Lisatud: 16 Juuni 2011

2011. aasta HOPE vahetusprogrammi teemaks on "Better health - A shared challenge for hospitals and primary health care" („Krooniline patsient: kliiniline ja korralduslik väljakutse").

HOPE (Euroopa haiglate ja tervishoiu föderatsioon) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide haiglaid, nende omanikke ning teisi tervishoiuga tegelevaid institutsioone. Alates 1989. aastast on üks HOPE iga-aastastest projektidest tervishoiukorraldajate vahetusprogramm, mille eesmärgiks on vahetada töökogemusi erinevate riikide tervishoiujuhtide vahel ning tugevdada riikidevahelist koostööd.

Arvult juba 30. korda toimuva vahetusprogrammi raames külastab juuni alguses kliinikumi kaks hispaania haiglajuhti - dr Jorge Nuñes-Olea ja dr Vicente Ramon Cabedo Garcia.

Lisatud: 16 Juuni 2011

21. mail toimus Tallinnas XXIV SEB maijooks, kus oli kohal ka Vähiliidu mammograafiabuss, mida opereerib kliinikum.

Rinnavähi alast teavet jagasid dr Sulev Ulp ja õed Ele Virolainen, Imbi Ojaste, Erika Tallo ning Karine Tiik. Maijooksu kepikõnnil osalesid radioloogid Anu Leht ja Anne Reppo, ajavõtuga jooksul osalesid õed Mirel Takis ja Heljo Mikkel.
Kokku külastas bussi sadakond naist. Huvi tunti selle vastu, kus mammobuss uuringuid teeb ning miks ei kutsuta sõeluuringule nooremaid kui 50. a. vanuseid naisi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 15 Juuni 2011

Märtsi lõpus käis sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss Moskvas STAN-monitori koolitust läbi viimas.

Loote sünnitusaegset südametegevuse monitooringut ehk kardiotokograafiat (KTG) on maailmas kasutatud üle 40 aasta. Loote EKG ST-saki analüüs ehk STAN on selle meetodi edasiarendus. STAN monitorid tulid kliinilisse praktikasse 2000. aastal. Kliinikumis võeti need kasutusele 2007. aastal. Aparaat võimaldab sünnituse käigus varakult avastada loote hapnikupuudust ja seega on võimalus varem teostada keisrilõige. ST analüüsi kasutamine vähendab metaboolses atsidoosis sündinud vastsündinute hulka. Samas, kui KTG on kõrvalekalletega, kuid ST analüüs ei viita hapnikupuudusele, on võimalus sünnitust juhtida per vias naturalis ning asjatu keisrilõige võib ära jääda. Seadet kasutatakse ülekantud raseduse, rasedustoksikoosi, diabeetikutest rasedate ja sünnituse induktsiooni puhul ning teatud sünnitusaegse KTG monitooringu kõrvalekallete korral.

Moskvas oli koolituse organiseerijaks perinataalse keskuse funktsionaalse diagnostika osakonna juhataja prof Aleksander Gus, kes on pärit Eestist ning töötanud ka Tartu Ülikooli naistekliinikus. Koolitus sai teoks tänu Venemaa valitsuse algatatud programmile perinataalse suremuse vähendamiseks. Osavõtjaid oli üle saja arsti Venemaa erinevatest piirkondadest. Põhiliselt olid koolitusel osalejad Venemaa erinevate regioonide sünnitushaiglate sünnitusosakondade juhatajad ning seetõttu esitati ka palju küsimusi üleüldises plaanis sünnitusabi kohta. Loengutele järgnes praktiline õpe haiglas.

Umbes neljakümne aasta eest ehitatud Moskva Ülikooli perinataalse keskuse haiglahooned on igati kaasaegsel tasemel. Tõsi, sünnitustubasid iseloomustavad kahhelkividega kaetud seinad ja patsientidel tuleb sünnituse käigus kolida sünnituseelsest toast sünnitustuppa. Aga tehnilise varustatuse ja ravivõtete poolest ollakse tänapäeva meditsiini tasemel. Aastas võetakse keskuses vastu ligi 10 000 sünnitust, neist ligi pooled keisrilõike teel. Keisrilõigete suur hulk on tingitud sellest, et keskusesse suunatakse mitmesuguste patoloogiatega rasedused üle kogu Venemaa. Keskus on spetsialiseerunud näiteks erinevate kaasasündinud väärarenditega loodete sünnitamiseks.

