„Rõõm kolimisest"
Professor Hele Everaus, hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja: Teiste kliinikute seas, kellel on rõõm oma tegevustingimusi parandada, on ka hematoloogia-onkoloogia kliinik.
Oleme juba osalise kolimise läbi teinud eelmise uue korpuse valmimisel, kui väga head uued tingimused sai kirurgilise onkoloogia osakond, hematoloogia- ja luuüdi transplantatsiooni osakond ning onkoteraapia keskus.
1965. aastast alates onkoloogiliste haiguste ravi n-ö pesaks olnud Vallikraavi 10 jääb tühjaks. On ju ka ülim aeg! Juba ammu ei ole selle hoone tingimused ei haigetele sobivad ega ka personali tööd toetavad. Ometi on kolleegid olnud väga tublid ja n-ö minimalistlikes tingimustes püüdnud kõike vajalikku patsientide heaks teha.
Ees ootab väga kaasaegne võimalus kiiritusraviks ja uute aparaatide toel loodame ka järjekordade lühenemist.
Äärmiselt oluline on päevaravi ja ambulatoorse osa viimine kitsastest oludest uude majja. Kui meenutada, missuguses pikas koridorijärjekorras onkoloogiahaiged oma vastuvõttu ootasid ja veel mõne aja ootavad, siis tuleb neile tõesti au anda, et nad on sellised privaatsust mittetagavad tingimused välja kannatanud.
Mul on väga hea meel, et haiged, kelle mured on tõsised, saavad edaspidi ravi väga päevakohastes tingimustes. Keskkonnal, ka ruumilisel, on patsientide toetamises väga oluline roll.
Ja kõik, kes haigetega tegelevad – arstid, spetsialistid, õed ja põetajad – ka nemad saavad oma igapäevast tegevust igati toetava töökeskkonna. Ärgem unustagem, et väga suure osa oma elust oleme just tööga seotud.
Kindlasti ei tee ruumid üksi midagi ära, küll aga annavad suurepärase võimaluse oma haigete heaks professionaalselt tegutseda.
Tahan väga tänada kliinikumi juhatust eesotsas Urmas Siiguriga. On ju oluline pikaajaline programm kliinikumi tugevdamiseks ja ruumide parendamiseks. Kõik see aga sünnib juhatuse igapäevase tõsise töö tulemusel. Jõudu selles edaspidiseks!
Silmakliiniku ülemõde Terell Pihlak: Silmakliiniku uued ruumid on oluliselt suuremad praegustest ajaloolistest ruumidest. Loodame, et seeläbi paranevad nii patsientide tingimused ravil olles kui ka töötajate tingimused. Viimaste aastate jooksul on väga paljude silmakliiniku arenguplaanide takistuseks olnud just ruumipuudus.
Samuti on oluline, et nüüd oleme samas hoones labori, radioloogiaga, EMO ja anestesioloogiaga, mis võimaldab kiiremat haiguste diagnostikat ning ravi. Patsientidele on oluline ka võimalus oma ravimid kohe apteegist välja osta.
Alustasime uute ruumide planeerimist rohkem kui 5 aastat tagasi ning loodame väga, et kõik planeeritu ka sama hästi tööle hakkaks, kui mõeldud on. Kogu projekteerimise protsessi olime kaasatud ning arhitektid ja projekteerijad üritasid meie soove maksimaalselt arvestada.
Patsientide vastuvõttu plaanime alustada uues kliinikus juba 5. jaanuaril 2016.
Professor Margus Lember, sisekliiniku juhataja: Sisekliinik kolib valmivasse L-korpusesse siis, kui maja valmis saab. Esialgne optimism maja ennetähtaegse valmimise osas on asendunud realismiga, et ükskord see valmib niikuinii. See tähendab praeguse info kohaselt, et oleme uutes ruumides 2016. aasta jaanuari lõpuks. Oleme 2 aastat olnud ajutistel pindadel laiali L. Puusepa 8 hoones. Neis oludes on töö olnud ülimalt keerukas ja pingeline, meie kliiniku keskmine voodihõive on olnud 95%, mida on paarkümmend protsenti üle kliinikumi keskmise.
