Lisatud: 24 November 2021

17. novembril tähistati ülemaailmselt enneaegselt sündinud laste päeva, et avaldada toetust siia ilma liiga vara sündinud lastele ja nende vanematele. Arvestades, et Eestis sünnib aastas keskmiselt 900 last enneaegsena ehk enne 37 rasedusnädalat ning toetudes Ravimiameti andmetele, mille järgi tõuseb enneaegse sünnituse risk pärast COVID-19 läbipõdemist kuni 40%, uuris Kliinikumi Leht, kas COVID-19 on mõjutanud enneaegsete sündide arvu ka kliinikumis.

Tartu Ülikooli Kliinikumi laste intensiivravi osakonna juhi dr Imbi Eelmäe sõnul on 2021. aastal vajanud haiglaravi seitse vastsündinut, kelle emad on olnud haigestunud COVID-19-sse. „Nende laste SARS-CoV-2 testitulemused on olnud küll negatiivsed, kuid on märkimisväärne, et kõik nimetatud lapsed on sündinud enneaegsena ja vajanud seetõttu ka intensiivravi,“ sõnas dr Eelmäe.

Dr Kristiina Rull naistekliinikust toob välja, et COVID-19 puhul on enneaegse sünnituse risk teadaolevalt suurem ning mitme lapse enne õiget aega sündimine kliinikumis seostatav raske haigestumisega COVID-19 haigusesse. „Ainuüksi sellel sügisel on COVID-19 tõttu haiglaravi vajanud juba kümme rasedat ning neist kuuel juhul on rasedus lõppenud enneaegse lapse sünniga ema raske seisundi tõttu. Paraku on kõik need emad olnud vaktsineerimata. Ka vaktsineeritud rasedate hulgas olnud haigestumist COVID-19-sse, kuid seni ei ole neist veel keegi haiglaravi vajanud,“ selgitas dr Rull.

Dr Heili Varendi, lastekliiniku neonatoloogia osakonna juht kinnitab, et vastsündinute  haiglaravi vajadus on suurem just kolmanda COVID-19 laine ajal. „Kui teise laine ajal vajas ema COVID-19 diagnoosi tõttu haiglaravi vaid üks enneaegne vastsündinu, siis kolmanda laine ajal oleme hospitaliseerinud juba kuus enneaegselt sündinud beebit. Kogu pandeemia ajal on Tartus vajanud haiglaravi või intensiivravi kümme vastsündinut. Näeme, et viiruse Delta tüvi on rasedatele ohtlikum kui eelmised, mistõttu on soovitav rasedatel teha kaitsesüst, et vältida ema võimalikku haigestumist ning enneaegset sünnitust. Sünnitusejärgselt on oluline, et vastsündinud ei haigestuks koduses keskkonnas,“ rõhutas dr Varendi.

Lisaks sellele, et COVID-19 suurendab enneaegse sünnituse riski, on probleemiks ka lähikontakti võimaldamine. „COVID-19 pandeemia on mõjutanud ülemaailmselt perede võimalusi olla lähikontaktis oma enneaegselt sündinud lapsega. Üheks põhjuseks võib olla ema raske haigus sünnitusperioodis ja samuti haigestumisega kaasnevad karantiininõuded. Sageli on COVID-19 samas peres mõlemal vastsel lapsevanemal, mis omakorda vähendab võimalusi enneaegse lapse ja vanemate vahelise varase kontakti loomiseks,“ rääkis laste intensiivravi osakonna juht dr Imbi Eelmäe. Ta lisas, et perekeskse vastsündinute intensiivravi üheks põhimõtteks on aga varase lähedussuhte võimaldamine, mida kliinikumi vastsündinute ravimeeskonnad on püüdnud keerulistes oludes korraldada turvaliselt koostöös infektsioonikontrolli teenistusega ning iga väikese patsiendi puhul individuaalselt pere ootusi ning vajadusi arvestades.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2021

Eestis on elundidoonorluse tahteavalduse täitnud vaid 2,1% täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on nelja aasta jooksul tõsta tahteavalduste määr 10%-ni. Selleni jõudmiseks pöörab Tervisekassa koos Tartu Ülikooli Kliinikumiga novembris tähelepanu elundidoonorlusele – innustab inimesi täitma organidoonoriks olemise tahteavaldust ja julgustab lähedastega teemast rääkima.

Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal tellitud uuringust inimeste hoiakutest elundidoonorluse suhtes selgus, et pisut enam kui pooled Eesti elanikud oleksid nõus oma elundite surmajärgse loovutamisega, kuid tahteavalduse on täitnud vaid 2,1% täiskasvanud elanikkonnast. Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori dr Virge Palli sõnul on Eesti elanike hoiak elundidoonorluse suhtes avatud, kuid oma sellekohasest otsusest mitte teada andmisel ei pruugi soovitud heategu jõuda abivajajateni.

„Elundite ja kudede loovutamisega nõustumine on heategu, mis võib olla ainus võimalus inimese elu päästmiseks. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma on oluliselt väiksem kui see, et ta võib ise vajada siirdamist. Seega on ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes on tahteavalduse alusel andnud nõusoleku elundidoonoriks olla,“ ütles Pall. 

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta, kuid kindlasti tuleks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” selgitas Pall.

„Perekonna roll on elundidoonorluse juures oluline – kui inimene ise tahteavaldust täitnud ei ole, püütakse lahkunu tahe välja selgitada lähedastega vesteldes. Olles teadlik pereliikme eluajal tehtud otsusest, on tema lähedastel keerulisel hetkel kergem,” lisas Pall.

Eestis on hetkel ligi 70 raske elundipuudulikkusega inimest, kes vajavad elundisiirdamist. Selleks, et siirdamist ootavad patsiendid saaksid õigeaegset ravi, on oluline iga ühiskonnaliikme panus. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.

Lisainfo: www.elundidoonorlus.ee/tahteavaldus
Registreeri elundidoonoriks: www.digilugu.ee

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi hospitaliseeritakse COVID-19 patsiente, kes vajavad ravi intensiivravi osakonnas ja/või nakkushaiguste osakonnas ja muudes COVID-19 patsientide raviks avatud osakondades.

2021. aastal on kliinikumis 9 kuuga ravitud 1211 COVID-19 patsienti. Nende patsiente raviarvete maksumus (eriti keskmine) sõltub patsientide ravist, haiguse raskusest, selle haiglaravi kestusest, sh intensiivravis viibitud päevadest. Kõikide COVID-19 patsientide haiglaravi keskmine ravikestus on olnud 14 päeva, mis on aga üle kahe korra pikem kui muu aktiivravi keskmine vastav näitaja.

Lisaks on kliinikumis ravitud COVID-19 patsientidest 19% vajanud ravi intensiivravi osakonnas ning nende patsientide haiglaravi keskmine kestus 25 päeva.  

COVID-19 tõttu haiglaravil viibinud patsientide arvutuslik keskmine vanus on 64 eluaastat, mille taustal on teadmine, et vanused on olnud üpris varieeruvad – alates lastest, kahe- ja kolmekümnendates eluaastates patsientidest kuni väga eakateni välja. Ka patsientide ravi maksumus võib olla väga varieeruv ja sõltub voodipäevade arvust ja intensiivravi päevadest, jäädes vahemikku 1000 eurost kuni 90 000 euroni. Keskmine COVID-19 patsiendi ravimaksumus on 6 600 eurot, välja arvatud ülikallid ravijuhud.

Ülikallid ravijuhud on üksikud väga rasked ja pikad haiglaravi juhud, mille maksumus on suurem kui 100 000 eurot. Enamikel juhtudel on tegemist patsientidega, kellel esineb lisaks COVID-19 diagnoosile ka teisi kaasuvaid haigusseisundeid, mis raskendab ja pikendab haiguskulgu. Selliseid COVID-19 patsientide ravijuhte olnud kliinikumis 5, millest kalleim on 288 177 eurot (55-aastane meespatsient, ravi on kestnud 3,5 kuud ja patsient on vajanud pikalt ravi intensiivravi osakonnas). Kokku on nende 5 patsiendi ravi kokku maksnud 848 633 eurot.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

25. oktoobrist on Tartu Ülikooli Kliinikumis katkestatud plaaniline statsionaarne ravitöö, et katta suurenenud COVID-19 haiglaravi vajadust ning tõsta ravivõimekust.