Venemaa on endiselt kõikide võimalustega imedemaa: ametlikult elab Moskvas 8 miljonit inimest, tegelikult 15 miljonit; mausoleum on alles, aga Leninit näidatakse teatud päevadel; ladade kõrval vuravad ringi hirmkallid autod ning Gruusia restoranis boržommi ei pakuta.

Sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirsiga vestles Ene Selart

Lisatud: 15 Juuni 2011

Mälestusteraamatut Arvo Tikk „Arstina läbi elu" saab osta L. Puusepa 1a, ruum nr 4114.

Raamat maksab 15 eurot.

Lisatud: 15 Juuni 2011

Käes on suvi ja algamas on remonditööde hooaeg. Kliinikumi uues majas tehakse juunis-juulis viimaseid garantiiremonditöid. Siit-sealt kohendamist ja parandamist vajavad kattematerjalide ühenduskohad ning seintesse tekkinud praod. Tekkinud vead kõrvaldatakse garantiiremondi käigus.

Lisatud: 15 Juuni 2011

9. mail algatas kliinikum riigihankekonkursi, et leida sisekliiniku hoone (L. Puusepa 6) projekteerimistööde teostaja.

Sisekliiniku hoones on plaanis hakata tulevikus osutama õendushooldusteenust, mille jaoks on vaja muinsuskaitsealuses majas teostada põhjalikud ümberehitustööd. Ehitustöödele eelneb sisekliiniku osakondade kolimine uude hoonesse, mis valmib Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitamise II etapi raames eeldatavalt 2013. aastal.

Lisatud: 15 Juuni 2011

10.00 - Konverentsi avasõnad. Kliinikumi preemia, Neinar Seli stipendiumite ja ajakirja „Eesti Arst" parima teadusartikli preemia üleandmine

10.30 - „Kui kaugel on meie intensiivravi kvaliteet Euroopa viiest parimast?"
prof Joel Starkopf

10.55 - „Miks tekivad hospitaalinfektsioonid?"
Matti Maimets

11.20 - „Ravikvaliteet see sõitis tsuhh, tsuhh, tsuhh ..."
Margus Ulst

11.45 - Raamatu "Arvo Tikk. Arstina läbi elu" esitlus

12.45 - „Miks ravikvaliteedi hindamine ja raviasutuste vaheline võrdlus ei edene?"
prof Raul-Allan Kiivet

13.10 - „Mis põhjustab perearstide rahulolematust?"
Urmas Takker

13.35 - „Miks E-tervis ei õnnestu?"
Kalev Karu

14.00 - „Miks ja kuidas haigekassa tegeleb ravikvaliteediga?"
Hannes Danilov

14.25 - „Meditsiiniõigus: Hippokratese vandest karistuslike kahjuhüvitisteni"
Ingeri Luik-Tamme

14.50 - „Miks kohus ei edenda ravikvaliteeti?"
Ants Nõmper

15.15 - Kokkuvõte

Lisatud: 06 Märts 2011

15. detsembril külastasid kliinikumi WHO eksperdid Fiona Godfrei, Judith Watt ja Antoon Opperhuizen, et koguda infot suitsetamisvastase tegevuse kohta kliinikumis.

Spetsialiste, keda saatsid Aive Telling sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast ning Tiiu Härm Tervise Arengu Instituudist, huvitas suitsetamisest loobumise nõustamise kättesaadavus, suitsetajate mõjutamiseks kasutatavad infokanalid ning konkreetsed sammud, mida kliinikum on suitsetamise leviku peatamiseks ette võtnud. Täpse ülevaate saamiseks vesteldi külaskäigu raames mitme tubakavaldkonnaga seotud inimesega südame- ning kopsukliinikust.

