Lisatud: 31 Jaanuar 2024

2024. aasta alguseks on kõik kliinikute ja teenistuste õendusjuhid Tartu Ülikooli Kliinikumis alustanud uut tähtajalist juhtimisperioodi, olles kliiniliste valdkondade juhtimismeeskonna liikmed.

„Kliinikumi õendusjuhtidel on täita oluline roll ülikoolihaiglas – juhtida õendus- ja hooldustööd integreeritult õppe-, arendus- ja teadustööga ning samal ajal edendada patsiendikogemust nii oma üksuses kui Kliinikumis tervikuna,“ lausus juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

11. jaanuaril 2024 toimunud õendusjuhtide tänu- ja tervitussündmusel kinnitas ka juhatuse esimees Priit Perens õdede olulist rolli Kliinikumi väärtuste edasikandmisel. „Kuna patsiendiga puutuvad vahetult kokku enim õendustöötajad, on teil suur roll meie patsiendisõbraliku kultuuri loomisel ning kuvandi kandmisel,“ lausus juhatuse esimees.

Kliinikumi kakskümmend üks erineva üksuse õendusvaldkonna juhti töötavad koostöös kliiniku või teenistuse juhiga ning tegutsevad igapäevaselt selle nimel, et tervishoiuteenused oleksid kvaliteetsed, patsiendisõbralikud ning inimestele kättesaadavad. Üheks keerukaks väljakutseks on järelkasvu tagamine nii uute erialaspetsialistide kui ka õendusjuhtide näol, mis saab toimuda tihedas koostöös kõrgkoolidega. „Meeskonna eestvedajatena on meie õendusjuhtidel olnud oluline roll õendusabi arendamisel ning inimesekesksete tervishoiuteenuste edendamisel. Tänan kõiki tehtud töö eest ning soovin, et uus juhtimisperiood kulgeks usaldusliku ja arendava töökeskkonna hoidmise ning kaasava juhtimiskultuuri kujundamise tähe all,“ tänas Ilona Pastarus oma meeskonnaliikmeid.

Nelja-aastast juhtimisperioodi täidavad Kärt Karri anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus, Kaire Jugar hematoloogia-onkoloogia kliinikus, Lea Žoržoliani kirurgiakliinikus, Carine Gross kopsukliinikus, Marika Tamm kõrvakliinikus, Evelyn Evert lastekliinikus, Janika Villmann nahahaiguste kliinikus, Pille Teesalu naistekliinikus, Ester Vatsk närvikliinikus, Hille Rekker ortopeediakliinikus, Reet Tohvre psühhiaatriakliinikus, Terje Markus radioloogiakliinikus, Terell Pihlak silmakliinikus, Pirgit Kinsigo sisekliinikus, Kadri Piir spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus, Irina Sapatšuk stomatoloogia kliinikus, Liisi Põldots südamekliinikus, Catline Võrk operatsiooniteenistuses, Piret Mängel patoloogiateenistuses, Katrin Freiberg verekeskuses ja Pille Mee ühendlaboris.  

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

Tartu Ülikooli Kliinikum suurendas onkokirurgide vastuvõttude arvu Narvas, et pakkuda patsientidele kasvajahaiguste võimalikult varajast diagnoosimist ja ravi kodukoha lähedal. Vastuvõtud toimuvad Narva haiglas, kuhu on võimalik pöörduda kõikidel selle piirkonna elanikel.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi dr Kristiina Ojamaa sõnul tõuseb kahjuks kasvajatesse haigestumine pidevalt. „See on seotud eelkõige elanikkonna vananemisega, kuid ka elustiilist tingitud muutustega. Näiteks on üleliigne kehakaal ja suitsetamine kasvajate tekke riskifaktorid,“ selgitas dr Ojamaa. Ta lisas, et kõige sagedasemad pahaloomulised kasvajad on viimastel aastatel Eestis olnud eesnäärmevähk, jäme- ja pärasoolevähk, kopsuvähk ja rinnavähk.

Mistahes vähi vormi puhul on väga oluline selle kiire märkamine, varajane diagnoosimine ning raviga alustamine. Seepärast alustas 8. jaanuarist 2024 täiendavate vastuvõttudega igal esmaspäeval Tartu Ülikooli Kliinikumi onkokirurg dr Ave-Triin Tihamäe, kes on spetsialiseerunud eelkõige rinna- ja nahakasvajate ravile. Lisaks dr Tihamäele jätkavad Narvas üle nädala neljapäeviti vastuvõtte Kliinikumi onkokirurg dr Taavi Põdramägi ja onkogünekoloog dr Inga Vaasna. Samuti toimuvad ka Kliinikumi onkoloogi vastuvõtud ning Ida-Virumaa elanikel on võimalik käia keemiaravi seanssides kolmapäeviti ja neljapäeviti. Hematoloog dr Ain Kaare vastuvõtud toimuvad Narva haiglas teisipäeviti.

„Kliinikumi koostöö Narva haiglaga on olnud väga hea, kuna Narva haigla on loonud  vastuvõttudeks, diagnostikaks ja keemiaraviks suurepärased tingimused. Selle tulemusel oleme saanud koos aidata patsiente parimal viisil ja kodukohale lähedal. Meie arstidel on võimalus teha põhjalikud uuringud ära juba Narvas, mille põhjal saab otsustada ka Tartusse suunamise vajaduse ja kiiruse,“ lausus Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht.

 Narva haigla juhi dr Ago Kõrgvee sõnul on Narva haigla ja Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku koostöö olnud tulemuslik nii Narva kui Ida-Virumaa patsientide ravimisel. „Lisaks on Narva haiglas valmimas lahustuskeskus, mis loob veelgi paremad võimalused kaasaegse keemiaravi läbiviimiseks Narva haiglas,“ ütles dr Kõrgvee. See on oluline, kuna keemiaravi on üks vähiravi põhikomponent, mida sageli kombineeritakse kas kirurgilise raviga või kiiritusraviga.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arstide vastuvõtule pöördumiseks on vaja perearsti või mõne teise eriala arsti saatekirja. Vastuvõtuaega Narva Haiglasse hematoloogile või onkoloogile saab broneerida Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 (E-R 7.30-18.00), Kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu, üleriigilise Digiregistratuuri kaudu, Narva Haigla registratuuri telefonidel 356 1144 ja 357 2778 ning Narva Haigla registratuuris kohapeal.

Kui patsient kutsutakse vastuvõtule tagasi, broneerib vastuvõtuaja talle arst või õde vastuvõtu käigus. 

Kliinikumi Leht

Lisatud: 31 Jaanuar 2024

Terviseennetuses on väga oluline roll sõeluuringutel. Sõeluuring on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele ja meestele rinna-, emakakaela- või jämesoolevähi varaseks avastamiseks. Vähi varajane avastamine võimaldab õigel ajal raviga alustada ja seeläbi elusid päästa. 

Sõeluuringul osalemine on tasuta kõikidele ravikindlustatud ja -kindlustamata inimestele, kes kuuluvad antud aastal sõeluuringu sihtrühma. Samuti on tasuta sõeluuringu käigus avastatud edasised vajaminevad uuringud ning ravi.

Emakakaelavähi sõeluuringutele kutsutakse 2024. aastal ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1959, 1964, 1969, 1974, 1979, 1984, 1989 ja 1994.

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemine aitab võimalikud rakumuutused ja vähieelsed seisundid emakakaelal avastada õigeaegselt, mil need on ravitavad.

Kliinikumis saab broneerida aega sõeluuringule naistekliinikusse (L. Puusepa 8), Tartu Tervisekeskusesse (Mõisavahe 34b) ja Maarjamõisa Tervisekeskusesse (L. Puusepa 1a). Selleks tuleb helistada kõnekeskuse telefonile 731 9100 või broneerida aeg terviseportaalis. Saatekirja ei ole vaja.

Rinnavähi sõeluuringule kutsutakse 2024. aastal ravikindlustatud ja ravikindlustamata naised sünniaastatega 1950, 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970, 1972 ja 1974.

Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel moel haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti. On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.

Kliinikumis saab rinnanäärme sõeluuringul osaleda nii radioloogiakliinikus (L. Puusepa 8, I korrus), Kvartali keskuse rinnakabinetis (Riia 2, I korrus) ja mobiilses Mammobussis.

