Lisatud: 21 Juuni 2023

Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse töötajad Ivika Rande, Piret Truu, Keiu Saarniit ja Riina Kuik osalesid koos prof Sirje Virkuse ja Sigrid Mandrega Tallinna Ülikoolist Erasmus+ projektis „Infokirjaoskus meditsiinis“. Projekti eesmärgiks oli anda meditsiinialase infokirjaoskuse alaseid teadmisi ülikooli- ja haiglaraamatukogude ja infokeskuste töötajatele, tervishoiutöötajatele, arstidele, õdedele ja meditsiiniinfo spetsialistidele üle kogu Euroopa. Projekti käigus valmisid e-koolitus ja  e-raamat.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Kultuuriministeerium tunnustasid projekti tänukirjadega.

Lisatud: 26 Mai 2023

Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2018–2022 aastate arvestuses pälvib stipendiumi kopsukliiniku juht dr Rain Jõgi.

Dr Rain Jõgi: Hobisid on ilmas mitu. Nii saab hobiks olla ka teaduse tegemine. Hobid pakuvad rõõmu, vaheldust ja head seltskonda, toovad välja rutiinist, hoiavad vormis ja on tervisele kasulikud. Õigupoolest saabki Kliinikumis teha ainult hobiteadust, sest Kliinikum ei ole teadusasutus, mistõttu puudub ka teaduse baasrahastus. See, mida tehakse pelgalt lustist, ongi hobi. Sellega ei taha ma tehtut kuidagi pisendada. Erinevalt harrastus- ja profispordist, kus võisteldakse erinevates kategooriates, on institutsionaalse (viljeldakse teadusinstituutides) ja hobiteaduse kaalukategooria sama: arbiitriteks on rahvusvaheliste eelretsenseeritavate ajakirjade toimetuskolleegiumid.

Tulemuslik teadustöö eeldab tugevat uuringumeeskonda, toetavat struktuuri ja teadustöö suhtes positiivset õhkkonda. Preemia on tunnustus nii meie uuringukeskusele kui kogu kopsukliinikule. Tänan kõiki õdesid, sekretäre, arste ja tudengeid, kes aastate jooksul on uuringute läbiviimisel kaasa löönud. Eriti suur tänu meie uuringuõdedele Irale ja Katile, kes aastakümnete vältel on teinud enamiku vahetust tööst patsientide ja uuritavatega. Viimased viis aastat ei ole me teinud midagi teistmoodi, protsess on olnud pidev. Esimest korda saime sama tunnustuse osaliseks 15 aastat tagasi.

Nii nagu kõikide asjadega siin elus, nii peab ka teaduse tegemiseks olema õnne ja häid inimesi ümberringi. Mind on sellega õnnistatud ja olen selle eest väga tänulik.

Teise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2022. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis Kliinikumi meestekliiniku ülemarst-õppejõud professor Margus Punab. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.

Prof Margus Punab

Kliinilisest teadusest ja kliinilisest meditsiinist

Meestekliiniku kliiniline teadus põhineb standardiseeritud patsiendikäsitlusel, hea kvaliteediga andmekogudel, töökulutuuril ja koostööl nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelisel teadusväljal.

Liiga sageli kipub teadus meditsiinis olema asi iseeneses, vahend järgmise noore kolleegi aitamisel PhD paabulinnusulgedeni. Meestekliiniku teadus on aga üheselt suunatud kliinilise töö kvaliteedi parandamisele. Rahvusvaheline koostöö eriala tippgruppidega üle maailma on võimaldanud meil oma kliiniliste käsitlustega käia mitmeski osas palju aastaid ees meie kolleegidest nii siin kui sealpool riigipiiri. 1997. aastal alanud Euroopa meeste vananemise uuring (tänaseni 93 Pubmedi kirjet) aitas meil juba mõne aasta pärast täiesti teisel tasemel mõista meeste hüpogonadismi olemust. Tänu sellele olime ses kontekstis kolleegidest ees enam kui 10 aastat. Meeste puhul õnnestus vähemalt Eestis ära hoida naiste hormoonasendusravi kontekstis maailmas läbi käidud „lastehaigused“.

Balti-Põhjamaade koostöögrupp (tänaseks 25 Pubmed kirjet), milles osaleme alates 1995. aastast, on õpetanud meile rahvastikupõhiste kontrollgruppide ülisuurt väärtust. Läbi selle koostöö oleme loonud aluse põhimõtetele, kuidas hinnata meeste sugutrakti haiguseid, kuidas tagada androloogilises laboris kvaliteedi kontrolli ja hoida laboris rahvusvahelises mõistes kõrgtaset.

Koostöös prof Maris Laanega (tänaseni 25 Pubmedi kirjet) tehtud uuringutes oleme leidnud ja rahvusvaheliselt tuntuks teinud seni ainukese meeste viljatuse kontekstis farmakogeneetilise potentsiaaliga geneetilise polümorfismi. Miks pole see konkreetse raviviisini jõudnud, sõltub kahjuks ärimaailma põhimõttest. Kliiniline vajadus, seni seletamata mehepoolse viljatuse põhjused, sundis meid kiiresti edasi liikuma ülegenoomsetele geneetilistele uuringutele, kus tänaseks mitmed olulised publikatsioonid ilmunud, revolutsioonilisemad loodetavasti lähema aasta jooksul järgnemas.

Koos prof Reet Mändariga (tänaseni 27 Pubmedi kirjet) oleme toonud revolutsiooni mehe sugutrakti põletiku laboratoorsesse diagnostikasse. Nii eesnäärmepõletiku, kus oleme publitseerinud maailmas esimese põletikkureaktsiooni kvantifitseeriva metoodika artikli, kui viimastel aastatel ka kusitipõletiku diagnostikas. Suure väärtusega sugutrakti põletike probleemi mõistmisel on olnud ka meie paralleeluuringutel, mis kaasasid nii haigusega mehi, kui ka nende seksuaalpartnerid.

Võin julgelt väita, et meie andmekogude alusel on sajad teadusartiklid jäänud kirjutamata, sest patsiente, keda aidata, on olnud palju, inimesi aga vähe ja väga vähe on olnud vahendeid teaduse tegemiseks. Samas, igale noorele kolleegile on kliinilise töö kõrvale anda ka intellektuaalselt teisesuunaline väljakutse, mis ideaaljuhtudel viib jälle mõne lõigu androloogias või ka siduserialade mängumaal täiesti uuele tasemele.

Tänan kõiki meestekliiniku töötajaid ja teadupartnerid nii siin kui üle ilma teie erakordse panuse eest Eesti androloogia arendamisel!

Lisatud: 26 Mai 2023

19. mail avati Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk, mille raames rajati uued ravikorpused laste- ja kõrvakliinikule, samuti uus operatsiooniplokk. Ravitöö algab uutes ruumides suve teises pooles.

Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul oli kolmanda ehitusjärgu eesmärk sarnaselt eelmiste etappidega koondada aktiivravi ühte kompleksesse taristusse. „Senised tingimused nii laste- kui ka kõrvakliinikus olid väga kaugel sellest, mida soovime pakkuda oma patsientidele. Seetõttu on meil eriti hea meel, et vaatamata viimastele keerulistele aastatele oleme tänases hetkes, mil ehitus on lõpule jõudnud. Selleks, et olla ravi-, õppe- ja teadustöös eestvedajaks, on vajalik kaasajastada nii ravikeskkonda kui ka töötajate olmetingimusi ning võimalusi õppetöö ja teadustöö läbiviimiseks. Erialade koondumine meditsiinilinnakusse kiirendab patsientide raviteekonda, võimaldades võimalikult paljud uuringud ja protseduurid viia läbi ühes kohas. See on suur hüpe kaasaegse infrastruktuuriga ülikoolihaigla suunas,“ lausus juhatuse esimees.

Terviseminister Riina Sikkut rõõmustas, et Kliinikumi laste- ja kõrvakliinik saavad kolida uutesse, kaasaegsete töötingimustega ruumidesse. „Lõpule jõuab kogu Eesti tervishoiu jaoks väga oluline ehitusprojekt, millega paranevad tervikuna laste ravi võimalused Eestis. Saame nii väikestele kui suurtele patsientidele pakkuda kaasaegsemat ja meeldivamat ravikeskkonda ning tervishoiutöötajatele paremaid olme- ja töötingimusi. See on olnud vajalik investeering inimeste heaolusse ja tervisesse."

Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatud sirelililla tunnusvärviga M-korpus ehk lastehaigla on kuue maapealse korrusega, kuhu kolitakse senisest N. Lunini tänava majast. „Laste ravi koondub nüüd L. Puusepa 8 aktiivravikeskusse, kus on kättesaadavad kõik Kliinikumis kasutusel olevad kõrgtehnoloogilised tervishoiuteenused. Uues lastehaiglas on Eesti kaasaegseimad tingimused laste haiglaraviks, samuti päevaraviks ja ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. Oluliselt paraneb ka koostöö teiste erialadega. See on väga oluline, kuna Kliinikumis ravitakse muuhulgas Eesti kõige keerulisemaid juhtumeid, mille puhul võib aeg olla kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel on rajatud ka lasteintensiivravi ning vastsündinute osakonna palatid kolmandale korrusele, kus neil on otseühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiirelt üleviimist lastehaiglasse,“ tutvustas Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik. Ta lisas, et esimesena Eestis on laste 3. astme intensiivravipalatid ühekohalised, kus väikesed patsiendid koos oma vanemaga privaatselt viibida saavad. „Heas koostöös projekteerijaga püüdsime arvestada patsiendisõbralikkusega kõigis võimalikes nüanssides – nii näiteks saavad väikesed patsiendid end rõõmustada valides ise oma palatile aknavalgustust. Lapsesõbralikku sisearhitektuuri rikastab ka lastehaigla seintelt avanev „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailm koos põnevate ja salapäraste tegelastega, mille loojateks disainistuudio Unt/Tammik koos illustraator Marju Tammikuga,“ rääkis Kivastik.

Uus C-korpus on ehitatud endise hoone asemel, milleks vana hoonetiib esmalt lammutati. Meresinise tunnusvärviga uude neljakorruselisse haiglakorpusesse kolib kõrvakliinik senisest J. Kuperjanovi majast, uued ja avarad ruumid saavad endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning naistekliiniku perekeskus. Samuti alustab tööd innovaatiline operatsiooniplokk, kus ravitakse nii päevakirurgia kui ka statsionaarset ravi vajavaid patsiente. Uued operatsioonitoad on varustatud lähimaade moodsaima tehnikaga,“ kirjeldas Toomas Kivastik.

