Lisatud: 29 Oktoober 2012

Eesti I arstide sõuderegatt toimus 22. septembril Tartus Emajõel. Laiemas mõistes on üritus kestnud tunduvalt kauem kui 12 minutit, mis kulus osalejatel võistlusdistantsi läbimiseks.

Lugu sai alguse 2011. aasta lõpus Põhja-Eesti Regionaalhaigla väikeses töötajatele mõeldud jõusaalis, kus paikneb sõudeergomeeter Concept 2 ja kus arst-residentidel tekkis mõte esitada eriarstidele väljakutse akadeemilises sõudmises. Väljakutse võeti vastu ning võistluse ettevalmistused võisid alata. Kuna ürituse korraldamisel polnud eesmärgiks võitjate ja kaotajate selgitamine, vaid koos tegutsemine, siis organiseeriti mõlemale osapoolele ühised veetreeningud tutvustamaks sõudmist kui spordiala, varustust ning tehnikat. Esimene veetreening toimus 18. aprillil Tartus ning kõik treeningul osalejad (15 inimest) peale ühe korraldaja olid kaheksapaadis esmakordselt.

Mõne aja jooksul tekkis üsna regulaarselt kohtuv seltskond nii Tallinnas kui Tartus. Need pärastlõunati kaheksakesi veedetud kaks tundi olid tihtilugu just need hetked päevast, kui osalejad päevamured kaldale said jätta ‒ treening ja tehnika lihvimine, värske õhk ja hea seltskond oli peamine.

Võin julgelt väita, et sõudmistreeningud on osalejaile õpetanud meeskonnatöö olulisust, ajaplaneerimise vajalikkust ning respekti kaasvõistlejate suhtes. Akadeemilise kaheksapaadi meeskond on suurepärane näide heast koostööst: täpsus liigutustes ning eessõudja jälgimine on fundamentaalse tähtsusega.

Oli hea meel tõdeda, et võistluspäeval oli Emajõe äärde kogunenud palju kaasaelajaid. Ja veel parem meel on selle üle, et esmakordselt residentidele välja antud rändkarikat soovivad eriarstid järgmisel aastal tagasi võita. Seega kohtab arste kaunil Emajõel kindlasti ka järgmisel hooajal.

Korraldajate ja võistlejate nimel
Raili Ermel

aer nr 2
arst-resident

Võistelnud paatkonnad pärast edukat võistlust:
Vasakult arst-residendid (I koht): Joosep Piirisild, Jaan Laos, Ott Kiens, Hele Eesmaa, Rein Kruusat, Kadri Lillemäe, Timo Rahnel, Raili Ermel, Jaanus Suumann; eriarstid (II koht) Triin Jakobson, Ilmar Kutman, Juri Karjagin, Meelis Jakobson, Arno Ruusalepp, Jaan Sütt, Peeter Saadla, Marju Hein, Aleks Kree.

Lisatud: 29 Oktoober 2012

2006. aastal sõlmiti Lõuna-Eesti haigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel partnerlusleping, mille eesmärgiks seati koostöö patsientide parema ravi ja heaolu huvides.

Lõuna-Eesti Haigla (LEH) ja kliinikumi koostöö toimub mitmes valdkonnas. Sisekliiniku nefroloogia osakonna 4 voodikohaga Meegomäe dialüüsikabinet asub Lõuna-Eesti haiglas Kubijal. Kliinikumi nefroloog on seal tegev nii hemodialüüsi haigetega kui ka ambulatoorsetel vastuvõttudel. Osa haiglate tegevusvaldkondi on jagatud: LEH ostab kliinikumilt apteegiteenust, kliinikumi ortopeedia osakonna patsiendid saavad järelravi Lõuna-Eesti Haiglas. Arst-residendid saavad osa oma residentuurist läbida Lõuna-Eesti haiglas ning sealsamas ka resideeruda. Kliinikum omakorda pakub LEH arstidele täiendõpet.

Kliinikumi sisekliiniku direktor dr Rein Kermes tunneb eeskätt heameelt ühiste kliiniliste konverentside üle. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ja teiste Lõuna-Eesti haiglate soetatud videokonverentsi seade võimaldab korraldada internetipõhiseid kohtumisi korraga mitme osapoole vahel. „Mida paremini on meie kolleegid teistes haiglates kursis kliinikumi sisekliiniku tööga, seda parem on ka koostöö," ütleb dr Kermes. Sisekliiniku iganädalastel hommikukonverentsidel käsitletakse keerulisemaid haigusjuhte ja kaasaegseid sisehaiguste probleeme, millest on õppida ka teiste haiglate kolleegidel.

Dr Kermese sõnul on ühest küljest oluline, et kliinikum omaks ülevaadet oma teeninduspiirkonnas toimuvast ning teisest küljest oleksid jälle üldhaiglad kursis, milliste probleemidega patsiente kõrgemasse etappi edasi saata. „Partnerluse mõte seisneb selles, et niimoodi kasutame haigete ravimiseks ressursse efektiivsemalt," lisab ta.

