Lisatud: 18 Detsember 2014

L. Puusepa 8 kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 8.30–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Lastekliiniku kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 9.00–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Psühhiaatriakliiniku kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 9.00–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Lisatud: 27 Oktoober 2014

Kliinikum korraldas konkursi kunstiteoste tellimiseks Maarjamõisa meditsiinilinnakus valmivatesse korpustesse. Konkursile laekus 31 kavandit, millest žürii valis välja kolm silmapaistvamat. Konkursi võidutööks valis žürii töö nimega „Elu puu", autorid Tiiu Pirsko ja Mati Veermets, OÜ Minuskel.

Teiseks valiti töö nimega „Raudrohi – Achillea Millefolium", autorid Margus Triibmann ja Indrek Köster, OÜ Keha3.

Kolmas koht kuulus tööle „Mikrokosmos", autorid Tiiu Kirsipuu ja Kalle-Priit Pruuden, OÜ HN Steel.

Žürii hinnangul vääristab ja rikastab "Elu puu" autori kavand oma kunstilise lahendusega delikaatselt haigla keskkonda, samas koormamata ning häirimata selle funktsionaalsust. Autorite kunstiteose idee "Elu puu. Elu igas mõttes ja tasandil" on kontseptuaalselt selge ja kavand oma lahenduselt omanäoline.

Teise koha töö autorid pälvivad 600 ja kolmanda koha autorid 400 eurot. Võitjalt tellib kliinikum kunstiteose väärtuses 65 000 eurot (lisandub käibemaks).

Konkursi kolm parimat kavandit pannakse välja Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoone (L. Puusepa 8, Tartu) peasissepääsu fuajees.

Taavi Talve, žürii liige: „Kolme parema kavandi väljavalimine žüriile väga keeruliseks ei osutunud, kuid lõpliku paremusjärjestuse selgitamisel tuli konsensuse saavutamiseks siiski vaeva näha. Enne lõplikku hääletamist toimunud arutelul joonistusid eri kavandite tugevamad küljed üsna selgelt välja, nii et lõpptulemusena polnud vahed mitte eriti suured, aga üsna selged ometi.

Võidutöö puhul on tegemist kontseptuaalselt selge ja omanäolise kavandiga, mis vääristab oma kunstilise lahenduse ja materjalikäsitlusega välja pakutud arhitektuurset ruumi. Antud kavandi üheks tugevuseks oligi žürii arvamuse kohaselt delikaatne, respekteeriv suhtumine ruumi. Töö, mis võttis vajalikul määral arvesse selle mahtu ja spetsiifilisi funktsioone."

Žüriisse kuulusid: žürii esimees Urmas Siigur – Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees, Toomas Kivastik – Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht, Anne Parmasto – määratud Eesti Kunstnike Liidu poolt, Taavi Talve – määratud Eesti Kunstnike Liidu poolt, Maarja Varkki (hoone sisearhitekt) – määratud Eesti Sisearhitektide Liidu poolt, Matti Anttila (hoone arhitekt) – määratud Eesti Arhitektide Liidu poolt.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

10. oktoobril andis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse eesimees Urmas Siigur arstiteaduskonna dekaani vastuvõtul üle 2014. aasta kliinikumi teadustöö preemia. Parimaks teadustööks tituleeriti „Penitsillin G farmakokineetika (FK) vastsündinutel esimesel elunädalal". Töö autoriteks on Helgi Padari, Tuuli Metsvaht, Eva Germovsek, Charlotte I. Barker, Mari-Liis Ilmoja, Karin Kipper, Koit Herodes, Joseph Standing, Kersti Oselin, Irja Lutsar.

Kliinikumi teadustööpreemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Komisjoni kuulusid kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst (komisjoni esimees), prof emer Raul Talvik ning dr Pille Taba. Stipendiumi suuruseks on 500 eurot. Teadustöö preemia anti välja 16. korda.

Kliinikumi Leht küsis ühelt autorilt, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud Helgi Padarilt kolm küsimust.

Kuidas suhtute sellisesse tunnustusse?
Kliinikumi juhtkonna tunnustus on meie uurimisgrupile väga oluline. Ühelt poolt annab see teadmise, et valitud teemat peetakse tähtsaks ning meie tööd on märgatud. Teiselt poolt motiveerib veelgi pühenduma teadusuuringutele meie igapäevase töö kõrvalt.

Olen veendunud, et Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuseks on tulevikus vaja senisest enam tegevarste, kes suudaksid ja tahaksid teadustööd teha. See on oluline nii üksiku arsti pädevuse hoidmiseks kui ka kogu valdkonna arendamiseks. Tugev valdkond ja teadustöö teevad arstitöö Eestis kindlasti ka atraktiivsemaks noortele. Tegevarste saab suunata ja hoida teadustööga tegelemas, kui selleks luuakse vajalikud töötingimused, toetavad mehhanismid ning seda tööd tunnustatakse juhtkonna tasemel.

Minu esimene kokkupuude vastsündinu infektsioonide uurimisega oli aastal 2005. Töö tulemused kandsin ette arstiteaduskonna teaduskonverentsil pealkirja all „Ampitsilliin-gentamütsiin verus penitsilliin-gentamütsin vastsündinute sepsise varase empiirilise ravina". Praegu on meie teadusuuringud palju keerulisemad, meie grupp on kasvanud suureks ja teeb koostööd teadlastega Londonist. Grupi eestvedajaks on olnud professor Irja Lutsar Mikrobioloogia Instituudist ning lasteintensiivravi osakonnas juhib teadustööd doktor Tuuli Metsvaht.

See on oluline tunnustus lasteintensiivravi osakonna kogu personalile, sest kõik on meie uurimistöösse mõistvalt suhtunud ja toetanud kui vaja. Meil on osakonnas kaks usinat uuringuõde Eve Kaur ja Tuuli Tammekunn, keda me tahame tänada korrektse töö eest. Südamlik tänu arstidele Lea Maipuu ja Jelena Kuznetsova, kellel on alati jagunud energiat olla toeks igasuguste tehniliste probleemide lahendamisel.