Uus hoone on arvestanud sisekliiniku vajadusi: esimesele korrusele tuleb polikliinik, avatav päevaravi ning vaid liftisõidu kaugusele jäävad haiglaosakonnad. Igati kaasaegne on seedetrakti endoskoopia keskus, mis käivitatakse koostöös kirurgia- ja hematoloogia-onkoloogia kliinikuga. Õppetöö jaoks on planeeritud praktikumiruumid 6. korrusele. Kogu meie paiknemine on kompaktne, loodud keskkond kaasaegne ning mugav.
Kahjuks ei ole hetkel võimalik rakendada töösse kogu arengukavast tulenenud tegevust, sest haigekassalepingute maht ega meie praegused koosseisud seda ei võimalda. Kes soovib selles optimistlikku nooti näha, see väidab, et haigla on ehitatud perspektiivitundega. Tegelikkuses oleme tunnetanud nõudluse pidevat kasvu meie erialade poolt pakutava abi osas, seda nii ambulatoorses kui haiglatöös.
Priit Vakmann, AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg juhatuse liige: Hanke võitis konsortsium Ehitusfirma Rand ja Tuulberg ning Astlanda Ehitus. Ligi 2,5 aastat kestnud ehitusprotsessis tegeles peatöövõtja meeskonnas projektiga pidevalt 12 inimest, lisaks kaasati erinevatel ehitusetappidel vajadusel täiendavaid spetsialiste.
Hoone kasutusotstarbest tulenevalt tuli ehitajal tellida ning paigaldada materjale, teostada töid, mida tavapäraste hoonete juures tihti ei kohta – nt pliitellistest sisuga kiiritusravi kanjonid, hoonesisene torupost, veeudu kasutav tsentraalne kustutussüsteem, erigaaside varustus, õhuniisutus, puhasruumid jpm. Kindlasti on tegemist huvitava ja väljakutseid pakkuva kaasaegse ehitisega, mille ehitamise juhtimine nõudis meeskonnalt suurt energiat ja tähelepanu.
Hoonel on silmapaistev arhitektuur ning fassaadilahenduse osas jagus kiidusõnu materjali tarninud Swisspearl´i tehase esindajal ka ehitajatele, kelle hinnangul sedavõrd suures mahus ja korrektselt paigaldatud fassaadikatte paigaldusele naljalt analooge maailmas pole.
Koostöö kliinikumi töötajatega oli konstruktiivne ning lahendustele suunatud. Mahukate ehitusprojektide üsna tavapärane kaasnähtus on siiski teatud tööjooniste ja lahenduste hilinemine, mis pani aeg-ajalt ehitaja lepingulisi vahetähtaegu silmas pidades raskesse seisu. Oma pitseri vajutas ehitamise lõpufaasile ka üldine tööturu olukord – mõnedes üsnagi lihtsates viimistlusega seotud lõikudes oli keeruline leida kvalifitseeritud alltöövõtjaid. Oma roll töötegijate defitsiidis oli kindlasti ka teiste suuremahuliste ehitustööde (Eesti Rahva Muuseum) samaaegne toimumine.
Tasakaalus hinnangut kogu protsessile on parem anda teatud aja möödudes, kui avamisega seotud kiired ajad on möödas ning kõik lepinguga seotud küsimused osapoolte vahel üle vaadatud.
Tõnu Madissoon, Astlanda Ehitus OÜ projektijuht: Ehitajale on nii ehituse algus kui lõpetamine märgilised sündmused, eriti kui nende sündmuste vahele jääb ligikaudu kolm aastat.
Ei tahaks seepärast peatuda ehitusel kui insenertehnilisel protsessil, vaid meenutada, kuidas poolte omavahelised suhted on selle aja jooksul arenenud. Nagu heas abielus, oli aeg piisavalt pikk jõudmaks kogeda kõike – ühiseid rõõme võitude üle, kordamööda solvuda, harva tülitsedagi. Tulemuseks on hoone, mille vajadus seisab väljaspool kahtlust ja mille headust saab aeg proovida. Tänan eriti neid, kes oma jõu ja oskustega ehitise valmimisele kaasa aitasid – meie koostööpartnereid ja nende töölisi!