Kliinikumil on partnerluslepingud Ida-Viru keskhaigla ja Lõuna-Eesti haiglaga ning koostöölepingud Põlva haigla, Räpina haigla, Valga haigla ja Viljandi haiglaga.

Ene Selart

Kommentaar

Margus Ulst
kliinikumi ülemarst

Loodusseaduste universaalsust silmas pidades võib väita, et ka haiglad on organismid. Nad alluvad evolutsiooniteooriale ja peavad olelusvõitluses kohanema keskkonnatingimustega. Charles Darwin pidas kohanemise peamiseks tagantlükkavaks jõuks looduslikku valikut. Aga laialt on tuntud ka James Baldwini õpetus orgaanilisest valikust. See on valik, mida organismid (resp. haiglad) teevad ISE oma käitumisviisi, toitu, partnerit jne valides. Baldwini efekt seisneb õppimisvõime kiirendavas mõjus valikule ja evolutsioonile. Lõuna-Eesti haigla on suurepärane kinnitus Baldwini teooriale. Haigla on vabariigi taasiseseisvusaastate jooksul palju õppinud ja arenenud. Õpitud on nii valearvestustest (taastusravikeskuse loomine lootuses, et kliinikumist tuleb piisavalt patsiente järelraviks) kui ka positiivsest hõlvamisest (psühhiaatriaosakonna loomine tegevusareaali laiendamiseks ja sügav sukeldumine õendus-hooldussektorisse). Haigla evolutsioonivõimekust on elus hoidnud värske vereringe (aastaid on vaeva nähtud noortele spetsialistidele normaalsete elutingimuste loomisel ja süstitud neisse optimismi, et see – terve Lõuna-Eesti- haigla annab neile tööd igavesti).

Kõik oleks ju tore, kui poleks seda va urbaniseerumise ja globaliseerumise tonti. Viimase rahvaloenduse andmeil on Võrumaa populatsioon viie aastaga vähenenud 13%. Tartu elanikkond on veidike kasvanud ja Harjumaal on kasv olnud tervenisti 28%. Üleilmastumise ja rahvusvahelise imperialismi vastu ei aita ei Darwini ega Baldwini teooria. Sestap peavad kliinikum ja Lõuna-Eesti haigla kokku hoidma ning olema partnerid kuni jaksavad!!

Kommentaar

Arvi Vask
Lõuna-Eesti Haigla juhatuse liige

Meie koostöö kliinikumiga on ajas järjest süvenenud ja see toob kasu meie patsientidele. Meie partnerlus lähtub eeldusest, et me ei ole omavahel konkurendid ja koostöö toob kasu mõlemale poolele. Partnerluse leping sõlmiti juba 25. mail 2006. aastal ja on raamleping, mis võimaldab koostööd laias ulatuses. Kui esimestel aastatel keskenduti eelkõige personaliga seotud teemadele ja raviprintsiipide ühtlustamisele, siis viimastel aastatel oleme edasi liikunud väga praktiliste teemadega nagu näiteks kliinikumi dialüüsikeskuse rajamine LEH pinnale ja LEH ravimite ostud kliinikumi apteegi vahendusel. Väga kasulikud ja populaarsed on interaktiivsed videoülekanded kliinikumi kliinilistelt konverentsidelt (A. Linkbergi auditooriumist ja Sisekliinikust). Esimesed kaasettekanded on olnud ka juba LEH-i poolt. Ma arvan, et peame jätkama samade valdkondadega ja tulevikku vaadates võiksime koostööd teha uute ärimudelite rakendamise ja Venemaa suunalise teenuste ekspordi arendamise osas.

Lisatud: 28 September 2012

Sügise saabumisega tuletab infektsioonikontrolli teenistus meelde, et varsti on käes õige aeg iga-aastaseks gripi vastu vaktsineerimiseks.

Ka sellel aastal on paljudel kliinikutel võimalik saada tasuta gripivaktsiini.

Töötajate suur gripi vastu vaktsineeritus on kvaliteetse ravikeskkonna tunnus. Kliinikumi töötajate vaktsineerimine on aasta-aastalt suurenenud. 2010. aastal tehti tasuta gripivaktsiini 239 doosi, 2011. aastal aga juba 589 doosi. Kõige rohkem on suurenenud vaktsineerimine südame-, anestesioloogia ja intensiivravi- ning psühhiaatriakliinikus.

Gripp levib piiskadega, mis tekivad aevastamisel, köhimisel, rääkimisel. Võimalik on nakatumine kontaktpindade ja käte vahendusel. Gripp võib kulgeda raskemini teatud riskigruppidel: lapsed, rasedad, krooniliste haigustega patsiendid, immuunsupressiivset ravi saavad patsiendid.

Gripiviirus võib püsida pindadel kuni 48 tundi ja kätel kuni 3 tundi. Ülekannet aitab vältida hoolikas kätepesu. Peiteperiood on 1-7 päeva. Gripi nakkusohtlikkus algab 1 ööpäev enne sümptomite teket, mistõttu võivad viirust levitavad ka näiliselt terved inimesed. Seega on väga oluline, et haiglas, kus on palju vastuvõtlikke patsiente, oleks kõik töötajad gripi vastu vaktsineeritud ning haigestunud töötaja raviks end kodus. Nakkusohtlikkus püsib 5-7 päeva, lastel kauem.

