• 1. detsembril Tartu Ülikooli aulas toimunud rahvusülikooli 91. aastapäeva aktusel promoveeriti TÜ audoktoriks Helsingi Ülikooli farmakoloogia ja toksikoloogia professor Pekka Topias Männistö.
• 8. detsembril nimetas Eesti Teaduste Akadeemia uued akadeemikud. 30 esitatud kandidaadi seast valis akadeemia juhatus välja 10, kellest seitse on Tartu Ülikooli teadlased. Akadeemikuks arstiteaduse alal sai TÜ inimese füsioloogia professor Eero Vasar.

Kaitsti doktoritööd:
Malle Kuum teemal „Katioonide voolud mitokondrites ja endoplasmaatilises retiikulumis: uued rollid raku füsioloogias". Juhendajad prof Allen Kaasik (TÜ farmakoloogia inst) ja prof Vladimir Veksler (Lõuna-Pariisi Ülikool). Oponent György Szabadkai, M.D, Ph.D (Londoni Ülikooli Kolledži füsioloogia inst).
Rita Teek teemal „Varajase algusega kuulmislanguse geneetilised põhjused Eesti lastel". Juhendajad prof Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja prof Mart Kull (TÜ kõrvakliinik). Oponent prof Lisbeth Tranebjærg (Panumi Instituut, Kopenhaageni Ülikool).
Daisy Volmer teemal „Jaemüügiapteekide areng Eestis – avalik ja erialane arvamus". Juhendajad: prof Peep Veski (TÜ farmaatsia inst) ja PhD J. Simon Bell (Ida-Soome Ülikool). Oponent prof Anna Birna Almarsdóttir Ph.D., M.S.Pharm. (Islandi Ülikool).
Ranno Rätsep teemal "Psoriaasi ja vitiliigo geneetika IL10 perekonna tsütokiinide aspektist". Juhendajad prof Sulev Kõks (TÜ füsioloogia inst), prof.emer. Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik), prof Eero Vasar (TÜ füsioloogia inst), dots Külli Kingo (TÜ nahahaiguste kliinik). Oponent dots Päivi Saavalainen, PhD (Helsingi Ülikool).

Kokku kaitsti 2010. aastal arstiteaduskonnas 22 doktoritööd, mis on ülikooli lõikes teaduskondadest teine tulemus. Ülikooli aktusel promoveeriti kokku 103 uut doktorit.

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Dr Jaanus Kahu annab ülevaate enda käesoleva aasta 10. juunil kaitstud väitekirjast pealkirjaga „Kidney transplantation: studies on donor risk factors and mycophenolate mofetil".

Neerusiirdamine on kaasajal parimaks terminaalse neerupuudulikkusega haigete ravimeetodiks, mis parandab nende elukvaliteeti, pikendab elulemust ning on samas ka odavam kui dialüüsravi.

Siirdamisjärgselt kasutatakse immuunsuppressiooniks kombineeritud ravi, mis tavaliselt sisaldab kaltsineuriini inhibiitorit, antiproliferatiivset preparaati ja glükokortikoidi. Kuigi paljudes keskustes on azatiopriin (AZA) asendatud mükofenolaat- mofetiiliga (MMF) selle tugevama immuunsuppressiivse toime tõttu, pole ometigi suudetud veenvalt tõestada MMFi mõju kaugtulemustele.

Seoses siirdamist ootavate inimeste arvu kasvamisega püütakse kõikjal maailmas potentsiaalsete doonorite ringi laiendada. Järjest enam aktsepteeritakse siirdamiseks ka mõnevõrra madalama kvaliteediga doonororganeid, mistõttu on vajalik täpselt defineerida olulisemad siiriku prognoosi mõjutavad tegurid ja minimaalsed kvaliteedinõuded. Lisaks kliinilistele andmetele kasutatakse organi sobivuse hindamiseks baasbiopsiat, kuid samas pole üheselt määratletud selle morfoloogilisi kvaliteedikriteeriume.

