Lisatud: 16 Veebruar 2010

Kaitsesid doktoritööd:

- Kaire Heilman teemal „Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“, juhendajad prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut)

- Kristi Rüütel teemal „HIVepideemia Eestis: süstiv narkomaania ja HIVga elavate inimeste elukvaliteet“, juhendajad professor Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut), Maarike Harro (22.12.1960 - 16.04.2006).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 15. jaanuaril kell 12.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Biomeedikum, Ravila 19-1038) Triin Elleri meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Immuunmarkerid depressiooni ja antidepressantravi korral“ kaitsmine. Juhendajad: prof Veiko Vasar, vanemteadur Eduard Maron(TÜ psühhiaatriakliinik) ja dr med Jakov Šlik (Ottawa Ülikool, Kanada). Oponent: professor Raimo K. R. Salokangas (Turu Ülikool, Soome).

Arstiteaduskonna detsembrikuu nõukogus:

- valiti meditsiinilise mikrobioloogia vanemteaduriks Paul Naaber.

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 09 Veebruar 2010

17. detsembril kaitses dr Kaire Heilman meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk markers for cardiovascular diseases and low bone mineral density in children with type 1 diabetes“ („Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“). Tööd juhendasid prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut).

1. tüüpi suhkurtõbi (DM1) on autoimmuunhaigus, mis läbi kõhunäärme β-rakkude hävingu viib insuliini tootmise lakkamisele ja hüperglükeemiale. Suhkruhaiguse esinemissagedus suureneb üle maailma ning haigestuvad üha nooremad lapsed. Kuigi on tõestatud, et hea glükeemiline kontroll aitab ennetada hilistüsistusi, ei ole seda alati kerge saavutada. Tänapäevaste ravimeetoditega on õnnestunud vähendada küll mikroangiopaatiate esinemist, kuid mitte oluliselt suurte veresoonte aterosklerootiliste kahjustuste teket DM1 patsientidel. Südame-veresoonkonna haigused on DM1 patsientide peamine surma põhjus täiskasvanueas.

Loe edasi...

Lisatud: 03 Detsember 2009

17. detsembril kell 15.00 kaitseb lastekliiniku üldpediaatria osakonna arst-õppejõud Kaire Heilman Linkbergi-nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk markers for cardiovascular diseases and low bone mineral density in children with type 1 diabetes“ („Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“).

Doktoritööd juhendasid prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut). Oponeerib prof Tadej Battelino (Ljubljana Ülikool, Sloveenia).

Kliinikumi Leht

Lisatud: 02 Detsember 2009

1994. aasta jaanuaris loodud kliinikumi meditsiiniinfo keskus on olnud Eesti arstidele ja õdedele partneriks meditsiiniinformatsiooni valdkonnas juba 15 aastat.

Meditsiinis, kus muutused toimuvad tänapäeval väga kiiresti, on 15 aastat pikk aeg. Selle aja jooksul on infokeskus nii mõndagi oma tegevuses ümber vaadanud. Tänasel päeval tuleb tegelda eelkõige sellega, kuidas info kõige uuematest saavutustest meditsiinis ja tervishoius viia kiiresti otse arsti töölauale. Oluline ülesanne medinfo keskuse tegevuses on ka andmebaaside kasutamise õpetamine. Paberkandjatel käsiraamatud aeguvad juba enne, kui nad jõuavad ilmuda, ning seetõttu on arstide eelistus uus informatsioon elektroonilisel kujul kätte saada igati arusaadav.

Medinfo keskus loodi 1994. aastal eesmärgiga välja arendada ülevabariigiline võrgustik meditsiinipersonali varustamiseks erialateabega. Alustasime endise Maarjamõisa Haigla raamatukogu ruumis ühe arvuti, EBSCO Medline`i, hulga venekeelsete käsiraamatute ja kolme raamatukoguhoidjaga, kes seni olid tegelenud klassikalise raamatukogundusega – laenutanud raamatuid ja muretsenud vajadusel uusi. Kõik vajas ümberkorraldamist: ruumid, tehnoloogiline pool ja ka personali koolitus.

Loe edasi...

Lisatud: 02 Detsember 2009

Kaitsesid doktoritööd:

- Kaido Kurrikoff teemal „Koletsüstokiniini seotus kroonilise valu mehhanismidega ja endogeense valuvastase süsteemiga", juhendajad prof Eero Vasar ja prof Sulev Kõks, (TÜ füsioloogia instituut).

- Silver Türk teemal „Kroonilise prostatiidi etiopatogeneetilisi aspekte: mükoplasmad, korüneformsed bakterid ja oksüdatiivne stress”, juhendajad dotsent Reet Mändar (TÜ mikrobiologia instituut) ja vanemteadur Tiiu Kullisaar (TÜ biokeemia instituut).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 17. detsembril 2009. a kell 15.00 kaitseb Linkbergi-nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) Kaire Heilman doktoritööd „Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“, juhendajad prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut)

- 18. detsembril 2009. a kell 14.00 Biomeedikumi auditooriumis 1006 kaitseb Kristi Rüütel doktoritööd „HIV-epideemia Eestis: süstiv narkomaania ja HIVga elavate inimeste elukvaliteet“, juhendajad prof Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut), Maarike Harro (22.12.1960 - 16.04.2006).

Valiti professorid, juhtivteadur ja dotsendid:

- Tartu Ülikooli nõukogu valis sisehaiguste propedeutika korraliseks professoriks Margus Lemberi (kordusvalimine).

- Tartu Ülikooli nõukogu valis meditsiinilise metaboloomika korraliseks professoriks Ursel Soometsa (esmavalimine).

- Tartu Ülikooli nõukogu valis peremeditsiini juhtivteaduriks Heidi-Ingrid Maaroosi.

- Arstiteaduskonna nõukogus valiti farmakoloogia dotsendiks Paavo Pokk, kliinilise farmakoloogia dotsendiks Anti Kalda ja torakaalkirurgia dotsendiks Tanel Laisaar.

- Tartu Ülikooli nõukogu nimetas emeriitdotsendiks Anatoli Landõri.

Ülevaate koostas Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Lisatud: 03 Juuli 2009

25. märtsil kaitses naistekliiniku arst-õppejõud dr Kristiina Rull doktoritöö “Inimese kooriongonadotropiini beeta alaühiku geenide ekspressioon ja varieeruvus ning korduv raseduse iseeneslik katkemine“.

Korduva raseduse katkemise põhjuseid uurivas töös olid põhitähelepanu all geenid, mis määravad inimese kooriongonadotropiini (HCG) beta alaühiku tootmise.

HCG on üks esimesi hormoone, mida loode toodab raseduse ajal ning selle piisav hulk on vajalik raseduse normaalseks kuluks. Raseduse katkemise korral on HCG tase tavapärasest madalam.

Töö tulemusena selgus, et korduva raseduse katkemise korral on madal hormooni tase ema seerumis tingitud hormooni tootvate geenide madalast avaldumise tasemest platsenta koes. Kahes kõige enam HCG beeta alaühikut tootvas geenis, CGB8 ja CGB5, leiti 379 uuritud indiviidi hulgas kokku 71 polümorfismi. Neist kuue geeni harvem esinevaid variante esines oluliselt sagedamini viljakate naiste (n=195) kui korduva raseduse katkemisega patsientide (n=184) hulgas. Harvem esinevate variantide kandjatel oli raseduse korduva katkemise risk kuni 1,8 korda väiksem.

Loe edasi...