„Oleme jõudnud olukorda, mil nii kliinikumi kui ka teiste Lõuna meditsiinistaabi haiglate COVID-19 voodikohtade täituvus on 100% piiril. Arvestades viimaste nädalate nakatumisnäitajaid ja pidevat haiglaravi vajaduse kasvu COVID-19 tõttu, tuleb juurde luua täiendavaid COVID-19 voodikohti,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige prof Joel Starkopf. 

Täiendavate voodikohtade loomiseks ning osakondade personaliga mehitamiseks katkestatakse plaaniline statsionaarne ravitöö alates 25. oktoobrist neil erialadel, mille personal ja voodikohad on vajalikud COVID-19 patsientide, sh intensiivravi tagamiseks. „Peatamine hõlmab sisehaiguste erialasid, kardioloogiat, pulmonoloogiat, neuroloogiat, kirurgilisi erialasid. Konkreetne raviteenuste loetelu ja maht selgub lähipäevil,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Dr Kotsari sõnul on plaanilise statsionaarse ravitöö peatamine möödapääsmatu meede, olgugi, et sellega halveneb teiste patsientide ravile pääsemine. „See tähendab, et peame paljude haiglaravi ootavate inimeste operatsioone, protseduure ja uuringuid lükkama edasi. Ilma plaanilise töö piiramiseta ei ole võimalik tagada nii tavaravi kui ka intensiivravi võimekust COVID-19 patsientidele ja teistele patsientide erakorraliste hospitaliseerimiste puhul,“ rääkis ravijuht. Ta kinnitas, et ravitöö piirangud vaadatakse üle iganädalaselt. „Olukord COVID-19 levikuga on äärmiselt tõsine. Tervishoius on kriitiline olukord. Palume inimestel suhtuda tõsiselt viiruse levikusse, sealjuures hoolida nii iseenda kui ka teiste tervisest ning vaktsineerida end COVID-19 vastu. Tervishoiusüsteemis ei ole ainult COVID-19 patsiendid, vaid ka kõik teised, kes oma plaanilise ravi edasilükkumise tõttu kannatavad. Eakaid ja riskirühma inimesi kutsume kindlasti saama vaktsiini tõhustusdoosi,“ sõnas dr Kotsar.

Nende patsientidega, keda ümberkorraldus puudutab, võtavad ühendust osakonna töötajad.  

20. oktoobril oli hospitaliseeritud Tartu Ülikooli Kliinikumi isolatsiooni vajavaid COVID-19 patsiente 76, kellest intensiivravi vajas 14 patsienti. Enne COVID-19 pandeemiat oli kliinikumis nakkushaiguste osakonnas 11 voodikohta. Praeguseks on osakond laienenud 40 voodikohani, kuhu hospitaliseeritakse vaid COVID-19 patsiendid. Lisaks on avatud 20 voodikohaga COVID-19 osakond kopsukliinikus. Kaks kliinikumi intensiivravi osakonda on muudetud COVID-19 intensiivideks, mis võimaldab hospitaliseerida kuni 19 juhitavat hingamist vajavat patsienti. Valmisolek COVID-19 patsientide hospitaliseerimiseks on olemas ka sünnitusosakonnas, lastekliinikus ja psühhiaatriakliinikus. Lähipäevadel avab kliinikum täiendavad 20 voodikohta, sh 6 intensiivravi jaoks.

Kokku on kliinikumis ravil viibinud 1578 COVID-19 patsienti.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

22. oktoobril kohtus president Alar Karis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu, Lääne-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Arkadi Popovi ning Ida-Tallinna Keskhaigla juhatuse esimehe Tarmo Bakleriga.

Kohtumise järgselt juhtis president tähelepanu sellele, et iga Eesti inimene peaks praegu mõtlema sellele, mida ta saaks ise ära teha selleks, et arste, õdesid ja hooldajaid aidata.

"Kas see on vaktsineerimine, kodutööle jäämine, distantsi hoidmine kaaskodanikega, loobumine perepeost, maski kandmine või mõni muu mõistlik moodus, aga me peame kõik praegu midagi ette võtma. Igaüks oma meele ja võimete järgi. Aga tuleb tegutseda, ja tegutseda tuleb kohe," ütles president.

 Kliinikumi Leht 

Lisatud: 28 Oktoober 2021

1. juunil alustas Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd patsienditeenistus, mille tegevust juhib juhatuse liige õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Patsienditeenistuse suunab kliinikumi parima patsiendikogemuse loomisele. „Meie eesmärk on inimesekeskne tervishoid. See tähendab tegevusi, mis ei väärtusta pelgalt patsienti, vaid pakuvad abi ka patsiendi lähedastele ning toetavad neid, kes haiglas nende patsientide tervise ja heaolu eest igapäevaselt professionaalselt hoolt kannavad,“ ütles Ilona Pastarus.

Patsienditeenistuse ülesanneteks on patsiendikogemuse parandamine tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise ja arendamise, patsiendiohutuse edendamise ning patsiendiõpetuse korraldamise kaudu. Patsienditeenistuse koosseisu kuuluvad patsiendi info- ja tugikeskus ning sotsiaaltööüksus. Edaspidi on patsienditeenistusega liitumas ka etteregistreerimiskeskus ja kliinikumi registratuurid, mis moodustavad patsientide registreerimisüksuse.

Patsiendi info- ja tugikeskuse infotöötajad on kliinikumi patsientidele ning külalistele sageli esmaseks kokkupuutepunktiks, seetõttu on nende panus meeldiva ja turvalise õhkkonna loomisel ning asjakohase info jagamisel väga oluline. Patsientide vestlusringid, mis pakuvad infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ning elukvaliteedi parendamisel, toimuvad patsiendiõpetuse valdkonna kvaliteedispetsialisti eestvedamisel. 1. septembrist kuulub patsienditeenistuse meeskonda ka patsiendiohutuse koordinaator, kelle hooleks on patsiendiohutuse edendamise kaudu haiglakeskkonna ohutumaks muutmine. Sotsiaaltööüksus kannab hoolt selle eest, et kliinikumi tervishoiuteenused oleksid integreeritud sotsiaalteenustega, pakkudes patsientidele ja peredele vajalikku tuge.

„Meie jaoks väga olulisel kohal on koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi patsientide nõukojaga, kelle vahetu tagasiside aitab meil näha tervishoiusüsteemi patsiendi vaates ning teha pingutusi inimeste heaolust lähtuvate lahenduste leidmiseks ja rakendamiseks. Septembrist on patsienditeenistusega seotud ka õenduse ja ämmaemanduse valdkonna koolitus- ja arendusprojektide juhid, kelle tegevus arendusprojektide algatamisel ja elluviimisel annab meile lisavõimaluse parima patsiendikogemuse ning tõenduspõhise praktika edendamiseks,“ kirjeldas Ilona Pastarus.

Patsienditeenistus on arenemisjärgus ning ees ootab klienditeeninduse edasiarendamine, eesmärgiks patsientide õigeaegne pääs vastuvõtule, lihtne ligipääs informatsioonile ning hea kommunikatsioon tervishoiuteenuse osutajatega. Tagasiside meetodite arendamisega (sh soovitusindeksi juurutamine võrreldava tagasiside saamiseks) on seotud mitmed üksused, ent samavõrd oluline, kui patsiendikogemuse hindamine, on saadud tulemuste ja ettepanekute süsteemne töösserakendamine.

Patsiendikogemuse mõistmine tähendab liikumist inimesekeskse tervishoiu suunas.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

artu Ülikooli Kliinikumis on võimalik vaktsineerida COVID-19 vastu esimese, teise või tõhustusdoosiga kõikidel nädalapäevadel ning seda ette registreerimata.

„Ootame tõhustusdoosi tegema kõiki täisealisi inimesi. See tähendab, et nii inimesi alates 65. eluaastast ning kaasuvate haigustega inimesi alates 18. eluaastast kui ka tervishoiu-, sotsiaal- ja haridustöötajaid, kellel vaktsineerimisest juba üle poole aasta möödunud on. Lisaks saavad vaktsineerida tõhustusdoosiga ka kõik teised täisealised inimesed vanuses 18–64, kellel on möödas viimasest vaktsineerimisest  kaheksa kuud,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder.

Tõhustusdoosi tegemisel kasutatakse Pfizeri vaktsiini sõltumata sellest, millise COVID-19 vaktsiiniga on eelnevalt vaktsineerimiskuur läbitud. „Kliinikumi  vaktsineerimismeeksond on teinud tänaseks kokku ligi 144 000 vaktsiinidoosi, nende seas juba ka mitu tuhat tõhustusdoosi ning julgustan inimesi võimalust kasutama ja oma immuunsust tugevdama,“ lausus Tiina Teder.

