Lisatud: 29 September 2023

Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonnas alustas sel aastal õpinguid 165 uut residenti.  84 ehk pea pooled neist liitusid Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Koos äsja liitunutega töötab ülikoolihaiglas kokku 300 arst-residenti, mis on ligi kolmandik Kliinikumi arstkonnast. Enim residente alustas tööd Kliinikumi anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus ning radioloogiakliinikus, kummaski ligi 10 noort kolleegi. 

Juhatuse liikme, teadus- ja arendustegevuse juhi prof Joel Starkopfi sõnul on arst-residentide osakaal märkimisväärne, neil on kanda oluline ja vastutusrikas roll meie ravitöös. "Kliinikum tervitab uusi kolleege suurima heameelega, innustab täie tõsidusega pühenduma praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele valitud erialal. Arst-õppejõududele soovime püsivust ja rahulikku meelt noorte kolleegide juhendamisel ning teaduspõhiste selgituste jagamisel – vaid õppides ja õpetades saame olla oma eriala parimad professionaalid."

Residentuuri arendusspetsialist dr Helen Reim toonitas, et residentuuriõpe on magus etapp elus, mil inspiratsioon valitud erialast toidab uudishimu ning uudishimu on omakorda õppimise esimene eeldus. „Tänased arst-residendid töötavad ja õpivad koos meiega, et ravida homseid patsiente. Soovin, et residendid kujundaksid endale residentuuriaastad, mis annavad võimalusi ja teadmisi kujuneda oma erialal just selliseks arstiks nagu olete soovinud. Märgake enda kõrval olevaid haiglakeskkonnas töötavaid kolleege, õppige teineteiselt ning andke võimalus meie arst-õppejõududel olla uhkusega sel teekonnal teie kõrval,“ rääkis dr Reim.

Tere tulemast, arst-residendid!

Kliinikumi Leht

*Fotol: vasakult dr Tauri Narits, arst-õppejõud suu-, näo- ja lõualuukirurgia erialal; dr Keiti Mets, arst-resident sünnitusabi ja günekoloogia erialal; dr Kelli Saluoks, arst-resident sünnitusabi ja günekoloogia erialal; dr Kaur Valk, arst-resident radioloogia erialal

Lisatud: 29 September 2023

Septembri algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendi infokeskuses nõustamiseteenuseid nii patsientidele kui nende lähedastele teemades ja tegevustes, milles Kliinikumi patsiendid raviteekonnal kõige enam tuge ja teavet vajavad.

„Kliinikum pakub tervishoiuteenusteid kõikidel erialadel ning tänapäevases infopaljususes võib olla väljakutseks vajaliku teabe õigeaegne leidmine. Seetõttu oleme igal tööpäeval neil aegadel, mil Kliinikumis kõige enam patsiente liigub, valmis aitama nii vajaliku teabe leidmisel kui ka raviteekonnal teiste oluliste toetavate tegevuste planeerimisel,“ tutvustas patsiente toetava teenuse vajalikkust juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsiendi infokeskusesse saavad pöörduda kõik Kliinikumi patsiendid esmaspäevast reedeni kell 9.00–12.00. Nõu patsiendi teekonnal orienteerumiseks annavad patsiendi info- ja tugikeskuse spetsialistid ning aja broneerimine ei ole vajalik. Spetsialistid aitavad leida teavet erinevates Kliinikumi kanalites terviseseisundite ning protseduuride kohta, samuti majutusinfot, lähedastele suunatud infot, teavet tasuliste vastuvõttude osas ning vajadusel nõustatakse patsiente ka selles, millise spetsialisti poole oleks vajalik pöörduda. Samuti vahendatakse teavet patsiendi õiguste valdkonnast ning kogukonnas tegutsevate patsiendiorganisatsioonide ja tugigruppide kohta.

„Lisaks juba nimetatud tegevustele saame eelneval kokkuleppel pakkuda patsientidele ja nende lähedastele ka emotsionaalset tuge ja nõustamist ning vajadusel ka suulise tõlke abi arsti või õe vastuvõtul,“ rääkis Pastarus.

Patsiendi infokeskuse nõustamisteenused toimuvad Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja ruumis E108 ning on patsientidele tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 29 September 2023

Septembri algusest pakub Tartu Ülikooli Kliinikum patsiendi infokeskuses nõustamiseteenuseid nii patsientidele kui nende lähedastele teemades ja tegevustes, milles Kliinikumi patsiendid raviteekonnal kõige enam tuge ja teavet vajavad.

„Kliinikum pakub tervishoiuteenusteid kõikidel erialadel ning tänapäevases infopaljususes võib olla väljakutseks vajaliku teabe õigeaegne leidmine. Seetõttu oleme igal tööpäeval neil aegadel, mil Kliinikumis kõige enam patsiente liigub, valmis aitama nii vajaliku teabe leidmisel kui ka raviteekonnal teiste oluliste toetavate tegevuste planeerimisel,“ tutvustas patsiente toetava teenuse vajalikkust juhatuse liige, õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsiendi infokeskusesse saavad pöörduda kõik Kliinikumi patsiendid esmaspäevast reedeni kell 9.00–12.00. Nõu patsiendi teekonnal orienteerumiseks annavad patsiendi info- ja tugikeskuse spetsialistid ning aja broneerimine ei ole vajalik. Spetsialistid aitavad leida teavet erinevates Kliinikumi kanalites terviseseisundite ning protseduuride kohta, samuti majutusinfot, lähedastele suunatud infot, teavet tasuliste vastuvõttude osas ning vajadusel nõustatakse patsiente ka selles, millise spetsialisti poole oleks vajalik pöörduda. Samuti vahendatakse teavet patsiendi õiguste valdkonnast ning kogukonnas tegutsevate patsiendiorganisatsioonide ja tugigruppide kohta.

„Lisaks juba nimetatud tegevustele saame eelneval kokkuleppel pakkuda patsientidele ja nende lähedastele ka emotsionaalset tuge ja nõustamist ning vajadusel ka suulise tõlke abi arsti või õe vastuvõtul,“ rääkis Pastarus.

Patsiendi infokeskuse nõustamisteenused toimuvad Kliinikumi L. Puusepa 8 peamaja ruumis E108 ning on patsientidele tasuta.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliinik alustas 10. augustist 2023 tööd Maarjamõisa meditsiinilinnakus, mil valvepersonal alustas esmalt kõrvakliiniku erakorraliste patsientide vastuvõtmist. 14. augustist toimus juba kogu kõrvakliiniku töö Kliinikumi L. Puusepa 8 peamajas.

Kõrvakliiniku juhi dr Mihkel Plaasi sõnul on senisest J. Kuperjanovi tänava majast Maarjamõisa meditsiinilinnakusse kolimine kauaoodatud hetk: „Uus ravikorpus on sisustatud lähimaade moodsaima meditsiinitehnikaga. Patsientide raviks kasutatav tipptasemel aparatuur võimaldab võtta kasutusele kõige uuemad ravimeetodid ning viia ravi läbi veelgi kvaliteetsemalt ja mugavamalt. Paranenud logistika seob kõrvakliiniku senisest paremini Maarjamõisa meditsiinilinnaku infrastruktuuri, mis muudab patsientide raviteekonna sujuvamaks, kulutades diagnoosi ja ravini jõudmiseks senisest vähem ajaressurssi,“ kirjeldas kõrvakliiniku juht. Ta lisas, et vähemtähtis ei ole ka oluliselt kaasaegsemad töö- ja olmetingimused nii patsientidele kui töötajatele.

Kliinikumi kõrvakliinik asub nüüd L. Puusepa 8 maja C-korpuses, kus toimuvad nii ambulatoorsed vastuvõtud, haiglaravi, operatsioonid ning ka kõrvakliiniku erakorraliste patsientide ravi. „Erakorralised patsiendid saavad pöörduda läbi L. Puusepa tn poolse registratuuri selle lahtioleku aegadel, kust nad juhatatakse C-korpuse esimese korruse kabinetti C1004. Kui välisuks on suletud, tuleb helistada L. Puusepa tänava poolse sissepääsu juures oleva fonoluku kella, misjärel annavad töötajad patsientidele juhised sisenemiseks. Kõrvakliinikusse kiirabiga saabuvad patsiendid sisenevad läbi F-korpuse,“ selgitas kõrvakliiniku ülemõde Marika Tamm.

Kõrvakliiniku plaanilistele vastuvõttudele ja haiglaravile pöörduvad patsiendid peavad samuti pöörduma esmalt L. Puusepa tänava poolsesse registratuuri, kus patsiendid juhatatakse 1. korruse kabinettidesse ning haiglaravile pöörduvad patsiendid C-korpuse 4. korrusele.

Lisaks kõrvakliinikule alustas 15. augustil 2023 neljakorruselises C-korpuses tööd ka Kliinikumi uus innovaatiline operatsiooniplokk, kus ravitakse nii päevakirurgia kui ka statsionaarset ravi vajavaid patsiente. Samuti saavad endale uued ja kaasaegsed ruumid stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakond.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

24. augustist 2023 toimub kogu Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku töö L. Puusepa 8 maja M-korpuses.

Lastekliiniku juhi professor Vallo Tillmanni sõnul on uues ravikorpuses Eesti kaasaegseimad tingimused laste haiglaraviks, samuti päevaraviks ja ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. „Uues hoones on enamus palateid ühekohalised, kus lapsevanem saab segamatult pühenduda oma lapse paranemisele. Perepalatid on ka vastsündinute intensiivravis, kus moodsaima jälgimissüsteemi abiga on õdedel pidev ülevaade väikse patsiendi elutähtsatest funktsioonidest. Kuna meie uus hoone on nüüd otseselt ühendatud Kliinikumi L. Puusepa 8 teiste korpustega, sealhulgas naistekliinikuga ja radioloogiakliinikuga ning erakorralise meditsiini osakonnaga, loob see tingimused kiiremaks, mugavamaks, aga ka ohutumaks teenindamiseks. Viimase all pean silmas eeskätt tegurit, kus langeb ära vajadus transportida haiget vastsündinut sünnitusmajast lastekliinikusse. Nüüd asuvad sünnitusmaja, vastsündinute osakond ja laste intensiivravi osakond kõik ühel korrusel. Samuti paranevad erakorralisse vastuvõttu pöörduvate laste ravi ja jälgimise tingimused. Märkimata ei saa jätta ka palatite kaasaegseid sisekeskkonna tingimusi. Kõik need tegurid parandavad meie väikestele patsientidele antava ravi kvaliteeti,“ kirjeldas prof Tillmann.

