Lisatud: 26 August 2020

29. juulil tegi Tartu Ülikooli Kliinikumi visiidi keskkonnaminister Rene Kokk, kes koos Keskkonnaministeeriumi esindajatega tutvusid kliinikumi keskkonna-alase tegevusega.

Et kliinikum on võtnud oma põhitegevusele lisaks üheks südameasjaks ka keskkonna hoidmise, on Tartu Ülikooli Kliinikum esimene haigla Eestis, kes on rakendamas keskkonnajuhtumise süsteemi Euroopa Liidu EMAS määruse nõuetele. Vähemtähtis ei ole ka Tartu ja Lõuna-Eesti suurima tööandjana tõsta nii töötajate kui ka patsientide keskkonnateadlikkust.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 August 2020

Mobiilne nahakasvajate diagnoosikabinet alustab tänu koroonaviiruse epidemioloogilisele vähenemisele taas tööd. Mobiilses nahahaiguste kabinetis on kaasaegne aparatuur nahakasvajate diagnoosimiseks ning seal võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehel. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

September

1. september, Räpina haigla, Võru mnt 1, Räpina

8. september, Võru spordihall, Räpina mnt 3, Võru

15. september, Valga haigla, Peetri 2, Valga

22. september, Jõgeva haigla, Piiri 2, kiirabi sissepääsu juures

29. september, Võru spordihall, Räpina mnt 3, Võru

Oktoober

6. oktoober, Otepää – Tartu mnt 1b, Otepää, kiirabi kõrval olev parkla

20. oktoober, Mustvee tervisekeskus – Kastani 40, Mustvee

27. oktoober, Lõuna-Eesti haigla – Meegomäe küla

November

3. november, Rakvere haigla – Lõuna-põik 1, Rakvere

10. november, Põltsamaa kultuurikeskuse juures – J.Kuperjanovi 1, Põltsamaa

17. november, Viljandi tervisekeskus – Turu 8/10 turuplats, Viljandi

24. november, Vändra perearstikeskus – Vistra tee 4, Vändra

Detsember

1. detsember, Põlva haigla – Uus tn 2, Põlva, apteegi kõrval

8. detsember, Järvamaa haigla – Tiigi 8, Paide

15. detsember, Elva kesklinna apteegi juures – Kesk 23, Elva

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

September

1.–2. september, Rakvere, Lõuna põik 1

3.–4. september, Paide, Tiigi 8

7.–8. september, Rapla, Alu tee 1

9.–10. september, Kärdla, Rahu 2

11.–18. september, Kuressaare, Aia 25

21.–24. september, Viljandi, Turu 8/10

25. september, Valga, Peetri 2

28. september, Valga, Peetri 2

29.–30. september, Võru, Räpina mnt 3

Lisatud: 26 Juuni 2020

Eriolukorra lõppemine ja haiglatöö taastamine annab võimaluse vaadata hetkeks tagasi. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus tänab südamest kõiki kliinikumi töötajaid, kelle panuseta ei oleks COVID-19 pandeemia ületamine olnud võimalik.

Tänan kõiki, kes suhtusid tõsiselt isolatsioonireeglitesse ning muutunud töökorraldustesse. Kõiki, kes suhtlesid kannatlikult kümnete tuhandete patsientidega nende raviplaani edasilükkamise tõttu ja nüüd omakorda ravi jätkamist planeerivad. Tänan kõiki, kes panustasid puhastusteenusesse, täites olulist rolli COVID-19 leviku takistamisel haiglaruumides. Tänan kõiki arste, õdesid, radioloogiatehnikuid, füsioterapeute, hooldajaid ja põetajaid, kes muutunud oludes jätkasid oma igapäevast tööd keerulises ja ka enda tervisele ohtlikus olukorras. Tänan kliinikumi töötajaid, kes ei pidanud paljuks töötada väljaspool oma struktuuriüksust, ning ka neid, kes selleks ooteseisundis valmis olid. Tänan kolleege, kes nagu võluväel varustasid kontrollpunktid inimestega ja tagasid nende väljaõppe. Isikukaitsevahendite hankimine enneolematus turusituatsioonis, testide tegemise võimekuse suurendamine, pidev infovoog, osakondade kolimine, sildimajandus, infotehnoloogiline tugi – iga detail oli võtmetähtsusega. Teame, et alati ei olnud võimalik vaadata kella ning töötada tuli enda ja pere arvelt.

COVID EMO, nakkushaiguste ja intensiivravi osakonna töötajad ning infektsioonikontrolli teenistus on tänaseks kogenud töösituatsioone, mida oli seni vaid teatud tasemel läbi mängitud. Mis teid tegelikkuses ootas, ei osanud algul keegi ette näha. Sügav kummardus, teie teadmised on järgmise laine ületamisel võtmetähtsusega.

Olen uhke kliinikumi töötajate üle, kes laiendasid vastutust ning sõitsid läbi kõik Lõuna-Eesti haiglad ning Tabivere hooldekodu, vahendades neile teadmisi ja pakkudes igakülgset abi.

Lõpetuseks tänan kriisijuhtimismeeskonda, kelle igapäevatöö kohustuste kõrvale ilmusid lõputud koosolekud, vaidlused ja otsused, kuidas on kliinikumile ja Lõuna-Eestile parim tegevuste korraldamise viis.

Head kolleegid, aitäh ja sügav kummardus teie andumuse, oskuste ja ennastsalgavuse ees!

Marek Seer

Lisatud: 26 Juuni 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi silmakliiniku oftalmoloogia eriala arst-õppejõud Marko Pastak tegi Eestis esmakordse glaukoomi dreneeriva implantaadi operatsiooni imikueas patsiendile.

Arvestades imikuea silma anatoomilisi ja füsioloogilisi eripärasid ning lapseea glaukoomi haruldast esinemist, on kliinikumi silmakliinikus tehtud implantaadi operatsioon maailmapraktikas sellises vanuses väga harv operatsioon. „Imikueas, nelja kuu vanuse patsiendi operatsioon kulges tüsistusteta ning patsiendi silmarõhk on operatsioonijärgselt stabiliseerunud töötava implantaadi abil,“ selgitas dr Marko Pastak.

Dr Pastak lisab, et kaasasündinud glaukoomi ravimisel on väga oluline hea koostöö kolleegide vahel. „Operatsiooni läbiviimisesse ja õnnestumisse panustasid nii silmakliiniku töötajad kui ka lastekliiniku ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku kolleegid,“ rääkis dr Pastak.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar hindab kõrgelt keerulise operatsiooni läbiviimist: „Uudne operatsioon on väga suur samm edasi mitte ainult Tartu Ülikooli Kliinikumi, vaid kogu Eesti silmakirurgia arengus. Mul on äärmiselt hea meel, et saime aidata nii väikest patsienti. Lisaks sellele, et dr Marko Pastak on väga professionaalne ja hinnatud silmakirurg, näitab sellise keerulise operatsiooni edukas läbiviimine selgelt, kui hästi kogu silmakliiniku personal töötab,“ kommenteeris ravijuht Kotsar.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Juuni 2020

Lisatud: 26 Juuni 2020

Rinnavähi sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel moel haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti. On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.

