Lisatud: 27 Veebruar 2023

22. veebruaril anti Eesti Rahva Muuseumis üle Tartu linna aukodaniku ja Tartu Tähe aumärgid. Aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest ning Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest. Tartu Ülikooli Kliinikumist pälvis aukodaniku tiitli dr Tiina Stelmach, kes on oma elu ja töö pühendanud erivajadustega lastele, noorukitele ja nende peredele. Alates 2003. aastast on Tiina Stelmach pereteenuste juht Eesti Agrenska Fondis, mis pakub tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Dr Stelmach töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus laste ja noorukite arenduse ja taastusravi keskuses vanemarst-õppejõuna taastusravi ja füsiaatria erialal.

Tartu Tähe aumärgi pälvis Kliinikumi naistekliinikus ja lastekliinikus hingehoidjana ametis olev ning Kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees Naatan Haamer. Ta on oma tegevusega toetuseks nii patsientidele, lähedastele kui ka töötajatele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Veebruar 2023

15. veebruar oli ülemaailmselt pühendatud vähihaigetele lastele. Lapseea vähk on õnneks harva esinev haigus, mis kujuneb ligikaudu ühel lapsel 300st enne täiskasvanuikka jõudmist. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis keskmiselt 35 uut vähi juhtu aastas lastel vanuses 0–14 aastat ning 40 uut juhtu vanuses 15–24 aastat.

Vähiravi hüppeline areng

Kuigi vähidiagnoos lapsel on endiselt (ja põhjusega) hirmutav, siis on oluline teada, et suure osa kasvajadiagnoosiga lastest suudab kaasaegne meditsiin terveks ravida. Viimase poolsajandi jooksul on laste vähiravi teinud läbi murrangulise arengu – kui eelmise sajandi keskpaigas oli pahaloomulise kasvaja diagnoosiga lapse viie aasta elulemus kõigest 10–20%, siis tänaseks ületab antud näitaja 80% piiri. Ehk siis viis aastat peale esmasdiagnoosi on elus ligikaudu kaheksa vähki haigestunud last kümnest. Ravi tulemuste paranemise eeltingimus on uute raviviiside ja -kombinatsioonide kasutusele võtmine, aga lisaks eeltoodule ka toetava ravi võimaluste märkimisväärne paranemine.

Kaasaegne vähiravi

Kaasaegne vähiravi on enamasti multimodaalne, peaks käsitlema patsienti tervikuna ning hõlmama kogu vähipatsiendi raviteekonda. Multimodaalne tähendab, et terveks saamise eesmärgil kasutatakse mitme raviviisi kombinatsioone. Vähiravi võib sisaldada vähikirurgiat, mille eesmärk on pahaloomulise kasvaja kirurgiline eemaldamine võimalikult suures mahus; kiiritusravi, kus pahaloomuliste rakkude hävitamiseks kasutatakse ioniseerivat kiirgust; ning süsteemravi ehk medikamentoosne ravi, mille alla kuuluvad nii klassikaline keemiaravi kui ka hormoonravi, bioloogiline ravi, sihtmärkravi ja muu. Kaasaegse ravivõimalusena laste vähiravis tuleb eraldi välja tuua vereloome tüvirakkude siirdamist, mis on muutnud mõned varasemalt ravimatud haigused enamasti ravitavaks (nt äge kõrgriski leukeemia). Eestis on Tartu Ülikooli Kliinikum ainuke keskus, kus tehakse vereloome tüvirakkude siirdamisi kogu Eesti lastele.

Järjest olulisem suund on seni peamiselt tulemuspõhise meditsiini kujundamine väärtuspõhiseks patsiendikeskseks meditsiiniks. See tähendab, et ravi ei hinnata ainult arvuliste tulemuste alusel, vaid samaväärselt arvestatakse seda, kuidas laps end kogu ravi jooksul tunneb ja mida ta kogeb ehk milline on tema elukvaliteet. Ääretult tähtsal kohal on toetav ravi, mille eesmärk on muuta teostatav ravi vähem organismi kahjustavaks (näiteks kaitsta, neerusid, aju, luuüdi) ja ennetada kaugtüsistusi, aga samaväärselt muuta ka kogu raviperiood patisendi jaoks võimalikult hästi talutavaks nii füüsilises, emotsionaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Et ei oleks valu, iiveldust ning laps saaks võimaluste piires edasi tegeleda ealiste tegevustega – mängimisest koolis käimiseni.

Laste vähiravi erineb täiskasvanute omast

Täiskasvanute ja laste vähid on sageli bioloogiliselt erinevad ja seega ka ravis on palju erinevusi – alates ravi agressiivsusest kuni kasutatavate ravimiteni välja. Lapsed taluvad palju agressiivsemat ravi, mis on vast ka üks oluliselt paremate ravitulemuste eeltingimusi (Euroopas on täiskasvanute 5 aasta elulemus keskmiselt 54% ja lastel ligikaudu 80%).

Eestis ravitakse vähidiagnoosiga lapsi kahes rahvusvahelistele standarditele vastavas laste hematoloogia-onkoloogiakeskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliinikus ning Tallinna Lastehaiglas. Kliinikumis toimub laste vähiravi rahvusvaheliste koostööliste raviprotokollide alusel ehk siis raviskeem, mille alusel last ravitakse, on parim teadaolev rahvusvaheline ravistandard ja samas ka uuringuprotokoll valitud asjaolude teaduslikuks uurimiseks.

Soovime pakkuda oma patsientidele parimat võimalikku ravi, mis Eesti riigi väiksuse tõttu ei oleks võimalik ilma tiheda rahvusvaheline koostööta erinevate kompetentsikeskuste ja erialaorganisatsioonidega. Hetkel on meie peamised koostööpartnerid Rahvusvaheline lasteonkoloogia ühing ehk SIOP (https://siope.eu/), Põhjamaade lastehematoloogia ja -onkoloogia ühing ehk NOPHO (https://www.nopho.net), ERN PedCan (https://paedcan.ern-net.eu/) jne. Rahvusvaheline suhtlus parima võimaliku diagnoosi ja ravi otsustamiseks kuulub lasteonkoloogi igapäevase töö hulka.

Samaväärselt olulisel kohal on tihe koostöö patsientide esindusorganisatsioonidega, Eestis Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, kelle toel on võimalik rahastada ka seda ravi, mida Tervisekassa ei kompenseeri. Laste teekonda teevad rõõmsamaks MTÜ Vaprusehelmeste helmed ning kliinikumi Lastefondi ja Minu Unistuste Päeva vabatahtlikud, täites raskelt haigete laste suuri unistusi. Igapäevaselt on osakonnas tööl lapse heaolu spetsialist, kes loov- ja tegevusteraapia abil tegeleb laste haiglapäevade sisustamisega ning paralleelselt pakub psühholoogilist tuge nii lastele kui lähedastele.

Vähi esinemissagedus on suurenenud

Paraku on tõepoolest tõsi ka see, et järjest paraneva elulemuse ja laienevate ravivõimaluste kõrvalt on vähi esinemissagedus lastel ülemaailmselt teadmata põhjustel aeglaselt suurenemas (0.5–0.6% aastas). Miks lapseeas vähi esinemissagedus tõuseb, sellele ei ole tänaseks ühest vastust. Üks osa põhjusest on diagnostika ja registrite kvaliteedi, see tähendab ka juhtude registreerimise paranemine, aga paraku näitavad aeglast esinemissageduse tõusu ka hea kvaliteediga vähiregistrid. Ei saa välistada palju kardetud keskkonnafaktorite rolli, samas ei ole võimalik veel välja tuua üheselt põhjuslikke välisfaktoreid.

Kõige enam esinev kasvaja lastel on endiselt äge lümfoblastne leukeemia, mida diagnoosime Eestis keskmiselt 8 juhtu aastas, järgnevad kesknärvisüsteemi kasvajad ja lümfoomid. Sealjuures erinevad kasvajate esinemissagedus ja alatüüp vanusegrupiti. Vanuses 0–14 esineb enim ägedaid leukeemiaid, millele järgnevad kesknärvisüsteemi kasvajad ning lümfoomid. Vanuses 15–19 eluaastat diagnoositakse enim lümfoome, kesknärvisüsteemi kasvajaid, epiteliaalseid tuumoreid ja melanoomi.

Miks just minu laps?

Loe edasi...

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

6. jaanuaril 2023 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi põlve liigeskõhre defekti ravi, kasutades selleks innovaatilist bioresorbeeruvat implantaati. Tegemist oli maailmas esimese operatsiooniga, kus liigespinna terviklikkus taastatakse sel moel.

Patsient, kes uudse implantaadiga operatsiooni vajas, oli noor täiskasvanu, kellel oli suur osa ühe põlve liigespinnast irdunud. „Eakamal patsiendil saaks antud defekti suurust arvestades hea ravitulemuse endoproteesimise abil, aga niivõrd noorel ja aktiivsel inimesel on oluline taastada liigespinna defekt koetehnoloogia abil oma kudede baasil. Patsient oli varasemalt teinud kõrgel tasemel sporti, aga viimastel kuudel häiris põlvevalu ja turse ka juba igapäevaelu tegevusi. Nüüd, operatsiooni järgselt ja eduka ravi korral saab patsient pöörduda tagasi aktiivse elu juurde,“ tutvustas uudset meetodit üks operatsiooni läbiviijatest, dr Kaspar Tootsi kliinikumi ortopeediakliinikust. Ta lisas, et operatsioon viidi läbi üldanesteesias ning see kestis kaks tundi, mille käigus teostati esimene etapp artroskoopiliselt ning teine, implantaadi sisestamine miniartrotoomia ehk lahtise lõikuse meetodil.

