Lisatud: 17 Juuni 2014

Erinevates eluvaldkondades ja töösituatsioonides tuleb ette keerulisi ja ettearvamatuid olukordi. Nende lahendamisel saab tuge eetikakoodeksitest. Eesti tervishoiuvaldkonnas on kasutusel "Eesti arstieetika koodeks" ja "Õe eetikakoodeks". Ka kliinikumi juhtimisdokumentide hulgas on selliseid juhendeid: "Kliinikumi töötaja käitumine suhtlemisel töökaaslase, patsiendiga ja tema omastega" (JKL-100) ning "Kliinikumi töötaja kutsealase tegevuse eetilised juhised" (JKL-101).
Nende kõrvale on siis tekkinud veel üks. Miks?
Lõplikuks ajendiks millegi sellise tegemiseks sai mullune töötajate rahulolu küsitlus ja eriti sellesse kirjutatud vabade vastuste analüüs (tagantjärele täname veel kord kõiki vastajaid ja oma arvamuse avaldajaid). Sai selgeks, et eetilised küsimused on haigla keerulises tööelus väga olulised ja nendega peab tegelema.

Vaadanud üle nii ülalviidatud kui ka muid töösuhete reguleerimise aluseks olevaid dokumente (nt töökord (PKL-65), töölepingud, ametijuhendid jms), saime aru, et vaja oleks midagi muud. Mitte otse käskivat, keelavat või osundavat, nagu liiklusmärgid, vaid pigem motiveerivat. Kuigi üldisemad käitumisreeglid on välja kujunenud ja toimivad, peaks need ka sõnastama ning kirja panema, sest kirja pandu on selgem ja hõlpsasti levitatav ning edastatav. Nagu õpetavas haiglas kombeks, tutvusime kõigepealt kirjanduses ja teistes suurorganisatsioonides olemasolevaga ja pakkusime välja laiema väärtuste spektri, millest edaspidiste arutelude käigus jäi alles vaid kõige olulisem. Tähtsaks pidasime terviklikkust, selgust ja ühtmoodi mõistetavust. Ühel arutelul toodi esile, et see peaks olema midagi sellist nagu meie „Patsiendi õigused ja kohustused", kus on õiguste kõrval esitatud ka ootused patsientide käitumisele. Nii kujunes visioon töösuhteid reguleerivast heast tavast kahemõõtmeliseks – ootusteks kõigile töötajaile olenemata nende ametikohast või töö sisust (vasakul) ja neile lisanduvateks ootusteks kõigi tasandite juhtidele (paremal), kelle mõju tööõhkkonna kujunemisele on väga suur.

„Kliinikumi hea tava" peaks olema:
- nõuandev üldisemas käitumisviisis,
- toeks õigete valikute langetamisel,
- olulise meeldetuletamiseks,
- töötajate lojaalsuse ja ühtsustunde suurendamiseks,
- väärtuste ja reeglite ühtlustamiseks,
- väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks,
- eetilise kliima parendamiseks,
- õiguslikule regulatsioonile alternatiivi ja täienduse pakkumiseks,
- soovitusliku (oodatud) ja taunitava käitumise määratlemiseks,
- töötajate teadlikkuse tõstmiseks.

„Kliinikumi hea tava" ei tohiks olla aluseks konkreetsete isikute süüdistamiseks ja selle alusel ei hinnata juba tehtud tegusid. Dokumendi vorm sõltub eesmärgist jõuda võimalikult kõigini – töökohtadel kõigile paberkandjal kättesaadav ja harjumuspärane sarnasuse tõttu varasema patsiendiinfolehega. Milliseks kujuneb tava seda igapäevases praktikas kasutada, sõltub inimeste valmidusest neid norme järgida. Kontrolliks on iga töötaja südametunnistus ja teiste töötajate tähelepanelikkus või halvakspanu.

Hea tava dokumendi koostamisse olid kaasatud erinevad töögrupid ja kliinikute nõukogud. „Kliinikumi hea tava" koostamisest informeeriti ametiühinguid ning juhatus kinnitas selle 27. mail.

Mart Einasto, „Kliinikumi hea tava" ette valmistanud meeskonna nimel.
PS! Tänan kõiki kaasamõtlejaid ja -ütlejaid, kes hea tava sõnastamisel osalesid.

Lisatud: 17 Juuni 2014

19.–20. mail külastasid kliinikumi Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (Organisation of European Cancer Institutes – OECI) audiitorid. OECI eesmärk on integreerida Euroopa vähikeskuste tegevused ja teadustööd, et parandada vähiravi tulemuslikkust ja haigete elukvaliteeti. Eesmärgi täitmiseks on OECI välja töötanud vähikeskuste akrediteerimise programmi, mille läbimine annab tunnistust onkoloogiliste haiguste diagnostika, ravi ning õppe- ja teadustegevuse vastavusest OECI kvaliteedistandarditele. Hetkel koondab OECI organisatsioon 70 vähikeskust Euroopas, nendest 11 on akrediteeritud ja 17 akrediteerimisprotsessis (sh Tartu Ülikooli Kliinikum).