2020. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Kui olete sündinud just nimetatud aastail, siis võite julgesti kutset ootamata uuringule registreeruda. Rinnavähi sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.

Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8:00–16:00.

Naised, kes on sõeluuringu sihtgrupist nooremad või vanemad, peaksid rinnakaebuste korral pöörduma perearsti või naistearsti poole, kes teeb esmase läbivaatuse ning suunab vajadusel rinnauuringutele. Saatekirjaga on ka neile naistele kliinikumis uuringud tasuta.

29. juuni–11. juuli, Türi Tervisekeskuse parklas, Viljandi 26
13. juuli–25. juuli, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Pärnu 18
27. juuli–15. august, Valga haigla ees, Peetri 2

17. august–22. august, Tõrva Tervisekeskuse hoovis, Tartu 1
24. august–12. september, Võru polikliiniku ees, Jüri 19a
14. september–26. september, Jõgeva kultuurikeskuse ees, Aia 6
28. september–10. oktoober, Põlva haigla juures, Uus 2
12. oktoober–31. oktoober, Viljandi turu parkimisplatsil
2. november–14. november, Paide Muusika- ja Teatrimaja, Pärnu 18
16. november–21. november, Valga haigla ees, Peetri 2
23. november–28. november, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23
30. november–19. detsember, Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1

Lisatud: 26 Juuni 2020

Alates maikuust on Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu liige Heljo Pikhof. Heljo Pikhof on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Ta on töötanud Tartu Tervishoiutöötajate Ametiühingute Liidu esimehena aastatel 1990–1993 ning Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliidu juristina aastatel 1993–1999. Pikhof on olnud sotsiaalministri nõunik, Põhjamaade Ministrite Nõukogu infobüroo projektijuht, Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni nõunik, Tartu Lennukolledži jurist ning Euroopa Parlamendi liikme nõunik.

Heljo Pikhof on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning Riigikogu liige.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Juuni 2020

Kliinikumi vestlusringid on kliinikumi töötajate poolt pakutav tasuta teenus patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele, kes soovivad infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus.

Vestlusringid on tasuta, kuid vajalik on etteregistreerimine telefonil 731 8178 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. 

9. juuli kell 15:00–16:00
Töövõime ja puude hindamine

13. august kell 15:00–16:00
Tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsioon

10. september kell 15:00–16:00
Taastumine pärast insulti

15. oktoobril kell 15:00–16:00
Sujuv raviteekond pärast insulti – insuldikoordinaatori roll

12. novembril kell 15:00 – 16:00
Abivahendite süsteem

10. detsember kell 15:00 – 16:00
Vaimse tervise hoidmine pärast insult

Lisatud: 26 Juuni 2020

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlastel ja Tartu Ülikooli Kliinikumi arstidel on ambitsioonikas plaan saada täppiskiiritusravi ja immuunravi uudse kombinatsiooniga ravijuhistesse ja jõuda seeläbi kopsuvähki põdevate sobivate patsientideni. Selleks kaasatakse teadusuuringusse SynAct Lung kuni 20 kopsuvähi patsienti, et hinnata uue kombinatsiooni ohutust ja tõhusust.

Uuringu korraldaja, Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku vanemarst-õppejõu ja Tartu Ülikooli onkoloogia dotsendi Jana Jaali sõnul on pikka aega valitsenud arusaam, et IV staadiumi kopsuvähist ei ole võimalik tervistuda. Viimased aastad on aga näidanud, et kolmandik kopsuvähi haigetest, kellel on haiguse diagnoosimisel kolm kuni viis kaugsiiret ning kes lisaks süsteemsele ravile on saanud lokaalset kiiritusravi, on elus ka viis aastat hiljem ja kauemgi veel.

Tavapraktikas kasutatakse IV staadiumi kaugsiiretega mitteväikerakulise kopsuvähi korral ainult süsteemseid ravimeid. SynAct Lungi uuringus lisatakse aga süsteemsele ravile lokaalne kiiritusravi. „Kiiritusraviga saavad ravitud kõik kasvaja kolded. Peale lokaalse kiiritusravi kasutame uuringus süsteemravina immuunravi, mis on viimastel aastatel kopsuvähi puhul näidanud suurt kasvajavastast tõhusust,“ kirjeldas Jaal.

Kiiritusravi immuunaktiveerivat toimet kirjeldatakse eelkõige nn täppiskiiritusravi korral, kus kasutatakse väga suuri ühekordseid kiiritusravi doose ning raviseansse tehakse vaid kolmel kuni viiel korral. Eestis tehti esimene metastaasi täppiskiiritusravi Tartu Ülikooli Kliinikumi radio- ja onkoteraapia osakonnas aastal 2017. „Immuunravi on onkoloogias olnud kasutusel vaid mõni aasta. Kahte ravimeetodit kokku pannes võib öelda, et tegemist on uudse ravikombinatsiooniga nii Eestis kui ka mujal,“ tõdes Jaal.

Hindamaks uudse ravikombinatsiooni tõhusust, kaasatakse järgmise 18 kuu jooksul teadusuuringusse SynAct Lung 20 patsienti. Uuringus oodatakse osalema patsiente,
• kellel on diagnoositud IV staadiumi mitteväikerakuline kopsuvähk,
• kes on vähemalt 18-aastased,
• kellel esineb kuni viis vähisiiret teistes elundites,
• kes ei ole metastaatilisele haigusele eelnevat ravi saanud.

Kliiniline ja laboratoorne teadustöö
Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtavasse uuringusse soovitakse kaasata patsiente üle Eesti. Uuringu laboratoorne töö toimub Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi molekulaarpatoloogia uurimisgrupis koostöös molekulaarimmunoloogia professor Pärt Petersoni ja juhtivteadur Kai Kisandiga.

Uuringus osalemise soovi korral palutakse ühendust võtta dr Jana Jaaliga (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; 731 9821). Uuringuravim ja uuringuga seotud arstiabi on uuringusse sobivatele patsientidele tasuta. Tegemist on teadusliku uuringuga, millega võib kaasneda oht osaleja tervisele.
Uuringu „Kasvajavastase immuunsuse sünergiline aktiveerimine kiiritusravi ja durvalumabi (MEDI4736) abil metastaatilistel mitteväikerakulise kopsuvähi patsientidel, kellel on kasvajakude PD-L1 negatiivne või nõrga ekspressiooniga (SynAct Lung)“ on kooskõlastanud Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee ja Ravimiamet.

