-
Avaleht
- Uudised
Töövarju võimalustest kliinikumis
Igal aastal, 17. novembril toimub üleriigiline töövarjupäev. Tartu Ülikooli Kliinikum pakub gümnasistidele lisaks võimalust tulla töövarjuks ka kevadisel või sügisesel koolivaheajal.
Töövarjupäeva raames jälgib noor „varjuna" teda huvitava elukutse esindajat minimaalselt neli tundi ning maksimaalselt „varjutatava" tööpäeva ulatuses. Päev peaks andma noortele vastuse valitud ametiala sobivuse kohta ning lisaks avardama ka nende silmaringi. Huvi töövarjupäeva vastu on alati olnud suur. 2011. aastal käis kliinikumis töövarjuks ligikaudu 100 noort. Koolituskeskus on aktiivselt koostööd teinud töövarjupäeva korraldamise osas Tartu Tamme Gümnaasiumi ning Tartu Kutsehariduskeskuse Info- ja Karjäärinõustamiskeskusega. Viimaselt pälvis kliinikum tänukirja kui koostööaltis ja noortesõbralik organisatsioon. Populaarsemad ametialad, mida „varjutada" soovitakse on arst, õde, ämmaemand ja füsioterapeut.
Kliinikumis reguleerib töövarjupäeva koolituskeskus, kuna lisaks toredale päevale peab noor sõlmima kliinikumiga konfidentsiaalsuslepingu, võttes vastutuse hoida salajas talle osaks saanud informatsiooni. Siiski leidub ettevõtlike noori, kes pöörduvad ise mõne ametiala esindaja poole või läbi tutvuse leiavad endale töövarju koha. See kõik on lubatud, kuid meeles tuleb pidada, et töövarjupäev tuleb kindlasti kooskõlastada koolituskeskusega, kuna selline tegevus on kliinikumis reguleeritud ja reglementeeritud.
Info ja registreerumine töövarjuks: tel 731 8174, 731 8139 ja e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Jaana Veski
personaliteenistuse koolitusosakonna juhataja
2. Euroopa epilepsia päev
2. Euroopa epilepsia päeva tähistamisega (13.02.) sooviti kogu Euroopas tähelepanu juhtida epilepsiale, kui tõsisele närvisüsteemi haigusele, mille tunnuseks on hooti esinevad teadvuse häired või väga erineva iseloomuga tõmblused.
Hinnanguliselt põeb Euroopas epilepsiat 6 miljonit inimest ja igal aastal diagnoositakse 300 000 uut haigusjuhtu. Eestis on ligikaudu
8000 epilepsia haiget. Epilepsia kahjustab haige tervist, aga ka ühiskondlikult tuleb neil kogeda eelarvamusi ja häbimärgistamist. Epilepsiahaigete hulgas valitseb kõrge tööpuudus ning 40%-l epilepsiahaigetest lastest esineb koolis raskusi.
Närvikliiniku arst-õppejõu Sulev Haldre sõnul on Eestis epilepsia käsitluse – diagnoosimise ja ravi põhimõtted - sarnased teistes riikides rakendatavate eeskirjadega. Epilepsia päeval rõhutati vajadust hoogustada uuringuid ja uuendusi epilepsia vältimise, varajase diagnoosimise ja ravi tõhustamiseks.
Euroopa epilepsia päeva tähistamisega kutsutakse Euroopa Liidu liikmesriike üles kaitsma epilepsiahaigete õigusi ja parandama nende elukvaliteeti võimaldades neile teistega võrdväärset ligipääsu haridusele ja tööhõivele.
Kliinikumi Leht
Uudised Hispaaniast
Mullu HOPE programmi raames Eestit külastanud dr Vicente Cabedo kirjeldab oma muljeid meditsiiniajalehes "Boletin Informativo del Colegio de Medicos de Castellon" (dets 2011, nr 135) ja leiab, et Eesti meditsiinisüsteemiga tutvumine oli väga positiivne kogemus ning annab kogetust lühikese ülevaate. Tema sõnul on Eesti tervishoiusüsteem väga paindlik ning esiletõstmist väärib, et peale Nõukogude Liidu lagunemist tuli kõik praktiliselt nullist üles ehitada.
