Lisatud: 24 September 2015

20.–23. augustil toimus Tartus IX Rahvusvaheline Balti Spordimeditsiini konverents, kus osalesid spordiarstid, ortopeedid, traumatoloogid, perearstid, taastusarstid, füsioterapeudid, treenerid jt spetsialistid. Konverents oli seni toimunud Balti spordimeditsiini-alastest konverentsidest osavõtjate poolest suurim. Konverentsi külastas üle 300 osaleja 18-st erinevast riigist.

Konverentsil esinesid rahvusvaheliselt tunnustatud lektorid USA-st, Portugalist, Saksamaalt, Itaaliast, Soomest, Hollandist, Poolast, Lätist, Leedust ja Eestist. Teemad, mida käsitleti, keskendusid noor-, tipp-, nais- ja harrastussportlastel sagedamini esinevatele terviseprobleemidele. Erilise tähelepanu pälvis ülekoormusvigastuste temaatika lastel ja noorukitel.

Eraldi plenaarsessioon oli pühendatud kehalise aktiivsuse olulisusele ja selle rollile haiguste ennetamisel ja ravil. Avapäeval toimus Euroopa Sporditraumatoloogide Assotsiatsiooni toetusel sporditraumatoloogia-alane sessioon. Konverentsi raames toimusid mitmeid praktilised töötoad, sh elustamise ja sporditraumade esmaabi praktiline koolitus.

Konverentsi korraldas Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Spordimeditsiini SA, Eesti Spordimeditsiini Föderatsioon, Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts, Euroopa Sporditraumatoloogide Assotsiatsioon, Eesti Olümpiakomitee ja Rahvusvaheline Olümpiakomitee.

Lisatud: 24 September 2015

10. septembril sõlmisid Tartu Ülikooli Kliinikum ja Taiwani Rahvuslik Ülikooli Haigla koostööleppe kahe ülikoolihaigla vahelise koostöö arendamiseks. Koostöö eesmärk on edendada Tartu ja Taiwani ülikoolihaigla õppetööd ja akadeemilist teadustööd.

Koostööleppele kirjutasid alla Hong-Nerng-Ho ja kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur.

Lisatud: 24 August 2015

Meeldivaks traditsiooniks on saanud tervitada sügisel kliinikumis tööd alustavaid residente. Sel aastal ootame värskeid kolleege 2. septembril kell 12.00 kliinikumi koolituskeskuse õppeklassis (aadressil L. Puusepa 2, 1. korrusel).

Pakume kohvi ja värskeid pirukaid ning tutvustame Tartu ülikooli kliinikumi. Residente tervitavad juhatuse esimees Urmas Siigur ja kliinikumi ülemarst Margus Ulst.

Kuivõrd residendina töötamine erineb paljuski senikogetud üliõpilaselust ning paljudel ei ole ka eelnevat töötamise kogemust, tutvustab personaliteenistuse direktor Siiri Toomiste haigla tööaja, puhkuste ning tasustamise korda, et edasine koostöö tõrgeteta sujuks. Informaatikateenistuse infraosakonna spetsialist Mirlian Saks tutvustab haigla andmebaasidega töötamise tehnilist poolt. Dr Vivika Adamson räägib hügieeninõuetest ning infektsiooni puudutavatest olulistest nüanssidest, mis meie kõigi tööd igapäevaselt puudutavad ja mõjutavad ning avalikkussuhete juht Kristi Tael räägib meediasuhtlusest ning asjaoludest, mida ajakirjanikega suheldes silmas pidada ja meeles hoida.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 August 2015

Välisministeerium rahastab arengukoostöö valdkonna raames kliinikumi projekti „Arstiabi kvaliteedi arendamine Moldovas". Projekti eesmärk on juurutada kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse loomisel saadud kogemused ja teadmised kliinikumi projektipartnerite juures Moldovas.

Moldova infektsioonikontrolli kvaliteet vajab täiustamist, seda nii teadmiste, oskuste kui ka metoodika osas. Paljudes haiglates ei järgita infektsioonikontrolli reegleid ning personali teadmised haiglanakkuste kontrollist on kasinad, mistõttu ei olda olukorraga ka rahul. Murekohtade lahendamiseks on vaja parandada arstide, õdede ja hooldajate väljaõpet alates igapäevasest patsiendi hoolduse metoodika küsimustest ja jäätmekäitlusest. Eesmärk on luua senisest parem koostöö infektsioonikontrolli meeskonna ja meditsiinipersonali vahel, sest järjepidev või pisteline patsiendi hoolduse praktika kontrollimine (eelistatult infektsioonikontrolli meeskonna juhendamisel) võiks tuua muutused ja parandada olukorda.

Kliinikumi infektsioonikontrolliteenistuse direktori Matti Maimetsa sõnul on haiglanakkused Moldovas suureks probleemiks. „Kuna haiglanakkuste registreerimine on Moldovas alles lapsekingades, puuduvad täpsed statistilised andmed, mis annaksid aimu probleemi ulatusest. Ametlik statistika ning Nicolae Testemitanu ülikooli haiglanakkuste labori poolt tehtud epidemioloogilised uuringute tulemused lahknevad üksteisest oluliselt. Kuna haigestumusi ei registreerita, ei analüüsita ka mikroobitüvesid, nende iseärasusi jne," selgitas dr Maimets. „Teine muret tekitav seik on mikroobitüvede kõrge antibiootikumresistentsus, mis ulatub isegi 80–90%ni penitsilliini ja tsefalosporiinide puhul."

Kliinikumil on varasemad koostöösidemed projektipartneriga, mis on realiseerunud moldovlaste õppekäikudena Tartusse. Kuivõrd hospitaalinfektsioon on Moldovas tõsine probleem, ning kliinikumil on arvestatav kogemustepagas nimetatud valdkonnas, tekkiski Moldova esindajail kliinikumi infektsioonikontrolli meeskonnaga tutvudes soov koostööks antud valdkonnas. Moldova partner on väljendanud soovi veelgi laiemaks koostööks tulevikus, näiteks arstide jätkukoolitamisel.

Projekti rahastab Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest. 

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Juuni 2015

26. veebruaril viis dr Leho Rips koos dr Madis Rahuga spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskuses läbi meniski implantaadi paigaldamise operatsiooni. Meniski implantatsiooni tehti kliinikumis esmakordselt.