Lisatud: 26 Juuni 2020

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

JUUNI
29. juuni–2. juuli, Võru, Räpina mnt 3A

JUULI
6.–8. juuli, Rapla, Alu tee 1
9.–10. juuli, Haapsalu, Vaba 6
13.–15. juuli, Kärdla, Rahu 2
16.–24. juuli, Kuressaare, Aia 25
27.–30. juuli, Rakvere, Lõuna põik 1

AUGUST
10.–14. august, Ahtme, Ilmajaama 14
17.–19. august ja 24.–27. august, Narva, Haigla 5

Lisatud: 18 Mai 2020

Tartu Kultuurkapitali juurde asutati 2008. aastal Neinar Seli poolt meditsiini valdkonna alakapital, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Viimase viie aasta teaduspublikatsioonide eest pälvis Neinar Seli stipendiumi professor Joel Starkopf, anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku juhataja. Stipendiumi suurus on 4000 eurot ning vastavalt statuudile võib viimase viie aasta teaduspublikatsioonide stipendiumit anda autorile välja mitte sagedamini kui üks kord viie aasta jooksul.

Kommentaar
Professor Joel Starkopf: Neinar Seli stipendium tuli mulle täieliku üllatusena. Ilmselt on kliinikumi tublimad teadlased kõik juba auhinnaga pärjatud, nõnda siis see järg minuni jõudis. Tunnustan väga kõrgelt Neinari missiooni teadustöö väärtustamisel. Olen siiralt veendunud, et teadustöö on lahutamatu osa ülikoolihaigla arsti tegevuste hulgas. Loomulikult ei jõua praktiseeriv arst täismahus teadustööle pühenduda, aga osalemine erinevates teadusprojektides on võimalik ja see loob eriti just noortele arstidele eelduse saavutada oma kliinilisel erialal parim võimalik pädevus. Seetõttu julgustan noori tohtreid aktiivselt otsima teadustöö kogemust ning esitama huvipakkuvaid uurimisküsimusi. Uurimisväärset on meie igapäevases kliinilises töös väga palju!
Teise stipendiumi, mille suurus on 2000 eurot, pälvis 2019. aastal avaldatud teaduspublikatsioonide eest professor Katrin Õunap, kliinilise geneetika keskuse juhataja.

Kommentaar
Professor Katrin Õunap: Ma olen väga tänulik, et mind tunnustatakse Neinar Seli stipendiumiga. See on suur au praktiseerivale arstile olla tunnustatud ka teadustöös. Viimastel paaril aastal on mul olnud võimalus rohkem tähelepanu ja aega suunata teadusele, kuna ma sain pooleks aastaks võtta teadustööks vaba aega nii kliinilisest tööst kui ka Tartu Ülikoolist. Tänu Balti-Ameerika Vabaduse Fondi (BAFF) stipendiumile stažeerisin 2018–2019. aastal MIT ja Harvardi Ülikooli Broadi Instituudi Mendeleeruva Genoomika keskuses, kus sain pühendada aega just oma uuringugrupi andmete analüüsile. Selle töö tulemusena on valminud ka tavapärasest enam teaduspublikatsioone. Olen ka jätkanud teadustöö tegemist tagasi Eestisse tulles, mis ei ole alati kerge ja vajab sageli lisaaja võtmist õhtuti ja nädalavahetustel. Minu suur tänu kuulub ka minu teadusgrupile – dots. T. Reimand, vanemteadur S. Pajusalu, lektor Tiina Kahre teadurid K. Muru ja K. Reinson ning loomulikult doktorantidele.

Lisatud: 18 Mai 2020

13. märtsil moodustas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus kriisijuhtimismeeskonna ning nimetas selle juhiks professor Joel Starkopfi. Kliinikumi Leht küsis, millise pilguga vaadata tagasi kriisjuhtimismeeskonna tööle.

Kuidas hindate kliinikumi tegutsemist COVID-19 leviku ajal?
Koroonaviiruse pandeemia esimene laine on edukalt ületatud. Tänu kiirele reageerimisele ja riigi rakendatud õigeaegsetele piirangumeetmetele saime sellega hästi hakkama. Nii kliinikumis kui lõuna meditsiinipiirkonnas said kõik COVID-19 patsiendid asjakohast abi, suremusnäitaja oli Tartu Ülikooli Kliinikumis üks Eesti madalamaid. On väga oluline, et kliinikum tagas probleemideta ka muu vajaliku erakorralise abi.
Erilist tähelepanu väärib asjaolu, et kliinikumis ei esinenud töökohal nakatumist. COVID-19 leviku ajal haigestus kliinikumi töötajatest kokku 5 inimest, ent mitte keegi neist ei nakatunud töökohal.

Mida COVID-19 pandeemia kliinikumile õpetas?
COVID-19 pandeemia näitas ilmekalt, et Tartu Ülikooli Kliinikum ja teised Lõuna-Eesti haiglad vajavad kaasaegset ravikeskkonda raskete nakkushaiguste kohortimiseks ja raviks. Täna on see puudu, mistõttu loodi kriisi ajal ajutisi lahendusi. Täiendava võimekuse loomine/väljaehitamine peaks olema üks lähituleviku strateegilisi eesmärke.
Ühtlasi sai selgeks, et Eesti tervishoiu tegevusvarud on väga napid. See vajab lahendamist nii kogu riigi kui ka iga tervishoiu teenuse osutaja tasemel.
Kliinikum, Lõuna meditsiinipiirkonna haiglad ja kiirabi töötasid heas teineteisemõistmises. Kriis tõestas hästi toimivat meditsiinilist juhtimist haiglate vahel kriisiolukorras. Sellise piirkondliku tööjaotuse võib võtta aluseks edasiste tervishoiuplaanide koostamiseks nii kriisi- kui ka rahuaja tarvis.

Kliinikumi roll laienes kriisi ajal ka meditsiinisektorist väljapoole – kuidas hindate tagasivaates hooldekodude missiooni?
See oli ainuõige samm minna hooldekodudele appi ning luua infektsioonikoolituste programm, et toetada nii teadmiste kui oskustega hooldekodude töötajaid COVID-19 puhangu tingimustes.
Hooldekodudes elavad eakad kuuluvad COVID-19 riskirühma, mis pani kriisjuhtimismeeskonda tegelema kiirkorras ennetustegevusega, et vähendada võimalikku olukorra eskaleerumist ja hoida ära hooldekodude elanike nakatumine ning haiglaravile jõudmine. Koolitusprojekt kasvas üle-eestiliseks, lisaks teistele haiglatele tegid kliinikumiga koostööd nii sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet kui päästeamet.

Kriisi lahendamiseks on vaja head meeskonnatööd, millise hinnangu annate sellele?
Tõsi, kriisi lahendamisel on võtmetähtsusega kiired otsused hetkel olemasoleva, ja vahel ka puuduliku, informatsiooni alusel. Sama oluline on nii informatsiooni edastamine kui ka selle vastuvõtmine. Kliinikumi personal oli väga hea, kiiresti mobiliseeritav ja kokkuhoidev. Tahan väga tänada kõiki kriisijuhtimismeeskonna liikmeid suurepärase töö eest, aga samuti kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajaid, kes vahetult või kaudselt olid seotud koroonakriisi esimese laine eduka ületamisega. Saadud kogemus on väga väärtuslik edasiste tegevuste planeerimiseks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 18 Mai 2020

Eesmärgiga toetada ainsa emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikust ning arendada eestikeelset teaduskeelt, premeerib kliinikum parimat ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklit. Kandidaate võivad esitada kõik ajakirja Eesti Arst lugejad ja toimetus. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. Teist korda ajaloos läks teaduspublikatsiooni preemia jagamisele ning 2019. aasta parimateks eestikeelseteks teaduspublikatsiooniks nimetati kaks artiklit.