Kliinikumi Leht
Prof Toomas Asser valiti akadeemikuks
7. detsembril 2011 valis Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu seitse uut akadeemikut.
Arstiteaduste alal sai akadeemikuks Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku juhataja
prof Toomas Asser.
Toomas Asser (sünd 1954) on neurokirurgia professor alates 1995. aastast ja Tartu Ülikooli närvikliiniku juhataja alates 1996. aastast. Tema teadustöö põhisuunaks on närvisüsteemi kasvajate kliinilised ja molekulaarbioloogilised aspektid, ajuarterite aneurüsmide ja Parkinsoni tõve kirurgiline ravi.
Doktoritöö kaitseb dr Triin Jagomägi
27. jaanuaril kell 14.00 kaitseb dr Triin Jagomägi A. Linkbergi nim auditooriumis (L. Puusepa 8) doktoritööd teemal „Mittesündroomse huule- ja suulaelõhe geneetilise etioloogia uuring"
Juhendajad: prof Andres Metspalu (TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituut) ja dots Mare Saag (TÜ stomatoloogia kliinik).
Oponent: prof Timo Peltomäki, PhD (Tampere Ülikooli kliinik).
Patsientide rahulolu kliinikumiga
2011. aasta aprillis toimus traditsiooniline patsientide küsitlus, mille eesmärgiks oli selgitada patsientide rahulolu kliinikumis pakutava haiglaraviga. Patsientidel paluti anda hinnang erinevatele haiglaravi aspektidele vastates kokku 36 küsimusele.
Täidetud ankeedi tagastas iga kolmas haiglaravil viibinud patsient. Kokku laekus 1182 ankeeti. Küsitlusele vastanutest moodustasid 61% naised ja 39% mehed. Väga rahule jäi kliinikumi haiglaraviga 69% vastanutest. Võrreldes 2009. a samalaadse küsitlusega on patsientide üldine rahulolu tõusnud 1% võrra, kuid 2007. a tulemusest on see 5% madalam. Ainult naistekliinikus ning spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus on patsientide rahulolu võrreldes 2007. aastaga tõusnud. Kliinikumi tuleks ravivajadusel tagasi 88% patsientidest, mis on 5% rohkem kui 2009. aastal.
Patsientide hinnangul on haiglaravi puhul kõige olulisemad arstide ja õdede tegevus ning nende poolt jagatav informatsioon. Arstide usaldusväärsuse ja oskustega jäi väga rahule 80% vastanutest, haigla varustuse ja aparatuuri kaasaegsusega 75%, erinevate ravivõimaluste kohta antud informatsiooniga 65%, ravimite kohta saadud informatsiooniga 59% vastanutest. Kõige madalam oli rahulolu ravi kättesaadavusega. Ooteaja pikkusega oli rahul vaid 45% vastanutest, mis on ka täiesti mõistetav, sest tihti tuleb patsientidel plaanilisele operatsioonile saamist kaua oodata.
Kokku 265 korral kasutasid patsiendid võimalust kirja panna asjaolud, mis neid haiglasoleku ajal häirisid ja mis oleks võinud olla teisiti. Peamise rahulolematuse põhjusena nimetati arstide nappi suhtlemist patsientidega ja jagatava informatsiooni vähesust. Õdedelt oodati rohkem teavet protseduuride ja hilisema kodus toimetuleku kohta. Hooldajatele heideti ette omavahelist lobisemist ning ühel juhul leiti, et koristajad võiksid rohkem naeratada. Mõnel korral mainiti ka õendushooldustöötajate vähest vene keele oskust.
