Lisatud: 25 Juuni 2021

28. mail pandi nurgakivi Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku uutele ravikorpustele, sealhulgas uuele lastehaiglale. Uute korpuste eeldatav valmimise aeg on pooleteise aasta pärast.

Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatakse uued M-korpus ning C-korpus. M-korpus ehk tulevane lastehaigla paikneb endise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel ning on ühendatud G- ja H-korpusega. „Kuue maapealse korrusega lastehaigla ehitamise üks eesmärk on koondada lastega seotud ravitöö kliinikumi peamajja, mis võimaldab teha ravitööd kompaktselt ühes kohas,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik. Uues lastehaiglas on paremad tingimused haiglaraviks, aga ka päevaraviks ning ambulatoorsete vastuvõttude jaoks; oluliselt paranevad võimalused radioloogiliste ja teiste uuringute tegemiseks ning koostööks haigla teiste üksustega. „Lastehaigla kolmandale korrusele tulevad nii lasteintensiivravi- kui ka vastsündinute osakonna palatid. Nii on neil osakondadel samalt korruselt ühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab üleviimist lastehaiglasse,“ selgitas Kivastik.

C-korpus ehitatakse aga endise hoone asemel, mistõttu vana hoonetiib lammutati. Neljakorruselisse C-korpusesse seatakse sisse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on uute ravikorpuste ehitamine erakordselt oluline sündmus Tartu linna ja kogu Eesti jaoks. "Uue haiglakompleksi valmimine tõstab kliinikumi maailma tipptasemele ka ravikeskkonna osas. Eriti hea meel on uue lastehaigla üle, sest kõige pisemate patsientide ravitingimused paranevad oluliselt," ütles Klaas.

„Uued kaasaegsed ravikorpused on oluline samm patsiendikesksuse suunas, pakkudes tänapäevastele standarditele vastavat ravikeskkonda nii väikestele kui suurtele patsientidele turvaliseks ja võimalikult mugavaks haiglas viibimiseks. Samas ei piisa selle saavutamiseks ainult uute hoonete ehitamisest, vaid esile tuleb tõsta ka meie majades ravitööd tegevaid tervishoiutöötajaid, kelle töö- ja olmetingimuste kaasajastamine sama oluline on,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens.

Gerd Müller, Nordecon AS juhatuse esimees: „Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku ehitustööd on langenud huvitavale ajajärgule, mil tervis ja meditsiiniteenus on kogu maailmas tähelepanu keskpunktis. Pandeemia tingimustes tegutsevas haiglakompleksis ehitamine on suur vastutus ja väljakutse. Aitäh hea koostöö eest tellijale ja mul on eriliselt hea meel, et saame kontserni poolt panustada siin Nordeconi ja Embach Ehituse ühiste jõududega.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Uued ravikorpused valimivad 2022. aastal ning nende eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa  Regionaalarengu Fondist projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames. Kliinikum sõlmis uute korpuste ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga Nordecon, kes osales hankel ühispakkumisega koos tütarettevõttega Embach Ehitus. Ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja Architecture Workshop Finland OY.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Juuni 2021

Scandiatransplandi nõukogu koosolekul nimetati Tartu Ülikooli Kliinikum organisatsiooni täieõiguslikuks liikmeks. Nüüdsest kuulub elundisiirdamiskeskuseid liitvasse organisatsiooni koos Eestiga 10 keskust kuuest riigist.

1969. aastal loodud organisatsiooni liikmed olid seni Islandi, Norra, Rootsi, Soome ja Taani elundisiirdamiskeskused. Täieõigusliku liikme lisandumine on Scandiatransplandi ajaloos esmakordne ning eeldas organisatsiooni põhikirja muutmist. Tartu Ülikooli Kliinikumi esindab Scandiatransplandi juhatuses kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktor Virge Pall, nõukokku kuuluvad kopsusiirdamisprogrammi juht dr Tanel Laisaar kopsukliinikust ja koesobivuslabori vanemlaborispetsialist Astra Västrik ühendlaborist.  

„Scandiatransplandiga liitumine on märgiline tähis mitte ainult Tartu Ülikooli Kliinikumile, vaid kogu Eesti meditsiinile. Sihipärane tegevus uute ravimeetodite juurutamisel – üle 50 aasta neerusiirdamisi, üle 20 aasta maksasiirdamisi, üle 10 aasta kopsusiirdamisi, üle 5 aasta kõhunäärme siirdamisi ning rahvusvahelistele standarditele vastav laborimeditsiin on teinud võimalikuks kliinikumi partnerluse Scandiatransplandis,“ tundis heameelt Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul muudab Scandiatransplandi liikmeks olemine krooniliste haigustega või ootamatult haigestunud patsientide ravivõimalusi oluliselt. „Eesti-suuruse riigi elanikkonna seast on keeruline leida sobivat doonorelundit õigel ajahetkel. Rahvusvaheline koostöö loob eeldused, et abita ei jääks lapsed, korduvsiirdamiste ootajad ja väga kiiresti tekkinud raske elundipuudulikkusega patsiendid,“ ütles Pall.

Eesti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teekond Scandiatransplandi täieõiguslikuks liikmeks sai juriidiliselt alguse 2013. aastal, mil kliinikumiga sõlmiti elundivahetuse raamleping. 2017. aastal nimetati kliinikum Scandiatransplandi assotsieerunud liikmeks, mis tähendas, et elundivahetuse reeglid ja standardid olid samad, mis täisliikmetel, kuid kliinikumi esindajatel puudus hääleõigus organisatsiooni juhtorganites. Virge Pall toob välja, et vaatleja rollist hoolimata olid Eesti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi seisukohad nii juhatuses kui töögruppides alati esindatud. „Nelja-aastase perioodi vältel veenduti Eesti siirdamismeeskondade pädevuses, meid nähti võrdväärse partnerina ning jõuti veendumusele, et koostööst võidavad kõik osapooled. Alates 2017. aastast kuni tänaseni on kokku elundisiirdamine teostatud 251 Eesti patsiendile, sh 56 korda ehk igal viiendal juhul on siiratav elund pärinenud mõnest teisest Scandiatransplandi keskusest,“ kirjeldas Virge Pall.

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis ainus haigla, kus elundisiirdamisi läbi viiakse. Elundidoonorlus ja -siirdamine on interdistsiplinaarne valdkond, mis saab olla edukas vaid ühiskonna positiivse suhtumise, igakülgse usalduse ja suurepäraselt toimiva meeskonnaga. „Siinkohal siirad tänusõnad kõigile doonoritele ja nende lähedastele ning Eesti kesk- ja piirkondlike haiglate intensiivravi- ja operatsiooniosakondadele; siirdamist ootavatele ja juba siiratud patsientidele, nende pereliikmetele ja raviarstidele ning paljudele kliinikumi arstidele, õdedele, koordinaatoritele, laborantidele, hooldajatele, sekretäridele kuni rahvusvaheliste partnerite ja logistikaettevõteteni välja,“ loetleb Pall. Ta rõhutab, et kogu tööd iseloomustab usaldus: „Kliinikumi nimetamine Scandiatransplandi täisliikmeks on parim tõestus koostööpartnerite usaldusest ja rahvusvahelisest tunnustusest kogu selle suure meeskonna seni tehtud tööle,“ lausus Virge Pall.

2020. aastal toimus Tartu Ülikooli Kliinikumis kokku 60 elundisiirdamist, sh 42 neerusiirdamist, 12 maksasiirdamist, 5 neeru-kõhunäärme siirdamist ja 1 pankrease siirdamine. Elundiretsipiendi keskmine vanus oli 49 aastat. Lisaks elunditele siiratakse kliinikumis ka erinevaid kudesid ja rakke (silma sarvkest, amnionimembraan, skeletisüsteemi koed, vaskulaarkude, vereloome tüvirakud, embrüod). Elundisiirdamise ootelehel on tänase seisuga 68 patsienti, kes ootavad elu päästvat või elukvaliteeti parandavat doonorelundit.

Scandiatransplant on kuue riigi (Eesti, Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani) elundisiirdamiskeskusi liitev organisatsioon, mis tegutseb juba alates 1969. aastast. Organisatsiooni peamised ülesanded on korraldada doonorelundite jaotamist, sh riikidevahelist elundivahetust, tagada doonorelundite jälgitavus doonorist retsipiendini ja vastupidi ning hallata doonorluse ning siirdamisega seotud andmekogusid (doonorid, ootelehed, siirdamised, elusdoonorite ja siiratute järelkontroll). Lisaks ka oskusteabe jagamine, teadustöö, koolitused jm pakkumaks võimalikult head ravi raske elundipuudulikkusega patsientidele.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 26 Mai 2021

Neinar Seli poolt Tartu Kultuurkapitali juurde asutatud meditsiini valdkonna alakapitali eesmärgiks on anda hoogu Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustööle ning Eesti meditsiini edendamisele. Neinar Seli stipendiumit antakse välja kahes kategoorias neile autoritele, kes on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2016–2020 aastate arvestuses pälvib stipendiumi androloogiakeskuse direktor prof Margus Punab.

Prof Margus Punab: Tulenevalt nii nimest, Tartu Ülikooli Kliinikum, kui ka kliinikumi enda poolt sõnastatud eesmärkidest, on meditsiinialane teadustöö üheks kliinikumi tegevuse alustalaks. Kliinikum vastutab väga suures osas kogu biomeditsiini teadus- ja innovatsioonitegevuse eest Eestis. Androloogiakeskusel on topelt vastutus, sest me oleme ainsad oma erialal terviklikku spetsialiseeritud tervishoiuteenuse osutajad Eestis. Lisaks oleme keskuse loomisest peale kuulunud Euroopa Androloogia Akadeemia kliiniliste, koolitus ja teaduskeskuse ritta, mis paratamatult sunnib meid ennast võrdlema mitte Eesti-siseselt, vaid eelkõige oma eriala tippkliinikutega kogu Euroopas ja laimaltki. Täna võib öelda, et teadus-arendustegevus on meestekliiniku jaoks loomulik, igapäevane rutiin, milles osalevad ja millesse panustavad kõik keskuse töötajad sekretärist alates ja juhini välja. Tänapäeva teadus pole ammu enam üksiktegijate põlve otsas nokitsemine, vaid meeskonnatöö. Seega võtan seda preemiat kui tunnustust kogu meie kollektiivile. Tänan kõiki androloogiakeskuse töötajaid, kes on oma igapäevase panusega teinud meie tänase teaduskultuuri võimalikuks!