„Reumatoidartriidi patsientide haigestumus tuberkuloosi enne ja pärast bioloogilise ravi kasutuselevõttu Eestis: kahe perioodi võrdlus“. Karin Laas, Carmen Marianne Teär, Lea Pehme, Piret Viiklepp, Krista Fischer, Marika Tammaru. Eesti Arst 2019; 98(10):555–560.

„Rasestumisvastaste meetodite kasutamine 16–44aastaste naiste hulgas Eestis: levimus, sotsiaal-majanduslikud ja tervishoiuteenustega seotud võimalikud barjäärid“. Katri Ottep, Made Laanpere, Inge Ringmets. Eesti Arst 2019; 98(3):135–143.

Kommentaar, Karin Laas, Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog: Tegemist on registritel põhineva uuringuga tuberkuloosi (TB) esinemise kohta reumatoidartriidi (RA) haigetel kahel ajavahemikul, aastatel 2000–2007 ja 2008–2016. Info RA patsientide kohta on saadud Eesti Haigekassast, TB haigestumise info tuberkuloosiregistrist ja bioloogilise ravi info Eesti Reumatoloogia Seltsi bioloogilise ravi registrist. Üldrahvastiku TB haigestumuse hindamiseks kasutati tuberkuloosiregistrit ja Eesti Statistikaameti andmebaasi. Võrreldes üldrahvastiku TB haigestumusega on RA patsientide haigestumus TB-sse hilisemal perioodil, aastatel 2008–2016 tõusnud. Tõusnud on ka RA patsientide TB haigestumus kahe perioodi, 2000–2007 ja 2008–2016 võrdluses. Antud uuringu põhjal pole võimalik selgeks teha TB haigestumise tõusu põhjuseid. Kuna Eestis võeti bioloogiline ravi reumatoloogias kasutusele alates 2007. aastast, siis üheks võimalikuks TB haigestumuse tõusu põhjuseks võib olla bioloogiline ravi. Teisalt on bioloogilist ravi saanud RA patsientide arv olnud uuritava perioodi vältel küllaltki väike. Seega on TB haigestumise tõusu põhjused ilmselt omavahel kombineeritud nii intensiivsemast RA ravist kui ka paranenud TB diagnostikast.

Uuringugrupi liikmete nimel tänan Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatust ja ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumit artiklile osaks saanud tunnustuse eest!

Kommentaar, Katri Ottep: Artikkel valmis uuringu „Eesti naiste tervis: seksuaal- ja reproduktiivtervis, tervisekäitumine, hoiakud ja tervishoiuteenuste kasutamine“ andmete põhjal ning põhineb 2017. aastal kaitstud magistritööl. Soovisime teada saada, milliseid rasestumisvastaseid meetodeid (edaspidi RVM) kasutatakse Eestis erinevates vanuserühmades ja millised sotsiaalmajanduslikud tegurid on sellega seotud. Eriti huvitas meid, kui palju ja miks kasutatakse mittetõhusaid RVM olukorras, kus saadaval on tõhusad meetodid ning seosed võimalike tervishoiuteenusega seotud barjääridega.

Uurimistöö tulemusel selgus, et suurem osa Eesti 16–44-aastastest naistest, kes ei soovinud rasestuda, kasutasid tõhusat RVMi. Siiski ilmnes, et 16,1 % naistest kasutavad mittetõhusaid RVMe ja 9,1 % ei kasuta neid üldse, ehkki ei soovi rasestuda. Sotsiaalmajanduslikud tegurid, mis olid seotud RVMi mittekasutamise ja mittetõhusa RVMi kasutamisega, olid vene emakeel, elukoht ühes viiest Eesti suurimast linnast, madal haridustase ning raskused arvete maksmisel.

Uuritud tervishoiuteenustega seotud barjäärid (rahulolu, erinevad takistused, sh järjekord) RVMi valikut ei mõjutanud. Küll aga selgus, et rahalistel kaalutlustel võidakse valida odavam (mittetõhus) RVM või ei kasutata seda üldse. Nendele naistele on oluline jagada nende emakeeles rohkem tõenduspõhist infot, sh traditsiooniliste meetodite vähese tõhususe kohta soovimatute raseduste ärahoidmisel. Enamik naistest on külastanud RVMi alase nõuande saamiseks nende poolt eelistatud tervishoiuasutust. Siiski on oluline pöörata tähelepanu esmatasandi tõusvale rollile naiste RVM nõustajana.

Autorid soovivad tänada Eesti Arsti toimetuskolleegiumi ja kliinikumi juhatust tunnustuse eest!

Lisatud: 18 Mai 2020

MAI
18.–28. mai Narva, Haigla 5

JUUNI
1.–5. juuni Ahtme, Ilmajaama 14
8.–11. juuni Rakvere, Lõuna põik 1
15.–18. juuni Viljandi, Turu 8/10
25.–26. juuni Valga, Peetri 2
29. juuni–1. juuli Võru, Räpina mnt 3A

JUULI
6.–8. juuli Rapla, Alu tee 1
9.–10. juuli Haapsalu, Vaba 6
13.–15. juuli Kärdla, Rahu 2
16.–24. juuli Kuressaare, Aia 25
27.–30. juuli Rakvere, Lõuna põik 1

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Lisatud: 27 Aprill 2020

25. märtsil moodustati Terviseameti korraldusel kriisiolukorra juhtimiseks kaks regionaalset staapi – Lõuna ja Põhja meditsiinistaap (LÕMS ja PÕMS). Lõuna meditsiinistaapi juhivad juhatuse esimehe kt Marek Seer ja prof Joel Starkopf. Põhja meditsiinistaabi juht on prof Peep Talving.

„Kriisi olukorras on COVID-19 raviteenuse osutamisega seotud 19 haiglat ning lõuna ja põhja meditsiinistaapide loomine on ainuõige selleks, et koordineerida haiglavõrku kuuluvate haiglate tööd. Ka tavaelus toimub regionaalne ravi koordineerimine ning haigete liikumine paljuski sarnase regionaalse jaotuse alusel. Kliinikumi kriisijuhtimismeeskond töötab samaaegselt ka LÕMS-i staabina. LÕMS piirkonna kõrgema etapi haiglana on kliinikumil nii juhendite loomisel kui töökorralduse suunamisel juhtiv roll,“ sõnas staabi juht Marek Seer.