Lisaks toodi probleemidena välja erinevaid ravikorralduse ja olmetingimustega seotud aspekte. Haiglasoleku ajal häiris patsiente liiga varajane äratamine hommikul, koristamisega kaasnev müra, personali valjuhäälne rääkimine ja ka teiste patsientide pidevalt helisevad mobiiltelefonid või norskamine. Patsientide ootused olmetingimustele on tunduvalt kasvanud, näiteks soovitakse, et igas palatis oleks televiisor ja toitu saaks vastavalt oma soovile menüüst valida. Kurdeti nii haiglatoidu mageduse kui soolasuse üle. Korduvalt mainiti ka, et haiglast väljakirjutamise päeval dokumentide vormistamine venib.
Rahulolematusest tunduvalt rohkem väljendati kiitust ja rahulolu haiglaraviga – kokku 603 korral. Küsimusele, millega jäite eriti rahule, vastati tihti lakooniliselt, et kõigega. Eriti oldi rahul kliinikumi arstide viisakuse, usaldusväärsuse ja professionaalsusega. Kiideti õdede hoolitsevat ja mõistvat suhtumist patsientidesse, nende oskusi, kättesaadavust ja viisakust. Kui kriitika kippus olema umbisikuline, siis tänusõnad öeldi nimeliselt konkreetse arsti või õendustöötaja kohta. Paljudel juhtudel avaldati rahulolu haiglaruumide puhtuse ja korrashoiuga, kiideti haiglatoitu.
Kliinikumis toimunud patsientide küsitlusega samal ajal toimus patsientide küsitlemine ka teistes Eesti haiglates ja meil on võimalik oma tulemusi hiljem teistega võrrelda. Patsientide rahulolu uuringu tulemuste põhjalikum analüüs jätkub kliinikutes.
Vaike Soodla
analüüsi-marketingiteenistuse ökonomist
Kliinikumi koolituskeskus esitati nominendiks
ETKA (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon) Andras valib igal aastal täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames välja Eesti parimad aasta õppijad ja aasta koolitajad. Tänavu esitati aasta koolitussõbralikuma organisatsiooni nominendiks kliinikumi koolituskeskus.
Kliinikumi koolituskeskuse juhataja Jaana Veski ja projektijuht Marina Beljaev soovivad südamest tänada kõiki kursuste kuraatoreid ja lektoreid, kes on aidanud kaasa sõbraliku õpiõhkkonna kujundamisel ning loonud eeldused tunnustuse saamiseks.
Kliinikumi Leht
F-korpuse kõrvale tuleb PET keskus
Kliinikum kuulutas välja riigihanke F-korpuse (L. Puusepa 8) laiendusehituseks, et luua sinna PET keskus ja kaks kiiritusravi palatit. PET ehk positronemissioontomograafia on molekulaarkuvamismeetod, millega saab visualiseerida ja kvantitatiivselt mõõta ainevahetuslikke protsesse kudedes ja ka haiguskolletes in vivo. Uuringut kasutatakse mitmete kasvajate diagnoosimisel, leviku hindamisel ja retsidiivide avastamisel ning see on tavapärastele radioloogilistele meetoditele tõhusaks toeks. Ühekorruseline PET keskus ehitatakse Maarjamõisa haigla põhjakülge F-korpuse ja parkla vahelisele muruplatsile. Keldrisse tulevad majandusruumid ja tõenäoliselt ka suletud jalgrattaparkla. Võimaluse korral on plaanis keskust laiendada meditsiinilise tsüklotroniga, mis avaks sootuks uued perspektiivid teadus-, sh ravimiuuringuteks.
Kliinikumi Leht
Doktoritöö kaitseb Radko Avi
2. novembril kaitseb Radko Avi Biomeedikumi auditooriumis 1006 (Ravila 19) filosoofiadoktori kraadi (arstiteadus) taotlemiseks esitatud väitekirja teemal Natural polymorphisms and transmitted drug resistance in HIV-1 CRF06_cpx and its recombinant viruses in Estonia.
Maarajamõisa polikliiniku registratuuris lõppes remont
Maarjamõisa polikliiniku (L. Puusepa 1 a) registratuur läbis sel suvel täieliku uuenduskuuri.