Patsiendiks oli 30ndates aastates meesterahvas. Olgugi, et lõikus viiakse läbi artroskoopiliselt, on tegemist tehnilise poole pealt keerulise operatsiooniga. „Kõnealuse patsiendi operatsioon kestis ligikaudu kaks tundi ning lisaks meniski implantaadi paigaldamisele taastati tal ka ristatiside. Operatsioon toimus päevakirurgias ning sealt suunati patsient edasi taastusravi osakonda," selgitas dr Rips.

Nii Eestis kui kogu maailmas on artroskoopiline põlvemiski eemaldamine kõige sagedamini tehtav ortopeediline lõikus. Meniski eemaldamine kõrvaldab enamasti liigesest ka valu, ent võib põhjustada põlveliigese kulumist. Kui artroos pole veel kujunenud ja meniskist on 1/3 säilinud, saab kaaluda implantaadi paigaldamist. Kasutatud meniskiimplantaat Actifit on polüuretaanist meniskikujuline implantaat, mis õmmeldakse puuduva meniski asemele. Kõnealune implantaat on struktuurilt justkui meekärje moodi svamm, mis täitub patsiendi enda vere ja rakkudega. Kui operatsioonijärgne periood ja taastusravi kulgeb ootuspäraselt, moodustub implantaadist uus meniskisarnane kude, mille ülesandeks on sarnaselt meniskile kaitsta kõhre vigastuste eest, olla liigese amortisaator ja tagada liigese parem stabiilsus.

Sporditraumatoloogia keskuse ortopeed dr Rips selgitas, et patsiente, kellele selline protseduur tehakse, valitakse hoolega: „Patsient peab olema noor, füüsiliselt aktiivne ja tugev ning väga koostööaldis, sest taastumiseks tuleb aega arvestada umbes aasta. Implantaat annab häid ravitulemusi just noorte ja aktiivsete patsientide puhul. „Meniski implantaadi saanud patsiendi puhul oli tegemist ennekõike elukvaliteeti muutva lõikusega. Selge, et me hea meelega teda näiteks jalgpalliplatsil mängimas ei näeks," kommenteeris dr Rips.

Mujal maailmas on põlvemeniski implanteerimise operatsioone antud implantaadiga tehtud alates 2009. aastast professor Rene Verdonki eestvedamisel. Eestis hetkel see lõikus veel Haigekassa hinnakirjas ei ole.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Mai 2015

Et toetada ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikust ning arendada eestikeelset teaduskeelt, annab kliinikum alates 2011. aastast välja preemia parimale artiklile, mis on ilmunud ajakirjas Eesti Arst.

Konkursi tulemusena hindas toimetuskolleegium parimaks artikliks Vahi P-S, Kals M, Kõiv L, Braschinsky M. Operatsiooni eel tehtud kortikosteroidsüsted on seotud karpaalkanali sündroomi kirurgilise ravi halvema kaugtulemusega. Eesti Arst 2014; 93(6):324-329.

Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest selle põhiautorile. Kandidaate võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul.

Dr Mark Braschinsky: „Edukal, sisukal ja tähendusrikkal teadustööl on mitmeid aluseid. Kõik algab ideest, hüpoteesist. Kliinilises teaduses tekib see sageli praktikast enesest, aga ka valdkonna taustteadmistest ja kogemusest. Hüpoteesi innovaatilisus eeldab samas piisavat julgust esitada küsimust, mille vastus võiks muuta väljakujunenud praktikat. Eesmärgiks on inimeste parem elukvaliteet, eelduseks aga tõenduspõhine ravi. Järgmine ja mitte vähem oluline faktor on sellise meeskonna moodustamine, kel on tahe ja motivatsioon põhjalikuks ja metoodiliseks tööks, et vastata esitatud küsimusele. Sel põhjusel on uuringu tulemustel arvestatav potentsiaal avaldada mõju igapäevasele praktikale ja muuta teatud paradigmasid. Antud projekt sisaldas kõiki ülalmainitud komponente. Mul oli suur au juhendada sellist meeskonda ja kogu meeskonna nimel on veelgi suurem au saada tunnustatud. Tänan häid kolleege meeldiva ja konstruktiivse koostöö ja Eesti Arsti parima teadusartikli preemia eest!"

Lisatud: 21 Mai 2015

Aprillikuu lõpus, kui senise kliinikumi nõukogu liikme prof emer Heidi-Ingrid Maaroosi volitused lõppesid, kuulub kliinikumi nõukogusse professor Raul-Allan Kiivet.

Raul-Allan Kiivet lõpetas Tallinna 7. Keskkooli 1977. aastal ning Tartu ülikooli arstiteaduskonna cum laude 1985. aastal. Astal 1988 kaitses ta professor Lembit Allikmetsa juhendamisel meditsiinikandidaadi väitekirja ja 1999. aastal doktoriväitekirja farmakoepidemioloogia alal Karolinska Instituudis Rootsis.

Professor Kiivet on töötanud Tartu ülikooli arstiteaduskonnas alates 1985. aastast. Aastail 1992–2006 oli ta Ravimiametis nõunik. Alates 1996. aastast on ta Tartu ülikooli arstiteaduskonna tervishoiu instituudi tervishoiukorralduse õppetooli professor. Aastast 1998 Tartu ülikooli arstiteaduskonna tervishoiu instituudi juhataja. Aastail 2000–2006 oli professor Kiivet arstiteaduskonna internatuuri ja residentuuri prodekaan.
Aastail 2007–2009 töötas professor Raul-Allan Kiivet Maailma Terviseorganisatsiooni WHO ravimite prekvalifikatsiooni programmis.

Tema teadusliku ja administratiivse tegevuse ampluaa on lai, ta on olnud Eesti Teaduste Akadeemia rahvastiku ja rahvatervise nõukogu liige, Eesti Teadusfondi arstiteaduse ekspertkomisjoni liige, Tartu ülikooli rahvatervise kraadinõukogu esimees ning Euroopa teadustehnoloogiakoostöö komitee ja Euroopa Ravimiagentuuri inimesel kasutatavate ravimite komitee liige. Ta on olnud SA Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige aastail 2001–2007.

