PET keskus avati pidulikult rahvusvahelisel radioloogide päeval, 8. novembril. Lindi lõikasid läbi juhatuse liige Malle Keis ja nukleaarmeditsiini osakonna juhataja dr Kai Ulst.

 

Vaata avamise pilte sisevõrgu pildigaleriis.

 

PET keskuse avamine

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Foto: Andres Tennus

 



Tänavu toimus Tartu Arstide Liidu (TAL) kevadväljasõit Setomaale. Giidiks oli TÜ inimgeograafia ja regionaalplaneerimise õppetooli teadur Taavi Pae, kelle huviks on kultuuriliste erisuste ajalooline areng eri piirkondades.

 

TAL Vastseliina linnuse varemete taustal


Esimene peatus – Mooste (Moisekatsi) mõis – üllatas kauni häärberi ja paljude renoveeritud hoonetega. Hommikukohvi jõime ainulaadse arhitektuuri ja kauni interjööriga mõisa vanas viinavabrikus, kus tegutseb Eesti Fototurismi Keskus. Kõikide pilku püüdis fuajee kõrges laes rippuv napsiklaasist kokku pandud lühter.


Järgmine peatus tehti Leevaku hüdroelektrijaama juures. Nautisime kaunist ilma ja Võhandu jõe kevadilu. Leevakul saime vastuse ka viktoriinidel sageli esitatud küsimusele – kus asub Eesti kõige kõrgem saunakorsten?


Seejärel peatusime Võõpsu tsässona juures, kust edasi sõitsime Beresje külla, mis on Setomaal ainus tänaseni vanausulistega asustatud küla. Siin tutvustas giid meile vanausuliste elamis- ja matmiskombeid. Saime teada, miks vanausulised panevad risti kalmul jalutsisse – ülestõusmisel on hea sellest kinni haarata.


Edasine tee viis meid läbi Setomaa Vastseliina Piiskopilinnusega tutvuma. Mikitamäel nägime nn „ääremaa" viletsust: mahajäetud talud, võsastunud põllumaad, tühjaks jäänud paneelelamud endiste ühismajandite keskustes, maastikku risustavad suurfarmide lagunevad hooned. Eesti kagunurgas avanes meile aga miljardikroonivaade Euroopa idaväravale - eelmisel aastal valminud 92 hektaril asuvale Koidula raudtee-piiripunktile, mis on üks moodsamaid raudteejaamu Euroopas.


Vastseliina piiskopilinnuse jalamil tervitas meid endise Piiri kõrtsi ees keskaegses riietuses rüütel ühes oma daamiga – sedapuhku peoriietuses. Siin pakutakse ajaloolisi roogasid ehedal kujul, võimalust mööda kohalikke aia- ja metsaande kasutades. Meie eineks oli palveränduri kõhutäis: eelroaks karask munavõiga ja ürdijuustud, põhiroaks aedvilja-lihasupp sepikuga, magusaks munakook ning joogiks kali ja mahl. Edasi jagunes reisiseltskond kaheks: üks rühm alustas piiskopilinnusest, teine aga äsjarenoveeritud kõrts-külastuskeskusest. Keskajal on Vastseliina linnus katoliku maailmas tuntud palverännakute sihtkohana. Siin kummardati lossikabelis asuvat püha risti: kabeli külastus andis patukustutuse teatud ajaks.


Piiri kõrtsist on kohalike eestvedamisel saanud modernne külastuskeskus, kus saab osa keskaja eluolust ja jagub tegevust kõigile. Kostümeeritud kohalik giid tutvustas linnuse ajalugu, rääkis moest, rõivastusest, värvide tähendusest keskajal, tutvustas relvi ja nende käsitsemist. Prof. Lembit Allikmets proovis rüütli raudrüüd koos kiiver-visiiriga (kaal 40 kg) ja dr Margit Närska riietus rõngassärki (kaal 16 kg).


Koduteel külastasime Piusa Savikoda, kus külastajate silme all valmistatakse nii traditsioonilisi kui ka unikaalseid kunsti- ja käsitööesemeid. Meeldima hakanud eseme ostis nii mõnigi kaasa. Oli imekaunis ja hariv kevadpäev. Suurimad tänud korraldajatele!