Teise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2020. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis kliinikumi kliinilise geneetika keskuse juhataja professor Katrin Õunap. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.

Prof Katrin Õunap: Minu töögrupi teadustöö on viimastel aastatel olnud suunatud uute haruldaste haiguste avastamisele. Ülegenoomsete analüüside nagu eksoomi, genoomi, metaboloomi ja transkriptsiooni uurimine koostöös MIT Harvardi Ülikooli Broadi Instituudiga on andnud suuri võimalusi Eestis senini veel ebaselge etioloogiaga haigusjuhtude lahendamiseks. Selle tulemusena on viimastel aastatel kogu maailmas keskmiselt iga aasta avastatud ligikaudu 250 uut haruldast haigust ja mul on väga hea meel, et ka Eesti teadlased on teatud osas saanud sellesse panustada. Loomulikult saab see võimalikuks ainult tänu rahvusvahelisele koostööle ja koostööpartnerite leidmiseks kasutame erinevaid andmevahetusplatvorme oma tulemuste alusel partnerite leidmiseks. Minu eriline tänu kuulub oma töögrupi liikmetele, iseäranis kaasprofessor Tiia Reimand ja Sander Pajusalule ning teaduritele Karit Reinson, Tiina Kahre, Mari-Anne Vals ja Kai Murule. Entusiasmi leida aega teadustööks kliinilise töö kõrvalt annab suur soov avastada midagi uut ja selle läbi abistada patsiente nii riski hinnangute andmisel kui ka ravi võimaluste pakkumisel.

Lisatud: 26 Mai 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kuulutas 11. mail välja konkursi loodavate kliiniliste valdkondade juhtide leidmiseks. Valdkondade moodustamine on osa Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu heakskiidetud eesootavatest muudatustest kliinikumi struktuuris ja juhtimises.

Valdkondade töökorra ning juhtide ülesannete väljatöötamisel osalesid kliinikumi erinevaid üksusi ja töörolle esindavad kliinikumi töötajad. Kliiniliste valdkondade juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitjad ehk valdkonnajuhid asuvad ametisse ajavahemikuks 01.09.2021–31.08.2025. Kliinilisi valdkondi moodustatakse kokku kuus: 1. kliiniline valdkond, mille koosseisu kuuluvad kirurgiakliinik, androloogiakeskus, traumatoloogia ja ortopeedia kliinik, naistekliinik; 2. kliiniline valdkond, mille koosseisus on sisekliinik, nahahaiguste kliinik, hematoloogia-onkoloogia kliinik, lastekliinik; 3. kliiniline valdkond, mille koosseisus on südamekliinik, kopsukliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik; 4. kliiniline valdkond, mille koosseisus on närvikliinik, psühhiaatriakliinik, silmakliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik; 5. kliiniline valdkond, mille koosseisus on anestesioloogia ja intensiivravi kliinik, operatsiooniteenistus ning 6. kliiniline valdkond, mille koosseisus on radioloogiakliinik, patoloogiateenistus, ühendlabor, verekeskus, apteek.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul oli valdkondade moodustamise eesmärk tagada struktuuriüksused, millel on ühtlane juhtimisulatus. „Sealjuures peab olema sarnane juhtimisulatus tagatud mitte ainult ravitöö juhtimises, vaid ka juhatuse liikmete teistes vastutusvaldkondades, sh õendusjuhtimises ja patsiendikogemuse valdkonnas,“ lausus dr Kotsar. Ta lisab, et kliiniliste valdkondade juhtimise tähtajalisele lisaülesandele on oodatud kandideerima ennekõike kolleegid kliinikumist.

Kuue valdkonna juhid kuuluvad Tartu Ülikooli Kliinikumi juhtkonda. Valdkonnajuhtide ülesandeks on koordineerida kliinilistesse valdkondadesse kuuluvate struktuuriüksuste kõrgetasemelise ravitöö korraldamist meditsiinilistel erialadel integreerituna õppe-, arendus- ja teadustööga koostöös ravijuhi, teadus- ja arendustegevuse juhi, valdkondade struktuuriüksuste juhtide, kliinikumi teiste struktuuriüksuste töötajatega ning kliinikumi teiste partneritega.

Valdkonnajuhid töötavad või asuvad samaaegselt tööle Tartu Ülikooli Kliinikumi tähtajatu töölepinguga arst-õppejõududena. Valdkonnajuhtideks kandideerimine lõppeb 1. juunil 2021.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2021

Tartu Ülikooli Kliinikum on juba 10 aastat premeerinud parimat artiklit ajakirjas Eesti Arst, et toetada ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikkust ning eestikeelse teaduskeele arendamist. Preemia antakse eelmise kalendriaasta jooksul ajakirjas Eesti Arst ilmunud parima uurimusliku, ülevaate- või haigusjuhtu kirjeldava artikli eest, millele saavad kandidaate esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. 2020. aasta parimaks on dr Tanel Lepiku artikkel „Mürgistus paratsetamooliga. Uurimisest ja ravitaktika valikust erakorralise meditsiini arstile”. Eesti Arst 2020; 99(7):409–418.

Kommentaar, dr Tanel Lepik: “Paratsetamool on kogu maailmas laialdaselt kasutusel olev efektiivne analgeetikum ning antipüreetikum, kuid ka kõige sagedasem ravimimürgistuse ja lääneriikides ägeda maksapuudulikkuse põhjustaja. Varakult ägeda paratsetamoolimürgistusega abi saama pöördujate käsitlus on erinevates ravijuhendites sarnane. Seevastu hilinemisega pöördunute või korduvalt supraterapeutilises annuses paratsetamooli tarvitanute ravi tõenduspõhisus on vähene ning juhendites esineb lahknevusi. Nagu pealkirigi ütleb, on artikli sihtgrupiks erakorralise meditsiini osakonnas töötavad arstid. Ülevaateartiklis kirjeldan sagedasemaid probleemkohti nii mürgistuse diagnoosimisel kui ravimisel, mida raviarstid esitavad Ühendkuningriigi mürgistusteabekeskuse konsultandile. Ning seejärel püüan ka nendele küsimustele vastata, vaadeldes seejuures erinevate riikide juhendeid. Hoolimata juhendites esinevatest ravi alustamise kriteeriumite erinevustest, on antidootravi N-atsetüültsüsteiiniga (NAC) paratsetamoolimürgistuse nurgakivi ning mitmetes riikides kasutusele võetud niinimetatud SNAP protokoll on näidanud senise standardprotokolliga võrreldes samasugust efektiivsust olulise maksakahjustuse ärahoidmisel. Ülevaateartikli koostamisel oli suureks abiks dr Kristiina Põld asjatundlike kommentaaridega ja viidetega.

Tänan Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatust ja ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumit tunnustuse eest!“

Lisatud: 26 Mai 2021

Tartu vaktsineerimiskeskuses viib vaktsineerimist läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond. COVID-19 vastu vaktsineerimiseks saavad aega broneerida kõik inimesed, kes on vähemalt 16-aastased. Vaktsineerimiseks kasutatakse Comirnaty (Pfizer/BioNTech), Jansseni ja Vaxzevria (Astra Zeneca) COVID-19 vaktsiini.

Vaktsineerimiseks on vajalik aja broneerimine üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kus tuleb valida „Teenus“ lahtri rippmenüüst sobiv vaktsiin.

Ühtlasi on avatud kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200 ning riigiinfo telefon 1247.

Korduma kippuma küsimused COVID-19 vaktsineerimise teemal on leitavad kodulehel www.kliinikum.ee/vaktsineerimine 

Lisatud: 26 Aprill 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu täienes kaheksanda liikme võrra. Nõukogu uueks liikmeks on Rahandusministeeriumi kantsler Merike Saks.

Merike Saks on lõpetanud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna ja kaitsnud magistrikraadi nii Tartu Ülikoolis avaliku halduse erialal kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis ettevõtluse digitaliseerimise valdkonnas. Merike Saks on töötanud Elroni juhatuse esimehena, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kantslerina ja asekantslerina, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja teenuste  direktorina ja Eesti Standardikeskuse tegevdirektorina. Alates 2021. aasta aprillist on ta Rahandusministeeriumi kantsler.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Aprill 2021

5. maist 2021–31. märtsini 2025 täidab Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhtimise tähtajalisi lisaülesandeid dr Kristiina Ojamaa. 

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul osales juhi konkursil viis Eesti tippspetsialisti. „Konkursi eesmärk oli leida ülikoolihaigla hematoloogia-onkoloogia kliinikule juht, kelle visiooni ja tegevuse tulemusel pakutakse parimat ja uusimat patsiendikeskset ravi ning et hoitud oleksid nii patsiendid kui ka kliiniku töötajad. Mul on hea meel, et konkursikomisjon oli üksmeelne uue juhi valikul,“ ütles dr Kotsar.

Dr Kristiina Ojamaa töötab aastast 2012 Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskuse juhatajana. Ühtlasi on ta alates 2008. aastast ametis onkoloogina. Aastatel 2005–2007 töötas dr Ojamaa Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Geenivaramu projekti “Development of Hereditary Cancer Prevention Measures in Estonia and Latvia” vähi geneetilise nõustajana.

Dr Ojamaa on 2003. aastal lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna, 2007. aastal residentuuri Tartu Ülikoolis kliinilise onkoloogia erialal. 2020. aasta jaanuaris kaitses dr Ojamaa Tartu Ülikoolis oma doktoritöö väitekirja “Günekoloogiliste pahaloomuliste kasvajate epidemioloogia Eestis“.

Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku töös näeb ta tegevusi, et tugevdada kliiniku positsiooni eelistatuima tööandja ja koostööpartnerina läbi tiheda koostöö Tartu Ülikooli teadlaste ja teadusprojektide. „Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhi lähiaastate peamisteks eesmärkideks on hematoloogia ja onkoloogia alase koostöö arendamine üle-eestiliselt erinevate haiglate ja perearstidega, patsientide sujuva ravile saamise tagamine, kliiniku ravikvaliteedi hoidmine ja parendamine, personali motiveerimine ja tunnustamine, olla motiveeriv partner Tartu Ülikoolile üliõpilaste ja residentide õpetamisel ning teadustöö korraldamisel ja tagada ülikoolihaigla kliinikus tulevikuvaatega atraktiivne töökoht hematoloogidele ja onkoloogidele,“ tutvustas dr Ojamaa. 

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas 9. veebruaril 2021 välja konkursi eesmärgiga valida hematoloogia-onkoloogia kliinikule juhtimise tähtajaliste lisaülesannete täitja, kuna senise kliiniku juhataja kohusetäitja dr Jana Jaali ülesanded olid määratud 31. märtsini 2021.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Aprill 2021

Vaktsineerimiskeskuse rajamine on Tartu linna, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Kiirabi ühine ettevõtmine, mille eesmärk on tagada vaktsineerimisvõimekus suuremas mahus ja kiirendatud korras.

Tartu linnapea Urmas Klaas avaldas heameelt, et juba aprilli algusest täies valmisolekus olnud keskuse saab kasutusele võtta. „Oleme Tartu linna poolt andnud vaktsineerimiskeskuse jaoks heas asukohas avarad ruumid koos vajaliku inventariga, samuti aidanud korraldada keskusesse vabatahtlikke abilisi. Nüüd sõltub piisava koguse vaktsiinide saabumisest, kui kiiresti keskus täies mahus tööle saab hakata,“ lisas linnapea.

„Et vaktsineerimiskeskus on valmis ning avamise ootel, alustame keskuses 27. aprillist. Esialgu on vaktsineerimise mahud planeeritust väiksemad, ent kohe, kui lisandub piisav hulk vaktsiinidoose, on vaktsineerimismeeskond valmis ka oma töömahtu suurendama,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar. Ta näeb elanikkonna vaktsineerimises võimalust pöörduda ühel hetkel tavapärase elu juurde tagasi. „Kliinikum on motiveeritud ulatama abikätt linnale, et võimaldada elanike võimalikult operatiivne vaktsineerimine COVID-19 pandeemia ületamiseks. Nii on võimalik vähendada viiruse levikut ning seeläbi ka haiglaravi vajavate patsientide arvu. Vaktsineerimise tulemusel saame pöörduda ühel hetkel loomulikku rütmi, seda ka haiglatöö mõttes,“ lausus dr Kotsar.

27. aprillist oodatakse Tartu vaktsineerimiskeskusesse kõiki neid 1. doosiga COVID-19 vastu vaktsineerituid, kellel on juba Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt aeg broneeritud 2. vaktsiinidoosiks. Lisaks kõiki riskirühma kuuluvaid inimesi vanusest sõltumata ning kõiki inimesi, kes on vanemad kui 65-aastased või kes sel aastal 65-aastaseks saavad, sõltumata riskirühma kuulumisest. Riskirühma kuulumise kohta saab infot oma perearstilt või patsiendiportaalist. 

Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on Tartu vaktsineerimiskeskuses loodud väga head tingimused kogu protsessi läbiviimiseks, seda nii registreerimise, vaktsineerimise kui ka tavapärase 15-minutilise jälgimise jaoks. Vaktsineerimist viivad läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi immuniseerimisõigusega õed ning tavapärast vaktsineerimisjärgset jälgimist korraldab Tartu Kiirabi.

„Võimalikult suure hulga inimeste kiire immuniseerimine on väga oluline tegur pandeemiast edukaks väljumiseks. Kiirabitöötajad on aasta jooksul näinud, kui salakaval ning mitmepalgeline on COVID-19 ning just seetõttu on paljud kiirabitöötajad vabatahtlikult panustamas keskuse töösse. Nii ei aita me ainult neid inimesi, kes immuniseerima tulevad, vaid ka kõiki teisi, kuna šansid õigeaegselt vajalikku meditsiiniabi saada suurenevad kõikidel tartlastel ning ümberkaudsetel elanikel,“ nentis Tartu Kiirabi juht dr Veronika Reinhard.

COVID-19 vastu vaktsineerimine on tasuta ning vaktsineerimiseks kasutatakse nii Pfizer/BioNTech kui ka AstraZeneca vaktsiini. Piisava koguse vaktsiinidooside lisandumisel on Tartu vaktsineerimisekeskuses võimalik vaktsineerida kuni 1500 inimesel päevas. „Vaktsineerimiskeskus on suurepärane näide Tartu erinevate osapoolte koostööst, toetades samal ajal teisi tervishoiusektoreid, näiteks perearste. Soovitan kõikidel elanikel kindlasti võimalusest vaktsineerida kinni haarata, sest nii saame üheskoos anda panuse iseenda ja lähedaste kaitseks,“ rõhutas dr Kotsar.

Vaktsineerimiseks tuleb vastuvõtuaeg broneerida üleriigilise digiregistratuuri kaudu. 23. aprillist on avatud vaktsineerimiseagade broneerimiseks ka selleks eraldi loodud etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200, kus esialgu saab broneeringuid teha vanusest lähtuvalt.

Vaktsiinide ja vaktsineerimise info on leitav Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel www.kliinikum.ee/vaktsineerimine. Sealtsamast leiab ka info, kuidas vaktsineerimiskeskusesse tulla, mida vaktsineerima tulles silmas pidada, millised on sagedasemad küsimused COVID-19 vaktsiinide puhul.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2021

President Kersti Kaljulaid andis Eesti Vabariigi aastapäeva eel riigi teenetemärgid tänuks 152 inimesele, kelle pühendumus oma tööle ja kogukonnale on muutnud Eesti elu paremaks. President tunnustas teenetemärgiga kolme kliinikumi töötajat.

Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi pälvis lastepsühhiaater dr Inna Lindre. Dr Lindre on pikaaegne Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht ning Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendaja.

Laste ja noorukite vaimse tervise kabinetid, mis on ajapikku tekkinud paljudesse Eesti paikadesse, annavad võimaluse pöörduda sinna ka vanemal koos lapsega, kui vanem märkab lapse arengus käitumises või suhtlemises midagi murettekitavat. Dr Lindre on olnud Lõuna-Eesti ja Ida-Virumaa vaimse tervise keskuse loomise projektimeeskonna liige.

Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi andis president kliinilisele lapsepsühholoog-psühhoterapeudile Katrin Pruulmannile. Katrin Pruulmann on Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikus laste ja noorukite vaimse tervise keskuses töötav kliiniline lastepsühholoog ja pereterapeut. Samuti töötab ta Tartu nõustamis- ja kriisiabikeskuses. Ta on järjepidevalt koolitanud ja juhendanud tulevasi ametikaaslasi.

Katrin Pruulmann on oma magistritöös uurinud koolitõrke tagamaid ja ta puutub oma igapäevatöös kõige sagedamini kokku nende lastega, kes ühel või teisel põhjusel kooli minna ei taha. Muu hulgas on ta läbi viinud vestlusringe autismispektri häiretega laste vanematele, kes soovivad aidata ennast ja teisi.

Kuressaare Haigla juhatuse liige ja ravijuht dr Edward Laane sõnas: "Dr Ashwath Venkatasubramanian tuli meile erakorralise meditsiini osakonda appi eelmise aasta kevadel, mil koroonaviirus COVID-19 levis kiiresti üle kogu Saaremaa. Tal on head suhtlemisoskused ja patsientide süstemaatiline käsitlus ning ta suudab säilitada enesekontrolli ka kõige keerulisemates olukordades."

Dr Inna Lindre: Olen väga tänulik ja õnnelik nii kõrge riikliku tunnustuse eest, see tuli mulle suure üllatusena. Olen tänulik kõikidele kolleegidele usalduse ja koostöö eest Tartu Ülikooli Kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuses, psühhiaatriakliinikus ja kliinikumis. Lõuna- ja Kirde-Eesti lastepsühhiaatrilise abi andmise arendustegevus toimus tänu meie kõigi heale koostööle ja see tunnustus on meile kõigile ühine. Tänutundes mõtlen tolleaegsele Tartu psühhiaatriakliiniku juhataja prof Veiko Vasarale, eelmisele kliinikumi juhatuse liikmetele, juhatuse esimehele Urmas Siigurile ja juhatuse liikmele Malle Keisile, kelle alati tähelepanelikul, heatahtliku ja kindlameelsel suunamisel meie kavandatu ellu sai viidud ja lastele on abi nüüd kodule lähemal kättesaadav. Olen väga rõõmus, et meie arendustegevust lastepsühhiaatria valdkondkonnas on märgatud ja tunnustatud nii kõrgel riiklikul tasemel.

Katrin Pruulmann: Teenetemärgi saamine oli suur üllatus. Tänan armsaid kolleege, kes leidsid, et võin neid esindada laste vaimse tervise eest igapäevaselt hoolt kandvate inimeste märkamisel. Meie töö on ju selline, et psüühikaprobleemide tõttu abi vajavad lapsed ja nende vanemad ei soovi sellega sugugi tähelepanu keskmesse sattuda ja nii ka meie püüame tegutseda seda arvestades. Samas oleks hea, kui ühiskond neid inimesi rohkem toetaks, et abi oleks kergemini kättesaadav, et lapsevanem ei peaks pelgama oma tööandjat, kui peab küsima töölt vabaks, et lapsega psühholoogi juurde tulla. Ka olen uskunud (isikliku kogemuse põhjal tööelu algusest), et oluline on igati toetada neid noori kolleege, kes asuvad tööle suurtest keskustest kaugemal, et neil oleks side ametikaaslastega ja kõik arenguvõimalused.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2021

Tartu Linnavalitsus, SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja SA Tartu Kiirabi on alustanud ettevalmistusi vaktsineerimiskeskuse avamiseks A. Le Coq Sport spordimajas (Ihaste tee 7), et võimaldada kiirendatud tempos võimalikult suurele hulgale elanikele COVID-19 vastu vaktsineerimist. Keskuse täpne avamisaeg sõltub vaktsiinitarnete saabumisest.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul alustati keskuse rajamiseks ettevalmistusi juba praegu, et olla täielikus valmisolekus selleks ajaks, kui saabunud on vajalikus koguses vaktsiine. "Oleme väga heas koostöös kliinikumi ja kiirabiga alustanud ettevalmistustöid, et kiire vaktsineerimine ei jääks logistika, ruumide ega personali taha, vaid saaks kohe hoo sisse, kui vaktsiinid on saabunud," lisas linnapea.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi dr Andres Kotsari sõnul on elanike võimalikult operatiivne vaktsineerimine võtmetähtsusega COVID-19 pandeemia ületamiseks. „Kliinikum soovib panustada elanikkonna vaktsineerimisse, et vähendada viiruse levikut ning seeläbi ka haiglaravi vajavate patsientide arvu. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonnal on märkimisväärne kogemus COVID-19 vastu vaktsineerimisel, olles teinud seni juba üle 14 000 vaktsiinidoosi nii kliinikumi töötajatele, riskigruppi kuuluvatele patsientidele, haridustöötajatele, proviisoritele, hambaarstidele, teistele eesliini töötajatele, aga ka vaktsineerimisele kutsutud elanikele,“ selgitas doktor Kotsar.