Professor Kiiveti teadustöö on keskendunud farmakoepidemioloogiale, tervishoiuteenustele ja tervishoiuökonoomikale.

Lisatud: 21 Mai 2015

Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja ja Tartu ülikooli arstiteaduskonna traumatoloogia ja ortopeedia dotsent Aare Märtsonile anti Vietnami Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikooli külalisprofessori tiitel.

Dotsent Aare Märtson on korduvalt Vietnamis sealseid kolleege ja doktorante koolitamas käinud ning neid ka Tartus vastu võtnud. Ta panustab ka kohalike meditsiinitöötajate täiendusõppesse, mille sisuks on operatsioonide juhendamine, uute tervisetehnoloogiate juurutamine ja teaduslike metoodikate õpetamine.

Muuhulgas on dotsent Märtson aidanud kohalikke arste liigese endoproteesimise operatsioonide tegemisel. Vastse külalisprofessori sõnul on liigese vahetamise kirurgia Euroopas ja Eestiski suhteliselt levinud, kuid kallis. Seetõttu ei ole vaesemad riigid suutnud sellesse tehnoloogiasse kuigi palju panustada. „Nii puudub vietnamlastel operatsioonide kogemus, kuigi neil on väga head teoreetilised teadmised," sõnas Märtson.

Auavaldus tehti teatavaks Tartu ülikooli delegatsiooni viibimisel Hue meditsiini- ja farmaatsiaülikoolis. Nimetatud ülikoolist õpib Tartu ülikoolis kaks doktoranti. Senine koostöö on toimunud peamiselt ortopeedia, patofüsioloogia, reproduktiivmeditsiini ja stomatoloogia valdkonnas.

Lisatud: 21 Mai 2015

Märtsikuu lõpus tegid kliinikumi arstid esmakordselt Eestis kõhunäärme ehk pankrease ja neeru samaaegse siirdamise operatsiooni 46-aastasele mehele. Patsient on aastaid põdenud I tüüpi diabeeti ehk suhkruhaigust ning selle tõttu tekkinud raske neerukahjustuse tõttu vajas ta neerusiirdamist. Pankrease siirdamise eesmärk oli diabeedi ravi. Mees oli organsiirdamise ootelehel alates eelmise aasta oktoobrist.

Operatsioonimeeskonda juhtis dr Marko Murruste. Dr Murruste sõnul möödus patsiendi esmane operatsioonijärgne periood kulgenud rahuldavalt. Maikuu seisuga läheb patsiendil rahuldavalt – nii pankrease kui ka neeru funktsioon on korras ning patsient insuliini tarvitama ei pea.

Aktiivsed ettevalmistused kõhunäärme siirdamiseks algasid kliinikumis kolm aastat tagasi. Alates sellest ajast on kirurgide meeskond osalenud koolitustel erinevates Euroopa kirurgiakeskustes.

Praegu on arstide vaateväljas veel üks suhkruhaigusest tingitud neerukahjustusega patsient, kelle puhul kaalutakse kõhunäärme ja neeru siirdamise ootelehele võtmist. Dr Murruste sõnul vajab Eesti suuruses riigis pankrease siirdamist hinnanguliselt 5–10 patsienti aastas.

Kliinikumi ülemarst Margus Ulst tunnustab kirurgide tööd: „Tuleb südamest kiita operatsioonimeeskonda ja dr Murrustet, kes põhjalikult ja pühendunult uurisid maailmakogemust Eestis uudse ravimeetodi juurutamiseks. Tartu arstide raviarsenali on sellega lisandunud veel üks tehnika raskete haiguste ravimiseks".

Lisatud: 23 Märts 2015

Kliinikumi preemiaga tunnustatakse teenekaid eesti arste, kes oma silmapaistva tegevusega on andnud olulise panuse Eesti tervishoiu ja ühiskonnaelu arengusse, on kaasa aidanud eesti tervishoiu maine tõstmisele üldsuse silmis ning eesti inimese tervise parandamisele.

Vastavalt preemiastatuudile on kandidaatide esitamise õigus kõikidel Eesti tervishoiuasutustel ja erialaseltsidel, Tartu Ülikooli arstiteaduskonnal, Eesti Arstide Liidul ja Eesti Haiglate Liidul. Iga institutsioon saab üles seada ühe kandidaadi. Vastavalt statuudile võib ühele isikule preemia määrata üks kord.

Kliinikumi preemia antakse tänavu välja juba seitsmeteistkümnendat korda, eelnevail aastatel on preemia laureaadiks valitud prof. emer. Arvo Tikk, prof. emer. Endel Tünder, prof. emer. Vello Salupere, prof. emer. Ain-Elmar Kaasik, dr Vello Ilmoja, prof. Toomas Sulling, prof. emer. Lembit Allikmets, prof. emer. Karl Kull ja prof. emer. Rein Teesalu, dots. emer. Jüri Samarütel, dr Kaljo Mitt ja dr Urmo Kööbi, prof. emer Tiit Haviko, dr Andres Ellama, prof. Ants Peetsalu ja dots. emer. Silvia Russak.

Preemiakandidaatide andmed palume saata koos kirjaliku elulookirjelduse ja lühikese põhjendusega 20. aprilliks 2015 e-posti aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Kliinikumi preemia annab laureaadile üle juhatuse esimees Urmas Siigur 22. mail Tartus Dorpati keskuses toimuval kliinikumi konverentsil.

Lisatud: 23 Veebruar 2015

Tere!
Andrei saabus tagasi ja kui ta lahkudes oli raskes seisundis, siis tagasi tuli ta elusa ja tervena!

Tänan teid väga, aitäh teie riigi presidendile, aitäh Eestile! Teiepoolset abi, mida meie riigile ja sõduritele annate, ei unusta ukrainlased kunagi! Teie tegusid teavad ja mäletavad meie lapsed ja lapselapsed.

Eesti on väike riik, kuid seal elavad lahked, osavõtlikud ja intelligentsed inimesed! Neil inimestel on suur süda! See on tõeline euroopalik käitumine!

Ma loodan, et ka meil on lähitulevikus võimalik luua oma riik, võita agressor, korruptsioon ja ehitada üles tõeline Euroopa riik!

