Tartu Ülikooli Kliinikumi maarjamõisa meditsiinilinnaku III ehitusjärgu esimene päev oli 2. september 2020. Kliinikumi Leht küsis taristu suurprojektide osakonna juhatajalt Toomas Kivastikult ja suurprojektide projektiinsenerilt Peep Pitsnerilt, kuidas nad vaatavad pea kaks aastat hiljem ehitusele tagasi.
Nii Toomas Kivastik kui Peep Pitsner on olnud seotud Maarjamõisa meditsiinilinnaku kõikide ehitusjärkudega. Mõlemad kinnitavad, et uute haiglakorpuste planeerimisel, projekteerimisel ja ehitamisel on suurimaks väljakutseks logistika. „On väljakutse planeerida nii uute majade liikumisteid, et need oleks loogilised, kasutajatele mugavad ning ladusate ühendustega. Paratamatult tuleb seejuures arvestada ka piiravate tingimustega, näiteks vanade hoonete oluliselt madalamatest korrustest tulenevate põrandate kõrguste erinevustega, samuti kandekonstruktsioonidest tingitud piirangutega avade tegemisel seintesse. Samasugune väljakutse on ehitada töötavas majas ning planeerida logistika nii, et kliinikumi põhitegevuse toimimine oleks tagatud ja häiritud nii vähe kui võimalik,“ sõnasid Kivastik ja Pitsner. Nad tõid välja, et III järgu ehitustöid said tunda peamaja pea kõik alad, lisaks L. Puusepa 6 maja tulenevalt tunneli ehitusest. „Oleme üsna kindlad, et see ehitusjärk on häirinud kliinikumi töötajaid ja patsiente enim. Samas on õnnestunud juba praeguseks ka kõik olulised logistilised ühendused ellu viia – näiteks naistekliiniku ühendus valmiva C-korpusega. Siinkohal tuleb öelda väga suur tänu kannatlikkuse ja mõistmise eest kõikidele osakondadele ning eriti erakorralise meditsiini osakonnale,“ lausus Peep Pitsner.
C-korpus – moodsaim ravikorpus
Maarjamõisa III ehitusjärgu käigus rajatakse uued M-korpus ning C-korpus. Toomas Kivastiku sõnul on palju räägitud uuest kuuekorruselisest lastehaiglast ehk M-korpusest, mille eesmärk on koondada lastega seotud ravitöö kliinikumi peamajja. „Vähem aga neljakorruselisest C-korpusest, mille ehitamiseks endine ravikorpus lammutati. C-korpust on nimetatud kõrvakliiniku majaks, ent lisaks J. Kuperjanovi tänavalt Maarjamõisa väljale kolivale kõrvakliinikule on rajatud uude hoonetiiba ka operatsiooniplokk. Operatsiooniplokis ravitakse päevakirurgia patsiente, statsionaarset ravi vajavaid patsiente, lisaks näo- ja lõualuukirurgia patsiente ning kõrvakliiniku ja stomatoloogia kliiniku voodifond on ühine. Sellele lisaks on C-korpuse moodsad ja avarad ruumid ka naistekliiniku perekeskuse päralt,“ kirjeldas Toomas Kivastik.
Sisenemine C-korpusesse jääb L. Puusepa tänava poolt ning samaks jäävad ka riidehoid ja registratuur. „III ehitusjärgu sisearhitektuuri lahendus jälgib mõlema kahe varasema etapi põhimõtteid. Nii näiteks lähtub mööblivalik, uksed, suunaviidad II ehitusjärgust, ent I ehitusejärgule sarnaselt on valitud mõlemale uuele majale oma tunnusvärvid. C-korpuse puhul on selleks meresinine ning M-korpuse puhul violetne. Sealjuures on mõlema korpuse jaoks koostöös kliinikumi töötajatega loodud spetsiaalselt kliinikumile disainitud inventar – näiteks palatite tualettide valamud,“ tutvustas projektiinsener Peep Pitsner.
Ajas muutuv patsiendikäsitlus kajastub ka uutes hoonetes. Tavapalatid on ühekohalised, osad valmidusega ka teise patsiendi majutamiseks, ning nende rajamisel on arvestatud ka lähedase haiglas viibimise mugavusega. Sealjuures on esimesena Eestis ka laste intensiivravi osakonnas üksikud palatid lapsele ja lapsevanemale.