Antud uuring valmis Tartu ja Helsingi ülikoolihaiglate koostööna. Kokku nelja alauuringusse kaasati retrospektiivselt patsiendid, kellele siirdati neer ajavahemikus 1996-2005. Tartus läbi viidud uuringus võrreldi MMFi ja AZA ravi efektiivsust ning kaugtulemusi 137 patsiendil. Helsingis uuriti mükofenolaat-mofetiili kõrvaltoimeid ja nende prognostilist tähtsust; ajusurmas neerudoonorite kliinilisi ja histoloogilisi kvaliteedinäitajaid hõlmates kolmes erinevas uuringus vastavalt 407 retsipiendi, 1119 ja 481 doonori andmeid. Siirdamistulemusi jälgiti erinevatel patsientide gruppidel poolest kuni 6 aastani.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
22. nov kell 15.00 kaitseb Biomeedikumi auditooriumis 1038 Malle Kuum doktoritööd „Katioonide voolud mitokondrites ja endoplasmaatilises retiikulumis: uued rollid raku füsioloogias". Juhendajad prof Allen Kaasik (TÜ farmakoloogia inst) ja prof Vladimir Veksler (Lõuna-Pariisi Ülikool). Oponent György Szabadkai, M.D, Ph.D (Londoni Ülikooli Kolledž).
24. nov kell 12.00 kaitseb Linkbergi nim auditooriumis Rita Teek doktoritööd „Varajase algusega kuulmislanguse geneetilised põhjused Eesti lastel". Juhendajad prof Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja prof Mart Kull (TÜ kõrvakliinik). Oponent prof Lisbeth Tranebjærg (Panumi Instituut, Kopenhaageni Ülikool).
8. dets kell 15.00 kaitseb Nooruse 1-707 Daisy Volmer farmaatsia erialal doktoritööd „Jaemüügiapteekide areng Eestis - avalik ja erialane arvamus". Juhendajad: prof Peep Veski (TÜ farmaatsia inst) ja J. Simon Bell, PhD (Ida-Soome Ülikool). Oponent prof Anna Birna Almarsdóttir, Ph.D, M.S.Pharm (Islandi Ülikool).
17. dets kell 14.00 kaitseb Biomeedikumi auditooriumis 1006 Ranno Rätsep neuroteaduste erialal doktoritööd "Psoriaasi ja vitiliigo geneetika IL10 perekonna tsütokiinide aspektist". Juhendajad prof Sulev Kõks (TÜ füsioloogia inst), prof.emer. Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik), prof Eero Vasar (TÜ füsioloogia instituut), dots Külli Kingo (TÜ nahahaiguste kliinik). Oponent dots Päivi Saavalainen, PhD (Helsingi Ülikool). 

Münsteri Ülikooli professori loeng
Akadeemilise nädala raames pidas teaduskonnas loengu teemal „Gene regulation and molecular changes in heart failure and arrhythmias" Saksamaa Münsteri Ülikooli arstiteaduskonna dekaan prof Wilhelm Schmitz. Arutati ka teaduskondadevahelise koostöö võimalusi. Münsteri Ülikooli arstiteaduskond on üks suuremaid ja prestiižikamaid Saksamaal.

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Kaitses doktoritööd:
• Kristi Abram teemal „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus". Juhendajad prof. emer. Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik), dots Marje Oona (TÜ polikliinik). Oponent prof Skaidra Valiukeviciene (Kaunase Meditsiiniülikooli naha-ja suguhaiguste kliinik).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• 22. novembril kell 15.00 kaitseb Malle Kuum Biomeedikumi auditooriumis 1038 doktoritööd „Katioonide voolud mitokondrites ja endoplasmaatilises retiikulumis: uued rollid raku füsioloogias". Juhendajad prof Allen Kaasik (TÜ farmakoloogia inst.) ja prof Vladimir Veksler (Lõuna- Pariisi Ülikool). Oponent György Szabadkai (M.D, Ph.D) (Londoni Ülikooli Kolledži füsioloogia inst.).
• 24. novembril kell 12.00 kaitseb Rita Teek A. Linkbergi nim auditooriumis doktoritööd „Varajase algusega kuulmislanguse geneetilised põhjused Eesti lastel". Juhendajad prof Katrin Õunap (TÜ lastekliinik) ja prof Mart Kull (TÜ kõrvakliinik). Oponent prof Lisbeth Tranebjærg (Panumi Instituut, Kopenhaageni Ülikool).

Arstiteaduskonna aastapäeval pidas akadeemilise loengu akadeemik, Helsingi Ülikooli professor Mart Saarma teemal "Biotehnoloogilisi lähenemisi neurodegeneratiivsete haiguste raviks". Loeng on jälgitav TÜ veebiaadressilt http://biomedicum.ut.ee/?show=news&id=66

Arstiteaduskonna professori inauguratsiooniloeng
27. oktoobril kell 16.15 peab ülikooli ajaloo muuseumi valges saalis Tartu Ülikooli meditsiinilise metaboloomika professor Ursel Soomets inauguratsiooniloengu „Kuidas küttida metaboloomi?". Kõik huvilised on oodatud!

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Ajakirja Central European Journal of Medicine käesoleva aasta esinumbris ilmus meie uurimustöö, mis käsitles müeloperoksüdaasi (MPO) taset juveniilse idiopaatilise artriidi (JIA) haigete plasmas ja selle prognostilist tähendust varase subkliinilise aterososkleroosi seisukohast.

Juveniilne idiopaatiline artriit (JIA) on kõige sagedasem lapseea reumaatiline haigus, mis algab enne 16-aastaseks saamist ja mille tekkepõhjused on siiani teadmata. JIA-l on seitse alatüüpi, mis erinevad teineteisest kliinilise avaldumise, kulu ja prognoosi poolest.