WHO asjatundjate visiit kliinikumi oli seotud Eesti tubakapoliitika hetkeseisu ning selle nõrkuste ja tugevuste hindamisega. Lõplikku raportit esitletakse käesoleva aasta märtsis.

Ekspertide senised olulisemad ettepanekud Eestile suitsetamisvastase tegevuse edendamiseks:
1) haarata avalikkust tubakateemalisse diskussiooni;
2) kaasata erinevate tervishoiutöötajate liite riikliku poliitika mõjutamiseks;
3) hõlmata ennetustegevuses paralleelselt nii täiskasvanute kui laste ja noorukite sihtrühmi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Jaanuar 2011

Ajaleht Postimees pidas 2010. aasta inimese tiitli vääriliseks Eesti esimese kopsusiirdamise eestvedajat, kliinikumi torakaalkirurgi dr Tanel Laisaart.

Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on dr Laisaar tunnustuse ära teeninud mitte üksnes eduka kopsusiirdamisoperatsiooni juhtimise, vaid ka jäägitu pühendumise eest toimiva siirdamissüsteemi ülesehitamisele Eestis. Lisaks soovitakse arsti valimisega aasta inimeseks tunnustada kõikide Eesti tublide meedikute tööd.

Palju õnne dr Laisaarele ka Kliinikumi Lehe poolt!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 03 Jaanuar 2011

24. novembril väisas kliinikumi Montenegro tervishoiuminister prof Miodrag Radunovic koos kaheksaliikmelise kaaskonnaga, et saada ülevaade kliinikumi töökorraldusest ning tutvuda uue ravikorpusega.

Külaskäik leidis aset väliskolleegide kolmepäevase Eesti visiidi raames, mille eesmärgiks oli tutvuda meie riikliku tervishoiusüsteemiga, sh toimunud reformidega ning rahastamise ja haiglaravi korraldusega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 04 Jaanuar 2011

21. detsembri koosolekul otsustas juhatus sisse seada preemia teadusajakirjas Eesti Arst avaldatud aasta parimale teadusartiklile.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 04 Jaanuar 2011

Tänapäeva andmekogud võimaldavad toota rohkem statistikat, kui inimkond eales analüüsida suudab. Katsume siiski heita kerge pilgu kliinikumi töötajate haigestumisstatistikale, mis on tallel personaliosakonnas.

Käesolev vaatlus algas 2009. aasta detsembris s.o olukorras, kus hädakraaksujad ennustasid, et kolmandik Eesti elanikkonnast võib peagi haigestuda H1N1-seagrippi ja 1000 inimest ka sellesse surra. Tegelik statistika näitab paraku kümneid kordi väiksemaid numbreid. Kliinikumis on keskmiselt igal kuul haiguslehel ca 5% töötajatest (s.o kõik haigestumised ning haige lapse hoolduslehed kokku). Haiguste tõttu läheb kliinikumis kaotsi keskmiselt 2% tööpäevadest. Kuivõrd ka gripihooaja kõrgharjal ei ületanud haigus- ja hoolduslehtede arv 8,5% töötajate koguarvust, siis võib järeldada, et H1N1-gripiga seotud haiguskoormus jäi oodatust oluliselt madalamaks.

Loomulikult võib väita, et haiguslehtede statistika ei ole sobiv viis haigestumise hindamiseks, sest paljudel juhtudel "sinist lehte" ei vormistata jne. Selles suhtes annab huvitavaid tulemusi erinevate töötajate kategooriate haigestumise võrdlus. Võimalik on hinnata arstide, õdede, hooldajate ja tugipersonali haigestumist (vt graafik). Selgub, et kui üldiselt käituvad kõverad vaatamata üksikutele väljalöökidele sarnaselt, siis erandiks on arstide haiguspäevad. Arstid on haiguslehel kaks korda harvem kui teised töötajad. Võib arvata, et arstide keskmine vanus on kõrgem ja seetõttu on haige lapse hoolduslehti vähem. Samuti võib oletada, et arstide töögraafik on paindlikum kui näiteks õdedel ja see võimaldab lühiajalisi haigestumisi ilma haiguslehte vormistamata. Küllap on selgitusi veelgi.