Kliinikumis käies kohtus OECI audiitorite grupp juhatuse ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku administratsiooniga. Järgnesid külastused erinevatesse vähiravi osakondadesse, patoloogiateenistusse, radioloogiakliinikusse, IT teenistusse, geneetikakeskusesse, apteeki, personaliteenistusse. Eraldi kohtuti rinnavähi ja seedetrakti kasvajate konsiiliumitega, suitsetamisest loobumise nõustajatega, valuravi meeskonnaga, õendushoolduse osakonna töötajatega, õdedega, füsioterapeutidega, sotsiaaltöötajatega jne.

Audiitorite lõplik raport ja ettepanekud parendusteks saadetakse 2014. aasta septembriks. Kliinikumipoolse parendusplaani alusel valmib otsus kliinikumi kui vähikeskuse akrediteerimise staatuse kohta.
OECI akrediteerimisprotsess koosneb kümnest etapist. Kliinikum on praeguseks läbinud seitse. Akrediteerimisprotsessi juhivad kliinikumi juhatus, hemotoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja prof Hele Everaus, direktor dr Peeter Padrik, ülemõde Mari-Leen Varendi ning projekti koordinaator Jane Freimann.

Lisatud: 16 Juuni 2014

Kliinikumi visioon on olla tõhusalt tegutsev, tõenduspõhisusest lähtuv euroopalik ülikoolihaigla, mis on tihedalt seotud teaduse ja innovatsiooniga. Visioonist lähtuvalt on kliinikum võtnud endale missiooni tagada Eesti meditsiini kestmine ja areng läbi kõrgetasemelise integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö. Seda eesmärki täidavad igapäevaselt kliinikumi koosseisus olevad 17 kliinikut, sh 43 statsionaarset osakonda 971 voodikohaga, ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2013. aastal tuli kliinikum seatud eesmärkide ja kohustuste täitmisega hästi toime, eelarve hoiti tasakaalus, ravi rahastamise lepingumaht ja osutatud tervishoiuteenuste maht kasvas, eriarstiabi turuosa püsis eelmise aasta tasemel, täiendati kvaliteedi juhtimise meetodeid.

Ambulatoorne arstiabi

Ambulatoorseid eriarsti vastuvõtte toimus kokku 464 709, mis kasvas 7 079 vastuvõtu võrra. Erialati suurenes vastuvõttude arv androloogias, üldkirurgias, veresoontekirurgias, neuroloogias, silmahaigustes, gastroenteroloogias, reumatoloogias, sisehaigustes, ortopeedias (sporditrauma) ja meditsiinigeneetikas.

_{Joonis 1. Ambulatoorsed vastuvõtud}

Patsientide paremaks teenindamiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks suurendati õe ja ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude arvu ning avati uusi vastuvõtte. Iseseisva õendustegevuse kasvamine ja arendamine õenduspädevuse piires on vähendanud arstide töökoormust mitmetel erialadel. See on võimaldanud teha rohkem esmaseid vastuvõtte ja parandanud ambulatoorse arstiabi kvaliteeti. Õe iseseisvaid vastuvõttude oli 2013. aastal 70 173, mis moodustas 15% arsti vastuvõttudest. Õe koduvisiite ja koduõenduse visiite oli 9 696, nende maht suurenes 11%.

_{Joonis 2. Õdede iseseisvad vastuvõtud}

Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) toodi kiirabi poolt või pöördus ise 43 134 patsienti, neist 35 525 (82%) said ambulatoorset arstiabi ja 7 609 (18%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 118 haigele, nendest üle poole olid traumadega. Pöördumiste arv EMO-sse langes 790 patsiendi võrra ehk keskmiselt 2 patsiendi võrra päevas.

Loe edasi...

Lisatud: 19 Mai 2014

Emakeelse arstiteaduse jätkusuutlikkuse toetamiseks annab kliinikum alates 2011. aastast välja preemia parimale ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklile. Preemiakonkurssi tulemusel hindas ajakirja toimetuskolleegium parimaks artikliks:
Moor R, Julge K, Kivivare M, Puks K, Putnik U, Kahre T, Vasar M. „Tsüstiline fibroos – Eesti patsientide kliinilised andmed 2011. aastal". Eesti Arst 2013; 92(4):186–94. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest selle põhiautorile. Kandidaate võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu ülikooli kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul.

Reet Moor, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-resident: „Artikli eesmärgiks oli anda ülevaade tsüstilise fibroosi patsientide hetkeolukorrast Eestis. Tänu kaasaaegse ravi kättesaadavusele ja järjepidevusele on meie patsientide keskmine vanus võrreldes 1993. aastaga tõusnud ligi kaks korda ning 40 protsenti neist on jõudnud täiskasvanuikka. Kahjuks hilineb haiguse diagnoosimine võrreldes teiste Euroopa riikidega, seda kindlasti ka seetõttu, et tsüstiline fibroos ei kuulu Eestis vastsündinutel skriinitavate haiguste programmi.
Tänan kolleege Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikust ja geneetikakeskusest ning Tallinna Lastehaiglast, kellega koostöös antud artikkel valmis, samuti patsiente ja nende raviarste. Eesti Arsti tunnustus on kindlasti meile kõigile väga oluline."

Lisatud: 19 Mai 2014

25. aprillil avati Tartu ülikooli muuseumis meditsiiniteemaline näitus "PEA ASI: maailm õlgadel". Näitus kutsub mõtisklema selle üle, kuidas tajume maailma meie ning kuidas näeb maailm meid.