Sõeluuringule saab registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00-16.00. Mammobussis saab vabade aegade olemasolul uuringule registreeruda ka kohapeal.

Jämesoolevähi sõeluuringule kutsutakse 2024. aastal ravikindlustatud ja ravikindlustamata mehi ja naised sünniaastatega 1956, 1958, 1960, 1962 ja 1964.

Jämesoolevähi sõeluuring võimaldab avastada jämesoolevähki varasemas staadiumis või vähieelses seisundis.

Sõeluuringus osalemiseks on vaja registreeruda pereõe vastuvõtule. Kui sõeluuringu testi tulemus on positiivne, tuleb lisauuringuna läbida koloskoopia uuring. Tartu Ülikooli Kliinikumis saab koloskoopiasse registreeruda endoskoopiakeskuse telefonil 731 9871 tööpäevadel kell 8–16.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 Jaanuar 2024

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja ettepanekul antakse alates 2023. aastast välja patsiendisõbraliku teo auhind. Tunnustuse ajendiks on märgata Kliinikumi töötajate igapäevast panustamist sellesse, et patsiendid saaksid lisaks kvaliteetsele tervishoiuteenusele ka sõbraliku, mugava, patsiendi ja tema lähedaste vajadusi arvestava teenuse osaliseks.

Patsiendisõbraliku teo väljaselgitamiseks viidi läbi konkurss, kuhu said oma ettepanekuid esitada nii Kliinikumi töötajad, patsientide nõukoda kui ka Kliinikumi patsiendid ja kogukond.

Konkursile laekus 29 patsiendisõbralikku tegu ja tänuavaldust. Kliinikumi patsientide nõukoda valis hääletusele need 7 tegevust, mis on muutnud patsientide ja nende lähedaste kogemusi Kliinikumis hoolivamaks ja sõbralikumaks või haiglatingimusi paremaks. Isiklikud tänuavaldused edastati otse Kliinikumi töötajatele.

Rahvahääletuse tulemusel valiti patsiendisõbralikuks teoks 2023. aastal: Pallirada lastekliiniku teejuhisena.

• Nii tore oli kõndida mööda neid pallikesi, samuti saime olla kindlad, et ära ei eksi.

Kliinikumi patsientide nõukoja poolt nimetati aasta teoks 2023. aastal: Patsiendisõbralikud tegevused 2. intensiivravi osakonnas.

• Intensiivravipäeviku pidamine: Patsient viibis intensiivravi osakonnas üle kuu aja. 2 nädalat oli ta juhitaval hingamisel. Kuigi patsient intensiivravis oldud aega üldse ei mäleta, aitab see päevik talle seda meenutada. Patsient on kodus, taastub veel raskest haigusest. Päevikust loeb, mida intensiivravi osakonna töötajad ja lähedased on sel ajal kirjutanud. Seda lugedes tulevad tal ikka pisarad heldimusest silma. Kõik temaga tegelenud personal oli imetore. Patsiendi tütrena tänan südamest kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi 2. intensiivraviosakonna töötajaid. Tänud ka selle eest, et meile, lähedastele, võimaldati patsiendi juures viibida praktiliselt igal ajal.
• Kassi toitmine: Nakkusosakonda tuli 2. intensiivravi osakonnast patsient, kes rääkis, et ta oli väga mures enda kassi pärast, aga ta süda on nüüd rahulik, sest intensiivravi osakonna põetaja käib tema kassile ukse taga süüa viimas. Väga armas tegu.
• Patsiendi juubeli tähistamine: Patsienti osakonda viies nägin, et personal oli patsiendi juubeli puhul pannud üles sildi „Palju õnne“ ja õhupallid. Nii armas tegu ja kindlasti rõõmustas see ka patsienti.

Rahvahääletuse ja patsientide nõukoja poolt said veel enim hääli palliatiivraviosakonna patsiendi- ja lähedasesõbralik keskkond ning patsientidele mugava ja kättesaadava vaktsineerimisvõimaluse pakkumine. 2023. aasta patsiendisõbraliku teo tunnustused anti välja Kliinikumi aastalõpukontserdil.

Kommentaar

Kliinikumi patsientide nõukoja esimees Triin Paaver: Kliinikumi patsientide nõukoda puutub oma (igakuiste) kohtumiste käigus sageli kokku tegevustega, mida Kliinikumi töötajad on ekstra teinud selleks, et patsiendid ja nende lähedased end hästi tunneksid. Nende tegevuste hulgas on nii mahukaid projekte kui ka näiliselt pisitegevusi, mis aga patsientide heaolule võivad samaväärselt mõjuda: õhupall sünnipäeval, kodus toidetud kass, soe ja sõbralik suhtlusviis jne. Mõte tuua need teod konkursi kaudu avalikkuse ette, sündis soovist seeläbi tänada Kliinikumi töötajaid. Aitäh teile nii teie töö kui ka selle "ekstra" eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Detsember 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum annab igal aastal välja parima kolleegi preemiat, mille eesmärk on tunnustada häid erialade vahelisi kollegiaalseid suhteid. Parimad kolleegid nimetatakse eelmise aasta laureaatide poolt ning 2023. aastal anti parima kolleegi tunnustus välja kaheksandat korda. Uuendusena kingitakse parimatele kolleegidele Tartu Kõrgema Kunstikooli vilistlase skulptori Olger Lehtsaare poolt loodud kuju.

Sel aastal pälvisid parima kolleegi tiitli dr Mare Lintrop radioloogiakliinikust ja Leelo Rivis ortopeediakliinikust.

2022. aasta kolleegipreemia laureaadi dr Jaanika Ilissoni sõnul vastab dr Mare Lintrop kõigile omadussõnadele mis „Minu parima kolleegi“ statuudis kirjas ja rohkemgi veel. „Tema käest võib alati nõu küsida, ta vaatab lahkelt mitte-radioloogiga koos uuringute pilte ja seletab kõik täpselt lahti. Kui endal mõtted patsiendi osas otsas või pähe tuleb mõni „imelik“ mõte, siis võib alati dr Lintropilt nõu küsida. Ei ole harvad need juhud, kui mõtleme koos patsiendile uuringute optimaalse plaani. Dr Lintropiga on nii mitmegi nn uue haiguse osas plaani peetud, kuidas oleks kõige mõistlikum korraldada radioloogilis uuringuid. Ükski telefonikõne või e-mail ei jää tema poolt vastuseta.“ 

2022. aasta kolleegipreemia laureaadi Rain Lehtme sõnul on skeletikudede panga spetsialist Leelo Rivis tööalaselt alati positiivne, rõõmsameelne, temaga on meeldiv suhelda. „Lisaks on Leelo aktiivne, tegus ja taibukas ning soovib oma eriala edendada ja parendada. Sellise töötaja ja kolleegi üle peaks Kliinikum uhke olema ning teda tunnustama.“

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Detsember 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond andis 7. detsembril 2023 Kliinikumile üle Maarjamõisa mängu- ja tegevuspargi, mis on mõeldud kasutamiseks erivajadustega lastele ja noortele kui ka kõigile värskes õhus tegutsemisest rõõmu tundvatele inimestele.

Mängu- ja tegevuspark asub L. Puusepa 2 maja taga, kus lastele mõeldud mängualale on rajatud ratastooliga ligipääsetav ronimislinnak, kiik ja mitmekülgsete võimalustega liivakastiala ning eraldi ronimisrõõmu pakkuv kerakala. Pargis on ka pingid, kus saab mõnusasti aega veeta, raamatut lugeda või pargis lustival lapsel silma peal hoida.

