-
Avaleht
- E-keskkond
Kuidas läheb DHS-il?
2011. aasta algusest on kliinikumi dokumendihaldust toetamas elektrooniline dokumendihaldussüsteem ehk lühendatult DHS.
Tänapäeva infoühiskonnas muutub järjest olulisemaks dokumentide haldamine korrastatud viisil kogu dokumendi elutsükli jooksul. Selgepiiriline hüve tekib, kui asjaajamistoimingute kõik etapid on võimalik läbi viia elektrooniliselt. Selles suunas on liikumas ka kliinikum.
Dokumendihaldussüsteemi kasutuselevõtu eelduseks on olnud kliinikumi dokumendihalduse analüüsimine ja ülesehituse häälestamine uues süsteemis. Sisestatud on vajalikud funktsioonid, sarjad ja loendurid, et igal dokumendil, veel enne kui ta luuakse või saadakse, oleks olemas oma „pesa". Kindlasti on olnud esmatähtis õiguste süsteemi kujundamine, et dokumendid oleksid kättesaadavad selleks volitatud isikutele. Praegu on DHS-is seadistatud üle 60 grupi, mis jagavad õigusi süsteemi enam kui 800 kasutajatele.
Märtsikuu alguse seisuga on DHS-i viidud kirjavahetuse, nõukogu ja juhatuse dokumentide ning kliinikute ja teenistuste juhtimisalaste (korraldused, käskkirjad, protokollid) dokumentide haldus. Kliinikumi juhid on uuendusega edukalt kaasa tulnud: 100% nõukogu ja juhatuse liikmetest ning 70% kliinikute juhatajatest/teenistuste direktoritest kooskõlastavad ja kinnitavad juba dokumente elektroonselt.
Järgmise suurema tööna lisandub lepingute ja aktide haldus. Olemasoleva ca 21 000 lepingu andmed hõlmatakse tagantjärgi, et säilitada terviklik ülevaade. Samuti on plaanis hakata DHS-is läbi viima soetuste protseduuri.
Dokumendid on asutuse väärtuslik inforessurss ja ettevõtte mälu. Dokumentidega tõestatakse oma õigusi ja fikseeritakse kohustusi ning tehtud otsuseid. Korras asjaajamine suurendab asutuse usaldusväärsust klientide (patsientide) ja avalikkuse silmis.
Loodame kliinikumi töötajatelt aktiivset osalust. Uue töövahendi juurutamine ning omaksvõtt on pikaajaline protsess, millest saavad tulu kõik osapooled.
DHS-i oskuslikumaks ja ladusamaks kasutamiseks soovitame läbida koolituse. Koolitusinfo on kättesaadav intranetis koolituste registreerimise keskkonnas.
Uue dokumendihaldussüsteemiga kaasnevate küsimuste ja probleemide korral palume julgelt ühendust võtta arvutiabiga e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonil 731 9222.
Hele Punga
Kati Korm
Täname!
2010. aasta lõpus teostas informaatikateenistus rakenduste eHL ja eLabor andmebaasiserveri hooldustöid, mis tõid endaga kaasa mitmetunnilisi töökatkestusi. Täname kõiki erakorralise meditsiini ja intensiivravi osakondade ning ühendlabori töötajaid, kes töökatkestustest tingitud lisatöösse jõulude ja aastavahetuse ajal mõistvalt suhtusid.
Informaatikateenistus
Labori analüüside vastuste kandmine epikriisi
Alates selle aasta algusest on lisaks tavapärasele analüüsivastuste päevikukannetest epikriisi importimisele võimalik vastuseid epikriisi kanda ka risttabeli kujul kopeerides või üksikvastuseid risttabelist välja valides.
Avades epikriisis saki Uuringud ja protseduurid leiate all vasakul menüüpunkti „Lisa analüüsi vastuseid“.
Klõpsates menüüpunktil „Lisa analüüsi vastuseid“ avaneb labori analüüside risttabel. Analüüside vastuseid saab välja valida (ja valikut tühistada) nendel hiirega klõpsates.
Annulleeritud analüüside vastused on risttabelis läbikriipsutatud.
Nupule „Lisa epikriisi“ vajutamise järel kanduvad välja valitud analüüside vastused epikriisi.
Elektroonilise asjaajamise aasta
2011. aasta algusest võtab kliinikum kasutusele elektroonilise dokumendihaldussüsteemi WebDesktop.