Vaktsineerides COVID-19 vastu kaitsevad inimesed nii ennast kui ka oma lähedasi ning kogu ühiskonda. „Vaktsineerimine on ainus viis, kuidas saame aidata tervishoiusüsteemi ning panustada viiruse leviku vähendamisse,“ lausus Teder. Ta lisas, et vaktsineerima oodatakse kõiki, ka neid, kes pole veel jõudnud kaitsesüsti teha.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on võimalik vaktsineerida nii L. Puusepa 8 peamajas kui ka Kvartali keskuses. Vaktsineerida saab nii ilma registreerimata kui ka registreerides, et leida endale sobivaim aeg ja koht. Aega saab broneerida kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E–R kell 8.00–18.00) või e-Patsiendi portaalis valides erialaks “COVID-19 vastu vaktsineerimine”. Kvartali keskuses on vaktsineerimiskabinet avatud kõikidel nädalapäevadel, kliinikumi peamajas esmaspäevast laupäevani.

Täpsem info kliinikumi kodulehelt.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosseis on täienenud – uue nõukogu liikmena liitus sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa ning seoses Maris Jesse töö lõppemisega nõukogu liikmena, valis nõukogu uueks esimeheks Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili.

Kristjan Vassil on omandanud 2012. aastal doktorikraadi riigiteadustes Euroopa Ülikoolis Instituudis Firenzes, Itaalias ning magistrikraadi 2007. aastal Tartu Ülikoolis meedia ja kommunikatsiooni erialal. Alates 2016. aastast töötab ta Tartu Ülikooli kaasprofessorina tehnoloogiauuringute erialal. Tema uurimisrühm keskendub infotehnoloogia mõjude kvantitatiivsele hindamisele, e-riigi suurandmete analüüsile ning prognoosivate digitaalsete teenuste prototüüpimisele. Alates 2017. aastast töötab Kristjan Vassil Tartu Ülikooli teadusprorektorina, samast aastast on ta Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige. 2020. aastal juhtis ta nõukogu ülesandel Tartu Ülikooli Kliinikumi struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma.

Sotsiaalministeeriumi kantsler Maarjo Mändmaa on lõpetanud 1996. aastal Eesti Riigikaitse Akadeemia korrektsiooni kolledži kriminoloogia eriala cum laude ja õppinud avaliku haldust Tartu Ülikooli ning haldusjuhtimist Tallinna Tehnikaülikooli magistrantuuris.

Aastatel 1996–2000 oli Mändmaa Justiitsministeeriumi kriminaalhoolduse osakonna juhataja, 2000– 2002 Justiitsministeeriumi siseauditi osakonna juhataja ja aastatel 2002–2007 Sotsiaalministeeriumi kantsler. Alates 2007. aastast on ta juhtinud AS-i Hoolekandeteenused. Lisas on ta Praxise nõukogu esimees ja MTÜ Sõbralik Eesti juhatuse liige ning MTÜ Naabrivalve asutajaliige.

Maarjo Mändmaad on autasustatud Valgetähe III klassi teenetemärgiga.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik alustas esimesena Eestis noorukite ning kuni 21. aastaste noorte täiskasvanutele mõeldud interpersonaalse teraapia innovatsiooniprojektiga. Projekti eesmärk on laiendada võimalusi teaduspõhiseks ja struktureeritud sekkumisteks noorte depressiooni ravis ja parandada patsientide ligipääsu depressiooni psühhosotsiaalsetele ravimeetoditele.

Psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juhi dr Reigo Reppo sõnul on interpersonaalne psühhoteraapia (IPT) algselt depressiooni raviks mõeldud lühikese kestvusega psühhoteraapia vorm. „Teraapia on esmalt arendatud täiskasvanutele kerge ja mõõduka raskusastmega depressiooni raviks. Võtame psühhiaatriakliinikus kasutusele noorukitele ning noortele täiskasvanutele kohandatud versiooni ning alustame algusest, ehk kerge ja mõõduka depressiooniga patsientidest,“ tutvustas dr Reppo. Ta toob välja, et laste ja noorte pöördumiste arv psühhiaatriakliinikusse depressiooni tõttu on suurenenud ning juhtumid on läinud pigem raskemaks.

Innovatsiooniprojekti heade tulemuste korral on võimalik meetodit rakendada ka täiskasvanute psühhiaatriasüsteemis. „Esmalt on interpersonaalsest teraapiast potentsiaalselt kasu saavaid patsiente Eestis vähemalt sadu lapsi ja noori, lisaks noored täiskasvanud. Esimesed regulaarsed teraapiakontaktid patsientidega algavad 2021. aasta sügisel,“ ütles dr Reppo.

Teraapia on kindla struktuuriga ning piiratud kestusega, laste ja noorte puhul kuni kuusteist korda. Teraapia fookuseks on inimestevahelised suhted ning võimalused läbi käitumise neid suhteid mõjutada. „Ehkki interpersonaalsel teraapial on kokkupuutepunkte teiste teraapiakoolkondadega, siis selle meetodi lähenemine on lahenduskeskne, käitumise muutmisele suunatud ning ei keskendu näiteks varasemale arenguloole või sügavuti peredünaamika eripäradele,“ kirjeldas dr Reigo Reppo. Ta lisab, et teraapia läbinud noorukid kirjeldavad statistiliselt oluliselt vähem depressiooni sümptomeid ja paremat kogetavat elukvaliteeti.

Teraapia vajaduse otsustab ravimeeskond, sealhulgas raviarst/psühhiaater ning teraapiat läbi viib vaimse tervise õde. Dr Reppo rõhutab, et muuhulgas tähendab interpersonaalse psühhoteraapia juurutamine ka arenguhüpet Eestis vaimse tervise õenduse alal. Innovatsiooniprojekti elluviimiseks on toimunud koostöös Anna Freudi keskusega Londonist esmane teoreetiline koolitus, millele järgneb igapäevane praktika, toetudes regulaarsele supervisioonile.

Interpersonaalne teraapia on teaduslikult põhjalikult uuritud psühhoteraapiameetod ja selle efektiivsus on leidnud tõestust teatud muganduste sisseviimise järel ka teiste psühhiaatriliste häirete ravis. Meetod loodi 1970ndatel USA-s Gerald L. Klerman ja Myrna M. Weissman ning nende kolleegide poolt. IPT põhineb 1940–1950ndatel loodud interpersonaalsel teoorial ja Adolf Meyeri psühhobioloogilisel teoorial. Mõlemad teooriad näevad psühhiaatrilisi häireid interpersonaalsena ehk inimeste vaheliste suhetega seonduva fenomenina ja mitte puhtalt intrapsüühilise või bioloogilise probleemina. Interpersonaalse taustateooriaks on ka kiindumussuhteteooria.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Kvartali keskuses on avatud Tartu Ülikooli Kliinikumi rinnakabinet, kuhu on vastuvõtule oodatud naised rinna tervise küsimuste ja probleemidega.

„Rinnakabineti töö eesmärk on ennekõike rinnavähi ennetamine, aga ka muude rindadega seotud tervisemurede lahendamine. Kabinetti on oodatud igas vanuses naised, kellel on küsimusi või probleeme rindadega. Näiteks valud rinnas, enesekontrolli käigus märgatud muutused rindade kujus või suuruses, aga ka n-ö leitud tükk rinnas,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi rinnakabineti ämmaemand Anne Ilves.

Rinnakabinetis töötab ämmaemand, kes kuulab ära naise mured, nõustab ja teeb rindade läbivaatuse. „Rinnavähi kahtluse korral saadab ämmaemand naise kohe kliinikumi rinnaultraheli- või mammograafiakabinetti, mis asuvad sealsamas Kvartali keskuses. Pärast uuringut suunatakse aga patsient juba vajadusel edasi rinnaarsti ehk mammoloogi vastuvõtule,“ tutvustas Anne Ilves rinnakabineti tööd.

