Dr Juri Karjagin on juhtinud anestesioloogia ja intensiivravi kliinikut alates 2021. aasta märtsist. Kliinikumi Leht vaatas koos temaga tagasi möödunud aastale ning samuti uude aastasse.
Milline oli teie jaoks esimene aasta kliiniku juhina?
Aasta on möödunud COVID-19 tähe all, suurimad väljakutsed on olnud seotud intensiivravi tagamisega nii COVID-19 patsientidele kui ka kõigile teistele intensiivravi patsientidele. Oleme toime tulnud personali suure vastutulelikkuse arvelt, suur tänu siinkohal kõigile! Suutsime tagada abi kõikidele patsientidele, kes seda vajasid ning ei pidanud väga ranget triaaži rakendama, intensiivravile pääseti tavapäraste kriteeriumitega.
Millised on kõige olulisemad plaanid 2022. aastaks?
2022. aasta on ettevalmistav aasta suuremateks ümberkorraldusteks seoses uute ravikorpuste valmimisega. L. Puusepa 8 hoonesse lisanduvad lastekliinik, kõrvakliinik, suureneb operatsiooniploki tubade arv. Lastekliiniku kolimine toob muudatusi lasteintensiivravi osakonna töösse ning samuti erakorralise meditsiini osakonna (EMO) töösse. EMOsse lisanduvad laste mittekirurgilised erialad. Plaanis on ka EMOsse sissepääsu süsteemi muutus – patsiendid saabuvad ootealale, läbivad seejärel triaažikabineti ning suunatakse seejärel erakorralise meditsiini osakonna vastavasse osasse. Kiirabiga saabuvate patsientide puhul jääb skeem samasuguseks nagu praegu on. Lasteintensiivravi osakonna kolimine parandab patsientide liikumist ja logistikat. Hetkel tuuakse lapsi kiirabiga kõrvalmajast uuringutele, kolimise järgselt peaks päevas tehtavate uuringute arv kasvama. Lasteintensiivravi osakonna personali saab edaspidi kaasata laste anesteesiate läbiviimisel.
M-korpuse lisandumine tähendab võimalust parandada erakorralise kirurgilise töö võimekust. Operatsioonitubade arvu suurenemine tähendab samas, et vajame rohkem personali – arste, õdesid, hooldajaid. Tahaks uskuda, et pakutava teenuse kvaliteet ja patsientide rahulolu tõuseb. Kõrva-nina-kurgu operatsioonitoad saavad olema nende kliiniku pinnal, C-korpuse kolmes operatsioonitoas. Suureneb ärkamisruumi voodite arv, tekib ka suurem ettevalmistusruum. Paranevad jälgimisvõimalused nii anesteesias toimunud kui lokaalse tuimestusega läbi viidud operatsioonidele.
Rääkides uutest ravivõimalustest, teeb head tööd kliinilise toitmisravi meeskond, luues programmi, mille alusel kõik, kes vajavad kliinilise toitmisspetsialisti nõu, saavad seda. Eesmärk on parandada patsientide ravitulemust. Plaanis on soetada kaudne kalorimeeter, mis mõõdab patsientide kalorite vajadust ning võimaldab sättida toitmisvajadust.
Üheks eesseisvaks arenduseks on e-intensiivravi kasutusele võtmine, alustame sellega I või II kvartalis kõigepealt 2. intensiivravi osakonnas, seal on selleks valmisolek juba loodud. E-intensiivraviga on löökrühm juba rohkem kui aasta tööd teinud, ühtlasi tegime koostööd ka Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga. Projekt osutus keerulisemaks, kui me alguses arvasime, nii meile kui IT-partneritele. Loodame E-intensiivravi kasutusele võtmisest suurt edasiminekut andmete kvaliteedi osas ja andmete töötlusel.
Samuti on meil plaanis antibiootikumide individuaalse doseerimise projekt, mis sai arendusfondist toetust. Samas tuleb möönda, et see, kui palju saame edasistele arendustele keskenduda, sõltub COVID-19st. Kui saame natuke tavapärasemasse rutiini langeda, siis on plaanis ka arendusprojekt, mis on seotud madalama astme intensiivravi patsientide konsulteerimisega (medical emergency teams). Meeskonnad, kuhu kuluvad intensiivraviõed ja residendid, teevad visiite haigla intensiivravi palatitesse, et pakkuda kriitilises seisundis patsientidele konsultatsiooni vajadusel varem või ka suunamist 3. astme intensiivravile. Selle projekti elluviimine sõltub sellest, kas suudame oma õendusressursse rakendada.
Anestesioloogia ja intensiivravi osakonnajuhatajate hulgas toimusid mitmed muudatused.
Tõesti, mitmetel meie osakonnajuhatajatel lõppesid tähtajalised lepingud ning pikaajaliselt 1. intensiivravi osakonda juhtunud dr Silver Sarapuu ning lasteintensiivravi osakonda juhtinud prof Tuuli Metsvaht otsustasid ameti kolleegidele üle anda. Samuti otsustas viimase aasta osakonnajuhataja kohusetäitja olnud dr Anneli Ellervee, et eelistab jätkata arst-õppejõuna.
Minu sügav tänu ja lugupidamine dr Sarapuule ja prof Metsvahile nende pikaajalise panuse eest osakonna üles ehitamisel ja juhtimisel. Meil on nende mõlemaga olnud konstruktiivne koostöö. Lasteintensiivravi osakonna arendamisel on oluline osa Eesti perinataalsuremuse vähendamisel. 2018. aastal oli Eesti perinataalsuremus madalaim kogu Euroopas. Prof Metsvahil on selle valdkonna eestvedajana siin oluline roll.
Dr Silver Sarapuu juhtimisel on 1. intensiivravi osakond läbi aastate olnud teerajajaks intensiivravi maastikul, olles esimene paljudes valdkondades, nagu neeruasendusravi intensiivravi haigetele, maksasiirdamise programm, mürgistuste intensiivravi ja paljud teised valdkonnad.
Mul on hea meel, et senised juhid jätkavad meie osakondades ja on valmis olema uutele juhtidele üleminekuperioodil toeks.
Kuidas iseloomustaksite uusi osakonnajuhatajaid?
Lasteintensiivravi osakonnas olid kolm väga head ja tublit kandidaati, kelle hulgast dr Imbi Eelmäe eristus veidi selgema tulevikupildiga. Tal on suured kliinilised kogemused, juhtimiskogemus on tal erialaseltsist.
2. intensiivravi osakonna juhtimise võtab üle dr Martin Padar, kes on kliinikumis arst-õppejõuna töötanud kolm aastat, värskelt kaitsnud ka doktorikraadi. Dr Padar on väga aktiivne ning tema lähenemisviis osakonna juhtimisele paistis silma struktureerituse ja süstematiseerituse poolest.
Dr Kadri Tamme, kes asus juhtima 1. intensiivravi osakonda, on pikaajalise kogemusega intensiivravi osakonnas, kes on kaitsnud ka doktoriväitekirja ning on tunnustatud spetsialist ja hinnatud õppejõud.
Soovin nii uutele kui jätkavatele juhtidele jõudu nende töös ning tänan kõiki, kes kandideerisid.
Dr Juri Karjaginiga vestles Liina Raju