Peale keskenduv näitus räägib nii erinevatest meeleelunditest, näost ja miimikast kui ka organitest, mida inimesel, erinevalt loomariigi esindajatest, olemas ei ole või mille funktsioone inimesed tunnetada ja kasutada ei oska.
Näituse ettevalmistamisel ja loomisel lõi kaasa ka Tartu ülikooli kliinikum. Näituse raames saab mitmekülgse peateemalise ekspositsiooniga tutvuda kliinikumi neljas erinevas majas – L. Puusepa 8, N. Lunini 6 ja Raja 31 fuajeedes ja koolituskeskuses L. Puusepa 2.

Lisatud: 26 Märts 2014

28. veebruaril allkirjasid kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, MTÜ Terve Võrumaa juhatuse esimees Tiit Tõnts ja Lõuna-Eesti Haigla AS juhatuse liige Arvi Vask lepingud, millega kliinikum ostis Lõuna-Eesti Haigla aktsiate kontrollpaki ja Lõuna-Eesti Haiglast sai kliinikumi tütarettevõte.

Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haiglat seovad aastatepikkused koostöösidemed ja 2006. aastast ka partnerluslepe. „Kliinikum peab kogu Kagu-Eesti tervishoiu arengu aspektist väga oluliseks ühe tugeva üldhaigla olemasolu piirkonnas. Ühinemise strateegiline eesmärk on tagada Lõuna-Eesti Haigla areng jätkusuutlikuks üldhaiglaks, mis oleks suuteline tagama kliinikumi standarditele vastavat kvaliteetset eriarstiabi mitte ainult Võru maakonna, vaid ka laiemalt Kagu-Eesti elanikele," ütles Siigur. „Kõik teed ei pea otse ja alati Tartusse viima. Mis võimalik ja mõistlik, tuleb kohapeal toimetada, ning tehnoloogia areng annab selleks järjest enam võimalusi, kus uuringu tehniline pool viiakse läbi kohapeal, tulemused interpreteeritakse aga Tartus" lisas Siigur.

Arvi Vask kinnitab, et kliinikumi asumine osanike ringi annab haiglale kindluse edasiseks arenguks. „Tihe koostöö kliinikumiga annab meile kvaliteedigarantii. Heameelt teeb, et ühistest arenguplaanidest räägivad nii arstid kui ka õenduspersonal," rääkis Vask.

Pärast ühinemisprotseduuri lõpuleviimist valitakse Lõuna-Eesti Haigla uus nõukogu, kellele juhatus koostab ja esitab kinnitamiseks haigla arengukava ning järgmise kolme aasta investeerimisplaani.

Lisatud: 26 Märts 2014

28. veebruaril, kui tähistati ülemaailmset haruldaste haiguste päeva, tegi minister Taavi Rõivas visiidi Tartumaal asuvasse Tammistu perekeskusesse. Kuna perekeskus tegutseb ajaloolises Tammistu mõisas, tutvus minister mõisa taastamistööde ja tulevikuplaanidega ning samuti perekeskuse sisuliste tegevustega. Perekeskuse tegevust koordineerib Eesti Agrenska Fond, mis on tütarfond suurele Agrenska Fondile Rootsis, mille patrooniks on Rootsi kuninganna Silvia. Eesti fondi patroon on presidendiproua Evelin Ilves.

Taavi Rõivase sõnul on sellised pere- ja tegevuskeskused väga vajalikud: „SA Eesti Agrenska Fond on sotsiaalministeeriumi oluline koostööpartner teenuste osutamisel puudega lastele ja nende peredele, sealhulgas perekeskse rehabilitatsiooni ja puudega laste hoiuteenuste osutamisel ning mitte-meditsiinilise info levitamisel harvaesinevate haiguste kohta. Tegevuskeskused annavad võimaluse erivajadustega inimestel tunda ennast väärtusliku ja vajalikuna ühiskonnas."

Sihtasutus Eesti Agrenska Fond on asutatud 2003. aastal. Fondi eesmärgiks on olla kaasaegne puudega lastele ja nende peredele suunatud nõustamis- ja arenduskeskus Eestis. Eesti Agrenska peamisteks tugiteenusteks on perenõustamine, toimetuleku- ja tööõpe, aitamaks puudega lapsel kasvada täiskasvanuks, ja lapsehoiuteenus ehk ajutine hoideteenus puudega lapse perele. Eesti Agrenska Fond lähtub oma tegevuses puudega inimestele võrdsete võimaluste loomise põhimõttest – alates varasest lapseeast kuni osalemiseni tööturul.

Tammistu perekeskus asub Tartu vallas ning vald koos Eesti Agrenska Fondiga on seadnud eesmärgi tagada iga-aastaselt vähemal 20 väikesema konkurentsivõimega töötajale tööpraktika võimaldamise – tekitades niimoodi võimaluse alustada tööd ettevõtetes, kus hetkel napib töökäsi või on puudu koolitusvõimalustest kohapeal.
Tööharjutuskeskuse tööga on esialgu võimalik tutvuda kolm korda nädalas esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti kella 10.00 – 15.00 Tartumaal Tartu vallas Tammistu mõisas.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 Märts 2014

2004. aastal asutati Tartus lahkunud professor Mart Kulli eestvedamisel MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere, mille ülesandeks sai Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku erinevate teadusprojektide toetamine, eelkõige aga nn implanteerimisprojekti toetus.

