Lisatud: 24 November 2021

Milline haigla tahame olla viie aasta pärast? Mis on meie soovitud positsioon aastaks 2026? Mis on meie ühised väärtused, mis meid eesmärkideni viivad? Need on sügavad küsimused, millele igapäevase kiire töö juures mõtleme vähe. Organisatsiooni arengu jaoks on nende küsimuste esitamine, vastuste leidmine ning eesmärkide seadmine ometigi vältimatult vajalik.

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus alustas sügisel kliinikumi arengukava koostamist aastateks 2022–2026. Arengukava valmib erinevaid sidusrühmi kaasates. Selleks, et sõnastada, milline haigla, tööandja, õppe- ja praktikabaas ning koostööpartner me soovime viie aasta pärast olla, on planeeritud mitmeid tegevusi.

Novembris ja detsembris viiakse igas kliinilises valdkonnas läbi arenguseminar, kuhu oodatakse esindajaid kõikidest valdkonna struktuuriüksustest. Seminaridel arutame Kliinikumi väärtuste ja soovitud positsiooni üle, toome välja võimalikke tegevusi oodatud positsiooni saavutamiseks. Seminaridel arutletust kujundatakse valdkondlikud sisendid Kliinikumi arengukavasse.

Lisaks arenguseminaridele võetakse arengukava koostamisel aluseks 2020. aastal kliinikumi töötajate seas Tartu Ülikooli ühiskonnateadlaste poolt läbi viidud fookusgruppide uuring ning Tartu Ülikooli Kliinikumi nõukogu poolt kinnitatud juhtimispõhimõtted.

Meie olulisimaks sidusrühmaks on patsiendid. Patsientide ootuste ja ettepanekute kaardistamiseks küsitakse sisendit ja ettepanekuid kliinikumi patsientide nõukojalt. 2022. aasta alguses on plaanis koos sotsiaalteadlastega läbi viia kvalitatiivne uuring patsientide ootuste selgitamiseks. Ühtlasi on patsientide ootuste peegeldajaks iga-aastased rahuloluküsitlused ning kogu aasta jooksul laekuv tagasiside erinevate kanalite kaudu.

Lisaks töötajatele ja patsientidele ei jäeta tähelepanuta Tartu Ülikooli ja üliõpilasi, perearste,  innovatsioonipartneid ning teisi meile olulisi sidusrühmi. Sidusrühmade ootuste kaardistamisega samaaegselt sõnastame ka tegevused, mis on vajalikud soovitud positsiooni saavutamiseks 2026. aastaks. Jaanuaris 2022 avame elektroonse keskkonna, kus saame arenguseminaridel kõlama jäänud ideid edasi arendada ja lisamõtteid korjata. Arengukava valmimise tähtaeg on kevad 2022, ent enne lõplikku valmimist on võimalik töötajatel töödokumendile, mis neid järgmisel viiel aastal saadab ja kogu kliinikumil ühiseid eesmärke saavutada aitab, anda tagasisidet. Kõik mõtted ja ideed on oodatud!

Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatus

Lisatud: 24 November 2021

12. novembril kaitses Tuuli Sedman filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja “New avenues for GLP-1 receptor agonists in the treatment of diabetes” (“Uued suunad GLP-1 retseptori agonistide kasutamises diabeedi ravis”). 

Töö juhendaks oli professor Vallo Volke (dr. med. (arstiteadus), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut).

Oponendiks professor Troels Krarup Hansen (PhD), Department of Clinical Medicine, Aarhus University, Aarhus, Taani.

Kokkuvõte

Glükagoonilaadne peptiid 1 (GLP1) on hormoon, mis vabaneb soolestikust vastusena söömisele. GLP1-l on erinevates elundsüsteemides mitmeid toimeid. See osaleb vere glükoositaseme regulatsioonis: stimuleerides insuliini ja inhibeerides glükagooni vabanemist veresuhkru tase langeb. GLP1 toimel aeglustub mao motoorika ja tühjenemine. Kesknärvisüsteemis reguleerib GLP1 söögiisu ning seeläbi kehakaalu. GLP1 füsioloogilistel toimetel põhineb ravimklassi GLP1 retseptori agonistide kasutamine. Need on laialdaselt kasutatavad diabeediravimid, mis lisaks veresuhkru taseme langetamisele vähendavad söögiisu ja alandavad kehakaalu. Ravimklass on võrdlemisi ohutu, kuna hüpoglükeemia risk on väike. Lisaks on kõrvaltoimed võrdlemisi kerged, sagedasemateks iiveldus ja oksendamine.

GLP1 retseptori agonistide mõnede toimete suhtes kujuneb välja tolerantsus – näiteks mao motoorika aeglustumine väheneb ravimi kestval kasutusel. Samuti vähenevad ravimi korduval kasutamisel kõrvaltoimed, möödudes esimeste ravinädalatega. See, kas tolerantsus tekib ka GLP1 retseptori agonistide veresuhkru taset langetava toime suhtes, ei ole seni teada.

GLP1 retseptori agoniste on kasutatud haruldaste ühe geeni rikkest põhjustatud suhkurtõve vormide puhul. Wolframi sündroom on geneetiline haigus, mille käigus arenevad 1. tüüpi diabeet, magediabeet ja silmanärvi kahjustus. Seni ei ole haigusel spetsiifilist ravi ja suhkruhaiguse tekkel kasutatakse tavaliselt insuliini süste. Käesolevas töös uurisime, kas GLP1 retseptori agoniste saaks kasutada Wolframi sündroomi puhul tekkiva suhkurtõve raviks.

Uurimistöö eesmärkideks oli uurida GLP1 retseptori agonistide suhtes tekkivat tolerantsust hiirtel ja inimestel ning nende ravimite võimalikku toimet Wolframi sündroomi loommudelil. Eesmärkide saavutamiseks teostati loomkatseid hiirtel ning viidi läbi kliiniline uuring tervetel vabatahtlikel. Loomakatsete tulemused näitasid selget tolerantsuse teket hiirtel. Vastupidiselt loomkatsete tulemustele ei kujunenud aga tolerantsust välja inimeste puhul. Wolframi sündroomi loommudelis olid GLP1 retseptori agonistid efektiivsed veresuhkru langetajad, mis loob võimaluse nende kasutamiseks Wolframi sündroomi ravis.

Prof Vallo Volke, juhendaja: Dr Tuuli Sedmanist saan kirjutada vaid ülivõrret kasutades. Meie koostöö Tuuliga sujus kogu doktorantuuri jooksul veatult. Tuuli on väljapaistvalt tark, kiire õppimisvõimega ja seejuures uskumatult produktiivne. Ei leidunud teaduslikku ülesannet, mis oleks käinud talle üle jõu. Tulemusena valmis doktoritöö, mille originaalsus ja kvaliteet võistlevad maailma parimate ülikoolide liigas. Rõhutada tahan veel Tuuli isiku sisemist väärikust ja kõrgeid eetilisi standardeid, mis teevad temast tippklassi akadeemilise arsti. Tuuliga koos töötamine on olnud mulle au ja loodan seda jätkata ka nüüd, kus Tuuli on väljakujunenud iseseisev teadlane ja arst. Kuna endokrinoloogia ja psühhiaatria on tugevalt seotud, on meil tulevikus koos veel palju põnevat avastada.

Lisatud: 24 November 2021

12. novembril kaitses Martin Padar filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja väitekirja "Enteral nutrition, gastrointestinal dysfunction and intestinal biomarkers in critically ill patients" ja eesti keeles "Enteraalne toitmisravi, seedetrakti düsfunktsioon ja soole biomarkerid intensiivravipatsientidel".

Töö juhendajad olid: anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut) ning anestesioloogia ja intensiivravi kaasprofessor Annika Reintam Blaser (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: professor Matti Reinikainen (PhD), University of Eastern Finland ja Department of Anaesthesiology and Intensive Care, Kuopio University Hospital, Kuopio, Soome.

Kokkuvõte

Organpuudulikkuste diagnoosimine ja ravi on üks intensiivravi nurgakividest, kuid seedetrakti puudulikkus on ebapiisavalt defineeritud ning diagnoosimine põhineb siiani peamiselt subjektiivsel kliinilisel läbivaatusel. Võimalikud ravimeetodid seedetrakti probleemide lahendamiseks intensiivravi haigel ja nende tõenduspõhisus on vähesed. Uurimistöö keskendus enteraalse toitmise läbiviimisele ja jälgimisele, seedetrakti funktsioonihäirete ning puudulikkuse diagnoosimisele ja mõju selgitamisele ning kõrgenenud kõhukoopa sisese rõhu ravivõimaluste uurimisele intensiivravihaigetel.

Leidsime, et pärast enteraalse toitmise protokolli kasutuselevõttu manustati intensiivravi haigetele esimese nädala jooksul oluliselt rohkem kaloreid enteraalse toitmise teel ilma komplikatsioonide sagenemiseta. Samaaegselt aga vähenes veenisisene toitmine ning kokkuvõttes ka nädala summaarne kaloraaž. Tulemused viitavad vajadusele toitmisravi komplekssemalt planeerida. Järgmises uuringus järeldasime, et soole funktsiooni peegeldava biomarkeri tsitrulliini ning kahjustuse markeri I-FABP-i määramine ei võimalda enteraalse toitmise edukust hinnata ning nende roll toitmise juhtimisel on hetkel ebaselge.

Kõrgenenud kõhukoopasisene rõhk on intensiivravi patsientidel sage probleem, mille ilmnemine on seotud kehvemate ravitulemustega, kuid ravivõtted on piiratud. Meie uurimistöö osutab ühe ravimeetodi, sedatsiooni süvendamise, vähesele toimele ja võimalikele hemodünaamilistele kõrvaltoimetele. Kuivõrd ligi veerandil patsientidest on raviefekt siiski hea, võib seda ravivõtet vajaduse korral kaaluda.

Seedetrakti puudulikkuse teke on seotud halvemate ravitulemustega. Nii primaarne, st kõhukoopa patoloogiaga seotud, kui sekundaarne, muu põhjusega seedetrakti puudulikkus on seotud kõrge suremusega. Sekundaarse põhjusega seedetrakti puudulikkuse juhud leiavad sagedamini aset hilisemal intensiivraviperioodil, patsientide seisund on raskem ning ravitulemused võivad olla kehvemad. Töötasime välja seedetrakti sümptomite ja kõrgenenud kõhukoopa sisese rõhu raskusastmete kombinatsioonil põhineva kliinilise skoori seedetrakti düsfunktsiooni hindamiseks, mis on vajalik nii kliinilises kui teadustöös. Skoori võime ennustada suremust oli hea ning järgmise sammuna on vajalik valideerimisuuring.

Professor Joel Starkopf, juhendaja: dr Martin Padari doktoritöö keskendus intensiivravi haigetel esinevate seedetrakti probleemide erinevate aspektide selgitamisele. Töö kaasjuhendajaks oli kaasprof Annika Reintam Blaser Tartu Ülikoolist ja Šveitsi Luzerni haiglast, kellel oli suur roll uuringute väljatöötamisel, doktorandi juhendamisel ja innustamisel. Kindlasti väärib nimetamist suurepärane tugi prof Krista Fischeri töögrupi poolt statistiliste meetodite osas.