Operatsiooni läbiviimisele eelnes pooleteise aasta pikkune rahvusvaheline teadusuuringu planeerimine, kus lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile osalevad ka erinevad Soome ja Rootsi haiglad. „Uuringu koordinaatoriks on dr Teemu Paatela Soomest ning Eesti uuringugruppi juhib dr Kaspar Tootsi Tartu Ülikooli Kliinikumist. Kuna tegemist oli esimese omataolise operatsiooniga, viibis selle juures assistendina ka dr Teemu Paatela. Operatsioonimeeskonda kuulus lisaks dr Kaspar Tootsile ka dr Reedik Pääsuke ning teadusuuringusse annavad lisaks dr Tootsile ja dr Pääsukesele oma panuse mitmed teisedki ortopeediakliiniku töötajad – dr Egon Puuorg, õde Anneli Truupõld ja füsioterapeut Gregor Pruunsild,“ kirjeldas üks uuringu läbiviijatest ja 1. kliinilise valdkonna juht professor Aare Märtson. 

Liigeskõhre taastamiseks kasutati esmakordselt teadusuuringu raames loodud COPLA® implantaati, mis on välja töötatud Soome teadlaste poolt ning näidanud prekliinilistes uuringutes väga häid tulemusi. „COPLA® on olemuselt poorne 3D-tugimaatriks (scaffold), mille täidavad inimese enda rakud, parandades sel moel defekti. Implantaat ise resorbeerub ehk asendub patsiendi enda kudedega 2–3 aasta jooksul täielikult. Üks implantaadi kiht on ca 1–2 mm paksune ning tuleb vastavalt kõhre defekti kujule operatsiooni käigus sobivaks lõigata. Vajadusel kasutatakse mitut implantaadi kihti. Näites kõnealusel esimesel patsiendil oli tegemist suure ja sügava defektiga, mille tõttu läks vaja koguni üheksa kihti,“ rääkis dr Tootsi. Ta lisas, et COPLA® eeliseks on koormuspiirangu puudumine, mistõttu on kohe operatsioonijärgselt võimalik täisraskusega jalale toetuda.

Uudse ravimeetodi ja implantaadi ohutuse ja ravitoime hindamiseks kaasatakse rahvusvahelise teadusuuringu raames kuni kakskümmend patsienti, keda jälgitakse kahe aasta jooksul. „Peamisteks näitajateks, mille põhjal patsiendid valitakse, on üksik fokaalne kõhredefekt (1–4 cm2) ja süsteemsete liigeshaiguste puudumine. Pärast edukat teadusuuringu lõppu oleks COPLA oluline täiendus meie raviarsenalis,“ lausus dr Tootsi.

Professor Aare Märtson kinnitas, et kliinikumi ortopeediakliiniku ravimeeskonnal on väga hea meel võimaluse üle osaleda ülikoolihaiglana täiesti uue ravimeetodi esmakasutamisel ning väljatöötamisel ja pakkuda Eesti inimestele kõige uuemaid teadusuuringutel põhinevaid ravivõimalusi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse arstide sõnul on ülemiste hingamisteede viiruste levik laialdane ning oodata on haigestumise jätkumist kõikides vanuserühmades. „Kui gripiviiruse peamise levitajad on koolilapsed, siis haiguse tüsistustest on eelkõige ohustatud alla kaheaastased lapsed ning vanemaealised inimesed. Grippi haigestumine on jätkuvalt suur ja hetkel domineerib Eestis A-gripi alatüüp H3. See alatüüp põhjustab ka raskemat gripi kulgu,“ selgitas kliinikumi vanemarst-õppejõud Piret Mitt. Ta lisas, et Terviseameti andmetel on enamik haiglaravi vajanutest Eestis olnud vanemaealised patsiendid ning kliinikumis on enamus gripiviiruse tõttu hospitaliseeritud patsientidest vaktsineerimata.

„Kui COVID-19 pandeemia aastatel sai gripivaktsineerimine ehk vähem tähelepanu, siis on hea meelde tuletada, et gripiviiruse vastast kaitset tuleb uuendada igal aastal. Esmalt seetõttu, et aja jooksul väheneb immuniseerimisest tulenev kaitse. Teiseks muudetakse gripivaktsiini koostist igal aastal nii, et need kaitseksid just nende viirusetüvede eest, mis prognooside kohaselt on kõige levinumad eelseisval gripihooajal ,“ rääkis dr Mitt.

Dr Mitti sõnul on alanud 2023. aasta toonud endaga kaasa ka uue nakkavama koronaviiruse tüve XBB.1.5. „Kuigi Eestis seda tüve veel leitud ei ole, on see jõudnud juba paljudesse Euroopa riikidesse. Uuemad uuringud on näidanud, et senised omikron-spetsiifilised vaktsiinid toimivad ka selle tüve vastu,“ sõnas dr Mitt. Ta rõhutas, et vaktsineerimine toetab immuunsüsteemi: „Isegi kui vaktsiin ei hoia nakatumist gripi ja -koronaviirusega täielikult ära, vähendab see tüsistuste teket, haiglaravi vajadust ja suremust. Selleks, et kaitsta ennast ja oma lähedasi, ei ole veel hilja vaktsineerida, kuna hooaeg jätkuvalt kestab.“

Kliinikumi vaktsineerimispunktid asuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones, L. Puusepa 8, J-korpus ning on avatud esmaspäevast reedeni kell 11–13 ja Kvartali keskuse vastuvõtukabinetis, Riia 2, I korrusel raamatupoe kõrval, oodates soovijaid õhtuti esmaspäevast reedeni kell 16–18 ja laupäeval kell 12–14.

Gripi ja COVID-19 vaktsiini võib vajadusel manustada samal päeval erinevasse õlavarde. Koos manustamisel võib esineda veidi rohkem süstekoha valulikkust, pea- ja lihasvalu ning väsimust. Tasuta vaktsineerimisalast nõu saab küsida esmaspäevast reedeni kell 16.00–18.00 telefonil 731 7200.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas välja  ideekonkursi kunstiteose tellimiseks seoses L. Puusepa 8 hoone rekonstrueerimisega. Ideekonkursi võitjalt tellitakse teos summas kuni 110 000 eurot.

„Ideekonkursi eesmärk on rikastada kliinikumi rekonstrueeritavat L. Puusepa 8 maja A-korpust ainulaadse kunstiteosega. Kunstiteos pannakse avalikult ja püsivalt välja L. Puusepa 8 hoone klaasfassaadil või siseõue alale klaasfassaadi läheduses,“ tutvustas kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik.

Ideekonkursil on oodatud osalema ja kavandeid esitama iseseisvana füüsilised ja juriidilised isikud või füüsilistest või juriidilistest isikustest moodustatud ühisosalejad. Kuni 110 000 eurot maksva kunstiteose sobivust hindab žürii, kuhu kuuluvad sisearhitekt Maarja Varkki AW2 Architects OY Eesti filiaalist, Kai Lobjakas  Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust, Peeter Talvistu Eesti Kunstnike Liidust ja Jaanus Kivaste Eesti Kunstnike Liidust ning kliinikumi esindajana žürii esimees Toomas Kivastik.

Ideekonkursil osalemiseks palutakse esitada osalemisdokumendid ja kavand hiljemalt 10. aprilliks 2023 kell 11:00ks. Ideekonkursi kirjeldus, nõuded ja muu info on leitav riigihangete registris (viitenumber: 259262). Kliinikum korraldab objektiga tutvumisürituse veebruaris 2023, mille täpsest toimumisajast teavitab samuti riigihangete registri vahendusel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

20. detsembrist kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosseisu riigi esindajana Kaspar Kokk, kelle tervise- ja tööminister Peep Petersoni nimetas Jaan Tootsi asemele.

Kaspar Kokk on lõpetanud 2001. aastal Miina Härma Gümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aastatel 2006–2011 kuulus Kaspar Kokk Eesti murdmaasuusatamise rahvuskoondisesse, osaledes kahel korral olümpiamängudel ja neljal korral maailmameistrivõistlustel.

Peale sportlaskarjääri lõppu on Kaspar Kokk tegutsenud ettevõtluses, poliitikas ja ühiskondlikus tegevuses. Ta on muuhulgas kuulunud Eesti Suusaliidu juhatusse, SA Pärnu Haigla nõukogusse ja RMK nõukogusse. Kokk on Isamaa erakonna juhatuse liige ja Tartu piirkonna esimees. 2022 sügisel valiti ta Tartu linnavolikogu esimeheks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas 21. detsembril välja rakenduskõrgharidust omandavate õppurite stipendiumid, et toetada tulevaste kolleegide õpinguid ning motiveerida neid pärast lõpetamist jätkama tööd just kliinikumis.