Kuu aja jooksul tehti põhjalik sanitaarremont, vahetati välja elektri- ja sidesüsteemid ning paigaldati konditsioneerid ja rekonstrueeriti valgustus. Uuendati ka patsientide järjekorra tarkvara süsteem, mis nüüd on veebipõhine ja ühendatud teiste registratuuridega.
Samaaegselt korrastati tervisekaartide süsteem – see on viidud nüüd ühtsetele alustele ja vastab kehtivatele nõuetele. Kuigi ambulatoorne töö on juba kaks aastat eHL-is toimunud, ei ole paberdokumentide hulk vähenenud. Palju tehakse eHL-i sissekannetest väljatrükke, oluline on aga printimiste vähendamine ning enama info kasutamine ning edastamine elektrooniliselt. Küll aga ei kao traditsioonilised tervisekaardid veel ka lähitulevikus, sest kogu varasem info on paberkandjal.
Klienditeenindajate töökohtade arv ümberkorralduste käigus ei muutunud, see on endiselt kaheksa. Riiulimeetreid on registratuuris 125 ja pindala on 144,9 m² .
Maarjamõisa polikliiniku registratuur teenindab kirurgia-, südame-, kõrva- ja sisekliiniku ning androloogiakeskuse ambulatoorseid patsiente. Alates 1. septembrist liitub üldregistratuuriga hambaproteesikeskuse registratuur, mis siiani paiknes eraldi II korrusel.
Remont ja tervisekaartide süsteemi korrastamine nõudis osalistelt palju pingutamist ning klienditeenindajatel töötamist vabadel nädalavahetustel ja õhtutel. Tänan kõiki klienditeenindajaid ja teenistuse teisi töötajaid, kes osalesid agaralt korrastustöödel, samuti majandusteenistuse töötajaid eesotsas majandusjuhataja Mati Zäuramiga, kes abivalmilt kõik transpordiga seotud raskemad tööd ja tehnilised mured lahendasid.
Merje Tikk
analüüsi-marketingi teenistuse direktor
Kliinikumi nõukogu sai uue liikme
Alates 26. augustist 2011. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige prof emer Ennu Sepp, kes asendab senist nõukogu liiget Aadu Musta.
Ennu Sepp on sündinud 13. novembril 1938. aastal. Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ravi eriala lõpetas ta 1964. aastal, mille järgselt töötas arstiteaduskonna õppejõuna kuni 2003. aastani. Kandidaadidissertatsiooni kaitses ta 1967. aastal, doktoritöö 1972. aastal. 1976. aastal sai dr Ennu Sepp professori kutse ning töötas arstiteaduskonna erinevate allüksuste juhatajana kuni emeriteerumiseni 2003. aastal. Prof Sepp on olnud 12 aastat arstiteaduskonna teadusprodekaan ja mitmete komisjonide liige. 1983. aastal omistati talle kollektiivi liikmena Eesti NSV Riiklik Teaduspreemia.
Prof Ennu Sepp on Eesti Kirurgide Assotsiatsiooni, Prantsusmaa Fleboloogia Seltsi ja Saksamaa Kirurgide Seltsi liige. Ta on avaldanud 217 trükist, peamiselt veresoonte rekonstruktiivse kirurgia, kirurgilise gastroenteroloogia, ortopeedia ja uroloogia erialal. Ta on avaldanud õpiku "Inimese topoanatoomia" arstiteaduskonna üliõpilastele ja residentidele.
Ennu Sepp on erakonna Res Publica ning Isamaa ja Res Publica Liit asutajaliige. Alates 2005. aastast IRL Tartu linna Seenioride Klubi esimees, 2007. aastast IRL-i volikogu liige ja IRL Seenioride Kogu juhatuse liige. Ennu Sepp on abielus ja tal on kolm täiskasvanud last.
Kliinikumi Leht
Partnerlusleping Narva haiglaga
19. mail sõlmiti SA Narva Haigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel partnerlusleping.
