2009. aasta septembris ilmus väljaandes Acta Dermato-Venereologica K. Abrami, H. Silma, H.I. Maaroosi ja M. Oona teadusartikkel „Subjective disease perception and symptoms of depression in relationm to healthcare-seeking behaviour in patients with rosacea“.
Rosaatsea on sage krooniline näonaha haigus, mida iseloomustab hootine või püsiv punetus, laienenud veresooned ja (mäda)vistrikud. Võib esineda ka nina suurenemist. Kuigi tegemist ei ole eluohtliku haigusega, arvatakse et rosaatsea halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti ning võib põhjustada depressiooni. Siiski ei pöördu mitte kõik rosaatseahaiged arsti poole ning 1/3 neist isegi ei märka oma haigust.
Artiklis kirjeldatud uuringu eesmärgiks oli hinnata meditsiinilist abi otsinud ning abi mitteotsinud rosaatseahaigete subjektiivset haigustunnetust ja võrrelda depressiivsete sümptoomide esinemist kahe grupi vahel, samuti leida tegureid, mis tingivad arsti juurde pöördumise.
70 dermatoloogi juurde pöördunud rosaatseapatsienti (pöördujad) ja 56 epidemioloogilise uuringu käigus juhuslikult leitud rosaatsea sümptomitega isikut (mittepöördujad) täitsid küsimustiku üldandmetega (vanus, sugu, haridustase jne) ja enesehinnangulise meeleolu skaala (EMS). EMS on Eestis välja töötatud instrument depressiivsete sümptoomide skriininguks esmatasandi arstiabis. Uuritavad hindasid ka oma subjektiivset haigustunnetust visuaal-analoogskaalal (VAS) skooriga 0-st 10-ni. Rosaatsea alatüüpi ja raskusastet hinnati kõigil uuritavatel sama dermatoloogi poolt.
Kahe uuritavate grupi vahel ei esinenud erinevusi soo, vanuse, haridustaseme ega EMS-skooride osas; pöördujate hulgas esines märkimisväärselt sagedamini raskeid kaugelearenenud haigusvorme võrreldes mittepöördujatega. Pöördujate subjektiivne haigustunnetus osutus oluliselt kõrgemaks võrreldes mittepöördujatega, kuid huvitaval kombel ei olnud need väärtused seotud objektiivselt haiguse raskusega; keskmised VAS-skoorid nii kergete, mõõdukate, kui raskete haigusvormide korral olid pöördujatel >6, jäädes mittepöördujatel 3 lähedale isegi raskete haigusvormide korral. Pöördujate hulgas ei esinenud statistiliselt sagedamini depressiivsete sümptoomidega patsiente võrreldes mittepöördujatega. Samas, depressiivsete sümptoomidega pöördujate keskmised VAS-skoorid olid tunduvalt kõrgemad võrreldes mittedepressiivsete pöördujatega; mittepöördujate hulgas selline erinevus puudus. Naiste keskmine subjektiivne haigustunnetus oli nii pöördujate kui mittepöördujate seas kõrgem kui vastava grupi meestel.
Mitme muutujaga statistiline analüüs näitas, et sõltumatuteks arsti juurde pöördumist määravateks teguriteks oli raskemate haigusvormide olemasolu ja keskmisest kõrgem subjektiivne haigustunnetus (VASskoorid >5).
Kokkuvõtteks, raskemad haigusvormid on rosaatseahaigete hulgas väga oluliseks, kuid mitte ainsaks arsti juurde pöördumise põhjuseks. Kuigi mittepöördujate hulgas domineerisid kerged haigusvormid, esines ka nende hulgas nii mõõduka kui raske rosaatseaga isikuid, kes ei pidanud vajalikuks meditsiinilist abi otsida. Samas oli pöördujate hulgas minimaalsete nahamuutustega isikuid, kel esines väga kõrge subjektiivne haigustunnetus. Seega teiseks oluliseks arstile pöördumise põhjuseks, lisaks objektiivselt raskemale haigusele, on patsiendi enda subjektiivne hinnang haigusele. Patsiendi liiga kõrge subjektiivne haigustunnetus võib olla depressiooni tunnuseks, eriti kui see ei korreleeru haiguse objektiivse raskusastmega.
Refereeritud:
Abram K, Silm H, Maaroos HI, Oona M. "Subjective Disease Perception and Symptoms of Depression in Relation to Healthcareseeking Behaviour in Patients with Rosacea". Acta Derm Venereol 2009; 89: 488–491
Dr Kristi Abram
nahahaiguste kliiniku arst-õppejõud dermatoveneroloogia erialal