Lõuna meditsiinistaapi kuuluvad lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile Ida-Viru Keskhaigla, Narva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Põlva Haigla, Valga Haigla, Viljandi Haigla, Järvamaa Haigla, Jõgeva Haigla, ning hädaolukorra meditsiinijuhi asetäitja, Lõuna kiirabistaabi esindaja. Kliinikum pakub tuge kõigile lõuna piirkonna haiglatele COVID-19 tegelemiseks. Nii teevad kliinikumi töötajad kohtvisiite haiglate kohapealse võimekuse hindamiseks, samuti külastavad LÕMS haiglate esindajad kliinikumi, et eriolukorra töökorraldusega tutvuda ning vajalikke muudatusi enda haiglas teha.

Meditsiinistaabi ülesanne on üldkorralduslik regioonipõhine haigete voo juhtimine, haiglate nõustamine raviprotsesside osas ja juhtimisstruktuuride osas, ravistandardite välja töötamine ja nende rakendamise koordineerimine. Lisaks intensiivravi ja mehhaanilise ventilatsiooni kandidaatide selekteerimise põhimõtete väljatöötamine ning kogu regiooni andmete kokku kogumine. Ülevaate omamine piirkonna ravivõimekusest võimaldab meil operatiivselt reageerida ning vajadusel haigeid ümber suunata,“ sõnas Seer.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Aprill 2020

17. aprillil lõpetasid Tartu Ülikooli Kliinikumis esimesed infektsioonivolinikud e-kursuse, mille eesmärk on pakkuda teadmisi ja oskusi hooldekodude töötajatele, et ennetada COVID-19 puhangut eakatel klientidel.

„Tartu Ülikooli Kliinikum on valmis panustama COVID-19 puhangute ennetamisesse intensiivse infektsioonivolinike, hooldekodu õdede ning hooldekodusid teenindavate kodu- ja pereõdede koolitamise kaudu,“ kinnitas Lõuna meditsiinistaabi juht Marek Seer.

Koolitus toimub e-õppe vormis Moodle keskkonna toel, esmalt tuleb koolitusel osalejatel iseseisvalt läbi töötada teemakohased juhendid, õppematerjalid ja -videod, täita tagasiside küsimustik ning läbida praktiline õpe. Koolitusel käsitletavateks teemadeks on üldised juhised hooldekodus, kätehügieen, isikukaitsevahendite kasutamine, ruumide puhastus ja juhised COVID-19 tingimustes.

E-õpe oli esialgu mõeldud Lõuna meditsiinistaapi kuuluvatele haiglatele ning nende teeninduspiirkondadele, ent samadel põhimõtetel koolituse ettevalmistamisega alustati ka mujal Eestis. „Olgugi, et Eestis on COVID-19 levimus regionaalselt erinev, kuuluvad kogu Eesti eakad elanikud COVID-19 riskirühma, mistõttu on ennetustegevus parim võimalik lahendus hoida ära olukorra eskaleerumine,“ selgitab Marek Seer. Ta lisab, et kliinikumiga on teinud koostööd nii sotsiaalministeerium, sotsiaalkindlustusamet kui päästeamet – ühise eesmärgi nimel, et infektsioonivolinikud leiaksid kiire rakenduse COVID-19 ennetamiseks hooldekodudes.

Paralleelselt esimese e-kursuse lõppemisega jõudis lõpule ka Tartu Ülikooli Kliinikumi tegevus Tabivere hooldekodus, mis annab kliinikumile kindluse jagada kogemust üle Eesti. Koostöös omavalitsusega Tabiveres infektsioonitegevusi korraldanud Tiina Teder hindas hooldekodu eriprojekti õnnestunuks ning äärmiselt vajalikuks ka edaspidiste võimalike haiguspuhangute ärahoidmiseks. „Kliinikum võttis erakorralise projekti ette seetõttu, et hooldekodus oli COVID-19 puhang. Kuna sealsed patsiendid kuuluvad ravitöö mõttes kliinikumi teeninduspiirkonda, oli oluline ennetada haiguse edasist levikut,“ räägib Tiina Teder. Võtmetähtsusega oli nakatunud ja mittenakatunud elanike eraldamine, mis võimaldas infektsioonikolde lokaliseerimist. „Kliinikumi personal tegi hooldekeskuses paralleelselt nii ümberkorraldusi infektsiooninõuetest lähtuvalt kui ka õpetas omavalitsuse poolt hooldekodusse tööle võetud personali. Lisaks teeb kliinikumi õenduspersonal ka valvetööd, mille läbi on tagatud hooldekodule meditsiiniline järelvalve,“ kirjeldas Teder.

„Kliinikumi töötajate missioonitunne on kiiduväärt ning kuna Tabivere koostöö kogemus oli julgustav, usun, et kliinikumis koolitatud infektsioonivolinikest tõuseb tulu nii omavalitsusele kui ka meditsiinisüsteemile,“ tunnustas Lõuna meditsiinistaabi juht Marek Seer.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 Märts 2020

Tartu linn peab meeles Tartus elutöö teinud väärikaid ja tunnustatud tartlasi ning Tartule suurte saavutustega au ja kuulsust toonud linlasi. Tartu Tähe teenetemärk antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest ning sel aastal on teenetemärgi laureaatideks kirurgiakliiniku lastekirurgia eriala vanemarst-õppejõud Karin Varik ning kogu elu kliinikumi töötanud, endine anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõde Meeli Solnik.

Aukodaniku nimetused koos sellega kaasneva Tartu Suurtähega ja Tartu Tähed anti üle 22. veebruaril Eesti Vabariigi 102. aastapäevale pühendatud aktusel.

Dr Karin Varik on töötanud lastekirurgina aastast 1977, enne seda õena lastekirurgia osakonnas. Oma üle 40-aastase tööstaaži vältel on ta kõige enam tegelenud lasteuroloogia ja neonataalkirurgiaga. Aastat 1977 on dr Varik töötanud ka Tartu Ülikoolis ning tema käe all on omandanud lastekirurgia teadmisi põlvkonnajagu noori arste ja kirurge. Dr Karin Varik on korraldanud mitmeid rahvusvahelisi erialaseid konverentse, osalenud mitmetes heategevusprojektides ning oli üks Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi asutajatest.

Kommentaar
Dr Karin Varik: Tänan tunnustuse eest. Tunnustus on tulnud tänu koostööle kolleegidega, eriti vastsündinute kirurgia erialal. Tänapäeval diagnoositakse beebidel enamus kirurgilist ravi vajav patoloogia juba antenataalperioodis. Seetõttu tänan kolleege naistekliinikust ja radioloogiakliinikust. Erilised tänusõnad tahan öelda kolleegidele vastsündinute intensiivravi osakonnast ja operatsioonitoast. Ühtlasi tänan oma õpetajaid. Kõigile noorematele kolleegidele soovin samuti head koostöötahet ja nagu kohane ülikooli kliinikumi igapäevatööle – akadeemilisust.

Meeli Solnik on kauaaegne anestesioloogia ja intensiivravi kliinikumi ülemõde, kes alustas tööd õena Tartu Maarjamõisa haiglas 1972. aastal. 1981. aastal asus ta reanimatsiooni osakonna vanemõeks ning 2005. aastast kuni tänaseni oli ta Tartu Ülikooli Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõde.