Treeningalal on omakorda ligipääsetavad ja mitmekülgseid harjutamisvõimalusi pakkuvad spordiseadmed ning seda läbib ratastoolirada, kus saab harjutada erinevatel tasapindadel liikumist ja ratastooli käsitlemist. Ratastoolirada koos spetsiaalsete testimisaladega on loodud vastavalt Kanadas välja töötatud Wheelchair Skills Training Programme standardile. Lisaks on pargis taastusraviks mõeldud sensoorikarada.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi strateegiajuhi Siiri Ottender-Paasma sõnul on pargi valmimisega teoks saanud Lastefondi suur unistus: „Mitte ükski laps ega noor ei pea enam pargi servas pealt vaatama, kuidas eakaaslased rõõmsalt mängivad ja värskes õhus aega veedavad ning õnnetuse või haiguse tõttu ratastooli sattunud inimesed ei pea abivahendi kasutamist enam kiirabiestakaadil harjutama,“ lisades, et mõistagi annavad hinnangu tegevuspargile lapsed ja noored ise: “Mina saan vaid kinnitada, et see on päriselt hingega tehtud asi. Meie suur soov on, et lapsed ja noored tunneksid koos olemise rõõmu sõltumata sellest, millised on kellegi võimalused, leiaksid endale huvitavat tegevust ning märkaksid ja hooliksid teineteisest,“ ütles Lastefondi strateegiajuht Siiri Ottender-Paasma.

Tegevuspargi omanikuks saab Tartu Ülikooli Kliinikum ning on üsna kindel, et Kliinikumi väikestel ja suurtel patsientidel nüüd taastumiseks veelgi paremad võimalused. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus peab keskkonna rikastamist mängupargi näol kauaoodatud sammuks. „Soovime, et kõik meie väikesed patsiendid ja noored, sealhulgas erivajadustega inimesed, tunneksid end haiglas hoitult ja turvaliselt. Rõõmus meel ning põnevad õuemängud aitavad oluliselt tervenemisprotsessile kaasa. Ootame põnevusega mängu- ja treeningala kasutusele võtmist ning täname Lastefondi selle imelise projekti elluviimise eest,“ lausus Ilona Pastarus.

Mängupargi projekteerimine ja ehitus koos haljastustöödega maksid kokku ligi 640 000 eurot, mida rahastasid Lastefondi annetajad ja koostööpartnerid. Tegevuspargi idee pärineb Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse meeskonnalt ja Maarjamõisa meditsiinilinnaku juurde rajatud park on kolmas omataoline Eestis.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 05 Detsember 2023

Raamaturavi on Tartu Ülikooli Kliinikumi uus projekt, mille eesmärk on toetada patsientide, külastajate ja ka töötajate vaimset heaolu elamuste kaudu, mida pakuvad raamatud ja mängud. Idee sündis patsientide tagasisidest, kelle hinnangul on avalikel aladel vähe tegevusi, millega haiglas veedetud aega sisustada ning lohutust, teadmisi ja rõõmu leida.

Patsiente ootavad raamaturavi riiulitel raamatud, mille vahelt leiab järjehoidja koos kutsega sukelduda raamatute põnevasse maailma ning palvega raamat pärast läbilugemist tagasi tuua, et teisedki seda nautida saaksid.

Projekti raames paigutati esimesed 20 raamaturavi riiulit L. Puusepa 8 avalikele ootealadele ning Kliinikumi töötajate ja Biblioteegi toel on neid ka jõudsalt täitma asutud. Ootame edaspidigi, et inimesed koju jäänud raamatute ja mängudega raamaturavi valikut elavdaksid.

Ehkki raamaturavi alles algas, on raamatuhuvilisi uudistajaid riiulite juures juba nii patsientide kui ka töötajate seast.

Raamaturavi idee tegid teoks pühendunud raamatusõbrad patsienditeenistusest, haiglaapteegist, kommunikatsiooniteenistusest, intensiivraviosakonnast, personaliteenistusest ning haldusvaldkonnast.

Ilona Pastarus

Õenduse- ja patsiendikogemuse juht

Lisatud: 30 November 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukoja ettepanekul antakse 2023. aastast välja Kliinikumi patsiendisõbraliku teo auhind. Tunnustuse ajendiks on märgata Kliinikumi töötajate igapäevast panustamist sellesse, et patsiendid saaksid lisaks kvaliteetsele tervishoiuteenusele ka sõbraliku, mugava, patsiendi ja tema lähedaste vajadusi arvestava teenuse osaliseks.

Patsiendisõbraliku teo väljaselgitamiseks viiakse läbi konkurss, kuhu saavad oma ettepanekuid esitada nii patsientide nõukoda, Kliinikumi patsiendid, töötajad ja kogukond. Konkursil oodatakse nende tegevuste märkamist ja märkimist, mille tulemusel on patsiendid ja nende lähedased kogenud hoolimist ja sõbralikkust ning mis on muutnud haiglatingimusi paremaks.

Patsiendisõbralikke tegusid saab konkursile esitada 30. novembrini. Patsiendisõbraliku teo hääletus toimub 4.–11. detsembril ning kandidaadid patsiendisõbraliku teo hääletusele valib Kliinikumi patsientide nõukoda. Kõige patsiendisõbralikum tegu kuulutatakse välja Kliinikumi aastalõpukontserdil.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 November 2023

17.–18. novembril toimus suurim asutustevaheline pallimängude turniir Kuldpall 2023, kus kahe päeva jooksul oli võimalik võtta osa 10 erinevast pallimängualast. Tartu Ülikooli Kliinikum oli võistlustules viies pallimängu kategoorias.

Rahvastepallis saavutas 2. koha naiskond koosseisus Linda Blande, Johanna Randmets, Eveliis Annusveer, Karolina Kustala, Nora Küüts, Kristin Kaup, Ilona Berzinja ja Marju Bild.

Saalijalgpallis esindasid Kliinikumi Heigo Reima, Lauri Hein, Juhan-Mats Kuningas, Kerrit Kaldaru, Vladislav Mihnovits, Georgi Ivanov, Johannes Pärtel Truusalu, Priit Veskimäe ja Jaagup Truusalu, saavutades 7. koha.

Kliinikumi võrkpallimeeskonda kuulusid Maiu Rohtla, Eleri Leht, Ljudmilla Titova, Sander Savi, Elisabet Rivis, Alexander Stanevitš, Priit Luud, Dina Glazatševa, ja Agnes Karm, saavutades 9. koha.

Sulgpalli naiste üksikmängus saavutas 16. koha Katre Uibo ja 40+ naiste klassis 17. koha Marion Ploovits.

Sulgpalli naiste paarismängus saavutasid 7. koha Katrin Ulst/Mari-Ann Valdre, 8. koha saavutasid Merelle Palloson/Kadi Riig ning 13. koha Marion Ploovits/Katre Uibo.

Lauatennises saavutas 40+ naiste arvestuses 15. koha Hille Rekker.

Kliinikum saavutas kõikide alade üldarvestuses 12. koha 25 ettevõtte seast.  

Aitäh kõikidele Kliinikumi sportlikele töötajatele!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 07 November 2023

Euroopa Günekoloogilise Onkoloogia Selts (European Society of Gynaecological Oncology, ESGO) tunnustas septembris Istanbulis toimunud 24. ESGO kongressil Tartu Ülikooli Kliinikumi kirurgiakliiniku kirurgilise ja günekoloogilise onkoloogia osakonna arste dr Inga Vaasnat ja dr Arno Uppinit professionaalse tunnustuse sertifikaadiga elutöö ja oma eriala edendamise eest.

Esmakordselt ja ühekordselt anti käesoleval aastal välja selline tunnustus spetsialistidele, kes on ESGO liikmed, kellel on pikaaegne kogemus patsientide ravis onkogünekoloogia erialal ning kes on hoidnud ja edendanud seda eriala oma riigis ja väljaspool (Professional Recognition and Years of Experience in Gyn Oncology). ESGO rahvusvaheline komisjoni otsusel vastasid toodud kriteeriumitele 114 onkogünekoloogiaga tegelevat erialaspetsialisti kokku 33 riigist. Lisaks Kliinikumi arstidele pälvis Eestist tunnustuse ka dr Kersti Kukk.

ESGO on juhtiv organisatsioon, mis ühendab praeguseks rohkem kui 2500 oma ala professionaali, kes tegelevad günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate ennetamise, ravi, jälgimise ja teadusuuringutega. ESGO asutati 1983. aastal Veneetsias, Itaalias, esialgu oli sellel 500 liiget.

Dr Inga Vaasna

Millised on kõige sagedasemad operatsioonid teie erialal?

Loe edasi...