MTÜ Audiere eesmärgiks on meeleelundkonna- ja kõnepuuetega seonduvalt sotsiaalhoolekande toetamine, heategevuslik Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku tegevuse toetamine ning meditsiinialaste arendus- ja teadusprojektide toetamine avalikes huvides.

MTÜ Audiere juhatus on kolmeliikmeline, sinna kuuluvad Sirle Karu, Elis Kuusk ja Anne Maisvee. Anne Maisvee sõnul on praegu nende ühingu esmane eesmärk lisaks Audiere stipendiumi fondi täiendamisele leida raha, et kõik sisekõrva implantaadi korralist protsessori vahetust ootavad lapsed saaksid uue ning ajakohase abivahendi. Uue protsessori hind on keskmiselt 10000 eurot, sellest 90% tasub patsiendi kohalik omavalitsuse sotsiaalhoolekanne. 1000-eurost omaosalust ei saa kahjuks paljud Eesti pered endale lubada, sestap on MTÜ Audiere ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond koostöös Läti magusatootjaga Laima käivitanud kampaania, mille käigus kogutakse raha implantaadi saanud laste protsessorite vahetuseks – ostes märtsis ja aprillis Selga küpsiseid, saab iga maiustaja seeläbi lapsi aidata.

Sisekõrva implantaat on kõrgtehnoloogiline abivahend, mis õigeaegsel paigaldamisel võimaldab kurdina sündinud või kurdiks jäänud lastel õppida kuulma ja kõnelema. Suur osa implantaadi saanud lastest õpib tänu siirikule kuulma ja nii areneb ka nende kõne õigeaegselt sellisele tasemele, mis võimaldab neil minna tavalasteaeda ja –kooli ning saada haridust kuuljatega võrdsetel alustel. Iga seitsme aasta järel toimub implantaadi peavälise satelliitvahendi ehk protsessori vahetus. Sel aastal ootab protsessori vahetust 5, järgmisel aastal juba 22 last.

MTÜ Audiere teeb koostööd väga erinevate asutuste ja ettevõtetega – korraldatakse heategevuslikke õhtusööke, kontserte, üritusi ning mitmesuguseid kampaaniad. Tänavu täitub Audierel 10. tegevusaasta, mida tähistatakse aprillis, samal ajal, kui juba teistkordselt antakse üle audioloogia eriala õpingute stipendium.

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Tartu Ülikooli Kliinikum on küsinud asutajailt loa Lõuna-Eesti Haigla aktsiate kontrollpaki ostmiseks, millega Võru külje all Meegomäel paiknev haigla saaks kliinikumi tütarettevõtteks.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul saavad haiglad pärast asutajailt nõusoleku saamist sõlmida tehingu enamusosaluse ostmiseks. Seejärel esitavad haiglad koondumisteate konkurentsiametisse, et saada luba protsessiga edasiminemiseks. Kui konkurentsiamet on loa väljastanud, nimetavad osapooled Lõuna-Eesti Haigla uue nõukogu, kes hakkab välja töötama haigla arengukava.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul suureneb kliinikumi kohalolek Võrumaal ning maakonna elanikud võivad olla kindlad, et kvaliteetne arstiabi on senisest veelgi paremini tagatud. „Ülikooli lõpetava noore arsti jaoks on Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsernis olev haigla atraktiivsem tööandja kui eraldiseisev üldhaigla," ütles minister. „Otsus võrgustuda tagab kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamise Võrumaal ka tulevikus." Rõivas avaldas lootust, et kliinikumi investeeringuga Võru haiglasse lõpevad spekulatsioonid haigla tuleviku üle.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on tegemist esimese olulise sammuga Eesti haiglate võrgustumise suunas.

AS Lõuna-Eesti Haigla kuulub MTÜ-le Terve Võrumaa, mille liikmeteks on 13 Võru maakonna omavalitsusüksust. MTÜ üldkoosolekul olid kõik liikmed 51% aktsiate võõrandamise poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumile.

Lisatud: 27 Jaanuar 2014

Veebruaris käivitub eHL-is patsientide e-postile meeldetuletuste saatmine eesootava ambulatoorse vastuvõtu kohta.
Meeldetuletuse saatmiseks peab eHL-is olema sisestatud patsiendi kontaktandmetesse tema elektronposti aadress. Samas kohas tuleb sisestada märge, et patsient on avaldanud soovi meeldetuletuse saamiseks. Vastuvõtu infot sisaldav e-kiri saadetakse patsiendile automaatselt kaks päeva enne vastuvõtuaega.

Automaatselt e-kirjaga edastavate meeldetuletustega samaaegselt hakkab tööle funktsionaalsus, mis võimaldab saata meeldetuletust koheselt peale broneeringu tegemist patsiendi e-postile. Lisaks on võimalik sama meeldetuletus trükkida paberile vastuvõtuaja broneerimise järel.

Täpsema info meeldetuletuste kohta ja kasutajajuhendid edastab Informaatikateenistus kõigile eHL kasutajatele e-posti teel.

Palume informaatikateenistuse poolt saadetavad e-kirjad hoolega läbi lugeda!