Tänan teid ja kõiki inimesi, kes aitasid mu venda! Tänan kõiki arste, õdesid ja kõiki teisi kliinikumi töötajaid. Aitäh ka selle hotelli omanikele, kus elas Andrei abikaasa, ka nemad käisid teda haiglas vaatamas ja toetamas.

Olen sügavalt veendunud, et meie riikide tulevik on helge ja õnnelik!

Lugupidamisega
Vladimir

Lugu Andrei Ivchenko liinikumi ravile saabumisest saab lugeda Kliinikumi Lehe 2014. aasta novembri numbrist.

Lisatud: 22 Jaanuar 2015

Vastavalt „Kunstiteoste tellimise seadusele" peab ehitustööde käigus, mille maksumus on üle 750 000 euro, tellima avalike ruumide esteetilise rikastamise eesmärgil kunstiteoseid.

Tartu Ülikooli Kliinikum korraldas kunstihanke, et tellida renoveeritavasse hoonesse aadressil L. Puusepa 6 kunstiteoseid. Kokku laekus konkursile 14 kavandit. Võidutööks kuulutati kavand „Aed", mille autoriks on kunstnik Peeter Krosmann. Teise koha saavutas kavand „Maarjalepp", mille autor on Tuuli Puhvel. Kolmandale kohale valiti kavand nimega „Viinapuu", autoriks Siim-Tanel Annus.

Ideekonkursi võitja Peeter Krosmann on oma kavandi ideed kommenteerinud nii: „Kavand „Aed" on inspireeritud Eedeni aiast, mis oma liikide paljususe ja maastiku iluga on looduse ülima hetke jäädvustus. Juba Avicenna sidus looduse, filosoofia ja ravimise. Darwini õpetus liikide tekkest andis Eedeni aia lopsakusele teadusliku vaatepunkti. Kliinik on koht, kus usk ja teadus sublimeeruvad. Kompositsioon „Aed" rõhutab dekoreeritavate ruumide, fuajee ja saali iseloomulikku arhitektuuri. Fuajees olev maal jätkub kõrges, läbi kahe korruse ulatavas kaarja rõduseinaga saalis. Seinamaal tehakse sgrafiito tehnikas, et rõhutada hoone ajaloolist ja arhitektuurilist väärtust."

Žüriisse kuulusid: žürii esimees Hannes Danilov, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku direktor Rein Kuik, Sisearhitektide Liidu poolt määratud Aulo Padar ja Neeme Vaarpuu ning Eesti Kunstnike Liidu poolt määratud Heli Tuksam ja Rauno Thomas Moss.

Žürii liige Heli Tuksam: Peeter Krosmanni võidutöö „Aed" võlub oma dekoratiivsusastmega loodusmotiivis. Kujuteldav paradiisiaed oma perspektiiviga annab trepiga külgnevale seinale vajaliku avaruse. Algses arhitektuuris asus sissepääs keskteljel ja mõlemale poole jäi suur avar aken. Hilisem ruumiprogramm on muutnud algse kujunduse ja nii aitab kunstiteos oma illusoorsuse ja perspektiiviga ruumi taas tasakaalustada. Nii stilisatsiooniaste kui sgrafiitotehnika on omased perioodile, mil hoone ehitati, seega sobib hästi konteksti. Antud kunstiteos lisab hoonele suursugusust. Samuti mõjub hästi kõrgesse saali kavandatud kompositsioon, mis seintelt laieneb rõdupealsetele. Kunstiteos, mis kantakse otse seinale muutub hoonega orgaaniliseks tervikuks. II koha töö veetles oma tundliku graafilise joonega. Kompositsioon „Maarjalepp" oli samuti kavandatud maalimiseks otse seinale, seega sarnaselt võidutööga oli idee muuta kunstiteos orgaaniliseks ruumiosaks. Kompositsiooni oli peidetud rohkesti detaile, mis võimaldas teost süvenenult jälgida. Saali pakutud kompositsioonis mõjus hästi ennekõike petikrõdule kavandatud lihtne taimekompositsioon. III koha töö nimega „Viinapuu" moodustas vookleva ruumilise kompositsiooni, mis oli kindel ja rahulik ja igati paigas, kuid puudu jäi veenvusest. Planeeritav metall-lõige mõjus kohati teravalt. Saali pakutud maalikompositsioonid olid meisterlikud oma lihtsa faktuuriga, kuid jäid liiga eraldiseisvaks."

L. Puusepa 6 hoone kunstiteoste tellimise konkursi kolme parima tööga saab tutvuda L. Puusepa 8 fuajees, kuhu need välja pannakse.

Lisatud: 22 Jaanuar 2015

Jaanuari alguses liitus Eesti Rahvusringhäälingu teadusportaal Tartu ülikooli teadusuudiste portaaliga Novaator. Portaali keskendub senisest enam Eesti teaduse ja teadlaste tutvustamisele. Portaal kannab nime ERR Novaator ning lood ilmuvad aadressil novaator.err.ee ning Facebookis www.facebook.com/Novaator.

ERR Novaator plaanib tuua lugejateni rohkem seda, mida teevad Eesti teadlased Eesti ülikoolides ja erinevates teadusasutustes ning oluliselt rohkem tähelepanu hakatakse pöörama lisaks loodus- ja täppisteadustele humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna teadlaste tööle.

ERR Novaator kanalis jäävad ilmuma ka tõlkelood, kuid nendele lisatakse juurde Eesti teadlaste kommentaarid ja arvamused. Teadusuudiste kõrval on rubriigis plaan kajastada ka teadustemaatikat laiemalt ehk teemaderingi mahuksid teadlaste persoonilood, rahvusvahelised tunnustused, teaduse rahastamine, teaduspoliitika jm seotud küsimused.

Uus teadusportaal on avaldanud soovi teha koostööd ka Kliinikumi Lehega, et lugejateni jõuaksid meditsiinivaldkonna uudised ja arvamuslood, uuringud, tunnustused, persoonilood jms.

Lisatud: 18 Detsember 2014

L. Puusepa 8 kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 8.30–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Lastekliiniku kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 9.00–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Psühhiaatriakliiniku kohvik
23. detsembril 2014 avatud kell 9.00–13.00
24.–26. detsembril suletud
31. detsembril ja 1. jaanuaril suletud

Lisatud: 27 Oktoober 2014

Kliinikum korraldas konkursi kunstiteoste tellimiseks Maarjamõisa meditsiinilinnakus valmivatesse korpustesse. Konkursile laekus 31 kavandit, millest žürii valis välja kolm silmapaistvamat. Konkursi võidutööks valis žürii töö nimega „Elu puu", autorid Tiiu Pirsko ja Mati Veermets, OÜ Minuskel.