Lepingu sõlmimise eesmärgiks on koostöö patsientide parema ravi huvides ja Narva haigla arstide vajadus täiendõppe järgi. Kliinikumi abiga loodetakse Narva haiglas täiustada ja aprobeerida uusi diagnostika- ning ravivõtteid.
Koostöös kliinikumi spetsialistidega soovitakse korraldada visiite statsionaarsetes osakondades, funktsionaaldiagnostiliste uuringute konsultatsioone ning keerulisemate haigusjuhtude ühisarutelusid. Kliinikumi-poolset nõustamist oodatakse juhtimisalase- ja meditsiinilise dokumentatsiooni väljatöötamisel ning elektroonilise andmetöötluse korraldamisel.
Narva haigla juhi dr Olev Sillandi sõnul sai huvi lepingu vastu alguse koostööst kliinikumi südamekliiniku juhataja prof Jaan Ehaga, kes käib sisehaiguste osakonnas patsiente konsulteerimas ja ühisseminare korraldamas. Dr Silland näeks hea meelega, et see praktika laieneks tulevikus ka kirurgiakliinikusse: „Koostöö kirurgilistel erialadel tõstaks Narva arstide eneseteadlikust ja kvalifitseeritust. Tore, kui kliinikum oleks meile nagu vanem kolleeg, kellel on suuremad teadmised ja tipphaigla kogemus."
Dr Silland soovib, et Narva haiglaga tuleks tutvuma rohkem residente ning viitab arenguvõimalustele: „Neli aastat tagasi residentuuri lõpetanud ja meile tööle tulnud arst on tänaseks tõusnud meie nakkushaiguste osakonna juhatajaks."
Kuidas koostöö realiseerub, seda näitab tulevik. „Loodame, et Tartus jätkub entusiaste," lisab dr Silland.
Kliinikumi Leht
Kliinikumil on partnerluslepingud Ida-Viru keskhaigla, Lõuna-Eesti haigla, Põlva haigla, Räpina haigla, Valga haigla ja Viljandi haiglaga.
Doonoritelgid 2011 Lõuna-Eestis
Lõuna-Eestis püstitati esmakordselt SA TÜ Kliinikumi Verekeskuse ja Eesti Kaitseväe koostöös doonoritelk Tartu Raekoja platsile 2008. aasta suvel.
2009. aastal andsid nõusoleku doonoritelgi üritusel osalemiseks ka Viljandi ja Võru linnavalitsused ning 2010. aastal lisandus Valga linnavalitsus.
Kolmel suvel oli telgis vereloovutajaid kokku 1171, neist esmaseid vereloovutajaid 506 doonorit. Kokku saime telkide üritustel ca 527 liitrit verd.
Sel suvel kutsus doonoritelk 8.-9. juunil Viljandis Vabaduse platsil doonoreid verd loovutama. Üritus toimus Viljandis kolmandat korda. Vaatamata ülipalavatele ilmadele tuli kahel päeval verd loovutama kokku 192 potentsiaalset doonorit. Verd loovutati 155 doosi. Esmakordselt loovutas verd 64 doonorit. Jäime doonoripäevadega väga rahule.
Ürituse õnnestumisele aitasid kaasa Teater Ugala ja Teater Vanemuine, kes toetasid meid suvelavastuste piletitega, mis loositi välja doonorite vahel. A. Le Coq toetas igat doonorit karastusjoogiga. Eesti Punase Risti Viljandimaa Seltsi vabatahtlikud aitasid jagada meeneid, täita loosikuponge ja pakkusid soovijatele külma morssi joogiks. Kuumusest hoolimata tundsid vereloovutajad end hästi.
Verekeskuse eriline tänu kuulub Eesti Kaitseväele, eelkõige kapten Lauri Benderile, kelle juhtimisel püstitati telgid ja abivalmilt hoolitseti igati selle eest, et kõik toimiks ja doonoritel oleks mugav verd loovutada.
Loodame kohtuda uuesti järgmisel aastal Doonoritelgis 2012.