Gripi kõige parem ennetusviis on vaktsineerimine. Gripivaktsiin on ohutu, oluliste kõrvaltoimeteta ning igaaastase vaktsineerimise korral ka väga efektiivne.

Pilleriin Soodla
arst-resident
infektsioonikontrolli teenistus

Lisatud: 28 September 2012

12. septembril esines Briti Columbia ülikooli prof Andrei Krassioukov Tartu Ülikooli Kliinikumis loenguga „Autonoomsest düsrefleksiast seljaajutrauma järgselt".

Loengus käsitleti seljaaju trauma tagajärjel tekkiva autonoomse düsrefleksia sümptomeid ja ravi. Seljaaju kaelasegmentide kahjustusega patsientidel on tavaliselt vererõhk madalam kui tervetel inimestel ning neil esineb eluohtlikke hüpertensiooniepisoode, mida nimetatakse autonoomseks düsrefleksiaks.

Diagnoosimise kriteeriumiks on süstoolse vererõhu tõus vähemalt 20% koos bradükardia esinemisega. Tavaliselt kaasneb sellega higistamine, peavalu, piloerektsioon, näopunetus, nägemise hägustumine, ninakinnisus. Samas võib vererõhu tõusu episood olla ka subjektiivsete kaebusteta. Kuivõrd seljaaju traumaga patsiendid on harjunud hüpotensiooniga, võivad autonoomse düsrefleksia sümptomid neil avalduda ka kergelt kõrgenenud vererõhuväärtuste juures.

Esmaabina võib patsiendi tõsta istuvasse või püstiasendisse (ortostaatiline hüpotensioon). Kui mittefarmakoloogilised võtted tulemusi ei anna, on järgmiseks valikuks antihüpertensiivsed ravimid, millest enam soovitatud on nitraadid, nifedipiin ja kaptopriil.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 August 2012

N. Lunini 16 asuval krundil alustati uue parkla ehitust. Parkla peaks valmima oktoobri lõpuks ja seal saab olema ca 300 parkimiskohta.

Lisatud: 31 August 2012

Aprillis toimus kliinikumis traditsiooniline patsientide küsitlus, mille eesmärgiks oli saada tagasisidet ambulatoorse arstiabi kohta ja analüüsida varasemate aastate (2008 ja 2010) küsitluste tulemusi.

Küsitluses osales 5372 patsienti, mis moodustas 31% eriarsti vastuvõtul, uuringul või EMO-s käinud patsientidest.

Vastanutest olid 70% naised ja 30% mehed. Elukoha järgi oli küsitluses osalenutest 64% Tartu linna ja maakonna elanikud, 6% Jõgevamaalt, 6% Ida-Virumaalt, 6% Viljandimaalt, 5% Võrumaalt ja 4% Valgamaalt. Patsientide keskmine vanus oli 42 eluaastat. Võrreldes eelnevate aastatega on suurenenud Ida-Virumaa patsientide osakaal ja vastanute hulgas on rohkem nooremaealisi patsiente.

Patsientide üldine rahulolu on tõusnud, võrreldes 2010. aasta ambulatoorse küsitlusega on üldine rahulolu tõusnud 2% võrra ja võrreldes 2008. aastaga 5%. Väga rahule jäi kliinikumi ambulatoorse teenusega 79% vastanutest ning kõige suurem oli rahulolu tõus lastekliiniku, naistekliiniku, kopsukliiniku ja radioloogiakliiniku patsientide seas.

Patsientide üldist rahulolu ambulatoorse arstiabiga mõjutavad kõige enam:
• arsti suhtumine,
• arsti poolt patsiendile selgituste ja informatsiooni jagamine,
• arsti poolt patsiendile pühendatud aeg.

Arsti suhtumisega jäi väga rahule 80% ja arsti poolt antud selgitustega 72% ankeedi täitjatest. Arsti poolt patsiendile pühendatud aega (vastuvõtu kestust) hindas piisavaks 67% küsitletutest.

Kõige enam on patsientide rahulolu tõusnud vastuvõtul antavate juhistega, kuidas oma haiguse ja probleemidega kodus toime tulla ning vastuvõtule registreerimise lihtsuse ja vastuvõtu privaatsusega.

Jätkuvalt on patsiendid rahulolematud ravi kättesaadavusega. Ooteaja pikkusega oli rahul vaid 43% patsientidest. Samas tuleb rõhutada, et ooteaja pikkus ei sõltu esmajoones kliinikumist, vaid haigekassaga sõlmitud lepingu mahust. 2012. aasta esimese poolaastaga on lepingu maht ületatud ja tehtud on 11 000 ambulatoorset eriarsti vastuvõttu rohkem kui eelmise aasta sama ajaga.