M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Hoonete ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja AW2 Architects OY Eesti filiaal. Ehituse peatöövõtja oli AS Nordecon koos OÜ Embach Ehitusega.

„Kliinikumi uute korpuste ehitus läbi kolme aasta sattus täiesti erakordsesse ajastusse, mil oleme üheskoos pistnud rinda koroonapandeemia, ehitusmaterjalide tarnekriisi ja Ukraina sõja mõjudega. Ometi, just sedavõrd palju kui maailm on selle aja jooksul muutunud, samavõrra on paigas olnud selle projekti kese – luua väikestele patsientidele, nende peredele ja meedikutele suurepärane keskkond raviks ja tervenemiseks. Täname võimaluse eest sellesse panustada,“ sõnas Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

Uute ravikorpuste kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames.

Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu avamisel osalesid president Alar Karis abikaasa Sirje Karisega, terviseminister Riina Sikkut, Tartu Ülikooli rektor prof Toomas Asser, Tartu linnapea Urmas Klaas ning projekteerija, ehitaja ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse esindajad, samuti Kliinikumi töötajad. Lisaks pidulikele kõnedele ja lindilõikamistele kõlas ansambli „5MIINUST“ räppari Põhja-Korea poolt Kliinikumile kirjutatud soovid loos „Esä taivan“, mis tuli esitusele koos Biomeedikumi segakoori ja Miina Härma mudilaskooriga. Külalised said osa ka Priit Strandbergi kirjutatud ja lavastatud uuele majale pühendatud lühinäidendist.

Uusi ravikorpusi tutvustavat videoklippi saab vaadata Kliinikumi Youtube kanalil.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum premeerib igal aastal parimat ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklit, mille eesmärk on toetada emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikust ning arendada eestikeelset teaduskeelt. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. 2022. aasta parima artikli preemia pälvib artikkel „Implanteeritavate südameaparaatide kaug-kodujälgimine”, mille autoriks Nikita Umov ning juhendajaks Priit Kampus (Eesti Arst 2022;101:487–93). Tunnustus antakse laureaadile üle Kliinikumi arvamuslõunal.

Nikita Umov: Implanteeritavate südameaparaatide ajalugu ulatub möödunud sajandi keskpaika. Südameaparaadid on võimelised jälgima suurt hulka andmeid nii südametöö kui ka aparaadi enda seisukorra kohta. Viimaste kümnendite arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogias on teinud võimalikuks implanteeritavate südameaparaatidega patsientide reaalajas jälgimise (nn kaug-kodujälgimine), millest on kiiresti saanud uus ravistandard. Eestis paigaldati esimene kaug-kodujälgimise võimekusega südameaparaat 2009. aastal ning 2020. aasta lõpuks oli paigaldatud seadmeid juba 1300. Kaug-kodujälgimise võimekusega südamestimulaatorid algatavad andmete edastuse, kui esinevad kõrvalekalded südame- või seadmetöös. Peamise osa teavitustest moodustavad rütmihäired nagu kodade tahhükardia, kodade virvendus-laperdusarütmia ning ventrikulaarsed rütmihäired. Kõikide südameaparaatide peale saadetakse igapäevaselt ligi 100 teavitust, mille esmane analüüs ning patsientide nõustamine teostatakse rütmihäiretele spetsialiseerunud õdede poolt. Kaug-kodujälgimine võimaldab õigeaegsemat rütmihäirete avastamist ja ravi, seadme töös esinevate probleemide kiiret tuvastamist ning haiguse süvenemise või halva ravimsoostumuse varajast märkamist.

Autorid tänavad ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumit ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatust antud tunnustuse eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Mai 2023

18. mail kogunesid Eesti Transplantatsioonikonverentsile Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Inglismaa tervishoiutöötajad, kes puutuvad töös kokku rakkude, kudede ja elundite annetamise ning siirdamisega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul oli rahvusvahelise transplantatsiooniteemalise sündmuse eesmärk nii teadmiste värskendamine kui ka koostöövõrgustiku tugevdamine. „Konverentsil oli hea võimalus lisaks Eesti ekspertidele kuulata Põhjamaade ja Suurbritannia tunnustatuid kolleege ning olla kursis valdkonna kõige uuemate arenguperspektiividega. Näiteks, millised on seni Eestis veel mittekasutatud ravivõimalused, mis koostöös Põhjamaadega oleksid ka meil juurutatavad ja patsientidele kättesaadavaks muudetavad,“ tutvustas dr Pall. Ta rõhutas, et väga oluline on toetada Eesti haiglates ajusurma diagnoosimise ja võimalike organdoonorite väljaselgitamisega ning raviga tegelevate arstide ja õdede teadmisi. „Samuti tuleb hoida töötajate motivatsiooni ning tugevdada meeskonnatunnet, kuna kaasaegses erialadeüleses siirdamisvõrgustikus on igal üksikisikul tähtis roll,“ lausus dr Pall.

Elundisiirdamine võimaldab aidata abivajajaid olukorras, kus doonori enda elu ei ole võimalik enam päästa. 2022. aastal siirati Tartu Ülikooli Kliinikumis elundeid 46 korral. Olulise osa Kliinikumis tehtud siirdamistest tagab koostöö Scandiatransplantiga, mis on Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Eesti elundisiirdamiskeskuseid liitev organisatsioon. „Abivajajatele saab siirata südant, kopsu, neeru, maksa, pankreast, soolt ning ka rakkusid ja kudesid. Kõiki nimetatuid organeid peale südame siiratakse juba aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumis. Sealjuures toimub enim neerusiirdamisi, millega alustati juba 1968. aastal,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige ning teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf. Ühtlasi tõi ta välja koostöö ning uute teadmiste vajalikkuse: „Edukas siirdamine eeldab paljude erialade hästi toimivat koostööd ja aktiivset teadus-arendustegevust. Näiteks on lisaks kirurgiale äärmiselt oluline kõrgtasemel patoloogiateenistus ja laborimeditsiin, mida Kliinikumis on aastate jooksul arendatud tihedas koostöös Põhjamaade partneritega.“

Eesti Transplantatsioonikonverents 2023 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi, Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu koostöös Tallinnas, kus osales enam kui 120 tervishoiutöötajat. Päev hiljem kogunesid Eestisse oma korralisi aastakoosolekuid pidama rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni Scandiatransplant juhatuse ja nõukogu liikmed.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Aprill 2023

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse, apteegi ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku koostöös on Kliinikumi arendusfondi rahastatud projekti raames valminud antibakteriaalse ravi veebirakendus, mis koondab kokku kõik Kliinikumi antibakteriaalset ravi käsitlevad juhendid.

Veebirakenduses käsitletakse sagedasemaid haiglas esinevaid täiskasvanute ja laste infektsioonhaigusi. Nende haiguste adekvaatne ja õigeaegne antibiootikumravi parandab ravi efektiivsust ja ohutust, lühenevad ravi kestus ja vähenevad ravikulud. Hetkel on rakendusse lisatud kõik Kliinikumi antibakteriaalse ravi juhendis olevad ravimid. Rakendusse tehakse veel täiendusi laste antibakteriaalse ravi soovitustes ja lisandumas on tabel, kus omavahel on seotud sagedasemad haigustekitajad ja nende raviks sobivad antibiootikumid.

Projekti üks eestvedajaid kliiniline proviisor Jana Lass selgitas: „Antibiootikumide õige annustamine on oluline nii antibiootikumresistentuse vältimiseks kui ka parima raviefekti saavutamiseks. Tulemuseks on kiire ja mugav võimalus just antud haigele sobiva ravimiannuse leidmiseks keerulistes ja kiiresti muutuvates olukordades. Kuna on leitud, et nutiseadmetes kasutatav tarkvara muudab ravijuhendite sisu paremini kättesaadavaks ning kasutamise mugavaks, siis loodetavasti paraneb Kliinikumis antibakteriaalse ravi juhendite järgimine. Ühest kohast leitav info antibiootikumide manustamiseks ettevalmistamise kohta lihtsustab kindlasti ka õdede tööd.“

Antibakteriaalse ravi veebirakendus on mõeldud kasutamiseks nii Kliinikumi töötajatele kui ka tervishoiutöötajatele väljaspool Kliinikumi. „Rakenduses on välja toodud vaid olulisemad antibiootikumide koos- ja kõrvaltoimed. Täpsemalt soovitame koostoimete esinemise ja sellest lähtuvate soovituste kohta vaadata koostoimete andmebaasist. Annuste kohandamise info on antud neerupuudulikkuse ja maksapuudulikkuse korral,“ sõnas Jana Lass.

Antibakteriaalse ravi veebirakendus asub lingil: www.kliinikum.ee/abr/app/avaleht. Kuna veebirakendus täieneb pidevalt, on ettepanekud ja täiendused oodatud e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

Prof Joel Starkopf, teadus- ja arendustegevuse juht: Antibakteriaalse ravi veebirakendus valmis Kliinikumi arendusfondi toel. Lihtne ja käepärane veebirakendus ravimite tõenduspõhiseks kasutamiseks on äärmiselt oluline nii ravimiohutuse kui ka ravi efektiivsuse aspektist. On üldteada, et haigustekitajate spektril ja ravimtundlikkusel on märkimisväärsed geograafilised variatsioonid. Seetõttu on kohalikule Eesti epidemioloogiale kohandatud ravisoovitustel unikaalne väärtus. Tundes ülikoolihaigla vastutust, jagab Kliinikum hea meelega koostatud ravisoovitusi üliõpilaste, residentide ja kõigi Eesti arstidega.

Lisatud: 25 Aprill 2023

Kliinikumi arendusfondi märtsikuisest taotlusvoorust saavad tuge neli olulist koolitustegevust. Lisaks sellele toetab arendusfond ka mahuka koolituse korraldamist Eestis. „Jagatud toetused on ennekõike kantud eesmärgist hoida noorte kolleegide ettevalmistus ja seeläbi kogu Kliinikumi ravitöö teaduspõhisus kõrgel rahvusvahelisel tasemel,“ sõnas teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

14.–19. maini viiakse arendusfondi toel läbi kliiniliste uuringute kursus, mille eesmärgiks on anda osalejatele üsna praktilised teadmised ja oskused kliinilise uuringu kavandamiseks ja läbiviimiseks. Kursus kestab seitse päeva, külalisõppejõududeks on nimekad erialaspetsialistid University College of Londonist. Lisaks Briti kogemusele annavad dr Alar Irs ja dr Katrin Kaarna infot Eestis olemasoleva kliiniliste uuringute tugisüsteemi kohta. Kursus koosneb lühiloengutest ja rühmatööst, järjest kogunevate teadmiste alusel on võimalik nädala jooksul arendada oma uuringu ideed ja seda lektoritega arutada.

