda väga harva. Neinar Seli stipendiumi määramisel arvestatakse seda, kas artikli autori töökohaks on märgitud kliinikum. Juhin tähelepanu ka sellele, et andmed Web of Knowledge andmebaasis muutuvad pidevalt, sest täiendusi andmebaasis tehakse iga nädal. Sellega on seletatav asjaolu, et aasta alguses võetud andmed ilmunud trükiste arvu kohta on erinevad praegusest seisust.


Alljärgnevates tabelites kajastuvad arvud näitavad neid artikleid, kus autor on oma töökohaks kirjutanud kliinikumi.

 

Kliinikumi arstiteadlaste publikatsioonid aastal 2012.* 

 

Nimi

Artiklite üldarv

s.h.liigitus 1.1.

s.h.liigitus 1.2( rahvusvahelised andmebaasid v.a. WOK)

s.h.liigitus 1.3  (Eesti Arst)

Viitamised Thomson Reuters Web of Knowledge põhjal 1945 - 2012

H-indeks

1.

Katrin Õunap

8

7

1

 

565

12

2.

Margus Punab

7

7

 

 

1352

17

3.

Inga Talvik

6

4

1

1

178

7

4.

Margus Lember

5

5

 

 

431

10

5.

Jaak Kals

4

3

 

1

340

11

6.

Jaan Eha

4

2

 

2

3731

14

7.

Riina Kallikorm

4

4

 

 

327

11

 

Kliinikumi arstiteadlaste publikatsioonid aastatel 2008 – 2012.

 

Nimi

Artiklite üldarv

s.h.liigitus 1.1.

s.h.liigitus 1.2( rahvusvahelised andmebaasid v.a. WOK)

s.h.liigitus 1.3 ( Eesti Arst)

Viitamised Thomson Reuters Web of Knowledge põhjal 1945 - 2012

H-indeks

1.

Margus Punab

58

53

 

5

1352

17

2.

Katrin Õunap

29

22

1

6

565

12

3.

Inga Talvik

21

14

2

5

178

7

4.

Tuuli Metsvaht

17

13

 

4

150

6

5.

Riina Kallikorm

14

10

 

4

327

11

6.

Joel Starkopf

14

8

 

6

517

15

 

* Ülevaates on toodud artiklid, kus autori töökohaks on märgitud SA Tartu Ülikooli Kliinikum
Viitamised ja H-indeks on võetud Thomson Reuters Web of Knowledge andmebaasist seisuga märts, 2013.

 

Edetabel viitamiste järgi (1945–2012) Web of Knowledge põhjal.

Koht

Nimi

Viitamiste arv

1.

Jaan Eha

3731

2.

Margus Punab

1352

3.

Rain Jõgi

1172

4.

Kaja Julge

1085

5.

Tiina Talvik

888

6.

Alan Altraja

818

7.

Vallo Tillmann

810

8.

Vallo Volke

806

9.

Katrin Õunap

565

10.

Andres Salumets

563

 

 

Kliinikumi arstide edetabel H-indeksi järgi Web of Knowledge põhjal.

Koht

Nimi

H-indeks

1.

Rain Jõgi

20

2.

Margus Punab

17

3.

Veiko Vasar

16

4.

Vallo Volke

16

5.

Vallo Tillmann

15

6.

Joel Starkopf

15

7.

Jaan Eha

14

8.

Tiina Talvik

14

9.

Oivi Uibo

13

10.

Kaja Julge

12

11.

Katrin Õunap

12

12.

Alan Altraja

12

13.

Andres Salumets

12

14.

Anneli Uusküla

12

 

 

Kliinikute edetabel avaldatud publikatsioonide järgi aastal 2012.

130521 kliinikumi teadustegevus 2012

 

  

Eesti arstide publikatsioonide andmebaas on kättesaadav kliinikumi sisevõrgus, kuid andmed kõige uuemate eesti arstiteadlaste publikatsioonide kohta on kvartalite kaupa üleval aadressil: www.kliinikum.ee/infokeskus.

 

Keiu Saarniit

 

 

 

 

 

 

Keiu Saarniit
meditsiiniinfo keskuse direktor

 

17. aprillil käisid lastekliinikus Vanemuise teatri vabatahtlikud – Kollased Kassid – lastega meisterdamas ja mängimas.

 

Kollased kassid lastekliinikus

 

Kliinikum ja Vanemuise teatri noortetöö juht Mall Türk koos noortetöö läbiviijate Kollaste Kassidega on sõlminud vabatahtlikuks tegevuseks Hea tahte kokkuleppe. Teatri tegemiste kaudu tutvustatakse lastele erinevaid mängu-, meisterdamise ja koosolemise võimalusi: üheskoos lauldakse, joonistatakse, grimeeritakse, tehakse varjuteatrit ja maske.

 

Anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku üldanestesioloogia osakonnas tegutseb alates 2008. aastast valuravi meeskond (VRM), mille tegevuse eesmärgiks on pakkuda professionaalset valuravialast nõustamist kliinikumi patsientidele nii statsionaarse kui ambulatoorse teenusena. Ambulatoorne vastuvõtt toimub kroonilise valuravi kabinetis ning esmasel pöördumisel on vajalik pere- või eriarsti saatekiri.

 

Valuravi meeskond


Valuravi meeskonda kuuluvad hetkel viis valuravi pädevusega arst-õppejõudu anestesioloogia erialal (dr Juri Karjagin, kes on üldanestesioloogia osakonna juhataja, dr Reet Kikas, kes on lisaks lasteanestesioloog, dr Mare Kubjas, dr Anna Jemeljanova, dr Svetlana Ussova, kes on VRM juht); kolm anesteesiaõde (Karin Raven, Rita Roost, Ave Üprus) ning apteegi proviisor Liis Kuld. Kroonilise valuravi vastuvõttudega tegelevad graafiku alusel dr Mare Kubjas, dr Svetlana Ussova ja dr Urve Rink, kes on neuroloog.


Meeskonna töö on korraldatud nõnda, et valuraviõde ja proviisor visiteerivad patsienti, koguvad ravialase informatsiooni nii patsiendilt kui kolleegidelt, koostöös valuravi anestesioloogi või anestesioloogi ja raviarstiga koostatakse patsiendi kliinilist seisundit ning valuravi vajadusi arvestav valuravi plaan, kombineerides vastavalt vajadusele erinevaid valuravi meetodeid ja preparaate erinevatest ravimrühmadest. Rakendatav valuravi skeem peab olema kliiniliselt ohutu, optimaalne ning kliinilist hetkesituatsiooni arvestav. Patsient jääb valuravi osas valuravi meeskonna poolt jälgimisele, mille käigus valuravi õde ja proviisor visiteerivad korduvalt patsienti ning vastavalt kliinilistele muutustele korrigeeritakse vajadusel valuravi skeemi. Valuravialased ravikorraldused dokumenteeritakse valuravi meeskonna poolt patsiendi ravilehtedele ja VRM töö dokumenteerimiseks kasutatavale VRM patsiendi lehele, mis arhiveeritakse. Parima valuravialase tulemuse saavutamiseks on äärmiselt vajalik ja oluline, et valuravi meeskonna liikmete ning kliinikumi erinevate üksuste ja osakondade kolleegide vahel toimiks hea koostöö, lähtudes interdistsiplinaarse meeskonnatöö põhimõtetest.


