Dr Tanel Laisaar - Tartu aasta inimene 2010.Ajaleht Postimees pidas 2010. aasta inimese tiitli vääriliseks Eesti esimese kopsusiirdamise eestvedajat, kliinikumi torakaalkirurgi dr Tanel Laisaart.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on dr Laisaar tunnustuse ära teeninud mitte üksnes eduka kopsusiirdamisoperatsiooni juhtimise, vaid ka jäägitu pühendumise eest toimiva siirdamissüsteemi ülesehitamisele Eestis. Lisaks soovitakse arsti valimisega aasta inimeseks tunnustada kõikide Eesti tublide meedikute tööd.

Palju õnne dr Laisaarele ka Kliinikumi Lehe poolt!

 

Kliinikumi Leht

24. novembril väisas kliinikumi Montenegro tervishoiuminister prof Miodrag Radunovic koos kaheksaliikmelise kaaskonnaga, et saada ülevaade kliinikumi töökorraldusest ning tutvuda uue ravikorpusega.

Külaskäik leidis aset väliskolleegide kolmepäevase Eesti visiidi raames, mille eesmärgiks oli tutvuda meie riikliku tervishoiusüsteemiga, sh toimunud reformidega ning rahastamise ja haiglaravi korraldusega.

 

Kliinikumi Leht

21. detsembri koosolekul otsustas juhatus sisse seada preemia teadusajakirjas Eesti Arst avaldatud aasta parimale teadusartiklile.

 

Kliinikumi Leht

Tänapäeva andmekogud võimaldavad toota rohkem statistikat, kui inimkond eales analüüsida suudab. Katsume siiski heita kerge pilgu kliinikumi töötajate haigestumisstatistikale, mis on tallel personaliosakonnas.

Käesolev vaatlus algas 2009. aasta detsembris s.o olukorras, kus hädakraaksujad ennustasid, et kolmandik Eesti elanikkonnast võib peagi haigestuda H1N1-seagrippi ja 1000 inimest ka sellesse surra. Tegelik statistika näitab paraku kümneid kordi väiksemaid numbreid. Kliinikumis on keskmiselt igal kuul haiguslehel ca 5% töötajatest (s.o kõik haigestumised ning haige lapse hoolduslehed kokku). Haiguste tõttu läheb kliinikumis kaotsi keskmiselt 2% tööpäevadest. Kuivõrd ka gripihooaja kõrgharjal ei ületanud haigus- ja hoolduslehtede arv 8,5% töötajate koguarvust, siis võib järeldada, et H1N1-gripiga seotud haiguskoormus jäi oodatust oluliselt madalamaks.

Loomulikult võib väita, et haiguslehtede statistika ei ole sobiv viis haigestumise hindamiseks, sest paljudel juhtudel "sinist lehte" ei vormistata jne. Selles suhtes annab huvitavaid tulemusi erinevate töötajate kategooriate haigestumise võrdlus. Võimalik on hinnata arstide, õdede, hooldajate ja tugipersonali haigestumist (vt graafik). Selgub, et kui üldiselt käituvad kõverad vaatamata üksikutele väljalöökidele sarnaselt, siis erandiks on arstide haiguspäevad. Arstid on haiguslehel kaks korda harvem kui teised töötajad. Võib arvata, et arstide keskmine vanus on kõrgem ja seetõttu on haige lapse hoolduslehti vähem. Samuti võib oletada, et arstide töögraafik on paindlikum kui näiteks õdedel ja see võimaldab lühiajalisi haigestumisi ilma haiguslehte vormistamata. Küllap on selgitusi veelgi.

Kui kaevuda andmetesse, siis saab hinnata, missugustes kliinikutes ja teenistustes on haiguspäevade osakaal suurem. Selgub, et kõige enam haiguspäevi on arstidel spordimeditsiini- ja taastusravi ning stomatoloogiakliinikus, õdedel kirurgia- ja naistekliinikus ning hooldajatel sise- ja kopsukliinikus. Aga positiivne külg? Kõige vähem tööpäevi läheb haiguslehtede tõttu kaduma ja seega "kõige tervemad" arstid töötavad meil kirurgia- ja kopsukliinikus, õenduspersonali raudnaelad on närvikliinikus ja ühendlaboris ning purikana terved hooldajad töötavad naha- ja traumaortopeediakliinikus.