Ensüüm MPO – uudne põletikumarker – vabaneb põletikukoldes polümorfonukleaarsetest neutrofiilidest ja monotsüütidest. MPO produtseerib reaktiivseid hapnikuosakesi – hüpokloorhapet ja lämmastikdioksiidi. Plasma MPO taset peetakse nii põletiku kui oksüdatiivse stressi (OxS) näitajaks; mõlemad protsessid mõjutavad omakorda veresoonte endoteeli funktsiooni. Oksüdatiivse stressi kohta JIA haigetel on avaldatud siiani üksikuid töid, näiteks on leitud, et JIA haigetel esineb kõrges kontsentratsioonis lipiidide peroksüdatsiooni produkte, muutusi antioksüdatiivsete ensüümide aktiivsuses, neil on alanenud antioksüdatiivse glutatiooni tase ja suurenenud nitrit/nitraadi produktsioon liigestes. Kuna JIA alatüüpide etiopatoloogia on erinev, võib erinev olla ka MPO osatähtsus erinevate alatüüpide puhul. MPO taset JIA erinevate alatüüpide korral ei ole varasemalt uuritud.

Oma töös uurisime MPO taset 38-l JIA haigel (25 tüdrukut, 13 poissi) vanuses 9,1-11,8 aastat. Neist 21 haigel oli oligoartriit, 17-l polüartriit. Kontrollgrupi moodustasid 23 tervet last (15 tüdrukut, 8 poissi). 75%-l haigetest koguti analüüs enne JIA ravi alustamist. Patsientidel määrati lisaks põletikunäitajad (C-reaktiivne valk, erütrotsüütide settekiirus), reumatoidfaktor tuumavastased antikehad (ANA) ja HLA B27 antigeen. MPO tase plasmas määrati ELISA meetodil.

Vastuvõtt I kursusele
Tänavuste sisseastujate tulemused ületasid jällegi varasemad rekordid läbiminevate pallide osas: arstiteaduse erialal oli selleks 86,6 riigieelarvelisel (RE) kohal ja 85,2 riigieelarvevälisel (REV) kohal, hambaarstiteaduses 85,5 RE ja 82,7 REV kohal ning proviisoriõppes 80,1 RE kohal. Ligi pool esmakursuslastest on lõpetanud gümnaasiumi kuld- või hõbemedaliga, 11 sissesaanut on pälvinud kõrge koha vabariiklikul olümpiaadil. Seega võib jätkuvalt tõdeda, et meditsiinilised erialad on noorte hulgas populaarsed ja kõrgelt hinnatud.

Residentuur
Kokku esitati 120-le eriarsti õppekohale 253 avaldust, kandideerijaid oli 169. 2010. a arstiteaduse lõpetanud 149-st tudengist kandideeris residentuuri 108, vastu võeti 81. Kõige suurem oli konkurss lastekirurgia ja otorinolarüngoloogia erialale, kus 1 õppekohale oli 5 soovijat. Tihe oli konkurss ka anestesioloogia ja intensiivravi erialale, kus 5 kohale kandideeris 18 inimest. Rõõm on tõdeda peremeditsiini eriala populaarsust – 25 kohale oli 36 avaldust.

Doktoriõpe
Arstiteaduskonnas alustab rekordiliselt suur arv, s.o 30 uut doktoranti. Neist 3 lõpetasid teaduskonna tänavu, 8 on paralleelselt residentuuris, ülejäänud on oma muud õpingud varem lõpetanud.

Arstiteaduskonna augustikuu nõukogus
• valiti dotsentideks meditsiinilise biokeemia alal Ceslava Kairane, ortopeedia alal Aleks Lenzner.

Septembris kaitstud/kaitsmisele tulevad doktoritööd:
Jarno Habicht „Tervishoiuteenuste kasutamine Eestis: sotsiaalmajanduslikud tegurid ja omaosalusest tingitud finantskoormus". Juhendaja: prof Raul Kiivet, TÜ tervishoiu instituut, oponent prof Ilmo Keskimäki, Tampere Ülikool, Soome

Kristi Abram „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus". Juhendajad: prof Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik) ja dots Marje Oona (TÜ polikliinik), oponent prof Skaidra Valiukeviciene, Kaunase Meditsiiniülikool, Leedu.

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

7. ja 8. oktoobril tähistab arstiteaduskond oma 378. sünnipäeva traditsiooniliste aastapäevaüritustega.

7. oktoobril toimub Biomeedikumis teaduskonverents, kus astuvad üles tudengid ja arstiteadlased Eestist, Soomest, Rootsist, Hollandist, Belgiast jm Euroopast ning on võimalik tutvuda mitmete huvitavate posterettekannetega.