Kui kaevuda andmetesse, siis saab hinnata, missugustes kliinikutes ja teenistustes on haiguspäevade osakaal suurem. Selgub, et kõige enam haiguspäevi on arstidel spordimeditsiini- ja taastusravi ning stomatoloogiakliinikus, õdedel kirurgia- ja naistekliinikus ning hooldajatel sise- ja kopsukliinikus. Aga positiivne külg? Kõige vähem tööpäevi läheb haiguslehtede tõttu kaduma ja seega "kõige tervemad" arstid töötavad meil kirurgia- ja kopsukliinikus, õenduspersonali raudnaelad on närvikliinikus ja ühendlaboris ning purikana terved hooldajad töötavad naha- ja traumaortopeediakliinikus.

Mida kogu selle teadmisega nüüd siis peale hakata? Selge on see, et haigused ei käi mööda kive ja kände, vaid ikka mööda inimesi. 2% tööpäevakadu pole ka väga suur number ning küllap kolleegid teevad kaotatu tasa. Samas haigestumismustrid arstide jt töötajate kategooriate osas varieeruvad kliinikutes väga suures ulatuses. Nt kirurgiakliinikus töötavad käsikäes "kõige tervemad" arstid ja "kõige haigemad" õed. See tähendab vaid seda, et haiglas töötamine ei ole haigestumise seisukohalt ohtlikum, kui nt ühistranspordis sõitmine. Vaevalt aitab siin ka kogu personali vaktsineerimine paanikahaiguste vastu ja pidev müsofoobia. Aga kindlasti on kasu tervislikest eluviisidest ja tasakaalustatud toidusedelist.

Olge terved!

Käesolevas kirjatükis on kasutatud personaliteenistuse töötasu ja töö analüüsi osakonna juhataja Anne Märtini kogutud andmeid.

Margus Ulst
juhatuse liige, peaarst

Lisatud: 04 Jaanuar 2011

Tartu linna ja ajalehe Postimees koostöös juba 13. korda väljaantava Tartu linna aasta teo tiitli sai tänavu kliinikumis 2010. aasta oktoobris teostatud Eesti esimene kopsusiirdamine.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 17 November 2010

• Pulmonoloog Marget Savisaar
• Torakaalkirurg Tanel Laisaar
• Transplantatsiooni koordinaatorid Anni Küüsvek, Hele Nurme, Evelin Reinhold ja Pärt Prommik
• Anestesioloogid Katrin Elmet, Alar Sõrmus, Urmas Kuum, Juri Karjagin, Pille Parm, Jüri Vahtramäe, Peeter Tähepõld ja Tuuli Metsvaht
• Kardiovaskulaarkirurgid Arno Ruusalepp ja Asser Aavik
• Arst-residendid Eero Jakobson ja Ingemar Almre
• Operatsiooniõed Olga Gerassimova, Juta Lukso, Külli Mürgimäe ja Katrin Vaasna
• Anesteesiaõed Jana Hinn, Natalja Jürima, Karin Raven ja Silja Saarepuu
• Operatsiooniteenistuse direktor Toomas Ellervee
• Füsioterapeudid Maarika Ojala ja Karine Rüütel
• Infektsionistid Vivika Adamson, Piret Mitt ja Kaidi Telling
• Patoloog Retlav Roosipuu
• Kardioloogid Piibe Muda ja Toomas Jalakas
• Vanemproviisor Malle Määrman
• Laborispetsialist Aivar Orav
• Ülikooli kopsukliiniku juhataja Alan Altraja
• Kliinikumi kopsukliiniku juhataja Rain Jõgi

Suure panused andsid ka asjaga seotud pulmonoloogilise intensiivravi ning pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna õed.

Lisatud: 18 November 2010

8.-13. novembrini viibisid kliinikumis nädalasel tutvumisvisiidil 15 kolleegi Usbekistanist.