Esimestena alustasid uues ravikorpuses statsionaarse ravitööga neonatoloogia osakond, kus vastsündinutel ja nende vanematel on võimalik viibida perepalatites, ning lastekirurgia osakond. „Seejärel alustasid M-korpuse esimesel korrusel kõikide eriarstide vastuvõtud ning teisel korrusel laste ja noorukite arendus- ja taastusravikeskus ning laste ja noorukite allergiahaiguste keskus. Järgnesid statsionaarne üldpediaatria ja neuroloogia osakond ning ägedate infektsioonide osakond ja lasteintensiivravi osakond. Muudatus toimus ka laste erakorralises vastuvõtus, mis toimus 23. augustist Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonnas,“ selgitas muudatusi lastekliiniku ülemõde Evelyn Evert.

Lastekliiniku patsientide ja nende lähedaste jaoks on M-korpuses eraldi riidehoid ja registratuur. „Et Maarjamõisa meditsiinilinnak on suur, palume vastuvõtule tulles varuda aega. Sisenemiseks saab kasutada nii N. Lunini kui L. Puusepa tänava poolseid sissepääse ning laste ja lähedaste hõlpsamaks orienteerumiseks on teekond lastekliinikusse märgistatud mänglevalt Pallilooma abiga,“ tutvustas ülemõde. Palliloom on üks „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailma põnevatest ja salapärastest tegelastest, kes laste tähelepanu püüavad ja haiglakeskkonna kogemust sõbralikumaks muudavad. Tegelaste autoriks on disainistuudio Unt/Tammik koos illustraator Marju Tammikuga.

Erakorraline vastuvõtt

Lastekliiniku erakorraline vastuvõtt toimub nüüd L. Puusepa 8 maja erakorralise meditsiini osakonnas. „Sisenemiseks tuleb kasutada ühist sissepääsu täiskasvanutega L. Puusepa tänava poolt. Erakorralisse vastuvõttu pöörduvate lastega tegeleb eraldi triaažiõde,“ rääkis ülemõde.

Kliinikumi lastekliiniku uus maja ehk M-korpus rajati koos C-korpusega Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu raames. M-korpus on kuuekorruseline ning selle brutopind on ligikaudu 20 000m2. Ravikorpuse tunnusvärviks on sirelililla ning koostöös projekteerijaga on püütud arvestada patsiendisõbralikkusega mitmetes nüanssides – nii näiteks saavad väikesed patsiendid end rõõmustada valides ise oma palatile aknavalgustust.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik pälvis 14. augustil 2023 ESO sertifikaadi, mis on Euroopa Insuldiorganisatsiooni kõrgeim tunnustus insuldiravile. Sertifikaat kinnitab, et insuldipatsiendid saavad Kliinikumis parimat Euroopa standarditele vastavat ravi.

ESO (European Stroke Organisation) sertifikaadi väljaandmiseks on Euroopa Insuldiorganisatsioon kehtestanud ranged ja standardiseeritud nõuded insuldi raviga tegelevatele keskustele. „Sertifitseerimisprotsess hindab, kas vastavad nõuded on täidetud parimal võimalikul moel. Muuhulgas on oluline ravikvaliteet, osalemine kvaliteediregistrites, igapäevatöö korraldus, kvalifitseeritud tugispetsialistide olemasolu, kohalikud ravijuhised ja kaardistatud raviteekonnad, personali hulk ning kvalifikatsioon, järjepidev koolitussüsteem ning palju muud,“ selgitas närvikliiniku vanemarst-õppejõud ja insuldikeskuse juht prof Janika Kõrv. Ta lisas, et sertifikaadi pälvimine ei ole oluline tunnustus ainult insuldiravile, vaid märgib raviprotsesside tipptaset kogu organisatsioonis. „Oleme esimene tervishoiuasutus Eestis, kes on täitnud ESO standardid, mis omakorda tõendab Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldiravi vastavust parimale Euroopa standardile,“ lausus neuroloog prof Kõrv.

Insuldiõde Triinu Kurvits tõi välja, et tunnustus hõlmas ka insuldiravi-eelset ja sellele järgnevat etappi. „Kliinikumile sertifikaadi omistamine tähendab muuhulgas ka seda, et lisaks akuutetapi insuldiravile on haiglas olemas parimad võimalused taastusraviks. Samuti järelkontrolli süsteem, mille eesmärk on toetada insuldi läbi elanud inimesi haiglast lahkumisel.  Näiteks insuldiõe vastuvõtud, mida Kliinikum pikka aega patsientidele pakkunud on,“ kirjeldas Triinu Kurvits.

Prof Janika Kõrv kinnitas, et insuldiravi on meeskonnatöö. „Lisaks meie insuldikeskuse töötajatele on insuldiravi teekonnal oluline roll ka Tartu kiirabil, radioloogiakliinikul, erakorralise meditsiini osakonnal ning kõikidel teistel insuldiravis osalevatel Kliinikumi osakondadel ja üksustel. Oleme tunnustuse üle uhked ning tänulikud kõikidele kolleegidele, kes aitavad tagada insuldiravi kvaliteeti Tartu Ülikooli Kliinikumis,“ sõnas prof Kõrv.

Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikeskus loodi 2019. aasta sügisel ning sinna suunatakse kõik Tartu ja Lõuna-Eesti insuldipatsiendid ning Ida-Virumaa trombektoomia näidustusega patsiendid, samuti komplitseeritumad vaskulaarsed patsiendid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

4. augusti õhtupoolikul toimus Tartus Ameerika liitlasvägede õppus, mille üks osaline oli ka Tartu Ülikooli Kliinikum.

Õppuse raames maandus USA armee helikopter HH-60 Black Hawk Kliinikumi lähedal asuval maa-alal, eesmärgiga simuleerida kahe liitlasväelase evakueerimist õhutranspordiga ning nende edasist ravi. Pärast helikopteri maandumist transportisid USA armee välikiirabi ja Tartu Kiirabi patsiendid Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda. Õppus jätkus haiglas, kus kutsuti raskes seisundis patsiendi käsitlemiseks kokku traumameeskond.

Kliinikumi 5. valdkonna juhi dr Jaan Süti sõnul on sellised õppused väga vajalikud. „Erinevate osapoolte infovahetus, simuleeritud kannatanute ettevalmistamine, legendi kirjutamine ja selle kõige omakorda läbi mängimine on väga vajalik harjutus, et kõige kõrgema etapi raviasutusena olla valmis ootamatuteks olukordadeks. Samuti on oluline, et lisaks liitlasvägedele olid kaasatud ka meie igapäevased koostööpartnerid häirekeskuse ja Tartu kiirabi näol,“ lausus dr Sütt.

Õppusel osalesid USA armee 1. pataljoni, 506. jalaväe ja 3. lahingulennubrigaadi sõdurid koos Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Kiirabi, Tartu Ülikooli ja Tartu politseiga. Liitlasvägede sõnul näitas õppus USA vägede võimekust teha koostööd meditsiinilise evakueerumise vajadusel kohalike hädaabi- ja meditsiiniteenustega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 August 2023

3. augustil 2023 külastas Tartu Ülikooli Kliinikumi Jaapani delegatsioon. Visiidi eesmärk oli tutvuda Kliinikumis kasutusel olevate patsientidele mõeldud tervisetehnoloogiliste lahendustega.

Jaapani suursaadiku Hr Yukihiko Matsumura ja parlamendiliikmete Tartusse toonud Eestis visiidi teemaks oli "How digital technology makes people happier". Pärast külaliste päeva esimest poolt Tartu Ülikoolis, tutvustasid pärastlõunal Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ja teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf ülikoolihaiglat ja selle tegevusi. 

Näitena digitehnoloogia rakendamisest  tegi Gertu Sõerunurk ülevaate spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus edukalt arendatavast südamehaigete taastusravi kaugteenuse lahendusest. Kaugteenusmudeli projektis lähtutakse tõenduspõhisest taastusraviprogrammist, monitoorides patsientide tervisenäitajaid mobiilsete digilahenduste abil distantsilt. “Kaugmonitooringu ning -nõustamise läbiviimiseks on kaasatud kaasaegsed tehnoloogilised vahendid ning lisaks patsiendi teekonda jälgiv ning koordineeriv õde-juhtumikorraldaja. Ootame, et tehnoloogia kaasamine sel moel parandab südamehaigete taastusravil püsimist ning ka teenuse kättesaadavust. Lisaväärtusena on vajadusel võimalik mudelit kasutusele võtta ka teiste krooniliste haiguste puhul,” tutvustas prof Joel Starkopf.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

29. juunil, Tartu linna päeval tunnustatakse silmapaistvaid tartlasi, kes pühendunult oma erialal töötades on jätnud jälje linna arengusse. Kliinikumist pälvivad Tartu linna medali taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik ning õde Viia Viirsalu.

Toomas Kivastik on Tartu Ülikooli Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juhina olnud vastutav Maarjamõisa meditsiinilinnaku suurprojektide planeerimise ja elluviimise eest. Nii on suur osa Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinikutest koondunud Maarjamõisa, mis kiirendab patsientide raviteekonda ning tagab neile euroopaliku ülikoolihaigla ravikeskkonna.

Kirurgiakliinikus õena töötav Viia Viirsalu on andnud suure panuse hematoloogilise ravi arendamisse. Ta on pikka aega töötanud õena lastehaigla intensiiv-hematoloogia osakonnas ja ülemõena hematoloogia-onkoloogia kliinikus.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

Maikuus jõudis Tartu Ülikooli Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikusse Illumina NovaSeq X Plus sekvenaator, mis viib diagnostilised geeniuuringud uuele tasemele, edendades nii kliinilist geneetikat kui ka personaalmeditsiini Eestis.

Geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku juhi dr Sander Pajusalu sõnul on uue sekvenaatori puhul tegemist absoluutse maailma tippmudeliga: „Oleme ühed esimestest asutustest Euroopas, kes kõige uuema seeria masina sisse seavad, mistõttu on see kõnekas verstapost nii Tartule kui kogu Eestile. Illumina NovaSeq X Plus sekvenaator on suure läbilaskevõimega DNA analüüsiplatvorm, mis suudab kiiresti ja täpselt genereerida tohutul hulgal genoomiandmeid. Neid andmeid hakkavad omakorda kasutama Tartu Ülikooli Kliinikumi arstid ja laborispetsialistid nii haiguste geneetiliseks uurimiseks ja ka uute ravisihtmärkide väljaselgitamiseks näiteks täppisonkoloogias,“ tutvustas dr Pajusalu. Ta lisas, et siiani on olnud probleemiks, et patsientide geenianalüüsideks kuluv aeg on kohati liiga pikk. „Uue masinaga saame pakkuda laboriteenuseid kiiremini, kvaliteetsemalt ja suuremas mahus,“ rääkis kliiniku juht.