8. oktoobril jätkub tähtpäeva tähistamine TÜ aulas konverentsiga „Nikolai Pirogov 200". Üritusteseeria kulmineerub dekaani vastuvõtuga samal õhtupoolikul TÜ ajaloomuuseumi valges saalis.

Lisainfo: http://www.med.ut.ee/394210

Käesoleva aasta märtsi alguses kaitses kopsukliiniku pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonna arst-õppejõud dr Kai Kliiman meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Ravimresistentne tuberkuloos Eestis: riskifaktorid ja negatiivse ravitulemuse riskitegurid".

Alates 2000. aastast on tuberkuloosi (TB) haigestumus Eestis stabiilselt langenud, kuid jätkuvalt on probleemiks kõrge multiravimresistentse (MDR) TB osakaal. MDR-TB juhuga on tegemist, kui haigustekitaja Mycobacterium tuberculosis on resistentne vähemalt kahele TB põhipreparaadile – isoniasiidile ja rifampitsiinile. Eestis 2009. a diagnoositud bakterioloogiliselt kinnitatud kopsu TB juhtudest olid MDR juhud 22,3% esmasjuhtudest ja 29,0% retsidiividest. 2006. a võeti kasutusele mõiste eriti resistentne (XDR) TB, mille puhul on tegemist MDR-TB juhuga, kus lisandub haigustekitaja resistentsus fluorokinoloonile ja vähemalt ühele teise rea süstitavale TB-vastasele ravimile. Ka selliste haigusjuhtude osakaal on Eestis suhteliselt kõrge.

Analüüsimaks kõrget MDR-TB ja XDR-TB suhtarvu põhjustavaid tegureid Eestis kaasati populatsioonipõhisesse retrospektiivsesse uuringusse kõik Eestis ajavahemikul jaanuar 2003-detsember 2005 diagnoositud bakterioloogiliselt tõendatud kopsu-TB patsiendid. Uuringus osales 1163 patsienti, kellest 80,4% olid uued haigusjuhud. Kõikidest uuritavatest 78% olid mitte-MDR-TB juhud, 76,6%-l oli MDR-TB ja 5,2%-l XDR-TB. Patsientide vanuse mediaan oli 45,3 a ning kõikidest haigetest 72,5% olid mehed. Eestis oli sündinud 78,9% haigetest, 7,9% olid kodutud, 39,8% töötud ja 19,6% olid viibinud kinnipidamisasutuses. Alkoholi kuritarvitamine oli registreeritud 39,7%-l ning HIV-infitseerituid oli 4,7%.

XDR-TB riskiteguriteks olid varasem TB-ravi, HIV-infektsioon, kodutus ja alkoholi kuritarvitamine. MDR-TB riskiteguriteks osutusid varasem TB-ravi ja vanus alla 65 eluaasta. Patsientide vanusegrupis ≤ 24 aastat osutusid MDR-TB riskifaktoriteks naissugu ja sündimine väljaspool Eestit.

TÜ juunikuu nõukogus
• valiti meditsiinitehnoloogia professoriks Jyrki Tapio Heinämäki
• valiti pulmonoloogia professoriks tagasi Alan Altraja
 

Arstiteaduskonna juunikuu nõukogus
• valiti dotsentideks histoloogia alal Marina Aunapuu, androloogia alal Margus Punab, peremeditsiini alal Marje Oona ja nefroloogia alal Mai Rosenberg
• valiti vanemteaduriteks farmaatsia alal Vallo Matto ja Karin Kogermann, füsioloogia alal Anton Terasmaa, immunoloogia alal Meeme Utt, kardioloogia alal Priit Kampus, peremeditsiini alal Anneli Rätsep, psühhiaatria alal Eduard Maron ja reumatoloogia alal Riina Kallikorm

Arstiteaduskonna lõpetas sel aastal 234 tudengit:
Arstiteaduse eriala 149 (sh 17 välisüliõpilast ja 3 cum laudega lõpetanut), hambaarstiteaduse eriala 32 (sh 1 cum laude) ning proviisoriõppe 31 noort. Biomeditsiini eriala magistriõppes oli lõpetajaid 2 (sh 1 cum laude), õenduse eriala magistriõppes 8 ning rahvatervishoiu erialal samuti 8 (sh 1 cum laude). Biomeditsiini teadusmagistri kraadi kaitses 4 inimest ning kevadsemestril kaitsti arstiteaduskonnas kokku 15 doktoritööd.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
• 2. sept kell 15.00 kaitseb Biomeedikumis (aud 1038) Jarno Habicht väitekirja „Tervishoiuteenuste kasutamine Eestis: sotsiaal-majanduslikud tegurid ja omaosalusest tingitud finantskoormus". Juhendaja prof Raul Kiivet (TÜ tervishoiu inst). Oponent prof Ilmo Keskimäki (Tampere Ülikool, Soome).
• 22. sept kell 15.00 kaitseb Biomeedikumis (aud 1038) Kristi Abram väitekirja „Rosaatsea levimus ja riskitegurid. Rosaatseahaigete subjektiivne haigustunnetus". Juhendajad prof Helgi Silm (TÜ nahahaiguste kliinik) ja dots Marje Oona (TÜ polikliinik). Oponent prof Skaidra
Valiukeviciene (Kaunase Meditsiiniülikool, Leedu).