Doktoritöö on väljapaistev oma mahukuse poolest põhinedes viiel originaaluuringul ja kahel ülevaateartiklil. Uuringutes on analüüsitud kokku üle 4000 intensiivravi haige ravitulemusi. Valdavalt olid uuritavateks Kliinikumi patsiendid, mille üle on meil põhjust rahulolu tunda – ravitegevuse teaduslik analüüs on lahutamatu osa ravitulemuste parandamisest. Dr Padar on suurepäraste teadmiste ja oskustega pühendunud klinitsist ja teadlane, keda heal meelel näeme edenemas nii akadeemilisel kui ka kliinilisel karjäärirajal. Edu ja jõudu talle selles!

Lisatud: 24 November 2021

4. novembril kaitses Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus töötav füsioterapeut Pärt Prommik filosoofiadoktori kraadi (PhD (liikumis- ja sporditeadused)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Hip fracture rehabilitation during 2009–2017 in Estonia“ („Reieluu proksimaalse murru diagnoosiga patsientide taastusravi Eestis aastatel 2009–2017“).

Töö juhendajad olid professor Helgi Kolk (kliinilise meditsiini instituut, TÜ), professor Aare Märtson (kliinilise meditsiini instituut, TÜ), professor Mati Pääsuke (sporditeaduste ja füsioteraapia instituut, TÜ).

Oponent: professor Morten Tange Kristensen, PT, PhD Kopenhaagen Ülikool (Department of Clinical Medicine, University of Copenhagen, Denmark & Copenhagen University Hospital, Bispbjerg-Frederiksberg), Taani.

Kokkuvõte

Reieluu puusaliigese piirkonna murd on üks kõige sagedasemaid ja raskemaid traumasid eakatel. Sellise murruga haigete prognoos on tõsine – murrust taastumine võib võtta üle aasta. Suurel osal haigetest ei taastu varasem kehaline võimekus, mistõttu väheneb või kaob nende iseseisvus igapäevatoimetustega hakkamasaamisel. Eelnevast tulenevalt on sellise murruga haigete ravi üks alussammastest järjepidev, koordineeritud taastusravi. Eestis saab iga päev keskmiselt 3–4 inimest sellise murru diagnoosi. Varasemalt on leitud, et siinsete haigete ravitulemused on võrdlemisi kasinad, mis võivad olla tingitud puudulikust ravikäsitlusest. See-eest on ravikäsitlus, seal hulgas taastusravi, Eestis põhjalikult uurimata. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata esmase reieluu puusaliigese piirkonna murru diagnoosiga haigete taastusravi Eestis aastatel 2009–2017 ja selle vastavust rahvusvaheliste ravijuhiste soovitustele. Täpsemalt keskenduti osutatud füsioteraapia mahu uurimisele. Lisaks hinnati antud diagnoosiga haigete elulemust.

Uuringusse kaasati 11 491 haiget, kelle taastusravi oli vastuolus mitmes rahvusvahelises ravijuhises toodud soovitustega. Aktiiv- ja järelravis nägi füsioteraapia pakkumine välja järgmine: 8-päevane aktiivravi oli võrdlemisi lühike, jättes enamiku taastumisest järelravi kanda. Aktiivravi ajal ei saanud 24% haigetest füsioteraapiat. Aktiivravi järel ei saanud 60% haigetest füsioteraapiat ning ülejäänud said seda võrdlemisi väikeses koguses (mediaan 6 tundi). Lisaks esines mitmekordne maakondade vaheline ja sisene ebavõrdsus peale aktiivravi kasutatud füsioteraapia mahus. Ajaliste suundumuste analüüs näitas probleemide püsimist või süvenemist üheksa-aastasel perioodil: 2017. aastal ei saanud pooled haigetest endiselt aktiivravi järel füsioteraapiat; füsioteraapiatundide jagumise ebaühtlustumist haigete vahel; maakondade vaheline ja sisene ebavõrdsus säilis või hoopiski suurenes. Puudulik taastusravi võib selgitada vaadeldud diagnoosiga haigete võrdlemisi kõrget suremust alates kolmandast kuust pärast murdu. Kokkuvõttes esinesid Eestis olulised puudujäägid reieluu puusaliigese piirkonna murru ravi ühes alussambas, taastusravis. Doktoritöö tulemused näitavad vajadust praeguse süsteemi ulatuslikuks korrastamiseks.

Professor Helgi Kolk, juhendaja: Reieluu puusaliigese piirkonna murrud on viimastel kümnenditel laialdaselt uuritud, on ilmunud tuhandeid teadusartikleid. Taastusravi ja rehabilitatsiooniga seonduv on seejuures vähe esindatud – andmed pikemaajalise taastusravi kasutamisest praktiliselt puuduvad, ravijuhised põhinevad sageli kogemustel ja traditsioonidel, mitte teaduspõhisel informatsioonil. Varsti pärast seda, kui ruumipuudus traumatoloogia osakonnas 2011. aastal meist Pärdiga lauanaabrid tegi, alustasime Eesti patsientide olukorra uurimist.

Doktorandina näitas Pärt ennast loomingulise ja initsiatiivikana leides iseseisvalt võimalusi nii andmete kogumiseks kui töötlemiseks, ta algatas koostöö TÜ Tehnoloogiainstituudiga. Uurimuses on rakendatud mitmekülgseid statistilisi meetodeid hindamaks erinevate patsiendigruppide taastusravi Eesti tervishoiuasutustes. Kogu statistilise analüüsi, samuti artiklite illustratsioonid, teostas doktorant iseseisvalt.

Arvestades, et Pärt Prommik on lõpetanud 2010. a füsioteraapia magistrantuuri, on imetlusväärne tema huvi ja süvenemine arstiteaduse spetsiifilisse valdkonda.

Loodetavasti oskab Kliinikum väärt töötajat hoida!

Lisatud: 24 November 2021

Tartu Ülikooli Kliinikum on tubakavaba tervishoiuasutus, pidades oluliseks tervislikku töö- ja ravikeskkonda. Tubakavaba haiglakeskkonna loomine võimaldab edendada nii patsientide kui ka töötajate tervist ning ennetada haigusi.

Selleks, et toetada töötajaid ja patsiente suitsetamisest loobumise teel, on kliinikum pakkunud juba kümne aasta vältel toetavaid tegevusi, näiteks individuaalne nõustamise teenus, kopsuarsti vastuvõtt, sealjuures raviskeemi määramine ja nikotiinsõltuvuse ravi eest tasumine, aga ka grupinõustamised ja infomaterjalid.

Et tuletada ka keerulistel ja ärevatel COVID-19 pandeemia aastatel meelde suitsetamisest loobumise võimalusi, alustab kliinikum detsembris kampaaniaga „Suitsetamine ei ole okei“. Kampaania eesmärk on tõsta teadlikkust tubakatoodete kahjulikkusest ning suurendada teadmisi, millised on võimalused suitsetamisest loobumiseks. Ühtlasi paigaldatakse „Suitsetamine ei ole okei“ raames kliinikumi peahoone juurde „Viimase suitsu paviljon“, kuhu on võimalik lahkelt suunata nii patsiente kui ka tööajal suitsetavaid kolleege ning mis on varustatud tubakatoodetest loobumise infoga.

Lisaks sellele, et „Suitsetamine ei ole okei“ kampaania juhib tähelepanu suitsetamisest tulenevatele tervisekahjudele, on fookuses ka võrdne tööaja kasutus ning kollegiaalsus.

Suitsetamisest loobuda ei ole kunagi hilja. Suitsetamisest tingitud haiguste tekke risk väheneb ajaga. Tubakatarvitamise arvele tuleb kanda 40% kõikidest südame-veresoonkonnahaiguste juhtudest, 80% kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse juhtudest ja 30% kõikidest vähijuhtudest. Kopsuvähi haigetest on aga suitsetajaid lausa 90%. Tubaka tarvitamisest põhjustatud haigusi on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel üle 25. Tubakatarvitamine on haigestumiste ja enneaegsete surmade peamine ja seejuures täielikult välditav põhjus.

Mittesuitsetamine hoiab tervist ja on eeskujuks teistele. Kliinikumis toimub tubakast loobumise nõustamine Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliinikus, Riia mnt 167. Teenust osutab kopsukliiniku õde Merike Viin (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.). Nõustamisel toimub esimene vastuvõtt kontaktvisiidina, korduvvastuvõtud on võimalikud ka telefoni, meili ja video vahendusel. Nõustamisteenuse hulka kuuluvad nõuanded, individuaalse loobumis- ja raviplaani koostamine, juhised taasalustamise vältimiseks ja nikotiinsõltuvuse ravi. Nõustatakse kõiki tubaka-, e-sigareti ja kuumutatava sigareti tarvitajad või muul viisil nikotiini sõltuvuslikke tarvitajad.

Nõustamine on võimalik ilma saatekirja ja visiiditasuta nii kindlustatud kui ka kindlustamata isikutele. Vajalik on vaid eelregistreerimine telefonil 731 8911.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Euroopa Vähiinstituutide Organisatsioon (Organisation of European Cancer Institutes, OECI, www.oeci.eu) ühendab vähiravi ja -uuringutega tegelevaid keskuseid Euroopas, edendades nende omavahelist teabevahetust ja koostööd. Lisaks pakub OECI akrediteerimise programmi, mille abil saab asutus hinnata oma tegevuste kvaliteeti ja rakendada kvaliteedisüsteemi, et pakkuda vähipatsientidele parimatel teadmistel ja praktikal põhinevat ravi ning diagnostikat. Hetkel koondab OECI organisatsioon 102 vähikeskust, millest 56 on läbinud või läbimas ka akrediteerimisprogrammi.

Kuigi onkoloogialaseid kvaliteedi hindamise süsteeme on peale OECI veelgi, räägib OECI kasuks selle kõikehõlmavus. OECI hindamisprotsessis vaadeldakse kogu asustuse juhtimisprotsesse, kvaliteedisüsteeme, vähiravi ja diagnostikat, ennetustegevust, koostööd ülikooli ja teiste partneritega, teadustöö ja kliiniliste uuringute integreeritust ravitööga, patsientide raviteekonda, patsientide kaasamist ja võimestamist, konsiiliumide töökorraldust ning personali koolitamist.

Tartu Ülikooli Kliinikum taotles esimest korda OECI akrediteeringut 2014. aastal, mille tulemusel omistati kliinikumile kliinilise vähikeskuse akrediteering aastateks 2015–2020. Selle protsessi tulemusena said kliinikumis hoo sisse mitmed tegevused parandamaks vähiraviga seotud tegevuste kvaliteeti: vähikeskuse loomine, tulemusnäitajate esitamine, tugiteenuste ja palliatiivravi arendamine, iseseisva õe vastuvõttude laiendamine, koolitusvõimaluste suurendamine, patsientide nõukoja loomine jne.