Prof. emer. Astrid Saava
TAL-i liige

 


Tõrvandi naiste annetus1. juuni sai lastekliinikus vääriliselt tähistatud – toimekad Tõrvandi käsitööprouad andsid üle oma annetuse vastsündinutele – 210 paari beebipapusid.

MTÜ Kodukultuuri Selts Tõrvandi juhataja Mare Rajamäe ütleb, et papude „tehnoloogia" said nad kliinikumist õde Sirje Keerdo käest ning „finantsid" Hasartmängumaksu nõukogule esitatud projekti kaudu.

 


Kliinikumi Leht

 

Sellele lause algne sisu pärineb kreeka mütoloogiast, kuid uue tähenduse andis talle Isaac Newton, kirjutades 1676. aastal enda ja oma õpetajate kohta: „Kui ma olen näinud kaugemale [teistest] siis seetõttu, et olen seisnud hiiglaste õlgadel". Mõte, mille sisuline tähendus seisneb meeldetuletuses, et tema saavutuste taga on ka paljude tuntud ja tundmatute eelkäijate - kolleegide tööd, pingutused ja kulutatud vaimujõud. Mõistagi ei käi öeldu vaid füüsika kohta. See on universaalne olukord kõikide erialade jaoks, kaasa arvatud muidugi ka arstiteadus. Tõepoolest, kuigi inimesele omaselt me peame ennast meditsiini tippudeks, oleme vaid hiiglaste ülemine rida ja sedagi vaid praeguseks hetkeks. Seega on ka meie kohus mäletada olnut ja luua ka tingimusi, et see mälestus ka edasi läheks.

Lähtudes samast põhimõttest, on juhatus otsustanud jätkata kliinikumi ja Tartu meditsiini ajalooalaste trükiste, esmajärjekorras mälestuste avaldamist. Et ka juba olemasolevad raamatud võiksid jõuda kõikideni, on juhatus välja andmas neid e-raamatutena. Valik e-raamatutele langes arvutite ja lugerite laialdase kasutamise tõttu, aga ka e-raamatute piiramatu ja tasuta tiražeerimise võimaluste tõttu. Käeoleval ajal on neid plaanis kolm: prof Ants Peetsalu poolt koostatud „Rulli – kirurgia professor", prof Arvo Tiku „Arstina läbi elu" ja minu raamat „Kliinikumi tekke lugu".

Raamatud saavad välja pandud kahes versioonis. Pdf-failina arvutite jaoks ja EPUB-versioonis lugerite jaoks.

Juurdepääs ja allalaadimine on kõigile vaba kliinikumi intraneti kaudu infokeskuse kodulehel aadressil: http://www.kliinikum.ee/infokeskus/sise/eraamat/. Seal on praegu kõik kolm raamatut pdf-failidena ja „Rulli – kirurgia professor" ka EPUB-failina.

Ühtlasi kutsun kõiki üles tõsiselt mõtlema meenutuste kirjutamisele meie meditsiini ajaloo ja isikliku mineviku kohta. Pealegi – eks siis paistame ka paremini tulevikus välja, sest kunagi oleme meie need hiiglased, kelle õlgadel olles viiakse edasi meditsiini.

Head lugemist ja ärge siis unustage: „gigantum humeris insidentes".

 

prof. emer. Raul Talvik

 

Ajakirjanik Aime Jõgi pälvis Eesti Ajalehtede Liidu korraldatud konkursil tunnustuse maakonnalehtede olemuslugude kategoorias artiklite eest, mis ilmusid 2011. aastal Tartu Postimehe paarisküljel: „Insult halvas korraga nii ema kui poega", „Logopeed aitab sõnu leida nagu detektiiv" ning „Kirevad ja rasked taastumislood".

 

Paariskülje kolm artiklit jutustasid lood patsient Silvi-Silja Koemetsast, logopeed Anne Urikost ja taastusravi arstist Aet Lukmannist. Aime Jõgi ütles oma lugude kohta lühidalt nii: „See oli jutustus ema ja poja vaprusest. Sellest, kuidas ema sai pärast rasket vähilõikust insuldi. Ning kuidas mõned kuud hiljem tabas poega, kes ema tervise pärast ja vallale uue perearsti leidmise pärast muretses, seesama haigus. Ning kuidas nad mõlemad sellest olukorrast välja rabelesid ja teineteisele toeks olid. Need lugude kangelased rabasid mind oma avameelsusega ja veensid selles, kui tähtis on see, et inimene oma raskel paranemise teel ise alla ei annaks. Usun, et nii mõnigi lugeja sai neist kirjatükkidest eeskuju ja jõudu."