Kliinikumi geneetika ja personaalmeditsiini kliinikus tehakse igal aastal Eesti patsientidele tuhandeid geenianalüüse. „Et meie kliinik on genoomidiagnostika valdkonna liider Eestis, kuhu on koondunud spetsiifiline molekulaargeneetika ekspertiis, analüüsideks vajalik taristu ja andmed, on geenianalüüside tellijateks lisaks Kliinikumile ka teised haiglad. Seetõttu peame oluliseks nii pidevat teadmiste uuendamist kui ka investeeringuid maailmatasemel seadmetesse, sest kasu sellest saab kogu Eesti tervishoid,“ selgitas investeeringute tagamaad geneetika ja personaalmeditsiini kliiniku laboratoorse geneetika osakonna juhataja dr Tiina Kahre.

Molekulaardiagnostika labori arendusspetsialisti Mikk Toomingu sõnul kulub maikuus saabunud innovaatilise sekvenaatori seadistamiseks aega mõned kuud, misjärel Illumina NovaSeq X Plus täismahus tööd alustab. „Uue mudeli suurimaks edasiminekuks tema läbilaskevõime. „Masinaga on võimalik kogu genoomi sekveneerimine teha kuni 20 000 isikule aastas. See on 2,5 korda rohkem, kui eelmise seeria tippmudelil,“ lausus Tooming.

„Uus geenianalüsaator aitab meil jätkata oma missiooni, et genoomika tippteadusest tulenev kasu jõuaks võimalikult paljude patsientide teenistusse. Lisaks võimaldab masina läbilaskevõime pakkuda laboriteenust ka erinevatele teadusgruppidele ja teistele koostööpartneritele ning on oluliseks arengumootoriks peatselt algavale Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööna loodava personaalmeditsiini arenduskeskuse toimimisele," lisas dr Pajusalu.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

26. mail toimunud Tartu Ülikooli Kliinikumi arvamuslõunal arutlesid tervishoiueksperdid, kas arstiabi on Eestis kättesaadav või mitte.

Kliinikumi juhatuse liikme prof Joel Starkopfi sõnul oli üks päeva fookus suunatud tervishoiuteenuste kättesaadavuse mõistmisele. „Täna mõõdetakse arstiabi kättesaadavuse hindamiseks eriarsti ambulatoorsete vastuvõttude järjekorra pikkust. Patsiendi vastuvõtule pääsemise aeg on aga vaid üks osa süsteemist, mistõttu on järjekorra pikkuse mõõtmine liigne lihtsustamine ning tulemuseks moonutatud pilt.  Kliinikumi vaatest mängib kättesaadavuse tagamisel väga olulist rolli ka valmisolek tervishoiuteenuste osutamiseks kriitiliste seisundite korral. Siin on hindamiseks olemas selged ravikvaliteedi näitajad – näiteks, kui kiiresti jõuab kiirabi kõrgeima prioriteediga kutse puhul patsiendi juurde, kui kiiresti jõuab südamelihase infarkti või insuldiga haige kõrgema etapi raviasutusse,“ tutvustas teema tõstatamise vajalikkust prof Starkopf.

Nõudlus ambulatoorsete tervishoiuteenuste järgi on suur ja vastuvõtujärjekorrad pikad. „Kõige tähtsam on, et patsient saaks arsti juurde meditsiinilisest vajadusest vaadatuna õigeaegselt. 2021. aastal puutus Eestis inimene aastas keskmiselt 12 korral kokku ambulatoorse tervishoiusüsteemiga, sealhulgas kiirabi, peremeditsiini, eriarstiabi ja hambaraviga, mis ei ole sugugi mitte vähe. Kusjuures see arv ei ole aastate lõikes langenud, vaid pigem tõusnud, mistõttu ei saa nõustuda väitega, et arstiabi kättesaadavus on Eesti väga halb või järvest halvenev. Peame ühiskonnas mõistma, et järjekord on paratamatu osa tervishoiuteenuste osutamisest ning nende täielik likvideerimine ei ole võimalik, ei Eestis ega mujal maailmas. Järjekordade likvideerimise asemel peab olema kõige olulisemaks eesmärgiks tagada patsientidele õigeaegne ravi. Ravi õigeaegsuse otsuse konkreetse patsiendi seisundist lähtuvalt peab tegema kvalifitseeritud tervishoiutöötaja ehk nn triaaž ei peaks toimuma ainult erakorraliste patsientide puhul, vaid ka teistel tervishoiutasanditel. Sest näiteks ühe ja sama diagnoosiga patsient võib ühel korral vajada abi minutite ja tundide jooksul, teisel korral päevade ja nädalate jooksul, aga võib ka olla võimalik, et meditsiinilisest vaatest on aktsepteeritud ootamine 3–4 kuud,“ selgitas Joel Starkopf.

Kliinikumi juhatuse esimees Priit Perens ilmestas olukorda tervishoius finantsstatistikaga, millest selgus, et tervishoiusektori rahastus ei ole viimastel aastatel halvenenud, küll on aga teataval määranud langenud ravijuhtude arv. „Me ei tea, mida toob tulevik rahastuse osas, kuna see sõltub poliitilisest otsustusest. Ent võrreldes Eesti 2019. aasta ja 2023. aasta I kvartali andmeid, on inflatsioon olnud 35%. Eriarstiabi rahastus on kasvanud selle ajaga keskmiselt 32%. Kui me vaatame erinevate riikide eelarve kaudu tervishoidu suunatavat raha, siis need protsendid ei erine oluliselt. Näiteks Soomes, kellega me armastame ennast võrrelda, on see 13% ning meiega võrreldavas riigis Sloveenias samuti 13,6%. Eestis on võrreldav number kättesaadavate allikate alusel 12%,“ rääkis Perens.

Nii Perens kui Starkopf rõhutasid, et kuigi viimased aastad on toonud tervishoidu lisaraha, siis on alarahastatud tervishoiuhariduse valdkond. „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks on ennekõike on vajalik investeerida haridusse ning suurendada arstide ja õdede riiklikku koolitustellimust,“ sõnas Perens.

Arvamuslõuna külalisesinejaks oli Soome Lääne-Uusimaa heaolu tervishoiupiirkonna juht Sanna Svahn, kes tegi ülevaate Soome tervishoiu juhtimisreformist. „Meditsiinireformi valmistati ette 17 aastat ning see jõustus ametlikult 2023. aasta algusest. Kui seni juhiti sotsiaalteenuste ja tervishoiuteenuste valdkondi 293 erineva omavalitsuse poolt, siis nüüd on moodustatud 21 suurt tervishoiupiirkonda üle Soome. Reformi eesmärk oli tuua teenuseid patsiendile lähemale, muutes neid samal ajal ka efektiivsemaks ning kvaliteetsemaks. Soome näitel saab öelda, et suure süsteemi muutmine võtab aega, samuti osundas dr Svahn mitmeid kordi, et ühiskonna ootused tervishoiuteenustele on muutunud, millega ka tervishoiuasutused kohenema peavad. Põhjanaabrid on oma muudatusi alustanud ning jälgime huviga nende edasisi arenguid,“ kirjeldas Perens.  

Päeva lõpetas ühine aruteluring, kus osalesid terviseminister Riina Sikkut, riigikontrolör Janar Holm, prof Ruth Kalda, Jaanus Pikani, Sanna Svahn ja prof Joel Starkopf. Ühiselt tõdeti, et tervishoiu rahastamismudel vajab muutusi, ent mitte pelgalt läbi eelarve suurendamise, vaid ka läbi tervishoiusüsteemi muutuste. Samuti nõustuti, et võtmeroll on koostööl süsteemi sees – alustades sellest, et erinevad tervishoiuteenuste osutamise kriteeriumid on kokku lepitud kuni selleni, et erinevate tervishoiutasandite ja erialaseltside arengukavad valmivad koostöös, võttes arvesse laiemat, kogu tervishoiule ja selle lõppkasutajale ehk patsiendile suunatud vaadet.

Kliinikumi arvamuslõuna toimus sel aastal teist korda. Lisaks tervishoiuekspertide mõttevahetusele anti pidulikult üle ka Kliinikumi preemia, Eesti Arsti teadusartikli preemia ning Neinar Seli stipendiumid.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda sagenevad patsientide pöördumised just suve- ja puhkusteperioodil. EMO juhataja dr Sander Poks ja vanemõde Mari Teugjas-Koit tõid välja lihtsad tõed, kuidas enda, lähedaste, sõprade, aga ka kõikide teiste tervist hoida.

• Jalg-, tõuke- või mootorrattaga sõites tuleb kanda turvavarustust ning valida sõitmiseks enda võimetele vastav, kaasliiklejatega ning liikluseeskirju arvestav sõidukiirus.
• Muruniidukid ja elektrilised tööriistad tuleb hooldamiseks alati seisma panna.
• Batuudid tuleb piirata selleks ette nähtud turvavõrguga ning jälgida, et korraga hüppaks üks inimene. 
• Veekogude ääres peab veenduma nii enda kui laste turvalisuses ning kindlasti ei tohiks hüpata vette tundmatus kohas. Õnnetused juhtuvad enamasti ettevaatamatuse, hulljulguse ja sageli alkoholi liigtarbimise tõttu.
• Väga oluline on alkoholi tarbides jääda mõõdukaks, kuna alkoholi mõjul satutakse sagedamini kaklustega lõppevatesse konfliktidesse, kukutakse nii ebasobivates kohtades turnides kui ka niisama libastudes või sattutakse liiklusõnnetustesse – nii jalakäia kui autojuhi rollis.
• Kui sõprade ettevõtmised kipuvad liigse alkoholi tarbimise tulemusel riskantseks muutuma, tuleb sekkuda. Ärge lubage alkoholijoobes sõbral autorooli istuda ega muid enesele või teistele ohtlikke tegevusi ette võtta.
• Kuumus võib teha liiga nii eakatele, lastele kui ka täiskasvanutele. Kuumuse eest kaitsmiseks leidke varjulised kohad, kandke peakatteid ning tarbige piisavalt vedelikku.
• Metsas marju, seeni ja teisi metsaande korjates veenduge, et need on teile tuttavad ning söödavad.
• Apteekides on müügil erinevaid putukahammustuste ravimiseks mõeldud tooteid ning koju tasuks varuda ka puugi eemaldamise vahendeid. Vajadusel saab apteegist esmaabivahendeid marrastuste ning haavade hoolduseks.
• Erakorralise meditsiini osakond paneb inimestele südamele, et lihtsamate tervisemurede korral tuleb pöörduda oma perearsti või pereõe poole ning tervisenõu võib küsida ka nõuandetelefonilt 1220. Küsige aegsasti oma perearstilt, kelle poole pöörduda, kui teie perearst suvepuhkusel viibib.