„Talvisel stipendiumikonkursil on oodatud kandideerima sisehaiguste profiiliga osakondade abiõed ja abiradioloogiatehnikud, kes töötavad kliinikumis ning õpivad samal ajal tervishoiu kõrgkoolides õe või radioloogiatehniku õppekaval kolmandal või neljandal kursusel,“ tutvustas kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Ta lisas, et ühest küljest stipendium väärtustab ja toetab õpinguid, teisalt annab lõpetajale kindlustunde tulevase töökoha osas südamelähedasel erialal.

Stipendiumi suuruseks on 300 eurot igas kalendrikuus ning selle määramisel on otsustuspädevus kliinikumi ülemõdede nõukogul, kes koostab taotlejatest paremusjärjestuse, võttes arvesse õppekava täitmist, motiveeritust end valitud erialal teostada ning valmisolekut pärast lõpetamist töötada kliinikumis. Stipendiumide taotlemise tähtaeg on 11. jaanuar 2023.

Stipendiumi statuut on leitav kliinikumi kodulehel. Kandideerimiseks palume esitada avaldus stipendiumi saamiseks, motivatsioonikiri ja kõrgkooli tõend aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

1. jaanuarist 2023 jätkab südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projekti rahastamist Tervisekassa innovatsioonifond, eesmärgiga parandada südamehaigete taastusravi kättesaadavust ja suurendada taastusravi patsientide osakaalu. Ühtlasi on eesmärgiks viia läbi kaugteenusmudeli mõju hindav teadusuuring ning koguda vajalikku sisendit riikliku rahastusmudeli loomise jaoks.

Südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt juhtivaks surmapõhjuseks nii Eestis kui mujal maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmanni sõnul on oluline, et teenust vajavad südamehaiged jõuaksid taastusravile: „Südamehaigete taastusravi vähendab nii südamehaigustesse suremust, korduvat hospitaliseerimist, parandab patsiendi funktsionaalset võimekust ja elukvaliteeti ning on ühtlasi ka kulutõhus.“ Sellest hoolimata on aga nii Eestis kui Euroopas nende taastusravi saavate südamehaigete patsientide osakaal madal. „COVID-19 pandeemia ajal halvenes paljude ambulatoorsete tervishoiuteenuste, sealhulgas ambulatoorse taastusravi, kättesaadavus veelgi. Lahenduste leidmiseks hakati kliinikumis südamehaigete taastusravi osutama kaugteenusena, kombineerides seda kaugmonitooringu läbiviimiseks Polar ja Google rakendusega,“ selgitas projekti tagamaid dr Lukmann.

2021. aastal läbis loodud kaugteenuse mudeli projekt edukalt ka Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondi innovatsioonitaotluste vooru, mis tagas projektile rahastuse 2022. aasta lõpuni. „Meie projekti eesmärk oli luua terviklik südamehaigete taastusravi mudel selleks, et parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist ja teenuse kättesaadavust. Aasta jooksul oleme kaasanud projekti ligi 70 patsienti, kellel ei oleks olnud kontaktteenuse raames võimalust osaleda taastusravi programmis. Patsientide tagasiside sellisele kombineeritud mudelile on olnud väga positiivne, mistõttu oleme oma projektimeeskonnaga veendunud projekti jätkamise vajalikkuses,“ rääkis kliinikumi projekti koordinaator Gertu Sõerunurk.

Projekti jätkamiseks esitati taotlus Tervisekassa innovatsioonikonkursile, mille tulemusel otsustati kaugteenusmudeli projekti rahastada. „Otsustasime projekti innovatsioonifondist toetada, kuna see võimaldab potentsiaalselt suuremal hulgal patsientidest jõuda järjepideva taastusravini. Teame, et taastusravile jõudmine on paljude seisundite puhul probleemiks, seda nii vähese suunamise kui ka patsiendi poolsete takistuste tõttu. Ühtlasi väheneb inimeste omaosalus, mis on seotud transpordi ja töölt eemal viibimisega. Kui kaugteenuse mudeli mõju hinnatakse uuringu raames efektiivseks ja kulutõhusaks, on seda võimalik laiendada üle-eestiliselt, ühtlasi annab projekt sisendi kõige sobilikuma rahastusmudeli väljatöötamiseks,“ rääkis Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projektis lähtutakse tõenduspõhisest taastusraviprogrammist. Kaugmonitooringu ning -nõustamise läbiviimiseks on kaasatud kaasaegsed tehnoloogilised vahendid – raviteekonna digitaalne platvorm Buddy Healthcare, Polar rakendus – ning patsiendi teekonda jälgiv ning koordineeriv õde-juhtumikorraldaja. Patsiendi jaoks tähendab kaugteenus kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest 8–12 nädala jooksul. Projekti ravimeeskonda kuuluvad taastusarst, füsioterapeut, psühholoog, toitumisspetsialist ning õde-juhtumikorraldaja, kes võtab ambulatoorsele taastusravile suunatud südamehaigete patsientidega ühendust 1–2 nädala jooksul pärast haiglast väljakirjutamist. Programmi kaasatakse patsiendid, kelle seisund taastusarsti hinnangul on sobilik ning patsient on nõus programmis osalema.

„Usume, et projekt toob kaasa patsientide parema taastusravil püsimise ning parandab üleüldiselt teenuse kättesaadavust. Sama mudel on võimalik tulevikus kasutusele võtta ka teiste kroonilisi haigusi põdevate ning pidevalt ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul. Ühtlasi on projekt hea näide mitme eriala koostööst – kui taastusravialane sisend tuli meie kliinikust, suuresti tänu dr Maie Ojamaale ja füsioterapeut Livian Laaneotsale, siis vähemolulised ei ole ka kolleegid südamekliinikust, vastuvõtte läbi viiv ja patsiente jälgiv õde-juhtumiskorraldaja ning  lahenduse tehniline teostus,“ lisas dr Lukmann.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

30. novembril tutvusid Tartu Ülikooli Kliinikumiga NATO liitlasvägede esindajad, kes viibisid Tartus rahvusvahelisel sõjameditsiini teemalisel konverentsil. Kohtumise alustuseks tutvustas kliinikumi tegevust juhatuse esimees Priit Perens, millele järgnes arutelu muutunud julgeolekuolukorrast just meditsiinilistest aspektidest.

Järgmiseks tutvusid väliskülalised kliinikumi EMO ja intensiivraviosakondadega.

Täname liitlasvägede esindajaid põneva kohtumise eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja L. Puusepa tänava poolse sissepääsu juurde rajati Omniva pakiautomaat. Pakiautomaati saavad nii kliinikumi töötajad kui ka pikemalt kliinikumis viibivad patsiendid tellida pakke, valides Omniva kodulehel sihtkohaks „Tartu Ülikooli Kliinikumi pakiautomaat“.

Pakiautomaati tühjendatakse iga päev kell 8.00 (välja arvatud pühapäev).

Lisatud: 24 November 2022

4. novembril 2022 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi innovaatiline protseduur, millega raviti esimest korda patsiendi südame rütmihäiret südamevälise kateeterablatsiooniga.

Kliinikumi südamekliiniku rütmihäirete osakonnas kokku seitse tundi kestnud protseduur tehti noorele alla 30aastasele patsiendile, kellel esinesid kestvad ventrikulaarsed ravimitele allumatud rütmihäired. Rütmihäirete põhjustajaks on haruldane geenimutatsioon, mis põhjustab südamelihase laienemise ja sidekoestumise. „See omakorda võimaldab eluohtlike rütmihäirete teket. Antud patsiendil tekkis ventrikulaarse tahhükardia nn „torm“ – igapäevaselt korduvad ja sagedased ravile allumatud rütmihäired, mistõttu vajas patsient pidevat jälgimist ja ravi kardiointensiivravi osakonnas,“ selgitas protseduuri läbiviija, dr Priit Pauklin südamekliinikust. Ta lisas, et rütmihäirete tekkes osalevate piirkondade tuvastamiseks ja käsitlemiseks kasutatakse 3D-kaardistamist. Patsiendil kaardistati süda nii sisepinnalt kui ka südamepauna paigaldatud kateetrite abil südame epikardiaalselt ehk südamepauna poolt.

„Südame rütmihäirete kateeterablatsioon on väga tehniline ja üks kiiremini arenevaid suundi südamehaiguste valdkonnas, võimaldades ravida efektiivselt järjest keerulisemaid rütmihäireid. Kateeterablatsioon on tänapäevases ravikäsitluses mitmete rütmihäirete korral esmavaliku ravimeetodiks,“ tutvustas rütmihäirete osakonna juht dr Rain Paju. Enamasti tehakse südame rütmihäirete raviks kasutatavat kateeterablatsiooni südamesiseselt, liikudes südamesse mööda reieveeni või reiearterit.

„Harvadel juhtudel, nagu ka antud patsiendi puhul, ei võimalda ainult südamesisene lähenemine siiski edukalt rütmihäireid kõrvaldada, kui neid põhjustavad või alalhoidvad piirkonnad asuvad südamelihase keskmistes või välimistes osades ja protseduuri käigus tekitatav ablatsioonilesioon ei ulatu rütmihäire kolleteni. Sel juhul on vajalik südameseina mõjutamine raviva raadiosagedusliku energiaga ka epikardiaalselt ehk sisestades kateetrid rinnakualuselt otse südame pauna. Selline lähenemine on seotud kõrgemate riskidega, kuna südamelihase peal kulgevad ka südant varustavad pärgarterid ja südamepauna läheduses on olulised närvid. Protseduuri läbi viiv meeskond jälgib, et nendes kriitilistes piirkondades ablatsioonil tekitatav kuumus ei põhjustaks pärgarterite või närvide kahjustust ning minimeeritud oleksid muud ohud. Sellele patsiendile tagas edukuse rütmihäiret põhjustava südame osa ablatsioon nii südame seest kui ka väljast,“ kirjeldas dr Pauklin.