Dr Mai Blöndal ja dr Teele Kasesalu osalevad südamepuudulikkuse alasel koolitusel „3rd Postgraduate Course in Heart Failure Management London“, mille korraldajad on oma alal tunnustatud Zürichi Südamemaja ja Suurbritannia Südamepuudulikkuse Selts. Kursuse formaat on uudne ning selle eesmärk on anda nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi – toimuvad interaktiivsed sessioonid, osalejate ettekanded, praktilised õpitoad, juhtumite arutelud ja osakondade külastused. Kursus hõlmab kõiki olulisi südamepuudulikkuse aspekte, mille hulka kuuluvad diagnostika (sh piltdiagnostika), farmakoteraapia ja mehaanilised vereringe toetuse süsteemid. Kursus toimub kahe aasta jooksul ajavahemikus juuni 2023 kuni oktoober 2024 ning koosneb kuuest moodulist. Selle edukas läbimine annab Euroopa Kardioloogide Seltsi poolt tunnustatud südamepuudulikkuse spetsialisti tunnistuse.

Lastekliiniku vanemarst-õppjõud dr Inga Vainumäe osaleb koolitusel Helsinki ülikooli lastehaigla transplantatsiooni osakonnas. Koolituse eesmärk on tutvuda immuunosupressiooni erisustega siirdamisejärgselt imikul ja väikelapsel siirdamise järgselt, vahetu postoperatiivse perioodiga. Helsingis viiakse läbi lastel neeru, maksa, südame, kopsu ja ka soole siirdamist.

Lastekliiniku arst-õppejõud dr Hannes Vaas osaleb arendusfondi toel Padovas koolitusel "European Academy of Pediatrics – Master Course: the acutely ill child". Koolitusel keskendutakse ägedalt haige lapse käsitluse optimiseerimisele ja uuendustele. Arvestades peagi valmivat uut laste erakorralist vastuvõttu on praegu parim aeg uuenduste läbi viimiseks. Tingituna pediaatrilise abi kättesaadavuse vähenemisest väljaspool regionaalhaiglaid, nii maakonnahaiglates kui ka ülekoormatud perearstikeskustes, on töö optimeerimine väga oluline. Kuna enamuste laste jaoks jääb pöördumine erakorralisse vastuvõttu ainsaks kokkupuuteks lastekliinikuga, siis saab erakorralist vastuvõttu vaadata kui kogu lastekliiniku esindajat. Seda tähtsam on tagada lastele patsiendisõbralik kogemus.

Transplantatsioonikeskuse juhi dr Virge Palli eestvõttel korraldatakse arendusfondi toel Tallinnas 18. mail rahvusvaheline Transplantatsioonikonverents 2023, mis on mõeldud koolitusena rakkude, kudede ja elundite doonorluse ning siirdamisega tegelevatele Eesti tervishoiutöötajatele. Konverentsile on oodata külalislektoreid Rootsist, Taanist ja Soomest, osalejatele antakse ülevaade valdkonna uutest trendidest ja tulevikuperspektiividest nii Eestis kui maailmas.

„Järgmine Arendusfondi eesootav taotlusvoor on mõeldud teadus-arendus ja innovatsiooniprojektide toetamiseks,“ ütles prof Starkopf. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai 2023.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Aprill 2023

Märtsis alustati Kliinikumis esimesena Eestis uue endoskoopilise uuringu, spiraalenteroskoopia läbiviimist. Uus uuringumetoodika võimaldab saada senisest paremaid tulemusi peensoole limaskesta uurimisel. Esimene patsient, kellel uudset metoodikat kasutati, oli Crohn’i tõvega naine.

Spiraalenteroskoop on varasemalt kasutatud balloonenteroskoobist ligikaudu kaks korda jämedam, ühekordselt kasutatava spiraalse silikoonist otsikuga. Spiraalenteroskoopia on poolautomatiseeritud protsess, mille käigus endoskoop liigub spiraalotsiku abil peensooles edasi, tõmmates seda enteroskoobi peale.

„Kõige olulisem on patsiendi jaoks see, et spiraalenteroskoobiga on võimalik visualiseerida peensoole limaskesta suuremas ulatuses, on suurem tõenäosus jõuda uuringul peensoole lõpuni. Peensoole mahatõmbumine enteroskoobilt on sujuvam, mis võimaldab paremat peensoole limaskesta visualiseerimist,“ kirjeldas sisekliiniku gastroenteroloog dr Jelena Nõmmik.

Spiraalenteroskoopia näidustused on peensoole verejooks, polüpoos, tuumor, põletikuline soolehaigus (Crohn’i tõbi). Enteroskoopia käigus saab mitte ainult visualiseerida probleemi, vaid ka teostada erinevaid sh raviprotseduure: eemaldada polüüpe, võtta biopsiaid, peatada verejooksu, laiendada peensoole striktuure. Enteroskoopia viiakse läbi reeglina üldnarkoosis. Selle uuringu läbiviimine eeldab tavaliselt kapselendoskoopia (peensoole limaskesta hindamine endokapsliga) tegemist.

Edaspidi on spiraalenteroskoopia eelistatud valikuks peensoole vahetul uurimisel. Balloonenteroskoopiat kasutatakse jätkuvalt nendel juhtudel, kui spiraalenteroskoobi kasutamine on vastunäidustatud (erinevad seedetrakti ülaosa haiguslikud seisundid, kus jämeda endoskoobi kasutamine võib osutuda ohtlikuks: söögitoru varikoos/striktuurid, söögitoru/duodeenumi stendid).

„Oleme väga rahul, et saime selle uudse tehnoloogia juba kasutusele võtta. Tehnoloogia rakendamisele eelnes põhjalik õppeprotsess – teoreetiline õpe, simulatsioonõpe ning vaatluspraktika Helsingi Ülikoolihaiglas,“ selgitas dr Nõmmik õpikõverat. Aastas viiakse Kliinikumis läbi ligikaudu 30 enteroskoopiat.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Märts 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Narva Haigla koostöö tulemusel on alates märtsikuust Narva ja teistel Ida-Virumaa elanikel võimalik käia keemiaravi seanssidel kodukoha lähedal Narva haiglas. Keemiaravi viivad läbi ülikoolihaigla arstid ning teised Narva haigla erialaspetsialistid.

„Kliinikumi ambulatoorsed vastuvõtud on Ida-Virumaa regiooni vähiravi vajavate patsientide jaoks olnud olemas juba varasemalt, mistõttu oli meile teada ka Narva patsientide ootus käia keemiaravil kodu lähedal kulutamata pikki sõidutunde Tartusse. Seega on meil väga hea meel laiendada vähiravi võimalusi Eesti suuruselt kolmandas linnas,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Kui patsientide vähiravi eest vastutavad Narvas Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arstid, siis kõik vajalikud ruumitingimused on selleks loonud Narva Haigla. „Narva Haigla teeb omalt poolt kõik, et meie piirkonna haiged pääseksid võimalikult kiiresti onkohematoloogilisele konsultatsioonile ja ravile elukoha lähedal, samuti vajadusel kõrgemasse ravi etappi. Oleme loonud Narva Haiglasse tingimused, mis on vajalikud kaasaegse vähiravi osutamiseks ja viljakaks koostööks Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogide ja hematoloogidega nii Narva Haiglas kui juhtivates vähikeskustes. Tänan kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi vähiraviarste panuse eest vajaliku abi osutamise ja arendamise eest Narva Haiglas,“ kommenteeris Narva Haigla juhatuse liige dr Ago Kõrgvee.

Üks eeldustest, mis võimaldas planeerida keemiaravi Narva Haiglasse, oli väga hea koostöö kohaliku haigla teiste üksustega. „Ravi viivad läbi küll Kliinikumi arstid, ent see ei oleks võimalik ilma diagnostikata, radioloogiliste uuringuteta ning teiste erialakliinikute panuseta,“ lausus Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa. Dr Ojamaa kinnitas, et Narva on nüüd üks osa Kliinikumi vähiravi süsteemist. „Patsiendi jaoks tähendab see ka kiiremat diagnoosi ja ravi. Kui Ida-Virumaa patsiendid satuvad meie vastuvõtule perearsti või mõne muu eriarsti suunamisel, tehakse esimesed vajalikud uuringud Narvas, mille põhjal otsustakse patsientide Tartusse suunamise vajadus ning ka suunamise kiirus sõltuvalt vähiraviga alustamisest,“ selgitas dr Kristiina Ojamaa. Ta lisas, et keemiaravi on üks vähiravi põhikomponent, mida sageli kombineeritakse kas kirurgilise raviga või kiiritusraviga. „Keskmiselt vajavad patsiendid keemiaravi ühe kuni kolme nädala tagant, sealjuures võib selle kestus varieeruda ühest süstist kuni viie-kuue tunnini. Kasvajavastases süsteemravis liigub ravitegevus aina enam statsionaarist ambulatoorseks. Juba 85–90% keemiaravi kuuridest viiakse läbi ambulatoorsetes tingimustes. Uued ravimid on efektiivsed, mistõttu elavad täna neljanda staadiumiga patsiendid kauem. See omakorda tähendab jällegi suuremat ravikuuride vajajate arvu,“ rääkis hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht. Dr Ojamaa hinnangul on lisaks ravitegevusele oluline ka Ida-Virumaa elanike teadlikkuse tõstmine, et patsiendid ei jõuaks vähiravile liiga hilja.

„Oleme kogenud, et Kliinikumi eriarstid on siinsete elanike poolt oodatud ning soojalt vastu võetud. Lisaks hematoloogidele ja onkoloogidele – dr Ain Kaare, dr Mari Punab, dr Marju Kase ning dr Sandra Kase – on Narva patsientide päralt ka Kliinikumi onkokirurgiline kompetents – dr Taavi Põdramägi ning dr Inga Vaasna,“ ütles ka ise Narvas vastuvõtte läbi viiv dr Ojamaa.