Rinnakabineti eeliseks on kiirus. „Kabineti töökorraldus võimaldab naisel saada kiirelt oma murele vastus ning probleemile lahendus. Läbi kiirema ligipääsu rinna tervise spetsialisti juurde saame vähendada mammoloogia vastuvõtule ootavate naiste järjekorda ja hoida kokku väärtuslikku aega võitluses vähiga,“ rõhutas Tartu Ülikooli Kliinikumi radioloogiakliiniku juhataja dr Pilvi Ilves. Ta toob välja, et kindlasti tuleks kiiremas korras pöörduda rinna tervist kontrollima, kui ilmnevad rindade muutused – tükk või tihendid rinnas, rinna kuju või suuruse muutused, eritis rinnanibust, punetus, ebamugavustunne. „Rinnavähki on võimalik mammograafiauuringul avastada varases staadiumis, veel enne, kui haigus on tekitanud kaebusi või levima hakanud. Varases staadiumis avastatud rinnavähi puhul võimalik täielik tervenemine,“ ütles dr Ilves.

Vastuvõtule oodatakse naisi igas vanuses, sealhulgas noori neiusid ning eakaid prouasid. Kabinetti saab pöörduda nii saatekirjaga kui ka ilma. Mõlemal juhul on teenus patsiendile tasuta. Vastuvõtule saab aega broneerida etteregistreerimiskeskuse numbril 731 9100 või tulla otse kohale, kus rinnakabineti registratuur leiab kiirelt esimese sobiva aja. Kliinikumi kabinetid asuvad hõlpsalt ligipääsetavas kohas – Kvartali keskuse I korrusel raamatupoe kõrval.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

30. septembril peeti Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu uute ravikorpuste sarikapidu, mis sümboliseerib ehitustegevuse olulist vaheetappi.

Sarikapeo sümbol – pärg – oli ehitaja poolt asetatud tulevase lastehaigla ehk M-korpuse katusele. Pärja tõid alla Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik ja AS Nordeconi projektijuht Rauno Rausk.

Lisatud: 28 September 2021

20. septembrist vaktsineeritakse Tartu Ülikooli Kliinikumis lisadoosiga immuunpuudulikkusega inimesi – neid, kellel on oma seisundi ja ravi tõttu nõrgenenud immuunsus. Lisadoosi vajadust hindab raviarst sõltuvalt patsiendi haigusseisundist ja tarvitatavatest ravimitest.

Immuunpuudulikkusega inimestel ei pruugi vaktsineerimine COVID-19 vastase vaktsiiniga tagada sama head kaitset nagu terve immuunsusega inimestel, mistõttu nad vajavad vaktsiini lisadoosi. „Seetõttu võimaldatakse immunoprofülaktika ekspertkomisjoni otsusega teatud immuunpuudulikkuse seisunditega inimestele COVID-19 vaktsiini kolmandat ehk lisadoosi esmase vaktsineerimiskuuri osana.

Immuunpuudulikkusega inimeste hulka kuuluvad näiteks elundsiirdamisega patsiendid ja immuunsupressiivsel ravil olevad kasvajatega patsiendid. Otsuse lisadoosiga vaktsineerimiseks teeb patsiendi raviarst ning patsiendi nõusolekul väljastatakse lisadoosi tegemiseks saatekiri,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse vanemarst-õppejõud Piret Mitt.

Lisadoosi võib manustada alates 28 päeva möödumisel pärast teist doosi (1-doosilise vaktsiini puhul alates 28 päeva möödumisel pärast esimest doosi). Komisjoni soovitusel kasutatakse immuunpuudulikkusega inimestel lisadoosina mRNA vaktsiine (Pfizer/BioNTech või Moderna).

Kliinikum on valmis 1000–2000 patsiendi lisadoosiga vaktsineerimiseks.

Tartu Ülikooli Kliinikumis saab vaktsineerida nii aega ette broneerides kui ka ilma broneerimiseta pöördudes L. Puusepa 8 registratuuri. Aega saab broneerida üleriigilises digiregistratuuris ja kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 7200 (E–R kell 8:00–18:00). Lisainfo kliinikumi kodulehel ja e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. 

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2021

1. september 2021–31. august 2025 juhib Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikut dr Mikk Pauklin.

Dr Pauklin on lõpetanud 2004. aastal Tartu Ülikooli arstiteaduskonna. Aastatel 2005–2011 oli ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna ning Duisburg-Esseni Ülikooli arstiteaduskonna ühisdoktorantuuris Saksamaal ja kaitses doktoritöö Duisburg-Esseni ülikoolis (summa cum laude).

Dr Pauklin on töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis 2009. aastast erinevatel ametikohtadel – aastatel 2009–2012 oftalmoloogia eriala arst-residendina, 2012–2021 arst-õppejõuna, juunist 2021 vanemarst-õppejõuna.

Samal ajal on ta olnud ametis ka Tartu Ülikooli silmakliinikus assistendina ning töötab praeguseni kliinilise meditsiini instituudis oftalmoloogia lektorina.

Dr Pauklin on alates 2009. aastast Eesti Oftalmoloogide Seltsi juhatuse liige ning alates 2018. aastast seltsi president, aastast 2012 Eesti Silmakirurgide Seltsi liige ning alates aastast 2009 Euroopa Katarakti ja Refraktiivkirurgia Seltsi liige.

Dr Mikk Pauklin, silmakliiniku juhataja

Olen töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliinikus juba rohkem kui 10 aastat ja tunnen hästi nii kliiniku töökorraldust kui ka inimesi. Kliinik töötab hästi, ei vaja radikaalseid muudatusi ning mul on hea meel asuda täitma silmakliiniku juhi ülesandeid. Meil töötavad Eesti parimad spetsialistid, kes pakuvad tipptasemel arstiabi. Seda teavad ka meie patsiendid ning meile ravile tulla soovivate inimeste hulk on endiselt oluliselt suurem kui suudame vastu võtta. Seetõttu oleme järjest laiendamas vastuvõtuvõimalusi nii Tartus kui ka võrgustunud haiglates.

Soovin panna silmakliiniku töös veel suuremat rõhku teadus- ja arendustööle, seda nii koostöös Tartu Ülikooli teadlastega kui ka väljaspool Tartut töötavate oftalmoloogidega. Mitmed projektid on juba käimas või algamas. Näiteks oleme alustamas koos Ida-Tallinna Keskhaigla silmakliiniku kolleegidega Eesti koolilaste refraktsioonihäirete uuringut, et hinnata nutiseadmete ja suure õppimiskoormuse mõju laste silmadele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumile omistati Keskkonnaagentuuri poolt EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreering, mis kinnitab, et kliinikumi keskkonnajuhtimise süsteem vastab kõrgeimale keskkonna standardile. Kliinikum on esimene haigla Eestis ja Baltimaades, kelle keskkonnajuhtimist nii kõrgelt tunnustatakse.

Eesti suurima haiglana on kliinikum astunud looduskeskkonna säästmiseks samme juba pikaaegselt. EMAS registreeringu saavutamiseks tuli aga teha veel jõupingutusi, et tagada nõuetekohane vastavus. „Kliinikum võttis projekti raames eesmärgiks tõsta töötajate teadlikkust keskkonna ja selle hoidmise teemadel. Juurutasime jäätmete eraldi sorteerimise võimalused nii töötajatele kui ka patsientidele. Keskkonnakahjulikud toidunõud vahetati välja biolaguneva materjali vastu ning töötajaid kutsuti üles kasutama mitmekordses kasutuses olevaid toidunõusid. Teavituskampaania abil tõsteti töötajate teadlikkust erinevatest tegevustest oma igapäevatöös, mis võimaldavad vähendada survet keskkonnale,“ tutvustas keskkonna- ja puhastusosakonna juhataja Triin Arujõe.

Keskkonnauuringute põhjal on tervishoiusektoril, mille ülesanne on tervise kaitsmine ja edendamine, oma tegevuse läbi suur roll 21. sajandi kliimakriisis. „Näiteks on kliinikumi aastane jäätmekogus 1 350 tonni ehk 307 kg töötaja kohta aastas. Sellest tulenevalt on eriti oluline panustada just tervishoiuasutustel otsustavalt kasvuhoonegaaside tekke ennetamisse ja vähendamisse. Kliinikum lähtub oma keskkonnategevustes põhimõttest: „Puhtamas keskkonnas elavad tervemad inimesed“,“ lausus Triin Arujõe. Ta toob välja, et 2021. aastal on kliinikumis seatud keskkonna-alasteks eesmärkideks ja tegevusteks edendada säästlikku transpordikorraldust, suurendada keskkonna-teadlikkust nii oma töötajate kui ka patsientide seas, vähendada jäätmete teket ja edendada ringlusesse võttu ning suurendada nii energia- kui ressursitõhusust.