Teiseks valiti töö nimega „Raudrohi – Achillea Millefolium", autorid Margus Triibmann ja Indrek Köster, OÜ Keha3.

Kolmas koht kuulus tööle „Mikrokosmos", autorid Tiiu Kirsipuu ja Kalle-Priit Pruuden, OÜ HN Steel.

Žürii hinnangul vääristab ja rikastab "Elu puu" autori kavand oma kunstilise lahendusega delikaatselt haigla keskkonda, samas koormamata ning häirimata selle funktsionaalsust. Autorite kunstiteose idee "Elu puu. Elu igas mõttes ja tasandil" on kontseptuaalselt selge ja kavand oma lahenduselt omanäoline.

Teise koha töö autorid pälvivad 600 ja kolmanda koha autorid 400 eurot. Võitjalt tellib kliinikum kunstiteose väärtuses 65 000 eurot (lisandub käibemaks).

Konkursi kolm parimat kavandit pannakse välja Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoone (L. Puusepa 8, Tartu) peasissepääsu fuajees.

Taavi Talve, žürii liige: „Kolme parema kavandi väljavalimine žüriile väga keeruliseks ei osutunud, kuid lõpliku paremusjärjestuse selgitamisel tuli konsensuse saavutamiseks siiski vaeva näha. Enne lõplikku hääletamist toimunud arutelul joonistusid eri kavandite tugevamad küljed üsna selgelt välja, nii et lõpptulemusena polnud vahed mitte eriti suured, aga üsna selged ometi.

Võidutöö puhul on tegemist kontseptuaalselt selge ja omanäolise kavandiga, mis vääristab oma kunstilise lahenduse ja materjalikäsitlusega välja pakutud arhitektuurset ruumi. Antud kavandi üheks tugevuseks oligi žürii arvamuse kohaselt delikaatne, respekteeriv suhtumine ruumi. Töö, mis võttis vajalikul määral arvesse selle mahtu ja spetsiifilisi funktsioone."

Žüriisse kuulusid: žürii esimees Urmas Siigur – Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees, Toomas Kivastik – Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku projektijuht, Anne Parmasto – määratud Eesti Kunstnike Liidu poolt, Taavi Talve – määratud Eesti Kunstnike Liidu poolt, Maarja Varkki (hoone sisearhitekt) – määratud Eesti Sisearhitektide Liidu poolt, Matti Anttila (hoone arhitekt) – määratud Eesti Arhitektide Liidu poolt.

Lisatud: 27 Oktoober 2014

10. oktoobril andis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse eesimees Urmas Siigur arstiteaduskonna dekaani vastuvõtul üle 2014. aasta kliinikumi teadustöö preemia. Parimaks teadustööks tituleeriti „Penitsillin G farmakokineetika (FK) vastsündinutel esimesel elunädalal". Töö autoriteks on Helgi Padari, Tuuli Metsvaht, Eva Germovsek, Charlotte I. Barker, Mari-Liis Ilmoja, Karin Kipper, Koit Herodes, Joseph Standing, Kersti Oselin, Irja Lutsar.

Kliinikumi teadustööpreemia määratakse ühele Tartu Ülikooli arstiteaduskonna aastapäeva ürituste raames toimuval teaduskonverentsil esitatavale kliinilise suunitlusega teadustöö autorile või autorite kollektiivile. Komisjoni kuulusid kliinikumi juhatuse liige Margus Ulst (komisjoni esimees), prof emer Raul Talvik ning dr Pille Taba. Stipendiumi suuruseks on 500 eurot. Teadustöö preemia anti välja 16. korda.

Kliinikumi Leht küsis ühelt autorilt, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud Helgi Padarilt kolm küsimust.

Kuidas suhtute sellisesse tunnustusse?
Kliinikumi juhtkonna tunnustus on meie uurimisgrupile väga oluline. Ühelt poolt annab see teadmise, et valitud teemat peetakse tähtsaks ning meie tööd on märgatud. Teiselt poolt motiveerib veelgi pühenduma teadusuuringutele meie igapäevase töö kõrvalt.

Olen veendunud, et Eesti tervishoiu jätkusuutlikkuseks on tulevikus vaja senisest enam tegevarste, kes suudaksid ja tahaksid teadustööd teha. See on oluline nii üksiku arsti pädevuse hoidmiseks kui ka kogu valdkonna arendamiseks. Tugev valdkond ja teadustöö teevad arstitöö Eestis kindlasti ka atraktiivsemaks noortele. Tegevarste saab suunata ja hoida teadustööga tegelemas, kui selleks luuakse vajalikud töötingimused, toetavad mehhanismid ning seda tööd tunnustatakse juhtkonna tasemel.

Minu esimene kokkupuude vastsündinu infektsioonide uurimisega oli aastal 2005. Töö tulemused kandsin ette arstiteaduskonna teaduskonverentsil pealkirja all „Ampitsilliin-gentamütsiin verus penitsilliin-gentamütsin vastsündinute sepsise varase empiirilise ravina". Praegu on meie teadusuuringud palju keerulisemad, meie grupp on kasvanud suureks ja teeb koostööd teadlastega Londonist. Grupi eestvedajaks on olnud professor Irja Lutsar Mikrobioloogia Instituudist ning lasteintensiivravi osakonnas juhib teadustööd doktor Tuuli Metsvaht.

See on oluline tunnustus lasteintensiivravi osakonna kogu personalile, sest kõik on meie uurimistöösse mõistvalt suhtunud ja toetanud kui vaja. Meil on osakonnas kaks usinat uuringuõde Eve Kaur ja Tuuli Tammekunn, keda me tahame tänada korrektse töö eest. Südamlik tänu arstidele Lea Maipuu ja Jelena Kuznetsova, kellel on alati jagunud energiat olla toeks igasuguste tehniliste probleemide lahendamisel.