Kliinikumi arstide vastuvõtule pöördumiseks on vaja perearsti või mõne teise eriala arsti saatekirja. Vastuvõtuaega Narva Haiglasse hematoloogile või onkoloogile saab broneerida Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 (E-R 07.30-18.00), Kliinikumi registratuuris kohapeal, kodulehe vormi kaudu, Kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu, üleriigilise Digiregistratuuri kaudu, Narva Haigla registratuuri telefonil 356 0469 või 356 1144 või Narva Haigla registratuuris kohapeal.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Märts 2023

Elundidoonorluse tahteavalduse on täitnud vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on tahteavalduste määra lähiaastatel oluliselt suurendada. Tähiseni jõudmiseks pööravad Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervisekassa tänavu kevadel erinevate tegevustega tähelepanu elundidoonorlusele, innustades juba otsust kaaluvaid inimesi astuma järgmist sammu ning täitma organidoonoriks olemise tahteavaldust.

Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal tellitud uuringu järgi inimeste hoiakutest elundidoonorluse suhtes selgus, et pisut enam kui pooled Eesti elanikud oleksid nõus oma elundite surmajärgse loovutamisega. Ometi on tahteavalduse täitnud vaid 3,04% täiskasvanud elanikkonnast.

Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori dr Virge Palli sõnul mõtleb suur osa Eesti täiskasvanutest elundidoonorlusest pigem positiivselt ja oleksid nõus oma organeid surma järgselt loovutama, kuid kahjuks ei jõua nende organite loovutamise soov kriiitilisel ajahetkel meedikuteni. „Seni kuni inimesed meile oma otsusest teada ei anna, ei ole meil võimalik pärast inimese surma kindel olla, kas järgime lahkunu elupuhust tahet,“ lisas dr Pall.

„Elundite ja kudede loovutamisega nõustumine on hindamatu heategu, mis võib olla ainus võimalus mõne teise inimese elu päästmiseks. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma ja satub doonoriks, on oluliselt väiksem kui see, et ta võib ise vajada koe- või elundisiirdamist. On ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes nõustuvad pärast oma surma olema elundidoonoriks,“ ütles dr Pall.

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta ning kindlasti soovitaks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” tõi dr Pall välja.

„Perekondade roll ning selle teema üle lähedastega arutlemine on elundidoonorluse juures väga oluline – kui inimene ise tahteavaldust täitnud ei ole, püütakse lahkunu tahe välja selgitada lähedastega vesteldes. Seega leevendab pereliikme poolt juba eluajal väljendatud arvamus lähedaste läbielamisi keerulisel hetkel,“ lisas dr Pall.

Veel selgitas Pall, et lähedaste otsus ei pruugi kokku langeda lahkunu sooviga. Seega on kõige parem valik oma soovi avaldamiseks täita elektrooniline tahteavaldus, kus on võimalik avaldada kas nõusolekut või keeldumist elundite surmajärgseks loovutamiseks. Tegelikkuses piisab ka paberil täidetud doonorikaardist või suulisest lähedastele teada antud soovist, kuid siis ei saa olla kindel, et see soov lähedaste poolt haiglapersonalile edastatud saab.

Eestis on aasta alguse seisuga Tartu Ülikooli Kliinikumis 71 elundisiirdamist vajavat raske elundipuudulikkusega inimest. Selleks, et siirdamist ootavad patsiendid saaksid õigeaegset ravi, on oluline iga ühiskonnaliikme panus. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.

Lisainfo: www.elundidoonorlus.ee

Tervisekassa

Lisatud: 30 Märts 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum alustab kogukonnakooli projektiga, mille eesmärk on toetada tervisteadliku põlvkonna kasvamist ning suurendada haigla ja kogukonna vahelist ühisosa.

Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus peab oluliseks, et ülikoolihaigla panustaks õpetava haiglana varakult noorte tervisevalikute ja -teadlikkuse kujundamisesse. „Kui õpilased omavad eakohast terviseinfot, aitab see teadvustada nende endi ja lähedaste rolli oma tervise ja heaolu hoidmisel. Lisaks tervisekasule saame kujundada ka õpilaste hoiakuid ning luua eeldused usalduslikuks koostööks tervishoiusektoriga,“ rääkis Pastarus.

Kliinikumi kogukonnakool hõlmab endas erinevaid uusi ja juba olemasolevaid tegevusi, näiteks aastaid terviseteavet pakkunud vestlusringe, kus elanikkonnal on võimalik omandada uusi teadmisi oma tervise eest hoolitsemisel ning arutleda murekohti tekitavatel teemadel koos teiste patsientide ja tervishoiutöötajatega. „Kliinikumi kogukonnakooli üks oluline fookus on ennetustegevusel, mistõttu alustame pilootprojekti 2023. aasta sügisel Tartu üldhariduskoolidega. Esimesteks õppeasutusteks on Tartu Hansa ja Tamme koolid, kus pakume 5.–9. klassi õpilastele kaheksa erineva teemavaldkonna tutvustust, eesmärgiga suurendada noorte terviseteadmisi ja vastutust oma tervise eest. Teemade ampluaa on lai, näiteks toitumine, une- ja ekraaniaeg, keha hügieeni eest hoolitsemine, vaimse tervise eneseabivõtted, sotsiaalne enesekehtestamine ja vägivalla äratundmine, meelemürgid, erinevate iluvaldkonna tegevuste terviseriskid kuni esmaabi andmise ja elustamiseni,“ rääkis Kliinikumi koolitusosakonna projektijuht Kerli Hiiemäe, kes on ka üks kogukonnakooli kontseptsiooni loojatest.

Koolitusosakonna projektijuht Marge Mahla lisas, et lisaks Kliinikumi välja pakutule oodatakse teemade osas ka koolidelt sisendit, mille puhul vajatakse tervishoiutöötajate tuge teemade käsitlemisel. „Koostöö haridusasutustega on oluline, et terviseõpetuses käsitletav ja tõenduspõhine terviseteave oleks omavahel kooskõlas, vältides vastukäivaid soovitusi. Näiteks tervisliku seisundi muutused ja tähelepanekud, mille puhul tuleb kindlasti tervishoiutöötaja poole pöörduda. Seega oleme paindlikud ja avatud ka nende koolide ettepanekutele, kes sügisel pilootprojektis ei osale,“ tutvustas Marge Mahla. Ta lisas, et Kliinikumi kogukonnakooli kontseptsiooni juurde kuulub ka noortega haiglakeskkonnas kohtumine. „See vähendab haiglahirmu ning julgustab tervishoiuasutusse pöörduma, sealjuures teadlikult ja vajadusepõhiselt. Mida teadlikum on inimene, seda vähem tekitab uus olukord ja keskkond ärevust ning ebakindlust,“ lausus Mahla.

Kliinikumi kogukonnakooli üheks prioriteediks on ka usaldusväärse terviseteabe pakkumine ja kogukonna terviseharituse taseme parendamine. „Kliinikum on oma kogukonna terviseteabe keskus, mis pakub tõenduspõhist infot tänases infomüras ja seda mitte ainult patsientide jaoks, kes satuvad Kliinikumi haiguse tõttu, vaid ka kõikide teiste kogukonnaliikmete jaoks,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Kui täna on kogukonnakool alustamas ennekõike kooliõpilastele suunatult, siis tulevikuvaates puudutab see kõiki kogukonna liikmeid – kogu elukaare ulatuses. „Mida suurem on terviseteadlikkus, seda vähem on terviseärevust ja seda rohkem võtavad inimesed vastutust iseenda ja lähedaste tervise eest. Nii astume olulise sammu lähemale Põhjamaadele, kus ennetustegevused on igapäevase elu osaks,“ ütles lõpetuseks Ilona Pastarus.

Kliinikumi Leht

Infokast

Kliinikumi kogukonnakooli võimalused

• Oma tervise ja heaolu eest vastutuse võtmine
• Terviseteadlikkuse paranemine
• Lähedaste teadlikkus ja varane märkamine
• Terviseärevuse vähenemine
• Oskus märgata kaaslasi
• Tervisevisiidid kui igapäevaelu osa – ennetustegevuste harjumuspärasus ning pöördumine tervishoiutöötaja poole tervisemurede ilmnedes
• Teadlikkus oma patsiendikogemuse kujundamiseks

Lisatud: 27 Veebruar 2023

Eesti president Alar Karis tänas ja tunnustas iseseisvumispäeva eel teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks. Tartu Ülikooli Kliinikumist pälvisid teenetemärgid viis töötajat – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi dr Ain Kaare, dr Natan-Toomas Aro, dr Anne Kallaste, dr Pilleriin Soodla ja Eesti Punase Risti IV klassi teenemärgi dr Anu Susi.

Dr Ain Kaare töötab Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhatajana ning lisaks osakonna töö korraldamisele on tema südameasjaks luuüdi ja vereloome tüvirakkude siirdamine.

Dr Ain Kaare: On põhjus ülikond selga panna. Ikka hea meel, kui oma riigi president sind teenetemärgi vääriliseks peab. Polegi siis ilmselt see elu niisama maha elatud. Nüüd üks pärismedal ka igasugu jooksu- ja suusavõistluste osavõtjamedalite kõrval.

Dr Natan-Toomas Aro töötab Kliinikumi südamekliinikus kardiokirurgia osakonnas. Dr Aro on olnud laste kaasasündinud südamerikete kirurgilise ravi teerajajaks Eestis, olles aidanud elule ligi 2000 kaasasündinud südamerikkega last. Lisaks eriala eesvedamisele Eestis, on dr Aro seisnud ka rahvusvahelise koostöö eest, mille tulemusel on kliinikumil kaasasündinud südamerikete ravi osas hea koostöö Helsingi lastehaiglaga.

Dr Natan-Toomas Aro: Tänan kõiki märkamast ja tunnustamast. Omalt poolt soovin laste südamekirurgiale jätkuvat edasiliikumist järgmistele tasanditele. Rõõmuga näen uue põlvkonna tegijate pingutusi selles suunas.

Dr Anne Kallaste on ametis Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhatajana. Ühtlasi juhtis ta osakonna tööd COVID-19 pandeemia ajal, veetes ka ise pikki tunde osakonnas patsiente ravides. Dr Kallaste on üheks eestvedajaks Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Lõuna-Eesti haigla pikaajalise COVID-19 immuunvastuse jälgimisuuringul.