EMASist lähtuvalt on kliinikumis lähiaastatel eesmärk võtta kasutusele ressursitõhusamaid lahendusi, suurendada keskkonnahoidlikke hankeid, vaadata üle puhastustöötajate tööprotsessid, et muuta need keskkonnahoidlikumaks ning viia läbi erinevaid tegevusi, et töötajatele teadvustada, kuidas oma igapäevases tegevuses keskkonnahoidlikult käituda.

„Tähtis on lisaks lühiajaliste eesmärkide saavutamisele mõelda pikemale perspektiivile,“ annab kliinikumi EMAS akrediteeringu taotlemisel konsulteerinud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse teadur Harri Moora nõu. „EMAS suunab mõtlema keskkonnalahendustele kvaliteetselt, keskkonnahoidlikult ja kulutõhusalt. Nii on innovatsioon tihti pikemas plaanis ka kulutõhus. Näiteks on kindlasti kulutõhus see, et lisaks kõikides uutes hoonekompleksides LED-valgustite kasutamisele on kliinikum asunud LED-valgusteid vahetama ka vanemates hoonetes. Kliinikumil on nüüd olemas keskkonnapoliitika ja keskkonnastrateegia, mis võimaldavad pikaajalisi parenduskavasid luua. Nii on võimalik juba praegu küsida, mis aastaks soovib kliinikum saavutada kliimaneutraalsuse ning sellele küsimusele EMAS metoodika toel ka vastus ning vajalik tegevuskava leida.“

Kliinikumi töötajatelt, tudengitelt, patsientidelt on tulnud selgeid märguandeid, et järjest rohkem läheb neile korda keskkonna- ja ressursitõhususe temaatika ning see on valdkond, kuhu on vajalik panustada mitte ainult seadusest tulenevatest kohustustest, vaid seetõttu, et teema on tähtis ja kõnetab inimesi.

Euroopa Komisjon seadnud eesmärgiks muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks aastaks 2050 ning olles Tartu linna suurim tööandja, on kliinikum otsustanud teadlikult investeerida ressursse keskkonnategevuskava elluviimiseks. Kõigil kliinikumi töötajatel on võimalik keskkonnategevuskava koostamisel kaasa rääkida läbi Rohelisem Kliinikum töögrupi, mille kontaktid on sisevõrgus.

EMAS registreerimistunnistus on kõrgeim kvaliteedimärk keskkonnategevusele. Võrreldes teiste keskkonnajuhtimisüsteemidega (nt ISO 14001), esitab EMAS asutustele rohkem nõudeid – alates selgelt eesmärgistatud keskkonnaeesmärkide püstitamisest, kõrgel tasemel igapäevastest keskkonnategevusest kuni oma keskkonnategevuse pideva seire ja parendamiseni. EMASi oluline nõue on oma keskkonnategevuse tulemuste läbipaistev esitamine kõikidele huvirühmadele läbi iga-aastase keskkonnaaruannete. Kliinikumi 2020. aasta keskkonnaaruandega on võimalik tutvuda lehele www.kliinikum.ee/rohelisemkliinikum

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 28 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliinik ja südamekliinik alustavad südamehaigetele mõeldud innovatsiooniprojektiga „Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudel”. Projekt on suunatud kõikidele kliinikumis ravil olevatele südamehaigetele, kes vajavad taastusravi.

Innovatsiooniprojekti eesmärk on parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist kui ka teenuse kättesaadavust ning seeläbi muuta kogu raviteekond sujuvamaks.  „Patsiendi jaoks tähendab kaugteenusmudel kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest. Kui senine südamehaigete taastusravi süsteem on põhinenud täielikult kontaktteenusel, mille raames on patsiendil vajalik ligi kolmekuulisel perioodil kohal käia, siis nüüd on vajaminevaid teenuseid võimalik valida soovi korral kaugteenustena,“ tutvustas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja dr Rein Kuik.

Südamehaigete taastusraviks kasutatakse spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus välja töötatud tõenduspõhist 12-nädalast taastusraviprogrammi, mis on andnud väga häid ravitulemusi ja vastanud seni patsientide ootustele. „Paraku on 3 kuud kestev kontakttaastusravi programmis osalemine olnud tööealistele ning ka väljaspool Tartu linna või teiste transpordi probleemidega teenust vajavatele patsientidele keeruline. Lisaks raskendas ambulatoorse taastusravi kättesaadavust märkimisväärselt möödunud aastal ilmnenud Covid-19 pandeemia,“ põhjendas vajadust kaugteenusmudeli väljatöötamise järele ambulatoorse taastusravi osakonna füsioterapeut Livian Laaneots.

Kaugteenusmudeli korral toimuvad kontaktteenustena taastusraviarsti esmasel ja taastusravi järgsel kohtumisel läbiviidav kardiopulmonaalne koormustest ning esmane füsioterapeudi visiit. „Ülejäänud kohtumised erinevate taastusravi meeskonna spetsialistidega (taastusraviarst, füsioterapeut, psühholoog, toitumisnõustaja) toimuvad kaugteenustena ja vastavalt vajadusele kontaktteenusena,“ kinnitas Livian Laaneots. Kogu taastusravi perioodil jälgib patsienti õde-juhtumikorraldaja digitaliseeritud raviteekonna platvormi rakenduse BuddyHealthcare kaudu, mille rakendus laetakse alla projekti ajaks patsiendile antavasse nutitelefoni. Platvorm võimaldab lihtsustada info liikumist erinevate spetsialistide ning spetsialisti ja patsiendi vahel.

Südamekliiniku kardioloog dr Mai Blöndali sõnul on taastusravil väga oluline roll südame-veresoonkonna haiguste suremuse ja korduvhaigestumuse vähendamisel, mistõttu on kaugteenusmudel vajalik jätk kontaktteenusele, et patsientide raviteekond ei katkeks. „Kliinikumi taastusravi teenus on väga heal tasemel ning see annab väärtuslikku infot ka kardioloogile patsiendi jälgimiseks,“ lausus dr Mai Blöndal.

Kui sügisest algas projekti ettevalmistusperiood, mil digitaalse raviteekonna platvormi abil seotakse taastusravis kasutatavad kontakt- ja kaugteenused ühtseks tervikuks, siis 2022. aasta jaanuaris algab ka patsientide kaasamine. „Loodame muuta senise südamehaigete taastusravimudeli süsteemi ning kogu raviteekonnal viibimise tõhusamaks nii patsientidele, tervishoiutöötajatele kui tervishoiuteenust osutavale organisatsioonile,“ sõnas spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juhataja dr Rein Kuik.

Innovatsiooniprojekti rahastatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondist ning selle edukaks osutumise korral saab kaaluda kaugteenusmudeli kasutuselevõttu teistegi kroonilisi haigusi põdevate ning pidevat ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2021

Kliinikumi patsientide 12-liikmelist nõukoda juhib sellest sügisest Kaili Semm. Kaili on patsientide nõukoja liige olnud selle loomisest saadik ning on lisaks ka puuetega inimeste nõukoja liige ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu juhatuse esinaine.

Kaili Semmi sõnul jätkab nõukoda algaval hooajal püüdlusi selle eest, et patsiendid saaksid lähimas tulevikus vastuvõtuaegu broneerida lihtsamalt ja mugavamalt. Samuti lisatakse omalt poolt patsiendi vaadet kliinikumi 2022–2026 arengukava koostamisse ja tehakse koostööd teiste Eesti haiglate patsientide nõukodadega, et panustada ühisosa arendamisse ja sarnaste lahenduste leidmisesse. Nõukoja tegevuse märksõnad patsientide heaolu tagamisel on: Suhtlemine. Info. Hoolimine. Selge raviteekond. Füüsiline keskkond.

Patsientide nõukoja koosolekud toimuvad üks kord kuus ja seal käsitletavad teemad püstitatakse nii nõukoja liikmete poolt kui ka kliinikumile aktuaalsetest teemadest. Kliinikumi esindajad nõukoja koosolekutel on Jane Freimann ja Reet Tohvre.

