Lisatud: 23 Detsember 2020

1. detsembriks 2020 oli Eestis sisekõrvaimplantaadi saanud 200 patsienti. Ühtlasi täitus käesoleval aastal 20 aastat esimese sisekõrvaimplantaadi paigaldamisest Eestis, mille tähistamiseks toimus 3. märtsil 2020 Tallinnas, Nordic Hotel Forumis Eesti Audioloogia Seltsi, Implantaadilaste Seltsi ja Audiere ühiselt korraldatud konverents „20 aastat sisekõrvaimplantatasioone Eestis: tehtud ja teoksil“.

Eesti esimene sisekõrvaimplantatsioon toimus aastal 2000 Tartu Ülikooli Kliinikumi kõrvakliiniku kirurgiaosakonnas. Kui esimestel aastatel olid abiks väliskirurgid, siis valdava osa sisekõrvaimplantatsioone kahekümne aasta jooksul on teostanud kõrvakliiniku kirurg nina-kõrva-kurguarst dr Maris Suurna.

Eesti Haigekassa poolt finantseeritavate teenuste hinnakirja lisati sisekõrvaimplantaatioon 2003. aastal. 1. detsembriks on implanteerituid kokku 201, kellest 53 on implantaadi saanud täiskasvanuna ja 148 lapsena. 49 last on implanteeritud bilateraalselt.

Sisekõrvaimplantaat annab võimaluse tajuda helisid ja eristada kõnet ka väga sügava kuulmislangusega inimestel, kellel kuuldeaparaadi kasutamine ei anna soovituid tulemusi. Sisekõrvaimplantaadi kaudu saadavate auditiivsete signaalide tõlgendama õppimine on järjepidevust nõudev protsess, kus vastutust oma töö eest kannavad nii spetsialistid, patsient kui ka tema perekond. Kõrvakliiniku spetsialistidest annab oma panuse sisekõrvaimplantaadi kandidaatide väljaselgitamisel ja operatsioonijärgses (re)habilitatsiooniprotsessis dr Katrin Kruustük koos meeskonnaga, kuhu kuuluvad kuulmisuurijad/õed, logopeedid, sotsiaaltöötaja ja sisekõrvaimplantaatide kõneprotsessorite programmeerija.

Piret Zimmer

Kõrvakliinik

Lisatud: 23 Detsember 2020

Tartu Ülikooli Kliinikum tähistab sel aastal jõule teisiti – traditsioonilise jõulupeo asemel leidis aset jõulukonkurss „Jõulumüsteerium haiglas“, millest olid oodatud osa võtma kõik töötajad. Kokku esitati kliiniku, teenistuse või osakonna nimel 25 videot, mille seast valisid kliinikumi töötajad oma lemmikud.

Kokku hääletas 921 töötajat ning jõulukonkursi esikoha võitis ülekaaluka häälte arvuga kõrvakliiniku MC Patsient ft MC Tragus „Jõulumüsteerium 2020“. Teise koha pälvis informaatikateenistuse „Müsteerium informaatikateenistuses“ ning kolmanda koha kardiokirurgia osakonna „Kardiokirurgia jõulumüsteerium 2020: Süda“.

Kõrvakliiniku auhinna vastu võtnud arst-resident Romet Müür ütles: „Kõrvakliiniku jõulumüsteeriumi video sündis töötajate sisemisest ihast pidutseda, aga kuna väljund sisuliselt puudub, siis Tartu Ülikooli Kliinikumi videokonkurss oli antud juhul esimene peole kõige lähedasem toode, mis andis võimaluse ennast pisut välja elada. Aitäh kõikidele, kes meie poolt hääletasid!“

Informaatikateenistuse nimel tunnustuse vastu võtnud Tiina Kramp vahendas video valmimiselugu nii: „2020. aasta läheb paratamatult ajalukku kui koroona-aasta, mis on kliinikumi töötajaid kahtlemata rohkem mõjutanud kui tavakodanikku. Nii et aasta lõppu sobis parasjagu kurjast koroonaviirusest inspireeritud video. Soovisime seda teemat aga veidi teistsuguse (ja humoorikama) nurga alt käsitleda, et kliinikumi töötajatele vägagi väljateenitud meelelahutust pakkuda. Ideest teostuseni läks vähe aega. Meie võttegrupp oli väga tore punt, kes kõik kaasa mõtlesid ja panustasid. Kihvt oli töö neljajalgsete-staaridega, kelle puhul ei olnud sugugi etteennustatav, kuidas kaamera ees näitlejatöö välja tuleb. Aitäh konkursi korraldajatele võimaluse eest pingeline aasta lõpetada mõnusa meeskonnatöö vaimus!“

Kardiokirurgia osakonna esindaja Carolin Kull: „Jõuluvideo tegemise üleskutse tuli just õigel ajal, et sel keerulisel ajal pisutki luua positiivseid emotsioone. Õnne ei pea otsima kaugelt, on küll klišee, aga ometi inimesed unustavad selle igapäevaelus. Kuna meil on väga ühtne meeskond ja me ei saa ega taha millestki olulisest kõrvale jääda, siis ideest-teostuseni jõudmine toimus ühiste jõupingutuste tulemusena. Üks meeskond – üks süda! Süda teeb rõõmu, kurvastab, südame võib kaotada. Kui süda on õiges kohas, ei siis õnn meid jäta maha!“

Kliinikumi juhatus autasustas esikolmikut auhinnati JURA X8 kohvimasinatega. Aitäh kõikidele kliinikumi töötajatele, kes algatusega kaasa tulid ja tegid teistmoodi jõuluootuse rõõmsamaks – etteasteid planeerides, ellu viies, neid vaadates ja lõpuks ka hääletades.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 23 Detsember 2020

11. detsembril kaitses Artur Vetkas filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud „Long-term quality of life, emotional health, and associated factors in patients after aneurysmal subarachnoid haemorrhage“ („Aneurüsmaatilise subarahnoidaalse hemorraagia järgne elukvaliteet, emotsionaalne tervis ja nende prognostilised faktorid“).

Juhendajad: neurokirurgia professor Toomas Asser (knd (meditsiiniteadused), TÜ kliinilise meditsiini instituut) ja neurokirurgia dotsent Tõnu Rätsep (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: dotsent Timo Koivisto (PhD), neurokirurgia osakond, Kuopio Ülikooli Haigla, Kuopio, Soome.

Kokkuvõte

Ämblikvõrkkesta-alune verejooks ehk mittetraumaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (SAH) moodustab 5% insultidest. 85%-l patsientidest on SAH põhjustatud ajuarteri aneurüsmi lõhkemisest. Suuremal osal patsientidest leiab aneurüsmaatiline subarahnoidaalne hemorraagia (aSAH) aset keskeas ja sellesse haigestumus on 7.9 juhtu 100.000 elaniku kohta. Esmane ravi  haiguse ägedas perioodis on suunatud verejooksu põhjuse likvideerimisele (aneurüsmi mikrokirurgiline klipsimine või versoonesise sulgemine ehk koilimine). Vaatamata sellele, et aSAH-i käsitlus on viimastel aastatel paranenud, on haiguse kaugtulemused sageli ebarahuldavad nii patsientide kui ka nende lähedaste jaoks. Enam kui pooltel patsientidel on pärast aSAH-i ägedat perioodi kirjeldatud vähenenud elukvaliteeti. Kuni pooltel patsientidel esineb pärast aSAH-i depressioon ja ärevus, mis võivad püsida rohkem kui 18 kuud. Suhteliselt vähe on uuringutes tähelepanu pööratud aSAH-i põdemisele järgnevate emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi languse seostele ja nende prognostilistele faktoritele.

aSAH patsientide retrospektiivse kaugtulemuste uuringu eesmärgid olid: kirjeldada elukvaliteedi langust ja emotsionaalsete häirete esinemist ellujäänute seas, analüüsida emotsionaalsete häirete ja elukvaliteedi omavahelist seost koos neid mõjutavate teguritega, ja uurida CRHR1 genotüübi mõju aSAH kaugtulemustele.

Võrreldes samaealiste üldpopulatsiooniga esines aSAH patsientide kohordis elukvaliteedi langus. Samuti oli üldpopulatsiooniga võrreldes pärast aSAH-i kõrge emotsionaalsete häirete, asteenia ja unetuse levimus. Asteenia oli kõige sagedasem patoloogiline seisund, mis mõjutas  patsientide nii vaimset kui ka füüsilist seisundit. Ühel kolmandikul patsientidest esines depressiooni ja ärevust, mille sümptomid avaldusid tihti samaaegselt. Olulisel hulgal patsientidest esines surma- või enesetapumõtteid. Emotsionaalsed häired seletasid enam kui poole elukvaliteedi vaimse domeeni hinnete erinevusest ja peaaegu kolmandiku füüsilise domeeni hinnetest. Asteenia oli seotud kõikide elukvaliteedi domeenide tulemustega. Depressioon oli seotud elukvaliteedi vaimse domeeni hinnetega. Enam kui kolmandik patsientidest ei suutnud pärast aSAH-i tööle naasta, mis oli seotud emotsionaalsete häirete esinemisega. CRHR1 minoorse genotüübi kandjatel olid oluliselt paremad tulemused elukvaliteedi vaimses domeenis. CRHR1 minoorne genotüüp oli seotud väiksema riskiga asteenia ja depressiooni kujunemiseks.

Professor Toomas Asser, juhendaja: Ajuarterite aneurüsmide ravi tulemuslikkus pole hinnatav pelgalt angiograafia ja neuroloogilise leiu alusel. Seetõttu pööratakse järjest suuremat tähelepanu akuutse perioodi ravi läbi teinute pikaaegsele elu kvaliteeti mõjustavatele faktoritele. Antud uurimistöös hinnati subarahnoidaalse hemorraagia järgselt emotsionaalsete häirete esinemist ning pikaaegset elukvaliteedi langust ja analüüsiti nende seotust. Uuritud patsientidel ilmnes kestev väljendunud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse elukvaliteedi langus ning aastaid püsivad asteenia, depressioon ja ärevus. Uudse avastusliku leiuna selgus, et väiksem risk emotsionaalsete häirete kujunemiseks ning asteenia ja depressiooni arenguks on CRHR1 minoorse genotüübi esinemise korral.

Lisatud: 23 Detsember 2020

14. detsembril 2020 kaitses Teele Kasepalu filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Effects of remote ischaemic preconditioning on organ damage and acylcarnitines’ metabolism in vascular surgery“(„Kaugisheemilise eelkohastamise mõju elundikahjustusele ja atsüülkarnitiinide ainevahetusele veresoontekirurgias“).

Juhendajad: vasoloogia professor Jaak Kals (dr. med., TÜ kliinilise meditsiini instituut), kirurgia professor Urmas Lepner (knd (meditsiin), TÜ kliinilise meditsiini instituut), meditsiinilise biokeemia professor Mihkel Zilmer (dr. med. (meditsiin), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut). 

Oponent: lektor Anne Lejay (PhD), Service de Chirurgie Vasculaire et Transplantation Rénale, Faculté de médecine, Strasbourgi Ülikool, Prantsusmaa. 