Dr Anne Kallaste: Alates pandeemia algusest on nakkusosakonna töösse oma panuse andnud sadu inimesi erinevatest osakondadest. See näitas, kui ühtne on Kliinikum keerulistes oludes ning seda nii vahetult näha ja nende inimestega koos töötada on olnud meeliülendav.

Olen väga tänulik selle tunnustuse eest, kuid tegelikult kuulub Eesti Vabariigi presidendilt saadud tunnustus kõigile neile, kes kolme aasta jooksul on nakkusosakonna töösse panustanud. Minu siiras tänu neile kõigile!

Dr Pilleriin Soodla töötab Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonnas arst-õppejõuna infektsioonhaiguste erialal. Ta on olnud kaasatud Kliinikumis COVID-19 kriisi juhtimisse ja ravinud ise patsiente osakonnas, ammutades kiirsammul teadmisi toona uue haiguse, selle leviku ja ravi kohta. Dr Soodla kuulus esimese Teadusnõukoja koosseisu, analüüsides seal koroonaviirusega seonduvat ekspertinfot ning olles ühendavaks lüliks riiklike otsuste ning ravitöö vahel.

Dr Pilleriin Soodla: Riiklik teenetemärk on kindlasti suur üllatus, sest ei osanud seda kuidagi oodata. Suur heameel on selle üle, et seoses pandeemiaga on teadlaste panus, tõenduspõhisus, saanud suuremal määral ja kaalukamalt esindatud. Minu töö Teadusnõukojas koos silmapaistvate teadlastest kolleegidega on saanud märgatud ja usun, et see on tunnustus meile kõigile. Veelgi enam, see tunnustus on kindlasti oluline tervele infektsioonhaiguste erialale, sest COVID-pandeemia, aga ka teiste infektsioonhaiguste eriala teemadega tegeleme koos kõikide kolleegidega, koostöös peitub võti.

Dr Anu Susi töötab Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuses vanemarst-õppejõuna psühhiaatria erialal andes igapäevaselt oma panuse nii ravitööga laste ja noorte vaimse tervise valdkonnas kui õpetades arstitudengitest tulevusi kolleege.

Dr Anu Susi: Ootamatut uudist kuuldes olid esimesteks emotsioonideks ehmatus ja üllatus. Nüüd, mil on olnud aega uue olukorraga kohaneda ja kõige üle mõtiskleda, on valdavaks tänutunne ja uhkus. Tänutunne eeskätt selle eest, et läbi kõikide aastakümnete olen sattunud olema ainult väga toredate ja inspireerivate inimeste keskel, nii pereringis, sõprade hulgas kui tööd tehes. Tänu sellele tulen ka oma 38. samas osakonnas töötamise aastal hommikuti Raja tänavale ikka rõõmuga, et oma oskustega toetada abivajajate teed „lainepõhjast laineharjale“. Uhkeks teeb teadmine, et olen seekord osutunud oma eriala tunnustust väärivaks esindajaks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Veebruar 2023

Kliinikumi patsienditeenistus täiendas 2022. aasta sügisel olemasolevat tagasisidesüsteemi, mille tulemusel pöördutakse patsientide poole pärast tema ambulatoorset vastuvõttu sama päeva õhtul. Patsientidel palutakse e-kirja teel jagada oma kogemust külastuse kohta ning anda hinnang tervishoiuteenuse pakkuja kohta. Oktoobrist alates saadud tagasiside põhjal on vastajate soovitusindeks Kliinikumi tervishoiuteenustele 86%. „Vahetu tagasiside pilootprojektis osalevad lastekliinik, naistekliinik, meestekliinik, kõrvakliinik, stomatoloogia kliinik ning Kliinikumi vaktsineerimismeeskond. Kõikidest patsientidest, kellelt tagasisidet oleme küsinud, on vastanud 32%. Suur tänu patsientidele, kes on võtnud aja ja oma kogemust ning ettepanekuid jaganud ning kliinikutele, kes soovitusindeksi meetodi piloodiga kohe kaasa tulid,“ rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsienditeenistuse klienditeenindusjuht Gaida Mändmetsa sõnul on veebruari alguse seisuga välja saadetud üle 25 000 kirja. „Kliinikumipoolne aktiivne tagasiside küsimine on patsiendile lihtne ja mugav viis anda kohe nii positiivset kui ka negatiivset tagasisidet. Valisime kanaliks e-kirja, sest see tagab patsiendile piisavalt privaatsust ning samuti valikuvõimaluse vastamiseks,“ selgitas Gaida Mändmets. Ta lisas, et tagasiside koguneb selleks loodud töölauale, mida patsienditeenistus ning kliinikud ühiselt kasutavad.

„Tagasiside, olgu see positiivse või negatiivne, suunatakse täiendavalt ka üksustesse ning juhul, kui patsiendi poolt antud soovitusindeks jääb kümnepallisüsteemis alla kuue, võetakse patsiendiga juhtumipõhiselt ühendust täiendava info kogumiseks. Meie eesmärk ei ole tõsta soovitusindeksi protsenti, vaid ennekõike parandada patsiendikogemust nii, et parendustegevuste planeerimisel on arvestatud patsientide ootuste ja vajadustega. Soovitusindeksi meetod võib olla tervishoius veidi võõras, ent vabade kommentaaride osa selles jällegi väga väärtuslik,“ tutvustas õenduse ja patsiendikogemuse juht Pastarus.

Viie kuu jooksul kogutud tagasiside põhjal saab öelda, et patsiendid hindavad Kliinikumi tervishoiuteenuseid kõrgelt ning kiidavad ja tänavad töötajaid ka nimeliselt. „Näeme, et patsiendid väärtustavad ülikoolihaigla pädevust, professionaalseid arste ja õdesid, inimlikkust ja lahkust ning kaasaegseid tingimusi. Samas oodatakse lahendusi pikkadele ravijärjekordadele, rohkem aega suhtlemise jaoks, täpsust vastuvõtule kuluvas ajas, sealhulgas ooteajas ning muudatusi parkimise korralduses,“ tõi Ilona Pastarus näiteid tagasisidest ning lisas, et vastuseid analüüsitakse koostöös patsienditeenistuse ja osakondade vastutavate töötajatega arenduste ning parendustegevuste kavandamiseks.

Klienditeenindusjuht Gaida Mändmets kinnitas, et vahetu tagasiside küsimine jätkub ning eesmärk on laiendada meetodit kõikidesse kliinikutesse, sealjuures nii ambulatoorses kui statsionaarses töös. Ilona Pastarus lisas, et soovitusindeksi kasutamine on levinud erasektoris, ent näiteks ka Soomes Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna haiglates. „Kirjandusest leiab andmeid, et vahetu tagasiside andmisel on positiivne mõju ka inimese tervisele. Näiteks on tervishoiuteenuste soovijate ravisoostumus kuni 14% kõrgem kui teistel. Lisaks pöörduvad 8% neist vähem tagasi EMOsse ning 5% on ka korduvhospitaliseerimist vähem. Ehk kui patsient on hästi meelestatud ja ise aktiivne kaaslane oma raviteekonnal, vajab ta kokkuvõtvalt vähem raviteenuseid,“ ütles Ilona Pastarus lõpetuseks vahetu tagasiside eeliste kohta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Veebruar 2023

Riigi teaduspreemia arstiteaduste valdkonnas pälvisid Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laste intensiivravi ja farmakoteraapia vanemarst-õppejõud professor Tuuli Metsvaht tööde tsükli „Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus“ eest. Aastapreemiad (à 20 000 eurot) antakse välja eelneva nelja aasta jooksul valminud ja avaldatud parimate teadustööde eest. 

Professor Tuuli Metsvaht on Tartu Ülikooli Kliinikumi vanemarst-õppejõud anestesioloogia erialal ning pikaajaline laste intensiivravi osakonna juhataja. Samuti on ta Tartu Ülikooli laste intensiivravi ja farmakoteraapia professor. 

Professor Tuuli Metsvaht: Olen väga tänulik kogu meie uurimisrühma nimel selle väga suure tunnustuse eest. Nendes töödes kajastub kaugelt rohkemate inimeste panus meie igapäevatöös oluliste teemade edasi viimisel. Annan oma parima, et see tunnustus jõuaks kõikide kaasteelisteni ja aitaks hoida motivatsiooni ja sära silmades.

Meie tööde keskseks teemaks olev vastsündinu sepsis on üks sagedasi probleeme vastsündinueas, moodustades ¼ kõikidest vastsündinuea surma põhjustest maailmas. Lisaks on teada, et vastsündinu sepsise läbi teinud lastel on suurem risk psühhomotoorse arengu probleemide tekkeks hilisemas vanuses.

Parim viis haigusega tegelemiseks on selle vältimine, ehkki alati ei ole see võimalik. Meie uurimisrühma vastsündinu varast kolonisatsiooni käsitlevad tööd viitavad seedetraktile kui ühele peamisele sepsise tekitajate reservuaarile. Sealjuures koloniseeruvad enneaegsed vastsündinud ennekõike haiglas levivate suurema virulentsuse ja antibiootikumresistentsusega mikroobidega. Varast kolonisatsiooni saab mõjutada erinevate perekeskse intensiivravi kompleksi kuuluvate meetmete, s.h oma ema rinnapiimaga toitmisega.

Vastsündinuid ei ole asjata nimetatud „viimasteks terapeutilisteks orbudeks“. Sellega mõeldakse, et paljud vastsündinutel kasutatavad ravimid on kasutusel „off-label“, s.t registreeritud näidustust omamata, mistõttu nende ohutus ja õige annustamine pole teada. Uuemad ravimid ei jõuagi või jõuavad vastsündinuteni suure hilinemisega, kuna kliiniliste uuringute läbi viimine selles haigete grupis on keerukas. Samas ei ole nii ravimi annuste kui kliinilise efekti ekstrapoleerimine mitte ainult täiskasvanutelt vaid ka suurematelt lastelt sageli võimalik. Näitasime seda oma vastsündinu hemodünaamika toetust käsitlevates töödes ilmekalt. Antibakteriaalsete ravimite farmakokineetika ja kliiniline efektiivsus ongi olnud üheks meie uuringute ja rahvusvahelise koostöö keskmeks. Tulemusena on ravimi valiku ja annustamise soovitused jõudnud mitmetesse rahvusvahelistesse juhenditesse (nt NICE juhised, WHO antibakteriaalse ravi juhised). Ent „üks (ka suurusele kohandatud) annus kõigile“ ei ole alati rakendatav. Seetõttu oleme viimastel aastatel uurinud individuaalse annustamise võimalusi kitsa terapeutilise laiusega ravimite puhul, nagu vankomütsiin.