Elektrooniline dokumendihaldussüsteem ehk DHS võimaldab:
• hallata dokumente selleks spetsiaalselt loodud tarkvaras;
• loobuda dokumentide hoidmisest Outlooki Public Foldersi kataloogides;
• määrata dokumentidele juurdepääsu õigused, lubades töötajatele ligipääsu vaid tööks vajalikele dokumentidele;
• suunata digitaalseid dokumente kooskõlastamiseks ja kinnitamiseks, sh digitaalseks allkirjastamiseks;
• leida kiiresti vajalikke dokumente;
• liita omavahel seotud dokumendid, näiteks hankelepingud, lepingute lisad, aktid ja arved üheks tervikuks;
• hallata ühist kontaktide registrit;
• hoida dokumente autentsetena kogu nende eluea jooksul;
• viia läbi arhiivinduslikke toiminguid.
Süsteem võetakse kantselei- ja informaatikateenistuse koordineerimisel kasutusse järk-järgult, hõlmates järjest uusi dokumendiliike.
Aasta alguses alustatakse WebDesktopis kliinikumi ametliku kirjavahetuse registreerimist, lisaks hakatakse selles rakenduses haldama korraldusi ja käskkirju. Töövoogude juurutamine toimub struktuuriüksuste kaupa.
Kutsume kliinikuid ja teenistusi, kes soovivad olla süsteemi esimeste kasutuselevõtjate hulgas, sellest teada andma e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Seejärel analüüsime ühiselt läbi tööprotsessid ja korraldame koolitused.
Head uut asjaajamisaastat!
Informaatikateenistus
Kantseleiteenistus
Kuidas on arstidele abiks ID-kaart ja digi-ID?
ID-kaart kehtib Eestis isikuttõendava dokumendina ka digitaalses maailmas. ID-kaardi abil saab kasutada riigiportaali, internetipanga teenuseid, osta ID-piletit, anda digitaalseid allkirju jpm. Alates 2010. aasta oktoobrist on lisaks tavalisele ID-kaardile võimalik taotleda ka digi-ID-d, mis kehtibki ainult digitaalses maailmas.
Arstid saavad ID-kaardi abil kasutada üle-eestilist Tervise infosüsteemi (mida tuntakse ka E-Tervise või Digiloo nime all), kuhu erinevate haiglate ja perearstide infosüsteemidest saadetakse patsientide haiguslugude kokkuvõtteid. Lisaks digi-epikriisidele saab Tervise infosüsteemis tutvuda ka patsiendi aegkriitiliste andmete (nagu allergiad, immuniseerimised jne) ja diagnoosidega.
Kuna Tervise infosüsteem ei sisalda veel kõikide patsientide kõikide haiguslugude kokkuvõtteid, siis ei ole garantiid, et konkreetse patsiendi info selles süsteemis olemas on. Tulevikus muutub aga selline olukord üha sagedasemaks, kus patsiendil on kliinikumi ravile saabudes paberile trükitud haigusloo kokkuvõtte asemel kaasas perearsti soovitus vaadata patsiendi andmeid Digiloost. Siis läheb arstil kindlasti vaja ID-kaarti või digi-ID-d.
ID-kaardi taotlemiseks tuleb teil pöörduda Politsei- ja Piirivalveameti Kodakondsus- ja Migratsioonibüroo teeninduse poole ning esitada täidetud taotlusankeet, värvifoto, isikuttõendav dokument (nt pass) ning riigilõivu tasumist tõendav dokument. ID-kaart kehtib viis ning digi-ID kolm aastat. Kasulikku infot ID-kaardi taotlemise ja kasutamise kohta leiate ID-kaardi veebikeskkonnast
http://www.id.ee/ ning Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt http://www. politsei.ee.
Tegevuste logimine eHL-is
Kuna isikuandmete kaitse seadus nõuab, et ka tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, kes ja millal ning milliste isikuandmetega tegeles, siis logitakse eHL-is kõik kasutajate tegevused patsiendi andmetega.
Patsiendi poolt esitatud järelpärimise või muude probleemide tekkimise korral on rakenduse administraatoril võimalik logidest andmeid välja otsida patsiendi, haigusjuhu või konkreetse eHL-i kasutaja järgi (vt kõrvalasuvat pilti).