Karakalpakkia tervishoiuministrist ning valdavalt oblastite tervishoiuosakondade juhatajatest koosnenud delegatsiooni külaskäigu eesmärgiks oli tutvuda meie tervishoiureformidega. Erilist huvi pakkus külalistele esmatasandi tervishoid, ülikooli ja kliinikumi koostöö, haigekassa roll tervishoiu finantseerimisel ning erinevate tasandite haiglate koostöö.

Lisaks kliinikumile külastasid Usbekistani kolleegid sotsiaalministeeriumi ning keskhaigekassat, Lõuna- Eesti haiglat, perearstikeskuseid ja kiirabi. Visiit toimus Usbekistani ja Maailmapanga tervishoiuprojekti raames ning oli jätkuks varasematele sisekliiniku poolt organiseeritud arstide ja õppejõudude visiitidele tutvumaks meie tervishoiukorralduse ja arstihariduse süsteemiga.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 18 Oktoober 2010

14. novembril möödub 10 aastat heategevusorganisatsiooni SA TÜK Lastefond asutamisest. Aastapäeva tähistamiseks kuulutab fond välja üle-eestilise heateo nädala (8.-14. november), mille raames toimuvad mitmed heategevuse propageerimisele suunatud üritused.

Sealhulgas leiab 10. novembril kell 12.00 TÜK lastekliinikus aset meediaüritus, kus antakse kliinikule üle fiiberbronhoskoop, seatakse üles tuntud inimeste poolt lastele kirjutatud soovide galerii ning on võimalik osaleda haigla ringkäigul kliiniku direktori Marika Kirsi eestvedamisel.

12. novembril algusega kell 15.00 aga korraldatakse Atlantise konverentsikeskuses tänupidu fondi toetajatele läbi aegade. Kavas on arutelu pealkirjaga „Heategevus?", teemakohased ettekanded, kunstioksjon, tänukirjade üleandmine ning õhtusöök Atlantise restoranis. Tänuüritus kulmineerub õhtul kell 20.00 Tõnis Mägi heategevusliku kontserdiga Athena Keskuse pööningusaalis.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 18 Oktoober 2010

Oktoobri alguses andis kliinikum arstiteaduskonna päevade raames kätte igaaastase teadustöö preemia, mille seekord pälvis teadurite kollektiiv koosseisus Kairit Joost, Tiina Kahre, Kalle Kilk, Mari-Liis Uudelepp, Ursel Soomets ning Katrin Õunap uuringu „Pika ahelaga hüdroksü- atsetüül-CoA dehüdrogenaasi defitsiidi esinemine Eestis" eest.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 18 Oktoober 2010

22. septembril pidas androloogiakeskuse direktor ja uroloog dots Margus Punab Soomes Oulu Ülikooli keskhaiglas avatud loengu teemal „Andrology and Male Health in Estonia".

Nagu ettekande pealkirigi ütleb, tutvustati selle raames ca 40-st günekoloogia osakonna arst-õppejõust ja tudengist koosnevale auditooriumile Eesti androloogiat, sealhulgas viljatuse temaatikat just mehe tervise seisukohalt.

Dots Punab ütles, et kuna Soomes androloogiat sellisel kujul nagu Eestis ei eksisteeri, oli tema sõnavõtu eesmärgiks „üle lahe" kolleegidele teadvustada, et viljatuse taga on sageli just meeste probleemid, mis on ravitavad. „Ma leian, et üritus läks igati korda: vastuvõtt oli väga soe ja tundub, et ma suutsin panna Soome arste asjale veidi teisiti mõtlema", kirjeldas dots Punab oma esinemisega seotud muljeid.

Kui varem olid Soome naiste- ja viljatusarstid sageli veendumusel, et meest ei ole võimalik ravida, siis tänaseks on dots Punab mitmelt uroloogiaga tegelevat Soome kolleegilt saanud tagasisidet, et Oulu Ülikooli kliinikus on pärast ettekannet koostöö meeste ja naiste tervisega tegelevate arstide vahel paranenud. „Ukse taga oldavat nüüd järjekorras uroloogide poolt juba varem välja pakutud projektide käivitamise soovidega", rõõmustab Punab. „Näib, et minu sõnavõtt oli nende jaoks üks piisake, mis pani mõned asjad hoopis teistmoodi jooksma. Nii et ma arvan, et see sõnum oli õigele sihtrühmale."