Sel suvel ootab meid augustikuul Doonoritelk veel Võrus Kesklinna pargis ja Tartus Raekoja platsil.
10.-11.08.2011 Võrus Kesklinna pargis 12.00-16.00
30.-31.08.2011 Tartus Raekoja platsil I päev 12.00-17.00 ja II päev 12.00-16.00
Helve König
verekeskuse direktor
Tasuliste teenuste osutamine võlgnikele
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kehtestab alates 1. septembrist 2011 korra, mille kohaselt ei registreerita tasulisele vastuvõtule või teenusele inimesi, kellel on Tartu Ülikooli Kliinikumile varasemate osutatud teenuste eest võlgnevusi.
Täpsem info telefonil: 731 9420
Kliinikumi nõukogu sai uue liikme
Alates 1. juulist 2011. a. on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu uus liige Urmas Kruuse, kes asendab senist nõukogu liiget Maret Maripuud. Urmas Kruuse on sündinud 14. juulil 1965. aastal Elvas. Ta on lõpetanud Audentese Ülikooli ärijuhtimise erialal. Aastatel 2002 – 2007 oli ta Elva linnapea. Alates 2007. aastast on ta Tartu linnapea. Ta on Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli kuratooriumite liige. Tema harrastusteks on sport ja muusika. Urmas Kruuse on abielus ja tal on neli last.
Kliinikumi Leht
HOPE 2011 kliinikumis
2011. aasta HOPE vahetusprogrammi teemaks on "Better health - A shared challenge for hospitals and primary health care" („Krooniline patsient: kliiniline ja korralduslik väljakutse").
HOPE (Euroopa haiglate ja tervishoiu föderatsioon) on rahvusvaheline organisatsioon, mis ühendab Euroopa Liidu liikmesriikide haiglaid, nende omanikke ning teisi tervishoiuga tegelevaid institutsioone. Alates 1989. aastast on üks HOPE iga-aastastest projektidest tervishoiukorraldajate vahetusprogramm, mille eesmärgiks on vahetada töökogemusi erinevate riikide tervishoiujuhtide vahel ning tugevdada riikidevahelist koostööd.
Arvult juba 30. korda toimuva vahetusprogrammi raames külastab juuni alguses kliinikumi kaks hispaania haiglajuhti - dr Jorge Nuñes-Olea ja dr Vicente Ramon Cabedo Garcia.
Mammobuss SEB Maijooksul
21. mail toimus Tallinnas XXIV SEB maijooks, kus oli kohal ka Vähiliidu mammograafiabuss, mida opereerib kliinikum.
Rinnavähi alast teavet jagasid dr Sulev Ulp ja õed Ele Virolainen, Imbi Ojaste, Erika Tallo ning Karine Tiik. Maijooksu kepikõnnil osalesid radioloogid Anu Leht ja Anne Reppo, ajavõtuga jooksul osalesid õed Mirel Takis ja Heljo Mikkel.
Kokku külastas bussi sadakond naist. Huvi tunti selle vastu, kus mammobuss uuringuid teeb ning miks ei kutsuta sõeluuringule nooremaid kui 50. a. vanuseid naisi.
Kliinikumi Leht
Dr Fred Kirss käis Moskvas arste koolitamas
Märtsi lõpus käis sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirss Moskvas STAN-monitori koolitust läbi viimas.
Loote sünnitusaegset südametegevuse monitooringut ehk kardiotokograafiat (KTG) on maailmas kasutatud üle 40 aasta. Loote EKG ST-saki analüüs ehk STAN on selle meetodi edasiarendus. STAN monitorid tulid kliinilisse praktikasse 2000. aastal. Kliinikumis võeti need kasutusele 2007. aastal. Aparaat võimaldab sünnituse käigus varakult avastada loote hapnikupuudust ja seega on võimalus varem teostada keisrilõige. ST analüüsi kasutamine vähendab metaboolses atsidoosis sündinud vastsündinute hulka. Samas, kui KTG on kõrvalekalletega, kuid ST analüüs ei viita hapnikupuudusele, on võimalus sünnitust juhtida per vias naturalis ning asjatu keisrilõige võib ära jääda. Seadet kasutatakse ülekantud raseduse, rasedustoksikoosi, diabeetikutest rasedate ja sünnituse induktsiooni puhul ning teatud sünnitusaegse KTG monitooringu kõrvalekallete korral.