Protseduuri käigus kasutati ka esmakordselt Eestis südamepaunal kulgevate närvide kaitseks balloontehnikat, millega nihutati närvid ablatsiooni vajavast piirkonnast eemale. „Kokkuvõtvalt oli tegemist väga komplitseeritud rütmihäirega, mis vajas väga head suure ravimeeskonna koostööd. Protseduur viidi läbi üldanesteesias, mistõttu kohal oli anesteesiabrigaad, kes hoidis patsiendi seisundi stabiilsena ka korduvate rütmihäirete tekke ajal. Lisaks olid kõrgendatud valmisolekus kardiokirurgid ja EKMO meeskond, kes oleks vajadusel taganud patsiendile kunstliku vereringe ja hapnikuga varustatuse,“ rääkis dr Rain Paju.

Innovaatilise protseduuri ravimeeskonda kuulusid protseduuri läbi viinud dr Priit Pauklin, proktor dr Ole Rossvoll Norrast, rütmihäirete osakonna juhataja dr Rain Paju. Südame pärgarterite visualiseerimisel oli abis angiograafia osakonna juhataja dr Toomas Hermlin. Protseduuri oli toetamas elektrofüsioloogia tehnik Sandra Einstein Abbottist ja protseduuriõed Kadi Oras, Keiu Oras ja Kaire Karindi.

Südame rütmihäirete kateeterablatsioon on kaasaegne rütmihäirete ravimeetod ja hea edukuse korral on võimalik sõltuvalt rütmihäire olemusest patsient terveks ravida. Seetõttu võiks lisaks rütmihäirete tablettravile kaaluda ka kateeterablatsioonravi võimalusi. Protseduuri näidustused sõltuvad rütmihäire tüübist ja otsuse kateeterablatsioonravi vajaduse ja võimaluse üle teeb selleks väljaõppinud rütmihäiretega tegelev kardioloog.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum on Eestis ainulaadne ülikoolihaigla, pakkudes patsientidele tervishoiuteenuseid kõikidel erialadel kogu elukaare ulatuses. Kogukonna tervise- ja ravikeskusena pakub kliinikum ravi osana, sellele eelnevalt või järgselt mitmeid teenuseid, mille eesmärgiks on inimeste toetamine, terviseteadlikkuse tõstmine, aga ka praktiliste, toimetulekut parandavate, oskuste õpetamine. Õpetava haiglana saab kliinikum tagada ka tõenduspõhise informatsiooni kättesaadavuse ning olla patsientide jaoks esimene eelistus terviseteabe otsimisel.

Kliinikumi juhatuse liikme, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul pakutakse kliinikumi patsientidele alalist nõustamist nii suitsetamise, liikumise kui toitumise alal. „Need võimalused on vabalt kättesaadavad kõikidele patsientidele, lisaks oleme pilootosakondadega koostöös kaasanud konkreetseid, riskirühma kuuluvaid patsiente,“ selgitas Ilona Pastarus.

Tubakast loobumise nõustaja, kopsukliiniku õde Merike Viin, on liikunud patsientidele lähemale ning nõustab igal kolmapäeval L. Puusepa 8 hoone ruumis E108 algusajaga 14:30. „Nõustamisele on oodatud nii meie patsiendid kui töötajad, kes mistahes vormis tarbivad nikotiinitooteid, olgu selleks mokatubakas, sigaretid, sigarid, piip, e-sigaret. Oluline, et nõustamisele tulijad on ise huvitatud sõltuvusest loobuma. Ühtlasi on oodatud ka need patsiendid ja töötajad, kes töö ajal on nikotiinivabad, kuid kodustes tingimustes siiski tubakatoodete tarbijad,“ tutvustas õenduse ja patsiendikogemuse juht. Tubakast loobumise nõustamised on osalejatele tasuta. Niisamuti tagab kliinikum patsientidele ravil viibimise ajal tasuta nikotiinist loobumise vahendid.

Sarnaselt tubakast loobumise nõustamisele hakkavad toitumise ja liikumise alast nõu L. Puusepa 8 hoones jagama ka õde Jane Maastik ning füsioterapeut Livian Laaneots.

Kogukonnakooli osana korraldab kliinikumi patsiendi info- ja tugikeskus ka vestlusringe. „Vestlusringide eesmärk on pakkuda elanikkonnale uut terviseteavet selliselt, et inimesed oskaksid teadvustada nende endi ja lähedaste panust oma tervisekäitumisse ja heaolusse. Erinevaid vestlusringe toimub iganädalaselt, kattes teemade ampluaa nii, et igaüks võiks leida midagi, mis just teda kõnetab,“ tutvustas Marika Laidvere patsienditeenistusest. Vestlusringe viivad läbi oma valdkonna spetsialistid või koguni erialaliidrid – näiteks prof Margus Punabi viimatine avalik loeng meeste tervisest. Ühised arutelud toimuvad kohapeal, veebis või hübriidvariandina mõlema võimalusena ning need on ka järelevaadatavad kliinikumi Youtube kanalil.

Lisaks vestlusringidele toimivad kliinikumi patsientidele ja nende lähedastele ka töötoad. „Töötubades õpetame osalejatele praktilisi oskusi, ka elustamist ja esmaabi. Lisaks on võimalik hinnata oma tervisenäitajaid ning mõõta kehakoostist, mille järel anname kaasa üldised soovitused toitumise ja liikumise kohta. Töötubade läbiviimisel on meil abiks Tartu Tervishoiu Kõrgkooli 3. kursuse õe õppekava tudengid, kes tegutsevad koos kliinikumi erialaspetsialistidega,“ kirjeldas Ilona Pastarus. Ta lisas näitena kopsuhaiguste töötoa, kus kohapeal on nõu andmas kopsukliiniku füsioterapeut, kelle juhendamisel saab katsetada erinevaid hingamisharjutusi, proovida PEF-meetriat ning ühtlasi on tagatud võimalus kehakoostise, vererõhu ja vere hapnikusisalduse mõõtmiseks.

2022. aastast tegutsevad patsiendi info- ja tugikeskuses ka patsientide ning lähedaste tugigrupid, kus on võimalik jagada haiguse, ravi või elukvaliteediga seotud muresid, hirme ja kogemusi. „Tugigrupid pakuvad kogemusnõustajate ja teiste spetsialistide toel julgustust haigusega toimetulekuks. Insuldi tugigruppidele on lisandunud hematoloogia ja onkoloogia tugigrupid ning tulevikus plaanime erialade ringi laiendada,“ rääkis Ilona Pastarus.

Ilona Pastarus ja Marika Laidvere julgustavad kõiki patsiente ja nende lähedasi kirjeldatud toetavaid tegevusi kasutama. Infot võimaluste kohta leiab kliinikumi kanalitest või e-kirja See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. teel küsides.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2022

Puusa- ja põlveliigese asendamine ehk endoproteesimine on Eestis üks sagedasemaid plaanilisi lõikusi, mille ravijärjekorrad on pikad. Aeg-ajalt võivad operatsioonid ka edasi lükkuda, kui ooteajal jäävad tegemata vajalikud analüüsid või lahendamata teised tervisemured. Just seepärast alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku õde-koordinaatorid koostöös Tervisekassaga endoproteesimise järjekorra korrastamist ning novembris toimub pilootprojektina töölehe testimine.

„Meie kliinik valiti testimiseks tänu kogenud ortopeediaõdedele, kes tunnevad ekspertidena detailselt endoproteesimisega seonduvaid probleeme. Piloteerimise raames helistavad õed patsientidele ja küsivad üle nende soovi tulla liigesproteesimisele, samuti infot nende tervisliku seisundi kohta. Juhul, kui patsient operatsiooni soovib, saab ta õdedelt juhiseid edasiseks tegutsemiseks,“ tutvustas ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu.

Ortopeediakliiniku õed olid kaasatud samuti töölehe koostamisse, ühtlasi saavad nad protsessi käigus anda selle sobivusele tagasisidet. „Küsimustik tuleb n-ö valideerida, tagades, et kõikidele patsientidele esitatakse ühesugused küsimused. Samuti on oluline veenduda, et patsiendid saavad esitatud küsimustest ühtemoodi aru. Sel moel on Tervisekassal võimalik projekti paremini planeerida,“ rääkis kliiniku juht. Ta lisas, et küsimustiku sisse töötamine pilootprojekti raames on sissejuhatuseks planeeritavale suuremale muutusele – 2023. aastal rakendub uus endoproteesimise raviteekond.

„Endoproteesimise projekti raames oleme välja töötanud raviteekonna standardi, et ära kirjeldada spetsialistide selged rollid ja teenused, mida patsient kindlasti vajab oma raviteekonnal. Hetkel valmistume standardi testimiseks koos raviteekonnapõhise tasustamisega ning esmaseid tulemusi on oodata 2024. aasta lõpus,“ selgitas Tervisekassa projektijuht Sävelin Siida.