Turvalist ja tervislikku suve algust!

Lisatud: 21 Juuni 2023

24. mail avati Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Kõrgema Kunstikooli Pallas koostöös valminud siseliikumisraja esimene ning kõige värvikam osa, mille kunstiline lahendus on inspireeritud tervishoiutöötajatest. Siseliikumisraja eesmärk on rikastada nii töötajate, üliõpilaste kui patsientide igapäevast keskkonda. 

Kliinikumi L. Puusepa liikumisraja esimene etapp on 55 meetrit pikk ning see sisaldab 14 erinevat harjutust nii vaimule kui füüsisele. „Liikumisrada on üks viis hoolitseda meie töötajate, üliõpilaste, patsientide ja nende lähedaste liikumisharjumuste eest ning seda eriti veel käimasoleval liikumisaastal. Selleks, et rajal ei oleks pelgalt harjutused, vaid see rikastaks keskkonda ka visuaalselt, alustasime koostööd Pallase üliõpilastega. Oleme tulemusega väga rahul. Johanna Maueri loodud kujud, mis arvestavad Kliinikumi visuaalset keelt, kõnetavad ka neid möödujaid, kes kohe harjutusi tegema ei rutta,“ selgitas Kliinikumi juhatuse liige Ilona Pastarus.  

Pallase poolt juhtis projekti mööbliosakonna juhataja Aivar Habakukk, kelle sõnul osalesid erinevates etappides alates ideekorjest kuni projekti elluviimiseni tudengid pea kõikidelt erialadelt. „Pärast plaani kinnitamist langes põhiraskus mõõdistamisel, planeerimisel ja teostamisel mööbliosakonna tudengitele koostöös visuaalide autori Johanna Maueriga tekstiiliosakonnast. Mööbliosakonna vilistlane Grete Lehemaa ja tudeng Marleen Zacek tegelesid lisaks eelnevale ka tekstide kujundamisega,“ kirjeldas raja valmimise protsessi Aivar Habakukk. 

Kliinikumi liikumisradade ja puhkealade projekti töörühmaga on seotud kümned inimesed erinevatest kliinikutest ja teenistustest. Projekti juhtis füsioterapeut ja töökeskkonna spetsialist Priit Põld, kes tegi ka harjutuste valiku. „Liikumisrajale valitud harjutused on mitmekülgsed, hõlmates lülisammast, käsi ja jalgu. Harjutustega saab arendada jõudu, tasakaalu ning ka painduvust, sealjuures peaksid leidma endale jõukohased harjutused kõik inimesed sõltumata vanusest ja füüsilisest vormist,“ rääkis Põld.  

L. Puusepa 8 maja J-korpuse 0. korrusel asuvale liikumisrajale on oodatud kõik Kliinikumi töötajad, patsiendid ja lähedased olenemata vanusest ja füüsilisest vormist. „Liikumisrajal olevaid harjutusi on kasulik teha sõltumata sellest, millist koormust töö annab. Liikumispausidel on muuseas positiivne mõju ka meie vaimsele tervisele,“ rõhutas Kliinikumi juhatuse liige Pastarus.   

Avatavale rajale on oodata ka täiendusi – liikumisaasta jooksul seatakse liikuma ärgitavaid figuure üles ka mujale.   

Kliinikumi Leht

Lisatud: 21 Juuni 2023

Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse töötajad Ivika Rande, Piret Truu, Keiu Saarniit ja Riina Kuik osalesid koos prof Sirje Virkuse ja Sigrid Mandrega Tallinna Ülikoolist Erasmus+ projektis „Infokirjaoskus meditsiinis“. Projekti eesmärgiks oli anda meditsiinialase infokirjaoskuse alaseid teadmisi ülikooli- ja haiglaraamatukogude ja infokeskuste töötajatele, tervishoiutöötajatele, arstidele, õdedele ja meditsiiniinfo spetsialistidele üle kogu Euroopa. Projekti käigus valmisid e-koolitus ja  e-raamat.
Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Kultuuriministeerium tunnustasid projekti tänukirjadega.

Lisatud: 26 Mai 2023

Tartu Kultuurkapitali juurde on Neinar Seli poolt asutatud meditsiinivaldkonna alakapital, mille eesmärk on aidata kaasa Eesti meditsiini edendamisele ja Tartu Ülikooli Kliinikumi teadustöö taseme tõstmisele. Stipendiume antakse välja kahes kategoorias: viimase kalendriaasta ja viimase viie aasta jooksul enim teadusartikleid publitseerinud autorile. Komisjon tugineb otsuse langetamisel Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse artiklite analüüsile, arvestades artikleid, kus autor on märkinud oma töökohaks Tartu Ülikooli Kliinikumi.

Stipendium viimasel viiel aastal enim teadusartikleid publitseerinud autorile antakse välja mitte sagedamini kui kord viie aasta jooksul ning selle suuruseks on 4000 eurot. Ajavahemiku 2018–2022 aastate arvestuses pälvib stipendiumi kopsukliiniku juht dr Rain Jõgi.

Dr Rain Jõgi: Hobisid on ilmas mitu. Nii saab hobiks olla ka teaduse tegemine. Hobid pakuvad rõõmu, vaheldust ja head seltskonda, toovad välja rutiinist, hoiavad vormis ja on tervisele kasulikud. Õigupoolest saabki Kliinikumis teha ainult hobiteadust, sest Kliinikum ei ole teadusasutus, mistõttu puudub ka teaduse baasrahastus. See, mida tehakse pelgalt lustist, ongi hobi. Sellega ei taha ma tehtut kuidagi pisendada. Erinevalt harrastus- ja profispordist, kus võisteldakse erinevates kategooriates, on institutsionaalse (viljeldakse teadusinstituutides) ja hobiteaduse kaalukategooria sama: arbiitriteks on rahvusvaheliste eelretsenseeritavate ajakirjade toimetuskolleegiumid.

Tulemuslik teadustöö eeldab tugevat uuringumeeskonda, toetavat struktuuri ja teadustöö suhtes positiivset õhkkonda. Preemia on tunnustus nii meie uuringukeskusele kui kogu kopsukliinikule. Tänan kõiki õdesid, sekretäre, arste ja tudengeid, kes aastate jooksul on uuringute läbiviimisel kaasa löönud. Eriti suur tänu meie uuringuõdedele Irale ja Katile, kes aastakümnete vältel on teinud enamiku vahetust tööst patsientide ja uuritavatega. Viimased viis aastat ei ole me teinud midagi teistmoodi, protsess on olnud pidev. Esimest korda saime sama tunnustuse osaliseks 15 aastat tagasi.

Nii nagu kõikide asjadega siin elus, nii peab ka teaduse tegemiseks olema õnne ja häid inimesi ümberringi. Mind on sellega õnnistatud ja olen selle eest väga tänulik.

Teise stipendiumi, mis antakse välja viimase kalendriaasta ehk 2022. aasta teaduspublikatsioonide eest, pälvis Kliinikumi meestekliiniku ülemarst-õppejõud professor Margus Punab. Viimase kalendriaasta teaduspublikatsioonide stipendiumi suurus on 2000 eurot.

Prof Margus Punab

Kliinilisest teadusest ja kliinilisest meditsiinist

Meestekliiniku kliiniline teadus põhineb standardiseeritud patsiendikäsitlusel, hea kvaliteediga andmekogudel, töökulutuuril ja koostööl nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelisel teadusväljal.

Liiga sageli kipub teadus meditsiinis olema asi iseeneses, vahend järgmise noore kolleegi aitamisel PhD paabulinnusulgedeni. Meestekliiniku teadus on aga üheselt suunatud kliinilise töö kvaliteedi parandamisele. Rahvusvaheline koostöö eriala tippgruppidega üle maailma on võimaldanud meil oma kliiniliste käsitlustega käia mitmeski osas palju aastaid ees meie kolleegidest nii siin kui sealpool riigipiiri. 1997. aastal alanud Euroopa meeste vananemise uuring (tänaseni 93 Pubmedi kirjet) aitas meil juba mõne aasta pärast täiesti teisel tasemel mõista meeste hüpogonadismi olemust. Tänu sellele olime ses kontekstis kolleegidest ees enam kui 10 aastat. Meeste puhul õnnestus vähemalt Eestis ära hoida naiste hormoonasendusravi kontekstis maailmas läbi käidud „lastehaigused“.

Balti-Põhjamaade koostöögrupp (tänaseks 25 Pubmed kirjet), milles osaleme alates 1995. aastast, on õpetanud meile rahvastikupõhiste kontrollgruppide ülisuurt väärtust. Läbi selle koostöö oleme loonud aluse põhimõtetele, kuidas hinnata meeste sugutrakti haiguseid, kuidas tagada androloogilises laboris kvaliteedi kontrolli ja hoida laboris rahvusvahelises mõistes kõrgtaset.

Koostöös prof Maris Laanega (tänaseni 25 Pubmedi kirjet) tehtud uuringutes oleme leidnud ja rahvusvaheliselt tuntuks teinud seni ainukese meeste viljatuse kontekstis farmakogeneetilise potentsiaaliga geneetilise polümorfismi. Miks pole see konkreetse raviviisini jõudnud, sõltub kahjuks ärimaailma põhimõttest. Kliiniline vajadus, seni seletamata mehepoolse viljatuse põhjused, sundis meid kiiresti edasi liikuma ülegenoomsetele geneetilistele uuringutele, kus tänaseks mitmed olulised publikatsioonid ilmunud, revolutsioonilisemad loodetavasti lähema aasta jooksul järgnemas.