Logopeed Anne Uriko kirjeldas oma loos, kui käänulisi teid pidi käib insuldi läbi põdenud inimese kõne taastamine ning dr Aet Lukmann võttis kokku ühe aasta arvud ja faktid, mis näitasid, kui keerukad võivad üldse olla statsionaarsesse taastusraviosakonda sattunud patsientide paranemislood.

Aime Jõgi sõnul on meditsiinilugude kirjutamise puhul vaja eriti arvestada seda, et enamasti on need teemad väga privaatsed ja õrnad. Seetõttu tuleb olla äärmiselt pieteeditundeline, toetav ja sõbralik juba loo algul, selle kokkuleppimisel. Mõnikord jäävad artiklid kirjutamata just sellepärast, et inimene ei söanda oma nimega lehte tulla, ja vahel on sellest väga kahju. Jääb kõnelemata vajalik lugu ja jäävad tunnustamata oma tööd südamega teinud arstid.

 

Kliinikumi Leht

 

165 aastat naistekliiniku valduses olnud maja Toomemäel on ümbersündinud Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppehooneks, mille pidulik avamine toimus 8. veebruaril.

 

Neljas korrusSünnitusjärgne palatJuhan Peegli auditoorium

 

Kommentaar

 

Esimeseks elamuseks uksest sisse astudes oli põrand. Ikka samasugune ja remondi käigus alles jäetud, mõtlesin rõõmsalt. Omaette elamuseks olid neljandal korrusel uued ruumid ja avatud katuseaknad ning siseõue ehitatud klaasist lift. Ning maja ümbrus on tundmatuseni korda tehtud: puud kärbitud, vaated avatud, trepid korrastatud. Mul on hea meel, et vana naistekliiniku maja läks ülikooli kätte. Seestpoolt on see nii ilusaks tehtud, et tahaks lausa uuesti ülikoolis õppida.

 Helle Karro

 

 

 

 

prof Helle Karro

naistekliiniku juhataja

 

 

 

Kommentaar

 

Olen selle majaga seotud olnud 1965. aastast alates, mil siia Tartu Meditsiinikooli õpilasena tulin. Hiljem astusin siit uksest sisse arstiteaduskonna üliõpilasena, seejärel juba noore arstina 1982. aastal. Lapsed on mul sündinud Maarjamõisa haiglas, sest 1970-ndate keskel oli Toome sünnitusmajas kapitaalremont. Enne 2008. aastal uude majja kolimist töötasin siin naistenõuandla juhatajana. Naistenõuandlat olen juhatanud viimased 25 aastat.

 

 

Ursula Klaar

 

 

 

 

 

 

 

dr Ursula Klaar

naistenõuandla juhataja

 

 

 

Kas vanas majas ka kummitab?

„Räägivad jah, et kunagine kuri vanemõde käib oma valdusi aeg-ajalt üle vaatamas," muheleb dr Ursula Klaar. „Ning mõni olevat koridoris tema valget kitlit vilksatamas näinud."

 Albert Valdese

Trükist on ilmunud raamat legendaarsest patoloogilise anatoomia professorist Albert Valdesest (1884-1971). „Legend elab: Albert Valdes Eesti patoanatoom" annab ülevaate tema elukäigust, õppe- ja teadustööst, aga ka tegevusest ajakirja „Eesti Arst" toimetajana ning oskussõnade loojana.

Raamatu on koostanud TÜ arstiteaduskonna anatoomia instituudi projektijuht Maie Toomsalu ja prof Albert Valdese poeg Vello Valdes. Viiskümmend aastat Tartu Ülikoolis patoanatoomiat õpetanud mehe nimi ei vaja pikemat tutvustamist. Albert Valdes asus Tartu Ülikoolis esmalt loodusteadust õppima, 1909. aastal läks ta üle arstiteaduskonda, mille lõpetas 1914. aastal. Märkimist väärib fakt, et Albert Valdes kaitses 1922. aastal esimesena Tartu Ülikoolis eesti keeles meditsiinialase doktoritöö teemal „Glükogeeni hulka vähendavate tegurite mõju üle südame spetsiifilise lihassüsteemi glükogeeni peale". Ta oli ka üks esimesi edukamaid eesti soost akadeemilisi isiksusi Tartu Ülikoolis: esimene eestlasest patoanatoomia kateedri juhataja ja selle aine eesti keeles lugeja.