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 7. ja 8. oktoobril. Täpsem info http://www.med.ut.ee/394210

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Teadustöö on üks kliinikumi põhikirjalisest tegevusest. Meditsiiniinfo keskuses peetava publikatsioonide andmebaasi põhjal korrastab ja kontrollib infokeskus kliinikumi töötajate publikatsioone. Igat teadustegevust iseloomustavad nii kvantiteet kui kvaliteet st publikatsioonide arv ja tsiteeritavus ning nende suhtarv h-indeksina.

Käesoleva kirjutise eesmärgiks ei ole analüüsida kliinikumi teadustegevuse kvaliteeti ega tuua välja 2009. aasta parim teadlane, vaid anda kolleegidele lühiülevaade möödunud aasta teadustegevusest publikatsioonide arvu, teadlaste tsiteeritavuse ja h-indeksi järgi. Just nende andmete põhjal annab Neinar Seli sihtkapital välja kliinikumi aasta teaduspublikatsioonide ning viimase viie aasta teaduspublikatsioonide preemiaid.

Autasud pälvinud isik on artikli ilmumise ajaks teada, kuid võib-olla on huvitav teada ka seda, kes meie töötajatest olid oma avaldatud artiklite arvu põhjal temaga peaaegu samaväärsed. Publikatsioonide reastamisel on võetud arvesse vaid ETIS-e klassifikaatorite (1.1.; 1.2.; 1.3.; 2.1. ja 3.1.) alla kuuluvad artiklid.

TÜ maikuu nõukogus
- valiti kliinilise geneetika professoriks Katrin Õunap ja reproduktiivmeditsiini professoriks Andres Salumets.
- nimetati arstiteaduse audoktoriks Helsingi Ülikooli professor Pekka Topias Männistö.

Arstiteaduskonna maikuu nõukogus
- valiti dotsendiks regionaalse ja kliinilise anatoomia alal Ivo Kolts ja inimese anatoomia alal Kersti Kokk.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 21. juunil kell 15 kaitseb Mari- Anne Philips Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Myg1 geeni ja valgu iseloomustamine: ekspressioonimuster, rakuline lokalisatsioon, geeni puudulikkusega hiir ja funktsionaalsed polümorfismid inimesel“. Juh: prof Eero Vasar, PhD ja prof Sulev Kõks, PhD (TÜ füsioloogia instituut). Oponent: prof Scott F. Gilbert, PhD (Swarthmore College, USA).
- 22. juunil kell 12 kaitseb Mark Braschinsky Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Hereditaarse spastilise parapleegia epidemioloogia Eestis, antud haigusega inimeste elukvaliteet ning geen-analüüsi juurutamine närvihaiguste diagnostikas“. Juh: dots Sulev Haldre (TÜ närvikliinik) ja Katrin Gross-Paju, PhD (Lääne-Tallinna Keskhaigla). Oponent: prof Chantal Tallaksen (Ullevåli Ülikool, Oslo, Norra).
- 30. juunil kell 15 kaitseb Kadri Suija arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Ravila 19- 1038) väitekirja „Depressiooniga patsient peremeditsiinis: seonduvad tegurid, kordumine ja mõjutamise võimalused“. Juh: prof.emer. Heidi-Ingrid Maaroos ja prof Ruth Kalda (TÜ polikliinik). Oponent: prof Markku Timonen, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).

Arstiteaduskonna lõpuaktus toimub 21. juunil kell 12 Tartu Ülikooli aulas.

Arstiteaduskonna aastapäevaüritused toimuvad 7. ja 8. oktoobril. Täpsem info ja konverentsiteeside sisestusvorm: http://www.med.ut.ee/394210

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

2009. aasta mais avaldati ajakirjas The Open Dermatology Journal M. Karelsoni, K. Kingo, T. Salumi, S. Kõksi ja H. Silma teadustöö „An Adult`s Vitiligo in Estonia: Study of 155 Patients“.

Vitiliigo on pigmentainevahetushaigus, mis esineb 0,1- 1,0%-l elanikkonnast ja mida iseloomustab melanotsüütide selektiivsest kahjustusest tingitud pigmendi kadu nahas, karvades ja limaskestades. Depigmentatsiooni paiknemise ja ulatuse alusel eristatakse mitmeid kliinilisi alavorme, haiguse fenotüüp võib aastate jooksul muutuda. Tulenevalt arvamusest, et tegemist on autoimmuunhaigusega, mida kirjeldatakse autoimmuunpolüendokrinopaatia sündroomi (APS) korral, on vitiliigo haigeid uuritud nii kaasnevate haiguste kui ka mitmete seerumis esinevate autoantikehade suhtes.