Kõige kaasaegsemad lahendused on seatud eesmärgiks ka tehniliste süsteemide puhul. „C-korpusesse rajatakse Eesti moodsaim ladu-lift Kardex, mille funktsiooniks on tagada operatsiooniteenistuse steriilsete operatsioonivahendite ladustamine ja transport. Ladu-lift on automatiseeritud ning juhitav IT-süsteemi kaudu. Niisamuti oleme muutnud kontseptsiooni jäätmete korraldusel ning eesmärgiga lihtsustada osakondade tööd, võtame kasutusele uuesti prügišahtid – üks prügile ja teine mustale pesule, millega tegeleb edasi keskkonna ja puhastuse osakond,“ kirjeldas Pitsner ning lisas, et tsentraalne jäätmejaam, kuhu prügi jõuaks prügišahtidest vaakumtorustike abil, võiks olla üks tulevikusuund.
Uuendusi on veel mitmeid ning nii Toomas Kivastik kui Peep Pitsner kinnitavad, et avamisel saab tituleerida C-korpuse nii Eesti kui Põhjamaade moodsaimaks – kuni järgmine uus haigla selle koha omale võtab.
M-korpus ühendab laste ravi ja EMO
M-korpuses ehk uues lastehaiglas on kaasaegseimad tingimused laste haiglaraviks, aga ka päevaraviks ning ambulatoorsete vastuvõttude jaoks, sealjuures paranevad oluliselt võimalused radioloogiliste ja teiste uuringute tegemiseks ning koostööks haigla teiste üksustega. Lisaks uutele ja kaasaegsetele ruumidele on olulisimaks muudatuseks laste ravi koondamine ühte majja, kus tegeldakse ka Eesti keerulisemate juhtumitega. „Lastehaigla kolmandale korrusele tulevad nii lasteintensiivravi- kui ka vastsündinute osakonna palatid. Nii on neil osakondadel samalt korruselt ühendus sünnitustubadega juhuks, kui vastsündinu vajab kiirelt üleviimist lastehaiglasse,“ selgitas Kivastik.
Lastekliiniku ambulatoorsetele vastuvõttudele pöördumiseks jääb kasutusele peamaja N. Lunini tänava poolne sissepääs, kust patsiendid liiguvad edasi oma registratuuri M-korpusesse.
M-korpuses läbib muutuse laste ja täiskasvanute erakorraline vastuvõtt. Lastele ja teistele patsientidele luuakse ühine triaažiala nelja privaatse kabinetiga. Pärast triaaži jagunevad patsiendid kolmeks – kõikide täiskasvanud patsientidega tegeldakse olemasolevas EMO-s ja sarnaselt praegusega suunatakse sinna ka pisitraumaga lapsed, kelle jaoks rajatakse eraldi ooteala. Teiste lastega tegeldakse aga M-korpuses asuvas n-ö laste-EMO-s. „EMO patsientidele on rajatud ka maa-alune kahekorruseline parkla, mis muutunud julgeolekuoludes täidab patsientide varjendi rolli,“ lausus Kivastik.
Muutunud olud ja avamine
Küsimuse peale, millal võib lubada kauaoodatud avamist ning esimeste patsientide tervitamist uutes ruumides, vastavad meditsiinilinnaku arendajad ettevaatlikult. „Arvestades maailmas toimuvat, peab ütlema, et meie meditsiinilinnaku ehituse ajastus on olnud hea. Kui mõtleme ehitust saatnud raskustele – töötav haigla, COVID-19 pandeemia, veebruaris alanud sõda ja sellest tulenevad kõikvõimalikud tarneraskused, on meil vedanud. Meie ehitaja on olnud hea koostööpartner ning osanud keerulistes oludes planeerida nii personali kui ka defitsiitseid tellimusi. Kahjuks pole aga sõda veel lõppenud ja ka sellega seotud probleemid veel mitte läbi. Lootes siiski, et suuri takistusi protsessis ei tule, valmib M-korpus selle aasta lõpus ning C-korpus 2023. aasta alguses. Seega tänase teadmise juures planeerime avamist 2023. aasta algusesse ning esimesi patsiente loodame tervitada uutes ruumides järgmise aasta esimeses kvartalis,“ ütles Kivastik.
Kliinikumi Leht
M-korpuse brutopinna suurus on ligikaudu 20 000m2 ning C-korpusel 13 600m2. Ravikorpuste eeldatav kogumaksumus koos seadmete ja mööbliga on ligikaudu 70 miljonit eurot, mida kaasrahastatakse Euroopa Liidu poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest projekti „SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juurde- ja ümberehituse III ehitusetapp“ (struktuuritoetuse riikliku registri tunnusnumber 2014-2020.2.04.17-0071) raames. Kliinikum sõlmis uute korpuste ehitustööde peatöövõtulepingu AS-ga Nordecon 6. juulil 2020. aastal, kes osales hankel ühispakkumisega koos tütarettevõttega OÜ Embach Ehitus. Ehitusprojekti koostasid Sweco Projekt AS ja Architecture Workshop Finland OY.