Nüüd annab, re-akrediteerimises osalemine, uue vaate vahepeal toimunud muutustele nii  kliinikumis kui vähiravis. Re-akrediteerimiseks esitati suures mahus kvalitatiivsed ja kvantitatiivseid andmeid, millele järgnes audiitorite kohtvisiit 5. ja 6. oktoobril. Nende kahe päeva jooksul toimus 30 intervjuud kliinikumi juhatuse ning kliinikute, teenistuste ja ülikooli töötajatega, kes kõik vähiravi ning sellega kaasnevate tegevuste ja teadustööga seotud on.

Audiitoritele avaldas visiidi käigus muljet kliinikumi suurepärane ravi- ja töökeskkond, diagnostiline võimekus, koostöö ülikooliga, personali koolitusvõimalused, kliiniliste uuringute keskus, apteegi võimekus, vähiennetuse programmid ja mobiilsed kabinetid ning aktiivne ja kaasatud patsientide nõukoda. Auditi lõppraport ja ettepanekud parendusteks esitatakse kliinikumile 2022. aasta jaanuaris.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabor sai 25 aastaseks. Ühendlabor loodi 1. oktoobril 1996 eesmärgiga koondada Tartu Ülikooli raviasutuste laboratoorne tegevus ühtse juhtimise alla ja maksimaalselt tsentraliseerida laboratoorset tegevus.

Toona püstitatud eesmärk on saavutatud: suurem osa üle linna hajusalt asetsenud haiglatest on koondunud kokku Maarjamõisa väljale ning nende kuus väiksemat laborit on lõpetanud tegevuse. Lastekliiniku uue hoone valmimisel järgmise aasta lõpus sulgeme viimase harulabori Tartus ning sellest hetkest oleme koondunud uutesse, kõigile tänapäevastele nõuetele vastavatesse ruumidesse L. Puusepa 8 majas.

25 aasta jooksul oleme osalenud ka endi jaoks hämmastavalt kiires arengus. Sõbralikest Skandinaavia laboritest saadud kasutatud aparatuur asendus üsna pea kõige uuemate täisautomaatsete tipptasemel analüsaatoritega. Praeguseks oleme üle läinud nn liinitööle: meil on keemia ja immunoloogia analüüside liin koos preanalüütikamooduliga, mis piltlikult öeldes vaatab ise, mida katsuti ja temaga seotud tellimusega peale hakata. Meil on uus hematoloogia ja uriinianalüüside liinid koos digimikroskoopiaga. Ka molekulaardiagnostikas kasutame klassikaliste meetodite kõrval kõige modernsemaid täisautomaatseid analüsaatoreid ning järgmise põlvkonna sekvenaatoreid, mis omakorda nõuavad oskusi ja teadmisi bioinformaatikast.

Laborimeditsiin on eriti IT-mahukas eriala, mis nõuab analüüside tellimuste ja vastuste liikumist erinevate tellijate infosüsteemide, analüsaatorite, eri laborite ning digiloo vahel. Ühendlaboris on selleks pikkade aastate jooksul koostöös AS Nortaliga loodud laboriinfosüsteem eLabor, mille üle me oleme väga uhked. Ühendlabori töötajate panus eLabori arendamisse on olnud vägagi suur, nii mõnestki meist on saanud IT-spetsialistid.

Samas oleme ka aastate jooksul ka laienenud. Ühendlabor on olnud hüppelauaks lausa eraldi meditsiiniharule, androloogiale. Praegune kliinikumi androloogiakeskus alustas oma tööd ühendlaboris, spermauuringuid teostava laborina. Ühendlabori koosseisus on kliinilise geneetika keskus, millest on kujunenud kliinilise geneetika ja molekulaardiagnostika üleeestilist tegevust koordineeriv keskus. Samuti toetame ja vajadusel suuname kliinikumi kontserni kuuluvate partnerhaiglate laborite tööd. Oleme rakendanud laboriinfosüsteemi eLabor ka nendes laborites ning lisaks on kohe eLaborile üle minemas veel ka Viljandi haigla labor. See tähendab, et kasutajatel on vajadusel kohene ülevaade patsientide analüüsitulemustest, mis on tehtud ükskõik kus eLaboriga liidestatud haiglas või perearsti juures.

25 aastat laborimeditsiinis on olnud tormiline arenguperiood kogu maailmas ja see ei näita peatumise märke. Kõik see nõuab kiiret kohanemist meie töötajatelt. Labori personalile peab meeldima kasutada kõrgtehnoloogilist aparatuuri ning infosüsteeme, samas pidades ikkagi silmas, et selle taga on patsient oma probleemide ja muredega.  

Oleme tohutult uhked, et oleme suutnud ja suudame selle arenguga kaasas käia ning et meie töötajad tunnevad rõõmu oma igapäevatööst ning labori arengust.

Anu Tamm
Ühendlabori direktor

Lisatud: 28 Oktoober 2021

12. oktoobrist on Tartu Ülikooli Kliinikumis avatud insuldikoordinaatorite vastuvõtud, kuhu oodatakse nii insuldipatsiente kui ka patsientide lähedasi üle Eesti. Vastuvõtu eesmärk on pakkuda insuldikoordinaatori näol kontaktisikut, kelle poole saab pöörduda raviteekonda puudutavate küsimuste ja probleemidega.

Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogi dr Janika Kõrva sõnul on insuldipatsientide ja lähedaste jaoks on olnud probleemiks, et insuldi raviteekond on keeruline, milles võib esineda ka teadmatust ja erinevate asutuste vahel liikumist. „Tänu kliinikumi insuldiprojektile on insuldi raviteekond muutunud oluliselt sujuvamaks ning erinevad teenused ja toetavad võimalused on varasemast rohkem kättesaadavamad. Patsientide tagasiside põhjal ilmnes, et üks sujuva raviteekonna osa võiks olla ka kontaktisik, kelle poole erinevate probleemide korral operatiivselt pöörduda,“ selgitas dr Kõrv.

Insuldikoordinaatori ülesandeks on olla patsiendi ja lähedase peamine kontaktisik, kes selgitab välja inimese vajadused, aitab kaasa raviplaani elluviimisele koostöös patsiendi, tema lähedaste ja ravimeeskonnaga, juhatab inimese vajaliku abini ning vaatab raviteekonda tervikuna. „Koordinaatori poole saab pöörduda erinevate küsimuste ja probleemidega. Näiteks taastusravi küsimused, kodus hakkamasaamine, abivahendid, erinevatele teenustele jõudmine,“ loetles insuldikoordinaator Triin Saarna. Ta lisas, et vastuvõtu korraldamisel on arvestatud patsientide ja lähedaste ootusi – vajadusega vahetu suhtluse järele, info järele teenuste võimaluste ja soovituste osas ning paindlike pöördumisaegade järele.

Insuldikoordinaatori sõnul on levinumad patsientide küsimused seotud kodus hakkama saamisega, raviskeemiga – millal külastada perearsti, kas pärast insulti on võimalik töötada, kui palju võib insuldipatsient lubada endale füüsilist koormust. „Püüame leida vastused ja teabe võimalikest lahendustest kõikidele sarnastele patsientide küsimustele, niisamuti lähedaste murekohtadele,“ kinnitas Triin Saarna.

Kliinikumi insuldikoordinaatori vastuvõtud toimuvad esialgu kuni 30. novembrini teisipäeviti kell 10.00–12.00 ja 15.00–17.00 N. Lunini 6 (lastekliiniku) kabinettides B141 ja B142. Sissepääs asub N. Lunini tn poolsel küljel, B-korpuses, COVID testimispunkti kõrval. Vastuvõtuaeg on võimalik insuldikoordinaatoriga kohtumine eelnevalt kokku leppida, kuid see ei ole kohustuslik ning pöörduda saab ka registreerimiseta. Lisaks on võimalik koordinaatoritele helistada ja küsida nõu ka telefoni teel tööpäevadel kell 9.00–16.00.

Kui vastuvõtt insuldipatsientide ja lähedaste poolt hästi vastu võetakse, on kliinikumil valmisolek sellega 2022. aastal ka jätkata.

Kliinikumi Leht  

5 kõige sagedasemat küsimust patsiendilt

1. Kuidas ma kodus ise hakkama saan?
2. Millal peaksin perearsti juurde minema?
3. Millal võin pärast insulti sauna minna ja leili võtta?
4. Kuidas ma pärast insulti töötada saan?
5. Kui palju tohin liikuda ja trenni teha?

5 kõige sagedasemat küsimust lähedaselt

1. Mida teha, kui mu pereliige on pärast insulti kurvameelne?
2. Kuidas saada taastusravile ja kas seal võib käia mitu korda?
3. Kuidas leida füsioterapeuti, kes tuleks koju?
4. Kust ma saan abivahendeid?
5. Miks mu lähedast taastusravile ei saadetud, vaid suunati hoopis järelravile?

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Rinnavähi varaseks avastamiseks tehakse Eestis naistele rinnavähi sõeluuringut. Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel moel haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti. Rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia on väikese kiirgusdoosiga, mis on tervisele ohutu.

2021. aastal kutsutakse rinnavähi sõeluuringule naisi (sh ravikindlustamata) sünniaastatega 1955, 1957, 1959, 1961, 1963, 1965, 1967, 1969 ja 1971. Nimetatud aastatel sündinud naised ei pea jääma uuringukutset ootama, vaid on oodatud kohe uuringule registreeruma.

Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00–16.00. Rinnavähi sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.

Kliinikumi Mammobuss peatub aasta lõpus:

18. oktoober–12. november, Võru Polikliiniku ees, Jüri 19a

15. november–3. detsember, Valga Haigla ees, Peetri 2

6. detsember–10. detsember, Elva Kesklinna apteegi juures, Kesk 23

13. detsember–23. detsember, Paide Järvamaa Haigla hoovis, Tiigi 8

27. detsember–31. detsember, Kohtla-Järve Ida-Viru keskhaigla taga, Ravi 10

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi verekeskus ootab doonoreid nii kliinikumi peamajas kui ka väljasõitudel.

1.novembril   kell 10.30–13.00 Jõgeva Kultuurikeskuses, Aia 6

4. novembril kell 10.00–13.00 Põltsamaa Kultuurikeskuses, Kuperjanovi 1

8. novembril kell 10.00–13.00  Võru Kultuurimajas „Kannel“, Liiva 13

18. novembril kell 10.00– 13.00  Valga Kultuurikeskuses, Kesk 1

22. novembril kell 10.00–13.00  Põlva Haiglas, Uus 2

25. novembril kell 9.45–13.00  Sakala Keskuses, Tallinna 5

29. novembril  kell 10.00–12.30  Tõrva Kultuurimajas, Männiku 5

15. detsembril  kell 12.00–15.00 Viljandi Aken ja Uks, Puidu 6 aknatehases

Rohkem infot: www.kliinikum.ee/verekeskus 

Mida peaks jälgima enne vereandmist?