Lisaks küsimustele vastamisele, kirjutasid paljud patsiendid väga konkreetselt, mis neid vastuvõtul häiris või mis võiks kliinikumis paremini korraldatud olla. Kokku saime 1030 kommentaari, millest kliinikumil on edaspidi võimalik lähtuda ambulatoorse töö parandamisel.

Patsientide rahulolu-uuringu tulemuste analüüs jätkub osakondades sügisel ja siis ootame juba kliinikutelt tagasisidet, et leida lahendusi ja võimalusi patsientide rahulolu tõstmiseks.

Vaike Soodla
analüüsi-marketingiteenistuse ökonomist

Lisatud: 01 Juuli 2012

7. juunil toimus kliinikumis Eesti, Läti ja Leedu elundite siirdamise alase rahvusvahelise koostöö seminar. Valdavalt keskenduti kahele teemale – analüüsiti elundidoonorluse ja -siirdamisega seotud teenuste rahastamist ning võimalusi riikidevaheliseks koostööks. Jõuti põhimõttelise kokkuleppeni, et veel sel aastal sõlmitakse kolme riigi ministeeriumide vahel elundivahetust võimaldav raamlepe.

Lisatud: 01 Juuli 2012

Eesti on osalenud HOPE (Euroopa haiglate ja tervishoiu föderatsioon) tegemistes viimased 10 aastat ning Eestipoolseks riiklikuks koordinaatoriks on Haiglate Liidu tegevdirektor Hedy Eeriksoo.

Tänavuse vahetusprogrammi juhtteema oli "Aging health workforce – aging patients: multiple challenges for hospitals in Europe" ning selle raames külastas Eestit 2 väliskülalist - personalijuhi ja psühholoogina töötav Birte Nørgaard Mikkelsen Taanist ning tervishoiuökonomist Antonio Clemente Hispaaniast.

Programmi koolitusosa toimus erinevates Eesti kohtades, Tartus viibisid külalised 23.-28. maini. Nende siinne programm oli üsna mitmekesine, hõlmates ülevaadet nii ravimiameti, ülikooli, tervishoiukõrgkooli, linna tervishoiuosakonna, perearstide kui kliinikumi tegemistest.

Külalised tunnustasid Eesti tervishoiusüsteemi kiiret arengut, kuid möönsid samas, et elanikkonna vananemisega seotud probleemid vajaksid senisest oluliselt rohkem tähelepanu ja ressursse. Ennekõike tuleks nende hinnangul rohkem panustada õendus- ja põetusteenuste paremale kättesaadavusele, et kõigil eakatel inimestel oleks vajadusel võimalik saada kvaliteetset abi kas oma kodus või sotsiaalhoolekandeasutuses.

Kliinikumist osaleb tänavu vahetusprogrammis õendushoolduse osakonna juhataja Kristina Oja, kellel on võimalik 4 nädala jooksul tutvuda Portugali tervishoiusüsteemiga.

Dr Virge Pall
kliinikumi HOPE-koordinaator

Lisatud: 26 Mai 2012

Afganistani lähetatakse sel kevadsuvel juba kolmas vahetus Eesti meedikuid, kes asuvad tööle rahvusvahelises Camp Bastioni välihaiglas koos Briti ja USA kolleegidega. Tartu Ülikooli Kliinikumist osalevad 2012. aasta lähetuses kardiokirurg major Arno Ruusalepp, ortopeed major Alo Rull, anestesioloog major Lauri Kõrgvee ja anesteesiaõde veebel Karmen Maurus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Märts 2012

Glaukoomi mõiste all käsitletakse nägemisnärvi neuropaatiat, mille aluseks on silmapõhja närvikiudude pöördumatu kahjustus.

Glaukoomi diagnostika on mitmetahuline, kombineerides patsiendi anamneesi, objektiivse visuaalse leiu, intraokulaarse rõhu väärtuse ning instrumentaalsete uuringute tulemused. Tänapäevased diagnostilised meetodid võimaldavad analüüsida nägemisnärvi funktsiooni vaatevälja uuringu abil ning nägemisnärvi ja reetina närvikiudude struktuuri kasutades kvantitatiivset digitaaldiagnostikat. Diagnoosi püstitamine haiguse varajases staadiumis on märgatavalt vähendanud kaugelearenenud haigusvormide kujunemist.

Glaukoomi ravi eesmärk on säilitada patsiendi nägemisfunktsioon. Praegu on üldiselt aktsepteeritavaks esmaseks nägemisfunktsiooni säilitamise teraapiaks silmarõhu alandamine. Silmasiserõhu alandamiseks on kolm valikut: medikamentoosne ravi, laserravi või kirurgiline ravi. Sageli tuleb erinevaid ravimeetodeid kombineerida ning alati peab lähtuvalt patsiendist otsustama, milline ravi on konkreetsel juhul kõige efektiivsem.

Head glaukoominädalat!

Lisainfo: http://www.wgweek.net/

Marko Pastak

arst-õppejõud oftalmoloogia erialal

silmakliinik

Lisatud: 23 Veebruar 2012

Igal aastal, 17. novembril toimub üleriigiline töövarjupäev. Tartu Ülikooli Kliinikum pakub gümnasistidele lisaks võimalust tulla töövarjuks ka kevadisel või sügisesel koolivaheajal.