Lisatud: 07 November 2023

24.–25. oktoobril külastasid Tartu Ülikooli Kliinikumi Helsingi Uue Lastehaigla lastekardioloogia professor Tiina Ojala ning kardiokirurg dr Ilkka Mattila. Tartu ja Helsingi ülikoolihaiglate tihe koostöö võimaldab leida parimad kaasaegsed ravilahendused ka kõige keerukamate südameriketega lastele.

Kaasasündinud südamerikete kirurgilise raviga tegeleva Kliinikumi südamekirurgi Raili Tageni sõnul on kaasasündinud südamerikete ravi keerukas ning nüansirohke ning seetõttu liigutakse kogu maailmas ravi tsentraliseerimise ja erialade- ning üksuste ülese koostöö teed. „Nii Eestis kui ka Soomes on kogu riigi kaasasündinud südamerikete invasiivne ja kirurgiline ravi koondunud ühte keskusesse, vastavalt siis Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Helsingi Uude Lastehaiglasse. Tihe koostöö Helsingiga avab võimaluse ka ülikeerukate juhtude osas aruteluks ning kiire ravi korraldamiseks põhjanaabrite juures. Lisaks headele suhetele eeldab see Helsingi lastehaiglaga sarnaseid ravipõhimõtteid ja kvaliteedistandardeid ka Tartus. Seepärast on Kliinikumi kaasasündinud südamerikete ravimeeskonda kuuluvad kolleegid käinud arendusfondi toel viimase aasta jooksul Helsingis ka töökorralduse ja -põhimõtetega tutvumas,“ selgitas dr Tagen. Ta lisas näite erakorraliste juhtumite logistika kiirusest: „Sel aastal selgus ühe meie väikese patsiendi puhul erakorralise operatsiooni vajadus. Saavutasime kokkulepped samal päeval ning järgmisel päeval oli patsient juba operatsioonil, sealjuures õnnestus mul endal osaleda sellel lõikusel assistendina,“ kirjeldas dr Tagen, kes igakuiselt nädala jagu Helsingi haiglas muuhulgas stažeerimas käib.

Professor Tiina Ojala ja dr Ilkka Mattila tutvusid Kliinikumis südamekliiniku tööga ning uue lastekliinikuga. „Seni nähtu on olnud väga muljetavaldav ning ma julgeks öelda, teie haigla on üks ilusamaid, kus käinud olen. Kardiokirurgia jaoks on kõik vajalik kompaktselt üksteisele lähedal. See loob väga head eeldused kiireks ja tulemuslikuks tiimitööks ning omavahelisteks headeks töösuheteks. Helsingi uues lastehaiglas on hoone fookus rohkem patsientidel, siin Tartus aga ka töötajate mugavusel,“ kommenteeris kardiokirurg Ilkka Mattila. Ühtlasi tõid soomlased välja erisuse, mille põhjuseks rahvastiku ja haigusjuhtumite mahud: „Soomes elab rohkem inimesi, sellest tulenevalt ka rohkem haigusseisundeid ning operatsioone. See aga võimaldab ka spetsiifilisemat spetsialiseerumist. Meile tundub, et teie arstid peavad teadma lisaks oma erialale laiemalt ka kõigest muust. Hoolimata riigi väiksusest on ka Kliinikumi südameriketega patsientidega tegelevatel arstidel väga kõrged standardid, soovides tagada patsientidele alati parimat ravi, mistõttu on koostöö nendega suurepärane,“ rõhutasid prof Tiina Ojala ja dr Ilkka Mattila.

Kaasasündinud südamerikked on südame ja suurte veresoonte väärarendid, mis esinevad juba lapse sünnil. Keskmiselt esineb südamerike umbes 1% elusalt sündinud lastest, mis teeb Eesti sündide juures umbes 100 last aastas. Kaasasündinud südamerikked on väga erinevad – mõnega saab elada ilma vahelesegamiseta aastakümneid ning teised vajavad invasiivset ja/või kirurgilist vahelesegamist esimeste elupäevade jooksul.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 September 2023

Tööandja brändingu agentuur Instar viis 2023. aastal märtsist maini läbi üle-eestilise töötajate tööootuste ja tööandja maine uuringu, kus osales üle 6000 tudengi, kutsekooliõpilase ja töökogemusega inimese majanduse, infotehnoloogia, ehituse, humanitaaria, inseneri, logistika ja teistest valdkondadest. Uuringut viiakse läbi alates 2010. aastast ning 2023. aastal hindasid tudengid 264 Eesti organisatsiooni atraktiivsust. Meditsiinitudengeid osales küsitluses 118, kes hindasid Tartu Ülikooli Kliinikumi atraktiivsuselt teiseks tööandjaks Eestis.

Tunnustuse vastu võtnud ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on Kliinikum tänulik kõikidele tervishoidu tööle suunduvale tulevastele kolleegidele. „Meil on väga hea meel, et noored hindavad Kliinikumi jätkuvalt kõrgelt, pidades meid üheks atraktiivseimaks tööandjaks. Töö ülikoolihaiglas võib küll olla raskem, kuna siin ravitakse Eesti kõige keerulisemaid juhte, ent samas ka kindlasti kõige enam väljakutseid ja arenguvõimalusi pakkuv, mille teekonnal on toetamas kogenud õpetava haigla kolleegid. Aitäh, tudengid!“ lausus dr Kotsar.

5 kõige atraktiivsemat tööandjat meditsiinitudengite arvestuses:

1.            Confido Meditsiinikeskus

2.            SA Tartu Ülikooli Kliinikum

3.            SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla

4.            Meliva Qvalitas

5.            AS Ida-Tallinna Keskhaigla

Eesti Arstiteadusüliõpilaste Seltsi president, Doris Poolamets: Tartu Ülikooli Kliinikum on iga arstitudengi jaoks märkimisväärse tähtsusega koht, tugitala, millele nõjatudes liigume oma õpingutes üha edasi, olgu see koolipingis õpikuid lehitsedes, hooldaja, abiõe või abiarstina tööd tehes. Praktiline kogemus on arstiõpingutes vaieldamatult kõrge tähtsusega, mistõttu oleme ütlemata tänulikud kõikidele Kliinikumi töötajatele, kes sel teekonnal meid nõu ja jõuga toetavad. Teaduspõhisus ja professionaalsus on Kliinikumis alati olnud au sees ning rõõm on tõdeda, et meie, tulevased arstid saame selliselt töökollektiivilt eeskuju võtta. Rõõmustame koos Kliinikumi perega, kes on meid omaks võtnud ning peegeldame oma uhkust atraktiivse tööandja kvaliteedimärgi tunnustusega. Soovime teile palju edu, jõudu ning indu.

Lisatud: 29 September 2023

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas alustas sel aastal õpinguid 165 uut residenti.  84 ehk pea pooled neist liitusid Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Koos äsja liitunutega töötab ülikoolihaiglas kokku 300 arst-residenti, mis on ligi kolmandik Kliinikumi arstkonnast. Enim residente alustas tööd Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ning radioloogiakliinikus, kummaski ligi 10 noort kolleegi. 

Juhatuse liikme, teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on arst-residentide osakaal märkimisväärne, neil on kanda oluline ja vastutusrikas roll meie ravitöös. "Kliinikum tervitab uusi kolleege suurima heameelega, innustab täie tõsidusega pühenduma praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele valitud erialal. Arst-õppejõududele soovime püsivust ja rahulikku meelt noorte kolleegide juhendamisel ning teaduspõhiste selgituste jagamisel – vaid õppides ja õpetades saame olla oma eriala parimad professionaalid."

Residentuuri arendusspetsialist dr Helen Reim toonitas, et residentuuriõpe on magus etapp elus, mil inspiratsioon valitud erialast toidab uudishimu ning uudishimu on omakorda õppimise esimene eeldus. „Tänased arst-residendid töötavad ja õpivad koos meiega, et ravida homseid patsiente. Soovin, et residendid kujundaksid endale residentuuriaastad, mis annavad võimalusi ja teadmisi kujuneda oma erialal just selliseks arstiks nagu olete soovinud. Märgake enda kõrval olevaid haiglakeskkonnas töötavaid kolleege, õppige teineteiselt ning andke võimalus meie arst-õppejõududel olla uhkusega sel teekonnal teie kõrval,“ rääkis dr Reim.

Tere tulemast, arst-residendid!