Kokkuvõte

Kirurgiliste operatsioonidega kaasnevad terviseriskid, mis sõltuvad lisaks operatsiooni iseloomule ka inimese füsioloogiast ja tervislikust seisundist. Efektiivseid ja ohutuid võimalusi nende riskide vähendamiseks pole senini leitud. Inimorganismil on olemas kaitsemehhanismid, mis käivituvad elundit ohustava teguri, näiteks isheemia toimel. Neid organismi kaitsemehhanisme kasutakse ära kaugisheemilises eelkohastamises (KIE). KIE käigus tekitatakse lühiajaliselt jäsemes isheemia, mis käivitab kogu organismis mehhanismid, vähendamaks võimalikku sihtorgani verevarustuse puudumisest tulenevat kahjustust. Seetõttu tekivad ajutiselt verevarustuseta olnud koes (nt. ülajäsemes) signaalid, mis kanduvad ka mujale organismi ja valmistavad kaugemal asetsevad elundid, näiteks südame ja neerud, ette tulevaseks kahjustuseks. Seeläbi on võimalik organismi loomulikku kaitsemehhanismi ennetavalt aktiveerides saavutada kaitse elunditele, mis operatsiooni käigus võivad kahjustatud saada. Käesolevas doktoritöös uuriti KIE meetodit neil, kelle operatsiooniga seotud risk on suur ehk veresoontekirurgilist operatsiooni vajavatel haigetel. Vahetult enne operatsiooni teostati uuritavatel KIE protseduur, mille käigus katkestati neljal korral käe verevarustus viieks minutiks 5-minutiliste vaheaegadega. Leiti, et antud meetod ei avalda mõju arterite jäikusele, kuid vähendab operatsioonijärgselt neeru- ja südamekahjustuse markerite tõusu, mille põhjal saab järeldada, et KIE kaitseb operatsiooni ajal neere ja südant. Lisaks tuvastati, et meetod mõjutab organismis atsüülkarnitiinide ainevahetust, mis võib olla üheks kaitsvat toimet vahendavaks mehhanismiks. KIE-t peetakse ohutuks protseduuriks ja ka antud doktoritöös ei leitud protseduuril ühtegi olulist kahjulikku kõrvalmõju. Kokkuvõtvalt saab järeldada, et arvestades KIE kergesti teostatavust ning ohutust, on meetodil suur potentsiaal leida tee kliinilisse kasutusse operatsiooniga seonduvate elundikahjustuste.

Professor Jaak Kals, juhendaja: Teele Kasepalu doktoritöö on hea näide hästi toimivast siirdemeditsiini-alasest koostööst Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi vahel. Kuigi uurimistöö oli disainilt keerukas ja seetõttu ka logistiliselt väljakutseid esitav, sujus see Teelel siiski suuremate probleemideta. Uurimistöö nõudis doktorandilt sageli hommikul 6.00 haiglasse tulekut ja viimaste vere- ja uriiniproovide võtmist alles enne südaööd. Väljakutsetega järjekindlalt hakkama saades, kinnistusid minu jaoks Teele sitke vaim ja töötahe. Uurimistöö näitab ilmekalt, kui oluline on mitme kliinilise ja prekliinilise eriala vaheline pidev teaduskoostöö, luues uut kõrge kvaliteedi ja praktilise väljundiga oskusteavet.

Lisatud: 23 Detsember 2020

4. detsembril tähistas Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskus 30. tegevusaastat, mille jooksul on keskusest kasvanud Eesti suurim kliinilise geneetika alast nõustamist pakkuv keskus, kuhu on talletatud suures koguses DNA-proove.

Aastas käib kliinikumi geneetika keskuses nõu ja abi saamas üle 6000 patsiendi. „Sagedasemad näidustused kliinikumis geneetiku konsultatsiooniks on hilinenud arengutähis, autismi spektrihäired, kaasasündinud väärarengud, pärilikud ainevahetushaigused, neurodegeneratiivsed haigused, kaasasündinud südamerikked, kuulmise langus, pärilikud silmahaigused, viljatus onkogeneetiline nõustamine, samuti rasedate nõustamine sünnieelselt võimalike geneetiliste probleemide korral,“ tutvustas prof Katrin Õunap, kliinilise geneetika keskuse juhataja. Lisaks tegeletakse keskuses ka pärilike ainevahetushaiguste raviga.

Kliinilise geneetika keskuse peamise missiooni täitmisel – milleks on Eesti meditsiinigeneetikute ja laborispetsialistide parimaid teadmisi kasutades patsientidele tänapäevase geneetilise diagnostika, nõustamise ja ka ravimise pakkumine – on võtmerolliks laborimeditsiini kaasatus. „Meie meeskonnas on neli meditsiinilaborite ISO akrediteerimise nõuetele vastavat laborit – ainevahetushaiguste, molekulaardiagnostika, tsütogeneetika ja lihashaiguste uurimise labor, kes omakorda teevad koostööd kõigi haiglatega üle Eesti,“ selgitas kliinikumi geneetika keskuse vanemarst-õppejõud pediaatria erialal ja molekulaardiagnostika labori juhataja dr Tiina Kahre. Nii on aastate jooksul kliinilise geneetika keskuses testitud ja talletatud märkimisväärne hulk DNA proove – enam kui 75 000, lisaks tsütogeneetika, ainevahetuse ning lihasebiopsiate proovid. „Tänu pikaajalisele stabiilsele tööle on tekkinud ka märkimisväärne andmekogu DNAdest ja teistest bioloogilistest materjalidest, mis võimaldavad meil haruldaste haiguste põhjuseid paremini üles leida. Viimasel viiel aastal on keskus eriti palju panustanud hemato-onkoloogiliste haigete diagnostikavõimaluste avardamisele,“ kirjeldas dr Kahre.

Dr Kahre lisab, et proovide säilitamine annab võimaluse perekonnaliikmetel pöörduda keskuse poole, et saada täpsemat teavet kordusriskide, sünnieelse diagnostika ja ravi kohta varasemalt uuritud pereliikme haiguse osas. „Samuti saab uurida pärilike haiguste põhjusi uute uurimismeetoditega, mis varasemalt ei ole olnud kättesaadavad või avastatud,“ rääkis dr Kahre.

Geneetika alal on Eestis nii kliinilist kui teadustööd tehtud enam kui 30 aastat, kuid iseseisva üksusena loodi Tartu lastekliiniku juurde Meditsiinigeneetika keskus 1990. aastal. 2011. aasta juunis laienes kliinilise geneetika keskus ka Tallinnasse, kui keskusega liitus varem Tallinna Lastehaigla juures töötanud geneetikateenistus. „Tänu sellele on Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise geneetika keskuse töös esindatud kõik praktilise geneetilise teenistuse erialaliinid ja mille raames osutatakse raviteenuseid üle kogu Eesti. Keskuses töötab üle 70 inimese ning keskusel on maailmatasemel teadussidemed erinevate tipptasemel ülikoolidega, nt MIT Harvardi Ülikooli Broadi Instituut ja Yale ülikooli meditsiiniteaduskond USAs,“ tutvustas professor Õunap.

Geneetikakeskuse sünnipäeva tähistati veebikonverentsiga, kus tehti tagasivaade olnule, kuid arutleti ka tulevikusuundumusi.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 25 November 2020

Alates 2020. aasta veebruarist koondati Tartu Ülikooli Kliinikumis kliiniline toitmisravi kompleksse, keskuse-põhise käsitluse eesmärgil spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskusesse.

Kliinilise toitmisravi meeskonda kuuluvad laste toitmisravi arst dr Oivi Uibo, laste toitmisravi õde Kairi Sokk ja laste kliiniline logopeed Marina Tammik ning täiskasvanute toitmisravi arst dr Külli Margus, täiskasvanute toitmisravi õde Airi Lind ja täiskasvanute kliiniline logopeed Lagle Lehes. Alates 2020.aasta novembrikuust on meeskonnas uus liige – sotsiaaltöötaja.

„Toitmisravi vajavad need lapsed ja täiskasvanud, kellel söömine või suu kaudne toitmine ei ole võimalik või ohutu ja kes seetõttu ei saa tavatoiduga eakohast piisaval hulgal vajalikku toiduenergiat ja toitaineid,“ ütles kõne- ja neelamishäirete keskuse laste toitmisravi arst Oivi Uibo. Nii on kliinilise toitmisravi eesmärgiks tagada vanusele, kehakaalule, põhihaigusele ja muudele teguritele vastav vajalik ravitoidu ja vedeliku kogus. „Toit peab tagama energiavajaduse lastel kasvamiseks ja arenemiseks ning nii lastel kui ka täiskasvanutel elukvaliteedi säilitamiseks ja/või parandamiseks,“ lisas dr Uibo.

Kliinilise toitmisravi meeskonna vastuvõttudele on oodatud patsiendid, kellele on näidustatud ravitoidu manustamine nina-neelusondi või stoomi (gastrostoomi või jejunostoomi) kaudu. Konsultatsioonidele on oodatud ka lapsed ja täiskasvanud, kellel esinevad söömisel või söötmisel terviseprobleemid. Toitmisravi meeskonna vastuvõtul hinnatakse toitumust, suu kaudu söömise võimalikkust ja ohutust ning otsustatakse ravitoidu vajadus, ravitoidu valik ning manustamise viis. Koostöös kõrva-nina-kurguarstiga tehakse toitmisravi keskuses objektiivseid neelamisfunktsiooniuuringuid (s.h nasoendoskoopiline neelamisuuring). Ühtlasi konsulteeritakse vajadusel haiglaravil olevaid patsiente.

Lisaks nasogastraalsondi või gastrostoomi või jejunostoomi ravitoiduga toidetavatele lastele ja täiskasvanutele on kliinilise toitmisravi konsultatsioonidele oodatud ka kõik põhihaigustest tulenevalt neelamishäiretega ja/või toitmisravi vajavad lapsed ja täiskasvanud. „Näiteks tsüstilise fibroosi, põletikulise soolehaigusega, tsöliaakia, kroonilise neerupuudulikkusega, südameriketega, söömishäiretega jms diagnoosidega patsiendid. Ühtlasi ootame vastuvõtule ka nii kõhnunud kui ka ülekaalulisi või rasvunud lapsi ja täiskasvanuid,“ selgitasid toitmisravi arstid dr Oivi Uibo ja dr Külli Margus.

Kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskuse meeskonna vastuvõtule broneerimiseks on vajalik perearsti või eriarsti saatekiri.

Kontaktid

*Laste kliiniline toitmisravi: Kairi Sokk (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; 5331 8986)

*Täiskasvanute kliiniline toitmisravi: Airi Lind (See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.; 5331 9424)

Kliinikumi Leht 

Kommentaar

Dr Andres Kotsar, Tartu Ülikooli Kliinikumi ravijuht

Toitmisravi roll patsientide raviprotsessis on kindlasti väga oluline. Kliinikumi eesmärk on, et patsientidel oleks lisaks põhihaiguse ravile võimalikult hea toetus ka enteraalsele toitmisele ning nad saaksid meie meeskonna toel kodus edukalt hakkama. Siinkohal kindlasti sügav tunnustus kõikidele praegustele enteraalse toitmise eest hoolt kandvatele kolleegidele ja muidugi ka dr Ly Carlmannile enteraalse toitmise korraldusse käimalükkamisse panustamisel.