Miks see töö on oluline, mida uuringutulemused muudavad?
Vastsündinutel on tehtud ravimuuringuid vähe, on kasutatud andmeid täiskasvanute farmakokineetilistest uuringutest. Tänasel päeval me teame, et see ei ole õige.

Meie oma uuringu tulemusena kirjeldasime penitsilliini farmakokineetilisi parameetreid ning nende alusel valmis mudel populatsioonifarmakokineetika analüüsiks. Loodud mudeliga on meil võimalik näiteks testida erinevaid penitsilliini doose ning leida kuidas teatud faktorid, näiteks kopsude kunstliku ventilatsiooni kasutamine, mõjutavad penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.

Lõpptulemusena aitab see töö muuta efektiivsemaks ja ohutumaks vastsündinu varase infektsiooni ravi.

Kui pikk protsess oli selle uurimistöö tegemine?
Käesolev uuring algas uuringuplaani koostamisega septembris 2011. Esimene patsient võeti uuringusse 21.12.2012 ja patsientide värbamine lõppes 15.11.2013.

Tegelikult pole uurimus veel lõppenud. Loodud mudeliga on vaja edasi töötada, et põhjalikumalt kirjeldada penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.

Helen Kaju

Lisatud: 19 September 2014

Garri Raagmaa on sündinud 16. detsembril 1966. aastal Tallinnas. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusgeograafina. On täiendanud end Joensuu, Tampere, Cambridge, Kopenhaageni, Linköpingi, Oulu ja Bergeni ülikoolides. Aastal 2000 kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori teaduskraadi inimgeograafias.

Aastatel 1994–1995 oli Garri Raagmaa regionaalministri nõunik, 1995–1996 üleriigilise planeeringu projektijuht Eesti Tuleviku-uuringute Instituudis, 1997 Tapa linnapea, 2001– 2009 Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor. Aastast 2009 Tartu Ülikooli geograafia osakonna majandusgeograafia teadur ja aastast 2011 samas regionaalplaneerimise dotsent. Ta on Statistikaameti teadusnõukogu, Eesti majandusteaduse seltsi, Eesti planeerijate ühingu, Euroopa regionaaluuringute assotsiatsiooni, Euroopa regionaalteaduse assotsiatsiooni liige. Garri Raagmaa omab laialdast regionaalarengu ala analüütikute ja ekspertide võrgustikku.

Garri Raagmaa on uurinud uusettevõtluse, regionaalse identiteedi, innovatsiooni, eestvedamise, haldusstruktuuride ja sotsiaalkapitali mõju regionaalsele arengule ning löönud kaasa Eesti regionaalarengu ja haldusreformi diskussioonis. Ta on avaldanud üle 60 teadusartikli rahvusvahelistes väljaannetes, esinenud regulaarselt eelmainitud teemadel Eesti kirjutavas ja rääkivas meedias. Lisaks on ta tegutsenud ka üle 20 aasta kohaliku ja regionaalse arengu konsultandi ja koolitajana, viimasel ajal küll peamiselt läbi üliõpilaste harjutustööde ja praktikate juhendamise.

Lisatud: 19 September 2014

2012. aastal toimus Eesti esimene arstide sõuderegatt akadeemilistel kaheksapaatidel. Põnevas lahingus jõudis esimesena finišisse residentidest koosnev paatkond. Eriarstide poolt esitati uus väljakutse samal alal võistlemiseks aastal 2013, kus tihedas rebimises tuli esimeseks eriarstide võistkond.

Ehk siis seis on viigis – kes võidab sellel aastal?

Tule ja vaata 20. septembril kell 15.00!

Traditsiooni algusest:
2011. aasta ühel talvepäeval esitasid kaks residenti ühele eriarstile väljakutse võistlemaks akadeemiliste kaheksapaatide sõuderegatil. Väikese viivitusega võeti väljakutse eriarstide poolt vastu.

Võistluse üheks ja peaaegu ainsaks tingimuseks on, et eriarstide võistkonda saavad kuuluda vaid eriarstidiplomiga (võistluspäeva seisuga) arstid ja residentide võistkonda vaid võistluspäeva seisuga residentuuris õppivad arstid. Kuna võistlejate hulgas on valdav enamus amatöörid ja vaid paar professionaali, õpiti sõudmise põhitõed selgeks koos trenni tehes.

Mõlemasse paatkonda kuulub 8+1 inimest, sooline, ealine, vanuseline jaotuvus pole kuidagi määratud. Kuuldavasti astuvad üles nii U23 maailmameister kaheksapaadil kui 8-kordne eesti meister erinevate paadiklasside arvestuses ja ohtralt vormitud amatööre.

Seda, kuidas tehnika selgeks saadi ja paatkondades koostöö sujub, näeb juba pika ettevalmistusperioodi kulminatsioonüritusel Emajõel. Võistlusdistants on 3,1 km ning kulgeb Kvissentalist Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi paadisillani.

Lisatud: 19 September 2014

10. septembril korraldas kliinikum esimese aasta residentidele infotunni, mis osutus väga menukaks ning nii mõnelgi tuli auditooriumis D309 püsti seista. Sel aastal alustas kliinikumis tööd ligi 90 residenti.

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur tervitas avasõnades uusi noori arste ning avaldas lootust, et koostöö on mõlemale poole tulemuslik. Teisena sai sõna kliinikumi juhatuse liige ja ülemarst Margus Ulst, kes pidas meeleoluka ettekande teemal „Kuidas saada Tartusse tööle". Margus Ulst ei varjanud oma arvamust, et kõige õigem ja mõistlikum valik pärast arstiteaduskonna lõpetamist on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Dr Matti Maimets kõneles hügieeninõuetest ning infektsiooni puudutavatest olulistest nüanssidest, mis igapäevaselt mõjutavad uute arstide tööd.

Kadi Pruks informaatikateenistusest selgitas andmebaasidega töötamise tehnilisi pooli ning Siiri Toomiste personaliteenistusest tõi välja olulisemad punktid tööaja, puhkuste ja tasude osas, et koostöö uute arstide sujuks tõrgeteta.

Ettekanded lõpetas avalikkussuhete juht Kristi Tael, kes juhtis uute arstide tähelepanu sellele, et hoolimata avalikkuse soovist ja huvist saada teavet ravijuhtude ja patsientide kohta, on kliinikumil kohustus lähtuda info jagamisel „Isikuandmete kaitse seadusest".