Lisaküsimused patsientide nõukoja kohta ja soovitused teemapüstitusteks on oodatud e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Lähemalt nõukoja tegevusest saab lugeda kliinikumi kodulehelt: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/patsientide-noukoda/

Kiinikumi Leht 

Lisatud: 28 September 2021

1. septembrist kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosseisu Jaan Toots. Jaan Toots on sündinud Tartus, seejärel viis elu ta Tallinnasse, kuniks ta 2015. aastal Tartusse elama tagasi pöördus. Ta on lõpetanud 1981. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi mehaanikateaduskonna ning 1994. aastal FBI õppe Ameerika Ühendriikides. Ta on olnud Eesti eriteenistuse ja politsei juht ning ülesehitaja. Pärast siseministeeriumi kantsleri ametit aastal 1997 suundus Jaan Toots erasektorisse, kus ta on olnud mitmete suurfirmade juht, nõunik ning nõukogu esimees. Aastast 2019 on ta Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna juhatuse esimees.

Ühiskondlikus elus on ta olnud Eesti Autospordi Liidu asepresident, Eesti Jalgratturite Liidu president, Eesti Olümpiakomitee täitevkomitee liige, BPO (Baltic Ports Organisation) juhatuse liige, Eesti Tantsuspordi Liidu president, Eesti Jalgratturite Liidu aupresident ning Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja juhatuse liige. Tema tegevusi on pärjatud 2006. aastal Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga, Politseiameti Julgestuspolitsei kuldmärgiga (Eesti Vabariigi Eriteenistuse loomise ja juhtimise eest), Eesti Vabariigi Siseministeeriumi teenetemärgiga ning Eesti Politsei II klassi teenetemärgiga.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2021

17. septembril tähistati rahvusvahelist patsiendiohutuse päeva, mille keskmesse seadis Maailma Terviseorganisatsioon sel aastal ohutu emadushoolduse ning emade ja vastsündinute tervise.

Kliinikumis on aastate jooksul tehtud palju, et tagada emale, perele ja uuele ilmakodanikule turvaline ning peresõbralik sünnitusabi: loodud on iseseisvad ämmaemandusabi teenused, teenustele on järjest enam kaasatud pereliikmeid, pakutakse koduvisiite ja imetamisnõustamist, koolitakse peresid perekooli loengute kaudu ning avatud on patsiendiohutusjuhtumite teavitamise võimalus. Kuigi COVID-19 pandeemia on seadnud oma piirangud perekesksusele ja suurendanud seeläbi ämmaemanda toetuse olulisust, on ka sellel perioodil olnud eesmärgiks sünnitaja ja beebi ohutus.

Selleks, et olla peredele veelgi lähemal ja pakkuda abi ka siis, kui tavapärased vastuvõtud on suletud, avasid kliinikumi ämmaemandad nõuandeliini, kuhu võib pöörduda kõikide küsimustega, mis seotud pereplaneerimise, raseduse, sünnituse, sünnitusjärgse perioodi, beebi ja imetamisega. Nõuandeliin jääb esialgu avatuks septembri lõpuni. Sellel perioodil selgitatakse teenuse vajalikkus ja pöördumise põhjused ning vajadusel jätkatakse nõuandeliini teenuse pakkumist.

Kliinikumi ämmaemand annab nõu telefoninumbril 731 7500 kuni 30. septembrini tööpäevadel kell 19:00–22:00 ja nädalavahetustel kell 14:00–22:00.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 September 2021

Septembrikuu toob muutuse Tartu vaktsineerimiskeskuse töösse – 1. septembrist jätkub COVID-19 vastu vaktsineerimine Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Kiirabi ja Tartu linnavalitsuse koostöös mobiilsete väljasõitudena ning võimalusega vaktsineerida kliinikumi L. Puusepa 8 peamajas.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on vaktsineerimiskeskuse ning ka linnas tegutsevate vaktsineerimisbusside näol tegemist seni suurima koostööprojektiga, mida linn, kliinikum ja kiirabi on ühiselt ellu viinud. "Olen kõigile koostööpartneritele äärmiselt tänulik ja tahan tunnustada ka neid üle saja vabatahtliku, kes leidsid võimaluse keskuse töösse panustada. Ühine pingutus on vilja kandnud ja oleme saavutanud väga korraliku vaktsineerituse taseme. Samas levib viirus ikkagi aktiivselt ning tuleb jätkata tööd inimeste veenmisel ja mugavate vaktsineerimisvõimaluste pakkumisel," lisas linnapea.

„Esimene Eesti vaktsineerimiskeskus avati just Tartus 27. aprillil, et võimaldada nii tartlastele kui ka teistele eestlastele mugavat ja operatiivset vaktsineerimist COVID-19 vastu. Kliinikumi vaktsineerimismeeskond on panustanud Tartumaa vaktsineeritusse suurel määral, olles teinud kokku pea 130 000 vaktsiinidoosi, millest keskuses viie kuu jooksul üle 100 000 doosi,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Seni A. Le Coq spordihoones sisse seatud vaktsineerimiskeskus jätkab tegevust Tartu Ülikooli Kliinikumi peamajas aadressil L. Puusepa 8. Kõik soovijad on oodatud kliinikumi vaktsineerima samadel tingimustel nagu seni – vaktsineerida saab alates 12. eluaastast nii ette registreerides kui ka ilma registreerimata. Kasutusel on Pfizeri ja Moderna COVID-19 vaktsiin ning vaktsineerimist ja sellele järgnevat tavapärast jälgimist viib läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond.

Lisaks vaktsineerimisele kliinikumis, jätkavad mobiilseid väljasõite Tartu linnas ja Tartumaa keskustes vaktsineerimisbussid ja vaktsineerimiskiirabi. „Suur osa ehk enam kui 70% tartlastest ja lähivaldade elanikest on juba vaktsineeritud, mistõttu oleme muutnud vaktsineerimisteenuse mobiilsemaks, kodulähedasemaks ja veelgi mugavamaks, võimaldades elukoha lähedal vaktsineerida ennekõike neil, kel pole seni mahti olnud vaktsineerimiskeskust külastada,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder. Ta toob välja, et kliinikumi vaktsineerimismeeskond ulatab abikäe kooliaja alguses ka erinevatele koolidele. „Oleme vajadusel valmis toetama nii kooliõdesid kohapeal kui ka tegema väljasõite koolide piirkonda. Näiteks 30.–31. augustil ootab vaktsineerimismeeskond Tartu Ülikooli peahoones kõiki uut kooliaastat alustavaid üliõpilasi ning 1. septembrist peatub Tartu vaktsineerimisbuss Tartu Ülikooli von Bocki maja juures, Ülikooli ja Lossi tänava nurgal,“ rääkis Teder. 

Tartu Kiirabi jätkab väljasõite Tartu linnas kolmeliikmelise brigaadina ning võimaldab personaalsemat lähenemist ja põhjalikuma nõustamise võimalust. Vaktsineerimiskiirabi teenuse kasutamiseks ei ole vaja teha muud, kui ette registreerimata graafikujärgsetel aegadel õigesse kohta minna ning avaldada soovi vaktsineerimiseks.

Tartu ja Tartumaa vaktsineerimisbusside, vaktsineerimiskiirabi ning kliinikumi peamaja vaktsineerimisgraafik täieneb Tartu Ülikooli Kliinikumi kodulehel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 September 2021

27. augustil külasta peaminister Kaja Kallas Tartu vaktsineerimiskeskust ning kohtus seal Tartu linnapea Urmas Klaasi, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari ning teiste vaktsineerimiskeskuse korraldusmeeskonna liikmetega.

Kohtumisel räägiti Tartu vaktsineerimiskeskuse tööst, vaktsineerimise murekohtadest ja edaspidistest plaanidest, sh kuidas tagada kolmanda laine ajal tööjõuressursid haiglate COVID-osakondades, olla valmis jätkuvaks nakatumise kasvuks ning vajadusel ka kolmandaks tõhustusdoosiks.

Kaja Kallase hinnangul on Tartu vaktsineerimise korraldusega hästi hakkama saanud. "Iga omavalitsuse roll on olla aktiivne osaline selles protsessis. See on meie kõigi huvides, kui saame hoida ühiskonna avatud," lisas peaminister.