Mida kogu selle teadmisega nüüd siis peale hakata? Selge on see, et haigused ei käi mööda kive ja kände, vaid ikka mööda inimesi. 2% tööpäevakadu pole ka väga suur number ning küllap kolleegid teevad kaotatu tasa. Samas haigestumismustrid arstide jt töötajate kategooriate osas varieeruvad kliinikutes väga suures ulatuses. Nt kirurgiakliinikus töötavad käsikäes "kõige tervemad" arstid ja "kõige haigemad" õed. See tähendab vaid seda, et haiglas töötamine ei ole haigestumise seisukohalt ohtlikum, kui nt ühistranspordis sõitmine. Vaevalt aitab siin ka kogu personali vaktsineerimine paanikahaiguste vastu ja pidev müsofoobia. Aga kindlasti on kasu tervislikest eluviisidest ja tasakaalustatud toidusedelist.

Olge terved!


Käesolevas kirjatükis on kasutatud personaliteenistuse töötasu ja töö analüüsi osakonna juhataja Anne Märtini kogutud andmeid.

 

Margus Ulst. Foto: Jaak Nilson.
Margus Ulst
juhatuse liige, peaarst

Tartu linna ja ajalehe Postimees koostöös juba 13. korda väljaantava Tartu linna aasta teo tiitli sai tänavu kliinikumis 2010. aasta oktoobris teostatud Eesti esimene kopsusiirdamine.

 

Kliinikumi Leht

  • Pulmonoloog Marget Savisaar
  • Torakaalkirurg Tanel Laisaar
  • Transplantatsiooni koordinaatorid Anni Küüsvek, Hele Nurme, Evelin Reinhold ja Pärt Prommik
  • Anestesioloogid Katrin Elmet, Alar Sõrmus, Urmas Kuum, Juri Karjagin, Pille Parm, Jüri Vahtramäe, Peeter Tähepõld ja Tuuli Metsvaht
  • Kardiovaskulaarkirurgid Arno Ruusalepp ja Asser Aavik
  • Arst-residendid Eero Jakobson ja Ingemar Almre
  • Operatsiooniõed Olga Gerassimova, Juta Lukso, Külli Mürgimäe ja Katrin Vaasna
  • Anesteesiaõed Jana Hinn, Natalja Jürima, Karin Raven ja Silja Saarepuu
  • Operatsiooniteenistuse direktor Toomas Ellervee
  • Füsioterapeudid Maarika Ojala ja Karine Rüütel
  • Infektsionistid Vivika Adamson, Piret Mitt ja Kaidi Telling
  • Patoloog Retlav Roosipuu
  • Kardioloogid Piibe Muda ja Toomas Jalakas
  • Vanemproviisor Malle Määrman
  • Laborispetsialist Aivar Orav
  • Ülikooli kopsukliiniku juhataja Alan Altraja
  • Kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi

Suure panused andsid ka asjaga seotud pulmonoloogilise intensiivravi ning pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna õed.

8.-13. novembrini viibisid kliinikumis nädalasel tutvumisvisiidil 15 kolleegi Usbekistanist.

Karakalpakkia tervishoiuministrist ning valdavalt oblastite tervishoiuosakondade juhatajatest koosnenud delegatsiooni külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda meie tervishoiureformidega. Erilist huvi pakkus külalistele esmatasandi tervishoid, ülikooli ja kliinikumi koostöö, haigekassa roll tervishoiu finantseerimisel ning erinevate tasandite haiglate koostöö.