Loodavasse vaktsineerimiskeskusesse kavandatakse infektsioonikontrolli-alaseid soovitusi silmas pidades turvalised ootealad, piisavalt vaktsineerimiskohti ning jälgimisala koos meedikutega. Vaktsineerimiskeskuses on praegustel andmetel võimalik vaktsineerida 1000–1500 inimest päevas.

Tartu abilinnapea Mihkel Lees ütles, et A. Le Coqi spordimajas on vaktsineerimiskeskuse rajamiseks olemas igati head tingimused. "Hoonel on soodne asukoht, kuna Annelinna linnaosas elab kolmandik tartlasi. Olulised on ka head parkimisvõimalused, bussipeatuste lähedus, avarad ruumid ja hea ventilatsioon. Mõistame teatavat ebamugavust sportlaste jaoks, kuid töötame SA-ga Tartu Sport selle nimel, et aidata vajadusel treeningud teiste spordibaaside vahel ära jagada," lisas Lees.

Vaktsineerimisele saab aegu broneerida siis, kui vajalikud vaktsiinikogused on saabunud. Sellest antakse teada kliinikumi ja Tartu linna infokanalites.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik laiendas tegevust Ida-Virumaale, avades meesterahvastele mõeldud vastuvõtud Narva linnas.

„Meestekliiniku jaoks on oluline püüelda selle poole, et katta oma teenustega kogu Eesti. Seni on olnud teenus kättesaadav Tartu, Tallinna ja Pärnu filiaalides ning muudes Eesti paigus mobiilse diagnoosikabineti kaudu. Arvestades Narva piirkonna patsientide arvu ja selle piirkonna tervishoiusüsteemi tänast võimekust mehespetsiifiliste teenuste osutamisel, pidasime vajalikuks luua meie neljas statsionaarne keskus just Narva linna,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juhataja professor Margus Punab.

Kliinikumi meestekliinik Narvas, mis asub aadressil Linda 2, sissepääsuga Kerese tänavalt, alustas tööd 8. märtsil ning on avatud kõigil tööpäevadel. Enamikel päevadel ootab patsiente vastuvõtule seni mobiilses kabinetis töötanud õde Kärt Maanas. „Igapäevaselt on õele toeks ka arsti elektroonilised visiidid ning vastavalt vajadusele suurendatakse keskuses arstide füüsilisi vastuvõtte. Meestekliiniku Narva filiaalis luuakse võimekus teha kõiki vajalikke uuringuid, kaasa arvatud ultraheli-uuringud ja sperma analüüsid,“ tutvustas professor Punab.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsari sõnul on kliinilise tegevusega alustamine Narvas kohapeal väga oluline samm patsiendikeskse lähenemise suunas. „Keskuse avamisega saame pakkuda väga heal tasemel androloogilist abi kohalikele elanikele. Ka varasem mobiilse androloogia diagnoosikabineti töö on näidanud, et patsiendile lähemale liikudes suudame aidata suuremal hulgal abivajajaid ja ka paljusid neid, kes muidu arsti vastuvõtule ilmselt ei tuleks,“ ütles dr Kotsar.    

Meestekliiniku Narva filiaali saab pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Meesterahvad, kes vajavad uuringutejärgselt androloogia eriala välist lisakäsitlust, suunatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi teistesse struktuuriüksustesse, Narva haiglasse või Ida-Viru keskhaiglasse.

Vastuvõtuaega meestekliinikusse saab broneerida telefonil 731 7223 või etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2021

Alates märtsist toimuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud ka Tartu Tervisekeskuses. Vastuvõttude laiendamise eesmärk on parandada eriala kättesaadavust linna erinevates piirkondades.

Kliinikumi silmakliinikus tegeletakse kõikide silmahaiguste diagnoosimise ja raviga. Silmakliiniku teenuste pakkumiseks Tartu Tervisekeskuses aadressil Mõisavahe 34B on sisse seatud nii arstikabinet kui ka kaks uuringuruumi. „Vastuvõtte hakkavad tegema mitmed silmakliiniku arst-õppejõud ning arst-residendid. Ühtlasi avatakse õe vastuvõtt just kuiva silma sündroomiga patsientidele,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku ülemõde/direktor Terell Pihlak.

Esimesed patsiendid võetakse Tartu Tervisekeskuses vastu juba reedel, 5. märtsil ning silmaarsti vastuvõtule on võimalik pöörduda nii Eesti Haigekassa lepingu raames kui ka tasuliste teenuste soovi korral.

„Märkimisväärne osa tartlastest elab Annelinnas, mistõttu alustas kliinikum sinna teenuste laiendamist juba 2020. aasta alguses. Silmakliiniku ambulatoorsed vastuvõtud on jätk psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse ja naistekliiniku ämmaemandate vastuvõttudele,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Nii Maarjamõisa meditsiinilinnakus asuva kui ka Tartu Tervisekeskuses asuva silmakliiniku vastuvõttudele pöördumiseks saab vastuvõtuaega broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100, kliinikumi kodulehe, ePatsiendi või üleriigilise digiregistratuuri kaudu.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Märts 2021

COVID-19 haigestumise suured numbrid ei ole kellelegi enam üllatuseks ja huvitaval kombel on kõik palju rahulikumad kui kevadel 2020, mil kehtis eriolukord, kus haigestunuid oli kokku vähem kui praegu kahe päeva jooksul. Viiruse uute variantide levik võib olla oluliselt laialdasem ja vajab uuringuid, kas need võivad kulgeda ka raskemini ja põhjustada rohkem surmasid.

Kuidas hoiduda haigestumisest?

SARS-CoV-2 poolt põhjustatud COVID-19 on peamiselt piiskade vahendusel leviv viirusinfektsioon, mis tähendab enamasti inimeste otsese kontakti vahel levikut. Suure riskiga on väikesed siseruumid, pikem koosveedetud aeg ning suur piiskade tekkimise võimalus, nt laulmine, puhkpillide puhumine, sport.

Igasuguse haiguse ennetamine on alati parem kui ravimine. Kuna COVID-19 võib kulgeda väga raskelt ja seda mitte alati ainult eakatel, või kaasuvate haigustega inimestel, isegi kuni surmlõppeni, siis on ennetus väga oluline. Väga kõrge haigestumuse juures, kus hetkel on palju nakatunuid just nooremates vanusegruppides, jõuab haiglasse järjest rohkem ka nooremaid inimesi. Võime jõuda ühel hetkel meditsiiniliste raskete otsusteni, kes saab haiglaravi, kes mitte või kes hospitaliseeritakse intensiivravi osakonda.

• Kui võimalik, tee kaugtööd
• Vähenda oma kontaktid miinimumini, kaitse eakaid
• Kasuta e-kaubandust
• Avalikus ruumis kanna maski ning hoia distantsi
• Pese tihti käsi ja tee käte antiseptikat
• Lükka pidustused edasi, väldi inimeste kogunemist
• Kui kutsutakse, mine vaktsineerima! Iga tehtud doos on sammuke lähemale suurema arvu immuunsete inimeste tekkel.

Kodus peaks olema varutud esmased ravimid haigussümptomite leevendamiseks, nt palavikualandaja-valuvaigisti, kurguvalu ja köha ravimid. Nii ei ole vaja lähikontaktsena või juba haigestununa ravimeid otsima minna ja sellega ohustada teisi inimesi. Samuti soovitatakse ju omada teatud toiduvaru, kuigi tänasel päeval on e-kaubandus palju lihtsam.

Kuidas käituda, kui oled olnud haigestunuga lähikontaktis?

Haigestumise laialdase leviku juures võib olla juba keeruline üldse teada, et oled olnud haigestunuga lähikontaktis, aga mõnedel juhtudel on see siiski teada. Lähikontakti järgselt peaksid olema karantiinis, st käituma nii nagu oleksid juba haige. Miks nii? Viirushaigustele ja ka COVID-19 korral on iseloomulik nakkusohtlikkuse algus isegi kuni kaks ööpäeva enne sümptomitega haigestumist ehk haigeks jäämist. See tähendab, et inimene tunneb ennast täiesti tervelt ja hästi, kuid organism juba eritab viirust. Tavaliselt on just nimelt enne sümptomite tekke eelne periood kõige nakkusohtlikum. Lisaks sellele võivad eriti lapsed haigust põdeda väga kergelt ja ei pruugigi üldse haigestumist tunda või lapsevanemad sellest aru saada, seega tuleb juba ettevaatavalt olla karantiinis.

• Püsi kodus või liigu väljas üksi, igasugune füüsiline kontakt inimestega võiks olla olemata
• Kui leibkonnas on ainult üks inimene lähikontaktne, siis oleks tal hea kogu karantiini perioodiks ennast ülejäänud perest nn isoleerida, et mitte nakatada ülejäänud pereliikmeid
• Võimalusel püsi eraldi toas, väljaspool seda kanna maski
• Pese tihti käsi või tee käte antiseptikat ja puhasta hoolikalt pinnad ning vannituba
• Väldi söömist ühe laua taga ja ära istu koos diivanil teleri ees
• Väldi samal ajal ühise vannitoa kasutamist
• Tubade tuulutamine on oluline ja võimalusel piisava õhuniiskuse tagamine

Kuidas käituda, kui oled haigestunud?