Kliinikumi Leht

*Fotol: vasakult dr Tauri Narits, arst-õppejõud suu-, näo- ja lõualuukirurgia erialal; dr Keiti Mets, arst-resident sünnitusabi ja günekoloogia erialal; dr Kelli Saluoks, arst-resident sünnitusabi ja günekoloogia erialal; dr Kaur Valk, arst-resident radioloogia erialal

Lisatud: 29 September 2023

Septembri algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendi infokeskuses nõustamiseteenuseid nii patsientidele kui nende lähedastele teemades ja tegevustes, milles Kliinikumi patsiendid raviteekonnal kõige enam tuge ja teavet vajavad.

„Kliinikum pakub tervishoiuteenusteid kõikidel erialadel ning tänapäevases infopaljususes võib olla väljakutseks vajaliku teabe õigeaegne leidmine. Seetõttu oleme igal tööpäeval neil aegadel, mil Kliinikumis kõige enam patsiente liigub, valmis aitama nii vajaliku teabe leidmisel kui ka raviteekonnal teiste oluliste toetavate tegevuste planeerimisel,“ tutvustas patsiente toetava teenuse vajalikkust juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsiendi infokeskusesse saavad pöörduda kõik Kliinikumi patsiendid esmaspäevast reedeni kell 9.00–12.00. Nõu patsiendi teekonnal orienteerumiseks annavad patsiendi info- ja tugikeskuse spetsialistid ning aja broneerimine ei ole vajalik. Spetsialistid aitavad leida teavet erinevates Kliinikumi kanalites terviseseisundite ning protseduuride kohta, samuti majutusinfot, lähedastele suunatud infot, teavet tasuliste vastuvõttude osas ning vajadusel nõustatakse patsiente ka selles, millise spetsialisti poole oleks vajalik pöörduda. Samuti vahendatakse teavet patsiendi õiguste valdkonnast ning kogukonnas tegutsevate patsiendiorganisatsioonide ja tugigruppide kohta.

„Lisaks juba nimetatud tegevustele saame eelneval kokkuleppel pakkuda patsientidele ja nende lähedastele ka emotsionaalset tuge ja nõustamist ning vajadusel ka suulise tõlke abi arsti või õe vastuvõtul,“ rääkis Pastarus.

Patsiendi infokeskuse nõustamisteenused toimuvad Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja ruumis E108 ning on patsientidele tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 September 2023

Septembri algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendi infokeskuses nõustamiseteenuseid nii patsientidele kui nende lähedastele teemades ja tegevustes, milles Kliinikumi patsiendid raviteekonnal kõige enam tuge ja teavet vajavad.

„Kliinikum pakub tervishoiuteenusteid kõikidel erialadel ning tänapäevases infopaljususes võib olla väljakutseks vajaliku teabe õigeaegne leidmine. Seetõttu oleme igal tööpäeval neil aegadel, mil Kliinikumis kõige enam patsiente liigub, valmis aitama nii vajaliku teabe leidmisel kui ka raviteekonnal teiste oluliste toetavate tegevuste planeerimisel,“ tutvustas patsiente toetava teenuse vajalikkust juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsiendi infokeskusesse saavad pöörduda kõik Kliinikumi patsiendid esmaspäevast reedeni kell 9.00–12.00. Nõu patsiendi teekonnal orienteerumiseks annavad patsiendi info- ja tugikeskuse spetsialistid ning aja broneerimine ei ole vajalik. Spetsialistid aitavad leida teavet erinevates Kliinikumi kanalites terviseseisundite ning protseduuride kohta, samuti majutusinfot, lähedastele suunatud infot, teavet tasuliste vastuvõttude osas ning vajadusel nõustatakse patsiente ka selles, millise spetsialisti poole oleks vajalik pöörduda. Samuti vahendatakse teavet patsiendi õiguste valdkonnast ning kogukonnas tegutsevate patsiendiorganisatsioonide ja tugigruppide kohta.

„Lisaks juba nimetatud tegevustele saame eelneval kokkuleppel pakkuda patsientidele ja nende lähedastele ka emotsionaalset tuge ja nõustamist ning vajadusel ka suulise tõlke abi arsti või õe vastuvõtul,“ rääkis Pastarus.

Patsiendi infokeskuse nõustamisteenused toimuvad Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja ruumis E108 ning on patsientidele tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik alustas 10. augustist 2023 tööd Maarjamõisa meditsiinilinnakus, mil valvepersonal alustas esmalt kõrvakliiniku erakorraliste patsientide vastuvõtmist. 14. augustist toimus juba kogu kõrvakliiniku töö Kliinikumi L. Puusepa 8 peamajas.

Kõrvakliiniku juhi dr Mihkel Plaasi sõnul on senisest J. Kuperjanovi tänava majast Maarjamõisa meditsiinilinnakusse kolimine kauaoodatud hetk: „Uus ravikorpus on sisustatud lähimaade moodsaima meditsiinitehnikaga. Patsientide raviks kasutatav tipptasemel aparatuur võimaldab võtta kasutusele kõige uuemad ravimeetodid ning viia ravi läbi veelgi kvaliteetsemalt ja mugavamalt. Paranenud logistika seob kõrvakliiniku senisest paremini Maarjamõisa meditsiinilinnaku infrastruktuuri, mis muudab patsientide raviteekonna sujuvamaks, kulutades diagnoosi ja ravini jõudmiseks senisest vähem ajaressurssi,“ kirjeldas kõrvakliiniku juht. Ta lisas, et vähemtähtis ei ole ka oluliselt kaasaegsemad töö- ja olmetingimused nii patsientidele kui töötajatele.

Kliinikumi kõrvakliinik asub nüüd L. Puusepa 8 maja C-korpuses, kus toimuvad nii ambulatoorsed vastuvõtud, haiglaravi, operatsioonid ning ka kõrvakliiniku erakorraliste patsientide ravi. „Erakorralised patsiendid saavad pöörduda läbi L. Puusepa tn poolse registratuuri selle lahtioleku aegadel, kust nad juhatatakse C-korpuse esimese korruse kabinetti C1004. Kui välisuks on suletud, tuleb helistada L. Puusepa tänava poolse sissepääsu juures oleva fonoluku kella, misjärel annavad töötajad patsientidele juhised sisenemiseks. Kõrvakliinikusse kiirabiga saabuvad patsiendid sisenevad läbi F-korpuse,“ selgitas kõrvakliiniku ülemõde Marika Tamm.

Kõrvakliiniku plaanilistele vastuvõttudele ja haiglaravile pöörduvad patsiendid peavad samuti pöörduma esmalt L. Puusepa tänava poolsesse registratuuri, kus patsiendid juhatatakse 1. korruse kabinettidesse ning haiglaravile pöörduvad patsiendid C-korpuse 4. korrusele.

Lisaks kõrvakliinikule alustas 15. augustil 2023 neljakorruselises C-korpuses tööd ka Kliinikumi uus innovaatiline operatsiooniplokk, kus ravitakse nii päevakirurgia kui ka statsionaarset ravi vajavaid patsiente. Samuti saavad endale uued ja kaasaegsed ruumid stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakond.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

24. augustist 2023 toimub kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku töö L. Puusepa 8 maja M-korpuses.

Lastekliiniku juhi professor Vallo Tillmanni sõnul on uues ravikorpuses Eesti kaasaegseimad tingimused laste haiglaraviks, samuti päevaraviks ja ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. „Uues hoones on enamus palateid ühekohalised, kus lapsevanem saab segamatult pühenduda oma lapse paranemisele. Perepalatid on ka vastsündinute intensiivravis, kus moodsaima jälgimissüsteemi abiga on õdedel pidev ülevaade väikse patsiendi elutähtsatest funktsioonidest. Kuna meie uus hoone on nüüd otseselt ühendatud Kliinikumi L. Puusepa 8 teiste korpustega, sealhulgas naistekliinikuga ja radioloogiakliinikuga ning erakorralise meditsiini osakonnaga, loob see tingimused kiiremaks, mugavamaks, aga ka ohutumaks teenindamiseks. Viimase all pean silmas eeskätt tegurit, kus langeb ära vajadus transportida haiget vastsündinut sünnitusmajast lastekliinikusse. Nüüd asuvad sünnitusmaja, vastsündinute osakond ja laste intensiivravi osakond kõik ühel korrusel. Samuti paranevad erakorralisse vastuvõttu pöörduvate laste ravi ja jälgimise tingimused. Märkimata ei saa jätta ka palatite kaasaegseid sisekeskkonna tingimusi. Kõik need tegurid parandavad meie väikestele patsientidele antava ravi kvaliteeti,“ kirjeldas prof Tillmann.

