Kliinikumi visioon on olla tõhusalt tegutsev, tõenduspõhisusest lähtuv euroopalik ülikoolihaigla, mis on tihedalt seotud teaduse ja innovatsiooniga. Visioonist lähtuvalt on kliinikum võtnud endale missiooni tagada Eesti meditsiini kestmine ja areng läbi kõrgetasemelise integreeritud ravi-, õppe- ja teadustöö. Seda eesmärki täidavad igapäevaselt kliinikumi koosseisus olevad 17 kliinikut, sh 43 statsionaarset osakonda 971 voodikohaga, ning 9 meditsiinilist ja 11 mittemeditsiinilist teenistust. 2013. aastal tuli kliinikum seatud eesmärkide ja kohustuste täitmisega hästi toime, eelarve hoiti tasakaalus, ravi rahastamise lepingumaht ja osutatud tervishoiuteenuste maht kasvas, eriarstiabi turuosa püsis eelmise aasta tasemel, täiendati kvaliteedi juhtimise meetodeid.

Ambulatoorne arstiabi

Ambulatoorseid eriarsti vastuvõtte toimus kokku 464 709, mis kasvas 7 079 vastuvõtu võrra. Erialati suurenes vastuvõttude arv androloogias, üldkirurgias, veresoontekirurgias, neuroloogias, silmahaigustes, gastroenteroloogias, reumatoloogias, sisehaigustes, ortopeedias (sporditrauma) ja meditsiinigeneetikas.

_{Joonis 1. Ambulatoorsed vastuvõtud}

Patsientide paremaks teenindamiseks ja teenuste kättesaadavuse parandamiseks suurendati õe ja ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude arvu ning avati uusi vastuvõtte. Iseseisva õendustegevuse kasvamine ja arendamine õenduspädevuse piires on vähendanud arstide töökoormust mitmetel erialadel. See on võimaldanud teha rohkem esmaseid vastuvõtte ja parandanud ambulatoorse arstiabi kvaliteeti. Õe iseseisvaid vastuvõttude oli 2013. aastal 70 173, mis moodustas 15% arsti vastuvõttudest. Õe koduvisiite ja koduõenduse visiite oli 9 696, nende maht suurenes 11%.

_{Joonis 2. Õdede iseseisvad vastuvõtud}

Erakorralise meditsiini osakonda (EMO) toodi kiirabi poolt või pöördus ise 43 134 patsienti, neist 35 525 (82%) said ambulatoorset arstiabi ja 7 609 (18%) vajasid hospitaliseerimist erakorralistel näidustustel. Päevas osutati arstiabi keskmiselt 118 haigele, nendest üle poole olid traumadega. Pöördumiste arv EMO-sse langes 790 patsiendi võrra ehk keskmiselt 2 patsiendi võrra päevas.

Aasta lõpus oli elektroonsesse järjekorda esmasele vastuvõtule registreeritud ligemale 19 000 patsienti. Teenuste parema kättesaadavuse tagamiseks avasime aasta algul Pärnus androloogia vastuvõtu ning suve lõpus silmaarsti vastuvõtu Võrumaal Lõuna-Eesti Haigla juures. Mõlemal erialal järjekord lühenes, boonusena lisandus teenuse lähenemine patsiendi kodukohale. Suvel alustas tööd spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus sporditraumatoloogia keskus, mis hakkas pakkuma nii ambulatoorseid kui ka päevaravi teenuseid.

Päevaravi teenuste maht kasvab iga aastaga. 2013. aastal suurenenud lepingumaht võimaldas ravida 615 patsienti rohkem. Päevaravis raviti 12 178 patsienti, nendest 78% opereeriti, kokku tehti 11 448 kirurgilist protseduuri. Rohkem opereeriti patsiente silmakliinikus ning aasta teisel poolel alustas tegevust spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditraumatoloogia keskus, kus tehti 207 päevakirurgilist operatsiooni.

_{Joonis 3. Päevaravi}

Statsionaarne arstiabi

Statsionaarne ravitöö toimus 971 ravivoodil. Haigekassa lepingumaht kasvas ka statsionaari ravijuhtude osas ning ravil viibis 747 patsienti enam kui aasta tagasi. Piirkondliku haiglana osutab kliinikum haiglaravi teenuseid kõikide maakondade elanikele, 78% haigetest oli pärit Lõuna-Eesti maakondadest, muude maakondade haigetest moodustasid suure osa Ida-Viru piirkonna patsiendid.

_{Joonis 4. Statsionaarne ravitöö}

Haiglaravil viibis 42 804 patsienti, nendest 39 569 e 92% aktiivravi osakondades. Haigete arv tõusis kõrvakliinikus (+260 patsienti), lastekliinikus (+296), hematoloogia-onkoloogia kliinikus onkoteraapia osakonnas (+170), sisekliinikus (+136) ja radioloogiakliiniku radionukliidravi osakonnas (+83). Haigeid oli mõnevõrra vähem üldkirurgias, uroloogias, günekoloogias ja näo-lõualuude kirurgias. Erakorraliselt ravitud haigete osakaal oli 77%, mis viimaste aastatega ei ole praktiliselt muutunud.

Naistekliinikus sündis 2 463 last (nendest 102 kaksikud). Viiskümmend sünnitajat olid Vene Föderatsioonist. Keisrilõike teel sünnitusi oli 21%, neist üle poole erakorralised.

_{Joonis 5. Sünnitused}

Kirurgilise ravitöö muutused olid kõige suuremad statsionaaris – statsionaaris opereeriti 17 324 haiget. Üle poolte operatsioonidest olid erakorralised, erakorralistest kirurgilistest haigetest opereeriti esimesel ravipäeval 71%, teisel päeval 16%. Bariaatrilisi operatsioone tehti 2013. aastal 124 (2010. a 51, 2011. a 89 ja 2012. a 126).