Lisatud: 27 Veebruar 2023

22. veebruaril anti Eesti Rahva Muuseumis üle Tartu linna aukodaniku ja Tartu Tähe aumärgid. Aukodaniku nimetus on auavaldus Tartu linnale elutööna osutatud väljapaistvate teenete eest ning Tartu Täht antakse Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest. Tartu Ülikooli Kliinikumist pälvis aukodaniku tiitli dr Tiina Stelmach, kes on oma elu ja töö pühendanud erivajadustega lastele, noorukitele ja nende peredele. Alates 2003. aastast on Tiina Stelmach pereteenuste juht Eesti Agrenska Fondis, mis pakub tugi- ja rehabilitatsiooniteenuseid. Dr Stelmach töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliinikus laste ja noorukite arenduse ja taastusravi keskuses vanemarst-õppejõuna taastusravi ja füsiaatria erialal.

Tartu Tähe aumärgi pälvis Kliinikumi naistekliinikus ja lastekliinikus hingehoidjana ametis olev ning Kliinikumi kliinilise eetika komitee esimees Naatan Haamer. Ta on oma tegevusega toetuseks nii patsientidele, lähedastele kui ka töötajatele.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Veebruar 2023

15. veebruar oli ülemaailmselt pühendatud vähihaigetele lastele. Lapseea vähk on õnneks harva esinev haigus, mis kujuneb ligikaudu ühel lapsel 300st enne täiskasvanuikka jõudmist. Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositakse Eestis keskmiselt 35 uut vähi juhtu aastas lastel vanuses 0–14 aastat ning 40 uut juhtu vanuses 15–24 aastat.

Vähiravi hüppeline areng

Kuigi vähidiagnoos lapsel on endiselt (ja põhjusega) hirmutav, siis on oluline teada, et suure osa kasvajadiagnoosiga lastest suudab kaasaegne meditsiin terveks ravida. Viimase poolsajandi jooksul on laste vähiravi teinud läbi murrangulise arengu – kui eelmise sajandi keskpaigas oli pahaloomulise kasvaja diagnoosiga lapse viie aasta elulemus kõigest 10–20%, siis tänaseks ületab antud näitaja 80% piiri. Ehk siis viis aastat peale esmasdiagnoosi on elus ligikaudu kaheksa vähki haigestunud last kümnest. Ravi tulemuste paranemise eeltingimus on uute raviviiside ja -kombinatsioonide kasutusele võtmine, aga lisaks eeltoodule ka toetava ravi võimaluste märkimisväärne paranemine.

Kaasaegne vähiravi

Kaasaegne vähiravi on enamasti multimodaalne, peaks käsitlema patsienti tervikuna ning hõlmama kogu vähipatsiendi raviteekonda. Multimodaalne tähendab, et terveks saamise eesmärgil kasutatakse mitme raviviisi kombinatsioone. Vähiravi võib sisaldada vähikirurgiat, mille eesmärk on pahaloomulise kasvaja kirurgiline eemaldamine võimalikult suures mahus; kiiritusravi, kus pahaloomuliste rakkude hävitamiseks kasutatakse ioniseerivat kiirgust; ning süsteemravi ehk medikamentoosne ravi, mille alla kuuluvad nii klassikaline keemiaravi kui ka hormoonravi, bioloogiline ravi, sihtmärkravi ja muu. Kaasaegse ravivõimalusena laste vähiravis tuleb eraldi välja tuua vereloome tüvirakkude siirdamist, mis on muutnud mõned varasemalt ravimatud haigused enamasti ravitavaks (nt äge kõrgriski leukeemia). Eestis on Tartu Ülikooli Kliinikum ainuke keskus, kus tehakse vereloome tüvirakkude siirdamisi kogu Eesti lastele.

Järjest olulisem suund on seni peamiselt tulemuspõhise meditsiini kujundamine väärtuspõhiseks patsiendikeskseks meditsiiniks. See tähendab, et ravi ei hinnata ainult arvuliste tulemuste alusel, vaid samaväärselt arvestatakse seda, kuidas laps end kogu ravi jooksul tunneb ja mida ta kogeb ehk milline on tema elukvaliteet. Ääretult tähtsal kohal on toetav ravi, mille eesmärk on muuta teostatav ravi vähem organismi kahjustavaks (näiteks kaitsta, neerusid, aju, luuüdi) ja ennetada kaugtüsistusi, aga samaväärselt muuta ka kogu raviperiood patisendi jaoks võimalikult hästi talutavaks nii füüsilises, emotsionaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Et ei oleks valu, iiveldust ning laps saaks võimaluste piires edasi tegeleda ealiste tegevustega – mängimisest koolis käimiseni.

Laste vähiravi erineb täiskasvanute omast

Täiskasvanute ja laste vähid on sageli bioloogiliselt erinevad ja seega ka ravis on palju erinevusi – alates ravi agressiivsusest kuni kasutatavate ravimiteni välja. Lapsed taluvad palju agressiivsemat ravi, mis on vast ka üks oluliselt paremate ravitulemuste eeltingimusi (Euroopas on täiskasvanute 5 aasta elulemus keskmiselt 54% ja lastel ligikaudu 80%).

Eestis ravitakse vähidiagnoosiga lapsi kahes rahvusvahelistele standarditele vastavas laste hematoloogia-onkoloogiakeskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogiakliinikus ning Tallinna Lastehaiglas. Kliinikumis toimub laste vähiravi rahvusvaheliste koostööliste raviprotokollide alusel ehk siis raviskeem, mille alusel last ravitakse, on parim teadaolev rahvusvaheline ravistandard ja samas ka uuringuprotokoll valitud asjaolude teaduslikuks uurimiseks.

Soovime pakkuda oma patsientidele parimat võimalikku ravi, mis Eesti riigi väiksuse tõttu ei oleks võimalik ilma tiheda rahvusvaheline koostööta erinevate kompetentsikeskuste ja erialaorganisatsioonidega. Hetkel on meie peamised koostööpartnerid Rahvusvaheline lasteonkoloogia ühing ehk SIOP (https://siope.eu/), Põhjamaade lastehematoloogia ja -onkoloogia ühing ehk NOPHO (https://www.nopho.net), ERN PedCan (https://paedcan.ern-net.eu/) jne. Rahvusvaheline suhtlus parima võimaliku diagnoosi ja ravi otsustamiseks kuulub lasteonkoloogi igapäevase töö hulka.

Samaväärselt olulisel kohal on tihe koostöö patsientide esindusorganisatsioonidega, Eestis Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit, kelle toel on võimalik rahastada ka seda ravi, mida Tervisekassa ei kompenseeri. Laste teekonda teevad rõõmsamaks MTÜ Vaprusehelmeste helmed ning kliinikumi Lastefondi ja Minu Unistuste Päeva vabatahtlikud, täites raskelt haigete laste suuri unistusi. Igapäevaselt on osakonnas tööl lapse heaolu spetsialist, kes loov- ja tegevusteraapia abil tegeleb laste haiglapäevade sisustamisega ning paralleelselt pakub psühholoogilist tuge nii lastele kui lähedastele.

Vähi esinemissagedus on suurenenud

Paraku on tõepoolest tõsi ka see, et järjest paraneva elulemuse ja laienevate ravivõimaluste kõrvalt on vähi esinemissagedus lastel ülemaailmselt teadmata põhjustel aeglaselt suurenemas (0.5–0.6% aastas). Miks lapseeas vähi esinemissagedus tõuseb, sellele ei ole tänaseks ühest vastust. Üks osa põhjusest on diagnostika ja registrite kvaliteedi, see tähendab ka juhtude registreerimise paranemine, aga paraku näitavad aeglast esinemissageduse tõusu ka hea kvaliteediga vähiregistrid. Ei saa välistada palju kardetud keskkonnafaktorite rolli, samas ei ole võimalik veel välja tuua üheselt põhjuslikke välisfaktoreid.

Kõige enam esinev kasvaja lastel on endiselt äge lümfoblastne leukeemia, mida diagnoosime Eestis keskmiselt 8 juhtu aastas, järgnevad kesknärvisüsteemi kasvajad ja lümfoomid. Sealjuures erinevad kasvajate esinemissagedus ja alatüüp vanusegrupiti. Vanuses 0–14 esineb enim ägedaid leukeemiaid, millele järgnevad kesknärvisüsteemi kasvajad ning lümfoomid. Vanuses 15–19 eluaastat diagnoositakse enim lümfoome, kesknärvisüsteemi kasvajaid, epiteliaalseid tuumoreid ja melanoomi.

Miks just minu laps?

Loe edasi...

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

6. jaanuaril 2023 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi põlve liigeskõhre defekti ravi, kasutades selleks innovaatilist bioresorbeeruvat implantaati. Tegemist oli maailmas esimese operatsiooniga, kus liigespinna terviklikkus taastatakse sel moel.

Patsient, kes uudse implantaadiga operatsiooni vajas, oli noor täiskasvanu, kellel oli suur osa ühe põlve liigespinnast irdunud. „Eakamal patsiendil saaks antud defekti suurust arvestades hea ravitulemuse endoproteesimise abil, aga niivõrd noorel ja aktiivsel inimesel on oluline taastada liigespinna defekt koetehnoloogia abil oma kudede baasil. Patsient oli varasemalt teinud kõrgel tasemel sporti, aga viimastel kuudel häiris põlvevalu ja turse ka juba igapäevaelu tegevusi. Nüüd, operatsiooni järgselt ja eduka ravi korral saab patsient pöörduda tagasi aktiivse elu juurde,“ tutvustas uudset meetodit üks operatsiooni läbiviijatest, dr Kaspar Tootsi kliinikumi ortopeediakliinikust. Ta lisas, et operatsioon viidi läbi üldanesteesias ning see kestis kaks tundi, mille käigus teostati esimene etapp artroskoopiliselt ning teine, implantaadi sisestamine miniartrotoomia ehk lahtise lõikuse meetodil.