• Doonor peab olema terve ja järgima tervislikku elustiili
• Enne vereandmist peab doonor olema piisavalt puhanud
• Mõned päevad enne doonorina vereandmist oleks soovitav hoiduda alkoholi tarbimisest
• Vahetult enne vereandmist ei tohi suitsetada või kasutada mokatubakat, sest nii satub verre nikotiin
• Kindlasti tuleb kolme tunni jooksul enne vereandmist süüa
• Toit, mida doonor tarbib vereandmisele eelneval ja vereandmise päeval ei tohi olla liiga rasvane ning peab sisaldama piisaval hulgal vedelikku
• Võtke kaasa pildiga isikuttõendav dokument. Verekeskuses on kohustus esitada oma isiku- ja kontaktandmed.
• Varuge esimesteks vereloovutusteks aega umbes 1 tund

Lisatud: 28 September 2021

Septembris lõpetasid  kuus kliinikumi töötajat – dr Jaanika Kuld, lasteõed Kaija Piller, Karoliina Sikkal, Darja Samulina, Kertu Lepla, Hanna Helena Pärn – mentorlusprogrammi „Lähedane koostöö lapsevanematega“, mida viiakse läbi koostöös Turu Ülikoolihaiglaga. Lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile osalevad Eestist Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla.

Programmi eesmärk on tõsta perekeskse hoolduse kvaliteeti, muutes senist töökultuuri ning parandades lapsevanemate ja personali vahelist partnerlust, kaasata lapsevanemaid meeskonnaliikmetena lapse ravi- ja hoolitsusprotsessi ning toetada lapse ja lapsevanema vahelist kiindumussuhet. „Oluline on enneaegselt ja haigena sündinud laste perede kaasamine nende eest hoolitsemisse, sõltumata sellest, kui väikesena või haigena nad on siia ilma tulnud. Sarnaselt peresünnitusele, millega me kõik oleme harjunud, ei eraldata last vanematest üldse pärast lapse sündi,“ toob dr Jaanika Kuld programmi põhieesmärgi välja.

„Patsientide ravi muutub programmi rakendamisel personaalsemaks. Teaduslikult on tõestatud, et vanemate kaasamine vastsündinu raviprotsessi mõjutab positiivselt lapse arengut kaugtulevikus. Programmi rakendades tekib suurem usaldus personali ja vanemate vahel, vanemad õpivad oma lapse eest hoolitsema juba haiglaravil viibides ning õpivad kiiremini oma last tundma. See vähendab vanema stressi ja ärevust koju pöördumisel ning soodustab lähedussuhte tekkimist vanema ja lapse vahel. Vanemad õpivad tundma oma lapse iseärasusi ning käitumuslikke signaale ning oskavad neile reageerida,“ selgitab programmi eestvedaja dr Heili Varendi.

Programmi järgmise sammuna asuvad mentorid koolitama lastekliiniku neonatoloogia osakonna ja anestesioloogia ja intensiivravikliiniku lasteintensiivravi osakonna personali. „Koolitustesse on haaratud arstid, õed, hooldajad, lisapersonal – kõik need inimesed, kes vastsündinu vanematega kokku puutuvad. Programm on paindlik ning on kohandatav erinevates osakondades ja erinevatele töötajatele. Tahame saavutada muutust meie mõtteviisis – et kogu meie personal hakkaks nägema vanemaid ravimeeskonna partnerina,“ kirjeldas mentorlusprogrammi läbinud lasteintensiivravi osakonna õde Hanna Helena Pärn.

Lähedase koostöö saavutamiseks vanematega õpitakse koos lapsevanematega tundma lapse individuaalset käitumist läbi vaatluste ning vestluste ja arutelude. Oluline on just praegu selle muudatusega alustada, sest lastekliiniku uude majja kolides on patsientide käsutuses perepalatid.

Pärna sõnul oli silmiavav see, mida vanemad räägivad oma kogemustest lapsega haiglas viibimisest. „Turus on personali patsiendi kohta märgatavalt rohkem, personalil on rohkem võimalik tegeleda perega. Haiglakeskkond oli personaliseeritum ning muudetud võimalikult koduseks, meeldiva atmosfääri kujundamine on osa haigla igapäevatööst.“

Koolitusprogrammiga paralleelselt läbi viidavate teadusuuringute raames kaardistatakse kliinikumis olukord enne ja pärast programmi läbiviimist. Hinnatakse nii personali koostööoskusi, suhtlemisoskust, kui ka reflektiivset mõtlemist. Samuti hinnatakse lapsevanemate meeleolu, ärevuse sümptomeid, tajutud enesetõhusust, valmisolekut kojuminekuks ning lapsevanema tajutud perekesksust. „Esimese hindamise tulemused olid kliinikumis samuti suhteliselt heal tasemel, arendamist vajavad teatud nüansid, nt vanemate kaasamine otsuste tegemisse. Ettevalmistus haiglast lahkumiseks on ka varasemalt olnud kliinikumis fookuses,“ sõnas dr Varendi.

Mentorlusprogrammi läbiviimist toetab kliinikumi arendusfond. Läbiviidavaid teadusuuringuid toetab Turu Ülikoolihaigla.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 28 September 2021

Tervise Arengu Instituut ja Eesti Haigekassa koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi ja SYNLAB Eestiga pakuvad võimalust teha emakakaelavähi sõeluuringu esmastestina HPV ehk inimese papilloomiviiruse (ingl human papilloma virus) kodutesti. Tegemist on pilootuuringuga, mille käigus pakutakse osale emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma naistest tänavu uudset võimalust teha HPV-test ise kodus proovi võttes. Täiendava testimisviisi abil uuritakse, kas HPV kodutestimine aitab kaasa eesmärgile suurendada sõeluuringus osalemise aktiivsust ning sellega ennetada paremini emakakaelavähki.

Eestis kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi vanuses 30–65 aastat, viieaastase intervalliga. Alates 2021. aastast asendati günekotsütoloogiline uuring PAP esmastestina HPV NAT testiga, mille puhul saab samast proovianumast teostada kõrge riski HPV leiu korral günekotsütoloogilise uuringu ilma, et naine peaks uuesti kliinikusse tulema. Selle muudatusega soovitakse tõsta emakakaelavähi sõeluuringu kvaliteeti.  „Emakakaelavähi sõeluuringusse tulevad kutsututest ligikaudu pooled naised, HPV kodutestimise pilootuuringuga abil soovitakse jõuda naisteni, kes ei ole veel sõeluuringusse tulnud. See annab sõeluuringus seni mitteosalenud naistele võimaluse kontrollida enda tervist emakakaelavähi suhtes ilma kliinikusse pöördumata, juhul kui neil on kliinikusse minek raskendatud või on senine mitteosalemine tingitud mõnest muust isiklikust põhjusest,“ sõnas kliinikumi ühendlabori laborispetsialist Kai Jõers.

2020. aastal oli kliinikumi ühendlabor koostööpartneriks Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Haigekassa korraldatud HPV kodutesti teostatavusuuringus, kus kutsuti osalema 12 000 naist, kes pikka aega ei olnud emakakaelavähi sõeluuringul käinud. Uuring näitas, et valdav enamik kodutesti andnud naisi pidas seda mugavaks võimaluseks, mida soovitakse kasutada ka edaspidi.

2021. aasta kodutestimise pilootprojekt viiakse läbi riikliku sõeluuringu raames Tervise Arengu Instituudi, Eesti Haigekassa, Tartu Ülikooli Kliinikumi ühendlabori ja SYNLAB Eesti koostöös. Pilootprojektis pakutakse uuritavatele valida, kas ta soovib anda emakakaelavähi sõeluuringuks vajaliku proovi meditsiiniasutuses või võtta see ise proovivõtukomplektiga kodus. Valik kahe prooviandmisviisi vahel on vabatahtlik. Kodus võetud proovi saadab naine laborisse, kus teostatakse HPV NAT analüüs, mis näitab, kas naine on kõrge riskiga HPV kandja või mitte. Kui naisel leitakse pilootuuringu käigus kõrge riski HPV, siis pakutakse talle võimalust osaleda järgnevates uuringutes vastavalt emakakaelavähi sõeluuringu algoritmile. Uuringus osalemine on tasuta nii ravikindlustust omavatele kui ka kindlustamata naistele.

Emakakaelavähi kodutestimise pilootuuringus osalejad on jagatud kahte rühma. Pooltele naistele saadetakse kodusele aadressile HPV kodutesti proovivõtukomplekt, milles sisaldub proovivõtuvahend, juhend proovi võtmiseks, küsimustik ja eelmakstud tagastusümbrik. Pooltele pakutakse võimalust proovivõtukomplekt tellida internetipõhise tellimiskeskkonna kaudu.

HPV kodutesti proovivõtukomplekti saavad tellida ainult need naised, kes on sel aastal sõeluuringu sihtrühmas, aga ei ole veel sõeluuringule läinud, ning kes on juhuvaliku alusel välja valitud. Kodutesti tellimisvõimaluse saanud naised peavad sisenema labori tellimiskeskkonda ning tuvastama ennast ID-kaardi, Mobiil-ID või Smart-IDga. Proovivõtukomplekt koos proovi võtmise juhiste, küsimustiku ja tagastusümbrikuga saadetakse valitud postitusviisil 10 tööpäeva jooksul. Kodutesti tagastamine on tasuta. Analüüsitulemused lisatakse digilukku ning positiivse testitulemuse korral võetakse uuritavaga personaalselt ühendust.

Internetipõhise tellimise võimaluse pakkumiseks loodi koostöös kliinikumi informaatikateenistuse ja ühendlaboriga tellimiskeskkond https://etellimus.kliinikum.ee/hpv/.

„Tellimiskeskkonna suuremad arendustööd toimusid palaval suvel, kus suure töö tegi ära Tarmo Sulg, informaatikateenistusest. Päris keerukas oli tellimislehe arendamisel kõikide Eestis kasutatavate identimisvõimaluste rakendamine. Seda suurem on heameel, et tellimiskeskkond on valmis ja Tartu Ülikooli Kliinikumil on võimalus sama platvormiga osaleda teistes sarnastes projektides,“ tõi Jõers välja.

„Ühendlaboril on väga hea meel, et kliinikumil on nüüdsest olemas internetipõhine tellimiskeskkond. Vastavat platvormi on meil tulevikus võimalik rakendada ka teiste analüüsitellimuste puhul või isegi muude teenuste pakkumiseks,“ lausus ühendlabori direktor Anu Tamm.

Kliinikumi Leht 

Lisatud: 28 September 2021

Kliinikumi haldusvaldkonnas on ellu kutsutud mitmed organisatsioonilised muudatused. Allpool on toodud ülevaade juba tehtud või eesootavatest muutustest ning nende vajadusest.