Haigeks jäämise korral on samuti oluline vältida kontakti teiste inimestega. Kehtivad samad reeglid nagu karantiinis olles.

Suur osa on ka haiguse sümptomaatilisel ravil. Väga kõrget palavikku kannatama ei pea, alates 38,5 kraadist võib julgelt palavikualandajat võtta. Puhkama peab nii palju, kui keha vajab. Tuba tuleb sageli tuulutada. Kindlasti aitab enesetunde paranemisele kaasa piisav vedeliku tarbimine. Täiskasvanud keskmine inimene vajab kuni 2l vedelikku päevas ning kõrge palaviku korral see vajadus suureneb. Siin ei ole vahet, millist vedelikku tarbitakse – ükskõik, mis haigele maitseb. Kuna COVID-19 haarab kõige enam hingamisteid, on risk viirusliku kopsupõletiku tekkeks. Üks võimalus kuidas hapnikuomastamist parandada, on kõhuli magamine ja ka niisama kõhuli pikutamine. Suur osa kopsudest jääb selja poole ja selili lamades on kopsud rohkem kokku surutud ja gaasivahetus väiksem kui näiteks kõhuli olles, kus kopsude venitatavus parem. Kõhuli põetust kasutatakse ka intensiivravis ja tavaosakonnas, aga loomulikult sobib see ka kodus rakendamiseks. Mugava asendi leidmiseks võib kasutada patju, ühe saab panna rindkere või kõhu toetamiseks ja teise jala alla näiteks.

Suur osa haigestunuid paraneb ilma igasuguse arsti abita ja see on endiselt nii. Eesti senine kogemus näitab, et umbes 7% nakatunutest jõuab haiglasse. Millised on märgid raskest haiguskulust? Millal peaks kindlasti arsti või kiirabiga ühendust võtma?

• Kui eakatel kestab kõrge palavik (üle 38 kraadi) üle 3 päeva või noorematel üle 5 päeva. Mõnikord ei taha palavik väga ravimitele alluda, siis on võimalik kasutada ka palavikualandajat regulaarselt – kolm korda päevas või ka kombineerida omavahel erinevaid preparaate (nt paratsetamool ja ibuprofeen. Vaata alati toimeainet mitte ravimi nime!)
• Kui koormustaluvus langeb, näiteks on väga raske tualetis käia, tekib hingeldus või minestus või äärmine väsimus vms. Kui inimene ei suuda voodist välja tulla päevi.
• Kopsukahjustuse märgiks on hingeldus, kui haigestunu hingeldab ilma palavikuta üle 24 korra minutis (seda peab päriselt mõõtma ja lugema ühe minuti jooksul) või ei suuda ta täislauset öelda ilma vahepeal hingamata, tuleks abi kutsuda. Hingeldus on märk sellest, et keha peab rohkem vaeva nägema tagamaks veres piisav hapniku sisaldus ja on otsene viide haiguse tõsidusele. Kõrge palavik võib ka hingeldust põhjustada, siis ei ole selle mõõtmine piisav põhjus muretsemiseks.

Dr Pilleriin Soodla

Lisatud: 23 Märts 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi parkimiskorralduses kehtivad 1. aprillist muudatused – joonisel märgitud aladel on nii patsientidel kui ka kliinikumi töötajatel võimalik parkida tasuta 15 minut. „Parkimistasu muudatus annab võimaluse lihtsustada patsientidel parkimiskoha leidmist ning omakorda suunata kliinikumi töötajad parkima teistesse, kaugemal asuvatesse parklatesse,“ selgitas kliinikumi juhatuse liige Marek Seer.

Kliinikumi parkimisalades korraldab parkimist kaks operaatorit. Maarjamõisa parkimismajas EuroPark OÜ ning parkimine on võimalik EuroPargi parkimise piletiga. Meditsiinilinnaku teistes parklates (L. Puusepa 1a, 2, 4, 6, 8; N. Lunini 6 ja 14 ja Ravila 19 kinnistute parklates E-R kell 8:00–18:00) korraldab parkimist AS Ühisteenused.

„Palume tähele panna, et EuroPargi piletiga ei saa parkida Ühisteenuste hallataval parkimise alal ja vastupidi,“ ütles Seer. Kliinikumi töötajad leiavad kogu parkimist puudutava informatsiooni sisevõrgust.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 Veebruar 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumis alustati vaktsineerimist COVID-19 vastu 27. detsembril. Praeguseks on esimese vaktsiinidoosi saanud juba 75% kliinikumi töötajatest ning teise vaktsiinidoosi 68% töötajatest.

Ladusa vaktsineerimise toimimise eest vastutab kliinikumi infektsioonikontrolli teenistus, kuid tõhusasse töösse panustab suur vaktsineerimismeeskond. Vaktsineerimisemeeskonna osapoolteks on apteek, kes valmistab ette vajaminevad vaktsiinidoosid; etteregistreerimiskeskus, kes haldab vaktsineerimisaegade broneerimist ning õed, kes viivad läbi immuniseerimist. Lisajõududena on meeskonnas kardiointensiivravi osakonna brigaad, kes on toeks raskemate juhtude käsitlemisel ning infektsioonikontrolli arstid, kes nõustavad vajadusel eelnevalt vaktsineerimisele tulnud inimesi ja tegelevad vajadusel vaktsiinide kõrvaltoimetega. Samuti kuulub vaktsineerimismeeskonda allergoloog. Töötajate vaktsineerimise protsessi edukal läbiviimisel oli kindlasti suur osa kliinikute õendusjuhtidel, kes koostasid algselt nimekirju ning edastasid operatiivset infot töötajatele.

Kliinikumis tervikuna on immuniseerimisõigusega õdesid üle 100. COVID-19 vaktsineerimise läbiviimiseks pöördus infektsioonikontrolliteenistus õendusjuhtide poole palvega leida vabatahtlikud õed, kes oleksid nõus osalema COVID-19 vaktsineerimismeeskonnas. Vabatahtlikke õdesid, kes soovisid protsessis osaleda ning läbisid täienduskoolituse, tuli kokku üle 50 ning enamus nendest osaleb hetkel aktiivselt COVID-19 vaktsineerimismeeskonna töös. Meeskonnas on esindatud õed ja teised spetsialistid mitmetest kliinikutest ja teenistustest – anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust, lastekliinikust, psühhiaatriakliinikust, südamekliinikust, närvikliinikust, operatsiooniteenistusest, ühendlaborist, infektsioonikontrolli teenistusest.

Kliinikumis vaktsineeritakse lisaks kliinikumi töötajatele ka teisi tervishoiuvaldkonna töötajaid –hambaarste, eriarste, proviisoreid. „Täiendavalt vaktsineerime ka õpetajaid ning tõenäoliselt aitame vaktsineerida ka teisi eesliinitöötajaid – politseinikuid, päästeameti töötajaid politseinikud. Oleme valmis ulatama abikäe ka elanikkonna vaktsineerimisel,“ kommenteeris infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder.

„Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna võimekus vaktsineerimise läbiviimiseks on suur. Näiteks vaktsineeriti ühel nädalal üle 2000 töötaja. Võimekus sõltub sellest, kui suur on vaktsineeritavate hulk ning mis ajavahemikus on vaja vaktsineerida. Vajadusel saame suurendada oma võimekust,“ kinnitas Teder.

Kommentaar

Infektsioonikontrolli teenistuse arst-õppejõud Vivika Adamson

Millest tuleneb kliinikumi töötajate suur huvi vaktsiini vastu?

Kliinikumi töötajad on juba varasemalt näidanud üles teadlikkust ja huvi vaktsineerimise suhtes ja seetõttu on igati ootuspärane ka seekordne töötajate suur vaktsineerimise hõlmatus COVID-19 vaktsiiniga. Tervishoiutöötajate vaktsineerimine vähendab oluliselt COVID-19 haigestumist töötajate hulgas ja suurendab seeläbi ka patisentide ohutust haiglas.

Kasutan võimalust tänada kõiki kliinikumi töötajaid, kes tulid vaktsineerima väga entusiastlikult ja positiivse suhtumisega.

Millised on seni peamised vaktsiini kõrvaltoimed ning kui sagedased need on?

Peamised paiksed kõrvaltoimed on seotud süstekoha valulikkuse, punetuse ja tursega. Süsteemsetest kõrvaltoimetest on enim esinenud palavikku, liiges- ja lihasvalu, peavalu, lümfisõlmede suurenemist ning väsimus- ja nõrkustundet. Enamikul juhtudel on need nähud möödunud 48 tunni jooksul. Esimese doosi järgselt andis kõrvaltoimetest teada 2% vaktsineeritud töötajatest, teise doosi järgselt 6% vaktsineeritud töötajatest. Ühtegi anafülaktilist reaktsiooni ei ole esinenud.

Lisatud: 22 Veebruar 2021

2021. aasta alguses liitus Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga Tartu Seksuaaltervise Keskus. Keskuse tegevust ning toimunud muudatusi kommenteerisid 1995. aastal loodud Tartu Seksuaaltervise Keskuse asutaja dr Made Laanpere ning keskuse juhataja dr Kadri Sikk.

Miks otsustati liita Tartus Seksuaaltervise Keskus Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga?

Made Laanpere: Tartu Seksuaaltervise Keskus loodi 1995. aastal eesmärgiga pakkuda noortele sobivaid seksuaaltervise teenuseid, mis on hästi kättesaadavad, hinnanguvabad ja multidistsiplinaarse iseloomuga. Tookordsed noorte seksuaaltervise näitajad olid kehvapoolsed, kuid oleme täna üks parimate näitajatega riike maailmas üldse.

Kadri Sikk: Algsest projektipõhisest tegevusest sai Eesti Haigekassa poolt rahastatud teenus. Viimasel neljal aastal on olnud külastusi aastas keskmiselt 10895 ja üks neljandik meile esmakordselt pöördujatest on noormehed. Seksuaaltervise keskuse Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde toomisel oli peamiseks põhjuseks teenuse järjepidevuse tagamine, mis riigihangete tuules muutus ettearvamatuks.