Lisatud: 25 November 2020

Inimpäritolu kudede kasutamine luukoe defektide ja luukasvajate raviks on väga laialt levinud ning ka pika ajalooga meetod. Juba 19. sajandi meditsiinikirjanduses leidub mitmeid artikleid luude, hiljem ka teiste skeleti-lihaskoe transplantaatide kasutamisest siirdamiseks. Tänapäeval on võimalik väga mitmete inimpäritolu kudede siirdamine, kuid luukoe siirdamine on maailmas jätkuvalt kõige sagedasem. Ka Tartu Ülikooli Kliinikumis kasutatakse luukoe siirdamist praktiliselt igapäevaselt.

Luukoe hankimise ja siirdamisega on tegeldud Tartu Ülikooli Kliinikumis järjepidevalt juba 60.aastat. Professor Artur Linkbergi eestvedamisel rajati 1960. aastal Tartu Maarjamõisa haiglasse „Kudede konserveerimise laboratoorium“. Kudede hankimine toimus sel ajal morgis ning ainult surnud doonoritelt. Laboratooriumi raamatud on tänini säilinud ja sealt näeme, et surma põhjusena oli umbes pooltel juhtudel märgitud mootorrattaõnnetus. Laboratooriumi esimesel tööaastal oli kokku 20 doonorit, kellelt lisaks luudele hangiti ka veresooni ja nahka. Kui algselt oli võimalik hangitud kudesid säilitada ainult lühiaegselt ja pigem oodati sobivat doonorit, siis seitsmekümnendate aastate keskpaigast hakati luukoe hankimisega tegelema süstemaatilisemalt. Samuti viidi luukoe hankimine osaliselt üle operatsioonitoa tingimustesse, mis võimaldas hankida transplantaate steriilselt, mille tõttu ei olnud enam vajalik rakendada täiendava sterilisatsiooni meetodeid ja mis võimaldas transplantaate pikemalt säilitada. Lisaks hakati valmistama luudest silindrikujulisi tükke, luupuru, samuti demineraliseeritud luud. Aastast 1990, kui ortopeedia osakonnas hakati regulaarselt puusaliigeseid endoproteesima, alustati luukoe kogumist elusdoonoritelt ehk siis operatsiooni käigus eemaldatud reieluupead kogutakse ning neid kasutatakse transplantaatide valmistamiseks. Samasse perioodi jääb ka teine oluline muutus kui transplantaatide säilitamine viidi üle -80 kraadi sügavkülmikusse, mis võimaldas säilimisaega pikendada mõnelt kuult viie aastani.

Üheksakümnendatel aastatel nimetati kudede konserveerimise laboratoorium ümber luupangaks ning aastal 2019 moodustati iseseisev struktuuriüksus, skeletikudede pank, traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku koosseisus koos oma töötajaskonnaga. Ortopeedidest on aastate jooksul luupanga tööd juhtinud Tiit Haviko, Georgi Peterson, Ulvi Kiho, Aare Märtson, Peeter Laasik, Mati Merila, aastast 2011 on luupanga vastutavaks isikuks Katre Maasalu. Viimane kümmekond aastat on osutunud ka kõige tormilisemate muutuste ajaks. Vajaduse skeletikudede panga töö oluliseks ümberkorraldamiseks tingis aja jooksul muutunud ja täienenud seadusandlus nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

Aastatuhane vahetuseks oli kogu maailmas ravi otstarbel kasutatavate inimkudede ja rakkude siirdamine muutnud jõuliselt laienevaks valdkonnaks ning 2004. aastal anti välja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/23/EÜ „Inimkudede ja -rakkude annetamise, hankimise, uurimise, töötlemise, säilitamise, ladustamise ja jaotamise kvaliteedi- ja ohutusstandardite kehtestamise kohta“. Direktiiv kohustas liikmesriike tagama, et kudede ja rakkude hankimise ja käitlemisega tegelevad asjakohase väljaõppe ja kogemusega isikud ning et see tegevus toimuks asutustes, mis on sellel eesmärgil akrediteeritud ning omab vastavaid tegevuslubasid. Meditsiiniasutustele varasemast meditsiiniteenuse osutamise loast enam ei piisanud ja haiglad pidid hakkama taotlema Ravimiametilt transplantaatide hankimise ja/või käitlemise tegevuslubasid, kus pidi olema määratud vastutav (pädev) isik.

Palju aastakümneid toimus kudede hankimine meil peamiselt nende kolleegide initsiatiivil, kes kudesid hiljem ise siirdamisteks vajasid, kuid kogu tehniline töö transplantaadi puhastamisel, pakendamisel ja analüüside korraldamisel jne seisis peamiselt operatsioonitoa õe õlul, kes tegi seda pärast oma päevatöö lõppu. Rohkem kui kümmekond aastat oli meil selleks õeks Külliki Piiskoppel, keda suure töö eest tänama peame.

Esimesena Eestis omandas vastava rakkude, kudede ja elundite käitlemise loa Tartu Ülikooli Kliinikum ning seetõttu kannab ka meie tegevusluba järjekorranumbrit 1. Aastal 2013 ilmus esimene üleeuroopaline juhis ning sai selgeks, et luupanga tegevus vajab olulist kaasajastamist, korrastada tuli dokumentatsioon ning viia töötlemise protsess vastavusse luukoe käitlemiseks seatud nõuetega. Lisaks ei olnud inimressurss töömahule ja nõuetele vastav.

Olukorra parandamiseks asus traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja prof Aare Märtson koostöös juhtkonnaga otsima lahendusi, sest korraga oli tarvis teha väga suuri ja kulukaid muutusi.

Skeletikudede panga kudede käitlemiseks vajalikud ruumid leiti L. Puusepa 8 maja vanas operatsiooniblokis. Ruumid vajasid tõsist ümberehitust vastamaks Ravimiameti ettekirjutusele ja rahvusvahelistele rangetele nõuetele. Paralleelselt ruumide remondiga hakati looma ka skeletikudede panga kvaliteedijuhtimissüsteemi. Selleks kaasati ühendlabori direktor Anu Tamm ning pikaajaliste kogemustega labori kvaliteedispetsialisti Kai Jõers, kes omasid kogemust tüvirakulabori ülesehitamisel.

Lisaks ruumide ja dokumentatsioonimurede lahendamisele tuli tegeleda ka pädeva personali kaasamise ning koolitamisega. Selleks, et vältida doonorite leidmise, hankimise, käitlemise ja siirdamisega seotud isikute huvide konflikti ning tagada transplantaatide ohutus on tänapäeval nõutud erinevate tegevusetappide jaotamine erinevate vastutavate isikute vahel.

Loe edasi...

Lisatud: 25 November 2020

23. novembril kaitses Liisi Raam filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Molecular Alterations in the Pathogenesis of Two Chronic Dermatoses – Vitiligo and Psoriasis“ („Molekulaarsed muutused kahe kroonilise dermatoosi – vitiliigo ja psoriaasi – patogeneesis“). 

Juhendajad: dermatoloogia ja veneroloogia professor Külli Kingo (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut), rakulise immunoloogia juhtivteadur Kai Kisand (dr. med. (arstiteadus), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut) ja molekulaarmeditsiini professor Ana Rebane (PhD (molekulaarbioloogia), TÜ bio- ja siirdemeditsiini instituut).

Oponent: professor Veli-Matti Kähäri, Turu Ülikool, Soome.

Kokkuvõte

Vitiliigo on krooniline nahahaigus, mis väljendub valgete laikudena nahal. Vitiliigo mõjutab patsiendi elukvaliteeti, sest avaldub tihti lapse- ja noorukieas ning haiguskolded paigutuvad enamasti avatud kehapiirkondadesse. Puudulikud teadmised vitiliigo tekkemehhanismidest on takistanud tõhusate ravimeetodite väljatöötamist.

Psoriaas on sage krooniline põletikuline haigus, mis väljendub punetavate ja ketendavate haiguskolletena nahal, millele võib kaasneda küünte ja liigeste kahjustus. Kuigi bioloogilise ravi kasutuselevõtt on psoriaasi ravitulemusi parandanud, ei toimi see kõigil haigetel võrdväärselt tõhusalt ning senini ei osata ravitulemust ega haiguse kulgu täielikult ette ennustada.

Selleks, et hankida uut informatsiooni vitiliigo ja psoriaasi tekkemehhanismide kohta, kaasasime uuringusse 23 vitiliigot ja 43 psoriaasi põdevat patsienti ning 32 tervet vabatahtlikku. Määrasime uuritavate nahast ja verest immuunsüsteemi töös osalevate geenide ja valkude avaldumist. Lisaks uurisime vitiliigoga haigete nahas mikroRNAde avaldumist. MikroRNAd on väikesed, aga võimsad pärilikkusaine osakesed, mis mõjutavad geenide avaldumist ja seoses sellega kaudselt kõiki protsesse organismis.

Kui varasemalt arvati, et nii vitiliigo kui ka psoriaas on peamiselt autoimmuunsed haigused, st. et häirunud on eeskätt omandatud immuunsus, siis meie uuringus ilmnes, et häirunud on ka mitmed etapid kaasasündinud immuunsuse töös. Täpsemalt oli muutunud sünnipäraste omadustega tsütotoksiliste T-rakkude, sünnipäraste retseptorite ja inflammasoomi aktiivsus. Teiseks leidsime, et vitiliigo korral on nii melanotsüütides kui ka keratinotsüütides aktiveerunud protsess nimega autofaagia, mille käigus õgitakse ära rakkude vigased koostisosad. Kolmandaks tuvastasime, et vitiliigot põdevate patsientide nahas on muutunud paljude pigmenditootmises ja põletikuprotsessis osalevate mikroRNAde avaldumine. Kui viisime ühe nendest mikroRNAdest melanotsüütide ja keratinotsüütide sisse, muutus omakorda paljude põletikus ja pigmenditootmises osalevate geenide avaldumine.

Antud uurimistöö tulemused näitavad, et tulevikus on tarvis lisauuringuid selgitamaks kaasasündinud immuunsüsteemi, autofaagia ja mikroRNAde rolli vitiliigo ja psoriaasi kulgu ennustavate markeritena, diagnostiliste markeritena ja ravi märklaudadena.

Professor Külli Kingo, juhendaja

Doktorantuuri vältel näitas Liisi Raam ennast väga põhjaliku ja iseseisva aktiivse noore teadlasena. Liisi Raam läbis doktorantuuri paralleelselt residentuuriga ning töötab Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus arst-õppejõuna ja Tartu Ülikooli nahahaiguste kliinikus assistendina. Tegemist on patsientide poolt väga hinnatud arsti ja üliõpilaste poolt armastatud õppejõuga. Nahakliiniku juhatajana on mul väga hea meel, et kliinikus töötavad Liisi-taolised särasilmsed noored kolleegid, kes on valmis arendusteks ning neid ise ka algatavad.