Nende aastakümnete jooksul on õendustöö tema otsesel juhtimisel teinud imetlusväärse kvalitatiivse hüppe. Erakorralise meditsiini, anesteesia ja intensiivravi alal on selgelt näha, kuidas kunagisest halastajaõest on saanud kõrgelt haritud, professionaalne tervishoiutöötaja, kes lisaks hoolitsusele ja soojale suhtumisele suudab iseseisvalt leida lahendusi ka kõige kriitilisemate haigusseisundite korral.

Meeli Solnik on andnud loendamatutele kolleegidele rõõmu, juhiseid, tööalast entusiasmi ja õpetussõnu. Kõik praegused ja endised kolleegid toovad välja Meeli nõudlikkuse, järjepidevuse, hoolivuse ja armastuse oma töö vastu. Meeli on olnud parim eeskuju noortele kolleegidele.

Kommentaar
Meeli Solnik: Minu pikk tööelu on pakkunud nii rõõmsaid kui ka vaeva nõudvaid hetki. Tänan südamest kõiki kolleege, kes on olnud minu kõrval nende aastate jooksul.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 02 Märts 2020

10.–12. veebruaril viidi Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus läbi kogu keha kiiritusravi ägedat leukeemiat põdeval lapsel, mis on esmakordne sündmus terves Eestis.

Dr Lenne-Triin Kõrgvee sõnul on lapseea vähi elulemus viimase poole sajandi jooksul oluliselt tõusnud ning tänapäeval on 5 aastat peale esmast vähidiagnoosi Euroopas elus 7–8 last kümnest. „Meie eesmärgiks on pakkuda ka Eesti lastele parimat teadaolevat võimalust saada haigusest vabaks, selleks võtame kasutusele järjest uusi ravivõimalusi. Nii toimus esimene kogu keha kiiritusravi vereloome tüvirakkude siirdamise eelse ravikompleksi osana, mis pakub parema võimaluse saada haigusest vabaks retsidiveerunud leukeemiaga lastele,“ selgitas kliinikumi hematoloog Lenne-Triin Kõrgvee.

Kogu keha kiiritusravi (ingl total body irradiation ehk TBI) on väliskiiritusravi vorm, mis on peamiselt kasutust leidnud pahaloomuliste hematoloogiliste kasvajate ravikompleksi osana luuüdi tüvirakkude siirdamise eelselt. Koosmõjus keemiaraviga peaks tervele kehale rakendatava kiiritusravi toimel hävinema nii vähirakud kui kogu allesjäänud vereloome vahetult enne uute vereloome tüvirakkude siirdamist. Kiiritusravi tulemusena tekib lapse-ea ägeda retsidiivse leukeemia ravis harvem haiguse retsidiive ja siirdatu äratõukereaktsioone, mis kokkuvõttes viib paremale haigete elulemusele.

Uudne ravimeetod oli põhjalikku planeerimist nõudev, nüanssiderikas ning läbiviimiselt keerukas raviprotseduur kasutades kaasaegset aparatuuri ja tehnoloogiat ning eeldades head koostööd. „Suur tänu kogu meeskonnale, kelleks olid arstid, õed, meditsiinifüüsikud, radioloogiatehnikud, anesteesia meeskond, hoolduspersonal jt ning muidugi vaprale patsiendile ja ta perele, kes kõik aitasid kaasa ravi õnnestumisele!“ rõhutas kliinikumi onkoloog Hannes Jürgens.

Esimese innovaatilise protseduuri juures viibis ka kiiritusravi füüsik dr Martin Polednik Mannheimi Ülikoolihaiglast Saksamaalt, kes koos oma meeskonnaga on välja arendanud uudse kogu keha kiiritusravi tehnika. Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht Andres Kotsar tunneb heameelt rahvusvahelise koostöö ja uudsete ravimeetodite rakendamise üle. „Aastal 2015 pälvis kliinikum ainsana Eestis rahvusvahelise OECI akrediteeringu kui kvaliteedimärgi, mille eesmärk on kindlustada vähihaigetele parimal teadmiste ja praktika tasemel diagnoosimine ja ravi. Tänan patsienti ja tema lähedasi usalduse eest ning kõiki kliinikumi töötajaid, kes andsid oma panuse sellel esmakordsel ja suurt meeskonnatööd nõudval raviprotseduuril,“ lausus ravijuht dr Kotsar.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 Märts 2020

31. jaanuaril kogunenud Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu peab struktuurireformiga jätkamist ülikoolihaigla kui Eesti meditsiini eestvedaja arengu seisukohalt strateegiliseks. Selleks moodustas nõukogu struktuuri- ja juhtimisreformi töörühma.

Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu esimehe Urmas Klaasi sõnul on järgmine samm kümneliikmelise töörühma moodustamine. „Töörühmas on esindatud pädevustena ravi-, teadus- ja õppetöö, interdistsiplinaarne terviklik patsiendikeskne raviprotsess, suurettevõtte juhtimise, arendamise, muutmise ja tasakaalustamise kogemus, Põhjamaade ülikoolihaiglate struktuuri ülesehitamise ja juhtimise kogemus ning tugev seos Tartu ülikooliga,“ sõnas nõukogu esimees Urmas Klaas.

Nõukogu otsusel hakkab töörühma juhtima kliinikumi nõukogu liige, Tartu ülikooli teadusprorektor dr Kristjan Vassil. Liikmetena osalevad töörühmas Tartu ülikooli kliinilise meditsiini instituudi juhataja professor Joel Starkopf, kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar, kliinikumi torakaalkirurg dr Tanel Laisaar, Eesti Arstide Liidu president dr Jaan Sütt, Lõuna-Eesti haigla juhatuse esimees dr Arvi Vask ning kliinikumi patsientide nõukoja esimees Donald Kiidjärv.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 Märts 2020

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

Märts 2020
2.–3. märts, Viljandi, Turu 8/10
4.–12. märts, Narva, Haigla 5
16.–19. märts, Ahtme, Ilmajaama 14
20.–25. märts, Rakvere, Lõuna-põik 1

Aprill 2020
6.–8. aprill, Võru, Räpina mnt 3
13.–14. aprill, Valga, Peetri 2
15.–17. aprill, Viljandi, Turu 8/10

Nahakasvajate mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtud kiirendavad inimeste õigeaegset jõudmist nahaarsti juurde naha pahaloomuliste kasvajate kahtlusel. Mobiilne kabinet on varustatud kaasaegse aparatuuriga nahakasvajate diagnoosimiseks, kus võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehelt. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Märts 2020
3. märts, Värska vallamaja juures
10. märts, Tõrva tervisekeskus, Tartu 1, Tõrva
17. märts, Võru spordihall, Räpina mnt 3
24. märts, Viljandi tervisekeskus, Turu8/10 turuplats, Viljandi
31. märts, Lõuna-Eesti Haigla, Meegomäe küla, Võrumaa

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi värskenduskuuri läbinud visuaalse keele loogiliseks jätkuks vajas kaasajastamist ka veebileht. Ent erinevalt visuaalsest keelest, mis säilitas äratuntavuse, sai veebileht täiesti uue hingamise. Uus koduleht www.kliinikum.ee on avalik alates 31. jaanuarist 2020, kuid nagu üleminekuperioodidel kombeks, jääb esialgu kättesaadavaks ka senine veebileht.