Karin Orason,
Informaatikateenistus

Lisatud: 10 Jaanuar 2014

17. detsembril avati Kliinikumi Lastefondi eestvedamisel hematoloogia-onkoloogia kliinikus vähihaigete laste rõõmuks püsinäitus tuntud raadiomehe ja hobifotograaf Alari Kivisaare loodusfotodega.

Näituse valmimist toetas fotode lõuenditeks vormistamisega Nordic Digital AS (Photopoint).

Lisatud: 19 Detsember 2013

Alates 12. detsembrist 2013. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige prof Aadu Must. Prof Aadu Must  asendab senist nõukogu liiget emeriitprofessor Ennu Seppa.

Aadu Must on sündinud 25. märtsil 1951. aastal Pärnus. 1969. aastal lõpetas ta Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976. aastal cum laude ajaloo eriala Tartu Ülikoolis. Samal aastal asus ta TÜ ajaloo osakonna õppejõu kohale. 1986. a. kaitses ajalookandidaadi kraadi teemal "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983".

Aadu Must on Tartu Ülikooli õppejõud alates 1976. aastast ning professor alates 1997. aastast.  Tema teadusliku uurimistöö põhisuunad on Eesti ajaloo allikad ja arhiivindus.

Aadu Must oli aastatel 1999-2007 Tartu Linnavolikogu liige (esimees 2001-2007, 2009-2011, alates 31.oktoober 2013) ja Riigikogu XI ja XII koosseis liige.

Ta on ajakirja „Kleio" (alates 1998. aastast "Ajalooline Ajakiri)" taasasutaja ja peatoimetaja (1989 – 2003). Ta on Akadeemilise Ajalooseltsi, Eesti Arhiivinõukogu, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Arhivaaride Ühingu ning Rotary Tartu Toome Klubi liige.

Aadu Must on raamatute „Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest" (Tartu, 2001); „Eestlaste perekonnaloo allikad" (Tartu, 2000), "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik 1833 –1983" (1985), autor, ta on koostanud ja toimetanud mitmeid ajalooväljaandeid.

Aadu Musta on tunnustatud järgmiste autasudega: Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk, Poola Vabariigi Teeneteordeni rüütlirist, Hollandi Oranje-Nassau ordeni II klass, Tartu Raepreemia.

Aadu Must on abielus ning nelja tütre isa.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Alates 3. septembrist alustab silmaarst Aleks Kree Lõuna-Eesti Haiglas ambulatoorseid vastuvõtte. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes tegeleb silma eesmise osa ning silmapõhja haiguste diagnostika ja raviga. Ta omab kogemusi keerulisemate silmatraumade käsitlemisel.

Dr Aleks Kree vastuvõtt on Lõuna-Eesti haiglas Meegomäel, haiglamaja IV korrusel.

Kabinet on varustatud silmahaiguste uuringuteks vajaliku aparatuuriga.

Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda telefonil   731 9100 või Lõuna-Eesti haigla registratuuris.

Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00 - 16.00.

Novembrikuus lisanduvad täiendavad vastuvõtud, mille kohta saate informatsiooni kliinikumi registratuurist telefonil 7319 100.

Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis.

Vastuvõtule registreerimine telefonil 7319 100 või Lõuna-Eesti haigla registratuuris.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Reedeti on ERR Vikerraadios eetris vahva saade, kus Ivo Linna juhtimisel saavad lapsed nuputada ja vastuseid otsida väga erinevatele küsimustele. Sel aastal esitas kliinikum Miniturniiri toimetajale Kadri Tiiselile koostööpakkumise, mis lahkelt vastu võeti. Ja nii saime võimaluse esitada igas saates nuputamiseks ühe meditsiiniteemalise küsimuse.

Kliinikumi pähklid mõtlesid välja ja valmistasid ette dr Matti Maimets, dr Toomas Kivastik, dr Margus Ulst, dr Kristi Tael ning dr Taavo Seedre.

Küsimuste ühe koostaja Kristi Taela sõnul on eesmärk on julgustada lapsi mõtlema meditsiini teemadel. Küsimused puudutavad igapäevaelus tavapäraseid nähtusi ja toiminguid.

Saatele järgneval esmaspäeval paneme kliinikumi poolt ettevalmistatud küsimuse meie Facebook lehele. Kuulake Vikerraadiot ja jälgige kliinikumi tegemisi Facebookis!

Tänavu kümnendat hooaega eetris Miniturniir on populaarne mälumängusaade uudishimulikele 5.-7. klassi õpilastele. Saate ülesehitus on sarnane Mnemoturniirile, kus mängijaile esitatakse mõtlemiseks – vastamiseks kümme küsimust. Sarnaselt Mnemoturniiriga on ka kuulajail võimalik saates osaleda, sest igas mängus esitatakse üks küsimus ka neile. Hooaja lõpus, maikuus, kohtuvad kahe turniiri meeskonnad - Miniturniiri võitjad ning Mnemoturniiri meeskond, et selgitada välja Maarjamaa parimad mälumängurid. Eelmise hooaja võidukarika tõid Katoliku kooli õpilased Tartusse.

Head nuputamist lastele ja põnevat kaasaelamist lapsevanemaile!