Kinnisvara arenduse ja ehitus- ning remonditegevuse eraldamine

Jooksva remondi vajadus oma ette prognoosimatu, hüpliku ja enamasti pakilise töövooga ning pikaajalist projektijuhtimist eeldavad ehitus- ja arendusprojektid on siiani olnud tehnikateenistuses samade inimeste hallata. Mainitud kahe protsessi paralleelne teenindamine on olnud suur väljakutse, mistõttu eraldub oktoobri alguses tehnikateenistusest projektiinsener, kes hakkab alluma juhatusele ning kes keskendub ainult suurtele ehitus- ja kinnisvaraprojektidele (näiteks uued korpused, Tallinna projekt, moodulhaigla). Tehnikateenistus jätkab jooksva remondi- ja ehitustegevusega ruumide korrastamisel ning tehnosüsteemide hoolduse ja remondiga.

Ruumide väljaandmise ja remontide koondamine ühe vastutaja kätte

Ette valmistamisel on muudatus, mille eesmärk on koondada ruumide väljaandmise ja remontide korraldamine tsentraalselt ühe vastutaja kätte, kes kogub ja jagab remontidega seotud informatsiooni. Üks ülesanne on ka kanda kõik ruumidega seotud tulevikulubadused ühte registrisse, mis on ka kõigile kliinikumi üksustele kättesaadav.

Meditsiinitehnika eraldamine tehnikateenistuse alt

Meditsiinitehnika on spetsiifiline ja interdistsiplinaarne valdkond, millel on palju kokkupuutepunkte muude tegevustega (IT, hanked, tehnika ja loomulikult kliinilised valdkonnad). Seega on põhjendatud meditsiinitehnika eraldamine tehnikateenistuse alt ja jätkamine iseseisva osakonnana haldusvaldkonnas. Kaugem eesmärk meditsiinitehnika valdkonnas võiks olla probleemidele reageeriva ja korrigeeriva tegevuse järk-järguline asendumine seadmete teadliku elutsükli juhtimisega ja probleemide ennetamisega.

Majandusteenistuse asendamine 2 osakonnaga

Endises majandusteenistuses töötas ca 280 inimest. See on inimeste arvult keskmise suurusega Eesti ettevõte koos oma administratiivsete probleemidega. Majandusteenistuse asendamine koos kahe osakonnaga (puhastus- ja keskkonnaosakond ning majandusosakond) peaks kontsentreerima vastutust ja muutma selle valdkonna kergemini hallatavaks.

Puhastus- ja keskkonnaosakonna liitmine

Puhastus- ja keskkonnaosakonna liitmise põhjus on nende funktsioonide allumine sarnastele puhtuse ja infektsioonikontrolli põhimõtetele. Teiseks on mõlemad üsna tootmisliku olemusega valdkonnad, võrreldes kliinikumi muude tegevustega. Usun, et sellises valdkonnas suudame lisaks kohalduvatele nõuete tagamisele ja efektiivsuse tõstmisele suurendada ka töötajate motivatsiooni.

Ümberkorraldused majandusosakonnas ning transpordiosakonna liitmine

Turva- ja logistikaosakond liideti üldmajanduse osakonnaga majandusosakonnaks. Oleme alustanud kliinikumi poolt korraldatud transpordi korrastamist, millest eriti vajab kaasajastamist patsientide vedu. Lisaks on vaja otsustada, kuidas korraldatakse ja kelle poolt finantseeritakse kliinikumi poolt pakutav transporditeenus meie töötajatele. Majandusjuhtidelt kaob sügisel remonditööde vastutus ja veidi oleme korraldanud nende vastutusala ümber. L. Puusepa 8 majandusjuhatajana jätkab Kaja Ruul, Raja 31, Riia 167 ja N. Lunini 6 majandusjuhatajana jätkab Ilona Valner ning L. Puusepa 1a/2/6, Lembitu 24 ja J. Kuperjanovi 1 majandusjuhatajana jätkab Ants Karm.

Turvateenuse sisseost

Kliinikumi turvamine vajas kaasaajastamist, mistõttu jõudsime otsusele teha seda läbi turvateenuse sisseostmise. Hangitud turvateenusega katame L. Puusepa 8 ja Raja 31 hooned. L. Puusepa 1a säilitab päevase ja L. Puusepa 6 öise valve meie enda valvurite poolt.

Johann Sulling

Äriarendus- ja haldusjuht 

Lisatud: 28 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi lastefondi toel on lastekliinikus nüüdsest kasutusel Tyrosolutioni robotseade, mis aitab väikeseid patsiente nende taastusravis.

Robotseadet kasutatakse seljaajukahjustusega, traumaatilise peaajukahjustusega, ühe kehapoole halvatusega, insuldi läbi elanud, neuroloogiliste häirete või erinevate skeleti-lihassüsteemi probleemidega laste taastusravis. Arvutimängu meenutav seade motiveerib last aktiivselt taastusravi protsessis osalema ning muudab rutiinsed harjutused mänguliseks.

“Tänan südamest Lastefondi ja kõiki inimesi ning ettevõtteid, kes on aidanud kaasajastada taastusravikäsitlust kliinikumis. Robotseade loob eeldused taastusravi protsessi oluliselt efektiivsemaks muutmiseks, samuti on sellise uudse seadme kasutusele võtmine motiveeriv nii patsientidele kui ka töötajatele,” sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht dr Andres Kotsar.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi juhatuse liige Eveli Ilves tänab kõiki aitajaid: “Robotseadme soetamine Lõuna-Eesti lastele oli meie mõtetes juba mõnda aega. Täna saame öelda, et tänu headele partneritele ja püsiannetajatele on see seade viimaks kohal ning oleme ühiselt andnud panuse kaasaegse taastusravi võimaldamisse. Aitäh kõigile toetajatele!”

Abikäe robotseadme soetamiseks ulatasid Olerexi „Ulata kästi“ heategevuskampaania, DPD Eesti AS, 39 MC Motoklubi, Tartu Ülikooli Kliinikumi jõululaata külastanud inimesed, Lastefondi püsiannetajad ning veel väga paljud head inimesed.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2021

Sellel sügisel pakub kliinikumi meditsiiniinfo keskus taas mitmesuguseid koolitusi, mis tutvustavad või tuletavad meie töötajatele meelde erinevaid infokirjaoskuse aspekte, infootsingu oskuseid ja muud meditsiinialase teadusinformatsiooniga seonduvat temaatikat. Täpsem koolituste ajakava on leitav meditsiiniinfo keskuse kodulehel  www.kliinikum.ee/infokeskus/. Lisaks ilmub info koolituste kohta ka nädala eelinfos ja kliinikumi sisevõrgus uudiste all. Jälgige reklaami!

Loenguvormis kursused toimuvad Zoomi vahendusel, e-kursused kliinikumi Moodle’i keskkonnas. Koolitustele saab registreeruda kliinikumi koolituskeskuse kaudu. Täpsem info telefonil 731 8185, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Koolituste teemad

1. Baaskoolitus kliinikumi andmebaaside kasutamiseks ja tõenduspõhise meditsiini informatsiooni leidmiseks ning hindamiseks.
Kliinikumi meditsiiniinfo keskuse tegevus. OVID Medline – Basic Search. MicroMedex HealthCare, Care Notes. UpToDate, Lexicomp. PubMed – lihtotsing. Praktilised harjutused.

2. Viitehaldustarkvarad – Zotero, Mendeley
Kuidas koguda, hallata, salvestada ja jagada teavet viitehaldustarkvarade kasutamisel? Kuidas luua tsitaate ja bibliograafiaid? Praktilised harjutused.

3. Kirjanduse otsingu strateegia ülesehitamine, teostamine ja dokumenteerimine
Põhimõisted. Küsimuse sõnastamine. Terminite määratlemine. Otsingustrateegia ülesehitamine, terminite kasutamise võimalused. Otsingustrateegia teostamine. Lõpliku strateegia kontrollimine. Otsingu dokumenteerimine. Praktilised harjutused.

4. UpToDate
Tõenduspõhise kliinilise, patsiendiinfo ja ravimitealase info allika tutvustus.

5. PubMed
Infootsingu põhimõisted, andmebaas Medline. Loogikaoperaatorid, kärpimine, fraasiotsing jne. Otsinguvõimalused: lihtotsing, otsingute ühendamine (liitotsing), autoriotsing, piirangute kasutamine, täistekstide otsing jne. Töö otsitulemustega: otsingute salvestamine ja ajalugu. MeSH-otsing. Tõenduspõhine info: kliinilised uuringud, küsimuse püstitamine, PICO-küsimuse ülesehitus. Clinical Queries – tõenduspõhise meditsiini infoallikas PubMed’is. Praktilised harjutused.

6. Mis on infokirjaoskus? Põhimõisted ja päringu (infootsingu küsimuse) ülesehitamine ja teostamine erinevate andmebaaside näitel.
Põhimõisted - infokirjaoskus, infopäring, infovajadus, võtmesõna, märksõna. Küsimuse püstitamine, märksõnaotsing. Kliinikumi infoallikad ja nende kasutamine: OVID Medline, MESH, EBM Reviews (sh Cochrane Systematic Reviews), Micromedex Health Information System, Care Notes, UpToDate, EBSCO Medline, PubMed, PubMed Clinical Queries.

7. Otsingu strateegia ülesehitamine: terminite määratlemisest kuni otsingu tulemuste kontrollimiseni
Otsiterminite määratlemine - traditsioonilised meetodid ja internetipõhised tööriistad. Olemasoleva kirjanduse mahu ja kättesaadavuse hindamine. Küsimuse mõisteteks eraldamine (PICO, EPICOT jt). PRESS 2015 projekt: otsistrateegia kontrollimine. Peamiste vigade vältimine, tagasivõetud artiklid, errata, kommentaarid, otsitulemuste uuendamine.

8. PICO-küsimuse koostamine ja kirjanduse otsing erinevates andmebaasides. Tulemuste tõenduspõhisuse hindamine
Ülevaade kliinikumi meditsiiniinfo keskusest. Tõenduspõhine meditsiin (EBM). PICO-meetod ja selle rakendamine küsimuse püstitamisel. OVID Medline, EBM Reviews, PubMed, liitotsing, MesH, tõenduspõhine info (Clinical Queries). Tulemuste hindamine. Praktilised harjutused.

Loe edasi...

Lisatud: 02 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku uueks asukohaks on L. Puusepa 1a maja IV korrus Maarjamõisa meditsiinilinnakus, kus tööd alustati 12. juulil.

Lisaks seni Raekoja platsis tegutsenud osakondadele, kolisid L. Puusepa 1a hoonesse ka suukirurgia plaaniline ja vältimatu abi vastuvõtt. Nädalavahetustel ja riiklikel pühadel osutatakse vältimatu hambaravi teenust L. Puusepa 8 J-korpuses. Stomatoloogia kliiniku näo- ja lõualuudekirurgia osakond asub jätkuvalt L. Puusepa 8 A-korpuse III korrusel.

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku juhataja dr Taavo Seedre sõnas, et uutes sisse seatud ruumides on võimalik pakkuda patsientidele parimat kaasaegset ravi uusimate seadmetega. L. Puusepa 1a ruumidesse on mugav siseneda ka piiratud liikumisvõimega inimestel ning uudne hambaravi kabineti sisustus võimaldab ravida patsiente ka ratastoolis või isegi raamil.  „Ootasime väga liftivõimaluste lisandumist, varem oli liikumisraskustega patsientide transport keeruline,“ sõnas stomatoloogia kliiniku ülemõde Irina Sapatšuk.