Koos prof Reet Mändariga (tänaseni 27 Pubmedi kirjet) oleme toonud revolutsiooni mehe sugutrakti põletiku laboratoorsesse diagnostikasse. Nii eesnäärmepõletiku, kus oleme publitseerinud maailmas esimese põletikkureaktsiooni kvantifitseeriva metoodika artikli, kui viimastel aastatel ka kusitipõletiku diagnostikas. Suure väärtusega sugutrakti põletike probleemi mõistmisel on olnud ka meie paralleeluuringutel, mis kaasasid nii haigusega mehi, kui ka nende seksuaalpartnerid.

Võin julgelt väita, et meie andmekogude alusel on sajad teadusartiklid jäänud kirjutamata, sest patsiente, keda aidata, on olnud palju, inimesi aga vähe ja väga vähe on olnud vahendeid teaduse tegemiseks. Samas, igale noorele kolleegile on kliinilise töö kõrvale anda ka intellektuaalselt teisesuunaline väljakutse, mis ideaaljuhtudel viib jälle mõne lõigu androloogias või ka siduserialade mängumaal täiesti uuele tasemele.

Tänan kõiki meestekliiniku töötajaid ja teadupartnerid nii siin kui üle ilma teie erakordse panuse eest Eesti androloogia arendamisel!

Lisatud: 26 Mai 2023

19. mail avati Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärk, mille raames rajati uued ravikorpused laste- ja kõrvakliinikule, samuti uus operatsiooniplokk. Ravitöö algab uutes ruumides suve teises pooles.

Kliinikumi juhatuse esimehe Priit Perensi sõnul oli kolmanda ehitusjärgu eesmärk sarnaselt eelmiste etappidega koondada aktiivravi ühte kompleksesse taristusse. „Senised tingimused nii laste- kui ka kõrvakliinikus olid väga kaugel sellest, mida soovime pakkuda oma patsientidele. Seetõttu on meil eriti hea meel, et vaatamata viimastele keerulistele aastatele oleme tänases hetkes, mil ehitus on lõpule jõudnud. Selleks, et olla ravi-, õppe- ja teadustöös eestvedajaks, on vajalik kaasajastada nii ravikeskkonda kui ka töötajate olmetingimusi ning võimalusi õppetöö ja teadustöö läbiviimiseks. Erialade koondumine meditsiinilinnakusse kiirendab patsientide raviteekonda, võimaldades võimalikult paljud uuringud ja protseduurid viia läbi ühes kohas. See on suur hüpe kaasaegse infrastruktuuriga ülikoolihaigla suunas,“ lausus juhatuse esimees.

Terviseminister Riina Sikkut rõõmustas, et Kliinikumi laste- ja kõrvakliinik saavad kolida uutesse, kaasaegsete töötingimustega ruumidesse. „Lõpule jõuab kogu Eesti tervishoiu jaoks väga oluline ehitusprojekt, millega paranevad tervikuna laste ravi võimalused Eestis. Saame nii väikestele kui suurtele patsientidele pakkuda kaasaegsemat ja meeldivamat ravikeskkonda ning tervishoiutöötajatele paremaid olme- ja töötingimusi. See on olnud vajalik investeering inimeste heaolusse ja tervisesse."

Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatud sirelililla tunnusvärviga M-korpus ehk lastehaigla on kuue maapealse korrusega, kuhu kolitakse senisest N. Lunini tänava majast. „Laste ravi koondub nüüd L. Puusepa 8 aktiivravikeskusse, kus on kättesaadavad kõik Kliinikumis kasutusel olevad kõrgtehnoloogilised tervishoiuteenused. Uues lastehaiglas on Eesti kaasaegseimad tingimused laste haiglaraviks, samuti päevaraviks ja ambulatoorsete vastuvõttude jaoks. Oluliselt paraneb ka koostöö teiste erialadega. See on väga oluline, kuna Kliinikumis ravitakse muuhulgas Eesti kõige keerulisemaid juhtumeid, mille puhul võib aeg olla kriitilise tähtsusega. Sel põhjusel on rajatud ka lasteintensiivravi ning vastsündinute osakonna palatid kolmandale korrusele, kus neil on otseühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiirelt üleviimist lastehaiglasse,“ tutvustas Kliinikumi taristu suurprojektide osakonna juht Toomas Kivastik. Ta lisas, et esimesena Eestis on laste 3. astme intensiivravipalatid ühekohalised, kus väikesed patsiendid koos oma vanemaga privaatselt viibida saavad. „Heas koostöös projekteerijaga püüdsime arvestada patsiendisõbralikkusega kõigis võimalikes nüanssides – nii näiteks saavad väikesed patsiendid end rõõmustada valides ise oma palatile aknavalgustust. Lapsesõbralikku sisearhitektuuri rikastab ka lastehaigla seintelt avanev „Tireli-tareli-tiit, seiklus algab siit“ võlumaailm koos põnevate ja salapäraste tegelastega, mille loojateks disainistuudio Unt/Tammik koos illustraator Marju Tammikuga,“ rääkis Kivastik.

Uus C-korpus on ehitatud endise hoone asemel, milleks vana hoonetiib esmalt lammutati. Meresinise tunnusvärviga uude neljakorruselisse haiglakorpusesse kolib kõrvakliinik senisest J. Kuperjanovi majast, uued ja avarad ruumid saavad endale ka näo- ja lõualuudekirurgia osakond ning naistekliiniku perekeskus. Samuti alustab tööd innovaatiline operatsiooniplokk, kus ravitakse nii päevakirurgia kui ka statsionaarset ravi vajavaid patsiente. Uued operatsioonitoad on varustatud lähimaade moodsaima tehnikaga,“ kirjeldas Toomas Kivastik.

M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Hoonete ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja AW2 Architects OY Eesti filiaal. Ehituse peatöövõtja oli AS Nordecon koos OÜ Embach Ehitusega.

„Kliinikumi uute korpuste ehitus läbi kolme aasta sattus täiesti erakordsesse ajastusse, mil oleme üheskoos pistnud rinda koroonapandeemia, ehitusmaterjalide tarnekriisi ja Ukraina sõja mõjudega. Ometi, just sedavõrd palju kui maailm on selle aja jooksul muutunud, samavõrra on paigas olnud selle projekti kese – luua väikestele patsientidele, nende peredele ja meedikutele suurepärane keskkond raviks ja tervenemiseks. Täname võimaluse eest sellesse panustada,“ sõnas Nordecon AS juhatuse esimees Gerd Müller.

Uute ravikorpuste kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames.

Meditsiinilinnaku III ehitusjärgu avamisel osalesid president Alar Karis abikaasa Sirje Karisega, terviseminister Riina Sikkut, Tartu Ülikooli rektor prof Toomas Asser, Tartu linnapea Urmas Klaas ning projekteerija, ehitaja ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse esindajad, samuti Kliinikumi töötajad. Lisaks pidulikele kõnedele ja lindilõikamistele kõlas ansambli „5MIINUST“ räppari Põhja-Korea poolt Kliinikumile kirjutatud soovid loos „Esä taivan“, mis tuli esitusele koos Biomeedikumi segakoori ja Miina Härma mudilaskooriga. Külalised said osa ka Priit Strandbergi kirjutatud ja lavastatud uuele majale pühendatud lühinäidendist.

Uusi ravikorpusi tutvustavat videoklippi saab vaadata Kliinikumi Youtube kanalil.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum premeerib igal aastal parimat ajakirjas Eesti Arst ilmunud artiklit, mille eesmärk on toetada emakeelse meditsiiniteadusliku ajakirja jätkusuutlikust ning arendada eestikeelset teaduskeelt. Preemia määrab Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumi ettepanekul. 2022. aasta parima artikli preemia pälvib artikkel „Implanteeritavate südameaparaatide kaug-kodujälgimine”, mille autoriks Nikita Umov ning juhendajaks Priit Kampus (Eesti Arst 2022;101:487–93). Tunnustus antakse laureaadile üle Kliinikumi arvamuslõunal.

Nikita Umov: Implanteeritavate südameaparaatide ajalugu ulatub möödunud sajandi keskpaika. Südameaparaadid on võimelised jälgima suurt hulka andmeid nii südametöö kui ka aparaadi enda seisukorra kohta. Viimaste kümnendite arengud info- ja kommunikatsioonitehnoloogias on teinud võimalikuks implanteeritavate südameaparaatidega patsientide reaalajas jälgimise (nn kaug-kodujälgimine), millest on kiiresti saanud uus ravistandard. Eestis paigaldati esimene kaug-kodujälgimise võimekusega südameaparaat 2009. aastal ning 2020. aasta lõpuks oli paigaldatud seadmeid juba 1300. Kaug-kodujälgimise võimekusega südamestimulaatorid algatavad andmete edastuse, kui esinevad kõrvalekalded südame- või seadmetöös. Peamise osa teavitustest moodustavad rütmihäired nagu kodade tahhükardia, kodade virvendus-laperdusarütmia ning ventrikulaarsed rütmihäired. Kõikide südameaparaatide peale saadetakse igapäevaselt ligi 100 teavitust, mille esmane analüüs ning patsientide nõustamine teostatakse rütmihäiretele spetsialiseerunud õdede poolt. Kaug-kodujälgimine võimaldab õigeaegsemat rütmihäirete avastamist ja ravi, seadme töös esinevate probleemide kiiret tuvastamist ning haiguse süvenemise või halva ravimsoostumuse varajast märkamist.

Autorid tänavad ajakirja Eesti Arst toimetuskolleegiumit ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatust antud tunnustuse eest!

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Mai 2023

18. mail kogunesid Eesti Transplantatsioonikonverentsile Eesti, Soome, Rootsi, Norra ja Inglismaa tervishoiutöötajad, kes puutuvad töös kokku rakkude, kudede ja elundite annetamise ning siirdamisega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori Virge Palli sõnul oli rahvusvahelise transplantatsiooniteemalise sündmuse eesmärk nii teadmiste värskendamine kui ka koostöövõrgustiku tugevdamine. „Konverentsil oli hea võimalus lisaks Eesti ekspertidele kuulata Põhjamaade ja Suurbritannia tunnustatuid kolleege ning olla kursis valdkonna kõige uuemate arenguperspektiividega. Näiteks, millised on seni Eestis veel mittekasutatud ravivõimalused, mis koostöös Põhjamaadega oleksid ka meil juurutatavad ja patsientidele kättesaadavaks muudetavad,“ tutvustas dr Pall. Ta rõhutas, et väga oluline on toetada Eesti haiglates ajusurma diagnoosimise ja võimalike organdoonorite väljaselgitamisega ning raviga tegelevate arstide ja õdede teadmisi. „Samuti tuleb hoida töötajate motivatsiooni ning tugevdada meeskonnatunnet, kuna kaasaegses erialadeüleses siirdamisvõrgustikus on igal üksikisikul tähtis roll,“ lausus dr Pall.