Lisaks kliinikumile külastasid Usbekistani kolleegid sotsiaalministeeriumi ning keskhaigekassat, Lõuna- Eesti haiglat, perearstikeskuseid ja kiirabi. Visiit toimus Usbekistani ja Maailmapanga tervishoiuprojekti raames ning oli jätkuks varasematele sisekliiniku poolt organiseeritud arstide ja õppejõudude visiitidele tutvumaks meie tervishoiukorralduse ja arstihariduse süsteemiga.

 

Kliinikumi Leht

14. novembril möödub 10 aastat heategevusorganisatsiooni SA TÜK Lastefond asutamisest. Aastapäeva tähistamiseks kuulutab fond välja üle-eestilise heateo nädala (8.-14. november), mille raames toimuvad mitmed heategevuse propageerimisele suunatud üritused.

Sealhulgas leiab 10. novembril kell 12.00 TÜK lastekliinikus aset meediaüritus, kus antakse kliinikule üle fiiberbronhoskoop, seatakse üles tuntud inimeste poolt lastele kirjutatud soovide galerii ning on võimalik osaleda haigla ringkäigul kliiniku direktori Marika Kirsi eestvedamisel.

12. novembril algusega kell 15.00 aga korraldatakse Atlantise konverentsikeskuses tänupidu fondi toetajatele läbi aegade. Kavas on arutelu pealkirjaga „Heategevus?", teemakohased ettekanded, kunstioksjon, tänukirjade üleandmine ning õhtusöök Atlantise restoranis. Tänuüritus kulmineerub õhtul kell 20.00 Tõnis Mägi heategevusliku kontserdiga Athena Keskuse pööningusaalis.

 

Kliinikumi Leht

Oktoobri alguses andis kliinikum arstiteaduskonna päevade raames kätte igaaastase teadustöö preemia, mille seekord pälvis teadurite kollektiiv koosseisus Kairit Joost, Tiina Kahre, Kalle Kilk, Mari-Liis Uudelepp, Ursel Soomets ning Katrin Õunap uuringu „Pika ahelaga hüdroksü- atsetüül-CoA dehüdrogenaasi defitsiidi esinemine Eestis" eest.

 

Kliinikumi Leht

Dots Punab. Foto: Grete Ahtola.22. septembril pidas androloogiakeskuse direktor ja uroloog dots Margus Punab Soomes Oulu Ülikooli keskhaiglas avatud loengu teemal „Andrology and Male Health in Estonia".

Nagu ettekande pealkirigi ütleb, tutvustati selle raames ca 40-st günekoloogia osakonna arst-õppejõust ja tudengist koosnevale auditooriumile Eesti androloogiat, sealhulgas viljatuse temaatikat just mehe tervise seisukohalt.

Dots Punab ütles, et kuna Soomes androloogiat sellisel kujul nagu Eestis ei eksisteeri, oli tema sõnavõtu eesmärgiks „üle lahe" kolleegidele teadvustada, et viljatuse taga on sageli just meeste probleemid, mis on ravitavad. „Ma leian, et üritus läks igati korda: vastuvõtt oli väga soe ja tundub, et ma suutsin panna Soome arste asjale veidi teisiti mõtlema", kirjeldas dots Punab oma esinemisega seotud muljeid.

Kui varem olid Soome naiste- ja viljatusarstid sageli veendumusel, et meest ei ole võimalik ravida, siis tänaseks on dots Punab mitmelt uroloogiaga tegelevat Soome kolleegilt saanud tagasisidet, et Oulu Ülikooli kliinikus on pärast ettekannet koostöö meeste ja naiste tervisega tegelevate arstide vahel paranenud. „Ukse taga oldavat nüüd järjekorras uroloogide poolt juba varem välja pakutud projektide käivitamise soovidega", rõõmustab Punab. „Näib, et minu sõnavõtt oli nende jaoks üks piisake, mis pani mõned asjad hoopis teistmoodi jooksma. Nii et ma arvan, et see sõnum oli õigele sihtrühmale."

30. septembril algusega kell 9.00 leiab Jõhvi kontserdimajas aset Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi sügiskonverents.