Patsientidele on uutes ruumides toeks infopunkt, kust saab küsida nii selgitusi kui ka suunamist. „Infopunktil on patsientide küsimustele vastamiseks rohkem aega ja võimalust kui registratuuril. Patsiendid kohanevad uute ruumidega ning viitade süsteemiga ning saavad vajadusel infopunkti töötajatelt tuge,“ tõi Irina Sapatšuk välja.

Oluliselt on paranenud tehnilised võimalused – kõikides kabinettides on hambaravi spetsiifilistele vajadustele vastav lisavalgustus, kirurgilistes kabinettides on täiendavalt operatsioonilambid. Uued kabinetid pakuvad nii patsientidele kui ka töötajatele privaatset keskkonda, kabinettidel on helikindlad uksed ning toimib kutsungisüsteem. Lisandunud on ka eraldi kabinetid arst-residentidele ning konsultatsioonikabinet, kus arstid vajadusel patsiente nõustavad. Patsientidega, kes vajavad täiendavat toetust, tegeleb psühholoog.

Kogu stomatoloogia kliinikule on mõeldud ühine steriliseerimisruum, kus on senisest märgatavalt suurema jõudlusega pesurid ja autoklaavid, mis tagab ka töövahendite parema ringluse.

Hambaravi ruumide asukoht Maarjamõisa meditsiinilinnakus pakub võimalust senisest tihedamaid kokkupuuteid kolleegidega teistelt erialadelt ning suurenenud on stomatoloogia kliiniku arstide kutsumine patsiente konsulteerima.

„Praeguses COVID-19 kontekstis on väga oluline, et uued ruumid võimaldavad paremini hajutada, siin on hea ja toimiv ventilatsioon,“  selgitas Sapatšuk. Ülemõe hinnangul on töötajad uutes ruumides kohanenud: „Töötajate tagasiside uutele ruumidele on väga positiivne – siin on palju valgust, õhku ja ruumi ning mugav puhkeruum.“

Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliinik ravib pea kõikide Eesti maakondade patsiente. 2020. aastal toimus kliinikus 51 000 arsti vastuvõttu.

Liina Raju

Lisatud: 02 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi patsiendid saavad nüüd ise osaleda patsiendiohutuse arendamisel, teavitades juhtumitest, mida nad ravikeskkonnas märkavad või kogevad.

Patsientide ja lähedaste kaasamine patsiendiohutusjuhtumite registreerimisse on esmakordne Eestis ning järgmine samm inimesekesksema tervishoiu poole. Nii on patsiendid ja pered partnerid tervishoiuasutustele ning kaasatud teenuste arendamisesse. „Seni on patsiendid oma häälega enim saanud kaasa lüüa erinevate rahulolu-uuringute, ettepanekute süsteemi ning kliinikumi patsientide nõukoja kaudu. Nüüdsest on võimalus osaleda ka patsiendiohutuse tagamisel,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Kaasaegsete haiglate kvaliteedisüsteemi üks osa on patsiendiohutust mõjutavate juhtumite teadvustamine, registreerimine, menetlemine ning analüüsimine. „Loeme patsiendiohutusjuhtumiteks tervishoiuteenuse osutamisel ilmsiks tulnud juhtumeid, mis võisid kahjustada või kahjustasid patsientide heaolu ja tervist,“ selgitas Ilona Pastarus. Kliinikumis on juba alates 2012. aastast kasutusel olnud ohutusjuhtumite infosüsteem (POI), mille kaudu registreerivad kliinikumi töötajad nii patsientide kui ka töötajatega seotud ohutusjuhtumeid. „Enim juhtumitest on seotud patsientide kukkumiste, uuringute, personali töökorralduse ja personalile suunatud vägivallaga. Vägivallajuhtumid leiavad enamasti aset psühhiaatriakliinikus ja erakorralise meditsiini osakonnas,“ rääkis Ilona Pastarus.

Kui näiteks Euroopa Liidu liikmesriikides on tervishoiutöötajate poolne juhtumite registreerimine tavapärane, siis oluliselt vähem haiglaid pakub võimalust juhtumite registreerimiseks ka patsientidele. Ent just seda viimast soovitab Maailma Terviseorganisatsiooni viimane patsiendiohutuse raport (Patient Safety Incident Reporting and Learning Systems, WHO 2020). „See, et tervishoius ja ka muudes valdkondades ohuolukordi või eksimusi ette tuleb, on töö osa ning nendest juhtumitest ei peaks vaikima. Iga juhtum on võimalus õppimiseks ja olukorra parandamiseks ning seeläbi järgmiste juhtumite ennetamiseks,“ rääkis Pastarus. Näiteks kliinikumis on tänu sellele süsteemile soetatud palju vahendeid patsientidele ohutuma haiglaravi tagamiseks, arendatud patsientide identifitseerimise süsteeme ja laborianalüüside käsitlemist, muudetud töökorraldust, tehtud koolitusi, loodud IT-lahendusi.

Lisaks WHO soovitustele, andsid ka kliinikumi patsiendid ise märku sellest, et on valmis ohutust mõjutavate juhtumite teavituses osalema. „Juhtumeid on praegugi laekunud kliinikumi ettepanekute, kaebuste ja tänuavalduste süsteemi kaudu. Edasiarendusena on meie meeskond loonud eraldi vormi ja infomaterjali patsiendiohutusjuhtumite teavituseks, millele on oma sisendid andnud ka kliinikumi patsientide nõukoda,“ tutvustas õenduse ja patsiendikogemuse juht Ilona Pastarus.

Patsiendiohutusega seotud juhtumite teavitamise vorm on avatud kliinikumi kodulehel „Tagasiside“ alarubriigis: https://www.kliinikum.ee/patsiendile/tagasiside/ohutusjuhtum/. Patsiendiohutusjuhtumiks loetakse juhtum, mis kahjustas patsiendi tervist ja/või heaolu ning juhtum, mis oleks võinud kahjustada patsiendi tervist ja/või heaolu, kuid hoiti ära juhuse või õigeaegse sekkumise tõttu.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi spetsialistide eestvedamisel on valminud uuringu „Personaalmeditsiini kliinilised juhtprojektid rinnavähi ja südame-veresoonkonnahaiguste täppisennetuses” lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, kuidas kasutada geeniandmeid haigusi ennetavates personaliseeritud tervishoiuteenustes.

Aastatel 2018–2021 läbiviidud uuringu tellis ja rahastas Eesti Teadusagentuur RITA 1 programmi (Strateegilise teadus- ja arendustegevuse toetamine) raames. Uuringu läbiviimiseks loodi konsortsium estPerMed I, milles osalesid juhtpartner Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli genoomika instituut, Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituut, Tartu Ülikooli peremeditsiini- ja rahvatervishoiu instituut ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituut.

„Tegemist on väga mahuka projektiga ning kliinikumi esindajana on mul suur hea meel, et kliinikum sai panustada personaalmeditsiini arendamisse,“ sõnas Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige, teadus- ja arendusjuht prof Joel Starkopf. „Mahukas lõpparuanne sisaldab palju detailset informatsiooni personaalmeditsiini võimalikeks rakendusteks. Saadud tulemused väärivad kindlasti laiapõhjalist arutelu nende lahenduste võimalikust rollist tuleviku Eesti tervishoius“.

Südame-veresoonkonnahaiguste (SVH) pilootprojekti raames uuriti, kuidas personaliseeritud haigusriske ja geneetilist infot arvesse võttes võiks neid haigusi tõhusamalt ennetada. Tulemuste alusel pakuti välja personaliseeritud ennetuse sõeluuringu teenusemudel, mille sihtrühma moodustavad naised vanuses 40–70 ja mehed vanuses 30–65 eluaastat, kellel ei ole diagnoositud SVHd. 

Rinnavähi pilootprojektis töötati välja personaalset geneetilist eelsoodumust arvestav mudel rinna- ja munasarjavähi õigeaegseks avastamiseks ja ennetamiseks. Praegune mammograafiline sõeluuring kaasab naisi vanuses 50–69, kuid on teada, et ka väljaspool seda vanusegruppi esineb kõrgemat haigestumisriski. Uuringus osales üle 1000 kõrge riskiga nais-geenidoonori vanuses 22–79, keda teavitati geneetilisest haigusriskist, nõustati ning teostati ka tervisekontroll. Välja töötatud teenusemudel soovitab tulevikus kutsuda kõik 40-aastaseks saanud naised geeniandmeid kaasavasse personaliseeritud sõeluuringusse. Geenitesti ja oluliste riskifaktorite hindamise alusel on võimalik hinnata personaalset  haigestumise riski tase ning vastavalt sellele tegutseda.

„Kliiniliste uuringute läbiviimisel ja projekti töös osales ligikaudu sada arsti, teadlast ja spetsialisti,” märkis estperMed I konsortsiumi juht dr Krista Kruuv-Käo. „Tutvustasime uuringut ja arutasime teenusemudeleid ka erialaseltside esindajatega ning teiste osapooltega, see annab täiendavat kindlust nende edasi arendamiseks ja teenusete käivitamiseks.”

Uuringu läbiviijad pakkusid välja ka personaliseeritud teenuste laiema rakendamise kava, mille kohaselt võiks hakata 2023. aastast pakkuma personaalset ennetust ka 2. tüüpi diabeedile. Järgmise teenusena võiksid lisanduda eesnäärme ja jämesoolevähi personaliseeritud sõeluuringud. Kaks väljatöötatud teenusemudelit on sobivaks baasiks edasiste teenuste disainimisel ja kasutuselevõtul.

Konsortsiumi ettepanek on alustada 30–70 aastaste personaalsete riskide sõelumisega mahus 40 000–50 000 inimest aastas. Aastaseks kuluks võib sel juhul prognoosida soodsama stsenaariumi korral 3,2–4,5 miljonit eurot. Riskide hindamise aluseks olevat geenikaarti on inimesele vaja teha aga ainult üks kord.

Juhtprojekti tulemid sobituvad valdkonna rahvusvahelisse pilti ja arengutesse. Euroopa Liidu vähiplaanis „Europe’s Beating Cancer Plan“ ja vähimissioonis „Mission for Cancer“ on samuti ette nähtud geneetika laialdane kasutamine vähkkasvajate varajaseks avastamiseks. Osalemine algatuses „European 1+Million Genome Initiative“ on aga näidanud, et Eesti on taas tõusnud personaalmeditsiini juhtriikide hulka, kus lisaks kogemuste saamisele ollakse kogemuste jagajad.

Valminud lõpparuannet saab lugeda kliinikumi kodulehel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 September 2021

Augusti alguses Ungaris toimunud orienteerimise veteranide maailmameistrivõitlustel võistles orienteerumises silmapaistvalt Tartu Ülikooli Kliinikumi stomatoloogia kliiniku arst-õppejõud Merike Vanjuk, kes võitis N45 võistlusklassis medalid koguni kõigil kolmel rajal.