Meeskonna töö tulemuste statistikale tuginedes ilmneb, et töökoormus on jätkuva tõusutendentsiga, mis on igati positiivne ning meeskonna töö eesmärgiga kooskõlas. 2010. aastal koostati valuravi protokolle 345 ning 2012. aastal 569 statsionaarsele patsiendile. Suurenenud on ka kroonilise valuravi kabineti vastuvõtul käivate patsientide arv. Hea koostöö apteegiga võimaldab mitmete valuravis kasutatavate standardiseeritud ravimlahuste valmistamise apteegis, mis on oluline tegur ravimlahuste kvaliteedi ja ohutuse aspektist ning aitab paljuski kaasa erinevates osakondades uute valuravi meetodite laialdasemale kasutamisele.
Lisaks praktilisele tööle, on valuravialase töö edendamisel ning kaasaegsete põhimõtete rakendamisel oluline kolleegide, tudengite ja residentide koolitamine, millega kõik valuravi meeskonna liikmed tegelevad. Rõõm on tõdeda, valuravialased koolitused on kolleegide poolt oodatud ning temaatika tekitab diskussioone ja vastukajasid, mis on edasise arengu seisukohast igati positiivne. Võimalusi erialaseks enesetäienduseks valuravi meeskonna liikmetele pakuvad nii anestesioloogia- kui valuravialased kodumaised ja rahvusvahelised koolitused ja konverentsid. Seega õpivad meeskonna liikmed pidevalt ise ning jagavad omandatud teadmisi teistele.


Valuravi meeskonna töö kliinikumis on suunatud patsiendile tema seisundist ja vajadustest lähtuva, meie töös võimaliku, parima kaasaegse valuravialase teenuse pakkumisele, mis on võimalik tänu heale koostööle kolleegidega. Valuravi meeskond loodab, et senine, erinevaid osakondi hõlmav, igati hea koostöö leiab tulevikuski positiivse arengu ja jätku.

 

Valuravi meeskond
Karin Raven
anesteesia- ja valuravi õde

 

 

Kroonilise valuravi vastuvõtt
Vastuvõtule on võimalik patsiente registreerida telefonil 731 9100.
Vastuvõtule saavad suunata pere- ja eriarstid (vajalik saatekiri).

 

Valuravi meeskond (VRM) kliinikumis
Telefon: 731 8337
Mobiiltelefon: 5331 8337
e-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Kaiu SuijaKommentaar
Kaiu Suija
hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst-õppejõud onkoloogia erialal

 

Vähihaige valu saab ja tuleb ravida

Vähihaiged vajavad valuravi sõltumata haiguse lokalisatsioonist ja staadiumist. Valu on levinud vaevus eelkõige kaugelearenenud haigusega patsientidel, kus valu ja teiste kaebuste leevendamine on ravi peamiseks eesmärgiks. Samamoodi esineb valu ca kolmandikul spetsiifilist vähivastast ravi saavatest patsientidest ning ka neile on oluline rakendada efektiivset toetavat ravi.

 

Vähivalu käsitlemine peab olema kompleksne, hõlmates vähidiagnoosist tuleneva emotsionaalse, sotsiaalse ning eksistentsiaalse aspekti. See on palliatiivse ravi üks osa. Efektiivne valuravi tagab patsiendile võimalikult hea elukvaliteedi.

 

Vähihaige valu ravimisel tuleb selgitada konkreetse haige konkreetse valu põhjus. Oluline on siinjuures detailne valu anamnees. Kaasaegne vähivalu medikamentoosne ravi on võimalusel suu kaudu, kellaajaline, valuredeli järgi, detailne ja individuaalne. Õige ravim õiges doosis õieti manustatuna on ravimisel esmatähtsad. Teatud juhtudel kasutatakse palliatiivses valuravis ka kiiritus- ja/või operatiivset ravi.

 

Dr Kaiu Suija vastuvõtud on hematoloogia-onkoloogia kliiniku polikliinikus, L. Puusepa 8, kabinet A112 esmaspäeviti ja reedeti. Vastuvõtule on vajalik eelregistreerimine telefonil 731 9100.

 


Naistekliinikus kahekordistus Venemaa sünnitajate arvArvud kõnelevad enda eest ise: Venemaal on kasvanud kliinikumi naistekliiniku populaarsus. Kui ülemöödunud aastal sõitis piiri tagant Tartusse 24 sünnitajat, siis 2012. aastal küündis Venemaa patsientide arv juba 63-ni.


Sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss ütleb tagasihoidlikult, et naistekliiniku töö üheks kvaliteedinäitajaks on see, et Venemaalt tahetakse Tartusse sünnitama tulla: „Neile meeldib ülikoolikliiniku turvaline ja kaasaegne keskkond. Samuti meie personali vene keele oskus, professionaalsus ja eelkõige sõbralikkus. Noorem põlvkond vene keelt kõige paremini ei valda, kuid see kompenseeritakse eelnevaga."


Üks osa Venemaa patsientidest on naised, kellel on olnud probleemne rasedus või varasem keeruline anamnees. Eestisse tulekuks on neile andnud julgust ühe Pihkva naise juhtum, kes kaks aastat tagasi 25.-26. rasedusnädalal sünnitas Tartus 554 grammi kaalunud lapse. Eelnevalt oli ta Venemaal peale lootevee puhkemist kahest haiglast minema saadetud, andmata lootust lapse ellujäämiseks. Seejärel otsustas ta sõita üle piiri Tartusse. Dr Fred Kirsi arvates on kõige tähtsam selles loos see, et vaatamata enneaegsusele kosus laps hästi ja on täiesti terve. Juhtum levis laialdaselt Venemaa sotsiaalmeedias pealkirja all „V Rossii abort, a v Estonii grazhdanin".


Enamik Venemaa patsiente tuleb Tartusse Pihkvast, kuid on ka Peterburist ja Moskvast pärit naisi. Raseduse ajal käivad nad naistekliinikuga tutvumas ja vähemalt korra arsti vastuvõtul, kus muude analüüside hulgas tehakse ka loote UH-uuring. Mõned Pihkva naised sõidavad Tartusse, kui sünnitustegevus on juba alanud. Kuna piiriületus võimaldatakse sünnitajatele kiiresti, siis jõutakse Pihkvast naistekliinikusse kohale kahe tunniga. Kaugemalt pärit rasedad tulevad Tartusse ligikaudu nädal enne sünnitustähtaega, ka viisa hankimisega pole senini tõrkeid esinenud. Üks Moskvast pärit abielupaar lendas Tartusse juba kuu aega enne sünnituse tähtaega ning peale sünnitust veedeti Tartus koos vastsündinuga veel kaks nädalat.