Albert Valdes oli tuntud oma korra- ja täpsuse armastuse poolest, nõudes distsipliini ja pürgimist teadmiste poole. Nõudlik oli ta isegi jalgade korraliku puhtaks pühkimise suhtes: üliõpilased pidid välisuksest kuni tema tööruumini „ületama" seitse jalamatti ning häda sellele, kellest jäid põrandale maha porised jäljed. Ta ei õpetanud mitte ainult üliõpilasi, vaid ka kasvatas neist arstiteadlasi, olles üks viljakamaid teadustööde juhendajaid (6 doktori- ja 12 kandidaadiväitekirja). Ta on avaldanud üle 65 teadustöö. Ka tema viiest lapsest neli õppisid arstiks.

Professor Albert Valdese mõtteid: „Arstiteaduse üliõpilane peab õppima mitte eksameiks, vaid selleks, et saada arstiks." (lk 120); „Kes ei austa oma õpetajat-juhendajat, see on isetark, kes ei hinda selle meisterlikkuse väärtust, mida ta võiks oma õpetajalt saada, ja ta jääb tühjaks kõluks, kes ei suuda elus midagi uut anda. Eelkäijate saavutuste maha vaikimine on mannetu katse oma saamatuse varjamiseks." (lk 152).

Raamatut saab osta Eesti Spordimuuseumist meditsiininäituselt „Inimese lugu" (Tartu, Rüütli 15) hinnaga 4 eurot.

 

Kliinikumi Leht

 

EQUA OÜ on alates 1995. aastast tegelenud meditsiinitehnika ja haiglamööbli väljatöötamise ja tootmisega. Firma ekspordib ca. 70% oma toodangust ja mitmed edukad tooted on sündinud just tänu heale koostööle kliinikumi töötajatega.

Meie lähiriikide kogemusest võib õppida, et ükski edukas meditsiinitehnika tootja ei suuda välja töötada tooteid ilma tiheda koostööta kohalike meditsiiniasutustega. Insenerid ja tootedisainerid ei suuda kunagi ette näha kõiki toodete töökeskkonnast tulenevaid vajadusi ning seega jäetakse tihti tähelepanuta mitmed olulised aspektid. Selle tulemusena võib valmida disainilt uhke ja kaasaegne toode, mis pole selle kasutajale piisavalt sobilik.

Tanel Joost ja Janno JoostMeie sooviks on tuua Eesti ja Tartu meditsiinitehnika tööstuse maailmakaardile. Meil on selleks olemas kõik eeldused – arenenud tehnoloogiaga tootmisettevõtted, riigi tugi ja hästi arenenud ning suurte kogemustega meditsiinisektor.

Me ei pea sellele suurele väljakutsele üksi vastu minema. Tartu ettevõtjad on aastaid teinud koostööd suurte Skandinaavia meditsiinitööstustega, kes on valmis rohkem koostöösse panustama ja tootmise lisandväärtust Eestis tõstma.

EQUA-l on aastaid tihe koostöö Soome tootja Merivaaraga, kelle tootmisahelas on saavutatud oluline roll. Merivaara on märganud meie potentsiaali ja avaldanud soovi laiemaks koostööks tootearenduse vallas kaasates võimalusel sellesse protsessi ka Kliinikumi. Loodame, et need huvid realiseeruvad tulevikus konkreetseteks koostöö plaanideks ning, et saaksime suurema rolli uute ja innovaatiliste meditsiinitoodete valmistamise protsessis, mille üle me kõik võiksime uhkust tunda.