Tavarajal tuli dr Vanjuk maailmameistriks suure ülekaaluga, võites teise koha saanud võistlejat kolme ja poole minutiga, mis on rahvusvahelises konkurentsis ülekaalukas võit. Lühirajal võitis Merike Vanjuk hõbeda ja sprindis pronksmedali.

Konkurents oli tihe, võistlustel osalesid orienteerujad Soomest, Rootsist, Norrast, Venemaalt, Ungarist, Poolast, Lätist, Leedust, Saksamaalt, Taanist, Bulgaariast.

Palju õnne dr Vanjukile  kogu kliinikumi ning stomatoloogia kliiniku meeskonna poolt!

Lisatud: 02 September 2021

Tartu Ülikooli Kliinikumi vestlusringid on kliinikumi töötajate poolt pakutav tasuta teenus patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele, kes soovivad infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse nii uut infot, kinnistatakse juba kuuldut kui ka toetatakse patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks tõenduspõhine teave ning ka reaalne patsiendi kogemus.

Kliinikumi e-vestlusringid toimuvad Teamsi keskkonnas. Vajalik on etteregistreerimine telefonil 731 8178 või e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., mille järel saadetakse osalejatele e-vestlusringi link.

• september kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Insult ja ravimid“
• oktoober kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Mis on insult ja kuidas seda ennetada?“
• november kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Kuidas toime tulla insuldipatsiendi lähedasena?“
• detsember kell 15:00–16:00 e-vestlusring „Insult ja dementsus“

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Juuni 2021

Langev nakkuskordaja ning vähenev haiglaravi vajavate COVID-19 patsientide hulk võimaldab haiglaelul iga päevaga jõuda lähemale tavapärase, pandeemia-eelse rütmi taastamisele. Et COVID-19 on pikk ja keeruline haigus, räägitakse aina enam COVID-19 järgsest seisundist ning selle tagajärgedest. Kliinikumi Leht uuris nakkushaiguste osakonna juhatajalt dr Anne Kallastelt, millega tegu.

Dr Anne Kallaste, mida mõistetakse termini all „COVID-19 järgne seisund“?

COVID-19 peamine sümptom, mis tingib ka hospitaliseerimise vajaduse, on hingamispuudulikkuse olemasolu. Hingamispuudulikkuse raskusest ja kestusest sõltub ka haiglaravi pikkus. Paranemisprotsess võib olla haigetel erinev, sõltudes nii haiguskulu raskusest, vanusest, kaasuvatest haigustest kui ka immuunsüsteemi eripäradest. Suurel osal patsientidel taanduvad sümptomid nelja nädala jooksul pärast haigestumist, ent osadel inimestel võivad sümptomid kesta kuni kolm kuud. Kui sümptomid kestavad sellest kaugem ning neid ei ole võimalik mingi muu haigusega seletada, nimetatakse seda COVID-19 järgseks seisundiks.

COVID-19 järgne seisund on muutumas tervishoius järjest suuremaks probleemiks ning enim puutuvad sellega hetkel kokku perearstid, ent järjest enam vajavad need patsiendid suunamist ka teiste eriarstide vastuvõtule.

Millised on COVID-19 järgsele seisundile iseloomulikud sümptomid?

Sagedasemad pikaajalised sümptomid on väsimus, koormustaluvuse langus, köha, rindkerevalu, hingamisraskus, südamekloppimine. Muud kaebused esinevad harvemini. Sümptomite kestus võib suurel määral varieeruda – osad patsiendid ei tunne end ka veel aasta pärast haigestumist tervena.

Pikaajaliste kaebuste esinemissagedus on erinev. Näiteks Suurbritannias läbiviidava uuringu esmaste andmete alusel on see ca 10% nii haigust kergelt kui ka raskelt põdenute seas.

Olete ravinud COVID-19 patsiente pandeemia esimest päevast alates. Kuidas teile tundub, kas COVID-19 järgse seisundi tekkel võib olla seos ka haiguse põdemise kulu ja keerukusega?

Haiglaravi vajavate haigete seas on pikaajalised kaebused sagedasemad. Erinevate uuringute alusel rohkem kui pooltel haiglaravil viibinutest esinevad kaebused ka kolm kuud pärast ägedat haigust. Miks osadel haigetel jäävad pikaajalised sümptomid, ei ole teada. Lisaks haiguskulu raskusele on näidatud, et suurem risk on seotud ka vanuse ja sooga - naistel ja keskealistel on pikaajalised sümptomid sagedamini.

COVID-19 järgse seisundiga seonduvalt on veel palju teadmata, kuid usun, et aja jooksul tuleb uut infot juurde. Loodame ka ise oma COVID-19 põdenute immuunvastuse jälgimise uuringuga, kuhu on kaasatud üle 100 patsiendi, küsimustele vastuseid saada. Selge on siiski see, et ka pandeemia kontrolli alla saamise järgselt, on meil COVID-19 järelmõjudega tervishoius veel pikalt tegemist.

Kuidas käsitletakse patsienti, kellel on COVID-19 järgne seisund?

Nii nagu haiguse äge faaski ei haara üksnes hingamisteid, vaid on multisüsteemne, võib COVID-19 järgne seisund haarata praktiliselt kõiki organsüsteeme. Oluline on, et patsient oleks nii ägeda haiguse ajal kui ka hiljem kontaktis oma perearstiga, kes oskab hinnata, kas sümptomid progresseeruvad või on lisandunud päris uued kaebused. Siis on sageli vajalikud lähtuvalt kaebuste iseloomust täpsustavad uuringud ja vajadusel saab selleks suunata haige teiste eriarstide juurde.

Järjest enam suunataksegi perearstide poolt neid patsiente infektsioonhaiguste arstide vastuvõtule, kuid see puudutab ka teisi erialasid – kopsuarste, taastusraviarste, kardiolooge, neurolooge jt. Just multidistsiplinaarne käsitlus on COVID-19 järgse seisundiga tegeledes väga oluline.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Juuni 2021

Tulenevalt Eesti nakatumiskordaja ning haiglaravi vajavate patsientide langusest on Tartu Ülikooli Kliinikumis taastumas pandeemia-eelne töörütm.

„Kliinikumis viibib aina vähem COVID-19 tõttu isolatsiooni vajavaid patsiente ning langus on märkimisväärne. Eeim oli COVID-19 patsiente hospitaliseeritud aprillikuus, mil iga kaheksas haiglaravil viibiv patsient oli COVID-19 diagnoosiga,“ sõnas kliinikumi kriisijuhtimismeeskonna juht professor Joel Starkopf.

COVID-19 pandeemia taandumise tulemusel töötavad kliinikumi intensiivravi osakonnad üle pika aja taas tavapärases töörütmis. „Nakkushaiguste osakond jääb tööle 20-kohalisena sisekliiniku L-korpuse 5. korrusele, mis võimaldab sama korpuse 7. korrusele kolida endokrinoloogia ja reumatoloogia patsiendid uroloogia osakonna pinnalt. Esialgu on nakkushaiguste osakond vaid COVID-19 patsientide päralt, ent epidemioloogilise olukorra sarnase trendi jätkudes on lähitulevikus võimalik osakonda hospitaliseerida ka teisi infektsioonhaigustega patsiente,“ selgitas prof Starkopf.

Tavapärase töötürmi taastumine tähendab, et kliinikumi operatsiooniteenistuse operatsioonitubasid on võimalik kasutada taas tavapäraselt, mis loob eeldused ka plaanilise kirurgilise ravitöö täielikule taastumisele. „Teatud erialade plaanilise kirurgilise ravitöö piiramine alates talvisest perioodist oli vajalik personali ning ruumide tagamiseks COVID-19 patsientide raviks ning omakorda pandeemia ületamiseks. See õnnestus meil hästi – kliinikumi töötajate panus eesliinil oli märkimisväärne. Oleme tänulikud kõikidele töötajatele – nii neile, kes tavapärase töö kõrvalt COVID-19 osakonda appi tulid kui ka neile, kes oma osakonnas teiste patsientide ravimisse panustasid,“ lausus dr Kotsar.

11. juunist on Tartu Ülikooli Kliinikumi COVID-19 ohutase kollane. Ohutase sätestab käitumisreeglid nii töötajatele, patsientidele, nende saatjatele ja külastajatele ning üliõpilastele. „SARS-CoV-2 testimine asümptomaatilistel statsionaarsetel ja päevakirurgia patsientidel, kui nad ei ole vaktsineeritud või kui COVID-19 diagnoosimisest on möödas rohkem kui 8 kuud, on kollase ohutaseme juures jätkuvalt vajalik. Testimise ning isikukaitsevahendite kasutamise reeglid lõdvenevad oluliselt rohelise ohutaseme juures, kuhu praegustel hinnangutel võiksime jõuda suvekuudel,“ rääkis prof Joel Starkopf.

Dr Andres Kotsar paneb suve eel inimestele südamele: „Palun kasutage suve järgmise sügis-talvise perioodi ettevalmistuseks ning vaktsineerige end COVID-19 vastu. Vaid nii on võimalik pöörduda ja jäädagi tavapärase elurütmi juurde.“  

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 Juuni 2021

1. mail Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd alustanud teadus-arendusteenistus loob teadus- ja arendustöö tegemiseks senisest kontsentreerituma ja tugevama üksuse.

 „Õppe- ja teadustöö on kaks valdkonda, mis teevad haiglast ülikoolihaigla. Teadus-arendusteenistuse eesmärk on, et meie patsientidele oleks tagatud parim võimalik teaduspõhine ravi. Teadustöö peab olema alus kliiniliste ainete õpetamisele, aga kindlasti ka vahend ja meetod meie ravipraktikate arendamisele, ravitöö tulemuste analüüsile, ravikvaliteedi parandamisele,“ lausus juhatuse liige, teadus-arendustegevuse juht professor Joel Starkopf.

Teadus-arendusteenistuses tegutsevad nii kliiniliste uuringute keskus kui ka meditsiiniinfo keskus.

Kliiniliste uuringute keskuse toel on teadustöö maht kliinikumis aasta-aastalt kasvanud – eelmisel aastal alustati kliinikumis 151 uut teadusuuringut. Alustatud uuringutest 19 uuringut tulenesid COVID-19st, 29 olid ravimifirmade uuringud ning 103 muud kliinilised uuringud. Kliiniliste uuringute keskus on kliinikumi teadustöö tegijatele abiks teadustöö projektijuhtimise ja finantsanalüüsi juures, pakub nõustamist kliinilise eetika komiteele ja Ravimiametile esitatavate dokumentide osas, aitab leida koostööpartnereid nii Eesti-siseseks kui rahvusvaheliseks koostööks ning toetab projektide kvaliteedijuhtimist.

Meditsiiniinfo keskuse põhitegevuseks on meditsiinialase informatsiooni kogumine, säilitamine ja meditsiinipersonalile kättesaadavaks tegemine. „Kui algselt oli meditsiiniinfokeskuse ülesanne olla meditsiinikirjanduse raamatukogu, siis nüüd on märksa olulisemaks muutunud töö andmebaasidega ning meie töötajatele olulistele digiväljaannetele ligipääsu pakkumine,“ sõnas meditsiiniinfo keskuse infospetsialist Ivika Rande.