Kas Venemaa naised tulevad ka tulevikus Tartusse sünnitama? Aeg näitab. Kui meditsiin Venemaal areneb positiivses suunas, siis tõenäoliselt nende arv kahaneb. Ilmselt väheneb sünnitajate arv ka peale Pihkva sünnitusmaja remondi lõppemist.


Eelmisel aastal moodustas Venemaa sünnitajate arv kõikidest naistekliiniku sünnitajatest 2,5%, keskeltläbi jättis üks piiritagune patsient kliinikumile 1300 eurot.

 

Ene Selart


2012. aasta oli kliinikumi transplantatsioonikeskuse jaoks kiire ja töörohke: elundeid siirati rohkem kui kunagi varem.


Aasta jooksul teavitati meie transplantatsiooni koordinaatoreid kokku 69 võimalikust ajusurmas doonorist. Reaalseks kudede ja elundite doonoriks osutus neist 32. Kahel juhul eemaldati siirdamiseks vajalik neer elusdoonoritelt, mõlemal korral oli elundi loovutajaks lapsevanem.


Kliinikumi kirurgid siirdasid aasta jooksul elundeid 70 patsiendile, see on rohkem kui kunagi varem. Toimus 59 neeru-, 9 maksa- ja 2 kopsude siirdamist. Lapsi oli eelmisel aastal siiratute hulgas üks.


Virge PallKa kudede siirdamisi oli kliinikumis rohkem kui eelmistel aastatel – ühel juhul siirati silma kõvakesta, 12 juhul silma sarvkesta ja 18 korral amnioni membraani, luukoe siirdamisi toimus 85 ja vaskulaarkoe siirdamisi 39.


Vereloome tüvirakkude siirdamisi toimus kliinikumis 2012. a kokku 25, sh 11 juhul kasutati Soome luuüdi doonorite registri vahendusel hangitud tüvirakke. Embrüosiirdamisi oli 569.


Jätkus koostöö Läti ja Leedu siirdamiskeskustega ning Viini Ülikoolihaigla kopsusiirdajate ja Eurotransplandiga. Uue hoo said sisse läbirääkimised Scandiatransplandiga ning aasta lõpul õnnestus ka nendega sõlmida riikidevahelist elundivahetust võimaldav raamleping.*


Rakkude, kudede ja elundite annetamise, käitlemise ning siirdamisega on seotud arvukalt erinevaid osapooli. Soovime siinkohal edastada siirad tänusõnad kõigile, kes sellele oma abi ja positiivse suhtumisega kaasa on aidanud. Suur-suur aitäh!


Eriti soovime tänada kõiki patsientide lähedasi, kes nõustusid oma ajusurmas pereliikme kudede ja elundite loovutamisega siirdamiseks. Selliste raskel hetkel tehtud otsuste väärtus on hindamatu.

 

Aasta tagasi sõlmis kliinikumi verekeskus värskelt külmutatud vereplasma ja veretoodete tähtajalise ostu-müügi lepingu firmaga Octapharma AG.

 

Octapharma AG on Austrias asuv maailma suurim vereplasma fraktsioneerimise ettevõte, mis toodab mitmeid vajalikke verepreparaate, nt tooteid verehüübimishäirete raviks või immuunoteraapiaks ning millel on koostöö enam kui 80 riigiga.


Tänapäeval ei kasutata raviotstarbeks enam täisverd, vaid sellest valmistatud erinevaid verekomponente, nt erütrotsüütide suspensiooni, trombotsüütide kontsentraati ja värskelt külmutatud plasmat. Kuna erütrotsüüdide suspensiooni tarvitatakse rohkem kui vereplasmat, siis tekib vereplasma osas pikemas perspektiivis teatud ülejääk.Helve Konig


Samas on haiglale vajalikud spetsiifilised vereplasmast valmistatud valgupreparaadid (albumiin, immuunoglobuliin), mida Eestis ei toodeta. Vajaduse koostööks Octapharmaga tingiski ühelt poolt plasmadooside ülejääk ja teiselt poolt nõudlus valgupreparaatide järele.


2012. aastal saatis verekeskus Octapharmale 10 000 vereplasma doosi ja sai Austriast vastu spetsiifilisi vereplasmast valmistatud valgupreparaate. Kliinikumi apteegi juhataja Irja Uibolehe sõnul nt inimalbumiini, inimese protrombiinkompleksi, inimese VIII ja IX hüübimisfaktoreid, inimese anti-D immunoglobuliin jne.


Vereplasma töötlemiskeskused on kaasajal investeeringute mahukad ja spetsiifiliste kvaliteedinõuetega ettevõtted, mida väiksemates riikides ei ole otstarbekas ülal pidada. Eestis lõpetati plasma fraktsioneerimine 1997. aastal, kuna see ei vastanud enam kevahtitele ravimite tootmise nõuetele.


Kliinikumi verekeskusel ei ole nõuet tarnete alampiiri kohta, see välistab kohustuse saata Octapharmale kindlaksmääratud koguses doose. Samuti on verekeskuse prioriteediks katta ennekõike kliinikumi ja teiste Lõuna-Eesti haiglate vereplasma vajadused. Kliinikumis on suurimad veretoodete tarbijad anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik ning kirurgiakliinik.


Enne lepingu sõlmimist kontrollis Octapharma põhjalikult verekeskuse plasma valmistamise erinevaid tööetappe ning lepingu sõlmimise eeltingimuseks oli plasma külmutamise protseduuri ja säilitamise automaatse temperatuuri kontrollimise süsteemi täiemahuline rakendamine, mis võimaldaks tagasiulatuvalt jälgida temperatuuri muutusi mistahes ajahetkel.


Muude töökvaliteedi aspektide osas probleeme ei leitud. Siiski tuli täiendada doonori ankeeti küsimusega Ühendkuningriigis viibimise kohta ja täiendavalt hakata doonoritele jagama kirjalikke infomaterjale.


Verekeskuse direktor dr Helve König tunneb heameelt, et rahvusvahelise koostöö kaudu usaldatakse meie verekeskuse töö kvaliteeti ning samuti tagavad välisauditid tööprotsesside järjepideva hindamise.

 

 

Ene Selart

 

 

Merle KepsKommentaar
Merle Keps
verekeskuse kvaliteedijuht


Verekeskuse kvaliteedijuhi põhitöökohustuseks on verekeskuse kvaliteedisüsteemi väljatöötamine, haldamine ja täiustamine vastavalt vereteenistuse arengukavale, headele tootmistavadele, põhimäärusele ja kehtivatele seadustele ehk kui lihtsustatult öelda, peame tagama kvaliteetsete verepreparaatide tootmise.