Elundisiirdamine võimaldab aidata abivajajaid olukorras, kus doonori enda elu ei ole võimalik enam päästa. 2022. aastal siirati Tartu Ülikooli Kliinikumis elundeid 46 korral. Olulise osa Kliinikumis tehtud siirdamistest tagab koostöö Scandiatransplantiga, mis on Islandi, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Eesti elundisiirdamiskeskuseid liitev organisatsioon. „Abivajajatele saab siirata südant, kopsu, neeru, maksa, pankreast, soolt ning ka rakkusid ja kudesid. Kõiki nimetatuid organeid peale südame siiratakse juba aastaid Tartu Ülikooli Kliinikumis. Sealjuures toimub enim neerusiirdamisi, millega alustati juba 1968. aastal,“ rääkis Kliinikumi juhatuse liige ning teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf. Ühtlasi tõi ta välja koostöö ning uute teadmiste vajalikkuse: „Edukas siirdamine eeldab paljude erialade hästi toimivat koostööd ja aktiivset teadus-arendustegevust. Näiteks on lisaks kirurgiale äärmiselt oluline kõrgtasemel patoloogiateenistus ja laborimeditsiin, mida Kliinikumis on aastate jooksul arendatud tihedas koostöös Põhjamaade partneritega.“

Eesti Transplantatsioonikonverents 2023 toimus Tartu Ülikooli Kliinikumi, Sotsiaalministeeriumi, Tervisekassa ja Eesti Kudede ja Organite Transplantatsiooni Ühingu koostöös Tallinnas, kus osales enam kui 120 tervishoiutöötajat. Päev hiljem kogunesid Eestisse oma korralisi aastakoosolekuid pidama rahvusvahelise elundivahetusorganisatsiooni Scandiatransplant juhatuse ja nõukogu liikmed.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Aprill 2023

Kliinikumi infektsioonikontrolli teenistuse, apteegi ning anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku koostöös on Kliinikumi arendusfondi rahastatud projekti raames valminud antibakteriaalse ravi veebirakendus, mis koondab kokku kõik Kliinikumi antibakteriaalset ravi käsitlevad juhendid.

Veebirakenduses käsitletakse sagedasemaid haiglas esinevaid täiskasvanute ja laste infektsioonhaigusi. Nende haiguste adekvaatne ja õigeaegne antibiootikumravi parandab ravi efektiivsust ja ohutust, lühenevad ravi kestus ja vähenevad ravikulud. Hetkel on rakendusse lisatud kõik Kliinikumi antibakteriaalse ravi juhendis olevad ravimid. Rakendusse tehakse veel täiendusi laste antibakteriaalse ravi soovitustes ja lisandumas on tabel, kus omavahel on seotud sagedasemad haigustekitajad ja nende raviks sobivad antibiootikumid.

Projekti üks eestvedajaid kliiniline proviisor Jana Lass selgitas: „Antibiootikumide õige annustamine on oluline nii antibiootikumresistentuse vältimiseks kui ka parima raviefekti saavutamiseks. Tulemuseks on kiire ja mugav võimalus just antud haigele sobiva ravimiannuse leidmiseks keerulistes ja kiiresti muutuvates olukordades. Kuna on leitud, et nutiseadmetes kasutatav tarkvara muudab ravijuhendite sisu paremini kättesaadavaks ning kasutamise mugavaks, siis loodetavasti paraneb Kliinikumis antibakteriaalse ravi juhendite järgimine. Ühest kohast leitav info antibiootikumide manustamiseks ettevalmistamise kohta lihtsustab kindlasti ka õdede tööd.“

Antibakteriaalse ravi veebirakendus on mõeldud kasutamiseks nii Kliinikumi töötajatele kui ka tervishoiutöötajatele väljaspool Kliinikumi. „Rakenduses on välja toodud vaid olulisemad antibiootikumide koos- ja kõrvaltoimed. Täpsemalt soovitame koostoimete esinemise ja sellest lähtuvate soovituste kohta vaadata koostoimete andmebaasist. Annuste kohandamise info on antud neerupuudulikkuse ja maksapuudulikkuse korral,“ sõnas Jana Lass.

Antibakteriaalse ravi veebirakendus asub lingil: www.kliinikum.ee/abr/app/avaleht. Kuna veebirakendus täieneb pidevalt, on ettepanekud ja täiendused oodatud e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Kliinikumi Leht

Prof Joel Starkopf, teadus- ja arendustegevuse juht: Antibakteriaalse ravi veebirakendus valmis Kliinikumi arendusfondi toel. Lihtne ja käepärane veebirakendus ravimite tõenduspõhiseks kasutamiseks on äärmiselt oluline nii ravimiohutuse kui ka ravi efektiivsuse aspektist. On üldteada, et haigustekitajate spektril ja ravimtundlikkusel on märkimisväärsed geograafilised variatsioonid. Seetõttu on kohalikule Eesti epidemioloogiale kohandatud ravisoovitustel unikaalne väärtus. Tundes ülikoolihaigla vastutust, jagab Kliinikum hea meelega koostatud ravisoovitusi üliõpilaste, residentide ja kõigi Eesti arstidega.

Lisatud: 25 Aprill 2023

Kliinikumi arendusfondi märtsikuisest taotlusvoorust saavad tuge neli olulist koolitustegevust. Lisaks sellele toetab arendusfond ka mahuka koolituse korraldamist Eestis. „Jagatud toetused on ennekõike kantud eesmärgist hoida noorte kolleegide ettevalmistus ja seeläbi kogu Kliinikumi ravitöö teaduspõhisus kõrgel rahvusvahelisel tasemel,“ sõnas teadus- ja arendustegevuse juht prof Joel Starkopf.

14.–19. maini viiakse arendusfondi toel läbi kliiniliste uuringute kursus, mille eesmärgiks on anda osalejatele üsna praktilised teadmised ja oskused kliinilise uuringu kavandamiseks ja läbiviimiseks. Kursus kestab seitse päeva, külalisõppejõududeks on nimekad erialaspetsialistid University College of Londonist. Lisaks Briti kogemusele annavad dr Alar Irs ja dr Katrin Kaarna infot Eestis olemasoleva kliiniliste uuringute tugisüsteemi kohta. Kursus koosneb lühiloengutest ja rühmatööst, järjest kogunevate teadmiste alusel on võimalik nädala jooksul arendada oma uuringu ideed ja seda lektoritega arutada.

Dr Mai Blöndal ja dr Teele Kasesalu osalevad südamepuudulikkuse alasel koolitusel „3rd Postgraduate Course in Heart Failure Management London“, mille korraldajad on oma alal tunnustatud Zürichi Südamemaja ja Suurbritannia Südamepuudulikkuse Selts. Kursuse formaat on uudne ning selle eesmärk on anda nii teoreetilisi teadmisi kui praktilisi oskusi – toimuvad interaktiivsed sessioonid, osalejate ettekanded, praktilised õpitoad, juhtumite arutelud ja osakondade külastused. Kursus hõlmab kõiki olulisi südamepuudulikkuse aspekte, mille hulka kuuluvad diagnostika (sh piltdiagnostika), farmakoteraapia ja mehaanilised vereringe toetuse süsteemid. Kursus toimub kahe aasta jooksul ajavahemikus juuni 2023 kuni oktoober 2024 ning koosneb kuuest moodulist. Selle edukas läbimine annab Euroopa Kardioloogide Seltsi poolt tunnustatud südamepuudulikkuse spetsialisti tunnistuse.

Lastekliiniku vanemarst-õppjõud dr Inga Vainumäe osaleb koolitusel Helsinki ülikooli lastehaigla transplantatsiooni osakonnas. Koolituse eesmärk on tutvuda immuunosupressiooni erisustega siirdamisejärgselt imikul ja väikelapsel siirdamise järgselt, vahetu postoperatiivse perioodiga. Helsingis viiakse läbi lastel neeru, maksa, südame, kopsu ja ka soole siirdamist.

Lastekliiniku arst-õppejõud dr Hannes Vaas osaleb arendusfondi toel Padovas koolitusel "European Academy of Pediatrics – Master Course: the acutely ill child". Koolitusel keskendutakse ägedalt haige lapse käsitluse optimiseerimisele ja uuendustele. Arvestades peagi valmivat uut laste erakorralist vastuvõttu on praegu parim aeg uuenduste läbi viimiseks. Tingituna pediaatrilise abi kättesaadavuse vähenemisest väljaspool regionaalhaiglaid, nii maakonnahaiglates kui ka ülekoormatud perearstikeskustes, on töö optimeerimine väga oluline. Kuna enamuste laste jaoks jääb pöördumine erakorralisse vastuvõttu ainsaks kokkupuuteks lastekliinikuga, siis saab erakorralist vastuvõttu vaadata kui kogu lastekliiniku esindajat. Seda tähtsam on tagada lastele patsiendisõbralik kogemus.

Transplantatsioonikeskuse juhi dr Virge Palli eestvõttel korraldatakse arendusfondi toel Tallinnas 18. mail rahvusvaheline Transplantatsioonikonverents 2023, mis on mõeldud koolitusena rakkude, kudede ja elundite doonorluse ning siirdamisega tegelevatele Eesti tervishoiutöötajatele. Konverentsile on oodata külalislektoreid Rootsist, Taanist ja Soomest, osalejatele antakse ülevaade valdkonna uutest trendidest ja tulevikuperspektiividest nii Eestis kui maailmas.

„Järgmine Arendusfondi eesootav taotlusvoor on mõeldud teadus-arendus ja innovatsiooniprojektide toetamiseks,“ ütles prof Starkopf. Taotluste esitamise tähtaeg on 1. mai 2023.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Aprill 2023

Märtsis alustati Kliinikumis esimesena Eestis uue endoskoopilise uuringu, spiraalenteroskoopia läbiviimist. Uus uuringumetoodika võimaldab saada senisest paremaid tulemusi peensoole limaskesta uurimisel. Esimene patsient, kellel uudset metoodikat kasutati, oli Crohn’i tõvega naine.

Spiraalenteroskoop on varasemalt kasutatud balloonenteroskoobist ligikaudu kaks korda jämedam, ühekordselt kasutatava spiraalse silikoonist otsikuga. Spiraalenteroskoopia on poolautomatiseeritud protsess, mille käigus endoskoop liigub spiraalotsiku abil peensooles edasi, tõmmates seda enteroskoobi peale.