Lisatud: 25 November 2020

2020. aasta on pakkunud väljakutseid ning seda ennekõike tervishoiutöötajale. Kliinikumi Leht uuris lastekliiniku töötajatelt, kuidas muutunud oludes jätkata lastekliinikule omase lapsesõbralikkusega.

„Olgugi, et COVID-19 epideemia on paljudele lapsesõbralikule tegevustele piirangud seadnud, ei tähenda see sugugi, et lastekliinikus lapsed nüüd igavleksid või ennast kurvalt tunneksid,“ kinnitas lastekliiniku õde Karin Raamets. Enda ja kolleegide nimel kinnitab ta, et väikeste patsientide ravitöös on kõige tähtsam just lastesõbralik personal. „Lastega tuleb osata leida kontakt, samastada enda nende murede ja rõõmudega. Me kõik üritame olla mõnusad laste jaoks,“ rääkis Karin Raamets.

Laste tähelepanu köitmiseks kasutavad lastekliiniku töötajad erinevaid võtteid. „Võib juhtuda, et valges kitlis tervishoiutöötaja tekitab lapses ärevust – sellisteks puhkudeks on meie õdedel rõõmsad loomade ja putukatega T-särgid. Vereproovide ja protseduuride läbimise eest aga antakse lastele vapruse eest diplomeid, mänguasju ja kleepse. Keeruliste protseduuride läbimise eest saavad väikesed patsiendid valida preemiaks kõrremahla, kohupiimakreemi või jäätist,“ tutvustas õde.

Et mõned protseduurid võivad olla pikad, on laste tähelepanu köitmiseks protseduuride tuppa sisse seatud hologramm, mis lae alla erinevaid kujundeid kuvab. „Hologrammist on tõesti reaalne abi. Muusika ja pildid on köitvad, lapse tähelepanu läheb sellele ning laps rahuneb, lapsevanem ka,“ kinnitab Raamets.

Haiglaravil viibivate laste aega lastekliinikus sisustavad erinevad mängud, värvimislehed ja raamatud. Meelelahutuse kõrval on haiglas viibivatele lastele tagatud aga ka õppimine. „Väga suureks abiks on meie haiglaõpetaja Hilda Looper, kes tegeleb lastega palju ja hoiab järje peal, et keegi koolis maha ei jääks. Ta leiab lisaks koolilastele tegevusi ka noorematele lastele. Hilda on nii mõnus ja armas inimene, et ta leiab kõigi lastega kontakti,“ kirjeldas haiglaõpetaja tööd EEG kabineti õde Anneli Loog.

Haiglaõpetaja õpetab ja suunab haiglaravil olevaid lapsi, kes on võimelised õppetööks. „Olen ravimeeskonna liige ja annan nõu nii vanematele kui meditsiinitöötajatele. Oma töö käigus märkan ma detaile, millest lapse ravis võib abi olla,“ iseloomustab oma tööd lastekliiniku haiglaõpetaja Hilda Looper. „Et lastel on õigus haridusele, on oluline, et õpetamine oleks tagatud ka haiglas. Haiglaravil lapsega kohtudes, alustan ma alati usaldusliku suhte loomisest. Mõnikord on minu töö rohkem vestlus ja emotsionaalne toetus,“ räägib oma tööst haiglaõpetaja.

Hilda Looper on haiglaõpetaja olnud juba 11 aastat, lisaks temale tegutsevad haiglaõpetajad kliinikumi psühhiaatriakliinikus ning hematoloogia-onkoloogia kliinikus. „Ma naudin oma tööd,“ kinnitab Hilda Looper.

„Õpetan lapsi nii nende palatis kui oma kabinetis – minu ruumis on lastel võimalus tunda end mitte-haigena. Õpime vastavalt võimalusele ja tegutseme nii kaua, kui laps jõuab. Õpetan erinevaid aineid, ent põhirõhk on eesti keelel, matemaatikal ja keeleõppel. Haiglas toimuva õppe põhiline eesmärk on säilitada järjepidevust õpingutes, hoida õpimotivatsiooni, tõsta lapse enesehinnangut ning tagada võimalikult paindlik naasmine kooli,“ tutvustab Looper.

Lastekliiniku töötajatel on mõtteid lastesõbraliku keskkonna arendamiseks veel palju. Läheneval jõuluajal tuleb arvestada piirangutega, ent üks on kindel – jõulutunde ja -maagia ärajäämist ei pea kogema ükski laps, olgu ta haiglaravil või mitte. „Küll me midagi välja mõtleme, kindlasti leiame kolleegidega lahenduse ka jõuluajal, et lastele haiglas rõõmu valmistada,“ on Karin Raamets kindel.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 November 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi veebilehtede uuenemisprotsess on jõudnud struktuuriüksusteni ning esimene muutuse läbija on naistekliiniku koduleht aadressil www.kliinikum.ee/naistekliinik.

Naistekliiniku uuenenud koduleht on kaasaegne ja kasutajasõbralik. Selle uuendamisel peeti silmas, et patsiendile olulised teemad on kergesti leitavad. Lehe kujundus lähtub kliinikumi uuendatud visuaalist ning ühtlasi on uuenenud ka kodulehe fotopank.

Et kodulehe uuenemine on pidev, jätkuvad uuendused naistekliiniku teenuste uuenemisega.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 25 November 2020

Rinnavähi varaseks avastamiseks tehakse Eestis naistele rinnavähi sõeluuringut. Sõeluuringu eesmärk on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel moel haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti. On tähtis, et ka ilma kaebuste või sümptomiteta naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.

2020. aastal on rinnavähi sõeluuringule oodatud naised sünniaastatega 1953, 1954, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968 ja 1970, kellel on kehtiv Eesti haigekassa kindlustus ja kellele viimase kahe aasta jooksul ei ole mammograafilist uuringut tehtud. Rinnavähi sõeluuring on kindlustatud naisele tasuta.

Sõeluuringule pöördumiseks palume registreeruda telefonil 731 9411 tööpäevadel kell 8.00-16.00. Samal numbril saab teha broneeringuid ka arsti poolt antud saatekirja alusel.

Mammobuss peatub

30. november–11. detsember, Võru polikliiniku ees, Jüri 19a

14.  detsember– 30. detsember (tööpäevadel) Tartu Kaubamaja peasissekäigu juures, Riia 1

Lisatud: 25 November 2020

Nahakasvajate mobiilne diagnoosikabinetis on kaasaegne aparatuur nahakasvajate diagnoosimiseks ning seal võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehel. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

Detsember
1. detsember, Põlva haigla – Uus tn 2, Põlva, apteegi kõrval
8. detsember, Järvamaa haigla – Tiigi 8, Paide
15. detsember, Elva kesklinna apteegi juures – Kesk 23, Elva

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

DETSEMBER

1.–3. detsember, Viljandi, Turu 8/10

7.–8. detsember, Valga, Peetri 2

9.–11. detsember, Võru, Räpina mnt 3a

14.–17. detsember, Ahtme, Ilmajaama 14

18. detsember, Narva, Haigla 5

21.–22. detsember, Narva, Haigla 5

JAANUAR

6.–8. jaanuar, Rakvere, Lõuna põik 1

11.–12. jaanuar, Paide, Tiigi 8

13.–14. jaanuar, Rapla, Alu tee 1

18.–22. jaanuar, Kuressaare, Aia 25

27.–29. jaanuar, Viljandi, Turu 8/10

VEEBRUAR

1.–4. veebruar, Narva Haigla 5

8.–11. veebruar, Narva Haigla 5

15.–16. veebruar, Sillamäe, Kesk 28

17.–19. detsember, Ahtme, Ilmajaama 14

Lisatud: 28 Oktoober 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli struktuuriüksuste koostöös on alustanud tegevust molekulaarse onkogeneetika nõukoda (ingl Molecular Tumor Board), mille eesmärgiks on integreerida personaalmeditsiinialaseid teadmisi onkoloogiliste haigete ravisse.

Nõukoja kokkukutsumine on tingitud järjest laialdasematest võimalustest kasvajate molekulaarses diagnostikas ning uute biomarkerite põhiste ravimite kasutusele võtmisest. Nõukoda koosneb onkoloogidest, geneetikutest, laboriarstidest ning teadlastest. Onkogeneetika nõukoja liikmed omavad kõik doktorikraadi ning osalevad nii kliinilises töös kui ka õppe- ja teadustöös.

Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Tartu Ülikooli hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja Jana Jaali sõnul on molekulaarse onkogeneetika nõukoja loomine kindlasti hematoloogia-onkoloogia kliiniku vastutusala. „Ühtmoodi oluline osa nõukoja töös on nii innovatiivsetel medikamentoossetel ravidel kui ülikooli teadlaste põhjalikel spetsiifilistel teadmistel. Kliinilise geneetika keskus on võtnud Eestis initsiatiivi ning töösse juurutanud testi somaatiliste muutuste määramiseks kasvajakoes (Illumina TruSight Oncology 500),“ selgitas dr Jana Jaal. Ta lisab, et kuigi test on onkoloogide poolt hästi vastu võetud, on siiani jäänud probleemseks selle kliiniline interpretatsioon ning tulemuste asetamine just Eesti tingimustesse. „Loodud nõukoda täidab selle lünga ning annab koos testi tulemustega ka võimalikud ravisoovitused Eesti kontekstis,“ kinnitas dr Jaal.

Molekulaarse onkogeneetika nõukoja töö hakkab toimuma vähemalt kaks korda kuus. Kuigi nõukoja tööd on alustatud väiksema pilootprojekti raames, on edaspidi nõukoda avatud nõu andmiseks kõikidele Eesti onkoloogidele, kes soovivad ja näevad vajadust korrigeerida või jätkata patsiendi vähiravi kasvaja molekulaarse profiili alusel.

Kliinikumi ja ülikooli kliinilise geneetika keskuse vanemarst-õppejõud Tiina Kahre sõnul alustati arvestades onkoloogide soove 2019. aasta aprillist molekulaarsete somaatiliste muutuste määramise testi valideerimisega ning alates 2020. aasta jaanuarist on kliinilise geneetika keskus saanud pakkuda somaatiliste mutatsioonide määramise teenust kasvajakoest kõigile Eesti haiglatele. „Koostööpartnerite hulgas on Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Tallinna Lastehaigla. Molekulaarse onkogeneetika nõukoja poolt antavad soovitused võimaldavad meie onkoloogilistele patsientidele paremaid, personaalsemaid ning tõenduspõhisemaid ravivalikud,“ sõnas dr Tiina Kahre.