Antud töö eesmärgiks oli uurida Eestis elavate täiskasvanud vitiliigo patsientide haiguse kliinilisi iseärasusi, kaasnevaid haigusi, haigusi perekonnas ning autoantikehade esinemist seerumis. Vitiliigo diagnoosiga täiskasvanuid kutsuti uuringus osalema ajalehe vahendusel, andmeid koguti aastatel 2005-2008.

Uuringugrupp koosnes 44 mehest ja 111 naisest vanuses 18-82 aastat. Haigestunute keskmine vanus oli 44,9 a, keskmine vanus haigestumisel 28,5 a (2-76 a) ja keskmine haiguse kestus 16,9 a (0,5- 58 a). Kõrgeim haigestumus jäi teise ja kolmandasse elukümnendisse.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:
- 27. mail kell 15.00 kaitseb Tuuli Metsvaht Linkbergi nim auditooriumis väitekirja “Optimaalne antibakteriaalne ravi varase sepsise riskiga vastsündinutel“. Juhendajad prof Irja Lutsar (TÜ mikrobioloogia inst) ja prof. emer Raul Talvik (TÜ anestesioloogia ja intensiivravi kliinik). Oponent dotsent Karel Allegaert, MD, PhD (Leuveni Ülikooli Haigla, Belgia).
- 9. juunil kell 14.00 kaitseb Koit Reimand Biomeedikumi auditooriumis 1006 väitekirja „Autoimmuunsus reproduktiivhäirete korral: assotsieeruvate autoantikehade ja autoantigeenide uuring“. Juhendaja prof Raivo Uibo (TÜ ÜMPI). Oponent prof Olli Vainio, MD, PhD (Oulu Ülikool, Soome).
- 10. juunil kell 15.00 kaitseb Jaanus Kahu Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „Neerusiirdamine: doonori riski faktorid ja immuunsuppressioonravi mükofenalaat- mofetiiliga“ Juhendajad prof Ants Peetsalu (TÜ kirurgiakliinik) ja dots Kaija Salmela (Helsingi Ülikooli kirurgiakliinik, Soome). Oponent dots Heikki Saha, PhD (Tampere Ülikooli kliinik, Soome).
- 15. juunil kell 14.00 kaitseb Mart Kull Linkbergi nim auditooriumis väitekirja „D-vitamiini ja hüpolaktaasia mõju luu mineraalaine tihedusele: rahvastikupõhine uuring Eestis“. Juhendajad prof Margus Lember ja dots Riina Kallikorm (TÜ sisekliinik). Oponent prof Riitta Korpela, PhD (Helsingi Ülikooli Biomeditsiini Instituut, Soome).

 

2009. aasta septembris ilmus väljaandes Acta Dermato-Venereologica K. Abrami, H. Silma, H.I. Maaroosi ja M. Oona teadusartikkel „Subjective disease perception and symptoms of depression in relationm to healthcare-seeking behaviour in patients with rosacea“.

Rosaatsea on sage krooniline näonaha haigus, mida iseloomustab hootine või püsiv punetus, laienenud veresooned ja (mäda)vistrikud. Võib esineda ka nina suurenemist. Kuigi tegemist ei ole eluohtliku haigusega, arvatakse et rosaatsea halvendab oluliselt inimese elukvaliteeti ning võib põhjustada depressiooni. Siiski ei pöördu mitte kõik rosaatseahaiged arsti poole ning 1/3 neist isegi ei märka oma haigust.

Artiklis kirjeldatud uuringu eesmärgiks oli hinnata meditsiinilist abi otsinud ning abi mitteotsinud rosaatseahaigete subjektiivset haigustunnetust ja võrrelda depressiivsete sümptoomide esinemist kahe grupi vahel, samuti leida tegureid, mis tingivad arsti juurde pöördumise.

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 31. märtsil kell 15.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (BM ruum 1038) Inga Villa meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja "Kardiovaskulaarset tervist mõjutav toitumine, kehaline aktiivsus ja kehaline võimekus Eestis" kaitsmine. Juh: prof Jaanus Harro (TÜ psühholoogia inst), külalisprofessor Maarike Harro (22.12.1960-16.04.2006). Oponent: vanemteadur Katriina Kukkonen- Harjula, D Med Sc (UKK Tervisedenduse Uuringute Instituut ja Tampere Ülikool, Soome)

- 15. aprillil kell 15.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (BM, ruum 1038) Tõnis Orgi filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja „Autoimmuunregulaator valgu esimese PHD domeeni molekulaarne funktsioon“ kaitsmine. Juh: prof Pärt Peterson (TÜ ÜMPI). Oponent: prof Rein Aasland, PhD (Bergeni Ülikool).