Kliinikumi Leht

Kommentaar

Kadri Tiisel, Miniturniiri toimetaja

Haarasime kliinikumi koostöö-ettepanekust kinni, sest vähemalt osa teie töötajaist on meie saate kuulajad ja kaasaelajad ning seepärast uskusin, et saame head küsimused. Meil on ka varem olnud meditsiiniteemalisi küsimusi. Tervishoid on lai ja oluline teema, sestap tahame seda ka lastele rohkem tutvustada. Kui päris aus olla, siis olid mul endalgi sahtli põhja seekord ka mõned tervishoiualased küsimused varutud.

Infoks:

Miniturniir on eetris reedeti kell 9.45, kordusena kell 18.30. Saated on järelkuulatavad ERR kodulehel Internetis www.err.ee

Saatejuht on Ivo Linna, toimetaja Kadri Tiisel, helirežissöör Külliki Valdma.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Kliinikumi üks missioon on arendada eestikeelset teaduskeelt. Eestis on vaid üks eestikeelne meditsiiniteaduslik ajakiri, see on Eesti Arst. Toetamaks emakeelset arstiteadust annab kliinikum alates 2011.aastast välja preemia parimale ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklile.

Sel aastal pälvivad preemia Merike Jõgiste, Maire Lubi, Aleksander Sipria ja  Tarvo Rajasalu  artikli eest „Mitmepalgeline feokromotsütoom: raske südamepuudulikkusega avaldunud haigusjuhu kirjeldus ja kirjanduse ülevaade" Eesti Arst 2012; 91(10):556–564

Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest selle põhiautorile. Nominente võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul.

Väino Sinisalu kommentaar:

Mul on hea meel tõdeda, et vaatamata üleilmastumisele ja inglise keele fetišeerimisele on kolleegid tõestanud, et ka eesti keeles on võimalik hea teadusartiklit kirjutada. Hea artikli kirjutamise eelduseks on teema põhjalik valdamine ning oskus oma mõtteid üheselt ja arusaadavalt edastada.

Näen, et tulevik on helge ka eestikeelsele meditsiiniteadusele ja loodan, et tulevikus hakkab kliinikumi toel Eesti Arstile laekuma veelgi enam heatasemelisi kaastöid.

Dr Maire Lubi kommentaar:

Täname kõiki autoreid, kes on panustanud artikli valmimisse. Selle haigusjuhu loetavalt ja loogiliselt kirjutamiseks tegi suure töö meie seast tänaseks lahkunud dr Tarvo Rajasalu.

Lisatud: 06 Detsember 2013

Eelmänguna Vanasse Anatoomikumi kavandatavale meditsiiniloolisele ekspositsioonile alustab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum oma ruumides arsti- ja loodusteaduste populariseerimist kitsamas võtmes.

„Pea asi. Maailm õlgadel" on 2014. aasta kevadel avatav ning külastajaile aastaks tutvumiseks jääv näitus. See vaatleb – nagu pealkirigi vihjab – pead ja selle organeid, nende anatoomiat ja tööd. Kõrvale ei jäeta evolutsiooni küsimusi, seda alates selgrootutest (sest ka loomariik leiab käsitlemist!) ning lõpetades inimese individuaalse arenguga.

Erinevate peas asetsevate organite kõrval saavad tähelepanu osaliseks nägu (st – käitumisökoloogia ja isiksusebioloogia valdkonda kuuluvad teemad), samuti pärilikkuse valdkond. Rõhutamist väärib see, et näitus püüab organismi toimimise seletamise kõrval avada ka asjasse puutuvate teaduslike ning terapeutiliste meetodite olemust.

Lähtuvalt ülikooli ajaloo muuseumi spetsiifikast leiavad näitusel olulise koha arstiteaduse ajalooga seotud teemad, mh ka ühiskonnaelu mõjutanud teooriad, sellisedki, mille abil vaadelda äärmusesse läinud usku bioloogilisse determineeritusse inimsaatuste puhul.  

Juhindudes kaasaja museoloogia prioriteetidest võimaldatakse külastajaile erinevaid interaktiivseid tegevusi. See on keskkond, kus osaletakse tervisehariduse edendamisel. Nii on kavas „väljanäitus" kõikvõimalikest pead ja selle organeid kaitsvatest vahenditest, sealtkaudu omakorda jõutakse ennetamis- ning esmaabiküsimusteni.

Näituse üheks väljundiks on väljapanekud väljaspool muuseumi, sh ülikooli kliinikumi erinevates ruumides. Loodetavasti aitab see populariseerida arstiteadust ning lähendada erinevaid osapooli nii kliinilises töös kui akadeemilises keskkonnas.

Ken Kalling

Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi meditsiiniajaloo lektor

Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kuraator

Lisatud: 06 Detsember 2013

16. oktoober 2013 on üle-Euroopaline südame taaskäivitamise päev.

Igal aastal sureb Euroopas  hinnanguliselt 350 000 inimest südame äkksurma, ilma, et nad oleksid jõudnud haiglaravile. Eestis sureb südame äkksurma tõttu aastas hinnanguliselt umbes 800 inimest.

Kiirabi statistika näitab, et keskmiselt vaid 30%-l äkksurmajuhtudest oskavad juuresviibijad rakendada elustamisvõtteid enne arstiabi saabumist. Parimates riikides teostakse aga kõrvalseisjate poolt, so enne kiirabi saabumist, elustamist 60%-l juhtudest. Ellujäämise võimalus on aga väiksem kui 10%, kui enne kiirabi saabumist elustamisvõtteid ei ole rakendatud.