Peep Pitsner, AS Telora-E projektijuht/ehitusinsener: Tartu Ülikooli Kliinikumi Maarjamõisa meditsiinilinnaku II ehitusjärgu omanikujärelevalve ja FIDIC Inseneri teenuse osutamine on Telora-E jaoks loogiline jätk sama teenuse osutamisele I ehitusjärgu elluviimisel. Valdav osa projektimeeskonnast oli tegev ka I ehitusjärgus (ühe meeskonnaliikme puhul tookord küll töövõtja poolel) ning seega olid nii haigla spetsiifika üldisemalt kui ka kliinikumi vajadused ja ootused juba varasemast teada. Väärib ehk märkimist, et käesoleva aasta aprillini töötas II ehitusjärgu omanikujärelevalve teostajana samuti I ehitusjärgus kaasalöönud ning praegu ehitusjuhina kogu kliinikumi ehitusasju korraldav Merli Korbun. Samas on igal hoonel ja ehitusprojektil oma eripära ja probleemid – II ehitusjärgu puhul võiks nendena välja tuua hoone paiknemise piiratud alal eelnevalt ehitatud hoonete vahel, logistilised seosed olemasolevate hoonetega (mis tingisid suuremahuliste tööde tegemise vajaduse ka olemasolevates hoonetes – eriti A-hoones) ning asjaolu, et tegemist on ehitusseadusandluse mõistes kõrghoonega – millega kaasnevad oluliselt rangemad nõuded näiteks tulekustutussüsteemidele ja evakuatsioonivõimalustele.
Kahtlemata on sellise hoone puhul kõigi väljakutseks lõpptulemusse panustavate osapoolte paljusus – lisaks ehitustööde töövõtjale meditsiiniseadmete tarnijad, erinevad mööblitarnijad, olemasoleva sisseseadega tegelevad kliinikumi struktuuriüksused. See tingib paratamatult „hõõrumisi" tarnepiiridel ja vajaduse viimase hetke muudatuste tegemiseks – siinkohal soovin tunnustada ehitustööde töövõtjat, kes on selliste probleemide lahendamisel näidanud üles tänuväärset operatiivsust ning mõistmist.
Omanikujärelevalve tegevuse põhiliseks alusdokumendiks on ehitusprojekt, mille õigeaegne valmimise, piisava detailsuse ja eriti erinevate projektiosade ühildumise tähtsust tulemusliku ehitusprotsessi jaoks on raske ülehinnata. Võrreldes I ehitusjärguga on käesoleval juhul kahtlemata kõrgemal tasemel arhitekti kui hoone logistika, ruumiprogrammi, erinevate funktsioonidega ruumide omavaheliste seoste lahendaja töö; rohkem on olnud probleeme mõningate eriosade projekteerijatega.
Kokkuvõttes hindan lõpptulemust heaks. Valmiv hoone kujutab endast minu hinnangul igati väärilist vormi Eesti meditsiini tipptegijate poolt loodavale sisule.
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna: Kliinikum on ja jääb meie tervishoiuarengu lipulaevaks, kuna ta on koostöös Tartu Ülikooliga Eesti peamine meditsiinilist ülikooliharidust andev ja toetav haigla. Valminud uue korpusega astume veel ühe sammu selle poole, et meditsiinitöötajatel oleks Eestis hea õppida ja töötada ning et kaasaegne meditsiin oleks Eestis kõigile kättesaadav. Käesolev ehitusjärk ei jää kindlasti viimaseks Maarjamõisa meditsiinilinnaku rajamisel, sest Euroopa Liidu toetusperioodi toel on eesmärk rajada kaasaegne ülikooli haigla, mis tagab kvaliteetse raviteenuse suurele piirkonnale.