Verekomponentide kvaliteet saab alguse doonori valikust. Vereloovutus peab olema ohutu doonorile ja kogutud doonoriveri võimalikult väikese nakkusriskiga patsiendile. Seetõttu on lisandunud ka piiranguid vereloovutamises, näiteks seoses puugihammustusega, reisimistega nii malaaria- kui Lääne-Niiluse viiruse ohtlikesse piirkondadesse jne. Muudatuste pärast oleme viimastel aastatel mitu korda täiendanud doonorite küsimustikku, viimane versioonimuudatus on praegu käsil.


Vastavalt oma tootmismahtudele peame kuu jooksul võtma igast valmistatavast verekomponendi liigist kindla arvu kvaliteedianalüüse. Nende põhjal tehakse järeldused kogu toodangu kohta. Näiteks erütrotsüütide suspensioonist määrame doosi hemoglobiini sisalduse, hematokriti, leukotsüütide sisalduse. Säilitamise kontrolliks tuleb määrata 4 doosil kuus hemolüüsi aste säilitamisaja lõpus. Värskelt külmutatud plasma puhul on vaja kontrollida jääkrakkude ja VIII faktori sisaldust.


Olulise osa kvaliteedijuhi tööst moodustab dokumentatsiooni korrashoid. Kõik verekeskuse töövaldkonnad on kirjeldatud juhendites, mida peab kinnitama kvaliteedijuht. Momendil on käibel 152 juhendit. Vähemalt iga 2 aasta järel peab juhendi koostaja selle üle vaatama, pikendama või vajadusel uue versiooni kirjutama. Registreerime kõik meile saadetud transfusioonireaktsioonid. Vaatame millise doonori verele on reaktsioon olnud ja kui sama doonori verest on reaktsiooni saanud juba mitu patsienti, siis saame teha täiendavaid uuringuid ka doonorile. Seetõttu palume ülekandel tekkinud reaktsiooni korral kindlasti meile saata transfusioonireaktsiooni teatis!


Regulaarselt viime läbi verekeskusesiseseid auditeid eesmärgiga leida üles ja parandada võimalikke töös esinevaid kitsaskohti.


Oluliseks kvaliteetse töö lüliks on hästi koolitatud personal. Koos kolleegidega püüame tagada nii verekeskuse töötajate kui ka meie veretoodete kasutajate pideva koolituse ja täiendõppe. Lisaks lähtuvalt meie töö eripärast „koolitame" aeg-ajalt ka oma doonoreid. Korraldame loenguid koolides, ringkäike verekeskuses, et meil oleks piisavalt teadlikke vereloovutajaid ja küllaldaselt doonoriverd.

 

 

1. veebruaril 2013 sai aastaseks Tartu Ülikooli Kliinikumi müokardiinfarktiregister – teenistus, mis loodi kliinikumi kui riikliku müokardiinfarktiregistri (MIR) volitatud töötleja juurde, et korraldada 2012. aastal loodud riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu pidamist.

 

MIR on üks väiksemaid kliinikumi teenistusi, kus töötavad vaid direktor ja spetsialist. IT töötajate kaasabil hoolitsetakse selle eest, et müokardiinfarkti diagnostika ja ravikvaliteedi parandamiseks, tervishoiuteenuse ja müokardiinfarktijuhtude statistika korraldamiseks ning epidemioloogiliseks uurimistööks vajalik digitaalne andmekogu oleks korras. Registri töötajad on toeks registrisse andmeid sisestavatele tervishoiuteenuste osutajatele üle Eesti, et teatised oleks esitatud nõuetekohaselt, lisaks vastatakse infopäringutele ja tehakse statistilist andmeanalüüsi.

 

Andmekogu otsese pidamise kõrval on suureks tööks müokardiinfarkti juhtudega seonduva teadlikkuse suurendamiseks vajalik suhtlus. Lisaks andmete vahetamisele lepingupartneritega ning statistiliste aruannete esitamisele tuleb registri töötajatel suhelda ka erinevate organisatsioonidega ning avalikkusega. Riikliku andmekogu mahu suurenemisel ollakse valmis koostööprojektideks ka teiste maade müokardiinfarktiregistritega.

 

Kolmas registri töö külg on info- ja andmekoosseisude analüüsimine ja vajalike muudatuste ettevalmistamine. Samuti võimaldab suurenev andmekogu edaspidi üha rohkem kaasa aidata teadustööle ja interdistsiplinaarsetele projektidele.

 

MIRiga on liitunud üle Eesti kõik tervishoiuteenuse osutajad, kes diagnoosivad infarktijuhte kas elupuhuselt või pärast surma. Kokku on registril 21 haiglast 226 müokardiinfarktiregistri infosüsteemi kasutajat. 2012. aastal saadeti registrisse 18 haiglast ligikaudu 3000 ägeda müokardiinfarkti (ÄMI) juhu teatist. Lõplik 2012. aasta kokkuvõtte tegemine ootab veel ees, kuna kõik 2012. aastal ÄMIga hospitaliseeritud patsientide teatised pole veel registri andmebaasi sisestatud. Andmed pannakse üles müokardiinfarktiregistri kodulehele: http://www.infarkt.ee/.

 

Plaanis on MIRi andmete sidumine tervise infosüsteemi ning rahvastiku- ja surma põhjuste registriga. Ka Geenivaramu on koostöö vastu huvi tundnud. Täiustamisel ja kasutajasõbralikumaks muutmisel on registri statistikablokk.

 

Müokardiinfarktiregistri vastutava töötleja (Sotsiaalministeeriumi) nõustamiseks on sotsiaalministri käskkirjaga loodud 10-liikmeline teadusnõukogu, mis jälgib registri tööd ning aitab kaasa selle arendamisele ja müokardiinfarktiga patsientide käsitluse parandamisele riiklikul tasandil.

 

Gudrun Veldre

TÜ Kliinikumi müokardiinfarktiregistri direktor

 

Geneetikakeskuses toimub pärilike ainevahetushaiguste kahtlusega patsientide biokeemiliste ning geneetiliste uuringute tegemine ning kinnitatud diagnoosiga patsientide ravi jälgimine ja kontroll.