Nii järjekorra korrastamise pilootprojekti kui ka 2023. aastast algavat patsientide endoproteesimise raviteekonna projekti rahastab Tervisekassa.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 November 2022

Eestis haigestub insulti umbes 4000 inimest aastas, valdav enamus neist isheemilisse insulti ehk ajuinfarkti. Neist enam kui pooled vajavad taastusravi. Selleks, et insulti haigestunud patsiendi raviteekond oleks algusest lõpuni sujuv ja patsient saaks muuhulgas enda vajadustele vastavat taastusravi, alustas Tervisekassa 2019. aastal insuldi juhtprojekti ja muutis isheemilise insuldi järgse taastusravi eest tasumist paindlikumaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmanni sõnul võib insuldi põdemise järel inimese toimetulek olla pikka aega häiritud. “Insuldi tagajärgedega võitlemine võib olla  vägagi keerukas inimesele, tema lähedastele ja ka ühiskonnale. Just seetõttu on taastusravi õigeaegsus ja järjepidevus insuldihaige funktsionaalsel paranemisel olulise tähtsusega,” tõdeb dr Lukmann, kes peab vajalikuks riiklikul tasandil toetada rohkem ka rahva tervise parandamise meetmeid, mis aitaksid insulti ennetada.

Dr Lukmanni sõnul võib insuldi patsiendil esineda korraga mitu erinevat funktsioonihäiret (liikumis-, kõne-, neelamis-, kognitsiooni-, meeleolu-, põie-, soolehäire jne), mis eeldab erinevate siduserialade spetsialistide kaasamist patsiendi taastusravisse. „Taastusravi osakonnas saab insuldipatsient meeskondlikku taastusravi, mida koordineerib taastusravi arst. Patsient vajab tema vajadustest sõltuvalt füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist abi. Oluline roll meeskonnas on ka sotsiaaltöötajal,“ nimetas dr Lukmann olulisi taastusravi võtmeisikuid. Lisaks on suur roll õendus-hooldustöötajatel, kes inimest tema igapäevaste toimetustega aitavad.

Taastusravi kättesaadavus on tänu insuldi juhtprojektile paranenud. “Juhtprojekti kaasatud patsientidest jõudis kuue kuu jooksul statsionaarsele taastusravile 44 protsenti inimestest, projekti mitte kaasatutest vaid 29 protsenti,“ rääkis Tervisekassa eriarstiabi teenuste osakonna juht Tiina Sats.

Dr Lukmanni sõnul on insuldijärgse patsiendi  käsitluses toimunud oluline areng viimase kümne aasta jooksul. “Insuldipatsiendi raviteekond on muutnud sujuvamaks tänu tugivõrgustikule, mis toetab nii patsiente kui ka nende lähedasi.  Seda on aidanud tagada insuldikoordinaatorite ja insuldiõdede võrgustikud, samuti patsiendikogemuse jagamine ja koduteenuste (tegevus- ja füsioteraapia) suurem kasutuselevõtt,” kinnitas dr Lukmann, kelle hinnangul on insuldipatsient võrreldes projektieelse ajaga saanud rohkem vajalikke teenuseid ja tuge, eriti pärast koju jõudmist.

Selleks, et taastusravi oleks hästi korraldatud ning inimesed edaspidi parimal võimalikul moel ise hakkama saaksid on loodud ka ravijuhendid nii insuldipatsiendile ja tema lähedastele, kui ka insuldihaigetega kokku puutuvatele spetsialistidele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 24 Oktoober 2022

1. oktoobril alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd nelja kliiniku uued juhid – nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks, ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu, psühhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmann.

Kliinikumi Leht küsis neilt kõigilt: „Palun tutvustage lühidalt ennast ja oma esimesi plaane kliinikujuhina“.

Dr Viljar Jaks, nahahaiguste kliiniku juht: astusin Tartu Ülikooli arstiteaduskonda aastal 1986, kuid saatuse tahtel sattusin hoopis teadustööle. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2003 ning siirdusin järeldoktorantuuri Karolinska Instituuti Rootsis. Töötades rohkem kui kuue ja poole aasta jooksul naha regeneratsiooni ja nahakasvajatega, tekkis sügavam huvi nahahaiguste vastu. Dermatoveneroloogia residentuuri lõpetasin teadmisega, et olen leidnud endale sobiva eriala.

Nahahaiguste kliinikus töötades tekkisid tahes-tahtmata erinevad ideed, mis sai kolleegidega läbi arutatud. Nahahaiguste kliiniku juhi konkursi avanedes vaatasid mind nii mitmed kergelt etteheitvad silmapaarid nagu küsides, et kas jutule järgnevad ka teod? Esitasin avalduse.

Praegusel ametikohal on kõige olulisemaks ülesandeks meie kliiniku stabiilse töö tagamine. Nahakliiniku senine juhtkond on seadnud lati väga kõrgele, nii patsientide kui ka töötajate rahulolu on väga hea. Peamisteks probleemideks on järjekordade pikkus ning ruumipuudus. On selge, et need kaks aspekti on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu peame kiiremas korras hakkama tegelema ruumiprobleemiga. Üheks lahenduseks on kolimine J. Kuperjanovi tänava hoonesse, kus praegu asub kõrvakliinik. Enne, kui lõplik otsus saab tehtud, on vaja lahendada veel mitmeid küsimusi. Lisaks tahaksime laiendada pakutavate teenuste repertuaari ning arendada edasi oma tehnilist ja meditsiinialast võimekust. See kõik aga saab toimuda vaid kogu meie toreda ning ühtehoidva kollektiivi töö kaudu. Seetõttu näen enda rolli eelkõige tingimuste loojana edasiseks arenguks.

Dr Katre Maasalu, ortopeediakliiniku juht: minu seotus kliinikumiga ulatub tagasi esimeste arstiõppe aastateni, mil alustasin oma meditsiinikarjääri sanitarina, 3. kursuse järgselt suundusin õeks ortopeedia osakonda ning sealt edasi arstiks ja järgmistele ametipostidele. Seega on mulle tuttavad pea kõik ametid ja ka kliinikumi inimesed.

Loe edasi...

Lisatud: 24 Oktoober 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum viis ajavahemikus mai–juuni läbi patsientide rahulolu-uuringu, milles osales 9 170 patsienti või lähedast. Senini suurima vastajate arvuga uuringu tulemustest selgus, et patsiendid hindavad kliinikumi ambulatoorset arstiabi kõrgelt ja arstide, õdede ning ämmaemandate vastuvõtud vastavad patsientide ootustele.

Rahulolu-uuring hõlmas ambulatoorsel vastuvõtul käinud patsiente (vastajaid 8 616), erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud patsiente (vastajaid 352) ja hambaravile pöördunud patsiente (vastajaid 202). EMOs ja hambaravil läbiviidud uuringus kasutati küsimustikku, mis arvestas nende osakondade tööspetsiifikat ja -korda. Patsientidel oli võimalus anda oma tagasiside kohe pärast vastuvõttu kohapeal paberkandjal või kahe nädala jooksul vastates e-posti teel küsimustele. Selle tulemusena vastas 60% ambulatoorsel vastuvõtul käinutest paberkandjal küsimustele ja ülejäänud e-posti teel. Samas, EMOs käinutest valis 79% patsientidest tagasiside andmiseks e-posti vastuse. Vastamine oli vabatahtlik ning anonüümne.

Patsientidel oli võimalus anda hinnang 10-punktilisel skaalal, kuivõrd vastas viimane vastuvõtt nende ootustele ja kirjutada ka sõnaliselt, kuidas kliinikum saaks vastuvõttu patsiendi jaoks veel paremini korraldada. Saadud hinnangute kohta arvutasime soovitusindeksi (NPS), mille tulemused olid head ja isegi suurepärased: ambulatoorsete vastuvõttude tagasisides NPS 75, EMO-sse pöördumisel NPS 49, hambaravis NPS 89. Soovitusindeks on laialdaselt kasutatav kliendi lojaalsuse mõõdik, ulatudes väärtusest -100 (kõik on rahulolematud) kuni väärtuseni +100 (kõik on soovitajad). Positiivset, nullist kõrgemat NPS loetakse heaks näitajaks ja soovitusindeksit +50 juba suurepäraseks tulemuseks. Seega saab öelda, et 2022. aasta ambulatoorse arstiabi rahulolu tulemused on ühed parimad kliinikumi rahulolu-uuringute ajaloos. Kõige enam vastas vastuvõtt patsiendi ootustele geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus, lastekliinikus, kospukliinikus, naistekliinikus, spordimeditsiini- ja taastusravi kliinikus,  sisekliinikus  ning stomatoloogia kliinikus hambaravi (soovitusindeks 80 ja suurem).

Ambulatoorsete vastuvõttude puhul anti enamus ehk 85% tagasisidest arsti vastuvõtu järgselt ja 15% õe või ämmaemanda vastuvõtu kohta. Tulemused ja hinnangud õdedele ja ämmaemandatele olid veidi kõrgemad, soovitusindeksiks 82. Arsti vastuvõttude soovitusindeks oli 73. Patsiendid olid kõige rohkem rahul arstide, õdede ja ämmaemandate suhtumisega, vastuvõtu privaatsusega ja ka patsiendile pühendatud ajaga. Rahul oldi ka selgitustega ravimite kohta ja selgitustega vajalike analüüside ning uuringute kohta. Kõige paremini raviprotsessi kaasatutena tundsid end naistekliiniku, lastekliiniku ning geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku patsiendid. Oma tervisemuredega toimetulekuks saadud juhistega jäid kõige rohkem rahule naistekliiniku ja lastekliiniku patsiendid.