On ülimalt oluline, et kõikide rakenduste kasutajad logiksid alati programmi sisse oma kasutajatunnusega ega edastaks oma kasutajatunnust ja parooli teistele isikutele.
Kasutajatunnuse taotlus
Kui teil veel ei ole oma tööülesannete täitmiseks vajaliku programmi kasutajatunnust, siis vormistage kasutajatunnuse taotlus kohe täna!
Taotluse peab kinnitama oma allkirjaga ka kliiniku juhataja.
Kasutajatunnuse taotluse vormi leiate aadressilt https://intranet.kliinikum.ee/kasutajatunnuseavaldus/
IT-alased koolitused toimuvad nüüd uues kohas
Seoses IT koolitusklassi kolimisega kliinikumi peahoone (L. Puusepa 8) keldrikorruselt informaatikateenistusega samasse hoonesse, leiavad kliinikumi töötajatele suunatud infotehnoloogiaalased koolitused alates 28. septembrist aset L. Puusepa 2 maja II korrusel ruumis nr 227 (suur auditoorium).
Informaatikateenistus
Valmisid esimesed eHL-i videojuhendid
Kõik videoformaadis tegevusjuhised leiate aadressilt http://ehlabi.kliinikum.ee/.
Kui te soovite juhendit mingi konkreetse toimingu kohta, siis palun andke sellest informaatikateenistusele teada!
Informaatikateenistus
Sissejuhatus andmekaitsesse kliinikumis
Andmekaitse eesmärgiks kliinikumis on tagada isikuandmete nõuetekohane töötlemine tervishoiuteenuse osutamise, teadusuuringute ja õppetöö käigus.
Isikuandmed on füüsilise isiku kohta käivad andmed. Juriidilisel isikul isikuandmed puuduvad. Andmed on isikuandmed, kui on teada või on võimalik tuvastada isik, kelle kohta andmed käivad. Kui andmed ei ole kokku viidavad isikuga, ei ole tegemist isikuandmetega, vaid lihtsalt andmetega.
Isikuandmete töötlemisele esitatavate nõuete aluseks on privaatsuse, saladuse hoidmise ja isikuandmete kaitse regulatsioonid.
Privaatsus tähendab inimese eraelu puutumatust. Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning EV põhiseaduse kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
Inimese terviseseisundi kohta käivad andmed on eraelulised andmed ehk inimese andmed ehk isikuandmed. Isikuandmed jagunevad tavalisteks ja delikaatseteks. Terviseseisundi kohta käivad andmed kuuluvad delikaatsete isikuandmete hulka.
Mõisted
• Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.
• Delikaatsed isikuandmed on andmed füüsilise isiku terviseseisundi, puude, pärilikkuse, seksuaalelu, geeniandmete kohta (lõplik loetelu isikuandmete kaitse seadus § 4 lg 2).
• Isikuandmete töötlemine on iga isikuandmetega tehtav toiming.
• Andmesubjekt on isik, kelle isikuandmeid töödeldakse.
Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja
Meelespea
• Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.
[Eesti Vabariigi põhiseadus § 26]
• Tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud peavad hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et käesoleva seaduse §-s 769 nimetatud dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
[Võlaõigusseadus § 768 lg 1]
• Tervishoiuteenuse osutaja peab patsiendile tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohaselt dokumenteerima
ning vastavaid dokumente säilitama. Patsiendil on õigus nende dokumentidega tutvuda ja saada neist oma kulul ärakirju, kui seadusest ei tulene teisiti.
[Võlaõigusseadus § 769]
Andmekaitse küsimustes annab kliinikumis nõu informaatikateenistuse projektijuht andmekaitse alal Priit Koovit.
Uus ja mugavam võimalus patsiendi HJ dokumentidest ülevaate saamiseks eHL-is!
Patsiendi haigusjuhu dokumentidest kiirema ja parema ülevaate saamiseks on eHL-i programmis loodud uus menüüpunkt HJ dokumendid. Allpool on välja toodud juhtnöörid, kuidas antud menüüpunkti kasutada.
Vajutades patsiendi haigusjuhu kontekstis vasakmenüü HJ dokumentide menüüpunktile, avaneb kasutajale antud haigusjuhu raames koostatud dokumentide nimekiri. Vaikimisi kuvatakse kõik dokumendid, mis patsiendile on selle konkreetse haigusjuhu raames üldse koostatud: epikriisid, anamneesid, TVL-id jne.