 

Pärilike ainevahetushaigustega patsientide nõustamine algas 1993. aastal, kui alustati üleriiklikku vastsündinute fenüülketonuuria (FKU) skriiningprogrammi ja osutus vajalikuks FKU patsientide dieetravi alane nõustamine. Praegu käivad meil iga aastaselt regulaarses kontrollis FKU, päriliku galaktoseemia, pika ahelaga rasvhapete oksüdatsiooni defektide, mitokondriaalsete haiguste ja teiste harva esinevate ainevahetushaigustega patsiendid. Viimase 20 aasta jooksul oleme diagnoosinud päriliku ainevahetushaiguse üle 150 inimesel. Juhul kui spetsiaalne ravi on olemas ning Eestis kättesaadav, siis määratakse nendele patsientidele raviks kas spetsiaalsed toidusegud või harvikravimid (nt „Ammonaps" uurea tsükli defektide või „Kuvan" biopteriini puudulikkuse raviks). Sageli on konkreetsele haigele ravimi määramiseks vajalik spetsiaalse taotluse tegemine Keskhaigekassale. Vajadusel nõustatakse patsiente dieetravi osas ning tehakse laboratoorset dieetravi kontrolli (nt fenüülalaniini määramine FKU patsientidele). Pärilike ainevahetushaigusi põdevate patsientidega tegelevad prof K. Õunap ja dr M.–L. Uudelepp Tartus ning dr K. Joost ja dr R. Žordania geneetikakeskuse Tallinna filiaalis.

 

Praegusel ajal tehakse geneetikakeskuses üle 10 erineva metaboolse laboratoorse uuringu pärilike ainevahetushaiguste suhtes. Esmaselt teeme alati uriini skriiningtestid, mis on kiired ja odavad, kuid annavad kriisis patsiendi puhul olulise esmase info. Kvantitatiivselt saab määrata erinevates kehavedelikes aminohappeid, orgaanilisi happeid, suhkruid, atsüülkarnitiine, kreatiini/guanidinoatsetaati, puriine/pürimidiine, ülipika ahelaga rasvhappeid, biogeenseid amiine, mukopolüsahhariide, oligosahhariide ja siaalhapet. Uue testina on juurutamisel transferriinide isoelektriline fokusseerimine pärilike glükosüülimise defektide diagnostikas. Alati võib küsida e-posti või telefoni teel nõu, milliseid analüüse valida.

 

Prof Katrin Õunap

ühendlabori geneetikakeskuse juhataja

 

Geneetiku vastuvõtule saab pöörduda perearsti või eriarsti saatekirja alusel. Konsultatsioonid toimuvad nii Tartus, L. Puusepa 2 (vastuvõtu broneerimine tel 731 9491) kui ka Tallinnas, Hariduse 6 (vastuvõtu broneerimine tel 731 9170).

 

Möödunud aastal viidi kliinikumis ja teistes Eesti suuremates haiglates läbi patsientide rahulolu uuring ambulatoorsete teenustega.

 

Küsitluse käigus laekus kliinikumis vastuvõtul käinud patsientidelt 5372 täidetud ankeeti, mis on hinnanguliselt 30% sel perioodil vastuvõtul käinud inimeste arvust.

Üldine rahulolu ambulatoorsete teenustega on tõusnud. Väga rahul oli 78,5% vastanutest ning väga rahul ja üldiselt rahul oli kokku 99,4% kõikidest vastanutest. Patsientide soov vajadusel kindlasti tagasi kliinikumi tulla oli 92%.

Patsientide üldist rahulolu ambulatoorse tööga mõjutab kõige rohkem arsti suhtumine ja arsti poolt selgituste ning info jagamine patsiendile. Patsientide jaoks on kõige olulisemad valdkonnad ravi kättesaadavus ja arsti tegevus ning jagatav info ning juhised. Patsientide arvates peakski tulevikus kõige rohkem tähelepanu pöörama arsti selgituste valdkonnale.

Kõige rohkem olid patsiendid rahul naistekliiniku, stomatoloogiakliiniku ja lastekliiniku ambulatoorsete vastuvõttudega. Registratuuritöötajatega jäädi kõige rohkem rahule EMO-s, silmakliinikus, kõrvakliinikus ja naistekliinikus. Vastuvõtu õigeaegse algusega kopsukliinikus ja nahahaiguste kliinikus.

 

Kliinikumi Leht

 

 

Kommentaar

Siivi Nummert

sisekliiniku ülemõde

 

Sellel aastal oli sisekliinikus vastuvõttudel käinud patsientidelt laekunud täidetud ankeetide arv suurem, kui eelmistel aastatel, seega tulemused adekvaatsemad. Ankeetide hindamisel tuleb kindlasti vaadata üldist rahulolu, mitte ainult väga rahul olijate arvu, sest palju oleneb ankeedile vastanu küsimuste tõlgendamisest.

Sisekliiniku patsientide üldine rahulolu on ligilähedane kogu kliinikumi keskmise rahuloluga. Patsiendid pole rahul teabega ravimite kasutamise ja kõrvaltoimete kohta ning kodus haigusega toimetulemise teabega. Tunduvalt suurem rahulolu on nendes valdkondades, kus õde otseselt tegeleb patsiendi nõustamisega. Olukorda saab parandada, kui avaneb võimalus suurendada õdede iseseisvaid vastuvõtte. Näiteks rakendada täismahus tööle reumaõe, predialüüsi õe vastuvõtt ja leida võimalus gastroenteroloogiliste haigete nõustamiseks (nt C-hepatiidi ja Chroni tõve põdevate haigetele).

Kuna rahulolu küsitlus toimus samaaegselt mitmes Eesti haiglas, siis siseerialade võrdluses on meiega väga rahul 70-80% küsitlenuist. Hea on kõrvutada oma kliiniku tööd teiste Eesti kliinikutega ja tõdeda, et arenguruumi on kõigil.

 

 

Kommentaar

Karina Lõhmus

kirurgiakliiniku ülemõde

 

Üldine rahulolu ambulatoorsete teenustega on võrreldes 2010. aastaga tõusnud. Samas tuleb tõdeda, et osadel kirurgilistel erialadel on siiski liiga pikad ooteajad (ligi 2 kuud) ja lühike vastuvõtu kestus. Liiga lühike vastuvõtuaeg vähendab kindlasti patsientide rahuolu, näiteks jääb patsientidel vajaka nii arstide kui ka õdede selgitustest ja soovitustest haigusega toimetulekuks.

Tagasiside patsientidelt on väga oluline. Tulevad välja probleemid, millele rohkem tähelepanu pöörata ja seeläbi teenuse kvaliteeti parandada. Võrreldes teiste tagasiside vormidega (nt kliinikumi enda ettepanekute ja kaebuste süsteem), saab üleriiklikust küsitlusest palju põhjalikuma ja laiahaardelisema info.

 

 

Kommentaar

Evelyn Evert

lastekliiniku ülemõde

 

Patsientide vastustest jäi sellel aastal kõlama positiivne sõnum. Kui probleemkohti esile tuua, siis loomulikult teeb patsientidele muret järjekorra pikkus arstile. Selle mure lahendamist takistab haigekassa lepingute väike maht. Ambulatoorsete visiitide arvu vähendamiseks on nõu peetud Tartu piirkonna perearstidega, mis loodetavasti on tulemuslik. Püsivalt on meil tagasisidet olme kohta (külmad ooteruumid, toole vähe, halb ventilatsioon jne) ning terav on parkimisprobleem. Samas vana maja seab omad piirangud ning olmeprobleeme saame lahendada võimaluste piires. Õnneks mahtus selle aasta sisse ka meie vastuvõtu remont, mis on suuresti lastehaigla visiitkaartiks.