Konverentsi kavaga saab tutvuda nii kliinikumi sisevõrgus kui avalikul kodulehel ning üritus on osalejatele tasuta. Kliinikumi töötajatele on transpordiks Jõhvi tellitud buss, mis väljub L. Puusepa 8 eest 30. septembri hommikul. Väljumisaeg on täpsustamisel.

 

Kliinikumi Leht

Prof Jaan Eha.


Juunis pälvis oma 60. juubeli puhul TÜ aumärgi ja tänukirja teiste hulgas ka kardioloogiakliiniku juhataja ning arstiteaduskonna kardioloogia professor Jaan Eha.

Õnnitleme!

 

Kliinikumi Leht

Eurole üleminek toob kaasa varasemast suuremas koguses metallraha, mida on ebamugav kaasas kanda. Seetõttu muutuvad maksekaardid lähiajal ilmselt veelgi populaarsemaks.

Kliinikumgi hankis suvel juurde kaardimakseterminale ning need ühendati infosüsteemiga. Ning alates 28. juulist saab ka peamaja (L. Puusepa 8) kohvik-sööklas arve eest tasuda maksekaardiga.

 

Rainis Kolga
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Alates juuli algusest on kliinikumi verekeskuse komponentide tellimise e-kirja aadressiks See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Esimest korda e-kirjaga verekomponente tellides tuleks aadress kindlasti täielikult välja kirjutada, edaspidi piisab aadressireale vaid sõna „verekeskus" trükkimisest.

 

Kliinikumi Leht

30. juunil andsid Liann-Lõngad OÜ esindajad koos TÜK Lastefondi tegevjuhi Küllike Saarega lastekliiniku ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku väikestele patsientidele üle heategevuskampaania „Kududes teed head" raames kogutud käsitöömütsid, -mänguasjad ja muud näputööna valminud kingitused.

 

Kliinikumi Leht

Aprillis viisime kliinikumis läbi traditsioonilise patsientide rahulolu-uuringu, millega samaaegselt toimus patsientide küsitlemine kõigis HVA (haiglavõrgu arengukava haiglad) haiglates.

Küsimustik oli koostatud PATH (The Performance Assessment Tool for quality improvement in Hospitals) grupi ja üldhaiglate kvaliteedigrupi koostöös ning sisaldas 36 küsimust erinevate ambulatoorse vastuvõtu aspektide kohta.

Esialgsete tulemuste põhjal võime öelda, et küsitlus oli edukas. Täidetud ankeedi tagastas iga neljas eriarsti vastuvõtul, uuringul või EMO-s käinud patsient. Kokku laekus 5265 ankeeti.

Küsitlusele vastanutest moodustasid 71% naised ja 29% mehed. Elukoha järgi kuulus valimisse 65% Tartu linna ja maakonna, 6% Jõgevamaa, 5% Ida-Virumaa, 5% Viljandimaa, 4% Võrumaa ja 4% Valgamaa elanikke. Uuringus osalenud patsientide keskmine vanus oli sarnaselt 2008. aastaga 45 eluaastat.

Juuni alguses külastas Hiina Rahvavabariigi tervishoiukorraldajate delegatsioon oma 5-päevase Eesti visiidi raames ka kliinikumi.

Külaliste sõnul oli visiidi eesmärgiks tutvuda Eesti tervishoiukorraldusega, et Hiina tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel meie edukast tervishoiureformist eeskuju võtta.

 

Kliinikumi Leht

Tööandja brändingu agentuuri Instar EBC poolt meditsiiniüliõpilaste seas läbi viidud tööandja maine uuring näitab, et tudengite jaoks on kõige hinnatum tööandja Tartu Ülikooli Kliinikum.

Lisaks kliinikumile olid meditsiinitudengid enim huvitatud töötamisest Põhja-Eesti Regionaalhaiglas ja Lääne- Tallinna Keskhaiglas.

Kokku osales aprillis läbi viidud uuringus 500 Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilast arstiteaduse, hambaarstiteaduse ja õenduse erialadelt.