Tartu Ülikooli märtsikuu nõukogus

- Nimetati emeriitprofessoriks Helgi Silm (nahahaiguste kliiniku juhataja ja professor).

Arstiteaduskonna veebruari ja märtsi nõukogus

- Valiti meditsiinilise biotehnoloogia erakorraliseks juhtivteaduriks prof.emer. Marika Mikelsaar ja hematoloogia vanemteaduriks Alar Aints.

Kliinilise meditsiini doktorikool

on alates 2010. aasta jaanuarist tegutsev TÜ, SA TÜK ja Helsingi Ülikooli vaheline koostööprojekt, kuhu saavad kuuluda kõik arstiteaduse doktoriõppe doktorandid. Doktorikooli eesmärgiks on doktoriõppe efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmine kliinilise meditsiini valdkonnas korraldades interdistsiplinaarseid õppetöövorme ja konverentse, kaasates välislektoreid ja luues rahvusvaheline koostöövõrgustik teoreetilise õppe ja praktilise vajaduse integreerimiseks. Info doktorikoolis toimuvatest üritustest on kättesaadav veebilehel http://www.doktorikool.ut.ee/kmdk

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

Arstiteadlased ja –tudengid võtavad arstiteaduskonna traditsioonilisel korvpalliturniiril mõõtu varasemalt välja hõigatud 27. märtsi kuupäeva asemel hoopis 2. aprillil.

 

Üritus saab Turu tn Spordihoones alguse kell 10.00. Täpsem info EAÜSi kodulehelt: www.eays.ee

 

Tule mängima ja kaasa elama!

 

Kaitsesid doktoritööd:

- Kaire Heilman teemal „Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“, juhendajad prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut)

- Kristi Rüütel teemal „HIVepideemia Eestis: süstiv narkomaania ja HIVga elavate inimeste elukvaliteet“, juhendajad professor Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut), Maarike Harro (22.12.1960 - 16.04.2006).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 15. jaanuaril kell 12.00 toimub arstiteaduskonna nõupidamiste ruumis (Biomeedikum, Ravila 19-1038) Triin Elleri meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Immuunmarkerid depressiooni ja antidepressantravi korral“ kaitsmine. Juhendajad: prof Veiko Vasar, vanemteadur Eduard Maron(TÜ psühhiaatriakliinik) ja dr med Jakov Šlik (Ottawa Ülikool, Kanada). Oponent: professor Raimo K. R. Salokangas (Turu Ülikool, Soome).

Arstiteaduskonna detsembrikuu nõukogus:

- valiti meditsiinilise mikrobioloogia vanemteaduriks Paul Naaber.

 

Ülevaate koostas
Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

17. detsembril kaitses dr Kaire Heilman meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk markers for cardiovascular diseases and low bone mineral density in children with type 1 diabetes“ („Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“). Tööd juhendasid prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut).

1. tüüpi suhkurtõbi (DM1) on autoimmuunhaigus, mis läbi kõhunäärme β-rakkude hävingu viib insuliini tootmise lakkamisele ja hüperglükeemiale. Suhkruhaiguse esinemissagedus suureneb üle maailma ning haigestuvad üha nooremad lapsed. Kuigi on tõestatud, et hea glükeemiline kontroll aitab ennetada hilistüsistusi, ei ole seda alati kerge saavutada. Tänapäevaste ravimeetoditega on õnnestunud vähendada küll mikroangiopaatiate esinemist, kuid mitte oluliselt suurte veresoonte aterosklerootiliste kahjustuste teket DM1 patsientidel. Südame-veresoonkonna haigused on DM1 patsientide peamine surma põhjus täiskasvanueas.

17. detsembril kell 15.00 kaitseb lastekliiniku üldpediaatria osakonna arst-õppejõud Kaire Heilman Linkbergi-nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) meditsiinidoktori kraadi taotlemiseks esitatud väitekirja „Risk markers for cardiovascular diseases and low bone mineral density in children with type 1 diabetes“ („Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“).

Doktoritööd juhendasid prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut). Oponeerib prof Tadej Battelino (Ljubljana Ülikool, Sloveenia).

 

Kliinikumi Leht

 

Meditsiiniinfo keskuse direktor Keiu Saarniit keskuse eelmise juubeli paiku, 2004. aastal. Foto: Jaak Nilson.

1994. aasta jaanuaris loodud kliinikumi meditsiiniinfo keskus on olnud Eesti arstidele ja õdedele partneriks meditsiiniinformatsiooni valdkonnas juba 15 aastat.