Töövarjupäeva raames jälgib noor „varjuna" teda huvitava elukutse esindajat minimaalselt neli tundi ning maksimaalselt „varjutatava" tööpäeva ulatuses. Päev peaks andma noortele vastuse valitud ametiala sobivuse kohta ning lisaks avardama ka nende silmaringi. Huvi töövarjupäeva vastu on alati olnud suur. 2011. aastal käis kliinikumis töövarjuks ligikaudu 100 noort. Koolituskeskus on aktiivselt koostööd teinud töövarjupäeva korraldamise osas Tartu Tamme Gümnaasiumi ning Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusega. Viimaselt pälvis kliinikum tänukirja kui koostööaltis ja noortesõbralik organisatsioon. Populaarsemad ametialad, mida „varjutada" soovitakse on arst, õde, ämmaemand ja füsioterapeut.

Kliinikumis reguleerib töövarjupäeva koolituskeskus, kuna lisaks toredale päevale peab noor sõlmima kliinikumiga konfidentsiaalsuslepingu, võttes vastutuse hoida salajas talle osaks saanud informatsiooni. Siiski leidub ettevõtlike noori, kes pöörduvad ise mõne ametiala esindaja poole või läbi tutvuse leiavad endale töövarju koha. See kõik on lubatud, kuid meeles tuleb pidada, et töövarjupäev tuleb kindlasti kooskõlastada koolituskeskusega, kuna selline tegevus on kliinikumis reguleeritud ja reglementeeritud.

Info ja registreerumine töövarjuks: tel 731 8174, 731 8139 ja e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Jaana Veski

personaliteenistuse koolitusosakonna juhataja

Lisatud: 23 Veebruar 2012

2. Euroopa epilepsia päeva tähistamisega (13.02.) sooviti kogu Euroopas tähelepanu juhtida epilepsiale, kui tõsisele närvisüsteemi haigusele, mille tunnuseks on hooti esinevad teadvuse häired või väga erineva iseloomuga tõmblused.

Hinnanguliselt põeb Euroopas epilepsiat 6 miljonit inimest ja igal aastal diagnoositakse 300 000 uut haigusjuhtu. Eestis on ligikaudu 8000 epilepsia haiget. Epilepsia kahjustab haige tervist, aga ka ühiskondlikult tuleb neil kogeda eelarvamusi ja häbimärgistamist. Epilepsiahaigete hulgas valitseb kõrge tööpuudus ning 40%-l epilepsiahaigetest lastest esineb koolis raskusi.

Närvikliiniku arst-õppejõu Sulev Haldre sõnul on Eestis epilepsia käsitluse – diagnoosimise ja ravi põhimõtted - sarnased teistes riikides rakendatavate eeskirjadega. Epilepsia päeval rõhutati vajadust hoogustada uuringuid ja uuendusi epilepsia vältimise, varajase diagnoosimise ja ravi tõhustamiseks.

Euroopa epilepsia päeva tähistamisega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike üles kaitsma epilepsiahaigete õigusi ja parandama nende elukvaliteeti võimaldades neile teistega võrdväärset ligipääsu haridusele ja tööhõivele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Mullu HOPE programmi raames Eestit külastanud dr Vicente Cabedo kirjeldab oma muljeid meditsiiniajalehes "Boletin Informativo del Colegio de Medicos de Castellon" (dets 2011, nr 135) ja leiab, et Eesti meditsiinisüsteemiga tutvumine oli väga positiivne kogemus ning annab kogetust lühikese ülevaate. Tema sõnul on Eesti tervishoiusüsteem väga paindlik ning esiletõstmist väärib, et peale Nõukogude Liidu lagunemist tuli kõik praktiliselt nullist üles ehitada.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2012

7. detsembril 2011 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu seitse uut akadeemikut.

Arstiteaduste alal sai akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja

prof Toomas Asser.

Toomas Asser (sünd 1954) on neurokirurgia professor alates 1995. aastast ja Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja alates 1996. aastast. Tema teadustöö põhisuunaks on närvisüsteemi kasvajate kliinilised ja molekulaarbioloogilised aspektid, ajuarterite aneurüsmide ja Parkinsoni tõve kirurgiline ravi.

Lisatud: 26 Jaanuar 2012

27. jaanuaril kell 14.00 kaitseb dr Triin Jagomägi A. Linkbergi nim auditooriumis (L. Puusepa 8) doktoritööd teemal „Mittesündroomse huule- ja suulaelõhe geneetilise etioloogia uuring"

Juhendajad: prof Andres Metspalu (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut) ja dots Mare Saag (TÜ stomatoloogia kliinik).

Oponent: prof Timo Peltomäki, PhD (Tampere Ülikooli kliinik).

Lisatud: 22 November 2011

2011. aasta aprillis toimus traditsiooniline patsientide küsitlus, mille eesmärgiks oli selgitada patsientide rahulolu kliinikumis pakutava haiglaraviga. Patsientidel paluti anda hinnang erinevatele haiglaravi aspektidele vastates kokku 36 küsimusele.

