HEA ELU RETSEPT

Kolleeg Nils Sachris olevat kord soovitanud, et kui tahad püüda kala, siis tuleb õppida mõtlema nagu kala. Saamaks aru naisest, tuleks selle loogika kohaselt tegeleda mõne naiseliku tegevusega ja vaadata, mis mõtted pähe tulevad.

Juhatuse liige Margus Ulst leiab, et naissoo mõistmiseks tuleb praktiseerida mõnd naiselikku tegevust. Tema ise on seda juba aastaid püüdnud teha läbi kudumishobi. Paraku edutult. Foto: Anna Ulst.Nüüd ongi vist paras hetk kapist välja tulla ja tunnistada, et juba aastaid tegelen vabal ajal kudumisega. Nähes ilmsi (mees)lehelugejate pikaleveninud nägusid, kordan veelkord. Jah, lugesite õigesti, tegelen kudumisega! See ei ole loomulikult nii elitaarne ja snooblik tegevus kui teiste kliinikumi juhtivate meeskolleegide kokkamishobi, pikamaajooks või ratsutamine, mis õilistab iga rüütli CV-d ja millest saab rahulolevalt ning uhkustundega seltskonnalehtedele pajatada. Ammugi ei saa kudumisega juhatuse naisliikme Malle Keisi langevarjuhobi vastu.

 

Teadaolevalt on kudumine ürgne naiselik tegevus, mis katab keha, rahustab närvi, viidab aega ja seega nagu mainitud, võiks suurepäraselt aidata mõista, mis toimub õrnema sugupoole peas. Tuleb tunnistada, et lõngaga mässamine ei ole lihtne töö. Igatahes meesterahva jaoks on kuduma õppimine oluliselt keerulisem, kui autojuhtimine. Kõik need ülesloomised, parem/ pahempidised silmused, vikkel-, palmik-, soonikkude ja mis kõik veel ... Aga visa tööga on see ka aadamapoegade jaoks omandatav.

 

Loomulikult võib küsida, et mis nende kudumitega peale hakata, tööle neid selga ju ei pane? Ma ei hakka keerutama ja lugejatele puru silma ajama - olen oma kudumid lihtsalt Sadamaturul maha müünud. Märkimisväärne lisasissetulek juhatuseliikme “napile” palgale.

 

Ja nüüd siis peaküsimuse juurde, kas kudumine on mul aidanud naist paremini mõista? Aga otsustagem tulemuste põhjal. Olen üle poole elust elanud ühe naisega ja soetanud kahe tütre näol majja naisi juurdegi. “Pole paha!”, ütleks Mati Alaver.

 

Samas tuleb tunnistada, et kudumise ajal ei ole mulle kordagi pähe turgatanud ühtegi vaimukat või originaalset ideed, mis on iga mehise sauna- või bridzhiõhtu paratamatu kaastoodang. Vägisi kipub pähe küsimus, et millega naised üldse tegelevad, kui nad koovad? Teisalt olen jõudmas äratundmisele, et naised ei tegelegi enam kudumisega, sest ma ei tea enam kedagi, kes teaks jne naist, kes kooks. Seega olen vist valinud naiselikkuse tundmaõppimiseks vale rollimudeli. Ehk peaksin hakkama tegelema hoopis naisõiguslusega, sest see on moodne feminiinne tegevus, millega paljud naistuttavad usinalt tegelevad?

 

“Ai!”, ootamatult algaski feministide maruline kivirahe, mille eest varjumiseks ütlen kiirelt lõpetuseks: ”Aprill!”.

 

Järgmine kord õpetan naistele püssiga laskmist ja karburaatori tühikäigu reguleerimist.

 

 

 


Margus Ulst
juhatuse meesliige
15.03.2010