Tänaseks on Tartu Ülikooli Kliinikumi hoonestu rekonstrueerimise esimene etapp (ca 60% kogu juurdeehituse mahust) valmis. Ehitised valmisid õigeaegselt ning ehitusprotsess oli (vaatamata ebamugavusele kõrval toimiva haigla tõttu) pea valutu. Nüüd võiks veidi tagasi vaadata ja tuletada meelde, kuidas saavutatud tulemuseni jõuti.

• Aastatuhande vahetusel tegid uuringuid ja koostasid ettepanekuid Austria ja Rootsi firmad.
• Otstarbekaks peeti uue kompleksi rajamine tühjale väljale.
• Maksumuseks prognoositi ca kaks miljardit krooni.
• Pärast põhjalikke analüüse ja toetudes ekspertide seisukohtadele kohustas kliinikumi nõukogu juhatust tegelema alternatiividega, kuna rahastamine käis üle jõu.
• Parimaks alternatiiviks peeti meditsiinilinnaku väljaarendamist Puusepa tänava hoonestu baasil.
• Eesmärgiks koondada kliinikumi põhitegevused olemasoleva peamaja vahetusse naabrusse vabadele kruntidele.
• Aastal 2001 pöördus TÜK AS Arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus poole koostööpakkumisega (põhjuseks ilmselt meie kogemus kõrvalasuva TÜ Biomeedikumi projekteerimisel ja koostöö Soome firmadega Venemaal, Karjalas haiglaarenduse kavandamisel).
• Sai alguse koostöö, mis kestab tänaseni.
• Aastatel 2001-2004 valmis koostöös dokumentide kogum, mis võimaldas aastal 2005 alustada tänaseks valminud hoonete ehitusprojekti koostamist.

1. Detailplaneering Tartu linna Puusepa tn 2, 4, 6 ja 8 kruntidele. Planeeringu eesmärk oli luua maksimaalsed juurdeehitustingimused, parkimiskohad ja liiklusskeem. Planeeringu tegemise ajal polnud veel selget nägemust tulevasest hoonestust.
2. Paralleelselt detailplaneeringuga toimus tihedas koostöös tellijaga projektile lähteülesande koostamine. Olemasolevale hoonestule külge- ja vaheleehitamine on keeruline. Erilist kogemust vastava tegemiseks polnud kellelgi. Lähteülesannet tegime graafilisel kujul, luues samaaegselt ka hoonet.
3. Lähteülesande põhjal koostasime TÜK funktsionaalse arengukava (kuni 2015) arhitektuurse eelkavandi ja selle alusel arengukava teise etapi, mis sai kooskõlastuse EV Sotsiaalministeeriumilt ja aluseks kogu hoonestu edasisele arengule.
4. Enne esimese ehitusjärjekorra ehitusprojekti koostamist valmis meil veel põhjalik eskiisprojekt, mis kiirendas oluliselt tänase tulemuseni jõudmist.

Tänaseks on TÜK-i funktsionaalset arengukava kohandatud vastavalt aja nõuetele ja võttes arvesse valminud hoonete sisu.

Loodame, et riik täidab antud lubadust rahastamist jätkata. Seda enam, et järgmise ehitusjärjekorra olulisim osa on kiiritusravi, mis TÜK-i kõige rohkem aegunud raviüksus.

Ja natukene ka oma sabatõstmist (käib kogu meeskonna kohta - tellija, ehitaja, projekteerija): Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) ja Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) alustasid arendustööd täpselt ühel päeval ühe joone tagant. TÜK kolib täna täie hooga uutesse ruumidesse, PERH-il sai hoonekarp kurjade ilmade eest kinni...

Loodame, et Eesti riik peab lubadust TÜKI-i edasiarendamise rahastamise osas ning meiegi osaleks heameelega selles protsessis.

Kalle Rõõmus
arhitekt