Loe edasi...

Lisatud: 16 September 2010

30. septembril algusega kell 9.00 leiab Jõhvi kontserdimajas aset Ida-Viru Keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi sügiskonverents.

Konverentsi kavaga saab tutvuda nii kliinikumi sisevõrgus kui avalikul kodulehel ning üritus on osalejatele tasuta. Kliinikumi töötajatele on transpordiks Jõhvi tellitud buss, mis väljub L. Puusepa 8 eest 30. septembri hommikul. Väljumisaeg on täpsustamisel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 16 September 2010

Juunis pälvis oma 60. juubeli puhul TÜ aumärgi ja tänukirja teiste hulgas ka kardioloogiakliiniku juhataja ning arstiteaduskonna kardioloogia professor Jaan Eha.

Õnnitleme!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 16 September 2010

Eurole üleminek toob kaasa varasemast suuremas koguses metallraha, mida on ebamugav kaasas kanda. Seetõttu muutuvad maksekaardid lähiajal ilmselt veelgi populaarsemaks.

Kliinikumgi hankis suvel juurde kaardimakseterminale ning need ühendati infosüsteemiga. Ning alates 28. juulist saab ka peamaja (L. Puusepa 8) kohvik-sööklas arve eest tasuda maksekaardiga.

Rainis Kolga
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht

Lisatud: 12 August 2010

Alates juuli algusest on kliinikumi verekeskuse komponentide tellimise e-kirja aadressiks See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Esimest korda e-kirjaga verekomponente tellides tuleks aadress kindlasti täielikult välja kirjutada, edaspidi piisab aadressireale vaid sõna „verekeskus" trükkimisest.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 12 August 2010

30. juunil andsid Liann-Lõngad OÜ esindajad koos TÜK Lastefondi tegevjuhi Küllike Saarega lastekliiniku ja hematoloogia-onkoloogia kliiniku väikestele patsientidele üle heategevuskampaania „Kududes teed head" raames kogutud käsitöömütsid, -mänguasjad ja muud näputööna valminud kingitused.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 16 Juuni 2010

Aprillis viisime kliinikumis läbi traditsioonilise patsientide rahulolu-uuringu, millega samaaegselt toimus patsientide küsitlemine kõigis HVA (haiglavõrgu arengukava haiglad) haiglates.

Küsimustik oli koostatud PATH (The Performance Assessment Tool for quality improvement in Hospitals) grupi ja üldhaiglate kvaliteedigrupi koostöös ning sisaldas 36 küsimust erinevate ambulatoorse vastuvõtu aspektide kohta.

Esialgsete tulemuste põhjal võime öelda, et küsitlus oli edukas. Täidetud ankeedi tagastas iga neljas eriarsti vastuvõtul, uuringul või EMO-s käinud patsient. Kokku laekus 5265 ankeeti.

Küsitlusele vastanutest moodustasid 71% naised ja 29% mehed. Elukoha järgi kuulus valimisse 65% Tartu linna ja maakonna, 6% Jõgevamaa, 5% Ida-Virumaa, 5% Viljandimaa, 4% Võrumaa ja 4% Valgamaa elanikke. Uuringus osalenud patsientide keskmine vanus oli sarnaselt 2008. aastaga 45 eluaastat.

Loe edasi...

Lisatud: 16 Juuni 2010

Juuni alguses külastas Hiina Rahvavabariigi tervishoiukorraldajate delegatsioon oma 5-päevase Eesti visiidi raames ka kliinikumi.

Külaliste sõnul oli visiidi eesmärgiks tutvuda Eesti tervishoiukorraldusega, et Hiina tervishoiusüsteemi ümberkujundamisel meie edukast tervishoiureformist eeskuju võtta.

Kliinikumi Leht