Moskvas oli koolituse organiseerijaks perinataalse keskuse funktsionaalse diagnostika osakonna juhataja prof Aleksander Gus, kes on pärit Eestist ning töötanud ka Tartu Ülikooli naistekliinikus. Koolitus sai teoks tänu Venemaa valitsuse algatatud programmile perinataalse suremuse vähendamiseks. Osavõtjaid oli üle saja arsti Venemaa erinevatest piirkondadest. Põhiliselt olid koolitusel osalejad Venemaa erinevate regioonide sünnitushaiglate sünnitusosakondade juhatajad ning seetõttu esitati ka palju küsimusi üleüldises plaanis sünnitusabi kohta. Loengutele järgnes praktiline õpe haiglas.
Umbes neljakümne aasta eest ehitatud Moskva Ülikooli perinataalse keskuse haiglahooned on igati kaasaegsel tasemel. Tõsi, sünnitustubasid iseloomustavad kahhelkividega kaetud seinad ja patsientidel tuleb sünnituse käigus kolida sünnituseelsest toast sünnitustuppa. Aga tehnilise varustatuse ja ravivõtete poolest ollakse tänapäeva meditsiini tasemel. Aastas võetakse keskuses vastu ligi 10 000 sünnitust, neist ligi pooled keisrilõike teel. Keisrilõigete suur hulk on tingitud sellest, et keskusesse suunatakse mitmesuguste patoloogiatega rasedused üle kogu Venemaa. Keskus on spetsialiseerunud näiteks erinevate kaasasündinud väärarenditega loodete sünnitamiseks.
Venemaa on endiselt kõikide võimalustega imedemaa: ametlikult elab Moskvas 8 miljonit inimest, tegelikult 15 miljonit; mausoleum on alles, aga Leninit näidatakse teatud päevadel; ladade kõrval vuravad ringi hirmkallid autod ning Gruusia restoranis boržommi ei pakuta.
Sünnitusosakonna juhataja dr Fred Kirsiga vestles Ene Selart
Arvo Tiku raamatu müük
Mälestusteraamatut Arvo Tikk „Arstina läbi elu" saab osta L. Puusepa 1a, ruum nr 4114.
Raamat maksab 15 eurot.
Garantiiremondid uues majas
Käes on suvi ja algamas on remonditööde hooaeg. Kliinikumi uues majas tehakse juunis-juulis viimaseid garantiiremonditöid. Siit-sealt kohendamist ja parandamist vajavad kattematerjalide ühenduskohad ning seintesse tekkinud praod. Tekkinud vead kõrvaldatakse garantiiremondi käigus.
Riigihange sisekliiniku hoone ümberehitamiseks
9. mail algatas kliinikum riigihankekonkursi, et leida sisekliiniku hoone (L. Puusepa 6) projekteerimistööde teostaja.
Sisekliiniku hoones on plaanis hakata tulevikus osutama õendushooldusteenust, mille jaoks on vaja muinsuskaitsealuses majas teostada põhjalikud ümberehitustööd. Ehitustöödele eelneb sisekliiniku osakondade kolimine uude hoonesse, mis valmib Maarjamõisa meditsiinilinnaku ehitamise II etapi raames eeldatavalt 2013. aastal.
Kliinikumi konverents „Murphy seadused meditsiinis" 11. mail Tartus
10.00 - Konverentsi avasõnad. Kliinikumi preemia, Neinar Seli stipendiumite ja ajakirja „Eesti Arst" parima teadusartikli preemia üleandmine
10.30 - „Kui kaugel on meie intensiivravi kvaliteet Euroopa viiest parimast?"
prof Joel Starkopf
10.55 - „Miks tekivad hospitaalinfektsioonid?"