Vähem oldi rahul pika ooteajaga, näiteks neuroloogias, neurokirurgias, nahahaigustes, psühhiaatrias, aga ka ortopeedias ja silmahaigustes. Murekohana toodi ka välja vastuvõtu- või uuringukabineti asukoha leidmist, edaspidi oma tervisemuredega toime tulemiseks vajalike juhiste saamist ning sooviti ka rohkemat otsustesse kaasamist. 

Erakorralise meditsiini osakonnas käinud patsientide soovitusindeks oli 49, tegemist on hea tulemusega, mille puhul on võimalusi ka parenduseks. Patsiendid olid rahul osakonna töötajate suhtumisega, klienditeenindajatega esmasel registreerimisel ja selgitustega, mis nad said oma terviseseisundi-, uuringu vastuste ja ravi kohta ning ka ravimite kasutamise kohta. Vähem oldi rahul, et puudus info eeldatava EMOs viibimise aja kohta. Samuti märkisid patsiendid ära, et ei saanud alati valule leevendust ning et EMO ooteala ei ole mugav koht viibimiseks.

Hambaravi saanud patsientide soovitusindeks oli 89, enamus nendest soovitab hambaravi kliinikumis ka lähedastele ja tuttavatele. Patsiendid olid rahul arstide, õdede, assistentide suhtumisega ja kliiniku uue hambaravi keskkonnaga L. Puusepa 1a hoones. Ka hambaravi aparatuur vastas ootustele ja patsiendid said vajalikul määral selgitusi hammaste olukorrast ja erinevatest ravi võimalustest. Rohkem infot soovitakse ravi maksumuse kohta ja hoolivamat suhtumist klienditeenindajatelt.

Selleks, et patsiendid tunneksid end kliinikumis hästi, oodatuna ja hoituna, planeerib kliinikum tagasiside põhjal ka parendustegevusi. Senisest enam pööratakse tähelepanu sellele, et kaasata patsiente rohkem neid puudutavatesse otsuste tegemisse. Samuti saab rohkem tähelepanu juhiste andmine, kuidas oma tervisemuredega toime tulla. EMO planeerib patsientide ooteala mugavamaks muutmist ning hambaravi rohkema info jagamist maksumuse kohta. Rahulolu-uuringu tulemuste analüüs toimub ka üksuste-põhiselt, mille tulemusel saab veelgi detailsemaid patsientide rahulolu mõjutavaid muudatusi planeerida.

Merje Tikk ja Vaike Soodla
Analüüsi- ja kvaliteediteenistus

Lisatud: 24 Oktoober 2022

Septembri lõpus külastas sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikut, et arutada laste ja noorte vaimse tervise murede, pakutava abi ning tulevikuplaanide üle.

Kohtumise põhifookus keskendus vaimse tervise püramiidi erinevatele tasanditele ning nende paremale sidususele. Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht, laste- ja noorukite psühhiaater dr Reigo Reppo tõi välja, et kliinikumi psühhiaatriline eriarstiabi asub vaimse tervise püramiidi tipus. „Meie ülesandeks on aidata lapsi ja noori, kes mujal etappides ei ole erinevatel põhjustel abi saanud. Psühhiaatriakliiniku ravimeeskonda kuuluvad lisaks psühhiaatritele ja vaimse tervise õdedele ka füsioterapeudid, logopeedid, tegevusjuhendajad, aga ka sotsiaaltöötajad. Just viimastel on oluline roll, et tagada hea koostööd patsiendi võrgustiku ja kogukonnaga. Lisaks, nii haigla-eelselt kui ja -järgselt on oluline kõikide erinevate riiklike lülide hea toimimine,“ kirjeldas dr Reppo.

Signe Riisalo sõnul on ka vaimse tervise puhul eesmärgiks patsiendi sujuv raviteekond. „Infoliikumine kogukonna- ja tugiteenuste vahel omab olulist rolli selles, et haiglas määratud ravi tulemuslik oleks. Kui täna on meil olemas teenuste rahastamise skeem, siis nüüd on vajalik sellele juurde lisada ka inimlik vaade, et töö tulemus oleks patsiendile tõepoolest kasutoov,“ rääkis sotsiaalkaitseminister.

Küsimuse peale, mis aitaks vähendada koormust psühhiaatria eriala kõige viimases etapis, vastas dr Reigo Reppo: „Näeme, et nõudlus ja vajadus vaimse tervise abi järel on järjest kasvamas. Haiglaravi on lühiajaline kriisiabi ja psühhiaatriline häire on tänapäeval järjest paremini ravitav, kuid selleks on vajalikud ka lisaks haiglaravile head esmatasandi teenused ning toetav võrgustik. Sotsiaalministeerium on olnud tubliks eestivedajaks kogukonnateenuste arendamisel ja loodame, et lahendus leidub ka haiglate poolt pakutava sotsiaaltöö rahastamisele.“ Laste ja noorukite vaimse tervise keskuse vanemõde Kersti Treial täiendas: „Ära ei peaks unustama ka üksikisiku rolli – töö peredega, teadlikuks lapsevanemaks olemise õpetamine, vanemate enda vaimse tervisega tegelemine, elementaarse digitarkuse ning nutiaja piiramise õpetamine nii vanematele kui lastele. Meelde tasub tuletada võib-olla ära unustatud vana ehk siis elustiilinõuanded baasvajaduste täitmiseks. Kui lastele ja noortele on tagatud kvaliteetne ja regulaarne toitmine, nende uneaeg on piisav, sotsiaalsed suhted toetatud ning huviharidus samuti, on see juba oluline samm vaimselt tugevamate inimeste kasvamise teel. Ka koolidel on roll väärtuste kandmisel,“ lausus vanemõde.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi õendusjuhid kogunesid augusti lõpus suvekooli, et koguda inspiratsiooni ja teadmisi, mida kasutada igapäevases juhtimistöös ning kuulata põnevaid esinejaid ja nende kogemusi. Üheks esinejaks oli ka peaminister Kaja Kallas.

Peaminister rääkis naiste erinevatest rollidest ning valikutest elus. Ühine diskussioon puudutas ka enesekindlust, hirme ning elu rõõmsaid hetki. Samuti tervishoiu väljakutseid. Lisaks peaministrile jagasid erialaseid teadmisi koolitajad Margo Loor ja Tiina Saar-Veelmaa.  

Kliinikumis töötab kokku ligi 100 õendusjuhti, kelle ülesandeks on õendustöö korraldamine haiglas, kliinikus, osakonnas ning seda koostöös kliinikumi rohkem kui 1700 õendustöötajaga. Lisaks meeskonna juhtimisele on kliinikumi õendusjuhid ka erialade arendajad, eestvedajad ja muutuste juhtijad ning elluviijad. Vähemoluline pole vastutus, mis lasub neil tööõnne tagamisel. 

Ülikoolihaigla õendusjuhtidele omaselt kuulub igapäevatöö juurde ka koostöö teiste erialadega, uuringute ja tõenduspõhiste praktikate ellurakendamine, samuti kvaliteetse ja ohutu tervishoiuteenuse tagamine patsientidele ning järelkasvu juhendamine.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 22 September 2022

29. augustil külastas tervise- ja tööminister Peep Peterson Tartu Ülikooli Kliinikumi. Juhatuse esimees Priit Perens ning juhatuse liikmed dr Andres Kotsar, Ilona Pastarus ja prof Joel Starkopf tutvustasid ministrile kliinikumi ravitööd, mis on ülikoolihaiglale omaselt tihendalt põimunud õppe- ja teadustööga.

Samuti patsientide kaasamiseks ning patsiendikogemuse parendamiseks ellu kutsututud tegevusi, panusest COVID-19 pandeemia ületamisse, aga ka eesootavatest arendustegevustest.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

17. septembril tähistati ülemaailmset patsiendiohutuse päeva, mille fookus oli sel aastal ravimitega seotud eksimustel ja nende ennetamise võimalustel.

Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on ravimitega seotud patsiendiohutusjuhtumid tervishoiusüsteemis kõige sagedasemad välditavad juhtumid, samas ei ole nende ennetamiseks lihtsaid lahendusi. Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul võivad ravimitega seotud vead tekkida nii kodus, esmatasandil kui ka haiglas. „Tervishoiusüsteemis on ravimid üheks sagedasemaks vahendiks patsientide ravimisel. Ravimitega seotud ohutusjuhtumeid võib esineda ligi 10% hospitaliseeritud patsientidest. Patsientidele võib jääda ebaselgeks, kuidas toimida haiglast väljakirjutamise järgselt ning millele ravimite tarvitamisel tähelepanu pöörata. Uuringud on näidanud, et vähesed patsiendid teavad nimetada kõiki neile määratud ravimeid ja sedagi, milleks need näidustatud on,“ selgitas juhatuse liige ravimiohutuse tagamaid. Ta lisas, et haiglad ja apteegid kasutavad ravimitega seotud vigade ennetamiseks erinevaid patsiendiohutuse süsteeme, kuid ravimite lõpptarbijad ehk inimesed ise saavad tervishoiutöötajate toel samuti olulisel määral panustada ravimite kasutamise ohutusse.