Olgugi, et uue veebilehe visuaalne muutus on suur, omab siinkohal suuremat tähtsust info edastamise mõtteviisi muutus – uus veebileht on struktureeritud ennekõike patsientide vajadustest lähtuvalt. Otsus (ja julgus) muuta senist ülesehitust põhineb eelnevalt läbi viidud analüüsidel. Kodulehe loomise algusjärgus viidi esmalt läbi intervjuud nende kliinikumi töötajatega, kes kasutavad kodulehte infoallikana oma igapäevatöös. Samuti viidi läbi ajurünnakud nende töötajate seas, kes puutuvad enim kokku klienditeeninduse valdkonnaga ning töötajatega, kes tegelevad patsientide poolt saadetud päringutega. Patsientidelt ja teistelt tervishoiutöötajatelt paluti omakorda tagasisidet läbi küsimustiku, et koguda võimalikult laiapõhjalist teavet, millised on erinevate kasutajate ootused kliinikumi veebilehele. Lisaks andsid hea võrdlusmomendi teised Euroopa ülikoolihaiglad ning igapäevase veebilehe liikluse aitas ära kaardistada Google Analytics.

Uue veebilehe keskmes on vastuvõtuaja broneerimine – info, mida patsiendid kodulehel kõige enam otsivad ja kasutavad. Uuendatud on ka rubriikide jaotus. Sarnaselt teistele ülikoolihaiglatele on info koondunud rubriikidesse patsiendile, haiglast ning kliinikud ja teenistused. Täiesti uute rubriikidena on lisandud info partneritele ning teadus- ja arendustöö. Alarubriikides on uuenenud nii sisu kui ülesehitus ning uue kodulehe kujundus võimaldab infot esitada senisest kompaktsemalt ja ülevaatlikumalt.

Paralleelselt eestikeelse veebilehega muutuvad avalikuks ka lühemad ja kontsentreeritumad inglis- ja venekeelsed uuendatud versioonid, aga ka kohustuslik vaegnägijaile mõeldud lugemisvõimalus.

Veebilehe uuenemine on protsess ning kui I etapiks võib nimetada kogu kliinikum.ee lehe uuendamist, siis II etapina seisab 2020. aastal ees ka kliinikute ja teenistuste (30 eraldiseisvat veebilehte) kodulehekülgede sarnane uuendusprotsess. Loodame siinkohal väga kliinikute ja teenistuste abile nii sisu kui vormi osas, et leida loodavas töörühmas parim lahendus kõikidele struktuuriüksustele.

Ettepanekute ja küsimuste korral pöörduge palun avalikkussuhete büroo poole See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Ühtlasi on väga oodatud ka kasutajate tagasiside.

Head uudistamist ning kasutamist!

Liina Raju, Jane Freimann, Helen Kaju
Avalikkussuhete büroo

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe allkirjastasid 23. jaanuaril koostöö raamlepingu, mille keskmes on vähiravi, traumaravi, harvikhaigused ning tervikliku patsiendi raviteekonna kujundamine. Sõlmitud lepingu raames soovitakse kokku leppida kõrgema etapi ravitegevuse ühtsed põhimõtted ja tegevused.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimehe Agris Peedu sõnul võidavad koostööst eelkõige patsiendid, aga kindlasti ka tervishoiuvaldkond tervikuna, sest hoogu saab juurde nii õppe- kui ka teadustöö. „Regionaalhaiglas ja Kliinikumis on Eesti ainukesed interdistsiplinaarsed vähiravi- ja traumakeskused, meie koostöö keskmes saab olema vähiravi ühine arendamine, traumaravi töö korraldamine üle-eestiliselt koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaiglate kui ka vajadusel üldhaiglatega, kokkulepped harvikhaiguste ravimisel ja patsiendi tervikliku raviteekonna kujundamine,“ ütles Agris Peedu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimees Priit Eelmäe hindab Eesti kahe suurima haigla koostööd kõrgelt. „Olgugi, et Kliinikumi ja Regionaalhaigla vahel on varem sõlmitud spetsiifilisi erialasid puudutavaid kokkuleppeid, annab täna allkirjad saanud koostööleping uue dimensiooni ravitöö, tervishoiualaste uuringute ja teadustöö, aga ka tervishoiuvaldkonna töötajate täiendõppe vallas. Kahel piirkondlikul haiglal on suur vastutus mitte ainult oma institutsioonides, vaid kogu riigi tervishoiumaastikul. Seetõttu on nii Eesti inimeste kui ka meditsiini käekäiku silmas pidades oluline leppida kokku haiglate ühtsed tegevused ja põhimõtted, mis omakorda loob võimalused suurendada patsiendikesksust mõlemas raviasutuses,“ ütles Priit Eelmäe.

Raamlepingu tegevustesse kaasatakse erinevaid partnereid, nii vähiravi kui ka traumaravi arendamine toimub koostöös Tallinna Lastehaigla, keskhaiglate kui ka vajadusel üldhaiglatega. Ühiste koostööpõhimõtete ja tegevuste kokkuleppimisel ja kõrgema etapi ravitegevuse ühtse arenduspoliitika kujundamise strateegia loomisel osalevad Tartu Ülikool, Haigekassa ja Sotsiaalministeerium.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tartu Ülikool teevad koostööd ka 2018. aastal allkirjastatud kolmepoolse koostöölepingu alusel, mille eesmärgiks on ühiste kliiniliste teadusuuringute läbiviimine, rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes osalemine ja koostöö tulemusena uute ravi- ja diagnostikavõimaluste ning eriarstiabi teaduspõhine arendamine.

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla on Eesti tipphaiglad, kus kokku töötab patsientide heaks üle 10 000 professionaali.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas välja riigihanke Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu ehitaja leidmiseks. Eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot.

Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk on loogiliseks jätkuks Tartu Ülikooli Kliinikumi 2008. aastal valminud esimesele ning 2015. aastal valminud teisele ehitusjärgule. „III ehitusjärjekord tähendab kahe uue korpuse ehitamist. M-korpus, millest saab uus lastehaigla, hakkab paiknema senise erakorralise meditsiini osakonna parkla asemel H-korpuse jätkuna,“ tutvustas Tartu Ülikooli Kliinikumi projektijuht Toomas Kivastik. Erakorralise meditsiini osakonna parkla rajatakse maa-alusena keldrikorrusele. M-korpus mahutab kuus maapealset ning kaks maa-alust korrust koos parklaga ning kogu uusehitise brutopinna suurus on ligikaudu 20 000 m2.