Makseterminalid ühendati eHL-iga
Kuigi juba aastaid saab kliinikumi registratuurides raviteenuste eest tasuda kaardiga, on kaardimakseterminalis teostatud makse kohta kirje fikseerimine haigla infosüsteemis seni toimunud käsitsi. Alates septembrist on kõik makseterminalid ühendatud eHL-iga ning loodud andmete automaatne vahetus kahe süsteemi vahel.
See hõlbustab märgatavalt makse teostamise protsessi:
• kuna makseinfo tuleb infosüsteemist automaatselt, ei ole enam vajadust arve summat käsitsi makseterminali sisestada;
• kuna infosüsteemi salvestuvad ainult need maksed, mis on reaalselt makseterminalis sooritatud, on maksete koostamisel välistatud inimlik eksimus.
Kasutaja jaoks tähendab uus lahendus eeskätt seda, et kui varem pidi makse info süsteemi sisestama alles pärast makseterminalis makse sooritamist, siis uue lahenduse kohaselt tuleb teha infosüsteemis valik „kaardimakse",misjärel toimub süsteemide andmevahetus.
Patsiendi maksmata arvetest eHL-i uues versioonis
eHL-i versioonis 3.18, mis on kasutajate käsutuses alates juunikuu lõpust, on võimalik vaadata patsiendi maksmata arveid lisaks registreerimisele ka juba broneerimisel.
Otsides patsienti ambulatoorse, statsionaarse või päevastatsionaarse broneerimise või registreerimise käigus, kuvatakse kasutajale patsiendi maksmata arvete plokk (skeem 1).
Skeem 1:
Patsienti tuleb maksmata arvetest teavitada ja paluda tal arved tasuda.
Kui patsient soovib kohe arve tasuda ning kasutajal on sularaha võtmise õigus, tuleb patsiendilt raha saades märkida patsiendi arve makstuks. Selleks tuleb vajutada makstava arve numbrile ja märkida summa, mis maksjalt saadi. Arve valmis tunnistamiseks tuleb vajutada nuppu „Arve valmis" (skeem 2). Patsiendile tuleb kaasa anda arve kviitung.
Skeem 2:
Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik
Vöötkoodi kleepsud lihtsustavad haigusjuhuga seotud andmeedastust
Uuringu saatekirjal vöötkoodi kleepsu kasutamine on ainus viis garanteerimaks, et tellitud analüüsid ja radioloogilised uuringud seotakse õige haigusjuhu ja isikuga.
Nii jõuavad vastused ja arvelduseks vajalikud koodid kiiresti ja korrektselt tellijani kohe peale vastuse sisestamist. Otsuste tegemisel ei pea ootama paberil vastuse saabumise järel ning arve koostamisel ei ole vaja nuputada, milliseid hinnakirja koode peaks kasutama.
Vöötkoodi kleeps sisaldab patsiendi nime, isikukoodi ja juhtumi numbrit ning see on haigusjuhu põhine. Vöötkoodi skanneri ehk „käpa" abil loetakse kleepsu pealt juhtumi number uuringuprogrammi. Kuna eelneva andmevahetuse käigus on juba edastatud konkreetse juhtumigakaasnevad andmed, siis kuvatakse need programmis automaatselt. Uuringu tulemused seotakse korrektselt juhtumiga – päevikusse ilmuvad kanded uuringu vastusega ja RTL-ile read teenusekoodidega.
Kliinikumi rakendused jagavad omavahel juhtumi infot. Siduvaks elemendiks on patsiendi nimi, isikukood ja juhtumi number. Kleepsult juhtumi numbri lugemisel leiab programm üles ka ülejäänud antud juhtumiga seotud andmed.
Kliinikumis on võetud suund vastuste trükkimisest loobumisele. Kui paberile trükitud vastuseid enam tellijale ei saadeta, siis on oht, et ilma vöötkoodi kleepsuta tellitud uuringute vastused jäävadki tellival arstil nägemata.
Anu Vares
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
Töövõimetuslehtede muudatused eHL-is
eHL-i versioonis 3.18 on muudetud ka töövõimetuslehtede elektroonilist
edastamist Haigekassale:
• töövõimetusleht edastatakse Haigekassale kohe, kui see on valmis tunnistatud.
Kui töövõimetuslehe edastamine ebaõnnestub, siis lehte ei salvestata ja kasutajale kuvatakse Haigekassa teade ning ebaõnnestumise põhjus.