Oleksime soovinud tulemusi võrrelda Tallinna Lastehaiglaga, mis kahjuks uuringus ei osalenud. Tahaksin kiita meie ambulatoorsete õdede aktiivsust, kes ankeete jagasid, sest lastekliinikust kogunes kõige rohkem täidetud ankeete.

 

Erakorralise meditsiini osakonna juhataja dr Kuido Nõmm ja arst-õppejõud Ahti Varblane käisid möödunud aasta lõpus USA-s erinevates ülikooli- ja sõjaväehaiglates kaasaegse matkeõppe võimalustega tutvumas. Meditsiinilise matkeõpe (nimetatud ka simulatsiooniõppeks) eesmärk on luua mannekeenide, mulaažide ja imitatsioonide abil võimalikult elulähedane keskkond ravitegevuse jäljendamiseks.

 

Ameerika Ühendriigid on meditsiiniõppe matkekeskuste taseme poolest maailmas juhtival kohal. Koolitusreisi eestvedajaks oli Eesti Kaitseväe peaarst kolonelleitnant Kersti Lea ja rahastajaks kaitsevägi. Kokku külastati nelja simulatsioonikeskust Connecticuti, Marylandi, Texase ja California osariikides. Eesmärgiks oli vaadata, kuidas toimub õpe ja milline on keskuste haldamine. Paljudes keskustes on efektiivselt ühendatud militaar- ja tsiviilmeditsiini kompetents (nt sõjavägi pakub väljaõpet ja haigla tehnilist baasi). Dr Kuido Nõmme arvates võiksid ka Eestis kaitsevägi ja haiglad rohkem koostööd teha, praegu kipub see nii huvi kui ressursside nappuse taha jääma.

2013. aastal jõustub USA-s seadus, mis kohustab kõiki meditsiinitudengeid enne inimese peal õppimist läbima vastava matkeõppe. Mannekeenide peal toimuv õpe on ka meil arstiõppe tulevik, sest reaalses elus reaalsete patsientidega õppimine muutub üha keerulisemaks ja kulukamaks, matkevahendid võimaldavad aga elusuuruses mannekeeni peal õppida peaaegu kõike alates verejooksu sulgemisest ja veeni kanüleerimisest kuni laparoskoopilise operatsioonini välja.

Connecticuti ülikooli juures asuv Hartfordi haigla matkekeskus alustas 1990. aastal tööd ühes ruumis ühe mannekeeniga ning haigla juhtkond suhtus sellesse ettevõtmisesse esialgu muigamisi. Tänaseks on aga keskuses võimalik matkeõppe abil treenida oskusi alates sünnitusabist intensiivravini. Huvilised saavad keskusega virtuaalselt tutvuda: http://www.harthosp.org/SimCenter/VirtualTour/default.aspx.

Texases asuva San Antonio sõjaväebaasi matkekeskuses koolitatakse aastas 60 000 meedikut. Lisaks meie jaoks hoomamatutele arvudele ja mastaapidele, on õppuritele  loodud harjutamiseks lahingutegevust või hädaolukorda jäljendavad keskkonnad. Nt viiakse meedikud angaari, kus Afganistani linnapilti matkivas keskkonnas lamavad maas erinevate vigastustega „kannatanud" (mannekeenid), heli- ja valgusefektid jäljendavad vastavalt tulistamist ning põlenguid. Ei puudu ka suits ja laibalõhn. Eesmärgiks on panna õppurid sellistesse oludesse, et tõeline lahinguolukord neid tulevikus enam ei heidutaks. Dr Kuido Nõmme arvates pakuks matkeõpe Eestis, kus teatud traumade esinemissagedus on väga väike, võimalust mannekeenide peal treenida ning säilitada kutseoskusi.

Plaanis on luua Tartusse matkekeskus, kus tulevased meedikud saaksid matkevahendite abil õppida reaalolukorrale sarnastes tingimustes ja olukorras. Senine sõja- ja katastroofimeditsiini õpe ning kavandatav matkekeskus luuakse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste (KVÜÕA) eestvedamisel ja finantseerimisel. Major Ahti Varblase sõnul, kes on ühtlasi KVÜÕA meditsiinikeskuse juhataja, on oluline ühtne väljaõpe ja meeskonnatöö harjutamine, mis hädaolukorras tagaks ühesuguse toimimismudeli.

 

Ene Selart

 

Kinnipeetav isik saabub haiglasse uuringule või ravile üldjuhul otsese vajadusega eriarstiabi järele. Vangla saadab kinnipeetava kliinikumi järgides julgeolekuks vajalikke abinõusid ning riske. Peamised riskid on suhtlemiskeelu eiramine, keelatud esemete hankimine, agressiivsus, põgenemine.

 

Vanglateenistuse buss

 

Vanglaametnikud saabuvad kliinikumi vööl erivahendid (gaas, teleskoopnui, relv). See on vajalik kõigi turvalisuse huvides, töötajate kaitseks ning kinnipeetava ohjeldamiseks. Ärge unustage, et neid vahendeid kannab inimene, kes soovib alati olla koostööaldis ja mõistev. On ju tervishoiuteenuse osutamisel oluline, et täidetud oleks ravimisega seotud nõuded ning vanglaametnikud saaksid täita jälgimiskohustust, tagades kõigi haiglas viibivate isikute turvalisuse.

 

Ohtude hindamiseks tutvub saatemeeskonna ülem haigla ruumidega, kus saab toimuma arstiabi andmine. Vastuvõttu oodates ollakse teistest inimestest eraldi (võimalusel eraldi ruumis), vältides füüsilist kontakti ülejäänutega. Vajadusel arutab alati sõbralik saatemeeskonna ülem meedikutega läbi turvameetmete rakendamise, kabineti iseärasused (avatud aknad, lukustamata uksed), kinnipeetava võimaliku agressiivse käitumise jm. Haiglapersonal teavitab meeskonda vajalikest hügieenireeglitest.

 

Kinnipeetav saabub ravile üldjuhul käeraudades koos vangla poolt määratud saatemeeskonnaga. Harv pole ka juhus, kui kasutatakse jalaraudu. Oluline on teada, et kinnipeetav patsient on kogu haiglas viibimise vältel ohjeldatud käe- ja/või jalaraudadega. Vaid äärmisel vajadusel, saatemeeskonna ülema korraldusel, eemaldatakse need, kui teisiti ei ole võimalik teostada vajalikke meditsiinilisi uuringuid või protseduure.