Esimestena alustasid uues ravikorpuses statsionaarse ravitööga neonatoloogia osakond, kus vastsündinutel ja nende vanematel on võimalik viibida perepalatites, ning lastekirurgia osakond. „Seejärel alustasid M-korpuse esimesel korrusel kõikide eriarstide vastuvõtud ning teisel korrusel laste ja noorukite arendus- ja taastusravikeskus ning laste ja noorukite allergiahaiguste keskus. Järgnesid statsionaarne üldpediaatria ja neuroloogia osakond ning ägedate infektsioonide osakond ja lasteintensiivravi osakond. Muudatus toimus ka laste erakorralises vastuvõtus, mis toimus 23. augustist Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas,“ selgitas muudatusi lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert.

Lastekliiniku patsientide ja nende lähedaste jaoks on M-korpuses eraldi riidehoid ja registratuur. „Et Maarjamõisa meditsiinilinnak on suur, palume vastuvõtule tulles varuda aega. Sisenemiseks saab kasutada nii N. Lunini kui L. Puusepa tänava poolseid sissepääse ning laste ja lähedaste hõlpsamaks orienteerumiseks on teekond lastekliinikusse märgistatud mänglevalt Pallilooma abiga,“ tutvustas ülemõde. Palliloom on üks „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailma põnevatest ja salapärastest tegelastest, kes laste tähelepanu püüavad ja haiglakeskkonna kogemust sõbralikumaks muudavad. Tegelaste autoriks on disainistuudio Unt/Tammik koos illustraator Marju Tammikuga.

Erakorraline vastuvõtt

Lastekliiniku erakorraline vastuvõtt toimub nüüd L. Puusepa 8 maja erakorralise meditsiini osakonnas. „Sisenemiseks tuleb kasutada ühist sissepääsu täiskasvanutega L. Puusepa tänava poolt. Erakorralisse vastuvõttu pöörduvate lastega tegeleb eraldi triaažiõde,“ rääkis ülemõde.

Kliinikumi lastekliiniku uus maja ehk M-korpus rajati koos C-korpusega Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu raames. M-korpus on kuuekorruseline ning selle brutopind on ligikaudu 20 000m2. Ravikorpuse tunnusvärviks on sirelililla ning koostöös projekteerijaga on püütud arvestada patsiendisõbralikkusega mitmetes nüanssides – nii näiteks saavad väikesed patsiendid end rõõmustada valides ise oma palatile aknavalgustust.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik pälvis 14. augustil 2023 ESO sertifikaadi, mis on Euroopa Insuldiorganisatsiooni kõrgeim tunnustus insuldiravile. Sertifikaat kinnitab, et insuldipatsiendid saavad Kliinikumis parimat Euroopa standarditele vastavat ravi.

ESO (European Stroke Organisation) sertifikaadi väljaandmiseks on Euroopa Insuldiorganisatsioon kehtestanud ranged ja standardiseeritud nõuded insuldi raviga tegelevatele keskustele. „Sertifitseerimisprotsess hindab, kas vastavad nõuded on täidetud parimal võimalikul moel. Muuhulgas on oluline ravikvaliteet, osalemine kvaliteediregistrites, igapäevatöö korraldus, kvalifitseeritud tugispetsialistide olemasolu, kohalikud ravijuhised ja kaardistatud raviteekonnad, personali hulk ning kvalifikatsioon, järjepidev koolitussüsteem ning palju muud,“ selgitas närvikliiniku vanemarst-õppejõud ja insuldikeskuse juht prof Janika Kõrv. Ta lisas, et sertifikaadi pälvimine ei ole oluline tunnustus ainult insuldiravile, vaid märgib raviprotsesside tipptaset kogu organisatsioonis. „Oleme esimene tervishoiuasutus Eestis, kes on täitnud ESO standardid, mis omakorda tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiravi vastavust parimale Euroopa standardile,“ lausus neuroloog prof Kõrv.

Insuldiõde Triinu Kurvits tõi välja, et tunnustus hõlmas ka insuldiravi-eelset ja sellele järgnevat etappi. „Kliinikumile sertifikaadi omistamine tähendab muuhulgas ka seda, et lisaks akuutetapi insuldiravile on haiglas olemas parimad võimalused taastusraviks. Samuti järelkontrolli süsteem, mille eesmärk on toetada insuldi läbi elanud inimesi haiglast lahkumisel.  Näiteks insuldiõe vastuvõtud, mida Kliinikum pikka aega patsientidele pakkunud on,“ kirjeldas Triinu Kurvits.

Prof Janika Kõrv kinnitas, et insuldiravi on meeskonnatöö. „Lisaks meie insuldikeskuse töötajatele on insuldiravi teekonnal oluline roll ka Tartu kiirabil, radioloogiakliinikul, erakorralise meditsiini osakonnal ning kõikidel teistel insuldiravis osalevatel Kliinikumi osakondadel ja üksustel. Oleme tunnustuse üle uhked ning tänulikud kõikidele kolleegidele, kes aitavad tagada insuldiravi kvaliteeti Tartu Ülikooli Kliinikumis,“ sõnas prof Kõrv.

Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikeskus loodi 2019. aasta sügisel ning sinna suunatakse kõik Tartu ja Lõuna-Eesti insuldipatsiendid ning Ida-Virumaa trombektoomia näidustusega patsiendid, samuti komplitseeritumad vaskulaarsed patsiendid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

4. augusti õhtupoolikul toimus Tartus Ameerika liitlasvägede õppus, mille üks osaline oli ka Tartu Ülikooli Kliinikum.

Õppuse raames maandus USA armee helikopter HH-60 Black Hawk Kliinikumi lähedal asuval maa-alal, eesmärgiga simuleerida kahe liitlasväelase evakueerimist õhutranspordiga ning nende edasist ravi. Pärast helikopteri maandumist transportisid USA armee välikiirabi ja Tartu Kiirabi patsiendid Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Õppus jätkus haiglas, kus kutsuti raskes seisundis patsiendi käsitlemiseks kokku traumameeskond.

Kliinikumi 5. valdkonna juhi dr Jaan Süti sõnul on sellised õppused väga vajalikud. „Erinevate osapoolte infovahetus, simuleeritud kannatanute ettevalmistamine, legendi kirjutamine ja selle kõige omakorda läbi mängimine on väga vajalik harjutus, et kõige kõrgema etapi raviasutusena olla valmis ootamatuteks olukordadeks. Samuti on oluline, et lisaks liitlasvägedele olid kaasatud ka meie igapäevased koostööpartnerid häirekeskuse ja Tartu kiirabi näol,“ lausus dr Sütt.

Õppusel osalesid USA armee 1. pataljoni, 506. jalaväe ja 3. lahingulennubrigaadi sõdurid koos Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Kiirabi, Tartu Ülikooli ja Tartu politseiga. Liitlasvägede sõnul näitas õppus USA vägede võimekust teha koostööd meditsiinilise evakueerumise vajadusel kohalike hädaabi- ja meditsiiniteenustega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

3. augustil 2023 külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Jaapani delegatsioon. Visiidi eesmärk oli tutvuda Kliinikumis kasutusel olevate patsientidele mõeldud tervisetehnoloogiliste lahendustega.

Jaapani suursaadiku Hr Yukihiko Matsumura ja parlamendiliikmete Tartusse toonud Eestis visiidi teemaks oli "How digital technology makes people happier". Pärast külaliste päeva esimest poolt Tartu Ülikoolis, tutvustasid pärastlõunal Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ja teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf ülikoolihaiglat ja selle tegevusi. 