Molekulaarse onkogeneetika nõukoja koosseisu kuuluvad alates 1. oktoobrist 2020:

Dr Jana Jaal, onkoloog, PhD (Tartu Ülikooli Kliinikumi (TÜK) ja Tartu Ülikooli (TÜ) hematoloogia-onkoloogia kliinik)

Dr Marju Kase, onkoloog, MSc, PhD (TÜK ja TÜ hematoloogia-onkoloogia kliinik)

Dr Kristiina Ojamaa, onkoloog, PhD (Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogiakeskus)

Dr Tiina Kahre, molekulaargeneetik, PhD (TÜK ja TÜ kliinilise geneetika keskus)

Dr Sander Pajusalu, meditsiinigeneetik, PhD (TÜK ja TÜ kliinilise geneetika keskus)

Kadri Toome, molekulaargeneetik, PhD (TÜK kliinilise geneetika keskus)

Darja Lavõgina,  bioorgaanilise keemia vanemteadur, PhD (TÜ hematoloogia-onkoloogia kliiniku teaduslabori juht)

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2020

2.–10. septembril viidi Tartu Ülikooli Kliinikumis läbi küsitlus, mille eesmärk oli koguda töötajate arvamusi patsiendiohutuse ja ohujuhtumite käsitlemise kohta kliinikumis. Uuringu sihtrühmaks olid eelkõige kliinikute ja meditsiiniliste teenistuste töötajad. Andmete kogumiseks kasutati Tervishoiualaste Teadusuuringute ja Kvaliteediagentuuri (AHRQ) küsimustikku „Patient Safety Culture (SOPS) Hospital Survey“.

Elektroonilise küsimustiku täitis 479 töötajat 28st kliinikust ja teenistusest, enim vastanuid oli anestesioloogia ja intensiivravi kliinikust. Vastanutest 24% olid arstid, 55% õendus-, 5% hooldus- ja 16% teised töötajad. Enamik vastanutest (79%) töötas kliinikumis täiskoormusega ning suuremal osal (84%) oli vahetu kokkupuude patsientidega.

Enamik uuringus osalenutest (74%) arvas, et kliinikumi ja kliiniku juhtkond väärtustab patsiendiohutusele suunatud tegevusi ning patsiendiohutuse olukorda hindas oma osakonnas heaks, väga heaks või suurepäraseks 77% vastanutest. Töötajate arvates arvestab vahetu juht nende ettepanekutega patsiendiohutuse parendamisel (80%) ja tegeleb talle teatavaks saanud ohujuhtumitega (86%).

Hea on tõdeda, et patsiendi ohujuhtumite menetlusprotsessis teavitatakse osakonna töötajaid aset leidnud juhtumitest (64%) ning juhtumi menetlemisel tehtud otsustest (63%). Osakondades arutatakse võimalusi, kuidas edaspidi sarnaseid ohujuhtumeid vältida (67%) ning võetakse kuulda töötajate patsiendiohutusega seotud muresid ja kaebusi (74%).

Samas selgub uuringust, et ohujuhtumiga seotud töötajatele ei pakuta alati piisavalt tuge (32%) ning neljandiku osalenute arvates korduvad osakondades samad patsiendiohutusega seotud probleemid. Kuigi ohujuhtumite infosüsteem on kasutusel juba aastaid, peab osa vastanutest (35%) juhtumite registreerimist ikka veel pealekaebamiseks. Samas leiab 71% vastanutest, et ohujuhtumi menetlemisel keskendutakse õppimisele, mitte juhtumi põhjustanud töötaja süüdistamisele ning et ohujuhtumi registreerimine ei põhjusta kolleegide negatiivset suhtumist (57%).

Patsiendi ohujuhtumite registreerimine oli üksustes erinev, kuid vaid 35% uuringus osalenutest oli viimase 12 kuu jooksul registreerinud ühe või rohkem ohujuhtumeid. Töötajate hinnangul registreeritakse rohkem juhtumeid, mis otseselt kahjustasid patsiendi tervist või heaolu (51%) ning vähem neid juhtumeid, mis patsiendi tervist või heaolu ei kahjustanud (19%). Ametirühmade võrdluses oli juhtumite registreerimise osakaal õendustöötajate hulgas kõige kõrgem.

Uuringus osalenutel oli võimalik kommenteerida patsiendiohutusega seotud olukorda kliinikumis ning teha ettepanekuid ohujuhtumite registreerimise parendamiseks. Töötajad leidsid, et patsiendiohutusega seotud olukord kliinikumis on heal tasemel ja varasemaga võrreldes on patsiendiohutusse hakatud tõsisemalt suhtuma. Töötajad leidsid, et „nii olulise teema kohta tuleks teha regulaarseid seminare/koolitusi“, et rohkem teadvustada juhtumite registreerimise vajadust, õppida märkama ohujuhtumeid ning saavutada ühine teadmine sellest, et ohujuhtumite registreerimine ei ole pealekaebamine. Samuti leiti, et „POI süsteemi ülevaadet võiks iga-aastaselt tutvustada kõikidele kliinikumi töötajatele, et mõista mis suunas liigume ja millele võiks edaspidi rohkem tähelepanu pöörata“.

Patsiendiohutuse uuring oli osa kliinilisest auditist „Patsiendi ohujuhtumite käsitlemise korra rakendumine kliinikumi struktuuriüksustes“.

Aitäh uuringus osalejatele, kes oma vastuste ja ettepanekutega andsid olulise panuse patsiendi ohujuhtumite süsteemi parendamiseks.

Auditi meeskonna nimel

Jane Freimann

INFOKAST

• Patsiendi ohutusjuhtumite infosüsteem (POI) võeti kliinikumis Soome HaiPro süsteemi eeskujul kasutusele 2012. aastal.
• Ohutusjuhtumite registreerimise eesmärk on ebasoovitavate juhtumite tuvastamine, nendest õppimine ja järgmiste juhtumite ennetamine.
• POIs on 10 aasta jooksul registreeritud 5297 juhtumit, neist 71% juhtumitest hinnati riski väikeseks või mõõdukaks, 9% suureks või väga suureks ja 20% riski patsiendi tervisele ja heaolule ei olnud.
• Registreeritud juhtumite põhjal on töötajatele pakutud koolitusi, koostatud tegevusjuhendeid, parendatud patsiendi identifitseerimise korda ning laborianalüüside ja ravimite käitlemist, soetatud uusi ravi- ja hooldusvahendeid, muudetud töökorraldust jne.

Lisatud: 28 Oktoober 2020

Lisatud: 28 Oktoober 2020

13. oktoobril kaitses Kati Braschinsky filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Epidemiology of primary headaches in Estonia and applicability of web-based solutions in headache epidemiology research“ („Esmaste peavalude levimus Eestis ning internetipõhise lahenduse kohaldatavus peavalude epidemioloogia alases uurimistöös“).

Juhendajad:  neuroloogia lektor Mark Braschinsky (dr. med. (arstiteadus), TÜ kliinilise meditsiini instituut).

Oponent: professor Erling Andreas Tronvik, Department of Neuromedicine and Movement Science, Faculty of Medicine and Health Sciences, Norwegian University of Science and Technology, Norra.

Kokkuvõte

Esmased peavalud on heterogeenne grupp haigusi, mille hulka kuuluvad migreen, pingetüüpi peavalu, trigeminaalautonoomsed tsefalalgiad ning muud esmased peavalud. Esmased peavalud põhjustavad olulist elukvaliteedi langust ja mõjutavad rahvatervist ning ühiskonda. Kõikide esmaste peavalude keskmine aastane levimus Euroopas on 53%, migreenil 14,7% ja pingetüüpi peavalul 62,6%. Eesti kohta ei ole esmaste peavalude levimuse andmeid varem avaldatud.

Rahvastikupõhised epidemioloogilised uuringud on ressursi- ning ajakulukad. Samas loob praegune kiire digiühiskonna areng eeldused veebipõhistele meetoditele, mis võimaldaksid nende uuringute ressursimahtu vähendada.

Antud uurimustöö eesmärgiks oli esmaste peavalude diagnostilise küsimustiku koostamine ning testimine, esmaste peavalude aastase levimuse määramine 20-64 aastaste täiskasvanute seas Eestis ning veebipõhise lahenduse kohaldatavuse hindamine peavalude epidemioloogilises uurimistöös.

Tulemused näitavad, et esmaste peavalude aastased levimused Eesti täiskasvanute seas on sarnased teiste Euroopa riikidega, välja arvatud episoodilise pingetüüpi peavalu osas, mille madal levimus antud uuringus on suure tõenäosusega alahinnatud. Seega on esmased peavalud Eestiski oluliseks haigestumise ja elukvaliteedi languse põhjuseks. Veebipõhine peavalualane epidemioloogiline teadustöö tuleb arvesse kui potentsiaalne aja- ja ressursisäästlik meetod riikides, kus internetirakenduste kasutamine on rahvastikus laialt levinud. Selline lähenemine võimaldab koguda suuri uuringuvalimeid suhteliselt lühikese aja jooksul. Lisaks pakuvad IT-lahendused uuritavate tuvastusviise, mis väldivad andmete kontaminatsiooni, ning tööriistu digitaalsete küsimustike näol, mis suudavad erinevaid peavaludiagnoose rahuldavalt eristada. Edasine uurimistöö on vajalik, et leida usaldusväärseid veebipõhise valimi moodustamise ning uuritavate värbamise viise, et saavutada esinduslikke valimeid ja vältida tulemuste kallutatust.

Dr Mark Braschinksy, juhendaja: Dr Kati Braschinsky alustas ettevalmistusi tööks juba enne doktorantuuri sisseastumist, viies läbi piloot-uuringu, mis tõstis valmisolekut jätkata doktoritöö sisuga maksimaalse teadmiste baasiga. Uuringuteema on valitud laiapõhjaline, innovaatiline ja kaasaegne. Eestis puudusid varem originaalsed epidemioloogilised andmed esmaste peavalude levimuse kohta, mis on vajalikud mitmest praktilisest aspektist: edasiste nii kliiniliste kui prekliiniliste teadusprojektide planeerimiseks ja ettevalmistamiseks, valdkonna sotsiaalmajanduslikeks analüüsideks, vastavate tervisoiuteenuste planeerimiseks ja (re)organiseerimiseks. Kuna järjest suuremat rolli tervishoiusüsteemis ja kliinilises teaduses mängivad erinevad digitaalsed lahendused, siis nende reaalse kasutamise eeltingimusteks on meetodite teaduslik kontroll ja valideerimine. Käesoleva tööga on loodud tõenduspõhine baas valdkonna edasiseks arendamiseks nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Lisatud: 28 Oktoober 2020

Grippi, ülemiste hingamisteede nakkushaigust, põhjustavad A- ja B-gripiviirused. Enamikel juhtudel põetakse gripp läbi kergelt, kuid mõnikord võib gripp kulgeda raskelt ja põhjustada enneaegseid surmajuhte.

Gripiviirus levib inimeselt inimesele otsese kontakti kaudu aevastamisel või köhimisel lenduvate piiskade abil või läbi kaudse kontakti köhimisel, aevastamisel ja nuuskamisel saastunud käte või kontaktpindade vahendusel.

Sel hooajal on võimalik, et gripp ja COVID19 esinevad koos. Sellest hoolimata on gripp ennetatav, mis võimaldab vähendada haigestumiste, hospitaliseerimiste ning enneaegsete surmajuhtude arvu.

Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad on olnud teenäitajaks – eelmisel gripihooajal vaktsineerisid end gripi vastu 70% kliinikumi töötajatest, mis tähendab, et vaktsineeritud töötajate arv on viimase kaheksa aasta jooksul kolmekordistunud. See on võtmetähtsusega, et tervishoiutöötajad oleksid suurenenud töökoormuse perioodil terved ja et vältida hospitaalgrippi. Seetõttu hüvitab kliinikum patsientidega kokku puutuvate töötajate vaktsineerimise kulud.

Uue gripihooaja eel on kõikidel otseselt patsientidega kontaktis olevatel kliinikumi töötajatel vaktsineerida neljavalentse vaktsiini Influvac Tetra´ga, mis sisaldab kahte A-gripiviiruse tüve ja kahte B-gripiviiruse tüve. Gripi vastu võib vaktsineerida kogu hooaja vältel, kuid kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 Oktoober 2020

Nahakasvajate mobiilne diagnoosikabinetis on kaasaegne aparatuur nahakasvajate diagnoosimiseks ning seal võtavad vastu nahahaiguste arst Ene Pärna ja õde Maili Maalmann.

Vastuvõtule broneerimine toimub kliinikumi etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või kodulehel. Nahaarsti vastuvõtule pöördumiseks ei ole tarvis perearsti saatekirja, ravikindlustatud isikutel tuleb tasuda tavapärane visiiditasu 5 eurot.

November
3. november, Rakvere haigla – Lõuna-põik 1, Rakvere
10. november, Põltsamaa kultuurikeskuse juures – J.Kuperjanovi 1, Põltsamaa
17. november, Viljandi tervisekeskus – Turu 8/10 turuplats, Viljandi
24. november, Vändra perearstikeskus – Vistra tee 4, Vändra

Detsember
1. detsember, Põlva haigla – Uus tn 2, Põlva, apteegi kõrval
8. detsember, Järvamaa haigla – Tiigi 8, Paide
15. detsember, Elva kesklinna apteegi juures – Kesk 23, Elva

Androloogia mobiilse diagnoosikabineti vastuvõtule võib pöörduda kõigi meestele eriomaste haiguste kaebustega: eesnäärmehaigused, seksuaalhäired, meeste üleminekuiga, hüpogonadism, viljatus, sugutrakti ägedad ja kroonilised põletikud, kõik peenise ja munandikoti haigused, rinnahaigused meestel. Kabinetis tehakse 95% vajaminevatest uuringutest.

Vastuvõtuaega saab broneerida etteregistreerimiskeskuse telefonil 731 9100 või 731 9323, kliinikumi kodulehel, aga ka e-kirjaga See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Meestearsti vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot ning pöördumine eeldab saatekirja. Ravikindlustuseta ja saatekirjata mehed saavad pöörduda tasulisele vastuvõtule.

November
2.–4. november,  Rakvere, Lõuna põik 1
10. november, Paide, Tiigi 8
11.–13. november, Rapla, Alu tee 1
17.–18. november, Kärdla, Rahu 2
19.–27. november, Kuressaare, Aia 25
30. november, Viljandi, Turu 8/10

Detsember
1.–3. detsember, Viljandi, Turu 8/10
7.–8. detsember, Valga, Peetri 2
9.–11. detsember, Võru, Räpina mnt 3
14.–17. detsember, Ahtme, Ilmajaama 14
18.–22. detsember, Narva Haigla 5

Lisatud: 28 September 2020

14. septembril möödus täpselt viis aastat hetkest, mil tehti esimene südamesiirdamine eestlannale Helsingi Ülikooli Keskhaiglas. Tänu Tartu Ülikooli Kliinikumi aktiivsele projektis osalemisele on südamesiirdamisest saanud kliinikumi patsientidele kättesaadav ravimeetod.

„Eesti-Soome koostööprojekti raames südame saanud patsiendi haiguseks oli sünnitusjärgne kardiomüopaatia ja südamepuudulikkus, mis oli teda siirdamise ajaks vaevanud juba üle kümne aasta. Selle patsiendi teeb veelgi enam tähelepanuväärseks asjaolu, et enne siirdamist sai ta kliinikumis esimesena kehasisese südamepumba ehk LVAD-i. Seega tuli tal olla esimeseks teedrajavaks patsiendiks mitme keeruka ravimeetodi juurutamisel,“ kommenteerib patsiendi raviarst dr Märt Elmet Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliinikust. Ta lisab, et patsient on hästi taastunud ning saanud jätkata igapäevast elu.

Esimese südamesiirdamise ettevalmistused ja kokkulepete sõlmimised Helsingi Ülikool Keskhaigla ning Skandinaavia siirdamisorganisatsiooniga Scandiatransplant algasid juba kaks aastat varem. Esimesel südamesiirdamisel Helsingis viibisid nii Eesti kui Soome riigi arstid ning siirdamiseks kasutati Eestist pärit doonorsüdant. Helsingi Ülikooli Keskhaiglas on projekti toimimisse panustanud suur hulk sealseid spetsialiste professor Karl Lemströmi juhtimisel ning viie aasta jooksul on Eesti ja Soome arstide koostöös tehtud 13 südamesiirdamist, viimati juulis 2020.

„Kaheksa patsienti on olnud kliinikumist ning viis Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, noorim neist on olnud 15-aastane ning vanim 67-aastane,“ rääkis südamekliiniku 1. kardioloogia osakonna juhataja dr Märt Elmet.

Sarnaselt muule maailmale, on põhjused siirdamisele jõudmiseks olnud väga erinevad. Eestis võiks vajada südamesiirdamist umbes 3–8 patsienti aastas.

„Siirdamismeeskonna väljaõpe ja siirdamiseks vajalike oskuste ning kogemuste omandamine on äärmiselt keerukas, seetõttu on otsustatud südamesiirdamised Eesti patsientidele läbi viia kolme raviasutuse (Helsingi Ülikooli Keskhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla) ühisjõul,“ selgitas südamekliiniku juhataja professor Jaan Eha. Ta toob välja, et siirdamine on väga pikk ja keeruline protsess, milles osaleb kümneid spetsialiste. „Siirdamisoperatsioonile eelneb põhjalik patsiendi ettevalmistus ning kõige keerukam aeg algab alles peale siirdamist – uue organiga kohanemine nõuab palju hoolt nii patsiendilt kui temaga tegelevalt meditsiinipersonalilt. Nii näiteks saadavad patsientide toetamiseks neid kogu kahe riigi vahelisel teekonnal Tartu Ülikooli Kliinikumi südamekliiniku ravimeeskonna liikmed,“ tunnustab professor Eha südamekliiniku tööd.

Dr Märt Elmet toonitab, et praeguse koostööprojekti tugevaks küljeks on selgelt sõnastatud kokkulepped ja toimivad kontaktid Eesti ja Soome arstide vahel. „See teeb südamesiirdamise kättesaadavaks kõigi meie patsientide jaoks, kes sellist keerukat ravi vajavad. Südamesiirdamise toimumine on sellise koostöö juures vaid jäämäe tipp, sest samal ajal on Tartu Ülikooli Kliinikumis olulisel määral hoogustunud kogu südamepuudulikkuse käsitlus tervikuna,“ sõnas dr Elmet.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 28 September 2020

Tartu Ülikooli Kliinikum alustas 1. septembril patsientide kaasamisega projekti „Tartu Ülikooli Kliinikumi insuldikäsitlus – ladus ja inimkeskne raviteekond kogu teeninduspiirkonnas“, mille eesmärk on muuta Lõuna-Eesti insuldipatsientide raviteekond sujuvamaks.

Projekti kaasatakse kuni 170 insuldipatsienti, kelle raviteekond algab Tartu Ülikooli Kliinikumi neuroloogia osakonnast. Kõigile projektis osalevatele patsientidele määratakse insuldikoordinaator, kes aitab raviteekonda juhtida ja jälgida, tehes pidevat koostööd patsiendi, lähedase, ravimeeskonna, kohaliku omavalitsuse ja teiste osapooltega.

Kliinikumi närvikliiniku vanemarst-õppejõud Janika Kõrv rõhutab, et insuldi raviteekond saab alguse insuldisümptomite äratundmisest. „Sellele järgneb ravi insuldikeskuses, millele omakorda erinevad ravietapid vastavalt patsiendi paranemisele ja üldisele võimekusele. Soovime pakkuda varasemast paremat teavet ja erinevate erialaspetsialistide ning raviasutuste koordineeritud koostööd kogu raviteekonnal patsiendi heaolu nimel,“ rääkis dr Janika Kõrv.

Insuldikeskuse projektijuht Liina Pääbo sõnul eelnes patsientide kaasamisele põhjalik eeltöö. „Selleks, et kogu Lõuna-Eestis oleks tagatud patsientide sujuv ja inimkeskne raviteekond, koolitati nii kliinikumi kui ka insuldiprojekti partnerhaiglates kokku 20 insuldikoordinaatorit. Kuna patsiendid liiguvad sageli Tartust edasi teistesse partnerhaiglatesse, lepiti koostöövõrgustikus kokku ka ühtsetes reeglites,“ selgitas Liina Pääbo.

Raviteekonna sujuvuse tagamiseks kasutatakse projektis koostöös Viljandi haiglaga digilahendust Teleskoop. Kõik projektis osalevad patsiendid kutsutakse kolm kuud pärast insulti insuldiõe vastuvõtule. Vastavalt vajadusele pakutakse osadele patsientidele veel nelja lisasekkumist: teraapiakoerte kaasamine spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku statsionaarse taastusravi osakonnas koostöös Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühinguga; insuldispetsiifiline taastusraviprogramm ambulatoorse taastusravi osakonnas, et toetada insuldijärgse taastusravi kättesaadavust pärast haiglast kojuminekut; videokonsultatsioon patsiendile või lähedasele ning tööle naasmise toetamine koostöös Eesti Töötukassaga.

Kliinikumi insuldiprojekti koostööpartnerite ringi on kaasatud Tartu Ülikool, Põlva Haigla, Lõuna-Eesti Haigla, Valga Haigla, Elva Haigla, Jõgeva Haigla, Viljandi Haigla, Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Eesti Perearstide Selts, Tartu Linnavalitsus, Kogemusnõustajate Koda, Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Töötukassa, Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühing.

Haigekassa algatatud insuldi juhtprojekt toimub neljas insuldikeskuses: lisaks Tartu Ülikooli Kliinikumile ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Lääne-Tallinna Keskhaiglas ja Ida-Viru Keskhaiglas. Kõigis neis insuldikeskustes on käimas arendusprojektid, tervisetulemite mõõtmise ning teekonnapõhise rahastusmudeli katsetamine.

Insuldikoordinaatori roll

Insuldiprojekti eesmärk on tagada nii sujuv ja inimkeskne raviteekond kui ka toetada inimese taastumist. Ühtlasi on vaja mõelda paremini läbi senine raviteekonna korraldus, et vähendada olemasolevaid lünki ja pakkuda lisateenuseid, mis on mujal maailmas hästi toiminud. Seda püütakse saavutada tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate, inimese lähedaste ja ennekõike inimest ennast kaasavas koostöös.

Koostööd ja raviteekonda aitab juhtida insuldikoordinaator, kes on Eesti tervishoius täiesti uus töötaja.