Teadus-arendusteenistuse ülesandeks on edaspidi ka kliinikumi arendusfondi toetuste väljaandmine. Arendusfondi toetuste andmise põhimõtted on senisest selgemad ning fond toetab konkursipõhiselt koolitustegevusi ja teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekte.  Koolitustegevuse taotluste esitamise tähtajad on edaspidi neli korda aastas: 1. märts, 1. juuni, 1. september ja  1. detsember. 

Finantseeritavad koolitustegevused on töötajate enesetäiendamine, sealhulgas osalemine arendus- ja teadustöös ning ka töötajate arendamiseks või teadus- ja arendustöös osalemiseks välisriigi koolitaja kutsumine.

Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektide taotluste esitamise ning läbivaatamise tähtaja määrab kliinikumi juhatus vastava konkursi väljakuulutamisel. Teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojektideks antakse toetust projektile, mis toetab Tartu Ülikooli Kliinikumi strateegiat ja edendab teadustulemuste rakendamist kliinilises meditsiinis ning edendab kliinikumi konkurentsivõimet ja koostööd riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. Samuti antakse toetust selleks, et edendada tehnoloogilisi ja digitaalseid arendusi struktuuriüksuses, lähtudes tervisehoiusüsteemi vajadustest ja toetades innovaatiliste lahenduste katsetamist.

„Teadus-, arendus ja innovatsiooniprojektide jaoks planeerime kaks konkurssi aastas. Esimest konkurssi võib oodata 15. septembriks,“ sõnas teadus-arendusjuht professor Joel Starkopf.

Ühe arendusfondi teadus-, arendus- ja innovatsiooniprojekti kestus võib olla maksimaalselt kaks aastat. Toetust võib küsida nii personalikuludeks, tarvikuteks ja materjalideks, põhivara soetamiseks kui ka muudeks kuludeks. Arendusfondi toetust võib kombineerida teiste riiklike ja rahvusvaheliste toetustega, kui nende tingimused seda lubavad.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 Mai 2021

Igal kevadel tunnustab Meditsiiniteaduste valdkonna Üliõpilaskogu (MVÜK) parimaid õppejõude, kes juhendavad tudengeid kliinikumis. 2020. aastal valisid arstitudengid parimaks arst-õppejõuks professor Joel Starkopfi ning hambaarstitudengid parimaks hambaarst-õppejõuks dr Marjo Sinijärve.

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi üliõpilaskogu sõnul kirjeldavad üliõpilased professor Joel Starkopfi ausa, siira ja särasilmse, tudengisõbraliku ning lõbusa õppejõuna, kes suudab samaaegselt olla professionaalne, tarkusest pakatav, kaasahaaravalt õpetav ning tekitada tudengites erialast huvi. „Tema praktilised tunnid on edasiseks arstikarjääriks ääretult kasulikud ning seejuures väga kaasahaaravad, tal on eriline võime panne tudengeid mõttega kaasa töötama. Ka e-õppe ajastul suutis prof Starkopf meisterlikult korraldada auditoorseid praktikume, mida tudengid äärmiselt kõrgelt hindavad,“ vahendasid tudengid.

Kommentaar, professor Joel Starkopf: Üliõpilaste tunnustus on igale õppejõule kindlasti oluline ja innustav. Koroona-aastal saime ülikiiresti kasutusele võetud e-õppe metoodikad, mida alles hiljaaegu enda jaoks oluliseks eesmärgiks seadsime. Aga see aasta õpetas ka senisest rohkem mõistma kontaktõppe vajadust ja väärtust. Saime üheselt kinnitust, et ekraani vahendusel arstiks ei õpita. Nüüd, kevadel uuesti praktikume alustades, oli aga rõõm tõdeda nii üliõpilaste kui ka õppejõudude poolset entusiasmi ja pühendumust. Loodan väga, et kõigi koroona-aasta raskuste kiuste on üliõpilased saanud väärtuslikke „ekraaniväliseid“ õppetunde, tänu millele neist kujunevad väärikad arstid. Üliõpilaste avatus ja uudishimu on edasiviiv jõud ka kogenud kolleegide jaoks, seega – head üliõpilased, suur tänu nende õppetundide eest! Head eesseisvat lõpueksamit!

Parimat hambaarst-õppejõudu dr Marjo Sinijärve kirjeldavad hambaarstiteaduse instituudi üliõpilaskogu tudengid kui motiveerivat, rõõmsameelset ja toetavat õppejõudu, kelle praktikume oodatakse. „Õppejõu positiivne ja õppimist soodustav hoiak muudab praktikumid tudengite jaoks väga nauditavaks. Dr Sinijärv on oma töös põhjalik, kuid samal ajal leiab aega kõigi tudengite jaoks. Tema praktikumis ei pea muretsema sellepärast, kui miski läheb esimesel korral valesti. Õppejõud mõistab, et vajalike oskuste omandamine võtab aega ning julgustab järgmisel korral paremini tegema,“ kirjeldasid tudengid.

Kommentaar, dr Marjo Sinijärv: Ajal, mil õppetöö toimub erilistes tingimustes ja uudseid metoodikaid rakendades, on selline tunnustus väga ootamatu. Tajun, et tippsooritus õppejõuna pole vaatamata kõigi osapoolte ühisele pingutusele olnud seetõttu alati võimalik ja kaasnenud on ülemäärane stress. Seetõttu tänan väga tulevasi kolleege ja soovin, et nende teadmishimu iga aastaga (isegi lõpetamise järgselt) muudkui suureneks.

Õppejõuna olen püüdnud üle võtta ja edasi arendada neid õpetamismeetodeid, mida tudengina kogesin. Lisaks proovinud aidata kaasa üliõpilases arusaamise, et patsient on üks tervik ning suutervis üldtervise lahutamatu osa, tekkele. Nähes praktikumis tulevast arsti põhjalikult ja keskendunult teostatava juures olevana, ravitegevusi läbi mõtlevana, kaastöötajaid ja patsiente austavana, olen suutnud oma rolli õppejõuna täita. Hea tõde, mida ikka ja jälle üliõpilastele meelde tuletan, on see, et meie jaoks võib patsient olla päeva kümnes, kuid patsiendi jaoks oleme ilmselt selle päeva ainsaks arstiks. Seda meeles pidades on patsiendi ja arsti koostöö tõhus.

Lisatud: 26 Mai 2021

2020. aastal laekus kliinikumile tagasisidena 578 tänuavaldust. Enim patsientide tänusõnu pälvisid dr Epp Einola ja dr Jaan Eelmäe Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinikust.

Dr Jaan Eelmäe: „Jään oma 7–8 aastat tagasi sama tunnustuse puhul öeldu juurde – tunnustuse on väärinud kogu osakond.

Mis puutub seekordse tunnustuse saamisesse, siis see on suhteliselt üllatav, sest aasta on olnud väga omapärane oma epidemioloogilise mustri tõttu. See tähendab, et oleme pidanud paljusid haigeid ebameeldivalt üllatama järjekordade edasilükkamisega, mis pigem võiks ähvardada hoopis rohkemate kaebustega.

Teisalt saab sellise tunnustuse kujunemine olla seotud korduvalt selekteeritud ja vääramatult kirurgilist ravi vajavate patsientidega, kelle paranemine on seetõttu garanteeritum ning vastab rohkem patsiendi lootustele.

Kuna me dr Epp Heinolaga oleme küllalt staažikad, siis selline tänusõnade tabeli esimeste seas olemine lubab meil endid tunda ikka veel vajalikuna nii patsientidele kui kollektiivile.“

Dr Epp Heinola: Ma soovin südamest tänada kõiki patsiente, kes on minu tööd tunnustuse vääriliseks pidanud. See on tunnustus kogu neurokirurgia osakonna kollektiivile, kes oma töö ja hoolitsusega on loonud meeldiva patsiendikeskse õhkkonna ning kolleegidele, ilma kelle abi ja toetuseta oleks minu igapäevatöö ja patsientide ravimine võimatu. 

Üritan patsientide ja kolleegidega suhtlemisel olla alati aus ja otsekohene. Kuigi vahel võib tõe teadasaamine raskest haigusest ja keerulistest ravivõimalustest olla patsiendile ootamatu ning hirmuäratav, leiame üheskoos probleemidele lahenduse, sest teadmatus ei ole kunagi teadmisest parem. Ma ei solvu ega üllatu, kui tervislikke eluviise selgitades katkestab patsient jutu sõnadega: „Ah, ajad siin oma arsti jura!“ Tervise väärtuse mõistmiseni jõuavad inimesed sageli siis, kui seda enam ei ole.

Kuigi öeldakse, et tervis on inimese kõige kallim vara, siis muutub see ütlus reaalsuseks tihtipeale alles haigestudes. Meie, meedikud, olemegi selleks, et haigusi ravida ja haigete tervist parandada. Teeme seda tööd parimate teadmiste, oskuste ja ravivõimalustega.

Tänuavaldusi

• Soovin tänada dr Jaan Eelmäed, kes opereeris minu kaela. Sain suurest valust lahti ja taastumine läheb väga kenasti. Suur tänu kogu osakonnale, kõik olid väga abivalmid.
• Suured tänud neurokirurg Jaan Eelmäele, kes opereeris edukalt minu lülisambakanali kitsenemist ja parendas sellega minu elukvaliteeti.
• Avaldan tänu kliiniku administratsioonile kvaliteetse meditsiiniteenuse osutamise eest. Kogu südamest tänan dr Epp Heinolat ja dr Jaan Eelmäed, anestesioloogi ja kogu operatsioonimeeskonda superprofessionaalsuse eest ja ka operatsioonijärgse intensiivravi meeskonda. Tänan kogu osakonna personali tähelepanu, kiire abi ja südamliku suhtumise eest.
• Südamlik tänu dr Jaan Eelmäele ja dr Epp Heinolale! Olete väga abivalmid ja hoolivad. Suur tänu neurokirurgia osakonna personalile. Õed – teie abivalmidus ja hoolitsus on liigutav – olge hoitud! Hooldajad – teie abivalmidus on tänuväärne. Köögipersonal – aitäh maitsva toidu eest! Tervist ja õnne teie ellu.
• Suur, suur tänu dr Epp Heinolale, tema meeskonnale ja kogu neurokirurgia osakonna personalile, kes minuga tegelesid. Dr Heinola kuulas alati kannatlikult ja seletas, kui midagi arusaamatuks jäi.
• Avaldan südamlikku tänu osakonna kollektiivile, dr Jaan Eelmäele professionaalsuse ja tähelepaneliku suhtumise eest patsienti, dr Epp Heinolale taktitundelise suhtumise, abi ja osavõtlikkuse eest, õde Maria Gorbatšile professionaalsuse, abivalmiduse ja headuse eest. Sügav kummardus ja tunnustus kogu osakonna personalile.