 

Kindlasti tuleks kliinikumi töötajatel meeles pidada vangide manipuleerimisoskust, seda just pikaaegsete vangisviibijate poolt. Sageli ei anta selgesõnalisi, otseseid soove ja ootusi, vaid püütakse eesmärke saavutada kaudseid teid pidi. Kui tunnete ära kahtlaselt käituva vangi, andke sellest kohe teada juuresolevale valvurile. Olgu selleks käitumiseks siis kinnipeetava kahtlane sahkerdamine linade vahel eesmärgiga peita keelatud esemeid või soov rääkida oma haiguse tõsidusest telefoni teel lähedastega või ootamatult kohale ilmunud sugulased-tuttavad. Need näited tegevustest on kinnipeetava jaoks rangelt keelatud. Igasugune väiksemgi info edastamine arstide-õdede poolt valvurile on äärmiselt oluline. Olgu siinkohal mainitud, et kinnipeetavate kokkusaamised lähedastega toimuvad vaid vangla direktori korraldusel ja selleks ette nähtud ruumides vangla territooriumil.

 

Vanglaametnikelt on kliinikumis viibimise ajal palju küsitud kinnipeetavate isikute kohta küsimusi: „Mille eest ta vangis on?", „Palju tal veel istuda on?", „Kas ta on ... ?" Siinkohal on vastuseks ametniku tööst tulenev vaikimiskohustus – samasugune nagu kliinikumi töötajatel, mis hõlmab endas patsiente puudutavat konfidentsiaalset infot.

 

Jätkuvat mõistmist ja rõõmsameelsust soovides

Tartu Vangla

 

Kuulmislanguse (KL) all kannatab miljoneid inimesi üle kogu maailma. Ligikaudu 50–60%-l juhtudest on varajase algusega KL pärilik ehk geneetiline ja 40–50% juhtudest on tegemist omandatud KL-ga. Pärilik KL on põhjustatud geenimuutustest, omandatud KL aga kahjulike väliskeskkonna faktorite toimest.

 

Kõige sagedamini esineb autosoom-retsessiivne (AR) mittesündroomne KL. AR haigused avalduvad siis, kui muutused esinevad mõlemalt vanemalt saadud geenikoopias. See selgitab ka KL-ga laste sünni peresse, kus suguvõsas kuulmislangust varem ei ole esinenud – sugulased võivad olla lihtsalt antud geenimuutuse kandjaks. Enamus geneetilise KL juhtudest on tingitud mutatsioonidest GJB2 geenis (konneksiin-26 geen), milles esinev c.35delG mutatsioon on Euroopa populatsioonides kõige sagedasem pärilikku KL-st põhjustav mutatsioon. Eestis leiame mutatsiooni c.35delG homosügootsuse igal kolmandal geneetiku konsultatsioonile pöördunud varajase algusega KL-ga lapsel.

Sündroomse KL-e diagnoosimise osakaal on meil Eestis siiski väike. Mitmetele sündroomidele iseloomulikud sümptomid avalduvad sageli alles teismeeas, nagu pigmentretiniit Usheri sündroomi või kilpnäärme talitlushäired Pendredi sündroomi korral. Usheri sündroomi diagnoosi molekulaarseks kinnitamiseks on välja töötatud DNA analüüs, mida saame tellida antud sündroomile iseloomulike sümptomitega patsientidele.

Viimastel aastatel jääb enamus kaasasündinud KL-ga lapsi vastsündinute KL skriininguga „sõelale" ning KL-e diagnoosiga suunatakse nad esimesel eluaastal geneetiku konsultatsioonile. Kuid samas on soovitav geneetiku konsultatsioon ka KL-ga täiskasvanutele. KL etioloogia täpsustamiseks suuname vajadusel patsiendid edasi eriarstide konsultatsioonidele või teeme lisauuringuid. Samuti tekivad aastate jooksul juurde uued diagnostilised võimalused KL-e etioloogia väljaselgitamiseks. Seetõttu on soovitav korduv geneetiku konsultatsioon patsientidele, kelle KL etioloogia on lapse-eas jäänud ebaselgeks.

 

Dr Rita Teek

ühendlabori Tartu geneetikakeskus

 

Geneetiku vastuvõtule saab pöörduda perearsti või eriarsti saatekirja alusel. Konsultatsioonid toimuvad nii Tartus, L. Puusepa 2 (vastuvõtu broneerimine tel 731 9491) kui ka Tallinnas, Hariduse 6 (vastuvõtu broneerimine tel 731 9170).

 

Kaire Jugar

Alates 26. novembrist on hematoloogia-onkoloogia

kliiniku uus ülemõde Kaire Jugar. Ta on lõpetanud

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 2002. aastal. Peale

lõpetamist asus ta õena tööle hematoloogia ja luuüdi

transplantatsiooni osakonda. Aastatel 2006-2012 oli

sama osakonna vanemõde.

 

 

Psühhiaatriakliiniku 2012. aasta parimaks arstiks valiti dr Madis Parksepp lasteosakonnast ja aasta parimaks noorarstiks sai arst-resident Kadi Nikker akuutosakonnast. Tugipersonali hulgast valiti parimateks töötajateks sotsiaaltöötaja Ivi Obzinis, füsioterapeut Marin Rändur, sekretär Ülle Lõhmus ja tegevusjuhendaja Aneth Tuurmaa.

 

Psyhhiaatriakliiniku sisevaade

 

Neonatoloogia osakonna lasteõde Aime Järv kinkis oma osakonna pisikestele patsientidele jõuludeks 15 isetehtud värvikirevat lapitekki.

 

Lasteode Aime Jarv

 

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku päriliku vähi konsultatsioonikabinetis võtab vastu prof Hele Everaus.

 

Me täna teame, kuivõrd olulisi probleeme toovad inimeste ellu kasvajalised haigused. On suur tõenäosus, et üks kolmest inimesest põeb oma elu jooksul vähki. Siiski esineb pärilikult geneetilise defekti kaudu edasiantavat vähki oluliselt harvem ‒ 5-10% kõikidest pahaloomulistest kasvajatest.

 

Hele EverausHematoloogia-onkoloogia kliinikus kasvas päriliku vähi konsultatsioon kui tegevus välja Eesti Geenivaramu rahvusvahelisest projektist, mida juhtis prof Andres Metspalu. Projekti aktiivsed täitjad olid teiste kolleegide kõrval dr Kristiina Ojamaa ja Olga Kostina. Tegevus konsultatsioonide näol algas 2008. a Raja tänaval nn päriliku vähi kabinetis. Viia Viirsalu, tollajal kliiniku ülemõde, korraldas uueks vastuvõtuks sobiliku logistika ja oli ise abiks vastuvõttudel. Kui alguses oli vastuvõtt kord kuus, siis ajas on vajadus järk-järgult kasvanud: konsultatsioonid toimuvad kahel-kolmel korral kuus.