Tartu linnapea Urmas Klaas ütles kohtumisel, et vaktsineerimiskeskuse eduka toimimise taga on olnud väga hea koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu kiirabi ja linnavalitsuse vahel, samuti tõstis linnapea esile keskuse vabatahtlike panust. "Kõik vaktsineerimiskeskusse tulnud inimesed said kogeda tunnet, et nad on sinna väga teretulnud. Rahva tagasiside vaktsineerimiskeskuse tööle on olnud väga hea," lisas linnapea.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuhi Andres Kotsari sõnul on kliinikum soovinud panustada kogu elanikkonna vaktsineerimisse senisest suuremal määral, et ennetada raskeid haigestumisi ning vähendada seeläbi pandeemiast tingitud koormust haiglaravile. Nii kliinikumi töötajate panus olemasoleva ressursi arvelt ja operatiivsus kui ka teiste osapoolte igakülgne tugi on taganud Tartumaa eeskujuliku vaktsineerituse taseme,“ sõnas doktor Kotsar.

Esimene Eesti vaktsineerimiskeskus avati Tartus A Le Coqi spordihoones 27. aprillil 2021 Tartu linna, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Kiirabi koostöös.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikum viis maikuu jooksul läbi haiglaravil viibinud patsientide seas rahuloluküsitluse. Küsitluse tulemustest selgus, et kliinikumi patsientide üldine rahulolu tõusis vaatamata pandeemiale. Haiglaraviga jäi väga rahule 80% haiglaravil viibinud patsientidest.

Kliinikum viib patsientide rahuloluküsitlusi läbi igal aastal, ühel aastal statsionaarse ravi ja teisel aastal ambulatoorse ravi osas. Patsientide tagasiside on kliinikumi jaoks väga oluline,  et tervishoiuteenuste osutamisel arvestada patsientide ootustega ja saadud kogemustega.

Seekordses küsitluses osalemiseks oli mitu erinevat vastamise võimalust: patsiendid said valida kas täita paberankeet haiglaravi viimasel päeval, täita elektrooniline küsimustik kliinikumi kodulehel või QR koodiga avanev elektrooniline küsimustik nutitelefonis. Patsiendid eelistasid täita paberankeedi. Elektroonilised   ankeedi täitmise võimalused vajavad edaspidi põhjalikumat tutvustamist,  patsientide innustamist ja juhendamist.

Küsitlusele vastas 1 531 haiglaravil viibinud patsienti. Haiglaraviga jäi väga rahule 80%  patsientidest,  20%  jäi üldiselt rahule. Küsitlusest selgub, et 88% patsientidest tuleksid ise kindlasti taas kliinikumi, kui neil tekib vajadus haiglaravi järele ja 87% patsientidest soovitaks kliinikumi oma sõpradele, tuttavatele ning kolleegidele.

Raviasutuse  ja patsientide jaoks on olnud viimased aastad rasked. Tulenevalt COVID-19 pandeemiast on patsientidel tulnud kogeda mitmeid töökorralduse muudatusi, haigla personali suurt töökoormust ja plaanilise ravi edasilükkamist, mistõttu on patsientide kõrge hinnang tervishoiutöötajate usaldusväärsusele, kättesaadavusele, oskustele ja empaatiale väga oluline tagasiside.

Võrreldes 2019.a on üldine rahulolu tõusnud 3 protsendipunkti. Enim tõusis patsientide rahulolu haiglaravil viibides operatsioonidega seotud selgituste osas (14% võrra), samuti kiire abiga valu leevendamisel (10%) ning teabega uuringute ja protseduuri kohta (8%).

Patsientide tagasiside näitab, et patsiendid on olnud väga mõistvad ja on väga tänulikud saadud ravi eest. Patsiendid väljendasid oma tänulikkust küsimustiku vaba teksti kommentaarides.
• Arvestades praeguseid olusid Eestis- COVID- oli kõik hästi korraldatud
• Minu jaoks oli kõik viimase peal. Mind kuulati ja aidati. Toit oli super ja inimesed nii hoolivad ja sõbralikud. Lõpuks ma tunnen, et keegi kuulas mind päriselt ja aitas mind nii palju kui see võimalik oli. Suur kummardus ja aitäh!
• Personal oli väga lahke ja viisakas
• Väga head toidud, meeldiv ja arusaadav kohtlemine oma raviarsti poolt ja kogu personali suurepärane tegevus. Aitäh.
• Antud olukorda arvestades(juurdeehitus, koroona pandeemia.) on kõik püüdlikult lahendatud
• Olen väga rahul meditsiinilise personali toimingutega, teenindusega, nõuannetega.
• Olin haiglas Covidi ravil. Minu arust käis ravi organiseeritult ja läbimõeldult
• Aitäh arstidele ja kogu personalile. Väga positiivne ja tähelepanelik suhtumine patsientidesse.

Esitati ka hulga kommentaare häirivate asjaolude kohta, mis mõjutavad patsiendi enesetunnet ja mida saab kliinikutes kohapeal lahendada. Häirivatena märgiti järgmisi asjaolusid: õhupuudus palatis, ebamugav voodi, varahommikune koristamismüra, häirenupu liiga vali hääl öösel, takistused ratastooliga liikumisel, rikkis televiisor, üksluine menüü, arstiga suhtlemise aja vähesus, probleemid personaliga suhtlemisel, vähene info haigla sisekorrast.

Küsimustiku viimane küsimus „Ja kokkuvõtteks, kuidas Te hindate oma haiglaravil oleku kogemust“ palus patsientidel hinnata saadud kogemust. Käesolevas küsitluses osalenud patsientidest 63% hindas oma haiglaravil oleku kogemust  väga heaks.

Patsientide tagasiside analüüs jätkub kliinikute lõikes ja iga kliinik töötab välja vajalike  parendustegevuste kava, et vastata paremini oma patsientide ootustele ja parandada patsiendikogemust haiglaravil viibimisel. Kuna patsientide tagasiside on sisendiks parendustegevuste planeerimisel, siis pälvivad enim tähelepanu need tegurid, kus patsientide ootused on üldise rahuloluga tugevalt seotud-  selgitused koduseks toimetulekuks pärast haiglaravi, teave erinevate raviviiside ja -võimaluste kohta, teave ravimite ja nende kõrvaltoimete kohta.

 Kliinikumile on oluline, et patsiendid saaksid nii parima võimaliku ravi kui ka tunneksid end samal ajal haiglaravil viibides hästi.

Oleme tänulikud patsientidele, kes meiega keerulisel ajal oma haiglaravi kogemust jagasid, katsetades ka uusi elektroonilisi vastamise viise.

Vaike Soodla
Analüüsi- ja kvaliteediteenistus

Lisatud: 02 September 2021

27. juulil saavutas Eesti epeenaiskond Tokyo 2020 olümpiamängudel kõige kõrgema koha poodiumil ning teiste seas krooniti olümpiavõitjaks naiskonda kuuluv Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia osakonna õde Julia Beljajeva. Epeenaiskonnaga oli olümpiamängudel kaasas ka füsioterapeut Tauno Koovit, kes töötab kliinikumis ambulatoorse taastusravi osakonna juhatajana.

Olümpiasangareid tervitati koju saabumise puhul Raekoja platsis, kus kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf kolleegidele juhatuse poolt rahalise preemia üle andis.

Palju õnne võitjatele kogu kliinikumi poolt ning aitäh imeilusate spordihetkede eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Juuni 2021

18. juunil toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku pikaajalisele Raekoja platsis tegutsemisele pühendatud tänukontsert Tartu 2024 meeskonna poolt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhataja dr Taavo Seedre sõnul algas kolimine pärast lõpusündmust ja toimub järk-järgult osakondade kaupa. „Raekoja platsis asuv stomatoloogia kliinik on olnud hambaarstide koduks juba 1960. aastatest, kasvatades üles mitu põlvkonda hambaarstiteadlasi ja praktikuid. Et pakkuda patsientidele parimat kaasaegset ravi uusimate seadmetega, alustas kliinik juuni lõpus kolimist Maarjamõisa meditsiinilinnakusse.“

Stomatoloogia kliiniku kolimine toimub sujuvalt, esimesena kolib suukirurgia osakond ning hambaproteesikeskus. Kolimise lõpetavad lastestomatoloogia ning suu ja hambahaiguste osakonnad. Täies koosseisus alustatakse L. Puusepa 1a majas 12. juulil.

Dr Seedre toob välja, et uutesse ruumidesse on mugav siseneda ka piiratud liikumisvõimega inimestel kuni selleni, et uudne hambaravi kabineti sisustus võimaldab ravida patsiente ka ratastoolis. „Et stomatoloogia kliinik on ainus hambaraviasutus Tartus ja Tartumaal, kus osutatakse erakorralist abi ka nädalavahetustel ning riiklikel pühadel L. Puusepa 8 majas, on kogu erakorraline abi tagatud ka kolimisperioodil,“ kinnitab kliiniku juhataja dr Seedre.