Milliseid teenuseid pakub seksuaaltervise keskus?

Kadri Sikk: Keskus on spetsialiseerunud noorte seksuaaltervise probleemidele, sh hoidumine soovimatust rasedusest; raseduse planeerimine ning diagnoosimine, soovimatu või ootamatu raseduse puhune abi ja nõustamine, seksuaalsel teel levivate haiguste ennetamine, testimine ja ravi. Nõu ja abi saab tulla küsima lähisuhete, seksuaalse identiteedi, orientatsiooni ja üldisemalt seksuaalsuse teemadel. Suur teemadering on seksuaalse arenguga seotu, sh tütarlastel menstruatsioonitsükliga seotud probleemid. Meie meeskonnas töötab ka kliiniline psühholoog. Lisaks individuaalvastuvõttudele korraldame kooliõpilastele seksuaalhariduslikke loenguid ja grupidiskussioone. Seksuaalharidusliku tegevuse kaudu saame noortele meie keskust ja teenuseid tutvustada ning edaspidi on keskusesse juba kergem pöörduda.

Mille poolest erinevad teenused seni naistekliinikus pakutud teenustest ja täiskasvanute seksuaaltervise nõustamisest?

Kadri Sikk: Meile on oodatud mõlemast soost kuni 26-aastased noored. Arvestame sihtgrupi vanusega, teismeliste ja noorte puhul sotsiaalse ebaküpsusega. Seetõttu peab teenus olema üles ehitatud nn madala läve teenusena – lihtne pöörduda, kergesti leitav, võimalikult lühikesed järjekorrad, võimalus saada nõu ka kohe, visiiditasuta, ilma saatekirjata. Paralleelselt registreeritud vastuvõtuga on avatud ka vastuvõtt nn „elavas järjekorras“ pöördujatele. Vastuvõtu oleme korraldanud nii, et noorel oleks lihtsam isiklikest asjust kõnelda – vastuvõttev arst või ämmaemand on vastuvõturuumis noorega kahekesi. Meil on olemas ka telefoniliin, mida lisaks registreerimisele kasutatakse ka info küsimiseks, nii saab meie nõustaja vajadusel noort julgustada vastuvõtule tulema. Seda telefoniliini kasutavad mõnikord ka lapsevanemad, kolleegid, noortega tegelevad spetsialistid, et leida noorele võimalus seksuaaltervise teemal tulla abi saama.

Made Laanpere: Kasutame oma igapäevatöös noortesõbralikku lähenemist, mis vaatab noort ja arenevat inimest tervikuna. Oleme loonud aastate jooksul koostöövõrgustiku erinevate osapooltega – sotsiaalsüsteem, koolid, vaimse tervise spetsialistid jne. Kindlasti erineb töö naistekliinikust seetõttu, et sageli on vaja anda väga põhjalikke ja noortele arusaadavas keeles selgitusi mitte ainult haiguste, vaid ka normaalse arengu kohta. Pidevalt on vaja motiveerida ja tunnustada.

Milliseid sihte seate tulevikuks?

Kadri Sikk: Oleme mõelnud seksuaalnõustamise pakkumisele ka sihtgrupile vanuses 27 eluaastat ja rohkem. Mõned mõtted tulevikuks on veel, kuid enne avaldamist soovime need korralikult läbi mõelda ja arutada. Lähituleviku kõige pakilisem teema on aga kliinikumis noortele sobiva vastuvõtule digitaalse registreerimise võimaluse loomine.

Kommentaar

Professor Helle Karro, naistekliiniku juhataja

Oleme naistekliinikus ka seni püüdnud alati tagada patsiendikeskse ja patsiendi vajadusest ning vanusest lähtuva nõustamise. Kahjuks seni ei olnud meil tingimusi, et pakkuda eraldi just noortele mõeldud teenuseid. Seksuaaltervise keskuse liitumine Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikuga avardab meie võimalusi ja võimaldab koostöös korraldada noortele mõeldud ennetustegevust ning nõustamist. Tartu Seksuaaltervise Keskusel on noortele mõeldud seksuaaltervise teenuste arendamisel ja korraldamisel juhtiv roll. Usun, et sellest koostööst võidavad kõik ja saame veelgi paremini integreerida ennetus- ja ravitööd.

Edaspidi on plaanis kasutada seksuaaltervise keskust sünnitusabi ja günekoloogia residentide õppebaasina, sest teadmised/oskused noorte kontratseptsiooni ja seksuaaltervise alasest nõustamisest on olulised naistearsti koolituses. Koostöövõimalusi on veelgi ja kindlasti võtame neid arvesse kliiniku eesmärkide ja arendustegevuse kavandamisel.

Lisatud: 22 Veebruar 2021

Eesti Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikum viisid koostöös 2020. aastal läbi 40–49-aastaste meeste terviseuuringu, milles osales üle 3300 mehe ning esmaste tulemuste põhjal ei ole Eesti meeste tervis kiita.

Mehele mõeldud tervisekontroll keskendus südame-veresoonkonna, eesnäärme, seksuaaltervise- ja vaimse tervise riskide väljaselgitamisele. Kuna uuringu kulud maksis haigekassa, oli osalemine uuringuprogrammis meestele tasuta. Selles osalemiseks tuli meestel täita uuringu nõusolekuleht ja elektrooniline terviseankeet, millele järgnesid vereanalüüsid, vererõhu mõõtmine ja kehaehituse aparaatanalüüs. Kogutud andmete põhjal analüüsiti mehe terviseseisundit ja terviseriske ning vajadusel suunati ravile.

Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku juht professor Margus Punab rääkis, et enne uuringut eeldati, et olulisi mehespetsiifilisi terviseprobleeme ja -riske leiame umbes 20% uuritavatest ja üldtervise riske samuti 20%. „Kui esimese osas vastasid ootused tegelikkusele, siis üldtervise riske tuvastasime oodatust palju enamatel meestel. Kogutud andmehulk on suur ja nende analüüs on alles alanud. Tuvastatud probleemide põhjustest ja võimalikest meetmetest nende ennetamiseks saame rääkida loodetavasti juba selle aasta lõpus,“ lisas professor Punab.

Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv ütles, et projekt sai inspiratsiooni kodanikualgatuse korras korraldatud „Pikema Sõpruse Päeva“ kampaaniast, mis pööras tähelepanu just mehe tervisele.

Koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinikuga töötati välja tervisekontrollipakkett, mille eest tasus haigekassa. „Meestele ei ole seni olnud nii põhjalikku haigekassa rahastatud terviseuuringut. Nüüd on uuringu esimene osa meestekliiniku poolt läbi viidud.  Projekti tulemusi analüüsib Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös koos Tervise Arengu Instituudiga, kelle poolt koostatakse Eesti meeste tervise raport. Juunis valmiva raporti põhjal saame otsustada, kuidas meeste tervisesse tulevikus panustada,“ rääkis Parv. 

Ta lisas, et tulemuse põhjal on võimalik mitmesugune lähenemine, näiteks spetsiaalselt meestele mõeldud sõeluuringu loomine, meestele enam sobivama arstile pöördumise võimaluse loomine. „Eesti mehed elavad vähem aega tervena kui naised ning samuti elavad nad üldiselt lühemat aega. Meie esialgne eesmärk oleks vähemalt see, et mehed elaksid tervena naistega sama kaua,“ avaldas Parv.

Haigekassa investeeris projekti ennetustegevuseks mõeldud eelarvest rohkem kui 246 000 euro.

Haigekassa ja Tartu Ülikooli Kliinikumi meeste tervise uuringu pilootprojekt:

• Vastu võeti 3386 ravikindlustatud meest vanuses 40–49, kes polnud vastuvõtule eelnenud viimase aasta jooksul läbinud põhjalikumaid uuringuid. Projekti sisenemine oli saatekirjata, visiiditasuta. Vastuvõtud on tänaseks läbi viidud.
• Haigekassa koostööpartner on Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik prof Margus Punabi juhtimisel.
• Teenuseid osutati Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliiniku kõikides keskustes: Tartus, Tallinnas, Pärnus, Narvas ja mobiilses kabinetis. Mobiilse kabinetiga tagati teenuse osutamine  väiksemates kohtades ja töökollektiivides.
• Projekti tulemusena selgub, millised on ravikindlustuse võimalused tegeleda meeste tervisega ennetavalt, hinnates  40–49-aastaste meeste terviseseisundit.

Projekti tulemusi analüüsib Tartu Ülikooli Kliinikumi meestekliinik koostöös Tervise Arengu Instituudiga. Projekti tulemustest koostatakse projektis osalenud sihtgrupi meeste tervise raport.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2021

15. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosolekul kinnitati Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse uus neljaliikmeline struktuur. Lisaks said heakskiidu nii 2021. aasta tegevuseesmärgid, eelarve kui ka rakenduskava struktuuri- ja juhtimisreformi elluviimiseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi uue neljaliikmelise juhatuse moodustavad lisaks juhatuse esimehele ehk tegevjuhile kolm juhatuse liiget – ravijuht, õenduse ja patsiendikogemuse juht ning teadus- ja arendustegevuse juht. Selle sammuga suurendatakse ülikoolihaigla uues juhtimisstruktuuris oluliselt põhitegevuse ehk meditsiinilist kompetentsi. Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul kuulutatakse konkurss uute juhatuse liikmete leidmiseks välja esimesel võimalusel: „Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ning teadus- ja arendustegevuse juhi kohale sobivate kandidaatide otsing algab uuel nädalal, nende ametisse asumise aeg on soovitavalt 1. aprillil 2021,“ ütles juhatuse esimees. 

„Muudatused juhatuse struktuuris tähendavad ka laiema juhtkonna moodustamist. „Pärast uute juhatuse liikmete tööle asumist kuuluvad juhtkonda lisaks juhatusele finantsjuht, haldusjuht, infotehnoloogia juht, personalijuht ja kommunikatsioonijuht, aga ka meditsiinilise struktuuri muutuse tulemusel tööle asuvad valdkondade juhid. Laiema juhtkonna loomine võimaldab erinevate valdkondade kaasatust protsessidesse ja otsustesse,“ selgitas juhatuse esimees.