Ravimite maksimaalse efektiivsuse saavutamiseks ning nende ohutuks tarvitamiseks tõi kliinikumi kliiniline proviisor Jana Lass välja mõned põhitõed. „Esmalt on oluline, et inimene jälgiks talle määratud raviskeemi ning ei teeks selles iseseisvaid muudatusi. Küsimuste ja muredega tuleb pöörduda oma arsti poole. Teiseks, kõiki ravimeid ei tohi purustada ega poolitada. Kui tekib selleks vajadus, tuleb veenduda ravimi infolehelt või arsti ning apteekri poole pöördudes, et see on lubatud. Kolmandaks, inimesele määratud ravimeid võib tarvitada ainult ise ning mitte jagada teistele. Ravimeid välja kirjutades lähtub arst ravimi ja annuse valikul nii patsiendi eripäradest kui ka teistest samaaegselt tarvitatavatest ravimitest. Neljandaks, aegunud või ebavajalikud ravimid tuleb tagastada apteeki, mitte visata olmeprügisse. Nii saab vältida ravimite jõudmist keskkonda, kus need tekitavad ohtlikku saastet,“ selgitas Jana Lass põhimõtteid, mida igaüks ise enda ja keskkonna heaks teha saab.

Ilona Pastaruse sõnul esineb ravimitega seotud ohutusjuhtumeid sagedamini eakatel patsientidel ning neil, kes põevad mitut haigust korraga ning tarvitavad seetõttu ka mitmeid erinevaid ravimeid. „Enim juhtumeid esineb südame-veresoonkonna-, kesknärvisüsteemi-, hingamiselundite, endokriin- ja seedetraktihaiguste ravimitega,“ ütles Pastarus. Ülemaailmse patsiendiohutuse päeva fookus ongi seatud kolmele veaaltile teemale: polüfarmakoteraapia riskigrupi patsientide ravimikasutuse jälgimine, suure riskiga ravimite kahjude vähendamine ning ravimiohutuse parandamine patsiendi üleminekul ühest ravietapist teise.

Et ravimitega seotud ohutusjuhtumid võivad aset leida kõikjal, on nende ennetamine teadlik koostöö patsiendi, tema lähedaste ja tervishoiutöötajate vahel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 September 2022

16. septembrist on võimalik Tartu Ülikooli Kliinikumi vaktsineerimispunktides vaktsineerida uute, kahe viiruse tüve eest kaitsvate COVID-19 vaktsiinidega.

Uued COVID-19 vastased Pfizer/BioNTech (Comirnaty) ja Moderna (Spikevax) vaktsiinid on kahevalentsed. „Esialgsel SARS-CoV-2 viirusel on tekkinud aja jooksul mitmed erinevad tüved – näiteks Alfa, Beeta, Gamma, Delta. Üks nendest on praegu laialdaselt leviv Omikroni viirusetüvi. Uus kahevalentne COVID-19 vaktsiin sisaldab nii esialgse viiruse kui ka Omikron tüve ogavalgu mRNA-d,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor dr Matti Maimets. Ta rõhutas, et uus kahevalentne vaktsiin annab kaitseks lisavõimaluse, ent endiselt on efektiivsed ka seni kasutusel olnud monovalentsed COVID-19 vaktsiinid.

Uusi COVID-19 Comirnaty ja Spikevax COVID-19 vaktsiine saab manustada tõhustusdoosidena ning esmane vaktsineerimiskuur toimub endiselt seni kasutusel olnud monovalentsete vaktsiinidega. Uute vaktsiinide manustamisel on aluseks riikliku immunoprofülaktika komisjoni soovitus. Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaatori Tiina Tederi sõnul kuuluvad komisjoni hinnangul riskirühma kõik üle 60-aastased inimesed ja üle 12-aastased inimesed, kellel on mõne kroonilise haiguse tõttu suurem risk põdeda COVID-19 haigust raskelt, samuti hooldekodude elanikud ja töötajad ning tervishoiutöötajad. „Teist tõhustusdoosi soovitatakse pärast vähemalt kuue kuu möödumist viimasest doosist või COVID-19 haiguse põdemisest. Esimest tõhustusdoosi soovitatakse kõigile üle 18-aastastele inimestele ning 5-17-aastaste vanuserühmas soovitatakse tõhustusdoosi COVID-19 riskirühma kuuluvatele lastele ja noortele,“ tutvustas Teder.

Nii dr Matti Maimets kui Tiina Teder lisasid, et kliinikumi erialainimesed on jätkuvalt veendunud, et sügistalvele vastu minnes on väga oluline kaitsta 2. tõhustusdoosiga riskirühma kuuluvaid üle 60-aastaseid inimesi ja kaasuvate haigustega inimesi sõltumata vanusest. „Teame, et tõhustusdooside hõlmatus ei ole maakondade lõikes ülemäära suur. Enim on ühe tõhustusdoosiga kaitstud inimesi Hiiumaal – 52% elanikest, teiste maakondade puhul on ühe tõhustusdoosi teinud vaid 30–40% elanikest. Väikseim arv tõhustusdoose on tehtud Ida-Virumaal, vaid 28% elanikel,“ tõi Teder välja.

Nad avaldasid lootust, et võimalus valida tõhustusdoosiks ka kahevalentne COVID-19 vaktsiin suurendab riskirühma kuuluvate inimeste vaktsineeritust. „Oma vanavanemate ja teiste eakate kaitse ning ühiskonna avatus on sel viiruste perioodil suuresti inimeste enda kätes. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis selleks,“ lausus dr Maimets.

Kliinikumi vaktsineerimispunktid ja infotelefon

Kliinikumi vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris, lisaks helistades vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni 8:00–16:00. Soovi korral saab vaktsineerida ka ilma registreerimata. Vaktsineerimine COVID-19 vastu on endiselt tasuta, detailsema info leiab kliinikumi kodulehelt.

Kliinikum on avanud ka elanikkonnale mõeldud vaktsineerimise infotelefoni 731 7200, mille eesmärk on pakkuda vaktsineerimisealast nõustamist ja informatsiooni nii kliinikumi patsientidele kui teistele huvilistele. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kell 16:00–18:00 vaktsineerimismeeskonna õed.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 August 2022

Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfond otsustas sel aastal rahastada uusi teadus- ja arendusprojekte enam kui 900 000 euro väärtuses. Lisaks rahastatakse kuni 50 000 euro ulatuses töötajate koolitustaotlusi – seda kõike eesmärgiga toetada teaduse jõudmist patsientideni.  

„Arendusfondi eesmärk on edendada teadustulemuste rakendamist kliinilises meditsiinis, tehnoloogiliste ja digitaalsete arenduste väljatöötamist ning toetada innovaatiliste lahenduste katsetamist kliinikumis. Koolitustaotlustel on sügisel üks taotlusvoor veel ees, nii et kokku toetab kliinikum sel aastal teadus- ja arendustööd ligi miljoni euroga. See on Eesti tervishoiu arengu toetamiseks väga arvestatav summa, vaadates näiteks seda, et Eesti Teadusagentuuri personaalsete uurimistoetuste eelmise aasta taotlusvoorust eraldati tervishoiuteadustele kokku umbes 1,2 miljonit eurot,“ tõi kliinikumi juhatuse liige ning teadus- ja arendustegevusjuht professor Joel Starkopf välja.

Käesoleva aasta taotlusvoorust saavad toetust muuhulgas näiteks üle-eestilise elundisiirdamise infosüsteemi loomine (esimene etapp), laste insuldiriski geneetiliste riskitegurite väljaselgitamine, digitaalsel tehnoloogial põhinev migreeni ravikeskkond ning mitmed teised olulised arendusprojektid. Kokku rahastatakse 11 teadus-arendusprojekti, mis edendavad teadustulemuste rakendamist kliinilises meditsiinis ning aitavad kaasa patsientide heaolu tõstmisele.

2021. aasta projektidest on väga edukalt käivitunud südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli juurutamine. Südame-veresoonkonna haigused on juhtiv surmapõhjus Eestis ja mujal maailmas. „Kardiaalse suremuse ja korduvhaigestumuse vähendamisel on tähtis roll südamehaigete taastusravil, paraku on südamehaigete taastusravil osalejate hulk Eestis, sh Tartu Ülikooli Kliinikumis oluliselt madalam kui mujal Euroopa riikides. Eestis jõuab ambulatoorsele taastusravile vähem kui 10% seda vajavatest südamehaigetest. Selleks, et patsiendid jõuaksid taastusravile, on vajalik raviteekonnapõhine lähenemine, sh suunamine kardioloogia osakonnast, ja teenuse kättesaadavus taastusravis. Projekti raames on koondatud kogu vajaminev informatsioon patsientidele, kes vajavad südamehaigustest taastumiseks taastusravi. Seni kasutusel olnud 2–3 kuu pikkust taastusraviprogrammi on täiendatud ja täna on patsiendil võimalik taastusravil osaleda sõltumata oma füüsilisest asukohast. Esimesed patsiendid on südamehaigete taastusravi programmiga nüüdseks juba liitunud.  Edasiseks kavandame teenuse pakkumist koostöös Eesti Tervisekassaga, mis teeks kliinikumi innovaatilise lahenduse kättesaadavaks ka teistele Eesti haiglatele,“ sõnas projekti koordinaator Gertu Sõerunurk spordimeditsiini ja taastusravi kliinikust. Nimetatud kaugteenuse mudeli vastu on juba huvi tuntud ka väljaspool Eestit. 