„Kõige olulisem on patsiendi jaoks see, et spiraalenteroskoobiga on võimalik visualiseerida peensoole limaskesta suuremas ulatuses, on suurem tõenäosus jõuda uuringul peensoole lõpuni. Peensoole mahatõmbumine enteroskoobilt on sujuvam, mis võimaldab paremat peensoole limaskesta visualiseerimist,“ kirjeldas sisekliiniku gastroenteroloog dr Jelena Nõmmik.

Spiraalenteroskoopia näidustused on peensoole verejooks, polüpoos, tuumor, põletikuline soolehaigus (Crohn’i tõbi). Enteroskoopia käigus saab mitte ainult visualiseerida probleemi, vaid ka teostada erinevaid sh raviprotseduure: eemaldada polüüpe, võtta biopsiaid, peatada verejooksu, laiendada peensoole striktuure. Enteroskoopia viiakse läbi reeglina üldnarkoosis. Selle uuringu läbiviimine eeldab tavaliselt kapselendoskoopia (peensoole limaskesta hindamine endokapsliga) tegemist.

Edaspidi on spiraalenteroskoopia eelistatud valikuks peensoole vahetul uurimisel. Balloonenteroskoopiat kasutatakse jätkuvalt nendel juhtudel, kui spiraalenteroskoobi kasutamine on vastunäidustatud (erinevad seedetrakti ülaosa haiguslikud seisundid, kus jämeda endoskoobi kasutamine võib osutuda ohtlikuks: söögitoru varikoos/striktuurid, söögitoru/duodeenumi stendid).

„Oleme väga rahul, et saime selle uudse tehnoloogia juba kasutusele võtta. Tehnoloogia rakendamisele eelnes põhjalik õppeprotsess – teoreetiline õpe, simulatsioonõpe ning vaatluspraktika Helsingi Ülikoolihaiglas,“ selgitas dr Nõmmik õpikõverat. Aastas viiakse Kliinikumis läbi ligikaudu 30 enteroskoopiat.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Märts 2023

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Narva Haigla koostöö tulemusel on alates märtsikuust Narva ja teistel Ida-Virumaa elanikel võimalik käia keemiaravi seanssidel kodukoha lähedal Narva haiglas. Keemiaravi viivad läbi ülikoolihaigla arstid ning teised Narva haigla erialaspetsialistid.

„Kliinikumi ambulatoorsed vastuvõtud on Ida-Virumaa regiooni vähiravi vajavate patsientide jaoks olnud olemas juba varasemalt, mistõttu oli meile teada ka Narva patsientide ootus käia keemiaravil kodu lähedal kulutamata pikki sõidutunde Tartusse. Seega on meil väga hea meel laiendada vähiravi võimalusi Eesti suuruselt kolmandas linnas,“ lausus Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Kui patsientide vähiravi eest vastutavad Narvas Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arstid, siis kõik vajalikud ruumitingimused on selleks loonud Narva Haigla. „Narva Haigla teeb omalt poolt kõik, et meie piirkonna haiged pääseksid võimalikult kiiresti onkohematoloogilisele konsultatsioonile ja ravile elukoha lähedal, samuti vajadusel kõrgemasse ravi etappi. Oleme loonud Narva Haiglasse tingimused, mis on vajalikud kaasaegse vähiravi osutamiseks ja viljakaks koostööks Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloogide ja hematoloogidega nii Narva Haiglas kui juhtivates vähikeskustes. Tänan kõiki Tartu Ülikooli Kliinikumi vähiraviarste panuse eest vajaliku abi osutamise ja arendamise eest Narva Haiglas,“ kommenteeris Narva Haigla juhatuse liige dr Ago Kõrgvee.

Üks eeldustest, mis võimaldas planeerida keemiaravi Narva Haiglasse, oli väga hea koostöö kohaliku haigla teiste üksustega. „Ravi viivad läbi küll Kliinikumi arstid, ent see ei oleks võimalik ilma diagnostikata, radioloogiliste uuringuteta ning teiste erialakliinikute panuseta,“ lausus Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht dr Kristiina Ojamaa. Dr Ojamaa kinnitas, et Narva on nüüd üks osa Kliinikumi vähiravi süsteemist. „Patsiendi jaoks tähendab see ka kiiremat diagnoosi ja ravi. Kui Ida-Virumaa patsiendid satuvad meie vastuvõtule perearsti või mõne muu eriarsti suunamisel, tehakse esimesed vajalikud uuringud Narvas, mille põhjal otsustakse patsientide Tartusse suunamise vajadus ning ka suunamise kiirus sõltuvalt vähiraviga alustamisest,“ selgitas dr Kristiina Ojamaa. Ta lisas, et keemiaravi on üks vähiravi põhikomponent, mida sageli kombineeritakse kas kirurgilise raviga või kiiritusraviga. „Keskmiselt vajavad patsiendid keemiaravi ühe kuni kolme nädala tagant, sealjuures võib selle kestus varieeruda ühest süstist kuni viie-kuue tunnini. Kasvajavastases süsteemravis liigub ravitegevus aina enam statsionaarist ambulatoorseks. Juba 85–90% keemiaravi kuuridest viiakse läbi ambulatoorsetes tingimustes. Uued ravimid on efektiivsed, mistõttu elavad täna neljanda staadiumiga patsiendid kauem. See omakorda tähendab jällegi suuremat ravikuuride vajajate arvu,“ rääkis hematoloogia-onkoloogia kliiniku juht. Dr Ojamaa hinnangul on lisaks ravitegevusele oluline ka Ida-Virumaa elanike teadlikkuse tõstmine, et patsiendid ei jõuaks vähiravile liiga hilja.

„Oleme kogenud, et Kliinikumi eriarstid on siinsete elanike poolt oodatud ning soojalt vastu võetud. Lisaks hematoloogidele ja onkoloogidele – dr Ain Kaare, dr Mari Punab, dr Marju Kase ning dr Sandra Kase – on Narva patsientide päralt ka Kliinikumi onkokirurgiline kompetents – dr Taavi Põdramägi ning dr Inga Vaasna,“ ütles ka ise Narvas vastuvõtte läbi viiv dr Ojamaa.

Kliinikumi arstide vastuvõtule pöördumiseks on vaja perearsti või mõne teise eriala arsti saatekirja. Vastuvõtuaega Narva Haiglasse hematoloogile või onkoloogile saab broneerida Kliinikumi kõnekeskuse telefonil 731 9100 (E-R 07.30-18.00), Kliinikumi registratuuris kohapeal, kodulehe vormi kaudu, Kliinikumi patsiendiportaali ePatsient kaudu, üleriigilise Digiregistratuuri kaudu, Narva Haigla registratuuri telefonil 356 0469 või 356 1144 või Narva Haigla registratuuris kohapeal.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 30 Märts 2023

Elundidoonorluse tahteavalduse on täitnud vaid 3% Eesti täiskasvanud elanikkonnast. Eesmärk on tahteavalduste määra lähiaastatel oluliselt suurendada. Tähiseni jõudmiseks pööravad Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tervisekassa tänavu kevadel erinevate tegevustega tähelepanu elundidoonorlusele, innustades juba otsust kaaluvaid inimesi astuma järgmist sammu ning täitma organidoonoriks olemise tahteavaldust.

Sotsiaalministeeriumi 2019. aastal tellitud uuringu järgi inimeste hoiakutest elundidoonorluse suhtes selgus, et pisut enam kui pooled Eesti elanikud oleksid nõus oma elundite surmajärgse loovutamisega. Ometi on tahteavalduse täitnud vaid 3,04% täiskasvanud elanikkonnast.

Tartu Ülikooli Kliinikumi transplantatsioonikeskuse direktori dr Virge Palli sõnul mõtleb suur osa Eesti täiskasvanutest elundidoonorlusest pigem positiivselt ja oleksid nõus oma organeid surma järgselt loovutama, kuid kahjuks ei jõua nende organite loovutamise soov kriiitilisel ajahetkel meedikuteni. „Seni kuni inimesed meile oma otsusest teada ei anna, ei ole meil võimalik pärast inimese surma kindel olla, kas järgime lahkunu elupuhust tahet,“ lisas dr Pall.

„Elundite ja kudede loovutamisega nõustumine on hindamatu heategu, mis võib olla ainus võimalus mõne teise inimese elu päästmiseks. Tõenäosus, et inimene sureb ajusurma ja satub doonoriks, on oluliselt väiksem kui see, et ta võib ise vajada koe- või elundisiirdamist. On ülioluline, et Eestis oleks piisavalt inimesi, kes nõustuvad pärast oma surma olema elundidoonoriks,“ ütles dr Pall.

Elektroonilise tahteavalduse täitmine on lihtne – kõik täisealised inimesed saavad seda teha juba tuttavaks saanud patsiendiportaalis www.digilugu.ee. Menüüst tuleb valida tahteavaldused ning märkida oma otsus – kas nõusolek või keeldumine – ning kinnitada see digiallkirjaga. „Allkirjastatud tahteavaldust saab digiloos alati muuta ning kindlasti soovitaks oma otsusest anda teada ka lähedastele,” tõi dr Pall välja.

„Perekondade roll ning selle teema üle lähedastega arutlemine on elundidoonorluse juures väga oluline – kui inimene ise tahteavaldust täitnud ei ole, püütakse lahkunu tahe välja selgitada lähedastega vesteldes. Seega leevendab pereliikme poolt juba eluajal väljendatud arvamus lähedaste läbielamisi keerulisel hetkel,“ lisas dr Pall.

Veel selgitas Pall, et lähedaste otsus ei pruugi kokku langeda lahkunu sooviga. Seega on kõige parem valik oma soovi avaldamiseks täita elektrooniline tahteavaldus, kus on võimalik avaldada kas nõusolekut või keeldumist elundite surmajärgseks loovutamiseks. Tegelikkuses piisab ka paberil täidetud doonorikaardist või suulisest lähedastele teada antud soovist, kuid siis ei saa olla kindel, et see soov lähedaste poolt haiglapersonalile edastatud saab.

Eestis on aasta alguse seisuga Tartu Ülikooli Kliinikumis 71 elundisiirdamist vajavat raske elundipuudulikkusega inimest. Selleks, et siirdamist ootavad patsiendid saaksid õigeaegset ravi, on oluline iga ühiskonnaliikme panus. Ühel organidoonoril on võimalik kinkida uus elu kuni kaheksale inimesele.