Tartu Ülikooli Kliinikumis on tööl kaks insuldikoordinaatorit: Diana Palumäe ja Kersti Suur. Mõlemad insuldikoordinaatorid on õendustöötajad, töötades suurema osa ajast Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliiniku neuroloogia osakonnas, kust patsientide raviteekond ka algab. Kliinikumi insuldikoordinaatorid liiguvad koos patsientidega, käies vajadusel ka teistes osakondades, kuhu insuldipatsiendi teekond viib: statsionaarne taastusravi, statsionaarne õendusabi ja ambulatoorne taastusravi.

Projekti raames on insuldikoordinaator patsiendile raviteekonnal ühe aasta vältel toeks, abiks ja ühenduslüliks sotsiaalsüsteemi ning tervishoiu vahel. Insuldikoordinaator on kontaktisik, kelle poole patsient või tema lähedane saab pöörduda ravi ja selle korraldust puudutavate küsimuste ja probleemidega. Insuldikoordinaatori rolliks on korraldada koos patsiendi ja tema lähedastega vajaliku abi saamine, kuna just koordinaatori kätte koondub vajalik info.

Et Tartu Ülikooli Kliinikum koolitas mai- ja juunikuus Lõuna-Eesti partnerhaiglates kokku 20 insuldikoordinaatorit, saavad kliinikumi insuldikoordinaatorid patsiendi üle anda omakorda partnerhaigla koordinaatorile, kui patsient liigub järgmisesse haiglasse. Info jagamiseks haiglate vahel kasutatakse infovahetusplatvormi Teleskoop, mille kaudu saavad kõik raviteekonna osapooled õigeaegselt teavitatud toimunud või tulevikus planeeritud sündmustest (arstiajad, nõustamised, sotsiaalteenused jne). Inimese siirdumisel järgmisesse ravietappi on vastutuse ülevõtjal juba teada, mis on eelnevas ravietapis tehtud ja milliseid teenuseid patsient veel vajab.

Kliinikumi Leht  

Lisatud: 28 September 2020

7. septembrist on Tartu Ülikooli Kliinikumi nahahaiguste kliinikus avatud uus õe iseseisev vastuvõtt suguhaiguste testimiseks.

Nahahaiguste kliiniku arst-õppejõu Kadri Sikk sõnul oli üheks eraldi vastuvõtu avamise ajendiks eesmärk tagada patsientidele võimalikult lühike ootejärjekord suguhaiguste testimiseks. „Suguhaiguste õe iseseisev vastuvõtt on korraldatud nii, et patsient kohtub esmalt õega, kelle abil tehakse kõik vajalikud analüüsid. Kaebuste esinemisel või analüüsivastuste põhjal avastatud suguhaiguse korral suunatakse patsient edasiseks raviks naha- ja suguhaiguste arsti vastuvõtule,“ rääkis dr Kadri Sikk. Ta rõhutab, et nii on tagatud patsiendile võimalikult optimaalne ajakulu arsti vastuvõtule pääsemiseks.

Dr Sikk julgustab inimesi suguhaigusesse nakatumise kahtluse korral tulema testima ka siis, kui kaebusi ei esine. „Enimlevinud suguhaigused võivad esineda kaebuseid või haigussümptomeid põhjustamata. Siinkohal on hea meelde tuletada, et ka HIV-ga nakatumine on võimalik sugulisel teel,“ selgitas dr Sikk.

Suguhaiguste tähelepanuta jätmisel levib haigus edasi ja võib põhjustada ravimatuid tagajärgi. „Tänapäevane suguhaiguste ravi on tõhus ja toob tervistumise ning oluline on haigestumise võimalikult varajane väljaselgitamine,“ ütles dr Kadri Sikk.

Õe vastuvõtule suguhaiguste testimiseks saab registreeruda nii Tartu Ülikooli Kliinikumi  etteregistreerumiskeskuse telefonil 731 9100 kui ka kliinikumi kodulehel. Analüüsid on ravikindlustatud isikutele tasuta ning vastuvõtule pöördumine ei eelda saatekirja.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 August 2020

Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku perekool läks augustikuus üle veebipõhisele õppele, et pakkuda lapseootel peredele ning juba sünnitanud emadele uue teabe saamiseks suuremat valikuvabadust ja paindlikkust.

„Maailm on pidevas muutumises ning koos sellega ka perekool. Kevadise eriolukorra ajal sai selgeks, et seni on perekooli loengute toimumine sõltunud haiguspuhangutest ja ka füüsilisest asukohast. Samas on meie ämmaemandatel kindel seisukoht, et noorte perede ettevalmistus ei tohi olla sellest mõjutatud, mistõttu uuendas kliinikumi perekool oma kursuste läbiviimise põhimõtteid ning valmistas ette veebipõhised loengupaketid,“ selgitas naistekliiniku ülemämmaemand Pille Teesalu. Ta lisab, et nüüdsest on lapseootel või sünnitanud naistel valikuvabadus – valida ei saa mitte ainult loengupakettide vahel, vaid ka aega ja kohta soovitud kursuse läbimiseks.

Pakettide ettevalmistamisel ja koostamisel osalenud ämmaemand Marge Mahla tõi välja, et uuemad teadusuuringud kinnitavad, et sünnieelne ettevalmistus tagab rahulolu sünnituskogemusega ja ka kogu pere parema toimetuleku eesootavate muutustega. „Töötasime välja erinevad veebipõhised loengupaketid, et toetada lapseootaja ja sünnitanud ema süsteemset, loogiliselt olulisi teemasid käsitlevat ja tõenduspõhist ettevalmistust, mis sisaldab veebiloenguid ja -praktikume, põnevaid lisamaterjale, täiendavaid ülesandeid ja harjutusi ning kontakttundi ämmaemandaga,“ kirjeldas Marge Mahla. Nii on näiteks eraldi pakett lapseootel naise ettevalmistamiseks, lisaks rasedusaegsete muutustega kohanemiseks, aga ka lapse sünniks ettevalmistavad, sünnitusjärgse aja, vastsündinu ja rinnaga toitmise loengupaketid.

Kliinikumi naistekliiniku perekooli kontaktõppe loenguid külastas 2019. aastal 4855 lapseootel või sünnitanud naist ja/või pereliiget. Ülemämmaemand Pille Teesalu sõnul aga ei mahtunud alati kõik soovijad loengutesse, mis oli samuti üheks veebipõhiste loengupakettide loomise ajendiks. „Nüüd on perel võimalus saada uus ja tervikuks koondatud teave veebis just neile sobival ajal ja kohas ning teadmiste kinnistamiseks omakorda mitmel korral. Osalejate arv ei ole piiratud ning pakettide sisu on kombineeritud – materjalid on võimalik läbi töötada iseseisvalt, millele järgneb veebipõhine reaalajas kohtumine ämmaemandatega.“

Perekooli koordinaator Anne Ilves rõhutas, et perekooli poolt pakutav ettevalmistus aitab vähendada ärevust seoses rasedusega, on abiks sünnitusega toimetulekul ning lapsevanema rolliga kohanemisel.

„Esimesed veebipõhised perekooli loengud algasid augusti esimestel päevadel rinnaga toitmise nädala raames. Kursuste läbiviimiseks kasutatakse e-õppe keskkonda Moodle ning kursuse veebiaadress ja parool sisenemiseks edastatakse osalejale perekooli poolt,“ tutvustas Anne Ilves.

Täpsem info veebipõhiste pakettide kohta on leitav naistekliiniku kodulehelt.

Kliinikumi Leht

Lisatud: 26 August 2020

Tartu Ülikooli Kliinikum alustas kodufüsioteraapia teenuse osutamist insuldipatsientidele, et parandada insuldijärgse taastusravi kättesaadavust.

Eesti Haigekassa poolt tasustatavat teenust „füsioteraapia kodus“ saab vastavalt insuldijärgse taastusravi juhendile määrata patsiendile, kellele on teraapia näidustatud, kuid haiglasse jõudmine on mõõduka või raske liikumis- ja/või siirdumisfunktsiooni häire tõttu takistatud. Tartu Ülikooli Kliinikumi taastusravi ja füsiaatria eriala vanemarst-õppejõud Aet Lukmanni sõnul on insuldijärgne taastusraviteenus vajalik selleks, et parandada patsiendi toimetulekut koduses keskkonnas. „Kodune füsioteraapia on kvalitatiivne muutus taastusravi korralduses ja täidab olulise senise lünga patsientide ravis, kelle statsionaarse haiglaravi võimalused on ammendunud, kuid kes ambulatoorsele taastusravile funktsionaalse defitsiidi tõttu ei suuda minna. Lisaks, keskendudes tuttavas ja igapäevases keskkonnas siirdumis- ja kõnnivõimet ning käelist sooritust parandavatele harjutustele, soodustab kodune füsioteraapia patsiendi toimetulekut igapäevaelutegevustega ning võimaldab nõustada kodust hooldajat insuldi läbiteinud inimese abistamises,“ selgitas dr Aet Lukmann.

Kliinikumi projektijuht Liina Pääbo rõhutab uudse lahenduse juures patsiendi raviteekonda: „Teenusele suunamisel lähtutakse raviteekonnapõhisest loogikast ehk teenusele saab suunata nii neuroloogia, statsionaarse taastusravi kui statsionaarse õendusabi osakondadest. Koduse füsioteraapiaga alustamiseks on vajalik taastusraviarsti vastuvõtt, mille järgselt tuleb füsioterapeut patsiendi koju,“ rääkis Pääbo.

Uuringud näitavad, et enamikul insuldi läbiteinud patsientidest  (60–90%) toimub suurem osa ehk 64–90% paranemisest esimese 3–6 kuu vältel, seejärel saavutatakse platoo. „Saavutamaks optimaalseimat ravitulemust ja maksimaalset võimalikku iseseisvust igapäevatoiminguis, tuleks rakendada taastusravi, sealhulgas füsioteraapiat, võimalikult varases insuldijärgses perioodis,“ rõhutas dr Lukmann.

Kliinikumi Leht

Milline on kodune füsioteraapia?

• Harjutuste ja ravimeetodite eesmärk on aidata kaasa taastumisele, et suurendada iseseisvust ja parandada elukvaliteeti.
• Kodus on võimalik teha haigla praktikale sarnaseid harjutusi.
• Kodus saab õpetada, kuidas näiteks pärast kukkumist püsti tulla, kuidas kasutada keskkonna võimalusi selleks, et ennast kukkumise eest hoida ja liikuda turvaliselt ning mida vältida.
• Kodustes tingimustes tuleb tihti töövahendite osas olla veidi leidlikum ja vajadusel kohandada keskkonda, et oleks võimalik teatud harjutusi sooritada. 
• Eesmärk on patsiendi iseseisvus, et patsient õpiks enda jaoks kasulikud ja vajalikud tegevused ja nipid selgeks, nii et tema kodune elu oleks turvalisem ja ta saaks olla võimalikult iseseisev.
• Õppimise perioodi pikkus võib väga olulisel määral erineda, sest insuldist taastumine võib võtta nii kuid kui ka aastaid, kuid kindlasti ei ole eesmärgiks tekitada püsiklientuuri, kes aastaid füsioterapeudi teenust vajavad. Patsient ei tohiks muutuda füsioterapeudist sõltuvaks, sest füsioterapeut on pigem õpetaja kui abistaja. 