Matti Maimets
11.20 - „Ravikvaliteet see sõitis tsuhh, tsuhh, tsuhh ..."
Margus Ulst
11.45 - Raamatu "Arvo Tikk. Arstina läbi elu" esitlus
12.45 - „Miks ravikvaliteedi hindamine ja raviasutuste vaheline võrdlus ei edene?"
prof Raul-Allan Kiivet
13.10 - „Mis põhjustab perearstide rahulolematust?"
Urmas Takker
13.35 - „Miks E-tervis ei õnnestu?"
Kalev Karu
14.00 - „Miks ja kuidas haigekassa tegeleb ravikvaliteediga?"
Hannes Danilov
14.25 - „Meditsiiniõigus: Hippokratese vandest karistuslike kahjuhüvitisteni"
Ingeri Luik-Tamme
14.50 - „Miks kohus ei edenda ravikvaliteeti?"
Ants Nõmper
15.15 - Kokkuvõte
Kliinikumi väisasid WHO tubakaasjatundjad
15. detsembril külastasid kliinikumi WHO eksperdid Fiona Godfrei, Judith Watt ja Antoon Opperhuizen, et koguda infot suitsetamisvastase tegevuse kohta kliinikumis.
Spetsialiste, keda saatsid Aive Telling sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonnast ning Tiiu Härm Tervise Arengu Instituudist, huvitas suitsetamisest loobumise nõustamise kättesaadavus, suitsetajate mõjutamiseks kasutatavad infokanalid ning konkreetsed sammud, mida kliinikum on suitsetamise leviku peatamiseks ette võtnud. Täpse ülevaate saamiseks vesteldi külaskäigu raames mitme tubakavaldkonnaga seotud inimesega südame- ning kopsukliinikust.
WHO asjatundjate visiit kliinikumi oli seotud Eesti tubakapoliitika hetkeseisu ning selle nõrkuste ja tugevuste hindamisega. Lõplikku raportit esitletakse käesoleva aasta märtsis.
Ekspertide senised olulisemad ettepanekud Eestile suitsetamisvastase tegevuse edendamiseks:
1) haarata avalikkust tubakateemalisse diskussiooni;
2) kaasata erinevate tervishoiutöötajate liite riikliku poliitika mõjutamiseks;
3) hõlmata ennetustegevuses paralleelselt nii täiskasvanute kui laste ja noorukite sihtrühmi.
Kliinikumi Leht
Dr Laisaar valiti aasta inimeseks
Ajaleht Postimees pidas 2010. aasta inimese tiitli vääriliseks Eesti esimese kopsusiirdamise eestvedajat, kliinikumi torakaalkirurgi dr Tanel Laisaart.
Postimehe peatoimetaja Merit Kopli sõnul on dr Laisaar tunnustuse ära teeninud mitte üksnes eduka kopsusiirdamisoperatsiooni juhtimise, vaid ka jäägitu pühendumise eest toimiva siirdamissüsteemi ülesehitamisele Eestis. Lisaks soovitakse arsti valimisega aasta inimeseks tunnustada kõikide Eesti tublide meedikute tööd.
Palju õnne dr Laisaarele ka Kliinikumi Lehe poolt!
Kliinikumi Leht
Montenegro tervishoiujuhtide delegatsioon tutvus kliinikumiga
24. novembril väisas kliinikumi Montenegro tervishoiuminister prof Miodrag Radunovic koos kaheksaliikmelise kaaskonnaga, et saada ülevaade kliinikumi töökorraldusest ning tutvuda uue ravikorpusega.
Külaskäik leidis aset väliskolleegide kolmepäevase Eesti visiidi raames, mille eesmärgiks oli tutvuda meie riikliku tervishoiusüsteemiga, sh toimunud reformidega ning rahastamise ja haiglaravi korraldusega.
Kliinikumi Leht