Neljaliikmelises juhatuses on tegevjuhi ülesandeks kliinikumi üldjuhtimine ning juhatuse, haldus-, finants-, infotehnoloogia ja teiste tugiteenistuste tegevuse koordineerimine. Ravijuht vastutab tervishoiuteenuste kõrge kvaliteedi ning vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse eest kliinikumi haiglate vastutuspiirkonnas ning koostöö korraldamise eest teiste institutsioonidega. Õenduse ja patsiendikogemuse juhi ülesandeks on lisaks õendus- ja hooldustöö juhtimisele ja arendamisele suunata kliinikumi parima patsiendikogemuse loomisele ning teadus- ja arendustegevuse juhi kohustuseks on olla kliinikumi arengu eestvedajaks, ühtlasi õppe-, teadus- ja arendustegevuse koordineerijaks.

„Kuni uute juhatuse liikmete ametisse asumiseni jätkab 1. aprillini tööd senine juhatus. Juhatuse struktuuris läbivad muutused ka väiksemad struktuuriüksused: senise ühendkantselei asemel luuakse kantseleiteenistus ja juhatuse büroo ning eraldi teenistusena taastatakse kommunikatsiooniteenistus,“ sõnas juhatuse esimees Priit Perens. 

Lisaks juhatuse struktuuri muutustele, alustatakse 2021. aastal ka kliinikumi kaasajastatud juhtimispõhimõtete ning meditsiinilise struktuuri muutuste elluviimisega. „Nõukogu poolt kinnitatud meditsiinivaldkondade moodustamiseks luuakse töögrupp, mille ülesanneteks on valdkonna töökorralduse aluste kohta ettepanekute tegemine,“ kirjeldas juhatuse esimees Priit Perens. Ühtlasi alustab juhtkond uue juhtimismudeli rakendamist, järjestades kavandis olevad juhtimispõhimõtted, nende eesmärgid ja rakendustegevused kliinikumi vajadusi ja võimalusi arvestades.

Kirjeldatud eesootavate muutuste elluviimisel arvestatakse COVID-19 pandeemiaga. COVID-19 pandeemia ületamine ning sellest väljumine on ka üks Tartu Ülikooli Kliinikumi 2021. aasta eesmärkidest. „Lisaks pandeemiast väljumisele on seadnud juhatus eesmärgiks Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingu täitmise, struktuuri- ja juhtimisreformi põhimõtete rakendamisega alustamise, tugiteenistuste struktuuri ümberkujundamise, patsiendi kogemuse juhtimise koondamise vastutava juhatuse liikme vastutusalasse, teadus-arendus ja innovatsiooniüksuse kontseptsiooni välja töötamise ja arendamise ning võrguhaiglatega tihedama koostöömudeli välja töötamise,“ tutvustas juhatuse esimees.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2021

15. jaanuaril toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosolekul valiti uueks nõukogu esimeheks Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse. Senine nõukogu esimees Urmas Klaas peab oluliseks, et nõukogu esimehe ülesanne roteeruks. “Jätkan Tartu linna kui ühe Tartu Ülikooli Kliinikumi asutaja huvide esindamist nõukogus selle liikmena,” ütles Urmas Klaas.

Maris Jesse on lõpetanud Tartu ülikooli arstiteaduskonna ravi erialal ja kaitsnud magistrikraadi tervisepoliitikas ja -rahastamises London School Hygiene and Tropical Medicine’st ja London School of Economics and Political Science’st.

Maris Jesse on olnud Tervise Arengu Instituudi direktor, Rahvusvahelise arengu ja rekonstruktsioonipanga tervise valdkonna vanemspetsialist. Ta on töötanud SA PRAXIS tervishoiupoliitika analüütikuna, Keskhaigekassa direktorina, sotsiaalministeeriumi välissuhete osakonna peaspetsialistina. 2016. aasta augustist on ta Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler.

Maris Jesse on Tartu Ülikooli meditsiinivaldkonna peremeditsiini ja rahvatervise instituudi nõukogu liige, Vabariigi Valitsuse soolise võrdõiguslikkuse komisjoni liige, Tallinna Ülikooli kuratooriumi liige, Vabariigi Valitsuse uimastipoliitika komisjoni liige.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2021

Eesti Teadusagentuur korraldab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilaste teadustööde riiklikku konkurssi. 2020. aastal esitati üliõpilaste teadustööde konkursile rekordiliselt 584 tööd kokku 31 ülikoolist.

Arsti- ja terviseteaduste valdkonnas pälvis doktoriõppe üliõpilaste astmes 1. preemia (1600 eurot) Pilleriin Soodla konkursitöö „HIV diagnoosid Eestis: esmashaigestumuse ja ülekantud ravimresistentsuse hindamine” eest. Dr Soodla töö juhendajad olid professor Irja Lutsar ja dr Matti Maimets.

Töö eesmärk oli kirjeldada HIV-epideemia olukorda Eestis, selleks kaasati Eesti HIV-positiivsete isikute andmebaasi (E-HIV) kõik patsiendid, et uurida demograafiliste näitajate muutumist ajas. Kõik 2013. aastal esmasdiagnoositud juhud kaasati hiljutise nakatumise, HIV esmashaigestumuse (Prejeani matemaatiline meetod) ja ravimresistentsuse uuringusse. Hinnati HIV alatüüpide ning ravimresistentsusmutatsioonide esinemist ning fülogeneetilise analüüsiga uuriti ülekande klastrite esinemist. Kokkuvõttes soovitati oluliselt laiemat testimist haaratud piirkonnas (Tallinn, Ida-Virumaa) koos kokkupuute eelse profülaktika (PrEP) kättesaadavusega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Jaanuar 2021

Eestis kutsutakse rinnavähi sõeluuringule 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. Eesmärk on avastada rinnavähk enne, kui kasvaja on tekitanud kaebusi ja organismis levima hakanud. Rinnavähi varajane avastamine võimaldab alustada ravi õigeaegselt.

On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna. Rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu.

2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971.

2021. aastal on sõeluuringule oodatud nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata naisterahvad. Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00.

Mammobussi graafik 

25. jaanuar–5. veebruar, Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi 1

8. veebruar–26. veebruar, Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia 6

1. märts–9. märts, Mustvee Tervise hoovis, Kastani 40

10. märts–12. märts, Kallaste, Oja tn turismiinfo kõrval

15. märts–16. märts, Värska Setomaa vallavalitsuse ees, Värska, Pikk 12

17. märts–26. märts, Räpina Vallavalitsuse ees, Kooli 1

29. märts–16. aprill, Põlva Haigla juures, Uus 2

19. aprill – 14. mai, Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a

17. mai – 21. mai, Antsla Tervisekeskuse hoovis, Koolitee 12

25. mai–28. mai, Tõrva Tervisekeskuse hoovis, Tartu 1

31. mai–11. juuni, Valga Haigla ees, Peetri 2

14. juuni–25. juuni, Otepää Vallavalitsuse ees, Lipuväljak 13

28. juuni–9. juuli, Türi Tervisekeskuse parklas, Viljandi 26

12. juuli–23. juuli, Paide Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

26. juuli–27. juuli, Aravete „Meie pood“ juures

28. juuli–30. juuli, Järva Jaani vallamaja parklas

16. august–17. september, Ida-Virumaa

20. september–24. september, Jõgeva Kultuurikeskuse ees, Aia 6

27. september–1. oktoober, Põltsamaa Kultuurikeskuse ees, J. Kuperjanovi 1

4. oktoober–15. oktoober, Põlva Haigla juures, Uus 2

18. oktoober–12. november, Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a

15. november–3. detsember, Valga Haigla ees, Peetri 2

6. detsember–10. detsember, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23

13. detsember–23. detsember, Paide Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

27. detsember–31. detsember, Ida-Virumaa

Kliinikumi Leht

Infokast

Kõik naised peaksid olenemata vanusest jälgima regulaarselt oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka uuringute vahelisel ajal. Eriti tähelepanelik tasub olla järgmiste ohumärkide korral:

• tihenenud ala rinnakoes
• rinnakuju ja naha muutused
• eritis rinnanibust
• kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine

Nimetatud sümptomite ilmnemisel tuleb kindlasti pöörduda oma perearsti või günekoloogi poole.

Lisatud: 26 Jaanuar 2021

Mobiilse nahakasvajate diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Veebruar

2. veebruar 2021, Põlva Haigla, Uus 2, Põlva, apteegi kõrval
9. veebruar 2021, Räpina Haigla, Võru mnt 1, Räpina
16. veebruar 2021, Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla

Märts   

2. märts 2021, Otepää, Tartu mnt 1B, kiirabi kõrval olev parkla
9. märts 2021, Antsla Perearstikeskuse hoovis, Koolitee 12, Antsla
16. märts 2021, Võru Spordihall, Räpina mnt 3A, Võru
23. märts 2021, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23, Elva
30. märts 2021, Mustvee Tervisekeskus, Kastani 40, Mustvee    

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

Veebruar

1.–4. veebruar, Narva, Haigla 5
8.–11. veebruar, Narva, Haigla 5
15.–16. veebruar, Sillamäe, Kesk 28
17.–19. veebruar, Ahtme, Ilmajaama 14

Märts

1.–4. märts, Võru, Räpina mnt 3
8.–10. märts, Rapla, Alu tee 1
11.–12. märts, Paide, Tiigi 8
15.–19. märts, Kuressaare, Aia 25
22.–24. märts, Rakvere, Lõuna põik 1
25.–31. märts, Ahtme, Ilmajaama 14

Lisatud: 23 Detsember 2020

COVID-19 pandeemia mõjutab kogu Eestit, ent eriti tugevalt on kriis puudutanud Ida-Virumaad. Seetõttu tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi delegatsioon visiidi Narva haiglasse. Esimese visiidi läbi viinud meeskonna, kuhu kuulusid dr Veronika Reinhard, dr Piret Mitt ning Tiina Teder, eesmärgiks oli kaardistada probleemkohad ning selgitada välja, millisest abist Narva kolleegid enim puudust tunnevad.

Et kliinikumilt oodati toetust nii kogemuse kui ka parima praktika näol, otsustas kliinikumi kriisijuhtimismeeskond lähetada Narva kliinikumi delegatsiooni toetamaks Narva haigla toimetulekut COVID-19 kriisiga. Kliinikumi meeskonna ülesandeks sai arendada ravitöö ja intensiivravi võimekust COVID-19 haigete käsitlemisel, tõhustada infektsioonikontrolli meetmeid haiglas ja koostada vajadusel uued juhendid.