Operatsiooni läbiviimisele eelnes pooleteise aasta pikkune rahvusvaheline teadusuuringu planeerimine, kus lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile osalevad ka erinevad Soome ja Rootsi haiglad. „Uuringu koordinaatoriks on dr Teemu Paatela Soomest ning Eesti uuringugruppi juhib dr Kaspar Tootsi Tartu Ülikooli Kliinikumist. Kuna tegemist oli esimese omataolise operatsiooniga, viibis selle juures assistendina ka dr Teemu Paatela. Operatsioonimeeskonda kuulus lisaks dr Kaspar Tootsile ka dr Reedik Pääsuke ning teadusuuringusse annavad lisaks dr Tootsile ja dr Pääsukesele oma panuse mitmed teisedki ortopeediakliiniku töötajad – dr Egon Puuorg, õde Anneli Truupõld ja füsioterapeut Gregor Pruunsild,“ kirjeldas üks uuringu läbiviijatest ja 1. kliinilise valdkonna juht professor Aare Märtson. 

Liigeskõhre taastamiseks kasutati esmakordselt teadusuuringu raames loodud COPLA® implantaati, mis on välja töötatud Soome teadlaste poolt ning näidanud prekliinilistes uuringutes väga häid tulemusi. „COPLA® on olemuselt poorne 3D-tugimaatriks (scaffold), mille täidavad inimese enda rakud, parandades sel moel defekti. Implantaat ise resorbeerub ehk asendub patsiendi enda kudedega 2–3 aasta jooksul täielikult. Üks implantaadi kiht on ca 1–2 mm paksune ning tuleb vastavalt kõhre defekti kujule operatsiooni käigus sobivaks lõigata. Vajadusel kasutatakse mitut implantaadi kihti. Näites kõnealusel esimesel patsiendil oli tegemist suure ja sügava defektiga, mille tõttu läks vaja koguni üheksa kihti,“ rääkis dr Tootsi. Ta lisas, et COPLA® eeliseks on koormuspiirangu puudumine, mistõttu on kohe operatsioonijärgselt võimalik täisraskusega jalale toetuda.

Uudse ravimeetodi ja implantaadi ohutuse ja ravitoime hindamiseks kaasatakse rahvusvahelise teadusuuringu raames kuni kakskümmend patsienti, keda jälgitakse kahe aasta jooksul. „Peamisteks näitajateks, mille põhjal patsiendid valitakse, on üksik fokaalne kõhredefekt (1–4 cm2) ja süsteemsete liigeshaiguste puudumine. Pärast edukat teadusuuringu lõppu oleks COPLA oluline täiendus meie raviarsenalis,“ lausus dr Tootsi.

Professor Aare Märtson kinnitas, et kliinikumi ortopeediakliiniku ravimeeskonnal on väga hea meel võimaluse üle osaleda ülikoolihaiglana täiesti uue ravimeetodi esmakasutamisel ning väljatöötamisel ja pakkuda Eesti inimestele kõige uuemaid teadusuuringutel põhinevaid ravivõimalusi.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse arstide sõnul on ülemiste hingamisteede viiruste levik laialdane ning oodata on haigestumise jätkumist kõikides vanuserühmades. „Kui gripiviiruse peamise levitajad on koolilapsed, siis haiguse tüsistustest on eelkõige ohustatud alla kaheaastased lapsed ning vanemaealised inimesed. Grippi haigestumine on jätkuvalt suur ja hetkel domineerib Eestis A-gripi alatüüp H3. See alatüüp põhjustab ka raskemat gripi kulgu,“ selgitas kliinikumi vanemarst-õppejõud Piret Mitt. Ta lisas, et Terviseameti andmetel on enamik haiglaravi vajanutest Eestis olnud vanemaealised patsiendid ning kliinikumis on enamus gripiviiruse tõttu hospitaliseeritud patsientidest vaktsineerimata.

„Kui COVID-19 pandeemia aastatel sai gripivaktsineerimine ehk vähem tähelepanu, siis on hea meelde tuletada, et gripiviiruse vastast kaitset tuleb uuendada igal aastal. Esmalt seetõttu, et aja jooksul väheneb immuniseerimisest tulenev kaitse. Teiseks muudetakse gripivaktsiini koostist igal aastal nii, et need kaitseksid just nende viirusetüvede eest, mis prognooside kohaselt on kõige levinumad eelseisval gripihooajal ,“ rääkis dr Mitt.

Dr Mitti sõnul on alanud 2023. aasta toonud endaga kaasa ka uue nakkavama koronaviiruse tüve XBB.1.5. „Kuigi Eestis seda tüve veel leitud ei ole, on see jõudnud juba paljudesse Euroopa riikidesse. Uuemad uuringud on näidanud, et senised omikron-spetsiifilised vaktsiinid toimivad ka selle tüve vastu,“ sõnas dr Mitt. Ta rõhutas, et vaktsineerimine toetab immuunsüsteemi: „Isegi kui vaktsiin ei hoia nakatumist gripi ja -koronaviirusega täielikult ära, vähendab see tüsistuste teket, haiglaravi vajadust ja suremust. Selleks, et kaitsta ennast ja oma lähedasi, ei ole veel hilja vaktsineerida, kuna hooaeg jätkuvalt kestab.“

Kliinikumi vaktsineerimispunktid asuvad Tartu Ülikooli Kliinikumi peahoones, L. Puusepa 8, J-korpus ning on avatud esmaspäevast reedeni kell 11–13 ja Kvartali keskuse vastuvõtukabinetis, Riia 2, I korrusel raamatupoe kõrval, oodates soovijaid õhtuti esmaspäevast reedeni kell 16–18 ja laupäeval kell 12–14.

Gripi ja COVID-19 vaktsiini võib vajadusel manustada samal päeval erinevasse õlavarde. Koos manustamisel võib esineda veidi rohkem süstekoha valulikkust, pea- ja lihasvalu ning väsimust. Tasuta vaktsineerimisalast nõu saab küsida esmaspäevast reedeni kell 16.00–18.00 telefonil 731 7200.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Jaanuar 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas välja  ideekonkursi kunstiteose tellimiseks seoses L. Puusepa 8 hoone rekonstrueerimisega. Ideekonkursi võitjalt tellitakse teos summas kuni 110 000 eurot.

„Ideekonkursi eesmärk on rikastada kliinikumi rekonstrueeritavat L. Puusepa 8 maja A-korpust ainulaadse kunstiteosega. Kunstiteos pannakse avalikult ja püsivalt välja L. Puusepa 8 hoone klaasfassaadil või siseõue alale klaasfassaadi läheduses,“ tutvustas kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik.

Ideekonkursil on oodatud osalema ja kavandeid esitama iseseisvana füüsilised ja juriidilised isikud või füüsilistest või juriidilistest isikustest moodustatud ühisosalejad. Kuni 110 000 eurot maksva kunstiteose sobivust hindab žürii, kuhu kuuluvad sisearhitekt Maarja Varkki AW2 Architects OY Eesti filiaalist, Kai Lobjakas  Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingust, Peeter Talvistu Eesti Kunstnike Liidust ja Jaanus Kivaste Eesti Kunstnike Liidust ning kliinikumi esindajana žürii esimees Toomas Kivastik.

Ideekonkursil osalemiseks palutakse esitada osalemisdokumendid ja kavand hiljemalt 10. aprilliks 2023 kell 11:00ks. Ideekonkursi kirjeldus, nõuded ja muu info on leitav riigihangete registris (viitenumber: 259262). Kliinikum korraldab objektiga tutvumisürituse veebruaris 2023, mille täpsest toimumisajast teavitab samuti riigihangete registri vahendusel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

20. detsembrist kuulub Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu koosseisu riigi esindajana Kaspar Kokk, kelle tervise- ja tööminister Peep Petersoni nimetas Jaan Tootsi asemele.

Kaspar Kokk on lõpetanud 2001. aastal Miina Härma Gümnaasiumi. Samal aastal astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Aastatel 2006–2011 kuulus Kaspar Kokk Eesti murdmaasuusatamise rahvuskoondisesse, osaledes kahel korral olümpiamängudel ja neljal korral maailmameistrivõistlustel.

Peale sportlaskarjääri lõppu on Kaspar Kokk tegutsenud ettevõtluses, poliitikas ja ühiskondlikus tegevuses. Ta on muuhulgas kuulunud Eesti Suusaliidu juhatusse, SA Pärnu Haigla nõukogusse ja RMK nõukogusse. Kokk on Isamaa erakonna juhatuse liige ja Tartu piirkonna esimees. 2022 sügisel valiti ta Tartu linnavolikogu esimeheks.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

Tartu Ülikooli Kliinikum kuulutas 21. detsembril välja rakenduskõrgharidust omandavate õppurite stipendiumid, et toetada tulevaste kolleegide õpinguid ning motiveerida neid pärast lõpetamist jätkama tööd just kliinikumis.

„Talvisel stipendiumikonkursil on oodatud kandideerima sisehaiguste profiiliga osakondade abiõed ja abiradioloogiatehnikud, kes töötavad kliinikumis ning õpivad samal ajal tervishoiu kõrgkoolides õe või radioloogiatehniku õppekaval kolmandal või neljandal kursusel,“ tutvustas kliinikumi juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Ta lisas, et ühest küljest stipendium väärtustab ja toetab õpinguid, teisalt annab lõpetajale kindlustunde tulevase töökoha osas südamelähedasel erialal.

Stipendiumi suuruseks on 300 eurot igas kalendrikuus ning selle määramisel on otsustuspädevus kliinikumi ülemõdede nõukogul, kes koostab taotlejatest paremusjärjestuse, võttes arvesse õppekava täitmist, motiveeritust end valitud erialal teostada ning valmisolekut pärast lõpetamist töötada kliinikumis. Stipendiumide taotlemise tähtaeg on 11. jaanuar 2023.

Stipendiumi statuut on leitav kliinikumi kodulehel. Kandideerimiseks palume esitada avaldus stipendiumi saamiseks, motivatsioonikiri ja kõrgkooli tõend aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

1. jaanuarist 2023 jätkab südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projekti rahastamist Tervisekassa innovatsioonifond, eesmärgiga parandada südamehaigete taastusravi kättesaadavust ja suurendada taastusravi patsientide osakaalu. Ühtlasi on eesmärgiks viia läbi kaugteenusmudeli mõju hindav teadusuuring ning koguda vajalikku sisendit riikliku rahastusmudeli loomise jaoks.