Lisaks teadus- ja arendusprojektidele on kliinikumi missiooni – „Teadus patsiendi teenistuses“ – kandmisel oluline roll ka koolituslähetustel. Kevadisest arendusfondi taotlusvoorust rahastatakse kliinikumi töötajate osalemist erinevatel koolitustel ja konverentsidel kokku 21 000 euro ulatuses. Nii näiteks osaleb dr Pille-Riin Värk Ameerika Ühendriikides Philadelphia Lastehaiglas mitmekuisel väljaõppel lasteortopeedia erialal, sisekliiniku kolleegid planeerivad lähetust Helsingi Ülikooli Haiglasse maksasiirdamise järgse ravikompetentsi tõstmiseks. „Eelmistest taotlusvoorudest tuleb kindlasti esile tuua dr Artur Vetkase stažeerimist Torontos, mis on juba aidanud kaasa teadmussiirdele ning uute meetodite kasutusele võtmise neurokirurgias,“ tõi professor Starkopf esile.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 22 August 2022

1. septembrist 2022 muutub Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa tervisekeskuse parkla patsientide parklaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juhi Ilona Pastaruse sõnul on patsientide tagasiside põhjal teada, et vabade parkimiskohtade puudumine muudab nad murelikuks juba enne vastuvõttu, uuringut või protseduuri. „Seega on parkimiskorralduse muudatuse eesmärk muuta patsientide parkimisvõimalused lihtsamaks ja mugavamaks ning tagada patsientidele senisest enam parkimiskohti. Et L. Puusepa 1a majas tegutsevad stomatoloogia kliinik, spordimeditsiini ja taastusravi kliinik, meestekliinik, radioloogiakliinik ning perearstid, kes osutavad vaid ambulatoorseid tervishoiuteenuseid, on patsientide liikuvus ning sellest tulenevalt ka parkimisvajadus suurem kui teistes majades,“ tutvustas muudatuse tagamaid Ilona Pastarus.

Kliinikumi majandusosakonna projektijuhti Aare Tooni sõnul on L. Puusepa 1a parklas kokku 68 parkimiskohta, millele lisanduvad 7 liikumispuudega inimestele mõeldud parkimiskohta. „Seni on parkimiskohad jagunenud nii kliinikumi töötajate kui patsientide vahel, ent 1. septembrist palume töötajatel, kes on seni L. Puusepa 1a parklas parkinud, kasutada selleks teisi Maarjamõisa meditsiinilinnaku parklaid,“ rääkis Aare Toon.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku parkimisalane lisainformatsioon patsientidele on leitav kodulehel. Töötajate parkimisjuhend asub kliinikumi sisevõrgus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 22 August 2022

Kliinikumi kriisimeeskond arutas järgmisi samme tulenevalt kiirelt kasvavast COVID-19 levikust ja haiglaravi vajadusest. Ühe lahendusena nähakse immuunsuse taastamist teise tõhustusdoosiga.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul teeb olukord murelikuks. „Sarnaselt kahele eelmisele aastale kasvab COVID-19 levik ja haigestumus suve teises pooles. Kliinikumis viibivate COVID-19 patsientide arv ei ole veel sundinud meid tavapärast ravitöö korraldust muutma, kuid oleme sellele väga lähedal,“ rääkis prof Starkopf.  Professor toob välja, et nii nagu ka mujal Eestis, on umbes pooltel patsientidel COVID-19 haigus kaasuvana ehk lisaks oma põhihaigusele. „Märkasime seda muutust juba eelmisel aastal ning usume, et siin omab mõju elanikkonna vaktsineeritus, mis võimaldab põdeda haigust kergemalt. Samas on COVID-19 põhihaigusena jätkuvalt väga raske haigus ning seda ennekõike vaktsineerimata ning riskirühma kuuluvatele inimestele,“ lausus prof Starkopf.

Ta kinnitab, et riskirühma kuuluvad, esiteks üle 60-aastased inimesed, ning teiseks, kaasuvate haigustega inimesed sõltumata vanusest. „Teame ju kõik, et uue laine tulekuga on ennekõike ohustatud eakad inimesed. Eestis on tõhustusdoosi saanud vaid 56% üle 80 aastastest inimestest. 70–79 aastaste vanuserühmas on osakaal 63%, 60–69 vanusrühmas 54%. See tähendab, et märkimisväärne arv riskirühma kuulujaid ei ole veel parimal viisil kaitstud. Kliinikumi erialainimeste seisukoht on, et teine tõhustusdoos eakatele on väga vajalik ja põhjendatud ning nende tegemisega peab alustama kohe, mitte ootama sügise saabumist,“ rõhutas professor.

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse direktor Matti Maimets täiendas öeldut: „Teadusuuringutest ilmneb, et vaktsineerimine ja haiguse läbipõdemine annavad kaitse 3–6 kuuks. Seejärel, pärast läbipõdemist või vaktsineerimist, on vajalik teha uus vaktsiinidoos. Vaktsineerimine vähendab nakatumist ja haigestumist küll lühiajaliselt, kuni 6 kuud, kuid  hoiab ära raske haiguse ja surmajuhtumid märksa pikema aja vältel. Kõikide inimeste vaktsineerimine teise tõhustusdoosiga pidurdab epideemia arengut nii palju, et muu plaaniline haiglaravi saab toimuda tõrgeteta. Lisaks vähendab see oluliselt raske haigestumise ehk haiglasse sattumise ja intensiivravi vajaduse tõenäosust,“ selgitas dr Maimets. Ta toonitas, et endiselt on oluline mõista ka kogukondlikku vastutust: „Peame kaitsema esmalt oma vanavanemaid ja teisi eakaid, sealjuures erilise tähelepanu all peavad olema hooldekodude elanikud, ning ka iseend ja teisi lähedasi. Vaktsineerimine on jätkuvalt parim ja lihtsaim viis minna sügisele vastu ning anda oma panus, et tagada piisav immuunsus COVID-19 vastu ja hoida ühiskond avatuna,“ sõnas dr Maimets.

Kliinikumi vaktsineerimise infotelefon

Kliinikumi vaktsineerimismeeskonna koordinaator Tiina Teder ütles, et vaktsineerimismeeskond ootab kõiki soovijaid vaktsineerima alates 1. augustist 2022 juba tuttavates asukohtades – L. Puusepa 8 peamajas ning Kvartali kaubanduskeskuses. „Vaktsineerimise vastuvõtuajad on broneerimiseks avatud üleriigilises digiregistratuuris juba praegu, lisaks helistades vaktsineerimise etteregistreerimise telefonil 731 7200 esmaspäevast reedeni 8:00–16:00 ning augustist on võimalik vaktsineerimine ka mugavalt ette registreerimata. 1. augustist on elanikkonnale avatud ka infotelefon 731 7200, mille eesmärk on pakkuda vaktsineerimisealast nõustamist ja informatsiooni nii kliinikumi patsientidele kui teistele huvilistele. Telefonile vastavad esmaspäevast reedeni kell 16:00–18:00 vaktsineerimismeeskonna õed,“ tutvustas Tiina Teder.

Vaktsineerimine COVID-19 vastu on endiselt tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2022

10. juunil toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõuna, kuhu olid palutud erinevad Eesti tervishoiueksperdid, et üheskoos arutada, millist ülikoolihaiglat Eesti vajab. Ühtlasi anti arvamuslõunal üle kliinikumi elutöö preemia, Neinar Seli stipendiumid enim teaduartikleid publitseerinud kliinikumi töötajatele ning preemia parimatele teadusartiklitele ajakirjas Eesti Arst.

Arvamuslõuna külalisesinejateks olid Helsingi ülikooli haigla ülemarst ja juhtkonna liige, neuroloogiaprofessor Atte Meretoja ning Tartu Ülikooli peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituudi kaasprofessor Taavi Tillmann. Ettekannetes peatuti kõnelejate teadmistel ja kogemustel, mis eristab, millist rolli ja vastutust omab ülikoolihaigla staatus tervishoius ja selle arendamises, aga ka ühiskonnas laiemalt.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige professor Joel Starkopf tundis heameelt kohtumisel valitsenud koostööd rõhutava õhkkonna üle. „Kliinikum on Eesti suurim haigla, milles on esindatud kõik meditsiini erialad, samuti ka ennetus ja erijuhud, nagu näiteks elundisiirdamine.  Ravitöö-alane koostöö nii Eesti kui teiste haiglatega, aga ka teadus- ja õppetöö on võtmetegurid, mis hoiavad meid arengus,“ rääkis prof Starkopf.

Arvamuslõunal pälvis Kliinikumi preemia dr Natan-Toomas Aro, Neinar Seli stipendiumid omistati viimasel kalendriaastal enim publitseerinud geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhile dr Sander Pajusalule ning viimasel viiel aastal enim publitseerinud professor Katrin Õunapile. Ajakirja Eesti Arst parima teadusartikli preemia läks jagamisele kahe artikli vahel – preemiad võtsid vastu dr Anna Valter ja Ülar Allas.

Kliinikumi Leht