 

 

Tanel Joost

OÜ EQUA juhataja

 

 

EQUA Grupp - OÜ EQUA ja OÜ Afterone:

 

 

- Asutamisaeg: EQUA – 1995, Afterone – 2004

- Tegevusalad: meditsiinitehnika ja nende detailide valmistamine, allhanketööd

- Tooted: hooldusvoodid, voodikapid, massaažilauad, protseduuride toolid, läbivaatuslauad, käimisabivahendid, transpordiraamid, pesemisraamid, vahesirmid, invatualeti sisustus

- käive 2011. a – 1 600 000 €

- eksport 70%: Soome, Rootsi, Norra, Saksamaa

- töötajaid: 35

- tootmishooned: 1700 m²

- tehnoloogia: CNC-treipingid (6 tk), CNC-painutus ja lõikuspink, TIG ja MIG keevitused, stantsid, freespingid, puurpingid, polsterdusseadmed jms

 

Lp Kliinikumi Lehe toimetus

 

Lugesime huviga siselehes nr. 136 (november 2011) ilmunud artiklit „Esmakordne Zenkeri divertiikuli endoskoopiline operatsioon", milles oli kirjas, et esmakordne sedalaadi protseduur Eestis viidi läbi 21. septembril 2011. a. kõrvakliinikus Saksa külalisprofessori poolt.

Me ei tea kuidas on lood mujal Eestis, aga esimese väheinvasiivse Zenkeri divertiikuli operatsiooni samal põhimõttel viisime läbi 08.08.2011 a. kirurgiakliinikus. Läbiviijateks olid abdominaalkirurgia osakonna kirurgid (Toomas Sillakivi, Toomas Tikk, Jaanus Suumann ja Karl-Gunnar Isand).

Tegemist oli 57-aastase naispatsiendiga, kellel esines pikaaegsest söömishäirest tingituna aneemia ja hüpoproteineemia ning mitteparanevad säärehaavandid. Söögitoru ülemise sfinkteri läbimiseks kasutasime meie endostaplerit ning patsient ei vajanud postoperatiivselt pikaaegset nasogastraalsondi abil toitmist, vaid sai juba järgmisest päevast suukaudsele dieedile ning postoperatiivne kulg oli ladus.

 

Lugupidamisega

Toomas Sillakivi

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna arst-õppejõud

Toomas Tikk

kirurgiakliiniku abdominaalkirurgia osakonna juhataja

Padjad (tänapäevased vaated hoonetele) Padjad (ajaloolised vaated hoonetele)

Tartu Tervishoiu Kõrgkool soovis 200. aastapäeva puhul saada kingituseks patju. Kliinikumi kingitud patjadel on ajaloolised ja tänapäevased vaated mõlema asutuse hoonetele, TÜ õendusteaduste osakonna padi on triibuline. Padjad sümboliseerivad koostööd.

 

 

 

 

Pihkva kolleegidega kohtumine pisiTartu Arstide Liidu sügisene väljasõit (30.09.-01.10.) toimus seekord lausa välismaale. Programm oli tihe ja korraldajate poolt põhjalikult ette valmistatud, mille eest neile suured tänud.

Esimene peatus oli Petseris, kus imetlesime vaateid kloostrile vaateplatvormilt ja tegime ringkäigu ka kloostris sees. Väga hea ülevaate paiga ajaloost andis giid Aleksandra, kes jäi meie saatjaks terve reisi vältel. Ta valdas materjali suurepäraselt ja luges igal sobival võimalusel peast Puškini luulet.

Järgmine peatus oli Irboskas, kus käisime linnuse varemetes ja imettegevatel allikatel, mille vesi aitab kõikvõimalike hädade korral. Terve tee allikateni oli palistatud müügilettidega, kus oli väga ilusaid kudumeid ja puunikerdusi.

Edasi sõitsime Pihkvasse, kus ööbisime hotellis „Olginskaja". Hommikusöögil anti igaühele oma nuga ja kahvel – 20 aasta taguste mälestuste järgi tuli neid kassapidaja käest eraldi küsida. Käisime ekskursioonil ka Pihkva linnahaiglas, kus peaarst oli korraldanud kohtumise kohalike arstidega. Nii mõnigi oli Eestis käinud ja kursis meie eluga. Nende arvates on nad meist maha jäänud umbes 20 aastat. Pärast haiglas tehtud ringkäiku võis sellega täiesti nõustuda. Nende brutopalk ilma lisadeta on 130 eurot, millest äraelamine tundub tõelise vene imena.                                                                              Pushkini haud pisi

Meie põhieesmärk oli käia Puškiniga seotud paikades: Trigorskoje ja Mihhailovskoje mõisates. Mõlemad on hästi restaureeritud, palju on alles Puškini-aegseid esemeid. Vaated ümbrusele on tohutult avarad ja lummavad. Jäime kõik reisiga rahule. Õnneks oli ilus ilm, mis lisas kulda kõigile vaadetele.