Vastavalt ebaõnnestumise põhjusele tuleb teha parandused töövõimetuselehel.
Selle teate kohaselt puudub töövõimetuslehel arst ehk töövõimetuslehte sisestab kas õde või sekretär, kes kindlasti peab märkima töövõimetuslehe koostajaks arsti.
• valesti sisestatud töövõimetuslehte on võimalik eHL-is tühistada, kuid see ei tühistu Haigekassa andmebaasis ja parandused tuleb saata paberil. Vt. järgmist punkti.
• töövõimetuslehte on võimalik väljastada ka Haigekassale edastamata, kuid ainult äärmisel vajadusel ja alltoodud näite korral!
Näide 2: Patsiendile koostati töövõimetusleht ning see edastati edukalt Haigekassale. Hiljem selgub, et töövõimetuslehel on viga, kuid juba Haigekassale edastatud töövõimetuslehti parandada/muuta ei saa, sest Haigekassa ei võta muudatusi elektroonselt vastu. Valesti koostatud töövõimetusleht tuleb tühistada ja koostada uus ilma Haigekassale edastamata! Uuel töövõimetuslehel tuleb Haigekassasse edastamise märkeruudust vaikimisi sees olev linnuke eemaldada.
Irina Hansen
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
EU kindlustatusega patsiendi käsitlemine EHL-is
Kui EU kindlustuse kaardi väljastaja pole Eesti, tuleb patsient eHL-is vormistada välismaalasena ja isikukoodiks märkida EU kindlustuse kaardil olev isikukood.
Nii ka siis, kui patsiendil on Eesti isikukood olemas. Sel juhul toimib arveldus ja digiretsepti vormistamine korrektselt.
Kui EU kindlustatuse olemasolu selgub hiljem, saab patsiendi Eesti isikukoodi välismaalase omaks muuta. Selleks tuleb:
• avada patsiendiribalt patsiendikaardi plokk;
• avada sakk "Isikuandmed" - kuvatakse isikuandmete vaatamiskuva;
• vajutada nupule "Muuda";
• muutmiskuval valida raadionupp "Välismaalane";
• täita isikukoodi väli isikukoodi andmetega EU kindlustatu kaardilt;
• täita teised kohustuslikud väljad ja kindlustatuse info;
• andmed salvestada.
Tiiu Laud
informaatikateenistuse projektijuht
Mida teha, kui eHL-is teksti suurus ootamatult muutub?
Rakenduse eHL kasutajatoe poole on korduvalt pöördutud probleemiga, et eHL-i ekraanipilt on ühtäkki muutunud liiga väikeseks või vastupidiselt liiga suureks. Siin on mõned näpunäited, kuidas sellele murele iseseisvalt lahendust leida.
1. Ekraanipilti on võimalik suurendada vajutades klaviatuuril alla Ctrl-klahv ning samal ajal liigutada hiirel kerimisrullikut üles poole.
2. Ekraanipilti on võimalik vähendada vajutades klaviatuuril alla Ctrl-klahv ning samal ajal liigutada hiirel kerimisrullikut näpuga allapoole.
Ekraanipildi resolutsiooni muutumisel suureneb/väheneb ka teksti suurus jne. Mõnikord ei pane kasutajad suures tööhoos seda tähelegi, et nad kavalat klahvi ja hiire kerimisrulli kombinatsiooni kasutades ise ekraanipilti kogemata suuremaks-väiksemaks sätivad.
Mida teha kui eHL-i aken on nii väike, et tuleb kogu aeg kerimisribasid kasutada?
Kui eHL-i aken ei ole avatud täissuuruses, siis tuleb rakendusega töötamisel ühtelugu kerimisribasid kasutada. Selleks, et kerimisribade probleemist vabaneda tuleks eHL-i aken maksimeerida ehk avada täissuuruses. Seda saab teha ühe klõpsuga, vajutades akna ülemises paremas servas oleva ruudukese peale.
Täisekraani on võimalik väiksemaks muuta kui vajutada akna ülemises paremas nurgas keskmisele nupule.
Väiksemaks muudetud akna saab endale sobivasse mõõtu sättida hiirega akna raamist kinni haarates ja hiire vasakut klahvi all hoides akent suuremaks lohistades.
Kristina Rivis
informaatika arendusosakonna projektijuht
Kuhu salvestada failid?