Miks see töö on oluline, mida uuringutulemused muudavad?
Vastsündinutel on tehtud ravimuuringuid vähe, on kasutatud andmeid täiskasvanute farmakokineetilistest uuringutest. Tänasel päeval me teame, et see ei ole õige.

Meie oma uuringu tulemusena kirjeldasime penitsilliini farmakokineetilisi parameetreid ning nende alusel valmis mudel populatsioonifarmakokineetika analüüsiks. Loodud mudeliga on meil võimalik näiteks testida erinevaid penitsilliini doose ning leida kuidas teatud faktorid, näiteks kopsude kunstliku ventilatsiooni kasutamine, mõjutavad penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.

Lõpptulemusena aitab see töö muuta efektiivsemaks ja ohutumaks vastsündinu varase infektsiooni ravi.

Kui pikk protsess oli selle uurimistöö tegemine?
Käesolev uuring algas uuringuplaani koostamisega septembris 2011. Esimene patsient võeti uuringusse 21.12.2012 ja patsientide värbamine lõppes 15.11.2013.

Tegelikult pole uurimus veel lõppenud. Loodud mudeliga on vaja edasi töötada, et põhjalikumalt kirjeldada penitsilliini farmakokineetikat vastsündinutel.

Helen Kaju

Lisatud: 19 September 2014

Garri Raagmaa on sündinud 16. detsembril 1966. aastal Tallinnas. 1992. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli majandusgeograafina. On täiendanud end Joensuu, Tampere, Cambridge, Kopenhaageni, Linköpingi, Oulu ja Bergeni ülikoolides. Aastal 2000 kaitses ta Tartu Ülikoolis filosoofiadoktori teaduskraadi inimgeograafias.

Aastatel 1994–1995 oli Garri Raagmaa regionaalministri nõunik, 1995–1996 üleriigilise planeeringu projektijuht Eesti Tuleviku-uuringute Instituudis, 1997 Tapa linnapea, 2001– 2009 Tartu Ülikooli Pärnu kolledži direktor. Aastast 2009 Tartu Ülikooli geograafia osakonna majandusgeograafia teadur ja aastast 2011 samas regionaalplaneerimise dotsent. Ta on Statistikaameti teadusnõukogu, Eesti majandusteaduse seltsi, Eesti planeerijate ühingu, Euroopa regionaaluuringute assotsiatsiooni, Euroopa regionaalteaduse assotsiatsiooni liige. Garri Raagmaa omab laialdast regionaalarengu ala analüütikute ja ekspertide võrgustikku.

Garri Raagmaa on uurinud uusettevõtluse, regionaalse identiteedi, innovatsiooni, eestvedamise, haldusstruktuuride ja sotsiaalkapitali mõju regionaalsele arengule ning löönud kaasa Eesti regionaalarengu ja haldusreformi diskussioonis. Ta on avaldanud üle 60 teadusartikli rahvusvahelistes väljaannetes, esinenud regulaarselt eelmainitud teemadel Eesti kirjutavas ja rääkivas meedias. Lisaks on ta tegutsenud ka üle 20 aasta kohaliku ja regionaalse arengu konsultandi ja koolitajana, viimasel ajal küll peamiselt läbi üliõpilaste harjutustööde ja praktikate juhendamise.

Lisatud: 19 September 2014

2012. aastal toimus Eesti esimene arstide sõuderegatt akadeemilistel kaheksapaatidel. Põnevas lahingus jõudis esimesena finišisse residentidest koosnev paatkond. Eriarstide poolt esitati uus väljakutse samal alal võistlemiseks aastal 2013, kus tihedas rebimises tuli esimeseks eriarstide võistkond.

Ehk siis seis on viigis – kes võidab sellel aastal?

Tule ja vaata 20. septembril kell 15.00!

Traditsiooni algusest:
2011. aasta ühel talvepäeval esitasid kaks residenti ühele eriarstile väljakutse võistlemaks akadeemiliste kaheksapaatide sõuderegatil. Väikese viivitusega võeti väljakutse eriarstide poolt vastu.

Võistluse üheks ja peaaegu ainsaks tingimuseks on, et eriarstide võistkonda saavad kuuluda vaid eriarstidiplomiga (võistluspäeva seisuga) arstid ja residentide võistkonda vaid võistluspäeva seisuga residentuuris õppivad arstid. Kuna võistlejate hulgas on valdav enamus amatöörid ja vaid paar professionaali, õpiti sõudmise põhitõed selgeks koos trenni tehes.

Mõlemasse paatkonda kuulub 8+1 inimest, sooline, ealine, vanuseline jaotuvus pole kuidagi määratud. Kuuldavasti astuvad üles nii U23 maailmameister kaheksapaadil kui 8-kordne eesti meister erinevate paadiklasside arvestuses ja ohtralt vormitud amatööre.

Seda, kuidas tehnika selgeks saadi ja paatkondades koostöö sujub, näeb juba pika ettevalmistusperioodi kulminatsioonüritusel Emajõel. Võistlusdistants on 3,1 km ning kulgeb Kvissentalist Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi paadisillani.

Lisatud: 19 September 2014

10. septembril korraldas kliinikum esimese aasta residentidele infotunni, mis osutus väga menukaks ning nii mõnelgi tuli auditooriumis D309 püsti seista. Sel aastal alustas kliinikumis tööd ligi 90 residenti.

Kliinikumi juhatuse esimees Urmas Siigur tervitas avasõnades uusi noori arste ning avaldas lootust, et koostöö on mõlemale poole tulemuslik. Teisena sai sõna kliinikumi juhatuse liige ja ülemarst Margus Ulst, kes pidas meeleoluka ettekande teemal „Kuidas saada Tartusse tööle". Margus Ulst ei varjanud oma arvamust, et kõige õigem ja mõistlikum valik pärast arstiteaduskonna lõpetamist on Tartu Ülikooli Kliinikum.

Dr Matti Maimets kõneles hügieeninõuetest ning infektsiooni puudutavatest olulistest nüanssidest, mis igapäevaselt mõjutavad uute arstide tööd.

Kadi Pruks informaatikateenistusest selgitas andmebaasidega töötamise tehnilisi pooli ning Siiri Toomiste personaliteenistusest tõi välja olulisemad punktid tööaja, puhkuste ja tasude osas, et koostöö uute arstide sujuks tõrgeteta.

