HEA TERVISE RETSEPT

Viimasel ajal on paljud patsiendid pöördunud minu poole haiguste-kaebustega, millele nad nn tavameditsiini poolt abi pole leidnud. Minu kogemused on siiski neid aidanud ja paranemine on olnud kiire tulema. Alljärgnevalt tutvustangi lähemalt mõningaid tüüpilisi kaebusi ja lihtsaid, ent tõhusaid raviviise.

Kiilaspäisuse üle kurdavad sagedamini mehed, eriti vanemas eas. Abiks on siinkohal tempokross: soojenduseks mõni kilomeeter rahulikku sörki ja siis tempokas jooks suutlikkuse piiril 20-40 minutit (s.o 4-10 km) ning lõõgastuseks jällegi mõni kilomeeter sörki. Hästi sobib teha asfalteeritud teedel. Alustada ikka lühemalt, kogemuse lisandudes tõsta tempot ja ka distantsi. Piisab kahes korrast nädalas. Esimesi positiivseid ilminguid võib täheldada juba mõne nädala möödudes. Püsivate muutuste saavutamiseks tuleb muidugi protseduure kauem läbi viia, 8-10 kuuga tuleb kindlasti arvestada.

Seagripp ja linnugripp on viimasel ajal sagenenud – hoiatab nende eest ju ka WHO! Kuna sümptomatika ja ka ravi on samad, siis täpsem eristamine pole vajalik. Kõige paremini toimib pikk rahulik kross. Tempo valitagu nii, et suudaks veel vestelda. Piisav sagedus on üks kord nädalas. Distants alguses 15-18 km, hiljem pikendada 35-42 kilomeetrini. Pinnaseks sobib kruusatee. Esimesed positiivsed muutused algavad organismis juba esimese protseduuri järgselt, täielikuks tervenemiseks läheb muidugi rohkem aega.

Koeranaelad on meile kõigile tuttav ebameeldiv nuhtlus. Võin kohe ette inimesi rahustada – nad pole eluohtlikud. Küllaltki sagedanehäda, aga õnneks on ka abi käepärane ja tõhus – lühikesed kiired lõigud ehk asjatundjatele tuntud kui intensiivne intervalltreening. 200-400 m lõigud maksimaalse kiirusega, vahelduvalt 100-200 m (20-40 sek) sörkjooksudega. Kaks korda nädalas a 10 lõiku. Võib teha vabas looduses, aga ka staadionil või talvisel ajal sisehallis. Sõltuvalt paiknemisest tuleb muidugi sammu kohandada – keha ülaosas asuvate koeranaelte vastu aitab joostes põlvedekõrgemale tõstmine (nn põlvetõstejooks), alaosas leiduvate puhul jällegi säärte taha „pildumine“ ehk „sääretõstejooks“.

Jooksva ja lendva on ikka eakamate inimeste probleem olnud. Abi on nn ekstensiivsest intervalltreeningust, äraseletatult siis pikemad lõigud (800m-3 km) üle pikemate sörgipauside (400-800 m ehk kuni 3 min). Tempo olgu piire, samm võimalikult pikk. Hästi sobib künklik maastik. Hea on ka enne ja pärast teha soojendavat- lõõgastavat sörki ja venitusharjutusi. Tehke kaks korda nädalas ja varsti märkate haiguse taandumist!

Mart Einasto
juhatuse liige

Kommentaar:

Kui hiniin, klistiir ja märjad linad on aidanud kõiksugu tõbede vastu, siis jooksmine aitab kohe kindlasti!

Dots Aare Märtson
traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku juhataja