Esileht

27.–29. mail 2026 toimub Tartus Põhjamaade Lootemeditsiini võrgustiku aastakohtumine „10th Annual Meeting of Nordic Network of Fetal Medicine“, mis toob Tartusse Põhjamaade ja Baltimaade juhtivad lootemeditsiini spetsialistid. Konverentsi fookuses on uued suunad nii rasedustüsistuste kui loote arenguhäirete käsitluses.

Nagu nimigi ütleb, siis „lootemeditsiin“ on sünnitusabi ja günekoloogia eriala osa, mis keskendub loote arengule ning võimalike arenguhäirete või haiguste diagnoosimisele ja jälgimisele juba raseduse ajal. „Lootemeditsiini eesmärk on tagada võimalikult turvaline rasedus nii emale kui ka lapsele, avastada kõrvalekalded võimalikult varakult ning planeerida raseduse jälgimine, vajadusel ravi või sünnitusjärgne käsitlus. Tänapäeval tähendab lootemeditsiin järjest enam ka personaliseeritud meditsiini – iga pere ja iga rasedus on erinev ning otsuseid tehakse individuaalselt, arvestades nii meditsiinilisi näitajaid kui ka pere ootusi,“ selgitas Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliiniku juht professor Kristiina Rull.

Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistus on üks neist haiglaüksustest, kuhu patsiendid ise kunagi ei satu, kuid mille töö mõjutab otseselt patsiendi diagnoosi ja raviplaani. Kui arst võtab patsiendilt uuringu või protseduuri käigus koetüki või rakuproovi, saadetakse see patoloogiateenistusse, kus tegeletakse selle detailse analüüsiga.

Patoloogiateenistus on kaasaegne diagnostikakeskus, kus uuritakse kudesid ja rakke ning mille hinnangutest sõltuvad patsiendi edasised raviotsused. Tartu Ülikooli Kliinikumi patoloogiateenistuse juhi, arst-õppejõu dr Margus Reimanni sõnul on teenistuse roll ülikoolihaiglas tagada täpne, kiire, kvaliteetne ja usaldusväärne patoloogiline diagnostika. „Patoloog ei tee lõplikke raviotsuseid, kuid annab selleks vajaliku ja kõige olulisema sisendi – kas tegemist on põletiku, healoomulise muutuse või näiteks kasvajaga. Teenistuse töö mõjutab otseselt patsiendi diagnoosi ja ravi,“ selgitas dr Reimann.