_{Joonis 6. Kirurgiline ravitöö}

2013. aastal toimus 59 elundisiirdamist (2012. a 70, 2011. a 55), sh 47 neerusiirdamist, 8 maksasiirdamist, 3 kopsusiirdamist. Lisaks nimetatutele tehti esmakordselt Eestis kombineeritud elundite, maksa ja neeru, siirdamine. Üks kopsusiirdamine teostati kunstvereringega, ka see oli Eestis esmakordne.

_{Joonis 7. Elundisiirdamised}

Vereloome tüvirakkude siirdamisi tehti kliinikumis 27 (2012. a 25), embrüosiirdamisi 642 (2012. a 569), silma sarvkesta siirdamist 10 (2012. a 12), lisaks veel muude kudede siirdamisi.

Tervishoiuteenuste müük

Kliinikumi suurimaks partneriks tervishoiuteenuste rahastamisel on Eesti Haigekassa (haigekassa). Leping haigekassaga moodustas 94% tervishoiuteenuste rahalisest kogumahust, ligikaudu 2/3 tervishoiuteenustest osutati Tartu osakonna kindlustatutele ning 1/3 teiste osakondade kindlustatutele. 2013. aasta alguses sõlmitud haigekassa lepingu kogumaht oli 508,8 tuhat ravijuhtu kogusummas 110 774 tuhat eurot. Aasta jooksul sõlmiti lisalepinguid kogusummas 3 968 tuhat eurot, sh statsionaarsele eriarstiabile (2 481 tuhat eurot). Aasta lõpuks kujunes lepingumaht 515,8 tuhat ravijuhtu, 114 785 tuhat eurot.

_{Joonis 8 . Tervishoiuteenuste müük}

Eraisikute osakaal ehk patsientide poolt ostetud tasuliste teenuste rahaline maht kasvas aastaga 27%, moodustades kokku 3 643 tuhat eurot. Tasuliste teenuste rahaline maht oli kõige suurem hambaravis (1 598 tuhat eurot), kus täiskasvanute hambaravi ja hambaproteesi teenused on tasulised. Tasuliste teenuse osa oli märkimisväärne veel androloogiakeskuses, naistekliinikus ning spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus. Tasuliste teenuste rahalisest mahust 15% (529 tuhat eurot) oli ostetud väljaspool Eestit pärit patsientide poolt, aastaga on antud teenuste osa kahekordistunud. Patsientidest 2/3 oli pärit Venemaalt, 11% Soomest ja 8% Kasahstanist.

Patsiendikesksus

2013. aastal registreeriti kokku 403 (2012. a 272) ravikvaliteeti ja patsiendi turvalisust ohustavat juhtumit, mis on oluliselt rohkem kui aasta tagasi, seega on registreerimissüsteem käivitunud ja end õigustanud.

Et selgitada välja patsientide rahuolu, toimus 2013. aastal statsionaaris ravil olnud haigete küsitlus, kus osales 1 596 patsienti. Vastanutest 72% jäi haiglaraviga väga rahule ja 88% tuleks ravivajadusel kindlasti taas kliinikumi. Patsientide üldine rahulolutase on kasvamas. 2013. a esitati 154 kaebust, 126 ettepanekut ja 532 tänuavaldust.

Personal

2013. aastal töötas kliinikumis 3 935 füüsilist isikut 3 500 ametikohal. Võrreldes 2012. aastaga suurenes täidetud ametikohtade arv 46 koha võrra. Hoolduspersonali ametikohtade arv on vähenenud 6,5 võrra. Kliinikumi tööjõu voolavus ei ületa 5%. Kliinikumis töötab 137 doktori ja sellele vastava teaduskraadi omajat ning 113 magistrit.

Teadustöö

Kliinikumi töötajad avaldasid rahvusvahelistes ajakirjades 167 ja ajakirjas Eesti Arst 59 artiklit. Kõige produktiivsemateks struktuuriüksusteks rahvusvahelistes ajakirjades avaldatud artiklite osas olid närvikliinik (20) ja nahahaiguste kliinik (18) ning 16 artikliga lastekliinik, naistekliinik ja sisekliinik. Mitmed kliinikute juhatajad ja teised erialade juhtfiguurid on juhendajateks doktorantidele: 2013. aastal kaitsti kokku 6 doktoritööd.

_{Joonis 9. Teadustöö}

2013. aastal lõpetati töö 13 teadusgrandiga (2012. a 19) ja edasine töö jätkub 58 grandiga, milles osaleb kokku ca 190 arst-õppejõudu ja mitmeid teisi kliinikumi spetsialiste. Lõppenud aastal alustati 35 uue ravimiuuringuga, millega on seotud ligi sada arst-õppejõudu ja üle poolesaja õe. Varemalustatud ravimuuringuid oli töös 69.
2013. aastal võeti kliinikumis kasutusele mitmeid uusi ravi- ja diagnostikameetodeid, esmakordselt kliinikumis läbiviidud meetodeid lisandus 26 ja esmakordselt Eestis läbiviidud meetodeid 15.

Kokkuvõte

Kliinikum soovib tagada Eesti meditsiini jätkuvat arengut, selleks jätkame oma tegevusi ja eesmärkide täitmist parimate teadmistega, kasutades selleks kaasaegsemaid ja patsiendi tervist parandavaid ning säästvamaid metoodikaid. Soovime olemasoleva tööjõuressursi piires laiendada ambulatoorsete tervishoiuteenuste osutamist ning jätkata Eesti meditsiini kvaliteedi ja efektiivsuse liidrina.