Näitena digitehnoloogia rakendamisest  tegi Gertu Sõerunurk ülevaate spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus edukalt arendatavast südamehaigete taastusravi kaugteenuse lahendusest. Kaugteenusmudeli projektis lähtutakse tõenduspõhisest taastusraviprogrammist, monitoorides patsientide tervisenäitajaid mobiilsete digilahenduste abil distantsilt. “Kaugmonitooringu ning -nõustamise läbiviimiseks on kaasatud kaasaegsed tehnoloogilised vahendid ning lisaks patsiendi teekonda jälgiv ning koordineeriv õde-juhtumikorraldaja. Ootame, et tehnoloogia kaasamine sel moel parandab südamehaigete taastusravil püsimist ning ka teenuse kättesaadavust. Lisaväärtusena on vajadusel võimalik mudelit kasutusele võtta ka teiste krooniliste haiguste puhul,” tutvustas prof Joel Starkopf.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

29. juunil, Tartu linna päeval tunnustatakse silmapaistvaid tartlasi, kes pühendunult oma erialal töötades on jätnud jälje linna arengusse. Kliinikumist pälvivad Tartu linna medali taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik ning õde Viia Viirsalu.

Toomas Kivastik on Tartu Ülikooli Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juhina olnud vastutav Maarjamõisa meditsiinilinnaku suurprojektide planeerimise ja elluviimise eest. Nii on suur osa Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinikutest koondunud Maarjamõisa, mis kiirendab patsientide raviteekonda ning tagab neile euroopaliku ülikoolihaigla ravikeskkonna.

Kirurgiakliinikus õena töötav Viia Viirsalu on andnud suure panuse hematoloogilise ravi arendamisse. Ta on pikka aega töötanud õena lastehaigla intensiiv-hematoloogia osakonnas ja ülemõena hematoloogia-onkoloogia kliinikus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

Maikuus jõudis Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikusse Illumina NovaSeq X Plus sekvenaator, mis viib diagnostilised geeniuuringud uuele tasemele, edendades nii kliinilist geneetikat kui ka personaalmeditsiini Eestis.

Geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhi dr Sander Pajusalu sõnul on uue sekvenaatori puhul tegemist absoluutse maailma tippmudeliga: „Oleme ühed esimestest asutustest Euroopas, kes kõige uuema seeria masina sisse seavad, mistõttu on see kõnekas verstapost nii Tartule kui kogu Eestile. Illumina NovaSeq X Plus sekvenaator on suure läbilaskevõimega DNA analüüsiplatvorm, mis suudab kiiresti ja täpselt genereerida tohutul hulgal genoomiandmeid. Neid andmeid hakkavad omakorda kasutama Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ja laborispetsialistid nii haiguste geneetiliseks uurimiseks ja ka uute ravisihtmärkide väljaselgitamiseks näiteks täppisonkoloogias,“ tutvustas dr Pajusalu. Ta lisas, et siiani on olnud probleemiks, et patsientide geenianalüüsideks kuluv aeg on kohati liiga pikk. „Uue masinaga saame pakkuda laboriteenuseid kiiremini, kvaliteetsemalt ja suuremas mahus,“ rääkis kliiniku juht.

Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus tehakse igal aastal Eesti patsientidele tuhandeid geenianalüüse. „Et meie kliinik on genoomidiagnostika valdkonna liider Eestis, kuhu on koondunud spetsiifiline molekulaargeneetika ekspertiis, analüüsideks vajalik taristu ja andmed, on geenianalüüside tellijateks lisaks Kliinikumile ka teised haiglad. Seetõttu peame oluliseks nii pidevat teadmiste uuendamist kui ka investeeringuid maailmatasemel seadmetesse, sest kasu sellest saab kogu Eesti tervishoid,“ selgitas investeeringute tagamaad geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laboratoorse geneetika osakonna juhataja dr Tiina Kahre.

Molekulaardiagnostika labori arendusspetsialisti Mikk Toomingu sõnul kulub maikuus saabunud innovaatilise sekvenaatori seadistamiseks aega mõned kuud, misjärel Illumina NovaSeq X Plus täismahus tööd alustab. „Uue mudeli suurimaks edasiminekuks tema läbilaskevõime. „Masinaga on võimalik kogu genoomi sekveneerimine teha kuni 20 000 isikule aastas. See on 2,5 korda rohkem, kui eelmise seeria tippmudelil,“ lausus Tooming.

„Uus geenianalüsaator aitab meil jätkata oma missiooni, et genoomika tippteadusest tulenev kasu jõuaks võimalikult paljude patsientide teenistusse. Lisaks võimaldab masina läbilaskevõime pakkuda laboriteenust ka erinevatele teadusgruppidele ja teistele koostööpartneritele ning on oluliseks arengumootoriks peatselt algavale Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööna loodava personaalmeditsiini arenduskeskuse toimimisele," lisas dr Pajusalu.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

26. mail toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõunal arutlesid tervishoiueksperdid, kas arstiabi on Eestis kättesaadav või mitte.

Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul oli üks päeva fookus suunatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse mõistmisele. „Täna mõõdetakse arstiabi kättesaadavuse hindamiseks eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järjekorra pikkust. Patsiendi vastuvõtule pääsemise aeg on aga vaid üks osa süsteemist, mistõttu on järjekorra pikkuse mõõtmine liigne lihtsustamine ning tulemuseks moonutatud pilt.  Kliinikumi vaatest mängib kättesaadavuse tagamisel väga olulist rolli ka valmisolek tervishoiuteenuste osutamiseks kriitiliste seisundite korral. Siin on hindamiseks olemas selged ravikvaliteedi näitajad – näiteks, kui kiiresti jõuab kiirabi kõrgeima prioriteediga kutse puhul patsiendi juurde, kui kiiresti jõuab südamelihase infarkti või insuldiga haige kõrgema etapi raviasutusse,“ tutvustas teema tõstatamise vajalikkust prof Starkopf.

Nõudlus ambulatoorsete tervishoiuteenuste järgi on suur ja vastuvõtujärjekorrad pikad. „Kõige tähtsam on, et patsient saaks arsti juurde meditsiinilisest vajadusest vaadatuna õigeaegselt. 2021. aastal puutus Eestis inimene aastas keskmiselt 12 korral kokku ambulatoorse tervishoiusüsteemiga, sealhulgas kiirabi, peremeditsiini, eriarstiabi ja hambaraviga, mis ei ole sugugi mitte vähe. Kusjuures see arv ei ole aastate lõikes langenud, vaid pigem tõusnud, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et arstiabi kättesaadavus on Eesti väga halb või järvest halvenev. Peame ühiskonnas mõistma, et järjekord on paratamatu osa tervishoiuteenuste osutamisest ning nende täielik likvideerimine ei ole võimalik, ei Eestis ega mujal maailmas. Järjekordade likvideerimise asemel peab olema kõige olulisemaks eesmärgiks tagada patsientidele õigeaegne ravi. Ravi õigeaegsuse otsuse konkreetse patsiendi seisundist lähtuvalt peab tegema kvalifitseeritud tervishoiutöötaja ehk nn triaaž ei peaks toimuma ainult erakorraliste patsientide puhul, vaid ka teistel tervishoiutasanditel. Sest näiteks ühe ja sama diagnoosiga patsient võib ühel korral vajada abi minutite ja tundide jooksul, teisel korral päevade ja nädalate jooksul, aga võib ka olla võimalik, et meditsiinilisest vaatest on aktsepteeritud ootamine 3–4 kuud,“ selgitas Joel Starkopf.

Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ilmestas olukorda tervishoius finantsstatistikaga, millest selgus, et tervishoiusektori rahastus ei ole viimastel aastatel halvenenud, küll on aga teataval määranud langenud ravijuhtude arv. „Me ei tea, mida toob tulevik rahastuse osas, kuna see sõltub poliitilisest otsustusest. Ent võrreldes Eesti 2019. aasta ja 2023. aasta I kvartali andmeid, on inflatsioon olnud 35%. Eriarstiabi rahastus on kasvanud selle ajaga keskmiselt 32%. Kui me vaatame erinevate riikide eelarve kaudu tervishoidu suunatavat raha, siis need protsendid ei erine oluliselt. Näiteks Soomes, kellega me armastame ennast võrrelda, on see 13% ning meiega võrreldavas riigis Sloveenias samuti 13,6%. Eestis on võrreldav number kättesaadavate allikate alusel 12%,“ rääkis Perens.