Täidetud ankeedi tagastas iga kolmas haiglaravil viibinud patsient. Kokku laekus 1182 ankeeti. Küsitlusele vastanutest moodustasid 61% naised ja 39% mehed. Väga rahule jäi kliinikumi haiglaraviga 69% vastanutest. Võrreldes 2009. a samalaadse küsitlusega on patsientide üldine rahulolu tõusnud 1% võrra, kuid 2007. a tulemusest on see 5% madalam. Ainult naistekliinikus ning spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus on patsientide rahulolu võrreldes 2007. aastaga tõusnud. Kliinikumi tuleks ravivajadusel tagasi 88% patsientidest, mis on 5% rohkem kui 2009. aastal.

Patsientide hinnangul on haiglaravi puhul kõige olulisemad arstide ja õdede tegevus ning nende poolt jagatav informatsioon. Arstide usaldusväärsuse ja oskustega jäi väga rahule 80% vastanutest, haigla varustuse ja aparatuuri kaasaegsusega 75%, erinevate ravivõimaluste kohta antud informatsiooniga 65%, ravimite kohta saadud informatsiooniga 59% vastanutest. Kõige madalam oli rahulolu ravi kättesaadavusega. Ooteaja pikkusega oli rahul vaid 45% vastanutest, mis on ka täiesti mõistetav, sest tihti tuleb patsientidel plaanilisele operatsioonile saamist kaua oodata.

Kokku 265 korral kasutasid patsiendid võimalust kirja panna asjaolud, mis neid haiglasoleku ajal häirisid ja mis oleks võinud olla teisiti. Peamise rahulolematuse põhjusena nimetati arstide nappi suhtlemist patsientidega ja jagatava informatsiooni vähesust. Õdedelt oodati rohkem teavet protseduuride ja hilisema kodus toimetuleku kohta. Hooldajatele heideti ette omavahelist lobisemist ning ühel juhul leiti, et koristajad võiksid rohkem naeratada. Mõnel korral mainiti ka õendushooldustöötajate vähest vene keele oskust.

Lisaks toodi probleemidena välja erinevaid ravikorralduse ja olmetingimustega seotud aspekte. Haiglasoleku ajal häiris patsiente liiga varajane äratamine hommikul, koristamisega kaasnev müra, personali valjuhäälne rääkimine ja ka teiste patsientide pidevalt helisevad mobiiltelefonid või norskamine. Patsientide ootused olmetingimustele on tunduvalt kasvanud, näiteks soovitakse, et igas palatis oleks televiisor ja toitu saaks vastavalt oma soovile menüüst valida. Kurdeti nii haiglatoidu mageduse kui soolasuse üle. Korduvalt mainiti ka, et haiglast väljakirjutamise päeval dokumentide vormistamine venib.

Rahulolematusest tunduvalt rohkem väljendati kiitust ja rahulolu haiglaraviga – kokku 603 korral. Küsimusele, millega jäite eriti rahule, vastati tihti lakooniliselt, et kõigega. Eriti oldi rahul kliinikumi arstide viisakuse, usaldusväärsuse ja professionaalsusega. Kiideti õdede hoolitsevat ja mõistvat suhtumist patsientidesse, nende oskusi, kättesaadavust ja viisakust. Kui kriitika kippus olema umbisikuline, siis tänusõnad öeldi nimeliselt konkreetse arsti või õendustöötaja kohta. Paljudel juhtudel avaldati rahulolu haiglaruumide puhtuse ja korrashoiuga, kiideti haiglatoitu.

Kliinikumis toimunud patsientide küsitlusega samal ajal toimus patsientide küsitlemine ka teistes Eesti haiglates ja meil on võimalik oma tulemusi hiljem teistega võrrelda. Patsientide rahulolu uuringu tulemuste põhjalikum analüüs jätkub kliinikutes.

Vaike Soodla

analüüsi-marketingiteenistuse ökonomist

Lisatud: 22 November 2011

ETKA (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) Andras valib igal aastal täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames välja Eesti parimad aasta õppijad ja aasta koolitajad. Tänavu esitati aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni nominendiks kliinikumi koolituskeskus.

Kliinikumi koolituskeskuse juhataja Jaana Veski ja projektijuht Marina Beljaev soovivad südamest tänada kõiki kursuste kuraatoreid ja lektoreid, kes on aidanud kaasa sõbraliku õpiõhkkonna kujundamisel ning loonud eeldused tunnustuse saamiseks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Oktoober 2011

