Eelmise aasta novembris käivitus naistekliinikus pilootprojekt SJKV (ehk sünnitusjärgne koduvisiit), mis võimaldab peredel kasutada sünnitusjärgse koduvisiidi teenust. Koduvisiite viivad läbi ämmaemandad.

Projekti üks eestvedajatest Sirje Kõvermägi selgitab, et mõte käivitada projekt on ämmaemandate seas liikunud juba mitmeid aastaid. „Me tajusime vajadust naisele keskendunud visiidi järele, kuna perearsti kodukülastus on enamasti lapsekeskne". Sirje Kõvermägi kaitses magistriöö just samal teemal – „Naiste vajadused sünnitusjärgses emadushoolduses seoses koduvisiidiga ja nende vajaduste rahuldatus". Töö tulemused olid üllatavad – kogutud andmete põhjal selgus, et perearstid ei tule alati koduvisiidile ning ilmnes ka naiste sünnitusjärgse emahoolduse nõustamise vajadus. „Nii me siis algatasimegi projekti, mis algselt oli planeeritud novembrist veebruarini, kuid tänaseks on selge, et juba pilootprojekti raames jätkub see paar kuud veel kindlasti," rääkis vanemämmaemand. „Meie soov on hakata sünnitusjärgseid visiite läbi viima regulaarselt ja selleks ongi pilootprojekt hea, et selgitada välja, millised saavad täpselt selle mahud olema, millised on projekti tugevad ja nõrgad küljed. Valminud on ka tagasisidevorm, mis annab meile loodetavasti materjali analüüsimiseks," sõnas ta.

„Meie, ämmaemandad, näeme ideaalis tulevikku nii, et normaalse sünnituslooga naised kirjutatakse haiglast varem koju ning ämmaemand või lastearst määrab vajadusel perele ämmaemanda koduvisiidi. Just nimelt perele, sest ämmaemand on laialdaste erialaste teadmistega ning iseseisvalt otsustav ja töötav spetsialist, kes suudab teostada sünnitusjärgse ülevaatuse nii emale, lapsele kui ka nõustada vajadusel isa. Vajadusel saame kohe saata kas ema või lapse eriarsti konsultatsiooni," kirjeldas Sirje Kõvermägi. Sünnitusjärgse visiidi ajaks on praegu määratud kuni kaks nädalat pärast sünnitust, aga siiani pole ka hilisemaid soovijaid või perekeskusesse tulijaid ära saadetud. „Meie eesmärk ei ole kindlasti mitte perearstide tööd ära võtta, ent uuringud on näidanud, et perearstiga puutuvad paljud emad ja vastsündinud kokku alles lapse esimese elukuu lõpus, perearstikeskuse külastamise käigus. Palju arstid ei tee koduvisiiti ja samas pole ka õige paarinädalase lapsega sõita tavalisele ülevaatusele arstikabinetti," arvas Sirje Kõvermägi. Siin näebki ta tühimiku täitmiseks tööpõldu ämmaemandatele, kuna tihtipeale saavutavad sünnitajad ämmaemandaga erilise kontakti ning seeläbi julgetakse rohkem küsida ning oma hirme tunnistada.

„Ämmaemanda visiidi eesmärk on kindlasti üle vaadata ka vastsündinu, ent enim plaanime keskenduda naisele – kuidas on ta sünnitusest taastunud nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Sellel on väga lihtne põhjus – nii haiglas kui ka seal oldud aja järgselt keskendutakse enim lapsele, ema probleemid kipuvad jääma tagaplaanile. Näiteks on levinud imetamisega seonduvad probleemid, mis saavad alguse juba haiglast. Kodukeskkond mõjub imetamisele väga stimuleerivalt ning vahel piisab paarist nõuandest, et probleem lahendada. Samuti näiteks sünnitusjärgsete haavade ülevaatus. Lisaks lihtsad argised küsimused seoses vastsündinu igapäevahooldusega, aga ka näiteks imiku kollasus, seedimine ja kaaluiive. Emad tunnevad sageli veidi ebakindlust vastsündinuga tegelemisel ning me oleme valmis neid kodus toetama. Hoolimata meie visiidist on vajalik kindlasti külastada esimese elukuu lõpus ka perearsti, et ennetada võimalikke patoloogiaid, mis ilmnevad alles esimese elukuu lõpuks," rõhutas Sirje Kõvermägi.

Sirje Kõvermägi lisab, et kuigi ämmaemanda koduvisiitide regulaarne toimimine on veel algusjärgus, loodavad nad sellele suurt tulevikku. „See on meie arvates parim lahendus nii vastsündinule kui ka emale. Siinkohal rõhutan, et me peame silmas ennekõike normaalse kuluga sünnituslugusid, komplikatsioonide korral ei tule nagunii haiglast varem väljakirjutamine kaalumisele. Samas on ämmaemanda tugi keerulise kuluga sünnitusloo puhul sama oluline, sest hooldust ja tuge võivad vajada nii ema kui ka laps."

Ämmaemanda koduvisiit
Koduvisiitidel käib praegu kaheksa ämmaemandat: Evelin Gross, Mai Kangro, Margit Luiga, Taissia Pahhomova, Ülle Piiskoppel, Siiri Põllumaa, Tiiu Saaroja, Häli Viilukas. Üks visiit kestab umbes 1,5 kuni 2 tundi ning see on Tartu linna elanikele tasuta. Detsembris tehti koduvisiite kümmekond, jaanuaris aga juba rohkem.

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastekliiniku neonatoloogia osakonna arst-õppejõud pediaatria alal Maie Veinla: „Naistekliiniku ämmaemandate algatatud sünnitusjärgsed koduvisiidid emade ja vastsündinute juurde on suurepärane ja kaasaegne arendusprojekt, mille realiseerumine on hädatarvilik. Vara, st enne 48. tunni möödumist, kojukirjutatud emadele ja lastele on kindlasti vajalik sünnitusjärgne läbivaatus litsentseeritud tervishoiutöötaja ehk ämmaemanda poolt 48–72 tunni jooksul pärast kojukirjutamist, vajadusel korduvalt esimese kahe nädala jooksul. Läbivaatuse fikseerib ämmaemand põhjalikult tõenduspõhise kirjanduse järgi koostatud koduvisiidi protokolli, millesse märgitakse andmed naise füüsilise läbivaatuse ja taastumise, emotsionaalse staatuse ja toimetuleku, rindade ja imetamise, vastsündinu läbivaatuse kohta. Lisaks tuleb varajase kojukirjutamise järgselt 3–5 päeva jooksul käia haiglas teistkordsel lastearsti läbivaatusel.

Hoolikas ema ja vastsündinu jälgimine on vajalik, et vältida visiite erakorralisse vastuvõttu ja kordushospidaliseerimist erinevate õigeaegselt avastamata patoloogiate tõttu. Ema ja laps vajavad kõige rohkem nõustamist ja abi just kodusoleku esimesel nädalal, perearst ja õde külastavad neid enamasti alles järgnevatel nädalatel. Vastsündinuga seotud varajasteks probleemideks võivad olla imetamisprobleemid, dehüdratatsioon, hüperbilirubineemia (liigne kollasus, mis vajab jälgimist ja ravi), avastamata kaasasündinud väärarendid, infektsioon, ema ebakindlus vastsündinu eest hoolitsemisel ja rinnaga toitmisel, ema ja lapse omavaheline suhtlemine. Sünnitusjärgsed koduvisiidid aitavad ema ja lapse terviseprobleeme ära hoida ning tagada perele parim hoolitsus ja rõõm lapse sünnist."