Lisainfo: www.elundidoonorlus.ee

Tervisekassa

Lisatud: 30 Märts 2023

Tartu Ülikooli Kliinikum alustab kogukonnakooli projektiga, mille eesmärk on toetada tervisteadliku põlvkonna kasvamist ning suurendada haigla ja kogukonna vahelist ühisosa.

Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus peab oluliseks, et ülikoolihaigla panustaks õpetava haiglana varakult noorte tervisevalikute ja -teadlikkuse kujundamisesse. „Kui õpilased omavad eakohast terviseinfot, aitab see teadvustada nende endi ja lähedaste rolli oma tervise ja heaolu hoidmisel. Lisaks tervisekasule saame kujundada ka õpilaste hoiakuid ning luua eeldused usalduslikuks koostööks tervishoiusektoriga,“ rääkis Pastarus.

Kliinikumi kogukonnakool hõlmab endas erinevaid uusi ja juba olemasolevaid tegevusi, näiteks aastaid terviseteavet pakkunud vestlusringe, kus elanikkonnal on võimalik omandada uusi teadmisi oma tervise eest hoolitsemisel ning arutleda murekohti tekitavatel teemadel koos teiste patsientide ja tervishoiutöötajatega. „Kliinikumi kogukonnakooli üks oluline fookus on ennetustegevusel, mistõttu alustame pilootprojekti 2023. aasta sügisel Tartu üldhariduskoolidega. Esimesteks õppeasutusteks on Tartu Hansa ja Tamme koolid, kus pakume 5.–9. klassi õpilastele kaheksa erineva teemavaldkonna tutvustust, eesmärgiga suurendada noorte terviseteadmisi ja vastutust oma tervise eest. Teemade ampluaa on lai, näiteks toitumine, une- ja ekraaniaeg, keha hügieeni eest hoolitsemine, vaimse tervise eneseabivõtted, sotsiaalne enesekehtestamine ja vägivalla äratundmine, meelemürgid, erinevate iluvaldkonna tegevuste terviseriskid kuni esmaabi andmise ja elustamiseni,“ rääkis Kliinikumi koolitusosakonna projektijuht Kerli Hiiemäe, kes on ka üks kogukonnakooli kontseptsiooni loojatest.

Koolitusosakonna projektijuht Marge Mahla lisas, et lisaks Kliinikumi välja pakutule oodatakse teemade osas ka koolidelt sisendit, mille puhul vajatakse tervishoiutöötajate tuge teemade käsitlemisel. „Koostöö haridusasutustega on oluline, et terviseõpetuses käsitletav ja tõenduspõhine terviseteave oleks omavahel kooskõlas, vältides vastukäivaid soovitusi. Näiteks tervisliku seisundi muutused ja tähelepanekud, mille puhul tuleb kindlasti tervishoiutöötaja poole pöörduda. Seega oleme paindlikud ja avatud ka nende koolide ettepanekutele, kes sügisel pilootprojektis ei osale,“ tutvustas Marge Mahla. Ta lisas, et Kliinikumi kogukonnakooli kontseptsiooni juurde kuulub ka noortega haiglakeskkonnas kohtumine. „See vähendab haiglahirmu ning julgustab tervishoiuasutusse pöörduma, sealjuures teadlikult ja vajadusepõhiselt. Mida teadlikum on inimene, seda vähem tekitab uus olukord ja keskkond ärevust ning ebakindlust,“ lausus Mahla.

Kliinikumi kogukonnakooli üheks prioriteediks on ka usaldusväärse terviseteabe pakkumine ja kogukonna terviseharituse taseme parendamine. „Kliinikum on oma kogukonna terviseteabe keskus, mis pakub tõenduspõhist infot tänases infomüras ja seda mitte ainult patsientide jaoks, kes satuvad Kliinikumi haiguse tõttu, vaid ka kõikide teiste kogukonnaliikmete jaoks,“ selgitas õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus. Kui täna on kogukonnakool alustamas ennekõike kooliõpilastele suunatult, siis tulevikuvaates puudutab see kõiki kogukonna liikmeid – kogu elukaare ulatuses. „Mida suurem on terviseteadlikkus, seda vähem on terviseärevust ja seda rohkem võtavad inimesed vastutust iseenda ja lähedaste tervise eest. Nii astume olulise sammu lähemale Põhjamaadele, kus ennetustegevused on igapäevase elu osaks,“ ütles lõpetuseks Ilona Pastarus.

Kliinikumi Leht

Infokast

Kliinikumi kogukonnakooli võimalused

• Oma tervise ja heaolu eest vastutuse võtmine
• Terviseteadlikkuse paranemine
• Lähedaste teadlikkus ja varane märkamine
• Terviseärevuse vähenemine
• Oskus märgata kaaslasi
• Tervisevisiidid kui igapäevaelu osa – ennetustegevuste harjumuspärasus ning pöördumine tervishoiutöötaja poole tervisemurede ilmnedes
• Teadlikkus oma patsiendikogemuse kujundamiseks

Lisatud: 27 Veebruar 2023

Eesti president Alar Karis tänas ja tunnustas iseseisvumispäeva eel teenetemärkidega inimesi, kelle töö ja tegevus on aidanud muuta Eestit paremaks, kaitstumaks, sõbralikumaks ja hoolivamaks. Tartu Ülikooli Kliinikumist pälvisid teenetemärgid viis töötajat – Eesti Punase Risti III klassi teenetemärgi dr Ain Kaare, dr Natan-Toomas Aro, dr Anne Kallaste, dr Pilleriin Soodla ja Eesti Punase Risti IV klassi teenemärgi dr Anu Susi.

Dr Ain Kaare töötab Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliinikus hematoloogia ja luuüdi transplantatsiooni osakonna juhatajana ning lisaks osakonna töö korraldamisele on tema südameasjaks luuüdi ja vereloome tüvirakkude siirdamine.

Dr Ain Kaare: On põhjus ülikond selga panna. Ikka hea meel, kui oma riigi president sind teenetemärgi vääriliseks peab. Polegi siis ilmselt see elu niisama maha elatud. Nüüd üks pärismedal ka igasugu jooksu- ja suusavõistluste osavõtjamedalite kõrval.

Dr Natan-Toomas Aro töötab Kliinikumi südamekliinikus kardiokirurgia osakonnas. Dr Aro on olnud laste kaasasündinud südamerikete kirurgilise ravi teerajajaks Eestis, olles aidanud elule ligi 2000 kaasasündinud südamerikkega last. Lisaks eriala eesvedamisele Eestis, on dr Aro seisnud ka rahvusvahelise koostöö eest, mille tulemusel on kliinikumil kaasasündinud südamerikete ravi osas hea koostöö Helsingi lastehaiglaga.

Dr Natan-Toomas Aro: Tänan kõiki märkamast ja tunnustamast. Omalt poolt soovin laste südamekirurgiale jätkuvat edasiliikumist järgmistele tasanditele. Rõõmuga näen uue põlvkonna tegijate pingutusi selles suunas.

Dr Anne Kallaste on ametis Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonna juhatajana. Ühtlasi juhtis ta osakonna tööd COVID-19 pandeemia ajal, veetes ka ise pikki tunde osakonnas patsiente ravides. Dr Kallaste on üheks eestvedajaks Tartu Ülikooli Kliinikumi, Tartu Ülikooli ja Lõuna-Eesti haigla pikaajalise COVID-19 immuunvastuse jälgimisuuringul.

Dr Anne Kallaste: Alates pandeemia algusest on nakkusosakonna töösse oma panuse andnud sadu inimesi erinevatest osakondadest. See näitas, kui ühtne on Kliinikum keerulistes oludes ning seda nii vahetult näha ja nende inimestega koos töötada on olnud meeliülendav.

Olen väga tänulik selle tunnustuse eest, kuid tegelikult kuulub Eesti Vabariigi presidendilt saadud tunnustus kõigile neile, kes kolme aasta jooksul on nakkusosakonna töösse panustanud. Minu siiras tänu neile kõigile!

Dr Pilleriin Soodla töötab Kliinikumi sisekliiniku nakkushaiguste osakonnas arst-õppejõuna infektsioonhaiguste erialal. Ta on olnud kaasatud Kliinikumis COVID-19 kriisi juhtimisse ja ravinud ise patsiente osakonnas, ammutades kiirsammul teadmisi toona uue haiguse, selle leviku ja ravi kohta. Dr Soodla kuulus esimese Teadusnõukoja koosseisu, analüüsides seal koroonaviirusega seonduvat ekspertinfot ning olles ühendavaks lüliks riiklike otsuste ning ravitöö vahel.

Dr Pilleriin Soodla: Riiklik teenetemärk on kindlasti suur üllatus, sest ei osanud seda kuidagi oodata. Suur heameel on selle üle, et seoses pandeemiaga on teadlaste panus, tõenduspõhisus, saanud suuremal määral ja kaalukamalt esindatud. Minu töö Teadusnõukojas koos silmapaistvate teadlastest kolleegidega on saanud märgatud ja usun, et see on tunnustus meile kõigile. Veelgi enam, see tunnustus on kindlasti oluline tervele infektsioonhaiguste erialale, sest COVID-pandeemia, aga ka teiste infektsioonhaiguste eriala teemadega tegeleme koos kõikide kolleegidega, koostöös peitub võti.

Dr Anu Susi töötab Kliinikumi psühhiaatriakliiniku laste ja noorukite vaimse tervise keskuses vanemarst-õppejõuna psühhiaatria erialal andes igapäevaselt oma panuse nii ravitööga laste ja noorte vaimse tervise valdkonnas kui õpetades arstitudengitest tulevusi kolleege.

Dr Anu Susi: Ootamatut uudist kuuldes olid esimesteks emotsioonideks ehmatus ja üllatus. Nüüd, mil on olnud aega uue olukorraga kohaneda ja kõige üle mõtiskleda, on valdavaks tänutunne ja uhkus. Tänutunne eeskätt selle eest, et läbi kõikide aastakümnete olen sattunud olema ainult väga toredate ja inspireerivate inimeste keskel, nii pereringis, sõprade hulgas kui tööd tehes. Tänu sellele tulen ka oma 38. samas osakonnas töötamise aastal hommikuti Raja tänavale ikka rõõmuga, et oma oskustega toetada abivajajate teed „lainepõhjast laineharjale“. Uhkeks teeb teadmine, et olen seekord osutunud oma eriala tunnustust väärivaks esindajaks.

Kliinikumi Leht