Ettekanded lõpetas avalikkussuhete juht Kristi Tael, kes juhtis uute arstide tähelepanu sellele, et hoolimata avalikkuse soovist ja huvist saada teavet ravijuhtude ja patsientide kohta, on kliinikumil kohustus lähtuda info jagamisel „Isikuandmete kaitse seadusest".

Lisatud: 19 September 2014

1. oktoobril, kui tähistatakse rahvusvahelist muusikapäeva, toimuvad kontserdid ka kliinikumis. Muusikapäeva puhul tuleb kliinikumi esinema tippkitarrist Kristo Käo.

Kontsertide toimumisajad:
kell 10:30 – psühhiaatriakliiniku talveaed (Raja 31)
kell 12:00 – Maarjamõisa haigla fuajee (L. Puusepa 8)

Kontserdid toimuvad tasuta ning kestavad umbes 30 minutit.

Lisatud: 19 September 2014

EAÜS-i spordigrupil on hea meel kutsuda juba teist aastat toimuvale arstiteaduskonna võrkpalliturniirile. Otsige välja spordijalatsid, pange kokku kuueliikmeline võistkond ning tulge 11. oktoobril kell 11.00 Tartu Ülikooli spordihoonesse (Ujula 4), et veeta üks meeleolukas päev koos suurepäraste inimestega.

Mängitakse üldlevinud võrkpallireeglite järgi: väljakul on korraga 6 mängijat, kellest vähemalt kaks on naised; mängitakse 25 punktini ja kahe punkti erinevuseni. Parimatele auhinnad!

Registreerumiseks saatke e-kiri aadressile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Pange kirja võistkonna nimi, koosseis, kursus ning esindaja telefoninumber.

Registreeringu kinnitamiseks tuleb 8. oktoobriks maksta osavõtutasu 20 eurot Swedbank kontole EE942200221014618490 (Anett Pajuväli). Selgitusse märkige võrkpalliturniir ning võistkonna nimi.

Päeva lõpetab mõnus saunaõhtu, kus lisaks heale seltskonnale pakume ka kerget kehakinnitust.

NB! Palliplatsile on oodatud nii arstiteaduskonna tudengid, residendid, arstid kui ka õppejõud!

Kui endal tahtmist väljakule joosta pole, tule kindlasti omadele kaasa elama!

Rohkem infot: Anett Pajuväli, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., tel 56653522

Kohtume palliplatsil!

Lisatud: 27 August 2014

14.–15. augustil külastasid Ameerika Kirurgide Liidu liikmed Eestit, et allkirjastada partnerleping täiendkoolitusprogrammi Advanced Trauma Life Support (ATLS) käivitamiseks.

ATLS on Ameerika Kirurgide Liidu (American College of Surgeons, ACS) kursus ning liit otsustab, milliste garantiiorganisatsioonide hoolde kursuse litsents antakse. Eestis on garantiiorganisatsiooniks Eesti Kirurgide Assotsiatsioon ning nii kirjutasid kokkuleppele alla Ameerika Kirurgide Liidu esindaja prof Inger B. Schipper ja Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni juhatuse esimees, dr Jüri Teras.

_{Foto: Andres Kralla}

Lisaks prof Inger B. Schipperile külastas Eestit ka Kirurgide Liidu esindaja, ATLS Regioon 15 Euroopa-Aafrika direktor dr. Andrew Baker Lõuna-Aafrikast.

Koolitus on mõeldud kõigile traumahaigetega tegelevatele üldkirurgidele, ortopeedidele, erakorralise meditsiini arstidele, anestesioloogidele, intensiivraviarstidele, lastekirurgidele, rindkerekirurgidele, veresoontekirurgidele, neurokirurgidele, uroloogidele ning kõikide eelmainitud eriala residentidele. „Koolituse sihtrühmas Eestis võiks olla tuhatkond arsti," arvas erakorralise kirurgia professor Peep Talving, kes on koolituse nn. maaletooja. „Koolituse läbinud arstid saavad rahvusvaheliselt aktsepteeritud sertifikaadi. Nii Eestis kui mujal maailmas 1–44-aastaste inimeste hulgas on trauma esmaseks surma põhjuseks. Iga noore indiviidi surm tähendab ühiskonnale suurt hulka kaotatud eluaastaid. See on olnud minu südameasjaks Eestisse tagasipöördumise hetkest alates, et meil oleksid kõrgetasemelised ja hästitoimivad traumameeskonnad ja kasutusel õiguspõhised prioriteedid traumahaigete käsitluses," selgitas prof Talving.

Esimene ATLS baaskoolitus ja instruktorikoolitus Eesti erinevatest haiglatest moodustatud arstide rühmale peaks toimuma 3–6 kuu jooksul arvatavasti Inglismaal. Koolitatud arstidest saavad pärast instruktorikoolituse läbimist omakorda ATLS instruktorid, kes Eestis juba ise teisi kolleege koolitada võivad. Prof Peep Talving lisas, et ATLSi koolitus annab palju juurde hulgitraumaga patsientide käsitlusele, kus erinevad spetsialistid peavad tegema väga kiiresti ja operatiivselt koostööd.

ATLS täiendprogramm on väga kõrgel tasemel traumakoolitus, mille Eestisse toomine on ka paraku väga kulukas. Programmi käivitamist toetas sotsiaalministeerium, Tartu Ülikooli kliinikum, Tartu Ülikool, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Eesti Kaitseväe meditsiiniteenistus. Tänaseks on ATLS täiendkoolitusprogrammiga liitunud üle 60 riigi maailmas.

Ameerika Kirurgide Liidu esindajad prof Inger B. Schipper ja dr Andrew R. Baker külastasid Eesti visiidil lisaks Tartu Ülikooli kliinikumi meditsiinilinnakule ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglat, Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskust, Eesti Maaülikooli ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutust.

Kliinikumi Leht
Persoonilugu prof Talvinguga saab lugeda veebruarikuu Kliinikumi Lehest.

Lisatud: 27 August 2014

31. juulil ja 1. augustil sai erakorralise meditsiini osakond kaasa lüüa sel suvel Tartus üles võetava filmi „Supilinna Salaselts" võtetel. Võttegraafikusse kuulus ka öövõte.