Lisatud: 19 September 2014

1. oktoobril, kui tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva, toimuvad kontserdid ka kliinikumis. Muusikapäeva puhul tuleb kliinikumi esinema tippkitarrist Kristo Käo.

Kontsertide toimumisajad:
kell 10:30 – psühhiaatriakliiniku talveaed (Raja 31)
kell 12:00 – Maarjamõisa haigla fuajee (L. Puusepa 8)

Kontserdid toimuvad tasuta ning kestavad umbes 30 minutit.

Lisatud: 19 September 2014

EAÜS-i spordigrupil on hea meel kutsuda juba teist aastat toimuvale arstiteaduskonna võrkpalliturniirile. Otsige välja spordijalatsid, pange kokku kuueliikmeline võistkond ning tulge 11. oktoobril kell 11.00 Tartu Ülikooli spordihoonesse (Ujula 4), et veeta üks meeleolukas päev koos suurepäraste inimestega.

Mängitakse üldlevinud võrkpallireeglite järgi: väljakul on korraga 6 mängijat, kellest vähemalt kaks on naised; mängitakse 25 punktini ja kahe punkti erinevuseni. Parimatele auhinnad!

Registreerumiseks saatke e-kiri aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Pange kirja võistkonna nimi, koosseis, kursus ning esindaja telefoninumber.

Registreeringu kinnitamiseks tuleb 8. oktoobriks maksta osavõtutasu 20 eurot Swedbank kontole EE942200221014618490 (Anett Pajuväli). Selgitusse märkige võrkpalliturniir ning võistkonna nimi.

Päeva lõpetab mõnus saunaõhtu, kus lisaks heale seltskonnale pakume ka kerget kehakinnitust.

NB! Palliplatsile on oodatud nii arstiteaduskonna tudengid, residendid, arstid kui ka õppejõud!

Kui endal tahtmist väljakule joosta pole, tule kindlasti omadele kaasa elama!

Rohkem infot: Anett Pajuväli, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 56653522

Kohtume palliplatsil!

Lisatud: 27 August 2014

14.–15. augustil külastasid Ameerika Kirurgide Liidu liikmed Eestit, et allkirjastada partnerleping täiendkoolitusprogrammi Advanced Trauma Life Support (ATLS) käivitamiseks.

ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu (American College of Surgeons, ACS) kursus ning liit otsustab, milliste garantiiorganisatsioonide hoolde kursuse litsents antakse. Eestis on garantiiorganisatsiooniks Eesti Kirurgide Assotsiatsioon ning nii kirjutasid kokkuleppele alla Ameerika Kirurgide Liidu esindaja prof Inger B. Schipper ja Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse esimees, dr Jüri Teras.

_{Foto: Andres Kralla}

Lisaks prof Inger B. Schipperile külastas Eestit ka Kirurgide Liidu esindaja, ATLS Regioon 15 Euroopa-Aafrika direktor dr. Andrew Baker Lõuna-Aafrikast.

Koolitus on mõeldud kõigile traumahaigetega tegelevatele üldkirurgidele, ortopeedidele, erakorralise meditsiini arstidele, anestesioloogidele, intensiivraviarstidele, lastekirurgidele, rindkerekirurgidele, veresoontekirurgidele, neurokirurgidele, uroloogidele ning kõikide eelmainitud eriala residentidele. „Koolituse sihtrühmas Eestis võiks olla tuhatkond arsti," arvas erakorralise kirurgia professor Peep Talving, kes on koolituse nn. maaletooja. „Koolituse läbinud arstid saavad rahvusvaheliselt aktsepteeritud sertifikaadi. Nii Eestis kui mujal maailmas 1–44-aastaste inimeste hulgas on trauma esmaseks surma põhjuseks. Iga noore indiviidi surm tähendab ühiskonnale suurt hulka kaotatud eluaastaid. See on olnud minu südameasjaks Eestisse tagasipöördumise hetkest alates, et meil oleksid kõrgetasemelised ja hästitoimivad traumameeskonnad ja kasutusel õiguspõhised prioriteedid traumahaigete käsitluses," selgitas prof Talving.

Esimene ATLS baaskoolitus ja instruktorikoolitus Eesti erinevatest haiglatest moodustatud arstide rühmale peaks toimuma 3–6 kuu jooksul arvatavasti Inglismaal. Koolitatud arstidest saavad pärast instruktorikoolituse läbimist omakorda ATLS instruktorid, kes Eestis juba ise teisi kolleege koolitada võivad. Prof Peep Talving lisas, et ATLSi koolitus annab palju juurde hulgitraumaga patsientide käsitlusele, kus erinevad spetsialistid peavad tegema väga kiiresti ja operatiivselt koostööd.

ATLS täiendprogramm on väga kõrgel tasemel traumakoolitus, mille Eestisse toomine on ka paraku väga kulukas. Programmi käivitamist toetas sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli kliinikum, Tartu Ülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Kaitseväe meditsiiniteenistus. Tänaseks on ATLS täiendkoolitusprogrammiga liitunud üle 60 riigi maailmas.

Ameerika Kirurgide Liidu esindajad prof Inger B. Schipper ja dr Andrew R. Baker külastasid Eesti visiidil lisaks Tartu Ülikooli kliinikumi meditsiinilinnakule ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskust, Eesti Maaülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust.

Kliinikumi Leht
Persoonilugu prof Talvinguga saab lugeda veebruarikuu Kliinikumi Lehest.

Lisatud: 27 August 2014

31. juulil ja 1. augustil sai erakorralise meditsiini osakond kaasa lüüa sel suvel Tartus üles võetava filmi „Supilinna Salaselts" võtetel. Võttegraafikusse kuulus ka öövõte.