Südame-veresoonkonna haigused on jätkuvalt juhtivaks surmapõhjuseks nii Eestis kui mujal maailmas. Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmanni sõnul on oluline, et teenust vajavad südamehaiged jõuaksid taastusravile: „Südamehaigete taastusravi vähendab nii südamehaigustesse suremust, korduvat hospitaliseerimist, parandab patsiendi funktsionaalset võimekust ja elukvaliteeti ning on ühtlasi ka kulutõhus.“ Sellest hoolimata on aga nii Eestis kui Euroopas nende taastusravi saavate südamehaigete patsientide osakaal madal. „COVID-19 pandeemia ajal halvenes paljude ambulatoorsete tervishoiuteenuste, sealhulgas ambulatoorse taastusravi, kättesaadavus veelgi. Lahenduste leidmiseks hakati kliinikumis südamehaigete taastusravi osutama kaugteenusena, kombineerides seda kaugmonitooringu läbiviimiseks Polar ja Google rakendusega,“ selgitas projekti tagamaid dr Lukmann.

2021. aastal läbis loodud kaugteenuse mudeli projekt edukalt ka Tartu Ülikooli Kliinikumi arendusfondi innovatsioonitaotluste vooru, mis tagas projektile rahastuse 2022. aasta lõpuni. „Meie projekti eesmärk oli luua terviklik südamehaigete taastusravi mudel selleks, et parandada patsientide taastusravi teenusel püsimist ja teenuse kättesaadavust. Aasta jooksul oleme kaasanud projekti ligi 70 patsienti, kellel ei oleks olnud kontaktteenuse raames võimalust osaleda taastusravi programmis. Patsientide tagasiside sellisele kombineeritud mudelile on olnud väga positiivne, mistõttu oleme oma projektimeeskonnaga veendunud projekti jätkamise vajalikkuses,“ rääkis kliinikumi projekti koordinaator Gertu Sõerunurk.

Projekti jätkamiseks esitati taotlus Tervisekassa innovatsioonikonkursile, mille tulemusel otsustati kaugteenusmudeli projekti rahastada. „Otsustasime projekti innovatsioonifondist toetada, kuna see võimaldab potentsiaalselt suuremal hulgal patsientidest jõuda järjepideva taastusravini. Teame, et taastusravile jõudmine on paljude seisundite puhul probleemiks, seda nii vähese suunamise kui ka patsiendi poolsete takistuste tõttu. Ühtlasi väheneb inimeste omaosalus, mis on seotud transpordi ja töölt eemal viibimisega. Kui kaugteenuse mudeli mõju hinnatakse uuringu raames efektiivseks ja kulutõhusaks, on seda võimalik laiendada üle-eestiliselt, ühtlasi annab projekt sisendi kõige sobilikuma rahastusmudeli väljatöötamiseks,“ rääkis Tervisekassa juhatuse liige Maivi Parv.

Südamehaigete taastusravi kaugteenusmudeli projektis lähtutakse tõenduspõhisest taastusraviprogrammist. Kaugmonitooringu ning -nõustamise läbiviimiseks on kaasatud kaasaegsed tehnoloogilised vahendid – raviteekonna digitaalne platvorm Buddy Healthcare, Polar rakendus – ning patsiendi teekonda jälgiv ning koordineeriv õde-juhtumikorraldaja. Patsiendi jaoks tähendab kaugteenus kombinatsiooni kontakt- ja kaugteenustest 8–12 nädala jooksul. Projekti ravimeeskonda kuuluvad taastusarst, füsioterapeut, psühholoog, toitumisspetsialist ning õde-juhtumikorraldaja, kes võtab ambulatoorsele taastusravile suunatud südamehaigete patsientidega ühendust 1–2 nädala jooksul pärast haiglast väljakirjutamist. Programmi kaasatakse patsiendid, kelle seisund taastusarsti hinnangul on sobilik ning patsient on nõus programmis osalema.

„Usume, et projekt toob kaasa patsientide parema taastusravil püsimise ning parandab üleüldiselt teenuse kättesaadavust. Sama mudel on võimalik tulevikus kasutusele võtta ka teiste kroonilisi haigusi põdevate ning pidevalt ja pikaajalist taastusravi vajavate patsientide puhul. Ühtlasi on projekt hea näide mitme eriala koostööst – kui taastusravialane sisend tuli meie kliinikust, suuresti tänu dr Maie Ojamaale ja füsioterapeut Livian Laaneotsale, siis vähemolulised ei ole ka kolleegid südamekliinikust, vastuvõtte läbi viiv ja patsiente jälgiv õde-juhtumiskorraldaja ning  lahenduse tehniline teostus,“ lisas dr Lukmann.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

30. novembril tutvusid Tartu Ülikooli Kliinikumiga NATO liitlasvägede esindajad, kes viibisid Tartus rahvusvahelisel sõjameditsiini teemalisel konverentsil. Kohtumise alustuseks tutvustas kliinikumi tegevust juhatuse esimees Priit Perens, millele järgnes arutelu muutunud julgeolekuolukorrast just meditsiinilistest aspektidest.

Järgmiseks tutvusid väliskülalised kliinikumi EMO ja intensiivraviosakondadega.

Täname liitlasvägede esindajaid põneva kohtumise eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 27 Detsember 2022

Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja L. Puusepa tänava poolse sissepääsu juurde rajati Omniva pakiautomaat. Pakiautomaati saavad nii kliinikumi töötajad kui ka pikemalt kliinikumis viibivad patsiendid tellida pakke, valides Omniva kodulehel sihtkohaks „Tartu Ülikooli Kliinikumi pakiautomaat“.

Pakiautomaati tühjendatakse iga päev kell 8.00 (välja arvatud pühapäev).

Lisatud: 24 November 2022

4. novembril 2022 viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi innovaatiline protseduur, millega raviti esimest korda patsiendi südame rütmihäiret südamevälise kateeterablatsiooniga.

Kliinikumi südamekliiniku rütmihäirete osakonnas kokku seitse tundi kestnud protseduur tehti noorele alla 30aastasele patsiendile, kellel esinesid kestvad ventrikulaarsed ravimitele allumatud rütmihäired. Rütmihäirete põhjustajaks on haruldane geenimutatsioon, mis põhjustab südamelihase laienemise ja sidekoestumise. „See omakorda võimaldab eluohtlike rütmihäirete teket. Antud patsiendil tekkis ventrikulaarse tahhükardia nn „torm“ – igapäevaselt korduvad ja sagedased ravile allumatud rütmihäired, mistõttu vajas patsient pidevat jälgimist ja ravi kardiointensiivravi osakonnas,“ selgitas protseduuri läbiviija, dr Priit Pauklin südamekliinikust. Ta lisas, et rütmihäirete tekkes osalevate piirkondade tuvastamiseks ja käsitlemiseks kasutatakse 3D-kaardistamist. Patsiendil kaardistati süda nii sisepinnalt kui ka südamepauna paigaldatud kateetrite abil südame epikardiaalselt ehk südamepauna poolt.

„Südame rütmihäirete kateeterablatsioon on väga tehniline ja üks kiiremini arenevaid suundi südamehaiguste valdkonnas, võimaldades ravida efektiivselt järjest keerulisemaid rütmihäireid. Kateeterablatsioon on tänapäevases ravikäsitluses mitmete rütmihäirete korral esmavaliku ravimeetodiks,“ tutvustas rütmihäirete osakonna juht dr Rain Paju. Enamasti tehakse südame rütmihäirete raviks kasutatavat kateeterablatsiooni südamesiseselt, liikudes südamesse mööda reieveeni või reiearterit.

„Harvadel juhtudel, nagu ka antud patsiendi puhul, ei võimalda ainult südamesisene lähenemine siiski edukalt rütmihäireid kõrvaldada, kui neid põhjustavad või alalhoidvad piirkonnad asuvad südamelihase keskmistes või välimistes osades ja protseduuri käigus tekitatav ablatsioonilesioon ei ulatu rütmihäire kolleteni. Sel juhul on vajalik südameseina mõjutamine raviva raadiosagedusliku energiaga ka epikardiaalselt ehk sisestades kateetrid rinnakualuselt otse südame pauna. Selline lähenemine on seotud kõrgemate riskidega, kuna südamelihase peal kulgevad ka südant varustavad pärgarterid ja südamepauna läheduses on olulised närvid. Protseduuri läbi viiv meeskond jälgib, et nendes kriitilistes piirkondades ablatsioonil tekitatav kuumus ei põhjustaks pärgarterite või närvide kahjustust ning minimeeritud oleksid muud ohud. Sellele patsiendile tagas edukuse rütmihäiret põhjustava südame osa ablatsioon nii südame seest kui ka väljast,“ kirjeldas dr Pauklin.

Protseduuri käigus kasutati ka esmakordselt Eestis südamepaunal kulgevate närvide kaitseks balloontehnikat, millega nihutati närvid ablatsiooni vajavast piirkonnast eemale. „Kokkuvõtvalt oli tegemist väga komplitseeritud rütmihäirega, mis vajas väga head suure ravimeeskonna koostööd. Protseduur viidi läbi üldanesteesias, mistõttu kohal oli anesteesiabrigaad, kes hoidis patsiendi seisundi stabiilsena ka korduvate rütmihäirete tekke ajal. Lisaks olid kõrgendatud valmisolekus kardiokirurgid ja EKMO meeskond, kes oleks vajadusel taganud patsiendile kunstliku vereringe ja hapnikuga varustatuse,“ rääkis dr Rain Paju.

Innovaatilise protseduuri ravimeeskonda kuulusid protseduuri läbi viinud dr Priit Pauklin, proktor dr Ole Rossvoll Norrast, rütmihäirete osakonna juhataja dr Rain Paju. Südame pärgarterite visualiseerimisel oli abis angiograafia osakonna juhataja dr Toomas Hermlin. Protseduuri oli toetamas elektrofüsioloogia tehnik Sandra Einstein Abbottist ja protseduuriõed Kadi Oras, Keiu Oras ja Kaire Karindi.

Südame rütmihäirete kateeterablatsioon on kaasaegne rütmihäirete ravimeetod ja hea edukuse korral on võimalik sõltuvalt rütmihäire olemusest patsient terveks ravida. Seetõttu võiks lisaks rütmihäirete tablettravile kaaluda ka kateeterablatsioonravi võimalusi. Protseduuri näidustused sõltuvad rütmihäire tüübist ja otsuse kateeterablatsioonravi vajaduse ja võimaluse üle teeb selleks väljaõppinud rütmihäiretega tegelev kardioloog.

Kliinikumi Leht