Kõiki patsiente teavitatakse asukoha muutusest. Palume patsientidel jälgida asukoha infot broneerimise meeldetuletusel ning vabandame võimalike ebamugavuste pärast tulenevalt kolimisest.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 25 Juuni 2021

11. juunil külastas justiitsminister Maris Lauri Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskust (SAKi), et tutvuda keskuse tööga ning abivajajate ja seksuaalkuritegudega seotud statistikaga Tartu keskuse näitel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla keskuse üks loojatest, dr Made Laanpere rõhutas, et Eestis on kiire abi ühest kohast kättesaadav alates 2016. aastast vastavalt Istanbuli, st naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Euroopa Nõukogu konventsioonile. „Seksuaalkuriteod on väga varjatud ning seetõttu on esmaste abiteenuste ja menetlusorganite ladus koostöö eriti oluline,“ ütleb dr Laanpere. Ta toob välja, et seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse on pöördutud 489 korral ning seni on abivajajad olnud vanusevahemikus 1–79 aastat, keskmiselt 23-aastased. „Neist alla 18-aastaseid pöördujaid on olnud 27%, sh alla 14-aastaseid 10%. Enamik pöördujatest on olnud naised, mehi on olnud  kümme. Seksuaalvägivallatsejad on kõige sagedamini olnud tuttavad inimesed (32%), sõbrad või lähedased (15%) ja suhtepartnerid (15%), pereliikmed või sugulased (4%) ning võõrad vaid 12% juhtudest,“ rääkis dr Laanpere. Ta lisab, et kolmandik ohvritest ei teadnud, kas kasutati füüsilist või verbaalset vägivalda, sest olid juhtunu ajal kas teadvuseta, magasid, neil oli „mäluauk“ või nad olid uimastatud.

Keete Janter, sotsiaalkindlustusameti seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste koordinaator, peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanutele pakutakse nende nõusolekul vastavalt standardiseeritud juhendile kogu vajaminev abi ühes kohas. „Esmane psühholoogiline toetus, meditsiiniline abi ja läbivaatus, tugi politseisse pöördumisel ning meditsiiniline ja psühholoogiline jätkutugi – kompleksne lähenemine võimaldab kannatanule pakkuda parimat tuge äärmiselt keerulistes olukordades,“ sõnas Keete Janter. „Sama oluline on, et esmasele abile järgneb psühholoogiline tugi nii kaua kui üleelanu seda vajab,“ selgitas Janter.

Dr Kai Part, kes töötab nii kliinikumi seksuaalvägivalla keskuses kui ka on ekspert Ohvriabi juures, peab märkimisväärseks, et kliinikumi seksuaalvägivallakeskuse viieaastase töö jooksul on pöördumiste arv pidevalt kasvanud ning ta julgustab kõiki abivajavaid, nii lapsi, naisi kui mehi sõltumata vanusest seksuaalvägivalla järgselt keskuste poole pöörduma. „Praegusel ajal kasutatakse mitmeid innovaatilisi lähenemisi ohvrite abistamiseks ja seksuaalkuritegude tõendamiseks. Ohvri kehalt kogutakse tõendmaterjali isiku DNA kindlakstegemiseks, tuvastatakse seksuaalkuritegude korral harva esinevaid vigastusi, SOS-pillide abil on võimalik ennetada raseduse tekkimist, tundlike metoodikatega tuvastatakse varakult nakatumine seksuaalsel teel levivatesse haigustesse ja HIV-nakatumist on võimalik ennetada õigeaegselt alustatud profülaktilise antiretroviirusraviga,“ loetleb dr Part. Näiteks on vajanud seni pöördunutest SOS-pille 41%, HIV kontaktijärgne ravi oli näidustatud 44%-le ja kohtumeditsiiniline tõendmaterjal koguti 86%-l pöördujatest. „Välja tuleb tuua ka seda, et jätkutoele on pöördunud enamik esmaselt SAKi pöördunutest,“ lisas dr Part.

Ministri külaskäigu ajal arutleti, miks paljud seksuaalvägivallaohvrid ei pöördu abi järele, miks osad menetlused lõpetatakse ja miks ei jõuta mõnikord seksuaalkuriteo tõendamiseni. Kuulati ka ülevaadet Euroopa riikide kogemustest, kus vägistamine on seaduses defineeritud nõusoleku kaudu. „Justiitsministrina pean tööd, mida keskused seksuaalvägivalla ohvriks langenud naistega teevad, väga tänuväärseks. Mullu registreeriti 567 seksuaalkuritegu, neist 152 vägistamist. Seksuaalvägivalla ohvriks langemine mõjutab naiste elu veel väga pikka aega. Seetõttu on väga oluline, et ohvriks langenud naised saaksid võimalikult kiiresti abi nii füüsilise kui psühholoogilise poole pealt,” ütles justiitsminister Maris Lauri.

Eesti seksuaalvägivallakeskused asuvad neljas haiglas – Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliinikus, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Pärnu Haiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Keskused on avatud ööpäevaringselt ning neis pakutav abi on tasuta. SAKides töötab koolitatud personal: naistearstid, õed ja ämmaemandad. Teenust rahastab täiendavalt sotsiaalkindlustusameti kaudu sotsiaalministeerium, kattes spetsiaalse arstide ja õdede valveringi, tõendmaterjali kogumise ja teenuse arendamise kulu, ning samuti psühholoogilise abi (sh tugigrupid) kulud.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Juuni 2021

Tartu vaktsineerimiskeskus A. Le Coq spordihoones on avatud kogu suve vältel, võimaldades kõikidel soovijatel mugavalt vaktsineerida COVID-19 vastu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder tunneb heameelt Tartu ja selle lähivaldade elanike soovist vaktsineerida end COVID-19 vastu. „Tartu linnas ja Tartu vallas on ligi 60% kõikidest täisealistest vaktsineeritud vähemalt ühe doosiga COVID-19 vastu, mis on väga tubli saavutus. Selleks, et minna sügisele vastu muretumalt, kutsume kõiki, kes veel ei ole end vaktsineerinud, tegema seda suvisel ajal,“ sõnas Teder. Tartu vaktsineerimiskeskusesse lisatakse uusi vaktsineerimisaegu jooksvalt ning keskus on avatud pea kõikidel tööpäevadel. „Vabu aegu vaktsineerimisaja broneerimiseks on pakkuda pidevalt ning piisaval hulgal. Ajad on etteulatuvalt avatud paariks nädalaks, ent üksikuid vabu aegu on võimalik broneerida ka kohe järgnevateks päevadeks,“ kinnitas Tiina Teder.

Vaktsineerimiskeskuses on enim tehtud Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini, aga võimalik on ka aega broneerides valida ka Jansseni vaktsiini.

Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimismeeskond on teinud kokku üle 72 000 vaktsiinidoosi. Tartu vaktsineerimiskeskuses on tehtud ligi 50000 vaktsiinidoosi alates 27. aprillist, mil vaktsineerimismeeskonna töö kliinikumist sinna ümber seati.

„Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koosseis on multidistsiplinaarne ja kirev, kuhu kuuluvad  ühteaegu nii tervishoiutöötajad, kui ka erinevate teiste valdkondade spetsialistid. Kõigil on täita oma roll ja see on väga hea näide koostoimimisest,“ ütles Tiina Teder. Vaktsineerimiskeskuse töösse panustavad lisaks kliinikumile ka Tartu Kiirabi ning Tartu linn ja vabatahtlikud.

17. juunist on vaktsineerima oodatud ka lapsed alates vanuses 12. eluaastat. Laste vaktsineerimiseks kasutatakse Pfizer/BioNTech COVID-19 vaktsiini, mille kahe doosi vaheline aeg on kuus nädalat. Alaealistele peab broneeringu tegema lapsevanem või ametlik hooldaja, kes peab ühtlasi last vaktsineerimisel saatma.  

Vaktsineerimiseks on vajalik aja broneerimine üleriigilise digiregistratuuri kaudu, kus tuleb valida „Teenus“ lahtri rippmenüüst sobiv vaktsiin. Ühtlasi on avatud kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefon 731 7200 ning riigiinfo telefon 1247.

Korduma kippuma küsimused COVID-19 vaktsineerimise teemal on leitavad kliinikumi kodulehel www.kliinikum.ee/vaktsineerimine

Kliinikumi Leht