Filmi produtsendi Diana Mikita sõnul kulges kõik plaanipäraselt ja hästi: "Oleme kliinikumile väga tänulikud, sest tänu teile ja keskkonna erilisusele saime filmitud ühed „Supilinna Salaseltsi" kõige meeldejäävamad ja elutruumad kaadrid. Meid võeti vastu väga soojalt ning öövõtetest sõltumata suhtuti meie võttetiimi väga sõbralikult ja abivalmilt. Filmi peategelane Olivia Viikant ja filmis kaasa tegev Kaido Höövelson aka Baruto olid haiglas tehtud stseenidest samuti väga elevil. Kliinikumi ümbruses toimunud massistseene pidasid selles osalenud lapsed seni kõige põnevamateks ja meeldejäävamateks. Miks nii, saab juba järgmisel aastal filmis näha!"

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 August 2014

Esmaspäeval, 9. juunil tegid kliinikumi südamekirurgia ja angiograafia meeskond kaks endovaskulaarse aordiklapi proteesimise ehk kateetrikaudset aordiklapi implantatsiooni protseduuri (nn TAVI ehk transcatheter aortic valve implantation). Ühele patsiendile tehti protseduur südametipu kaudu ja teisele implanteeriti protees reiearteri kaudu. Protseduurid tehti patsientidele, kellel lahtine aordiklapi proteesimine oleks olnud nende tervislikku seisundit arvestades väga kõrge riskiga.

Südamekirurgide meeskonna eesotsas olid dr Toomas Hermlin ja dr Arno Ruusalepp. Dr Arno Ruusaleppa sõnul kulgesid mõlemad protseduurid ootuspäraselt, mõlemad patsiendid olid protseduuri järel heas üldseisundis. „Patsientide protseduurijärgne kulg on olnud ladus. Mõlemad patsiendid on ammu kodus ja tulevad järelkontrolli poole aasta pärast. Kuuldavasti pole siiani probleeme olnud ja nii see peakski olema," kommenteeris dr Ruusalepp.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 17 Juuni 2014

Niipea, kui sisekliinik veebruaris oma vanast majast asenduspindadele L. Puusepa 8 majja kolis, algas L. Puusepa 6 majas suuremahuline ehitus- ja rekonstrueerimisprotsess. Kuidas see sujunud on, küsis Kliinikumi Leht Hannes Danilovilt.

Kuidas ehitus kulgenud on, kas tõrgeteta ning ajaliselt graafikus?
Tegemist on 100 aastat vana maja remontimisega, seetõttu esineb ka ettenägematuid töid. Näiteks leiti hoone territooriumilt mitu kunagi kasutatud vedelkütte mahutit, mille likvideerimine võttis aega ja ka lisaraha. Ka on selgunud, et mõnede lagede ja katuse konstruktsioonid on halvemas seisus, kui projekti koostamisel arvati. Sellest hoolimata on renoveerimine täna ajaliselt graafikus ning me teeme pingutusi, et see ka nii jääks.

L. Puusepa 6 maja on kantud kultuurimälestiste registrisse kui näide 20. sajandi algul ehitatud historitsistlikus stiilis haiglakompleksist. Kui suured piirangud see seab rekonstrueerimisele?
Üsna suured, kõik, mida on vähegi võimalik jätta endisele kujule, ka jäetakse. See teeb renoveerimise aeganõudvamaks ja ka kallimaks. Lihtsam oleks näiteks kõik aknad ja põrandad ära vahetada, kuid muinsuskaitse piirangud seda ei luba ning enamik nendest taastatakse endisel kujul. Eriti puudutab see olemasolevaid kiviparkette ja ajaloolisi aknaid – fassaad peab jääma sellisele kujule, milline hoone oli siis, kui ta ehitati.

Kas vanad ja väärikad aknad jäävad kõik praegusel kujul alles?
Jah. enamik aknaid säilitatakse endisel kujul, mõned asendatakse tulekindlate akendega.

Mida hindate selle konkreetse hoone juures kõige keerulisemaks tööetapiks?
Kõige paremini saaks sellele küsimusele vastata pärast remondi lõppu. Algus on olnud keerulisem, kui planeeritud. Seda just erinevate ettenägemata tööde osas, mis on vaja olnud ära teha.

Mõned kuud tagasi võeti L. Puusepa 6 territooriumil maha mitmeid puid. Juuli keskel, kui lindude pesitsusaeg on lõppenud, toimub veel üks raie. Kas vana haljastus asendatakse uuega?
Jah, vana haljastus asendatakse uuega. Kogu majaümbruse haljastuse lahendamine ei olnud ehitusprojekti eesmärgiks. Selleks, et lahendada haljastus maja eest ja tagant tervikuna, tellisime kogu krundi territooriumile haljastusprojekti.
Haljastusprojektis on ette nähtud nii maja L. Puusepa tänava poolse fassaadi kui ka L. Puusepa 8 hoone poole jäävad puud langetada. Tänava äärde istutatakse 8 pärna, peauksest paremale ja vasakule kujundatakse erinevatest põõsastest sümmeetrilised põõsaste grupid. Keskmisele ümmargusele alale istutatakse lilled. Sellega muudetakse maja taastatud fassaad vaadeldavaks.
Maja tagant pargist võetakse maha 15–18 väheväärtuslikku puud. Juurde istutatakse 15 lehtpuud pargiteede ja Ümera tänava äärde ning 3 igihaljast puud L. Puusepa 8 hoone poole. Sillutatud pargiteede äärde kujundatakse sarnaselt esifassaadile 4 põõsaste gruppi. Maja puitosa poolsele küljele jääb kolm põõsaste gruppi.

On olnud kuulda infot, et seoses L. Puusepa 6 maja ehitusega võetakse ette ka parkimisprobleemi lahendamine. On see tõesti nii – kas juurde tuleb ka parklakohti?
Parklakohti on projekteeritud 64: maja ees 24, hoovis L. Puusepa 8 poolsel küljel 32, Ümera tänava poolsel küljel 4 ja tänava ääres 8 kohta.
Ei oskagi öelda, palju seal praegu parkimiskohti on, tundub, et pargitakse sinna, kus ruumi tundub olevat.

Kas L. Puusepa 6 maja valmib õigeks ajaks ning sügisel 2015 saab spordimeditsiini ja taastusravi kliinik sisse kolida?
Usun küll.