Kliinikumi Narva haigla meeskonda juhib dr Ago Kõrgvee, kes lisaks meeskonna koordineerimisele toetab Narva haiglat tööprotsessides muudatuste sisseviimisel ning aitab luua intensiivravivõimekust COVID-19 osakonnas. Meeskonda kuuluvad veel infektsioonikontrolli teenistuse arst-resident Sandra Absalon, et nõustada COVID-19 osakonna arste haiglas; stomatoloogia kliiniku ülemõde Irina Sapatšuk, kes keskendub personali ressursside otstarbekale kasutamisele ning jälgib kehtestatud töökordade järgimist osakondades; infektsioonikontrolli teenistuse õde Tiina Teder, kes korraldab infektsioonikontrolli koolitusi töötajatele ning nõustab infektsioonikont-rolli nõuete osas; ühendlabori vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov, kes aitab tõsta Narva haigla labori võimekust COVID-19 analüüside läbiviimiseks; anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku anesteesiaõde Mari-Anne Knaps ning kvaliteedispetsialist Margarita Milihhina, kes jälgib haigla- sisest infoliikumist ja toetab personali  koolitamist.

„Oleme keskendunud töötajate infektsioonikontrollialase pädevuse tõstmisele CO-VID-19 osakondades. Praeguseks on koolitatud ligikaudu 100 töötajat, kuna peame oluliseks, et kõik töötajaid on värskelt läbinud koolituse isikukaitsevahendite kasutamise, käte hügieeni ning nakkusosakonna uue töökorralduse osas,“ selgitas Tiina Teder kliinikumi infektsioonikontrolli teenistusest. Ta lisas, et Narva haiglas on avatud kolm COVID-19 osakonda ning koolitustega tagatakse sealsetele töötajatele uusimad teadmised infektsioonikontrollinõuete osas. „Ida-Virumaal on COVID-19 nakatumiskordaja Eesti kõrgeim ning see mõjutab otseselt ka haigla tööd. Et haiglakeskkonda kaitsta, on isikukaitsevahendite korrektsel ja järjepideval kasutamisel äärmiselt suur roll,“ kinnitas Tiina Teder.

Et Narva elanikkonnast üle 90% kasutavad suhtlemiseks vene keelt, oli üheks toetavaks tegevuseks ka infektsioonikontrolli juhendite koostamine ja/või olemasolevate kliinikumi eestikeelsete juhendite tõlkimine. „Abikäe juhendite väljatöötamiseks spetsiaalselt Narva haigla jaoks andsid kliinikumi kriisjuhtimismeeskonna liikmed dr Veronika Reinhard ja dr Piret Mitt,“ lisas Teder.

Ühendlabori kliinilise keemia ja laboratoorse hematoloogia osakonna vanemlaborispetsialist Agnes Ivanov rääkis, et Narva haigla labori eesmärgiks seati tagada SARS-CoV-2 analüüside teostamine öö-päevaringselt 1-tunnise analüüsi ringluse ajaga. „Selleks viidi Narva haigla ühendlaboris novembris sisse verifitseeritud SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodika, mida hakati koheselt kasutama mikrobioloogia laboris,“ kirjeldas Agnes Ivanov. Ümberkorralduste tulemusel teeb Narva haigla labor nüüd SARS-CoV-2 antigeen analüüsi ja erakorralist SARS-CoV-2 RNA-analüüsi, lähtudes kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna poolt kinnitatud SARS-CoV-2 antigeeni testimise korrast. „Muutus on suur, selline kord võimaldab anda vajaliku testivastuse ühe tunni jooksul,“ ütles Ivanov.

Lisaks SARS-CoV-2 antigeeni analüüsi metoodikale on plaanis sisse viia ka COVID-19 haigete raviskeemis vajalik interleukiin VI analüüs, seadistades selleks uue immunoloogilise analüsaatori. „Narva haigla labori töötajad on olnud väga tulid, nad on osalenud aktiivselt koolitustel ning omandanud kiirelt uusi teadmisi,“ kiitis Agnes Ivanov.

Ka Tiina Teder kinnitab, et Narva kolleegid on olnud motiveeritud kliinikumi delegatsiooniga koostööd tegema ning tartlased on soojalt vastu võetud. „Töö Narva haiglas on olnud huvitav, ent ka intensiivne ning tavapärasest erinev, kuna enamus tööd tuleb teha vene keeles. Seda enam hindavad kahe haigla töötajad üksteise pingutusi. Koostöö Narva haiglaga sujub hästi,“ ütles Tiina Teder koostöökogemust kokku võttes.

Jõulupühadeks on kliinikumi delegatsioon pöördunud tagasi Tartusse, kuid Narva haigla nõustamine jätkub e-kanalite ja telefoni vahendusel, vajadusel tehakse kohapeale ka visiite.

Kliinikumi Leht

Dr Ago Kõrgvee, Narva haigla delegatsiooni juht: Meie eesmärgiks oli ja on aidata Narva haigla töö ümber korraldada vastavalt COVID pandeemia vajadustele ja võimalustele Ida-Viru-maal. Moodustasime meeskonna, kuhu kuulusid oluliste tegevussuundade esindajad, kelle ülesandeks oli korrigeerida haigla tööd lähtuvalt vajadustest. Kliinilise nõunikuna pidasin oluliseks kogu haigla tegevusest ja ressurssidest ülevaate saamist. Eesmärgiks oli erakorralise arstiabi jätkumine Narvas, tööjõu ümberjagamine strateegiliselt olulistele tegevustele, nakkushaiguste osakondade töö ümberkorraldamine tänapäevaste arusaamade järgi. Meeskond tegi lühikese aja jooksul muutuste elluviimiseks suure töö, mille eest tänan neid kõiki kogu südamest. Kindlasti tänan ka kogu Narva haigla personali koostöö ja ennastületava panustamise eest.

Lisatud: 23 Detsember 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli koostöös läbivad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna arstiüliõpilased viiepäevase abiõe praktilise kursuse, et pärast seda vajadusel asuda tööle kliinikumi COVID-19 osakondadesse.

Tulenevalt viimaste nädalate hüppeliselt kasvanud COVID-19 nakatunute ja haiglaravi vajavate patsientide arvust, on Tartu Ülikooli Kliinikum seadnud sisse mitu täiendavat COVID-19 osakonda. “Juurde rajatud osakondade käivitamisel on võtmeküsimuseks meditsiinipersonali olemasolu. Selle tagamiseks on kliinikumis juba ka piiratud plaanilist statsionaarset tööd,” selgitas kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

Et tagada abikäsi juba olemasolevatele töötajatele eesootaval väljakutseterohkel talvisel perioodil, kutsusid ülikool ja kliinikum 4. ja vanemate kursuste arstiüliõpilasi abiõe oskusi omandama ning asuma tööle COVID-19 osakondadesse. Kliinikumi ülemõe Tiina Freimanni  kinnitusel on noored tulevased kolleegid haiglas oodatud abikäed. „Üliõpilaste huvi haiglasse abiõeks minna kinnitas nende kiire reageerimine üleskutsele. Mõne päevaga andis enda valmisolekust teada 43 inimest ning esimese kümneliikmelise rühma praktiline õpe Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis algas 14. detsembril,“ ütles Tiina Freimann.

Arstiüliõpilaste kõrge motivatsioon

„Valdav enamus arstitudengeid on õpingute vältel vastavalt läbitud kursustele töötanud haiglas kas hooldaja, abiõe või abiarstina. See on suurepärane võimalus praktiliste oskuste omandamiseks, haiglasüsteemi ja huvi pakkuvate erialadega lähemalt tutvumiseks ning ülikooli ajal erialase tööga lisaraha teenimiseks,“ rääkis Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu esimees Triin Olde.

Ta lisas, et praegune koroonakriis on haiglatöös osalemise eriti hinda tõstnud, sest distantsõppe ja nakkusohu tõkestamise tõttu on üliõpilaste kokkupuude haiglakeskkonna ning patsientidega olnud minimaalne ja nüüdseks taas täielikult peatunud.

Väärtuslik praktiline kogemus

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna õppeprodekaan Anti Kalda tunnustas kliinilise meditsiini instituuti algatuse ja abiõeks õppivaid arstiteaduse üliõpilasi julguse ja initsiatiivi eest. “COVID-19 pandeemia on suunanud arstiüliõpilased e-õppele ning jätnud ainukeseks võimaluseks praegu patsientidega tegeleda neile, kelle praktika on seotud koroonapatsientidega või kes pakuvad lisaväärtust haigla COVID-osakondades,“ rääkis Kalda.

Ta tõdes, et COVID-tingimustes abiõena töötamine on tulevasele arstile kindlasti kasulik, sest praegu on parim võimalus omandada kogemusi meditsiinisüsteemis, mis erineb oluliselt selle argipäevast. „Mul on hea meel, et meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilased, tulevased arstid näevad suuremat pilti ning lähtudes missioonitundest läbivad praegu vajalikku koolitust, et pakkuda pandeemiaga võitlevale haiglapersonalile oma tuge,“ kiitis Kalda kõiki arstiüliõpilasi, kes tahavad võitluses COVID-19-ga haiglaid aidata. Kalda avaldas siiski lootust, et üliõpilased saavad peagi naasta normaalse õppetöö juurde, sest abiõena töötamise kõrval ei tohi unustada üliõpilase põhiülesannet.

Ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppeprorektor Kersti Viitkar rõõmustas koostöö üle ning tutvustas abiõeks saamise koolitusprogrammi: „Praktikume viivad läbi õe õppekava õppejõud. Eilsel esimesel koolituspäeval käsitleti anti- ja aseptika põhimõtteid, isikukaitsevahendite kasutamist COVID-osakonnas ning hooldustoiminguid. Järgnevatel päevadel harjutatakse veeniprotseduure, tilkinfusiooni tegemist, ravimite manustamist, dokumenteerimist jm õendustoiminguid.“

Järgmine abiõe kiirkursus algab Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 4. jaanuaril.