SA Tartu Kiirabi eestvedamisel korraldatakse  16.oktoobril Tartus taaselustamise alustamist julgustavaid aktsioone. Taaselustamise võtteid on viimasel viiel aastal lihtsustatud, see aga ei ole veel kodanike teadvusesse jõudnud. Tartu Kiirabi koolitusjuhi Andras Laugametsa sõnul saavad õigeaegse elustamise alustamise takistuseks peamiselt hirm ja teadmatus. „Juuresolijad ei saa aru, et on tekkinud äkksurm, satutakse paanikasse," ütleb Laugamets.

Koolituspäeva eesmärk on, et inimesed teadvustaksid, mida teha, kui keegi lähedalviibija kaotab teadvuse:

-Kui sinu nähes kaotab keegi teadvuse, pane ta pikali

-Vali hädaabinumber 112

-Kui abivajaja ei hinga normaalselt, alusta vajutustega rindkerele.

Tartu Kiirabi saadab linna eri paikadesse viis meeskonda. Igas meeskonnas on vähemalt üks kiirabitöötaja ja iga rühmal on kaasas ka oma mannekeen. Kõik rühmad on läbinud põhimõtteid ühtlustava koolituse SA Tartu Kiirabis. Eesmärk on kutsuda inimesi oma oskusi proovima, arendama ja meelde tuletama mannekeenidel. „Oluline on, et inimesed ei kardaks kriisiolukorras tegutseda, ning et nad ei seaks ennast samal ajal ka ohtu", ütles Andras Laugamets. 

Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku direktor Ago Kõrgvee usub, et sel aastal toimuvast aktsioonist saab edaspidi traditsioon, mis levib Tartust üle Eesti.

 „Tahame kaasa aidata aktiivsete kodanike koolitamisele. Nagu ka logolt võite lugeda – sinu käed päästavad elu!" rääkis Ago Kõrgvee.

Idee koolituspäeva korraldamiseks said dr Ago Kõrgvee ja Andras Laugamets Vahemeremaade erakorralise meditsiini konverentsilt, kus paljud riigid tutvustasid oma tegevust elanikkonna koolitamisel. Tartus kolmapäeval, 16.oktoobril toimuvate sündmuste eestvedaja on Tartu Kiirabi koolitusjuht Andras Laugamets.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 06 Detsember 2013

Hannes Danilov on sündinud 2.mail 1954. aastal. 1977. aastal lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli keemik-keemiaõpetaja erialal.

Ta on töötanud Haapsalu Kaugõppekeskkooli õpetaja ja õppealajuhatajana aastail 1977 – 1982, seejärel Haapsalu Rajooni Täitevkomitee Haridusosakonna juhatajana 1984 – 1989, aastail 1989 – 1993 oli Hannes Danilov Lääne maakonna maasekretär, 1993 – 1994 Haapsalu aselinnapea, Lääne maavanem 1994 – 1999,  Sotsiaalministeeriumi kantsler 1999 – 2002. Hannes Daniklov oli aastatel 2002 – 2012 Eesti Haigekassa juhatuse esimees,  Tallinna Ülikooli kantsler 2012 - 2013.

Hannes Danilovil on pikaajalised kogemused tervishoiuvaldkonna juhtimisel. Ta on osalenud eksperdina projektis EU – China Social Security Reform Cooperation (2009 – 2010) ja Eesti – Gruusia tervishoiualases projektis (2010).

Hannes Danilov on osalenud täienduskursustel „Leaders in development"  (Harvard J. F. Kennedy School of Government), „Improving the quality of health services", (Harvard School of Public Health), „Health system strengthening and sustainable financing" (WHO Flagship Courses), „Effective Health Care Resource Management Programme" (Riga, Stockholm School of Economics).

Hannes Danilov on Noarootsi Gümnaasiumi Hoolekogu liige.

Hannes Danilov on pälvinud Päästeameti Kuldristi  (1997), Valgetähe IV järgu (2004) ja Politsei teeneteristi (2005).

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu valis järgmiseks 5-aastaseks perioodiks Urmas Siiguri kliinikumi juhatuse esimehe kohale. Juhatuse liikmetena jätkavad Mart Einasto ja Margus Ulst, uueks juhatuse liikmeks valiti Hannes Danilov.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu kuulutas juhatuse esimehe ja kolme juhatuse liikme konkursi välja seoses juhatuse ametiaja lõppemisega 30.septembril 2013. Uue koosseisu volitused algasid 1. oktoobril 2013.

Lisatud: 05 Detsember 2013

Tänavu ootame sõeluuringule 1953, 1954, 1955, 1957, 1959, 1961 ja 1963 aastatel sündinud naisi, kel on kehtiv Eesti Haigekassa kindlustus ning kel viimase 2 aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut teostatud. Eesti Haigekassa saadab neil aastail sündinud naistele ka kutsed uuringule tulemiseks. Kutsed saadetakse Rahvastikuregistris oleva aadressi järgi, kuid andmebaasi ebatäpsuse tõttu ei pruugi kõik naised kutseid saada – see ei ole takistuseks uuringule tulemisel.

Kliinikumi mammograafiakabinet ootab naisi L. Puusepa 8.

Piirkondades, kus puudub mammograafiakabinet, viiakse uuringuid läbi liikuva mammograafiga.
Samas saab uuringuid teha ka arsti poolt antud saatekirja alusel. Uuringule tulemiseks peab ette registreeruma telefonil 7 319 411 tööpäevadel kell 8.00-16.00ni.