Lisatud: 17 Juuni 2014

Erinevates eluvaldkondades ja töösituatsioonides tuleb ette keerulisi ja ettearvamatuid olukordi. Nende lahendamisel saab tuge eetikakoodeksitest. Eesti tervishoiuvaldkonnas on kasutusel "Eesti arstieetika koodeks" ja "Õe eetikakoodeks". Ka kliinikumi juhtimisdokumentide hulgas on selliseid juhendeid: "Kliinikumi töötaja käitumine suhtlemisel töökaaslase, patsiendiga ja tema omastega" (JKL-100) ning "Kliinikumi töötaja kutsealase tegevuse eetilised juhised" (JKL-101).
Nende kõrvale on siis tekkinud veel üks. Miks?
Lõplikuks ajendiks millegi sellise tegemiseks sai mullune töötajate rahulolu küsitlus ja eriti sellesse kirjutatud vabade vastuste analüüs (tagantjärele täname veel kord kõiki vastajaid ja oma arvamuse avaldajaid). Sai selgeks, et eetilised küsimused on haigla keerulises tööelus väga olulised ja nendega peab tegelema.

Vaadanud üle nii ülalviidatud kui ka muid töösuhete reguleerimise aluseks olevaid dokumente (nt töökord (PKL-65), töölepingud, ametijuhendid jms), saime aru, et vaja oleks midagi muud. Mitte otse käskivat, keelavat või osundavat, nagu liiklusmärgid, vaid pigem motiveerivat. Kuigi üldisemad käitumisreeglid on välja kujunenud ja toimivad, peaks need ka sõnastama ning kirja panema, sest kirja pandu on selgem ja hõlpsasti levitatav ning edastatav. Nagu õpetavas haiglas kombeks, tutvusime kõigepealt kirjanduses ja teistes suurorganisatsioonides olemasolevaga ja pakkusime välja laiema väärtuste spektri, millest edaspidiste arutelude käigus jäi alles vaid kõige olulisem. Tähtsaks pidasime terviklikkust, selgust ja ühtmoodi mõistetavust. Ühel arutelul toodi esile, et see peaks olema midagi sellist nagu meie „Patsiendi õigused ja kohustused", kus on õiguste kõrval esitatud ka ootused patsientide käitumisele. Nii kujunes visioon töösuhteid reguleerivast heast tavast kahemõõtmeliseks – ootusteks kõigile töötajaile olenemata nende ametikohast või töö sisust (vasakul) ja neile lisanduvateks ootusteks kõigi tasandite juhtidele (paremal), kelle mõju tööõhkkonna kujunemisele on väga suur.

„Kliinikumi hea tava" peaks olema:
- nõuandev üldisemas käitumisviisis,
- toeks õigete valikute langetamisel,
- olulise meeldetuletamiseks,
- töötajate lojaalsuse ja ühtsustunde suurendamiseks,
- väärtuste ja reeglite ühtlustamiseks,
- väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks,
- eetilise kliima parendamiseks,
- õiguslikule regulatsioonile alternatiivi ja täienduse pakkumiseks,
- soovitusliku (oodatud) ja taunitava käitumise määratlemiseks,
- töötajate teadlikkuse tõstmiseks.

„Kliinikumi hea tava" ei tohiks olla aluseks konkreetsete isikute süüdistamiseks ja selle alusel ei hinnata juba tehtud tegusid. Dokumendi vorm sõltub eesmärgist jõuda võimalikult kõigini – töökohtadel kõigile paberkandjal kättesaadav ja harjumuspärane sarnasuse tõttu varasema patsiendiinfolehega. Milliseks kujuneb tava seda igapäevases praktikas kasutada, sõltub inimeste valmidusest neid norme järgida. Kontrolliks on iga töötaja südametunnistus ja teiste töötajate tähelepanelikkus või halvakspanu.

Hea tava dokumendi koostamisse olid kaasatud erinevad töögrupid ja kliinikute nõukogud. „Kliinikumi hea tava" koostamisest informeeriti ametiühinguid ning juhatus kinnitas selle 27. mail.

Mart Einasto, „Kliinikumi hea tava" ette valmistanud meeskonna nimel.
PS! Tänan kõiki kaasamõtlejaid ja -ütlejaid, kes hea tava sõnastamisel osalesid.

Lisatud: 17 Juuni 2014

19.–20. mail külastasid kliinikumi Euroopa Vähiinstituutide Organisatsiooni (Organisation of European Cancer Institutes – OECI) audiitorid. OECI eesmärk on integreerida Euroopa vähikeskuste tegevused ja teadustööd, et parandada vähiravi tulemuslikkust ja haigete elukvaliteeti. Eesmärgi täitmiseks on OECI välja töötanud vähikeskuste akrediteerimise programmi, mille läbimine annab tunnistust onkoloogiliste haiguste diagnostika, ravi ning õppe- ja teadustegevuse vastavusest OECI kvaliteedistandarditele. Hetkel koondab OECI organisatsioon 70 vähikeskust Euroopas, nendest 11 on akrediteeritud ja 17 akrediteerimisprotsessis (sh Tartu Ülikooli Kliinikum).

Kliinikumis käies kohtus OECI audiitorite grupp juhatuse ning hematoloogia-onkoloogia kliiniku administratsiooniga. Järgnesid külastused erinevatesse vähiravi osakondadesse, patoloogiateenistusse, radioloogiakliinikusse, IT teenistusse, geneetikakeskusesse, apteeki, personaliteenistusse. Eraldi kohtuti rinnavähi ja seedetrakti kasvajate konsiiliumitega, suitsetamisest loobumise nõustajatega, valuravi meeskonnaga, õendushoolduse osakonna töötajatega, õdedega, füsioterapeutidega, sotsiaaltöötajatega jne.

Audiitorite lõplik raport ja ettepanekud parendusteks saadetakse 2014. aasta septembriks. Kliinikumipoolse parendusplaani alusel valmib otsus kliinikumi kui vähikeskuse akrediteerimise staatuse kohta.
OECI akrediteerimisprotsess koosneb kümnest etapist. Kliinikum on praeguseks läbinud seitse. Akrediteerimisprotsessi juhivad kliinikumi juhatus, hemotoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja prof Hele Everaus, direktor dr Peeter Padrik, ülemõde Mari-Leen Varendi ning projekti koordinaator Jane Freimann.