Kliinikum kuulutas välja riigihanke F-korpuse (L. Puusepa 8) laiendusehituseks, et luua sinna PET keskus ja kaks kiiritusravi palatit. PET ehk positronemissioontomograafia on molekulaarkuvamismeetod, millega saab visualiseerida ja kvantitatiivselt mõõta ainevahetuslikke protsesse kudedes ja ka haiguskolletes in vivo. Uuringut kasutatakse mitmete kasvajate diagnoosimisel, leviku hindamisel ja retsidiivide avastamisel ning see on tavapärastele radioloogilistele meetoditele tõhusaks toeks. Ühekorruseline PET keskus ehitatakse Maarjamõisa haigla põhjakülge F-korpuse ja parkla vahelisele muruplatsile. Keldrisse tulevad majandusruumid ja tõenäoliselt ka suletud jalgrattaparkla. Võimaluse korral on plaanis keskust laiendada meditsiinilise tsüklotroniga, mis avaks sootuks uued perspektiivid teadus-, sh ravimiuuringuteks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Oktoober 2011

2. novembril kaitseb Radko Avi Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19) filosoofiadoktori kraadi (arstiteadus) taotlemiseks esitatud väitekirja teemal Natural polymorphisms and transmitted drug resistance in HIV-1 CRF06_cpx and its recombinant viruses in Estonia.

Lisatud: 16 September 2011

Maarjamõisa polikliiniku (L. Puusepa 1 a) registratuur läbis sel suvel täieliku uuenduskuuri.

Kuu aja jooksul tehti põhjalik sanitaarremont, vahetati välja elektri- ja sidesüsteemid ning paigaldati konditsioneerid ja rekonstrueeriti valgustus. Uuendati ka patsientide järjekorra tarkvara süsteem, mis nüüd on veebipõhine ja ühendatud teiste registratuuridega.

Samaaegselt korrastati tervisekaartide süsteem – see on viidud nüüd ühtsetele alustele ja vastab kehtivatele nõuetele. Kuigi ambulatoorne töö on juba kaks aastat eHL-is toimunud, ei ole paberdokumentide hulk vähenenud. Palju tehakse eHL-i sissekannetest väljatrükke, oluline on aga printimiste vähendamine ning enama info kasutamine ning edastamine elektrooniliselt. Küll aga ei kao traditsioonilised tervisekaardid veel ka lähitulevikus, sest kogu varasem info on paberkandjal.

Klienditeenindajate töökohtade arv ümberkorralduste käigus ei muutunud, see on endiselt kaheksa. Riiulimeetreid on registratuuris 125 ja pindala on 144,9 m² .

Maarjamõisa polikliiniku registratuur teenindab kirurgia-, südame-, kõrva- ja sisekliiniku ning androloogiakeskuse ambulatoorseid patsiente. Alates 1. septembrist liitub üldregistratuuriga hambaproteesikeskuse registratuur, mis siiani paiknes eraldi II korrusel.

Remont ja tervisekaartide süsteemi korrastamine nõudis osalistelt palju pingutamist ning klienditeenindajatel töötamist vabadel nädalavahetustel ja õhtutel. Tänan kõiki klienditeenindajaid ja teenistuse teisi töötajaid, kes osalesid agaralt korrastustöödel, samuti majandusteenistuse töötajaid eesotsas majandusjuhataja Mati Zäuramiga, kes abivalmilt kõik transpordiga seotud raskemad tööd ja tehnilised mured lahendasid.

Merje Tikk
analüüsi-marketingi teenistuse direktor

Lisatud: 16 September 2011

Alates 26. augustist 2011. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige prof emer Ennu Sepp, kes asendab senist nõukogu liiget Aadu Musta.

Ennu Sepp on sündinud 13. novembril 1938. aastal. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala lõpetas ta 1964. aastal, mille järgselt töötas arstiteaduskonna õppejõuna kuni 2003. aastani. Kandidaadidissertatsiooni kaitses ta 1967. aastal, doktoritöö 1972. aastal. 1976. aastal sai dr Ennu Sepp professori kutse ning töötas arstiteaduskonna erinevate allüksuste juhatajana kuni emeriteerumiseni 2003. aastal. Prof Sepp on olnud 12 aastat arstiteaduskonna teadusprodekaan ja mitmete komisjonide liige. 1983. aastal omistati talle kollektiivi liikmena Eesti NSV Riiklik Teaduspreemia.
Prof Ennu Sepp on Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni, Prantsusmaa Fleboloogia Seltsi ja Saksamaa Kirurgide Seltsi liige. Ta on avaldanud 217 trükist, peamiselt veresoonte rekonstruktiivse kirurgia, kirurgilise gastroenteroloogia, ortopeedia ja uroloogia erialal. Ta on avaldanud õpiku "Inimese topoanatoomia" arstiteaduskonna üliõpilastele ja residentidele.
Ennu Sepp on erakonna Res Publica ning Isamaa ja Res Publica Liit asutajaliige. Alates 2005. aastast IRL Tartu linna Seenioride Klubi esimees, 2007. aastast IRL-i volikogu liige ja IRL Seenioride Kogu juhatuse liige. Ennu Sepp on abielus ja tal on kolm täiskasvanud last.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 15 August 2011

19. mail sõlmiti SA Narva Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel partnerlusleping.

Lepingu sõlmimise eesmärgiks on koostöö patsientide parema ravi huvides ja Narva haigla arstide vajadus täiendõppe järgi. Kliinikumi abiga loodetakse Narva haiglas täiustada ja aprobeerida uusi diagnostika- ning ravivõtteid.