Vastavalt kliinikumis kehtivale korrale „PKL-126 Infosüsteemi kasutamise kord” on kasutajatel keelatud hoida oma faile lokaalse arvuti kõvakettal.
See tähendab et enda poolt koostatud dokumente, kirja teel saadetud faile, pilte jms tööks vajalikku ei tohi salvestada C: kettale.
Kuhu oleks siis mõistlik need failid salvestada?
Kõik kliinikumi arvutivõrgu kasutajatunnuse saanud kliinikumi töötajad saavad koos kasutajatunnusega automaatselt ka kodukataloogi, mis asub failiserveris SRVFAIL. Kodukataloog on My Computer all tähistatud U: kettana.
Server SRVFAIL asub turvalises kliinikumi serveriruumis ning sellest serverist tehakse regulaarselt varukoopiaid, mis tagab, et serverile salvestatud failid ei lähe kaduma. Kasutaja kodukataloogis asuvatele failidele on juurdepääs lubatud ainult kasutajal endal, seega ei ole sinna kataloogi salvestades ka seda muret, et teised sama töökoha arvutit kasutavad kliinikumi töötajad neile failidele juurde pääseks ning neid kogemata kustutada saaks.
Kodukataloogi kasutades ei ole vahet millise kliinikumi arvutivõrgus oleva kompuutriga kasutaja parajasti töötab – pärast arvutisse oma nime all sisse logimist on kodukataloog kasutajale alati kättesaadav.
Silmas tuleb pidada, et kodukataloogi salvestatud failide kogumaht ei tohi ületada 100MB. Suuremate failide salvestamiseks ja limiidi põhjendatud suurendamiseks tuleb esitada taotlus informaatikateenistuse direktorile.
Valige failide salvestamisel alati salvestuskohaks U: ketas!
Kati Korm
informaatikateenistuse arendusosakonna juhataja
Tulge eHL-i koolitusele!
Tänaseks kasutavad kõik kliinikud oma igapäevatöös eHL-i, millele ülemineku eelselt toimusid igas üksuses ka vastavad koolitused. Et aga programmi kasutuselevõtt kogu kliinikumis oli etapiline, võib mõningatel kasutajatel koolitustest möödas olla juba 3-4 aastat, mistõttu vajaksid nende teadmised värskendamist. Tihtipeale ei pruugi esimesel koolitusel kõik nipid ja trikid meelde jääda ning aja jooksul kipub nii mõnigi asi ununema. Samuti tekib pikemaajalisel programmi kasutamisel uusi mõtteid ja muresid, kuidas oma toiminguid lihtsamalt või otstarbekamalt teha.
Seetõttu pakumegi kõikidele Kliinikumi töötajatele võimalust saada eHL-i lisakoolitusi! Õppepäeva saab kokku leppida kas individuaalselt või rühmana (nt terve osakonna õed) ning koolituse teema on võimalik samuti ise välja pakkuda. Näiteks TISSlehe või operatsiooniprotokolli koostamine, ambulatoorne töö, broneerimine, voodipäevatasu võtmine jne.
Koolitussoovist tuleks teada anda informaatikateenistuse töötajatele e-maili aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Kirjas peaks ära märkima kursusest osavõtjad, teema ja sobivad ajad. Koolitajad võtavad teiega seejärel ise ühendust!
Kohtumiseni koolitustel!
Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna süsteemianalüütik
Kuidas leida eHL-is patsiendi eelnevaid haiguslugusid?
Sageli on vajalik saada informatsiooni patsiendi eelnevate haiguslugude kohta, vaadata patsiendile tehtud päevikukandeid, uuringute ja analüüside vastuseid jne. eHL-is on kättesaadav patsiendi eelnevate statsionaarsete haiguslugude ajalugu alates 2006. aasta algusest.
Selleks, et leida eHL-is olemasolevad haiguslood, peab kasutaja teadma vähemasti patsiendi nime või isikukoodi. Oma töölaualt leiab kasutaja menüüpunkti Haigusjuhtude ajalugu. Sisestades patsiendi isikukoodi või ees- ja perekonnanime otsitakse andmebaasist antud patsiendi haiguslood.
Haiguslood on ajaloos grupeeritud erialade järgi. Vajutades haigusloo numbrile sisenetakse haigusjuhtu, kus on võimalik saada ülevaade haigusloos dokumenteeritust.