„Teine uus hoone on projekteeritud praeguse C-korpuse asemele ning uue ehitamiseks tuleb vana hoonetiib lammutada. Tulevasse C-korpusesse rajatakse uus operatsiooniplokk ja kõrvakliinik, samuti hakatakse seal tegelema naistekliiniku perekeskuse külastajate ning näo- lõualuudekirurgia eriala patsientidega,“ sõnas Kivastik. Uus C-korpus ehitakse nelja maapealse ning ühe maa-aluse korrusega ning kogu korpuse brutopind on ligikaudu 13 600 m2.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Eelmäe sõnul seati eesmärgiks projekteerida ligikaudu 33 000 m2 suurune III ehitusjärk ülikoolihaigla erisusi arvestades. „Lisaks sellele, et esmane eesmärk on tagada patsiendikeskne tervishoiuteenuse korraldus, on samavõrd oluline ka töötajate heaolu nende igapäevase töö tegemiseks. Samuti oli üheks lähteülesandeks pidada silmas kliinikute kui Tartu Ülikooli õppebaaside kaasajastamist. Ülikoolihaigla moodne taristu annab lisaväärtuse nii erialaseks arsti- kui ka teadustöö läbiviimiseks,“ ütles Eelmäe.

Maarjamõisa III ehitusjärgu projekteerijateks on SWECO Projekt AS ja Architecture Workshop Finland Oy. „Kliinikumil on olnud projekteerijatega rohkem kui kahe aasta jooksul väga hea ja tulemuslik koostöö, mille elluviimine peab nüüd jätkuma koostöös ehitajaga,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi tehnikateenistuse direktor Peep Pitsner. 

Meditsiinilinnaku III ehitusjärk on omakorda eelduseks planeeritavale IV ehitusjärgule, mis näeb ette uue hoone rajamist südamekliinikule. Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu valmimistähtaeg on aastal 2022 ning selle eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja muu sisustusega on ligikaudu 70 miljonit eurot, millest veerand kaetakse Euroopa Liidu struktuurifondide toetusega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

1. jaanuaril 2020 alustas Põlva haiglas tööd ämmaemanduskeskus, mille loomine tähendab ämmaemandate täiendõpet ning nende suuremat rolli ja vastutust lapseootel naise jälgimisel. Loodavas ämmaemanduskeskuses töötavad iseseisvate spetsialistidena ämmaemandad, kes toetavad naisi ja peresid enne rasedust, raseduse ajal, sünnitusel ja sünnitusjärgsel perioodil.

Ämmaemandad jälgivad rasedust, pakuvad raseduskriisi nõustamist ning korraldavad perekooli loenguid. Ämmaemanduskeskuses pakutakse ka sünnieelset päevastatsionaarset ravi rasedatele, kes vajavad uuringuid ja ravi, kuid ei pea jääma ööpäevaringselt haiglasse.

Sünnituse järgselt pakutakse ämmaemanduskeskuses teenuseid nii emale kui lapsele. Imetamisnõustamisel nõustab ja abistab ämmaemand lapse eest hoolitsemisel ja toitmisel. Kohapeal on võimalus ka last kaaluda ning nõu saab imetamisprobleemide korral. Ämmaemanduskeskus pakub kõigile sünnitanud naistele sünnitusjärgse koduvisiidi võimalust. Samuti oodatakse ämmaemanduskeskusesse sünnitusjärgsele vastuvõtule naisi 6–8 nädala möödumisel sünnitusest.

Lisaks raseduse ja sünnitusjärgse perioodiga seotud teenustele nõustatakse ämmaemanduskeskuses naistehaiguste ja sugulisel teel levivate haiguste valdkonnas, rasestumisvastaste vahendite kasutamise küsimustes ja seksuaalkasvatuse ja pereplaneerimise teemadel ning teostatakse emakakaelavähi sõeluuringuid. Kuni 26-aastaseid noori nõustatakse turvalises ja konfidentsiaalses keskkonnas seksuaalsuse ja tervisega seotud teemadel. Näiteks saavad noored nõu keha areng ja füsioloogia mõistmisega seotud teemadel, seksuaalsel teel levivate haiguste kohta ning seksuaalvägivalda puudutavat nõustamist.

Erakorralist abi pakutakse ämmaemanduskeskuses esmaspäevast reedeni kell 08.00−16.00, muul ajal tuleks pöörduda Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla või Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Ämmaemanduskeskuse infotelefon on 799 9129.

Loe edasi...

Lisatud: 30 Jaanuar 2020

15. jaanuaril avati Maarjamõisa parkimismaja. Parkimismaja, mis on eelduseks meditsiinilinnaku uue, III ehitusjärguga alustamiseks, valmis planeeritust varem.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Marek Seer peab oluliseks, et Maarjamõisa ümbruse parkimisvõimalused paraneksid. „Parkimismaja valmimist on pikalt oodatud ning loodame selgelt, et see leevendab ka siinse piirkonna parkimiskorraldust. Kliinikumi eesmärk parkimismaja ehitades oli ennekõike suurendada patsientide ja töötajate parkimisvõimalusi,“ selgitas Marek Seer.

Citypark Eesti tegevjuhi Arne Sõna sõnul alustati parkimismaja ehitusega maikuus ning protsess sujus üle ootuste hästi. „Tänan siinkohal ehitajat, Nordecon Betooni NOBE, kelle kvaliteetne ja efektiivne töö on andnud võimaluse avada parkimismaja planeeritud tähtajast varem. Parkimismaja on nüüd nii kliinikumi patsientide kui ka töötajate päralt ning tänan kõiki mõistva suhtumise eest ehituseaegsel perioodil,“ lausus Arne Sõna. Ta lisab, et tegemist on esimese parkimismajaga Eestis, mille on ehitanud parkimisoperaator. „Ühtlasi on Maarjamõisa parkimismaja esimene Eestis, kus tasuline parkimine on võimalik ööpäevaringselt, kuid majas ei ole ühtegi tõkkepuud – ei sisse- ega väljasõidul. Parkimine toimub sarnaselt avaliku ruumi põhimõttele ning põhineb parkijate aususel. Tõkkepuude puudumine annab nii patsientidele kui ka töötajatele olla vahetevahel elus ette tulevatest tehnilistest viperustest sõltumatu,“ lisas Sõna.

Maarjamõisa parkimismaja on viiekorruseline, ent katusel parkimise võimalus lisab veel ühe korruse. 12 000 m2 brutopinnaga parkimismajas on parkimiskohti 437 autole ning 20 mootorrattale. Üks tund parkimist maksab parkimismajas 1 euro. Parkimismaja ehitamine läks maksma üle 4 miljoni euro.

Uue parkimismaja valmimine on eelduseks Tartu Ülikooli Kliinikumi meditsiinilinnaku III ehitusjärguga alustamiseks. Järgmises ehitusjärgus rajatakse uued hooned lastekliinikule, kõrvakliinikule ja päevakirurgiakeskusele.  

Tartu Ülikooli Kliinikum ja Citypark Eesti OÜ sõlmisid 26. oktoobril 2018 kontsessioonilepingu N. Lunini 16 kinnistule hoonestusõiguse alusel parkimismaja ehitamiseks ja parkimisteenuse korraldamiseks.

Kliinikumi Leht