Lisatud: 16 Juuni 2014

Kliinikumi visioon on olla tõhusalt tegutsev, tõenduspõhisusest lähtuv euroopalik ülikoolihaigla, mis on tihedalt seotud teaduse ja innovatsiooniga. Visioonist lähtuvalt on kliinikum võtnud endale missiooni tagada Eesti meditsiini kestmine ja areng läbi kõrgetasemelise integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö. Seda eesmärki täidavad igapäevaselt kliinikumi koosseisus olevad 17 kliinikut, sh 43 statsionaarset osakonda 971 voodikohaga, ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2013. aastal tuli kliinikum seatud eesmärkide ja kohustuste täitmisega hästi toime, eelarve hoiti tasakaalus, ravi rahastamise lepingumaht ja osutatud tervishoiuteenuste maht kasvas, eriarstiabi turuosa püsis eelmise aasta tasemel, täiendati kvaliteedi juhtimise meetodeid.

Ambulatoorne arstiabi

Ambulatoorseid eriarsti vastuvõtte toimus kokku 464 709, mis kasvas 7 079 vastuvõtu võrra. Erialati suurenes vastuvõttude arv androloogias, üldkirurgias, veresoontekirurgias, neuroloogias, silmahaigustes, gastroenteroloogias, reumatoloogias, sisehaigustes, ortopeedias (sporditrauma) ja meditsiinigeneetikas.

_{Joonis 1. Ambulatoorsed vastuvõtud}

Patsientide paremaks teenindamiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks suurendati õe ja ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude arvu ning avati uusi vastuvõtte. Iseseisva õendustegevuse kasvamine ja arendamine õenduspädevuse piires on vähendanud arstide töökoormust mitmetel erialadel. See on võimaldanud teha rohkem esmaseid vastuvõtte ja parandanud ambulatoorse arstiabi kvaliteeti. Õe iseseisvaid vastuvõttude oli 2013. aastal 70 173, mis moodustas 15% arsti vastuvõttudest. Õe koduvisiite ja koduõenduse visiite oli 9 696, nende maht suurenes 11%.

_{Joonis 2. Õdede iseseisvad vastuvõtud}

Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) toodi kiirabi poolt või pöördus ise 43 134 patsienti, neist 35 525 (82%) said ambulatoorset arstiabi ja 7 609 (18%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 118 haigele, nendest üle poole olid traumadega. Pöördumiste arv EMO-sse langes 790 patsiendi võrra ehk keskmiselt 2 patsiendi võrra päevas.

Loe edasi...

Lisatud: 19 Mai 2014

Emakeelse arstiteaduse jätkusuutlikkuse toetamiseks annab kliinikum alates 2011. aastast välja preemia parimale ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklile. Preemiakonkurssi tulemusel hindas ajakirja toimetuskolleegium parimaks artikliks:
Moor R, Julge K, Kivivare M, Puks K, Putnik U, Kahre T, Vasar M. „Tsüstiline fibroos – Eesti patsientide kliinilised andmed 2011. aastal". Eesti Arst 2013; 92(4):186–94. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest selle põhiautorile. Kandidaate võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu ülikooli kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul.

Reet Moor, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-resident: „Artikli eesmärgiks oli anda ülevaade tsüstilise fibroosi patsientide hetkeolukorrast Eestis. Tänu kaasaaegse ravi kättesaadavusele ja järjepidevusele on meie patsientide keskmine vanus võrreldes 1993. aastaga tõusnud ligi kaks korda ning 40 protsenti neist on jõudnud täiskasvanuikka. Kahjuks hilineb haiguse diagnoosimine võrreldes teiste Euroopa riikidega, seda kindlasti ka seetõttu, et tsüstiline fibroos ei kuulu Eestis vastsündinutel skriinitavate haiguste programmi.
Tänan kolleege Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikust ja geneetikakeskusest ning Tallinna Lastehaiglast, kellega koostöös antud artikkel valmis, samuti patsiente ja nende raviarste. Eesti Arsti tunnustus on kindlasti meile kõigile väga oluline."

Lisatud: 19 Mai 2014

25. aprillil avati Tartu ülikooli muuseumis meditsiiniteemaline näitus "PEA ASI: maailm õlgadel". Näitus kutsub mõtisklema selle üle, kuidas tajume maailma meie ning kuidas näeb maailm meid.

Peale keskenduv näitus räägib nii erinevatest meeleelunditest, näost ja miimikast kui ka organitest, mida inimesel, erinevalt loomariigi esindajatest, olemas ei ole või mille funktsioone inimesed tunnetada ja kasutada ei oska.
Näituse ettevalmistamisel ja loomisel lõi kaasa ka Tartu ülikooli kliinikum. Näituse raames saab mitmekülgse peateemalise ekspositsiooniga tutvuda kliinikumi neljas erinevas majas – L. Puusepa 8, N. Lunini 6 ja Raja 31 fuajeedes ja koolituskeskuses L. Puusepa 2.

Lisatud: 26 Märts 2014

28. veebruaril allkirjasid kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur, MTÜ Terve Võrumaa juhatuse esimees Tiit Tõnts ja Lõuna-Eesti Haigla AS juhatuse liige Arvi Vask lepingud, millega kliinikum ostis Lõuna-Eesti Haigla aktsiate kontrollpaki ja Lõuna-Eesti Haiglast sai kliinikumi tütarettevõte.

Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haiglat seovad aastatepikkused koostöösidemed ja 2006. aastast ka partnerluslepe. „Kliinikum peab kogu Kagu-Eesti tervishoiu arengu aspektist väga oluliseks ühe tugeva üldhaigla olemasolu piirkonnas. Ühinemise strateegiline eesmärk on tagada Lõuna-Eesti Haigla areng jätkusuutlikuks üldhaiglaks, mis oleks suuteline tagama kliinikumi standarditele vastavat kvaliteetset eriarstiabi mitte ainult Võru maakonna, vaid ka laiemalt Kagu-Eesti elanikele," ütles Siigur. „Kõik teed ei pea otse ja alati Tartusse viima. Mis võimalik ja mõistlik, tuleb kohapeal toimetada, ning tehnoloogia areng annab selleks järjest enam võimalusi, kus uuringu tehniline pool viiakse läbi kohapeal, tulemused interpreteeritakse aga Tartus" lisas Siigur.