Filmi produtsendi Diana Mikita sõnul kulges kõik plaanipäraselt ja hästi: "Oleme kliinikumile väga tänulikud, sest tänu teile ja keskkonna erilisusele saime filmitud ühed „Supilinna Salaseltsi" kõige meeldejäävamad ja elutruumad kaadrid. Meid võeti vastu väga soojalt ning öövõtetest sõltumata suhtuti meie võttetiimi väga sõbralikult ja abivalmilt. Filmi peategelane Olivia Viikant ja filmis kaasa tegev Kaido Höövelson aka Baruto olid haiglas tehtud stseenidest samuti väga elevil. Kliinikumi ümbruses toimunud massistseene pidasid selles osalenud lapsed seni kõige põnevamateks ja meeldejäävamateks. Miks nii, saab juba järgmisel aastal filmis näha!"

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 August 2014

Esmaspäeval, 9. juunil tegid kliinikumi südamekirurgia ja angiograafia meeskond kaks endovaskulaarse aordiklapi proteesimise ehk kateetrikaudset aordiklapi implantatsiooni protseduuri (nn TAVI ehk transcatheter aortic valve implantation). Ühele patsiendile tehti protseduur südametipu kaudu ja teisele implanteeriti protees reiearteri kaudu. Protseduurid tehti patsientidele, kellel lahtine aordiklapi proteesimine oleks olnud nende tervislikku seisundit arvestades väga kõrge riskiga.

Südamekirurgide meeskonna eesotsas olid dr Toomas Hermlin ja dr Arno Ruusalepp. Dr Arno Ruusaleppa sõnul kulgesid mõlemad protseduurid ootuspäraselt, mõlemad patsiendid olid protseduuri järel heas üldseisundis. „Patsientide protseduurijärgne kulg on olnud ladus. Mõlemad patsiendid on ammu kodus ja tulevad järelkontrolli poole aasta pärast. Kuuldavasti pole siiani probleeme olnud ja nii see peakski olema," kommenteeris dr Ruusalepp.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 17 Juuni 2014

Niipea, kui sisekliinik veebruaris oma vanast majast asenduspindadele L. Puusepa 8 majja kolis, algas L. Puusepa 6 majas suuremahuline ehitus- ja rekonstrueerimisprotsess. Kuidas see sujunud on, küsis Kliinikumi Leht Hannes Danilovilt.

Kuidas ehitus kulgenud on, kas tõrgeteta ning ajaliselt graafikus?
Tegemist on 100 aastat vana maja remontimisega, seetõttu esineb ka ettenägematuid töid. Näiteks leiti hoone territooriumilt mitu kunagi kasutatud vedelkütte mahutit, mille likvideerimine võttis aega ja ka lisaraha. Ka on selgunud, et mõnede lagede ja katuse konstruktsioonid on halvemas seisus, kui projekti koostamisel arvati. Sellest hoolimata on renoveerimine täna ajaliselt graafikus ning me teeme pingutusi, et see ka nii jääks.

L. Puusepa 6 maja on kantud kultuurimälestiste registrisse kui näide 20. sajandi algul ehitatud historitsistlikus stiilis haiglakompleksist. Kui suured piirangud see seab rekonstrueerimisele?
Üsna suured, kõik, mida on vähegi võimalik jätta endisele kujule, ka jäetakse. See teeb renoveerimise aeganõudvamaks ja ka kallimaks. Lihtsam oleks näiteks kõik aknad ja põrandad ära vahetada, kuid muinsuskaitse piirangud seda ei luba ning enamik nendest taastatakse endisel kujul. Eriti puudutab see olemasolevaid kiviparkette ja ajaloolisi aknaid – fassaad peab jääma sellisele kujule, milline hoone oli siis, kui ta ehitati.

Kas vanad ja väärikad aknad jäävad kõik praegusel kujul alles?
Jah. enamik aknaid säilitatakse endisel kujul, mõned asendatakse tulekindlate akendega.

Mida hindate selle konkreetse hoone juures kõige keerulisemaks tööetapiks?
Kõige paremini saaks sellele küsimusele vastata pärast remondi lõppu. Algus on olnud keerulisem, kui planeeritud. Seda just erinevate ettenägemata tööde osas, mis on vaja olnud ära teha.

Mõned kuud tagasi võeti L. Puusepa 6 territooriumil maha mitmeid puid. Juuli keskel, kui lindude pesitsusaeg on lõppenud, toimub veel üks raie. Kas vana haljastus asendatakse uuega?
Jah, vana haljastus asendatakse uuega. Kogu majaümbruse haljastuse lahendamine ei olnud ehitusprojekti eesmärgiks. Selleks, et lahendada haljastus maja eest ja tagant tervikuna, tellisime kogu krundi territooriumile haljastusprojekti.
Haljastusprojektis on ette nähtud nii maja L. Puusepa tänava poolse fassaadi kui ka L. Puusepa 8 hoone poole jäävad puud langetada. Tänava äärde istutatakse 8 pärna, peauksest paremale ja vasakule kujundatakse erinevatest põõsastest sümmeetrilised põõsaste grupid. Keskmisele ümmargusele alale istutatakse lilled. Sellega muudetakse maja taastatud fassaad vaadeldavaks.
Maja tagant pargist võetakse maha 15–18 väheväärtuslikku puud. Juurde istutatakse 15 lehtpuud pargiteede ja Ümera tänava äärde ning 3 igihaljast puud L. Puusepa 8 hoone poole. Sillutatud pargiteede äärde kujundatakse sarnaselt esifassaadile 4 põõsaste gruppi. Maja puitosa poolsele küljele jääb kolm põõsaste gruppi.

On olnud kuulda infot, et seoses L. Puusepa 6 maja ehitusega võetakse ette ka parkimisprobleemi lahendamine. On see tõesti nii – kas juurde tuleb ka parklakohti?
Parklakohti on projekteeritud 64: maja ees 24, hoovis L. Puusepa 8 poolsel küljel 32, Ümera tänava poolsel küljel 4 ja tänava ääres 8 kohta.
Ei oskagi öelda, palju seal praegu parkimiskohti on, tundub, et pargitakse sinna, kus ruumi tundub olevat.

Kas L. Puusepa 6 maja valmib õigeks ajaks ning sügisel 2015 saab spordimeditsiini ja taastusravi kliinik sisse kolida?
Usun küll.