Koostöös kliinikumi spetsialistidega soovitakse korraldada visiite statsionaarsetes osakondades, funktsionaaldiagnostiliste uuringute konsultatsioone ning keerulisemate haigusjuhtude ühisarutelusid. Kliinikumi-poolset nõustamist oodatakse juhtimisalase- ja meditsiinilise dokumentatsiooni väljatöötamisel ning elektroonilise andmetöötluse korraldamisel.

Narva haigla juhi dr Olev Sillandi sõnul sai huvi lepingu vastu alguse koostööst kliinikumi südamekliiniku juhataja prof Jaan Ehaga, kes käib sisehaiguste osakonnas patsiente konsulteerimas ja ühisseminare korraldamas. Dr Silland näeks hea meelega, et see praktika laieneks tulevikus ka kirurgiakliinikusse: „Koostöö kirurgilistel erialadel tõstaks Narva arstide eneseteadlikust ja kvalifitseeritust. Tore, kui kliinikum oleks meile nagu vanem kolleeg, kellel on suuremad teadmised ja tipphaigla kogemus."

Dr Silland soovib, et Narva haiglaga tuleks tutvuma rohkem residente ning viitab arenguvõimalustele: „Neli aastat tagasi residentuuri lõpetanud ja meile tööle tulnud arst on tänaseks tõusnud meie nakkushaiguste osakonna juhatajaks."

Kuidas koostöö realiseerub, seda näitab tulevik. „Loodame, et Tartus jätkub entusiaste," lisab dr Silland.

Kliinikumi Leht

Kliinikumil on partnerluslepingud Ida-Viru keskhaigla, Lõuna-Eesti haigla, Põlva haigla, Räpina haigla, Valga haigla ja Viljandi haiglaga.

Lisatud: 15 August 2011

Lõuna-Eestis püstitati esmakordselt SA TÜ Kliinikumi Verekeskuse ja Eesti Kaitseväe koostöös doonoritelk Tartu Raekoja platsile 2008. aasta suvel.

2009. aastal andsid nõusoleku doonoritelgi üritusel osalemiseks ka Viljandi ja Võru linnavalitsused ning 2010. aastal lisandus Valga linnavalitsus.
Kolmel suvel oli telgis vereloovutajaid kokku 1171, neist esmaseid vereloovutajaid 506 doonorit. Kokku saime telkide üritustel ca 527 liitrit verd.
Sel suvel kutsus doonoritelk 8.-9. juunil Viljandis Vabaduse platsil doonoreid verd loovutama. Üritus toimus Viljandis kolmandat korda. Vaatamata ülipalavatele ilmadele tuli kahel päeval verd loovutama kokku 192 potentsiaalset doonorit. Verd loovutati 155 doosi. Esmakordselt loovutas verd 64 doonorit. Jäime doonoripäevadega väga rahule.
Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa Teater Ugala ja Teater Vanemuine, kes toetasid meid suvelavastuste piletitega, mis loositi välja doonorite vahel. A. Le Coq toetas igat doonorit karastusjoogiga. Eesti Punase Risti Viljandimaa Seltsi vabatahtlikud aitasid jagada meeneid, täita loosikuponge ja pakkusid soovijatele külma morssi joogiks. Kuumusest hoolimata tundsid vereloovutajad end hästi.
Verekeskuse eriline tänu kuulub Eesti Kaitseväele, eelkõige kapten Lauri Benderile, kelle juhtimisel püstitati telgid ja abivalmilt hoolitseti igati selle eest, et kõik toimiks ja doonoritel oleks mugav verd loovutada.
Loodame kohtuda uuesti järgmisel aastal Doonoritelgis 2012.

Sel suvel ootab meid augustikuul Doonoritelk veel Võrus Kesklinna pargis ja Tartus Raekoja platsil.

10.-11.08.2011 Võrus Kesklinna pargis 12.00-16.00
30.-31.08.2011 Tartus Raekoja platsil I päev 12.00-17.00 ja II päev 12.00-16.00

Helve König
verekeskuse direktor

Lisatud: 15 August 2011

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kehtestab alates 1. septembrist 2011 korra, mille kohaselt ei registreerita tasulisele vastuvõtule või teenusele inimesi, kellel on Tartu Ülikooli Kliinikumile varasemate osutatud teenuste eest võlgnevusi.

Täpsem info telefonil: 731 9420

Lisatud: 15 August 2011

Alates 1. juulist 2011. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige Urmas Kruuse, kes asendab senist nõukogu liiget Maret Maripuud. Urmas Kruuse on sündinud 14. juulil 1965. aastal Elvas. Ta on lõpetanud Audentese Ülikooli ärijuhtimise erialal. Aastatel 2002 – 2007 oli ta Elva linnapea. Alates 2007. aastast on ta Tartu linnapea. Ta on Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli kuratooriumite liige. Tema harrastusteks on sport ja muusika. Urmas Kruuse on abielus ja tal on neli last.

Kliinikumi Leht