Arvi Vask kinnitab, et kliinikumi asumine osanike ringi annab haiglale kindluse edasiseks arenguks. „Tihe koostöö kliinikumiga annab meile kvaliteedigarantii. Heameelt teeb, et ühistest arenguplaanidest räägivad nii arstid kui ka õenduspersonal," rääkis Vask.

Pärast ühinemisprotseduuri lõpuleviimist valitakse Lõuna-Eesti Haigla uus nõukogu, kellele juhatus koostab ja esitab kinnitamiseks haigla arengukava ning järgmise kolme aasta investeerimisplaani.

Lisatud: 26 Märts 2014

28. veebruaril, kui tähistati ülemaailmset haruldaste haiguste päeva, tegi minister Taavi Rõivas visiidi Tartumaal asuvasse Tammistu perekeskusesse. Kuna perekeskus tegutseb ajaloolises Tammistu mõisas, tutvus minister mõisa taastamistööde ja tulevikuplaanidega ning samuti perekeskuse sisuliste tegevustega. Perekeskuse tegevust koordineerib Eesti Agrenska Fond, mis on tütarfond suurele Agrenska Fondile Rootsis, mille patrooniks on Rootsi kuninganna Silvia. Eesti fondi patroon on presidendiproua Evelin Ilves.

Taavi Rõivase sõnul on sellised pere- ja tegevuskeskused väga vajalikud: „SA Eesti Agrenska Fond on sotsiaalministeeriumi oluline koostööpartner teenuste osutamisel puudega lastele ja nende peredele, sealhulgas perekeskse rehabilitatsiooni ja puudega laste hoiuteenuste osutamisel ning mitte-meditsiinilise info levitamisel harvaesinevate haiguste kohta. Tegevuskeskused annavad võimaluse erivajadustega inimestel tunda ennast väärtusliku ja vajalikuna ühiskonnas."

Sihtasutus Eesti Agrenska Fond on asutatud 2003. aastal. Fondi eesmärgiks on olla kaasaegne puudega lastele ja nende peredele suunatud nõustamis- ja arenduskeskus Eestis. Eesti Agrenska peamisteks tugiteenusteks on perenõustamine, toimetuleku- ja tööõpe, aitamaks puudega lapsel kasvada täiskasvanuks, ja lapsehoiuteenus ehk ajutine hoideteenus puudega lapse perele. Eesti Agrenska Fond lähtub oma tegevuses puudega inimestele võrdsete võimaluste loomise põhimõttest – alates varasest lapseeast kuni osalemiseni tööturul.

Tammistu perekeskus asub Tartu vallas ning vald koos Eesti Agrenska Fondiga on seadnud eesmärgi tagada iga-aastaselt vähemal 20 väikesema konkurentsivõimega töötajale tööpraktika võimaldamise – tekitades niimoodi võimaluse alustada tööd ettevõtetes, kus hetkel napib töökäsi või on puudu koolitusvõimalustest kohapeal.
Tööharjutuskeskuse tööga on esialgu võimalik tutvuda kolm korda nädalas esmaspäeviti, teisipäeviti ja neljapäeviti kella 10.00 – 15.00 Tartumaal Tartu vallas Tammistu mõisas.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 Märts 2014

2004. aastal asutati Tartus lahkunud professor Mart Kulli eestvedamisel MTÜ Eesti Meeleelundite Rehabilitatsiooni Keskus Audiere, mille ülesandeks sai Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku erinevate teadusprojektide toetamine, eelkõige aga nn implanteerimisprojekti toetus.

MTÜ Audiere eesmärgiks on meeleelundkonna- ja kõnepuuetega seonduvalt sotsiaalhoolekande toetamine, heategevuslik Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku tegevuse toetamine ning meditsiinialaste arendus- ja teadusprojektide toetamine avalikes huvides.

MTÜ Audiere juhatus on kolmeliikmeline, sinna kuuluvad Sirle Karu, Elis Kuusk ja Anne Maisvee. Anne Maisvee sõnul on praegu nende ühingu esmane eesmärk lisaks Audiere stipendiumi fondi täiendamisele leida raha, et kõik sisekõrva implantaadi korralist protsessori vahetust ootavad lapsed saaksid uue ning ajakohase abivahendi. Uue protsessori hind on keskmiselt 10000 eurot, sellest 90% tasub patsiendi kohalik omavalitsuse sotsiaalhoolekanne. 1000-eurost omaosalust ei saa kahjuks paljud Eesti pered endale lubada, sestap on MTÜ Audiere ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond koostöös Läti magusatootjaga Laima käivitanud kampaania, mille käigus kogutakse raha implantaadi saanud laste protsessorite vahetuseks – ostes märtsis ja aprillis Selga küpsiseid, saab iga maiustaja seeläbi lapsi aidata.

Sisekõrva implantaat on kõrgtehnoloogiline abivahend, mis õigeaegsel paigaldamisel võimaldab kurdina sündinud või kurdiks jäänud lastel õppida kuulma ja kõnelema. Suur osa implantaadi saanud lastest õpib tänu siirikule kuulma ja nii areneb ka nende kõne õigeaegselt sellisele tasemele, mis võimaldab neil minna tavalasteaeda ja –kooli ning saada haridust kuuljatega võrdsetel alustel. Iga seitsme aasta järel toimub implantaadi peavälise satelliitvahendi ehk protsessori vahetus. Sel aastal ootab protsessori vahetust 5, järgmisel aastal juba 22 last.

MTÜ Audiere teeb koostööd väga erinevate asutuste ja ettevõtetega – korraldatakse heategevuslikke õhtusööke, kontserte, üritusi ning mitmesuguseid kampaaniad. Tänavu täitub Audierel 10. tegevusaasta, mida tähistatakse aprillis, samal ajal, kui juba teistkordselt antakse üle audioloogia eriala õpingute stipendium.

Lisatud: 19 Veebruar 2014

Tartu Ülikooli Kliinikum on küsinud asutajailt loa Lõuna-Eesti Haigla aktsiate kontrollpaki ostmiseks, millega Võru külje all Meegomäel paiknev haigla saaks kliinikumi tütarettevõtteks.

Kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul saavad haiglad pärast asutajailt nõusoleku saamist sõlmida tehingu enamusosaluse ostmiseks. Seejärel esitavad haiglad koondumisteate konkurentsiametisse, et saada luba protsessiga edasiminemiseks. Kui konkurentsiamet on loa väljastanud, nimetavad osapooled Lõuna-Eesti Haigla uue nõukogu, kes hakkab välja töötama haigla arengukava.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul suureneb kliinikumi kohalolek Võrumaal ning maakonna elanikud võivad olla kindlad, et kvaliteetne arstiabi on senisest veelgi paremini tagatud. „Ülikooli lõpetava noore arsti jaoks on Tartu Ülikooli Kliinikumi kontsernis olev haigla atraktiivsem tööandja kui eraldiseisev üldhaigla," ütles minister. „Otsus võrgustuda tagab kvaliteetsete tervishoiuteenuste osutamise Võrumaal ka tulevikus." Rõivas avaldas lootust, et kliinikumi investeeringuga Võru haiglasse lõpevad spekulatsioonid haigla tuleviku üle.

Sotsiaalminister Taavi Rõivase sõnul on tegemist esimese olulise sammuga Eesti haiglate võrgustumise suunas.

AS Lõuna-Eesti Haigla kuulub MTÜ-le Terve Võrumaa, mille liikmeteks on 13 Võru maakonna omavalitsusüksust. MTÜ üldkoosolekul olid kõik liikmed 51% aktsiate võõrandamise poolt SA Tartu Ülikooli Kliinikumile.

Lisatud: 27 Jaanuar 2014

Veebruaris käivitub eHL-is patsientide e-postile meeldetuletuste saatmine eesootava ambulatoorse vastuvõtu kohta.
Meeldetuletuse saatmiseks peab eHL-is olema sisestatud patsiendi kontaktandmetesse tema elektronposti aadress. Samas kohas tuleb sisestada märge, et patsient on avaldanud soovi meeldetuletuse saamiseks. Vastuvõtu infot sisaldav e-kiri saadetakse patsiendile automaatselt kaks päeva enne vastuvõtuaega.

Automaatselt e-kirjaga edastavate meeldetuletustega samaaegselt hakkab tööle funktsionaalsus, mis võimaldab saata meeldetuletust koheselt peale broneeringu tegemist patsiendi e-postile. Lisaks on võimalik sama meeldetuletus trükkida paberile vastuvõtuaja broneerimise järel.

Täpsema info meeldetuletuste kohta ja kasutajajuhendid edastab Informaatikateenistus kõigile eHL kasutajatele e-posti teel.

Palume informaatikateenistuse poolt saadetavad e-kirjad hoolega läbi lugeda!

Karin Orason,
Informaatikateenistus

Lisatud: 10 Jaanuar 2014

17. detsembril avati Kliinikumi Lastefondi eestvedamisel hematoloogia-onkoloogia kliinikus vähihaigete laste rõõmuks püsinäitus tuntud raadiomehe ja hobifotograaf Alari Kivisaare loodusfotodega.

Näituse valmimist toetas fotode lõuenditeks vormistamisega Nordic Digital AS (Photopoint).

Lisatud: 19 Detsember 2013

Alates 12. detsembrist 2013. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige prof Aadu Must. Prof Aadu Must  asendab senist nõukogu liiget emeriitprofessor Ennu Seppa.

Aadu Must on sündinud 25. märtsil 1951. aastal Pärnus. 1969. aastal lõpetas ta Tartu 7. Keskkooli ajaloo eriklassi ning 1976. aastal cum laude ajaloo eriala Tartu Ülikoolis. Samal aastal asus ta TÜ ajaloo osakonna õppejõu kohale. 1986. a. kaitses ajalookandidaadi kraadi teemal "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik, 1833–1983".

Aadu Must on Tartu Ülikooli õppejõud alates 1976. aastast ning professor alates 1997. aastast.  Tema teadusliku uurimistöö põhisuunad on Eesti ajaloo allikad ja arhiivindus.

Aadu Must oli aastatel 1999-2007 Tartu Linnavolikogu liige (esimees 2001-2007, 2009-2011, alates 31.oktoober 2013) ja Riigikogu XI ja XII koosseis liige.

Ta on ajakirja „Kleio" (alates 1998. aastast "Ajalooline Ajakiri)" taasasutaja ja peatoimetaja (1989 – 2003). Ta on Akadeemilise Ajalooseltsi, Eesti Arhiivinõukogu, Õpetatud Eesti Seltsi, Eesti Arhivaaride Ühingu ning Rotary Tartu Toome Klubi liige.

Aadu Must on raamatute „Põrgu värk: ajalootuulest ja põrguluulest" (Tartu, 2001); „Eestlaste perekonnaloo allikad" (Tartu, 2000), "Sindi linn ja 1. Detsembri nimeline Vabrik 1833 –1983" (1985), autor, ta on koostanud ja toimetanud mitmeid ajalooväljaandeid.

Aadu Musta on tunnustatud järgmiste autasudega: Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk, Poola Vabariigi Teeneteordeni rüütlirist, Hollandi Oranje-Nassau ordeni II klass, Tartu Raepreemia.

Aadu Must on abielus ning nelja tütre isa.

Lisatud: 10 Detsember 2013

Alates 3. septembrist alustab silmaarst Aleks Kree Lõuna-Eesti Haiglas ambulatoorseid vastuvõtte. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes tegeleb silma eesmise osa ning silmapõhja haiguste diagnostika ja raviga. Ta omab kogemusi keerulisemate silmatraumade käsitlemisel.

Dr Aleks Kree vastuvõtt on Lõuna-Eesti haiglas Meegomäel, haiglamaja IV korrusel.

Kabinet on varustatud silmahaiguste uuringuteks vajaliku aparatuuriga.

Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda telefonil   731 9100 või Lõuna-Eesti haigla registratuuris.

Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00 - 16.00.

Novembrikuus lisanduvad täiendavad vastuvõtud, mille kohta saate informatsiooni kliinikumi registratuurist telefonil 7319 100.

Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis.

Vastuvõtule registreerimine telefonil 7319 100 või Lõuna-Eesti haigla registratuuris.