Nii Perens kui Starkopf rõhutasid, et kuigi viimased aastad on toonud tervishoidu lisaraha, siis on alarahastatud tervishoiuhariduse valdkond. „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on ennekõike on vajalik investeerida haridusse ning suurendada arstide ja õdede riiklikku koolitustellimust,“ sõnas Perens.

Arvamuslõuna külalisesinejaks oli Soome Lääne-Uusimaa heaolu tervishoiupiirkonna juht Sanna Svahn, kes tegi ülevaate Soome tervishoiu juhtimisreformist. „Meditsiinireformi valmistati ette 17 aastat ning see jõustus ametlikult 2023. aasta algusest. Kui seni juhiti sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste valdkondi 293 erineva omavalitsuse poolt, siis nüüd on moodustatud 21 suurt tervishoiupiirkonda üle Soome. Reformi eesmärk oli tuua teenuseid patsiendile lähemale, muutes neid samal ajal ka efektiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Soome näitel saab öelda, et suure süsteemi muutmine võtab aega, samuti osundas dr Svahn mitmeid kordi, et ühiskonna ootused tervishoiuteenustele on muutunud, millega ka tervishoiuasutused kohenema peavad. Põhjanaabrid on oma muudatusi alustanud ning jälgime huviga nende edasisi arenguid,“ kirjeldas Perens.  

Päeva lõpetas ühine aruteluring, kus osalesid terviseminister Riina Sikkut, riigikontrolör Janar Holm, prof Ruth Kalda, Jaanus Pikani, Sanna Svahn ja prof Joel Starkopf. Ühiselt tõdeti, et tervishoiu rahastamismudel vajab muutusi, ent mitte pelgalt läbi eelarve suurendamise, vaid ka läbi tervishoiusüsteemi muutuste. Samuti nõustuti, et võtmeroll on koostööl süsteemi sees – alustades sellest, et erinevad tervishoiuteenuste osutamise kriteeriumid on kokku lepitud kuni selleni, et erinevate tervishoiutasandite ja erialaseltside arengukavad valmivad koostöös, võttes arvesse laiemat, kogu tervishoiule ja selle lõppkasutajale ehk patsiendile suunatud vaadet.

Kliinikumi arvamuslõuna toimus sel aastal teist korda. Lisaks tervishoiuekspertide mõttevahetusele anti pidulikult üle ka Kliinikumi preemia, Eesti Arsti teadusartikli preemia ning Neinar Seli stipendiumid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda sagenevad patsientide pöördumised just suve- ja puhkusteperioodil. EMO juhataja dr Sander Poks ja vanemõde Mari Teugjas-Koit tõid välja lihtsad tõed, kuidas enda, lähedaste, sõprade, aga ka kõikide teiste tervist hoida.

• Jalg-, tõuke- või mootorrattaga sõites tuleb kanda turvavarustust ning valida sõitmiseks enda võimetele vastav, kaasliiklejatega ning liikluseeskirju arvestav sõidukiirus.
• Muruniidukid ja elektrilised tööriistad tuleb hooldamiseks alati seisma panna.
• Batuudid tuleb piirata selleks ette nähtud turvavõrguga ning jälgida, et korraga hüppaks üks inimene. 
• Veekogude ääres peab veenduma nii enda kui laste turvalisuses ning kindlasti ei tohiks hüpata vette tundmatus kohas. Õnnetused juhtuvad enamasti ettevaatamatuse, hulljulguse ja sageli alkoholi liigtarbimise tõttu.
• Väga oluline on alkoholi tarbides jääda mõõdukaks, kuna alkoholi mõjul satutakse sagedamini kaklustega lõppevatesse konfliktidesse, kukutakse nii ebasobivates kohtades turnides kui ka niisama libastudes või sattutakse liiklusõnnetustesse – nii jalakäia kui autojuhi rollis.
• Kui sõprade ettevõtmised kipuvad liigse alkoholi tarbimise tulemusel riskantseks muutuma, tuleb sekkuda. Ärge lubage alkoholijoobes sõbral autorooli istuda ega muid enesele või teistele ohtlikke tegevusi ette võtta.
• Kuumus võib teha liiga nii eakatele, lastele kui ka täiskasvanutele. Kuumuse eest kaitsmiseks leidke varjulised kohad, kandke peakatteid ning tarbige piisavalt vedelikku.
• Metsas marju, seeni ja teisi metsaande korjates veenduge, et need on teile tuttavad ning söödavad.
• Apteekides on müügil erinevaid putukahammustuste ravimiseks mõeldud tooteid ning koju tasuks varuda ka puugi eemaldamise vahendeid. Vajadusel saab apteegist esmaabivahendeid marrastuste ning haavade hoolduseks.
• Erakorralise meditsiini osakond paneb inimestele südamele, et lihtsamate tervisemurede korral tuleb pöörduda oma perearsti või pereõe poole ning tervisenõu võib küsida ka nõuandetelefonilt 1220. Küsige aegsasti oma perearstilt, kelle poole pöörduda, kui teie perearst suvepuhkusel viibib.

Turvalist ja tervislikku suve algust!

Lisatud: 21 Juuni 2023

24. mail avati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Kõrgema Kunstikooli Pallas koostöös valminud siseliikumisraja esimene ning kõige värvikam osa, mille kunstiline lahendus on inspireeritud tervishoiutöötajatest. Siseliikumisraja eesmärk on rikastada nii töötajate, üliõpilaste kui patsientide igapäevast keskkonda. 

Kliinikumi L. Puusepa liikumisraja esimene etapp on 55 meetrit pikk ning see sisaldab 14 erinevat harjutust nii vaimule kui füüsisele. „Liikumisrada on üks viis hoolitseda meie töötajate, üliõpilaste, patsientide ja nende lähedaste liikumisharjumuste eest ning seda eriti veel käimasoleval liikumisaastal. Selleks, et rajal ei oleks pelgalt harjutused, vaid see rikastaks keskkonda ka visuaalselt, alustasime koostööd Pallase üliõpilastega. Oleme tulemusega väga rahul. Johanna Maueri loodud kujud, mis arvestavad Kliinikumi visuaalset keelt, kõnetavad ka neid möödujaid, kes kohe harjutusi tegema ei rutta,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige Ilona Pastarus.  

Pallase poolt juhtis projekti mööbliosakonna juhataja Aivar Habakukk, kelle sõnul osalesid erinevates etappides alates ideekorjest kuni projekti elluviimiseni tudengid pea kõikidelt erialadelt. „Pärast plaani kinnitamist langes põhiraskus mõõdistamisel, planeerimisel ja teostamisel mööbliosakonna tudengitele koostöös visuaalide autori Johanna Maueriga tekstiiliosakonnast. Mööbliosakonna vilistlane Grete Lehemaa ja tudeng Marleen Zacek tegelesid lisaks eelnevale ka tekstide kujundamisega,“ kirjeldas raja valmimise protsessi Aivar Habakukk. 

Kliinikumi liikumisradade ja puhkealade projekti töörühmaga on seotud kümned inimesed erinevatest kliinikutest ja teenistustest. Projekti juhtis füsioterapeut ja töökeskkonna spetsialist Priit Põld, kes tegi ka harjutuste valiku. „Liikumisrajale valitud harjutused on mitmekülgsed, hõlmates lülisammast, käsi ja jalgu. Harjutustega saab arendada jõudu, tasakaalu ning ka painduvust, sealjuures peaksid leidma endale jõukohased harjutused kõik inimesed sõltumata vanusest ja füüsilisest vormist,“ rääkis Põld.  

L. Puusepa 8 maja J-korpuse 0. korrusel asuvale liikumisrajale on oodatud kõik Kliinikumi töötajad, patsiendid ja lähedased olenemata vanusest ja füüsilisest vormist. „Liikumisrajal olevaid harjutusi on kasulik teha sõltumata sellest, millist koormust töö annab. Liikumispausidel on muuseas positiivne mõju ka meie vaimsele tervisele,“ rõhutas Kliinikumi juhatuse liige Pastarus.   

Avatavale rajale on oodata ka täiendusi – liikumisaasta jooksul seatakse liikuma ärgitavaid figuure üles ka mujale.   

Kliinikumi Leht