Meditsiinis, kus muutused toimuvad tänapäeval väga kiiresti, on 15 aastat pikk aeg. Selle aja jooksul on infokeskus nii mõndagi oma tegevuses ümber vaadanud. Tänasel päeval tuleb tegelda eelkõige sellega, kuidas info kõige uuematest saavutustest meditsiinis ja tervishoius viia kiiresti otse arsti töölauale. Oluline ülesanne medinfo keskuse tegevuses on ka andmebaaside kasutamise õpetamine. Paberkandjatel käsiraamatud aeguvad juba enne, kui nad jõuavad ilmuda, ning seetõttu on arstide eelistus uus informatsioon elektroonilisel kujul kätte saada igati arusaadav.

Medinfo keskus loodi 1994. aastal eesmärgiga välja arendada ülevabariigiline võrgustik meditsiinipersonali varustamiseks erialateabega. Alustasime endise Maarjamõisa Haigla raamatukogu ruumis ühe arvuti, EBSCO Medline`i, hulga venekeelsete käsiraamatute ja kolme raamatukoguhoidjaga, kes seni olid tegelenud klassikalise raamatukogundusega – laenutanud raamatuid ja muretsenud vajadusel uusi. Kõik vajas ümberkorraldamist: ruumid, tehnoloogiline pool ja ka personali koolitus.

Kaitsesid doktoritööd:

- Kaido Kurrikoff teemal „Koletsüstokiniini seotus kroonilise valu mehhanismidega ja endogeense valuvastase süsteemiga", juhendajad prof Eero Vasar ja prof Sulev Kõks, (TÜ füsioloogia instituut).

- Silver Türk teemal „Kroonilise prostatiidi etiopatogeneetilisi aspekte: mükoplasmad, korüneformsed bakterid ja oksüdatiivne stress”, juhendajad dotsent Reet Mändar (TÜ mikrobiologia instituut) ja vanemteadur Tiiu Kullisaar (TÜ biokeemia instituut).

Kaitsmisele tulevad doktoritööd:

- 17. detsembril 2009. a kell 15.00 kaitseb Linkbergi-nimelises auditooriumis (L. Puusepa 8) Kaire Heilman doktoritööd „Südame-veresoonkonna haiguste riskimarkerid ja luu mineraalne tihedus 1. tüüpi suhkurtõvega lastel“, juhendajad prof Vallo Tillmann (TÜ lastekliinik) ja prof Mihkel Zilmer (TÜ biokeemia instituut)

- 18. detsembril 2009. a kell 14.00 Biomeedikumi auditooriumis 1006 kaitseb Kristi Rüütel doktoritööd „HIV-epideemia Eestis: süstiv narkomaania ja HIVga elavate inimeste elukvaliteet“, juhendajad prof Anneli Uusküla (TÜ tervishoiu instituut), Maarike Harro (22.12.1960 - 16.04.2006).

Valiti professorid, juhtivteadur ja dotsendid:

- Tartu Ülikooli nõukogu valis sisehaiguste propedeutika korraliseks professoriks Margus Lemberi (kordusvalimine).

- Tartu Ülikooli nõukogu valis meditsiinilise metaboloomika korraliseks professoriks Ursel Soometsa (esmavalimine).

- Tartu Ülikooli nõukogu valis peremeditsiini juhtivteaduriks Heidi-Ingrid Maaroosi.

- Arstiteaduskonna nõukogus valiti farmakoloogia dotsendiks Paavo Pokk, kliinilise farmakoloogia dotsendiks Anti Kalda ja torakaalkirurgia dotsendiks Tanel Laisaar.

- Tartu Ülikooli nõukogu nimetas emeriitdotsendiks Anatoli Landõri.

 

Ülevaate koostas Tuuli Ruus
arstiteaduskonna dekanaadi juhataja

25. märtsil kaitses naistekliiniku arst-õppejõud dr Kristiina Rull doktoritöö “Inimese kooriongonadotropiini beeta alaühiku geenide ekspressioon ja varieeruvus ning korduv raseduse iseeneslik katkemine“.

Korduva raseduse katkemise põhjuseid uurivas töös olid põhitähelepanu all geenid, mis määravad inimese kooriongonadotropiini (HCG) beta alaühiku tootmise.

HCG on üks esimesi hormoone, mida loode toodab raseduse ajal ning selle piisav hulk on vajalik raseduse normaalseks kuluks. Raseduse katkemise korral on HCG tase tavapärasest madalam.

Töö tulemusena selgus, et korduva raseduse katkemise korral on madal hormooni tase ema seerumis tingitud hormooni tootvate geenide madalast avaldumise tasemest platsenta koes. Kahes kõige enam HCG beeta alaühikut tootvas geenis, CGB8 ja CGB5, leiti 379 uuritud indiviidi hulgas kokku 71 polümorfismi. Neist kuue geeni harvem esinevaid variante esines oluliselt sagedamini viljakate naiste (n=195) kui korduva raseduse katkemisega patsientide (n=184) hulgas. Harvem esinevate variantide kandjatel oli raseduse korduva katkemise risk kuni 1,8 korda väiksem.