 

Kliinikumi Leht

Tartus Dorpati konverentsikeskuses aset leidev suursündmus on käesoleval aastal pühendatud 10 aasta möödumisele „Estonian Hospital Masterplan 2015“ valmimisest.

Konverentsi raames kuulutatakse välja ka 2009. aasta kliinikumi preemia laureaat ning Neinar Seli stipendiumi pälvijad.

Täpsem info: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Kliinikumi Leht

Taas- ja uuskasutusidee propageerimiseks õdede hulgas ning lihtsalt mõnusaks suviseks äraolemiseks korraldab EÕL-i Tartu piirkondlik ühendus käesoleva aasta juunikuus kirbuturu.

Kauplemine läheb lahti lastekliiniku kõrvalise jäätmekeskuse (N. Lunini 6) ümbruses, kuhu EÕL-i liikmed on oodatud ostma, müüma ja vahetama ning kõik teised huvilised turumelust osa saama ja kaupa kaema. Pakutakse traditsioonilist laadatoitu ning toimuvad mängud, õnneloos ja muu meelelahutus nii lastele kui täiskasvanutele.

Täpsem info juba õige pea!

 

Gerli Usberg
EÕL-i usaldusisik

2009. aastal kasvas taas ettepanekute ja kaebuste süsteemi (EKS) kaudu laekunud avalduste arv, mis näitab patsientide üha suurenevat huvi kliinikumi hea käekäigu vastu.

Kokku registreeriti 2009. aastal 426 avaldust, milles esitati ühtekokku 508 ettepanekut (70), kaebust (129) ja tänu (309).

Protsentuaalselt kõige vähem laekus ettepanekuid, millest suur osa (60%) oli olmetingimuste kohta.

Tänuavaldustest, mis moodustasid 61% kõigist arvamusavaldustest, enamik puudutas suhtlemist (81%). Veel kiideti peamiselt head ravitööd ja toitlustamist. Alates 2004. aastast on tänuavalduste hulk järjepidevalt kasvanud (70-lt 309-ni, s.o. 4,5 korda).

Emeriitprofessor Arvo Tikk pälvis Tartu linnale osutatud eriliste teenete tunnustusena linna aumärgi Tartu Täht.

1954. aastast Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikus töötanud prof. emer. Tikk pälvis teenetemärgi oma pikaajalise töö eest neurokirurgi ja neuroloogina ning kandva rolli eest meditsiini oluliste arengute juures.

 

Kliinikumi Leht

Eelmises lehenumbris käsitlesime kliinikumi töötajate veredoonorlust ning avaldasime intervjuu meie esidoonoriga. 25. jaanuarist 15. veebruarini uurisime ka sisevõrgu vahendusel, kui suur osa kliinikumi personalist verd loovutab.

Üllatavalt selgus, et töötajaküsitlusele vastanud kliinikumi töötajate seas oli veredoonoreid ca 47%. Verd ei olnud kunagi annetanud umbes sama suurusjärk inimesi – ligi 48%. Pea 5% vastanutest tunnistas, et nad ei ole veel doonorid, kuid plaanivad selleks hakata.

Kokku osales küsitluses 167 kliinikumi töötajat.

 

Kliinikumi Leht

2008. aasta detsembrist aadressil www.kliinikum.ee/kliinikum asuv Kliinikumi Lehe internetiversioon on tegutsenud juba aasta.

 

Lisaks kõigile paberkandjal ilmunud lugudele leiab lehe on-line-versioonist ka artiklite ja kommentaaride täispikad variandid, mis ruumi piiratuse tõttu paberlehte ei ole mahtunud. Samuti saab kontakti võtta lehe toimetusega ning teha ettepanekuid nii paberväljaande kui internetilehe lugejasõbralikumaks muutmiseks. Oodatud on ka vihjed kajastamist väärivate sündmuste ja silmapaistvate isikute kohta.

Kliinikumi ja arstiteaduskonna koostöös toimus vahetult enne jõulupühi ühe riskirühma s.o arstiteaduse viimaste kursuste tudengite gripivastane vaktsineerimine.