Juhul kui kasutajal on eHL-is hetkel avatud patsiendi haiguslookontekst, siis on kõige lihtsam antud patsiendi eelnevaid haiguslugusid vaatama minna vasakmenüü kaudu, vajutades menüüpunktil Haigusjuhtude ajalugu. Selle tulemusena on kasutajal võimalik saada kiiresti ülevaade näiteks eelmise haigusloo dokumentidest, epikriisist, anamneesist, päevikukannetest jne.
Haigusjuhtude vaatamine eHL-is salvestatakse, st et logides on näha kes, kuna ja millist haiguslugu on eHL-is vaadanud.
Kristina Rivis
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
Maksja muutmine ambulatoorses vastuvõtus
Alljärgnevalt on selgitatud, kuidas ja millistel juhtudel saab eHL-is muuta maksjat, kui see on peale patsiendi registreerimist või külastuse avamist vale.
Peale patsiendi registreerimist saab maksjat muuta vaid siis, kui tühistada olemasolev vale maksjaga registreerimine ja teostada uus õige maksjaga registreerimine.
Olemasolevat registreerimist ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
• Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
• On avatud ambulatoorne vastuvõtt.
Peale patsiendile külastuse avamist saab maksjat muuta:
• Teenuse lisamisel/muutmisel (joonis 2).
• RTL-i arveldamata sakil (joonis 3).
• Arve koostamisel, avades maksja ploki (joonis 4).
• Tühistades olemasoleva vale maksjaga külastuse ja avades uue õige maksjaga külastuse.
Olemasolevat külastust ei saa tühistada järgnevatel juhtudel:
- Patsiendile on koostatud visiiditasu arve, mille eest on juba makstud või on vajalik maksta.
- Patsiendile on hakatud koostama epikriisi.
Irina Hansen
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht
Patsiendi haigusjuhtude ajalugu eHL-is
Alates versioonist 3.17.1 on eHL-is täiendatud patsiendi haigusjuhtude ajaloo vaate konteksti.
Patsiendi kogu haigusjuhtude ajalugu on nähtav patsiendikontekstis menüüpunkti all Ajalugu või on üldises kontekstis otsitav menüüpunkti alt Haigusjuhtude ajalugu. Nii ambulatoorsed, statsionaarsed kui ka päevastatsionaarsed lood on nähtavad hoolimata konto valikust. See tähendab, et kui kasutaja töötab ainult statsionaarses osakonnas, siis saab ta vaadata ajaloo alt ka patsiendile varem tehtud ambulatoorseid, päevastatsionaarseid ja statsionaarseid lugusid.
Samuti on võimalik ambulatoorses osakonnas töötaval kasutajal vaadata ambulatoorseid, päevastatsionaarseid ja statsionaarseid haiguslugusid.
Uues versioonis on täiendatud ajaloo all kuvatavaid dokumente. Juurde lisandusid:
• Haiguslugu: operatsiooniprotokoll, EMO patsiendikaart
• Tellimused: analüüside vastused (risttabel)
• Väljunddokumendid: haigusjuhu väljavõte.
• Ajalugu: epikriiside koond, analüüside vastused, tervishoiu pildipank
• Arveldus: RTL
Digiretsept ehk e-retsept rakenduses eHL
Juhime tähelepanu muudatustele retsepti vormistamisel rakenduses eHL. Detailse kasutajajuhendi leiate http://ehlabi.kliinikum.ee menüüst „Juhendid“.
• Retseptide nimekirjas kuvatakse veerus „Retsepti nr“ retsepti number siis, kui retsept on Retseptikeskuses kinnitatud või kui tegu on paberretseptiga, millele on number käsitsi sisestatud.
Dokumendivormidest
eHL-is on koostatud kõikidele kliinikutele ja keskustele oma eripärased dokumendivormid. Kokku on moodustatud 33 erinevat anamneesi ja 150 dokumenti.
Dokumendivormid on eHL-is kättesaadavad menüüpunkti all „Dokumendid“. Ülevaade koostatud dokumentide kohta on kättesaadav eHLabi koduleheküljel (http://ehlabi.kliinikum.ee), kus on välja toodud iga kliiniku ja keskuse dokumendivormide loetelu. Loetelu nägemiseks tuleb valida menüüpunkt Dokumendivormid ja siis vastav kliinik/keskus.
Ann Kuslap
informaatikateenistuse arendusosakonna projektijuht ja süsteemianalüütik