 

Miks tullakse? Ikka suure murega. Perekonnas on keegi surnud vähki või on suguvõsa liikmetel mitmeid kasvajaid jne. Ja küsimus on: "Kas mina olen järgmine? Kuidas on minu väljavaated, isegi kui ma praegu millegi üle ei kurda?".

 

Konsultatsioon on tegelikult protsess, mis hõlmab inimese põhjaliku uurimise ja vajadusel geneetilise uurimise. Väga oluline on inimese mure selgitamisel mõista ka potentsiaalseid psühholoogilisi probleeme ning neile abi otsida. Kindlasti on oluline inimese senine terviseanamnees ja mõistetavalt ka perekonnaanamnees.

 

Geneetilise testi soovitus saab sündida, kui uurimisel tekib kahtlus päriliku vähisündroomi esinemisele ja viimase spetsiifilised geenid on teadaolevalt identifitseeritud.

 

Tuleb veel lisada, et päriliku vähi sündroomide kõrval on eristav nn perekondlik vähk. Viimane tähistab perekonnas kasvajatesse sagedast haigestumist, mis on pigem juhuslikult kujunenud olukord. Samas ei välistata ka sellise suguvõsa liikmetel kõrgemat riski haigestuda vähki.

 

Geneetilist testimist raskendab asjaolu, et erinevad geneetilised sündroomid võivad olla aluseks teatud ühe vähitüübi tekkele. Näiteks pärilik soolevähk võib olla põhjustatud adenomatoossest polüpoosist, Lynchi sündroomist, Petz-Jeghers´i sündroomist, juveniilse polüpoosi sündroomist. Samuti võivad mitmed geenid vastutada sama seisundi kujunemise eest.

 

Inimeste arusaamised pärilikkusest on erinevad. Enne testi tegemist on tähtis püüda selgitada testi tulemuse võimalikku mõju nii talle kui kogu perekonnale. Pärilik risk vähile võib mõjutada perekonnas sotsiaalseid suhteid ja suhtumisi. Paljud inimesed ei mõista geneetilise testimise potentsiaalset piiratust ja võivad loota n-ö liigset kasu.

 

Kui testis pärilikkusmarkerit ei leitud, on inimene rõõmus, aga talle ei saa paraku jätta muljet, et teda vähk üldse kunagi ei saa ohustada, küll aga on ta teiste inimestega samas riskiskaalas.

 

Kui testi tulemus on positiivne, järgneb ka perekonna osas arutelu, kuidas teistele perekonnaliikmetele tulemust edastatakse ja kas ka nemad soovivad uuringutele tulla. Ja väga oluline on inimesele, kes oma kõrgendatud haigestumisriskist teada saab, et mis saab edasi. Ameerika Kliinilise Onkoloogia Ühingul on kindel seisukoht, et kui test on määratud tervishoiuprofessionaali poolt, siis vastutab tema ka patsiendi edasise jälgimise korraldamise eest. Nii on soovijad alati oodatud tagasi oma muredega, aga ka vastavalt leitud riskile jälgimis-uuringuteks.

 

Lõpetuseks, usun, et on raske paremini väljenduda kui William Osler, keda ka personaliseeritud meditsiini isaks nimetatakse: "Cure sometimes, relieve often, and comfort always...We are not to get all we can out of life for ourselves, but to try to make the lives of others happier."

 

Prof Hele Everaus

Hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja

 

Konsultatsiooniks tuleb võtta perearsti saatekiri ja broneerida vastuvõtt tel 731 9100. Konsultatsioonid toimuvad aadressil L. Puusepa 8.

 

Kliinikumi geneetikakeskuses alustati onkogeneetiliste konsultatsioonidega aastal 2007. Enamasti on patsientide suunajateks olnud perearstid, günekoloogid ja onkoloogid, kuid loomulikult võib vajadusel saatekirja anda iga eriarst. 

 

Piret Laidre

Onkogeneetiline konsultatsioon on

näidustatud kõikidele patsientidele, kelle haiguse või

perekonna anamneesis on viiteid, et tegemist võib olla

päriliku kasvajaga. Geneetiku konsultatsioon on eelkõige

näidustatud järgmistel juhtudel:

 

  • patsiendi suguvõsas on esinenud mitmetel isikutel samatüübilisi kasvajaid;
  • patsient on elu jooksul korduvalt haigestunud pahaloomulistesse kasvajatesse;
  • kasvajate teke ebatavaliselt noores eas;
  • mitmekoldeline vähkkasvaja samal isikul.

Enamik onkogeneetilisi konsultatsioone tehakse päriliku rinna- ja munasarjavähi kahtlusega patsientidele. Geenimutatsiooni tuvastamiseks saame kasutada erinevaid molekulaargeneetilisi analüüse. Uuringute taktika selgub konsultatsiooni käigus, olenevalt perekonnaanamneesist ja varem tehtud analüüsidest. Lisaks molekulaargeneetilistele uuringutele kasutame patsiendi isikliku haigusriski hindamiseks spetsiaalseid rahvusvaheliselt tunnustatud riskikalkulaatoreid.

 

Kui perekonnas on tuvastatud vähkkasvaja tekke kõrget riski põhjustav geenimutatsioon, siis saame nõustamist ja geeniuuringuid pakkuda ka vähki põdenud isiku lähisugulastele. Enamus pärilikke vähisündroome pärandatakse edasi autosoom-dominantselt, s.t. et mutatsiooni pärandumise tõenäosus patsiendi järglastele on 50%. Geeniuuringuid tehes saame tuvastada või välistada kõrge haigusriskiga inimesi, neid vastavalt nõustada ja korraldada mutatsiooni kandjate jaoks sobiliku jälgimisskeemi.

 

Alates käesolevast aastast saame pakkuda kompleksseid uuringuid ka Lynch´i sündroomi ehk päriliku mittepolüposse kolorektaalvähi kahtlusega perekondadele.

 

Geneetilisele konsultatsioonile suunaja ei pea muretsema konkreetsete geeniuuringute valimise või näidustuste pärast. Vastuvõtu käigus selgitame tarvilike analüüside mahu ning pereliikmed, kellele määrame esmased uuringud. Juhul kui vastuvõtul ei teki kahtlust päriliku vähisündroomi esinemisele suguvõsas, siis piirdub konsultatsioon patsiendi nõustamisega.

 

Dr Piret Laidre

ühendlabori Tartu geneetikakeskus

 

Geneetiku vastuvõtule saab pöörduda perearsti või eriarsti saatekirja alusel. Konsultatsioonid toimuvad nii Tartus, L. Puusepa 2 (vastuvõtu broneerimine tel 731 9491) kui ka Tallinnas, Hariduse 6 (vastuvõtu broneerimine tel 731 9170).