Esmalt haiglapõhise südameinfarkti andmekoguna alustanud ja nüüd juba kümme aastat riiklik müokardiinfarktiregister (MIR) on esimene ametlik üleriigiline kardioloogiliste andmete infopank ja ka toimiv informatsiooni kogumise võrgustik. MIR-is sisalduva andmestiku moodustavad kõikide südameinfarkti diagnostika ja raviga tegelevate haiglate sisestatud töötulemused.

Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeerium ja volitatud töötleja Tartu Ülikooli Kliinikum. Alates 1. veebruarist 2012 on Tartu Ülikooli Kliinikumil teenistus, müokardiinfarktiregister, kes tegeleb riikliku müokardiinfarktiregistri pidamisega.

2012. aastast on 20 haiglat sisestanud müokardiinfarktiregistrisse statsionaarsel ravil olevate ägeda müokardiinfarktiga (ÄMI) patsientide teatisi. MIR-i teatise andmekoosseis on kooskõlas CARDS-i (Cardiology Audit and Registration Data Standards) projekti dokumendiga, mis võeti Euroopa Liidus vastu 2004. aastal. MIR-i andmed on rahvusvaheliselt aktsepteeritavad ja võrreldavad ning on loonud sillad mitmetele koostööprojektidele ja võrdlevate ühispublikatsioonide avaldamisele. TAI kaudu lähevad MIR-i andmed ülemaailmseks kasutamiseks ka Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioonile (OECD).

Registri standarditud andmekogu on Eesti kardioloogia ja tervishoiukorralduse seisukohalt teeninud vähemalt viit eesmärki: 1) müokardiinfarkti haigestumuse ja müokardiinfarktihaigete elulemuse analüüsimine; 2) tervishoiuteenuse korraldamise abistamine; 3) tervisepoliitika väljatöötamise toetamine; 4) kvaliteedikontrolli tööriistana müo­kardiinfarkti diagnostika ja ravikäsitluse hindamine; 5) statistika ja teadusliku uurimistöö, sealhulgas epidemioloogiliste uuringute tegemine.

Üle 95% kõigist hospitaliseerimist vajanud infarktijuhtudest kajastub oma andmetega registris – seega on tegemist väga representatiivse infoga kokkuvõtete ja otsuste tegemiseks. Kogutavate andmete hulk ja spetsiifika võimaldavad hinnata osaliselt infarktihaigete haiglaeelset, täielikult haiglaperioodi ning osaliselt ka haiglajärgse perioodi käsitlust. Saame teada, et meil on ST-segmendi elevatsioonita müokardiinfarktide (NSTEMI) osakaal suurem ja ST-segmendi elevatsiooniga müokardiinfarktide (STEMI) arv väiksem. Infarktihaigete keskmine vanus ei ole analüüsitava perioodi vältel oluliselt suurenenud, naised on läbivalt infarkti tekkides kümme aastat vanemad kui mehed (77,5 vs. 67,5 aastat).

Tõenduspõhiste ravimite kasutamise sagedus alates ÄMI tekkimisest ja infarktijärgses perioodis on aja jooksul suurenenud. Samas ei ole infarktijärgne suremus kahjuks vähenenud ja on jätkuvalt suur. Oluliselt ei ole suudetud lühendada patsientide reperfusioonravile jõudmise aega ning selle ravi kasutamise sagedust, selle valdav põhjus on patsiendipoolne viivitus arstiabi kutsumisel. See näitab, et elanikkonda tuleb müokardiinfarkti tunnustest teavitada senisest tõhusamalt.

Võrreldes teiste partnerregistritega kajastab MIR kõiki Eestis ÄMI diagnoosi saanud inimesi ning nende andmeid. Kuna me ei rakenda patsientide registrisse sisestamisel eelselektsiooni, siis kajastavad MIR-i kogutud andmed tegelikku populatsioonipõhist abiosutamist infarktihaigetele. Selliseid üleriigilisi andmeid ei ole paljudes riikides praegu veel olemas. Registriandmeid kasutatakse haigekassa infarktiravi auditites, kus hinnatakse ja võrreldakse eri meetoditel kogutud fakte patsientide käsitluse kvaliteedi ning ravitulemuste kohta.

Süstemaatilise ja pikas perspektiivis jätkuva teadustöö toetamine on olnud üks olulisi registri funktsioone. Selle töö käigus valmistame ette spetsialiste, teadlasi ning tulevasi kardioloogia eriala õppejõude, kes on võimelised oma valdkonda tipptasemel edasi arendama.

MIR ei ole praegu veel ideaalne – on puudusi, mida andmete analüüsimisel ja võrdlemisel tuleb arvestada. Tingituna Eesti raviasutustes kasutatavatest erinevatest infosüsteemidest ei ole siiani olnud võimalik elektroonsete haiguslugude andmeid otse registrisse üle kanda. Puudub vajalik struktureeritud digitaalne ja võrguinfo ÄMI-haigete haiglaeelse ja haiglajärgse perioodi kohta. Ei ole veebipõhist andmebaasi, vaid kogutud andmeid saab usaldusväärsetena kasutada ajalise viivitusega pärast nende kogumist ja valideerimist.

MIR-i suur pluss on see, et iga aastaga kasvab süstemaatiliselt kogutud ja standarditud materjali hulk ning seega suureneb ka registri väärtus kasutajate jaoks. Sellepärast on registri töö jätkamine tõenduspõhiste andmete saamiseks ja nende kasutamiseks meie patsientide hüvanguks hädavajalik.

Allikas: Eesti Arst 2022;101(Lisa 1):1–52, Müokardiinfarktiregistri panus Eesti kardioloogia arengusse, Jaan Eha

Allikas: Eesti Arst 2022;101(Lisa 1):1–52, Ülevaade müokardiinfarktiregistri 2012.–2020. aasta andmetest registri 10. sünnipäeval, Gudrun Veldre, Tanel Kaart

Pikemalt Müokardiinfarktiregistri tegevusest Eesti Arsti erinumbris „10 aastat Eesti müokardiinfarkti­ registrit“.