Lisatud: 26 August 2020

2019. aastal otsustas Tartu Ülikooli Kliinikum rakendada keskkonnajuhtimissüsteemi, et hinnata oma tegevuse kulutõhusust ökoloogilise jalajälje mõistes. Keskkonnaalaste püüdluste edendamiseks taotleb kliinikum EMAS (Eco-Management and Audit Scheme) registreeringut, mis võimaldab oma keskkonnaalase tegevuse tulemuslikkust demonstreerida ning keskkonnamõjude osas läbipaistvamaks muutuda.

„Uuringute[i] kohaselt suurendab tervishoiusektor, mille ülesanne on tervise kaitsmine ja edendamine, oma tegevusega 21. sajandi suurimat terviseohtu – kliimakriisi, mistõttu on tervishoiusektoris eriti oluline panustada otsustavalt kasvuhoonegaaside tekke ennetamisesse ja vähendamisesse. Et kliinikumil on liidriroll ravitöös, siis otsustasime panustada ka keskkonnategevusse, sest puhtam keskkond võrdub tervemate inimestega,“ sõnas keskkonnaosakonna juhataja Triin Arujõe.

Praeguseks on astutud mitmeid olulisi samme, et kliinikumi keskkonnamõju vähendada. Loodud on keskkonnajuhtimissüsteemi töögrupp, mis on kaardistanud kliinikumi keskkonna aspektid, neid hinnanud ning seadnud edasised eesmärgid keskkonnamõjude vähendamiseks. Lisaks keskkonnapoliitikale on koostatud ka kliinikumi keskkonnaülevaatus. Tulemas on täiendavad analüüsid nii jäätmete sorteerimise tulemuslikkuse, puhastusseadmete kui ka meditsiinitarvikute korduvkasutuse võimaluste kohta.

„EMAS projekt hõlmab kogu kliinikumi, kõiki osakondi ja tegevusvaldkondi – nii ravitööd, selle toetavaid tegevusi, haldust, kommunikatsiooni, taristut. Seetõttu on kaasatud ka eksperdid erinevatest valdkondadest,“ selgitas Arujõe.

Juba käivitunud algatuseks on kliinikumi avalikult kasutatavates ruumides jäätmete sorteerimise võimaluste loomine ning teavitavate kleebiste ja juhendite paigaldamine.

„Oluline samm keskkonnasõbralikuma kliinikumi suunas on ühekordsete vahtplastist nõude kasutamise lõpetamine. Kliinikum on soetanud suurema koguse kliinikumi logoga korduvkasutatavaid nõusid, mida on võimalik soodsa hinnaga osta. Ühekordsed nõud on edaspidi biolagunevast materjalist ning selleks, et ühekordsete nõude kasutamist mitte propageerida, on need sümboolse tasu eest,“ tutvustas eesseisvaid muudatusi toitlustusteenistuse tootmisjuht Piret Tammvere.

Korduvkasutatavaid nõusid saab edaspidi osta peagi avatavast kohvikust kohapeal. Alates septembrikuust on võimalus huvilistel tutvuda sisevõrgus „Rohelisem Kliinikum“ bänneri all korduvkasutuses olevate toidunõude valikuga ning neid ka soovi korral osta. Huvilistel tuleb kirjutada e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Et teadvustada energiatarbimist ning suunata töötajaid võimalusel energiat erineval moel säästma, on peatselt kavas välja jagada energiainfokleebised. „Energiatarbimine ongi haigla suurim keskkonnamõju. Iga töötaja saab anda oma panuse, kasutades energiat otstarbekalt, printides ainult vajadusel, jälgides võimalusi vee tarbimise vähendamiseks, sorteerides prügi. Nii patsiendid kui töötajad on tulnud kliinikumi roheliste püüdlustega kaasa, oleme saanud ettepanekuid keskkonnasõbralikkuse edendamiseks töötajatelt, aga ka kliinikumi patsientide nõukojalt,“ lausus keskkonnaosakonna peaspetsialist Tiina Teder.

Rohelisema Kliinikumi algatusega ning eesseisvate üritustega saab tutvuda sisevõrgu vastaval bänneril vajutades. Kõiki töötajaid oodatakse arvamust avaldama ja kaasa rääkima e-postil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

Liina Raju

[i] Uuring: https://noharm-uscanada.org/ClimateFootprintReport)

Kliinikumi keskkonnamõju arvudes:

• Aastane jäätmekogus 1 350 tonni ehk 307 kg töötaja kohta aastas.
• Koopiapaberit tarbib iga töötaja keskmiselt 850 lehte aastas.
• Vahtplastnõusid kohvikus tarbitakse kliinikumi kohvikus tohutus koguses, kui need torni laduda, siis teeks see 12 K-korpuse kõrgust torni ühes kuus.
• Aastane elektrienergia tarve 20 000 MWh
• Aastane soojusenergia tarve 22 000 MWh
• Aastane vee tarve 100 000 m3
• Aastane autokütuse kulu: diislit 50 000 liitrit, bensiini 11 000 liitrit

Lisatud: 26 August 2020

Majandusteenistuse puhastusteenuste osakond hoolitseb kliinikumi töötajate ja patsientide turvalisuse, heaolu ja mugavuse eest suure ning hästi toimiva meeskonnaga. Osakonna ülesanneteks on siseruumide koristus, väliterritooriumi hooldus, pesupesemisteenuse korraldus ning meditsiinitöötajate tööriiete hankimine. Puhastusteenuste osakonna juhataja Ants Karm selgitas Kliinikumi Lehele töö tagamaid.

Milline on kliinikumi siseruumide igapäevane koristus?

Siseruumide koristusega tegeleb igapäevaselt umbes 98 puhastajat, seaöhulgas L. Puusepa 8 majas ligi 60 puhastajat, nädalavahetusel on puhastajaid tööl veidi vähem. Puhastatavat pinda on kliinikumi hoonetes kokku 95 000 m², suurim neist L. Puusepa 8 hoone 58 000 m² puhastatava pinnaga.

Kvaliteetsete puhastustööde eelduseks on väljaõpe, kokkulepped ja juhendid, puhtad töövahendid ning järelvalve tööde kvaliteedi üle. Väljaõppe tõhustamiseks teeb puhastusteenuste osakond koostööd Järvamaa Kutsehariduskeskusega, kus on puhastusteenindaja 3. taseme aastase koolituse läbinud juba kolm 12-liikmelist gruppi. Neljas grupp, kelle õppetöö COVID-19 kevadel katkestas, taasalustab sel sügisel. Osakonnasiseselt toimub pidev väljaõpe ning regulaarsed õppepäevad, kus tihti ka infektsioonikontrolli õed koolitajatena osalevad.

Erinevate ruumide puhastamiseks on puhastusjuhendid, mis on kooskõlastatud osakondade vanemõdedega. Parima tulemuse saavutame koostöös osakondadega ning seetõttu on oluline reaalajas tagasiside.

Puhaste töövahendite rolli ei saa alahinnata, nendeta ei ole võimalik head tulemust saavutada. Kliinikumis on mopipesu üksus, kus mikrokiudmopid pestakse pesuvahendi, pesutõhusti ning desinfektandiga ning pakendatakse niisketena kilepakenditesse, kus 48 tunni jooksul ei teki bakterikasvu ning nad on kasutusvalmis.

Puhastajate tööd korraldavad ja juhendavad neli üldperenaist, kes annavad puhastajatele töö kvaliteedi kohta tagasisidet ning vastavad küsimustele.

Kuidas toimub väliterritooriumi hooldus?

Väliterritooriumi hooldust mõjutab oluliselt aastaaeg. Hooldatav ala on suur – 7 hektarit tänavaid, parklaid ja kõnniteid ning 13 hektarit rohelist ala. Istutusalade ja lilleklumpide kujundamise ja hooldamisega tegeleb aednik. Territooriumi igapäevase hooldusega tegelevad majahoidjad, kelle ülesanne on rohealade niitmine ja korrastamine, kõnniteede korrahoid, talvel libeduse tõrje. Talvine lumelükkamine ning vajadusel puude langetamine on partneritelt tellitavad teenused.

Millised on puhastusteenuste osakonna ülesanded veel?

Puhastusteenuste osakonna ülesandeks on ka pesupesemisteenuse vahendamine. Edastame pesumajja keskmiselt 52 tonni pesu kuus. Pesuladu kontrollib puhta pesu kogused ning jaotab pesu osakondade vahel. Kaks meie perenaist ja abitööline töötavad täiskohaga pesulaos, hommikuti on neil abiks veel kaks perenaist.

Samuti on puhastusteenuste osakonna ülesandeks tööriiete ostmine. Hankida tuleb nii kitlid, töökostüümid, operatsiooniriided töötajatele, patsiendipesu, pidžaamad, öösärgid, operatsioonilinad ja -rätikud. Hetkel on käimas uus tööriiete ostmise hange. Plaanis on osta kiipidega varustatud pesu, et vähendada laovaru ja käitlemiskulusid – nii on kogu aeg selge ülevaade sellest, millistes suurustes puhtad tööriided on olemas. Uue jaotussüsteemi abil saavad osakonnad hoida väiksemaid varusid ning peamine laovaru on majandusteenistuses.

Millised muudatused tõi puhastusteenuste osakonna töösse COVID-19 puhang?

Meil on lisaks tavapindadele kõrgendatud nõuetega puhastatavad pinnad – isolatsioonipalatid, kus on kasutusel ühekordsed koristuslinad ja eraldi tööriistad.

COVID-19 puhangu ajal puhastati kontaktpindu mitmeid kordi päevas. Värbasime vabatahtlikke EMO ja nakkushaiguste osakondade puhastamiseks. Kokku tuli meile appi 21 arsti- ja õendustudengit, kelle väljaõppes osalesid nii infektsioonikontrolli teenistus kui puhastusteenuste osakond.

Ambulatoorsete vastuvõttude ruumides viime nüüd eriolukorra järgselt läbi kaheetapilist puhastust kõikidele kontaktpindadele – esmalt puhastusainega ning seejärel baktitsiidi lapiga. Enne uue patsiendi vastuvõtmist teeb vahedesinfitseerimise vastuvõtu meditsiinipersonal.

Millised on plaanid edaspidiseks?

Tegeleme jätkuvalt järelevalve tõhustamisega, samuti soovime tihendada suhtlust osakondadega. Uute kiipidega tööriiete lisandumine toob samuti uuendusi meie töösse.

Puhastusteenused on meeskonnatöö ning ilma suurepäraste kolleegideta ei oleks see võimalik. Olen väga tänulik, et mul sellised kolleegid on.

Ants Karm´iga vestles Liina Raju

Puhastusteenuste osakond

186 töötajat, nendest:
154 puhastajat;
6 perenaist;
4 üldperenaist;
8 abitöölist;
9 majahoidjat;
2 hooldusmasina juhti;
1 aednik;
1 õmbleja;
1 osakonna juhataja.