Mammograafiabussi graafik 2013. aasta lõpus:
14. oktoober – 25. oktoober – AS Viljandi Tervisekeskus, Turu 8/10 Viljandi, turuplatsil Tervisekeskuse juures
28. oktoober – 30. oktoober - Türi Viljandi 4, Tervisekeskuse hoovis
31.oktoober – 8. november - AS Järvamaa Haigla, Tiigi 8, haigla hoovis
11. november – 13. november – Elva, Kesk 23, Kesklinna apteegi juures

Lisatud: 05 Detsember 2013

Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakond korraldab koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusega Tartu linna kõrgkoolides ning kutsehariduskeskuses HIVi ja hepatiitide tasuta ja anonüümse testimise ning nõustamise.

Testimised toimuvad:
4. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Ülikooli peahoones, Ülikooli 18, auditoorium 140.
5. novembril kell 9.00-12.00 Eesti Maaülikooli Metsamajas, ruum 2A9
6. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Kutsehariduskeskuses, Kopli 1, ruum C164
11. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Ülikooli peahoones, Ülikooli 18, auditoorium 140
14. novembril kell 9.00-12.00 Tartu Kutsehariduskeskuses, Põllu 11c, kab 5
25. novembril kell 10.00-13.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5, ruum 208
3. detsembril kell 9.00-12.00 Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Nooruse 5, ruum 220

"Alates 2008. aastast oleme igal aastal pakkunud noortele sellist õppeasutuses kohapeal toimuvat tasuta ja anonüümset sugulisel teel levivate haiguste kontrolli. Aktiivse tervisekontrolli eesmärk on tõsta noorte terviseteadlikkust ja julgust ennast testida," ütles tervishoiuosakonna juhtaja Sirje Kree.

Lisatud: 05 Detsember 2013

Alates teisipäevast, 1. oktoobrist 2013 paigaldatakse L. Puusepa 1a hoones (Maarjamõisa Polikliinikus) ja lastekliinikus N. Lunini 6 uusi röntgenseadmeid.

Uute aparaatide paigaldamise ja seadistamise ajal võivad uuringute ootejärjekorrad ajutiselt pikeneda. Ooteaja lühendamiseks suunatakse mõned patsiendid L. Puusepa 8 (Maarjamõisa Haigla) radioloogia osakonna röntgenkabinetti (L. Puusepa 8 G-korpuse 1.korrusel).

Paari kuu jooksul tehakse lastele röntgeniuuringuid ainult kliinikumi peahoones L. Puusepa 8.

Saatekirjaga uuringule suunatud patsientidel palume pöörduda radioloogiakliiniku registratuuri L. Puusepa 8 G-korpuse 1. korrusel tööpäeviti kell 8-16.

Lisatud: 05 Detsember 2013

Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööstipendiumi pälvis 2013. aastal dr. Jaak Kalsi juhitav töögrupp uurimistöö eest: „Arterite jäikus ennustab ateroskleroosiga haigetel üld‐ ja kardiovaskulaarset suremust." Töögruppi kuuluvad dr. Jüri Lieberg, dr. Priit Kampus, dr. Maksim Zagura, prof. Jaan Eha ja prof. Mihkel Zilmer.

Kliinikumi teadustööstipendium määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval õppejõudude ja teadurite teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile.

Esmakordselt andis kliinikum teadustööstipendiumi välja 1999. aastal.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 05 Detsember 2013

Laupäeval, 21. septembril kell 15.00 on Emajõel sõuderegatt eriarstid vs tudengid

Võistlusdistants on 3,1 km ning kulgeb Kvissentalist Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi paadisillani.

Eesti esimene arstide sõuderegatt akadeemilistel kaheksapaatidel toimus mullu sügisel, siis finišisseerus esimesena residentide paatkond. Eriarstid esitasid residentidele väljakutse samal alal võistlemiseks aastal 2013.

Mõlemasse paatkonda kuulub 8+1 inimest, sooline, ealine, vanuseline jaotuvus pole kuidagi määratud. Võistluse üheks ja peaaegu ainsaks tingimuseks on, et eriarstide võistkonda saavad kuuluda vaid eriarstidiplomiga (võistluspäeva seisuga) arstid ja residentide võistkonda vaid võistluspäeva seisuga residentuuris õppijad.

Olete oodatud Emajõe äärde omadele kaasa elama!

Võistlus toimub iga ilmaga!

Lisatud: 05 Detsember 2013

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu 6. septembril toimunud korralise koosoleku otsusel jätkab Margus Ulst SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikmena järgneval viiel aastal. Margus Ulsti vastutusvaldkonnad on ravi-, õppe- ja teadustegevus.

Lisatud: 05 Detsember 2013

Kolmapäeva, 22. mai õhtul võttis kliinikum kasutusele uue põlvkonna eHL-i ja eLabor-i versioonid. Tänu eelnevale heale koostööle kliinikute ja teenistustega ning mõistvale suhtumisele sujus üleminek üldjoontes rahulikult.
Informaatikateenistus tänab kõiki digitaalsete rakenduste kasutajaid mõistva suhtumise eest ja soovib toreda koostöö jätku.

Informaatikateenistus