 

 

 

Heidi-Õie Jürjenson

anesteesia ja intensiivravi kliiniku arst-õppejõud

 

Alates novembrist saab Maarjamõisa haigla fuajees vaadata fotosid 2010. aasta oktoobripäevadest.

 

Näitus on järjekordne väljapanek ühe kuu jooksul tehtud pildiseeriast. Jäädvustused esitame ühisele „Fotokala" grupi konkursile, mille hulgast valime näituse jaoks päeva parima pildi. Alustasime seitse aastat tagasi aprillis ja oleme liikunud iga aastaga kuu võrra edasi. Sedakorda on pildid oktoobrist ja teemaks valgus. Kavas on jätkata seni, kuni aastaring täis saab.

Kliinikumi avarad pinnad on suurepärased fotode eksponeerimiseks, pealegi on siia ligipääs paljudel inimestel. Vaatajate hulka satuvad ka need, kes võibolla näitusesaali muidu ei külasta. Lisaks usun, et pildid muudavad paika, kuhu muidu mure tõttu saabutakse, pisut rõõmsamaks.

 

Naatan Haamer

hingehoidja


25. augustil toimus Pärnus konverents „Puudega laps meie keskel", kus esitleti Eesti–Läti ühisprojekti „Tolerantsus" raames välja töötatud materjale puudega laste peredele, mille tegemisel osalesid Tartu Ülikooli Kliinikum ning mittetulundusühingud Anni Mängumaa Eestist ja Ceribu Sparni Lätist.

Käsiraamat "Minu eriline laps – vastuseid küsimustele" on esimene eestikeelne ülevaatlik teos vaimupuudega laste vanematele. Eesti ja Läti spetsialistide ja lapsevanemate üheskoos kirjutatud raamat tutvustab sagedamaid diagnoose, millega kaasneb vaimupuue. Veel räägitakse, kuidas kriisiga toime tulla, peresuhetest, puudega lapse koolitamisvõimalustest. Peatükk on ka õdedele-vendadele, püüdes vastata neil tekkivatele küsimustele.
Projekti raames valminud kalenderpäevikus puuduvad kuupäevad, nii et lapsevanem saab alustada päeviku täitmist sel hetkel, kui ta selleks valmis on. Ühes päevikus on kaks aastaringi. Alguses on lühiülevaade, milliste diagnooside korral mida spetsiifilisemalt jälgida ja kirja panna, et arst saaks üleskirjutusi jälgides parema info lapse arengust.
Lisaks nägi trükivalgust fotoraamat Eesti ja Läti peredest, kus kasvavad puudega lapsed.

 

Dr Tiia Reimand
meditsiinigeneetik,
projekti "Tolerantsus" kliinikumi koordinaator

 

Skulptor Endel Taniloo pronksist skulptuur „Ema ja laps" (1979) toodi Oru tänavalt Lastekliiniku ette.Ema ja laps4

 

Kolm aastat tagasi müüdi kliinikumile kuulunud Oru tänava lastehaigla hoone Tartu Katoliku Koolile ning kliinikumi allüksused kolisid majast lõplikult välja. 30 aastat sealse lastehaigla ees seisnud „Ema ja lapse" kuju jäi aga endiselt vanale kohale. Augustikuu keskel toodi skulptuur N. Lunini tänavale lastekliiniku ette. Muinsuskaitseamet leidis, et seoses Oru tänava hoone müügi ja senise funktsiooni muutumisega, on kuju ümberpaigutamine lastekliiniku ette N. Lunini tänavale igati põhjendatud ja mõistlik otsus. Lastekliiniku sümboliks saanud skulptuur on sellest otsusest tulenevalt taaskord oma õigel kohal lastehaigla ees.

 

Kliinikumi Leht

 

Alates 5. septembrist muutub sissepääsukorraldus hambaproteesikeskusesse (L. Puusepa 1 a).


Hambaproteesikeskuse senine sissepääs suletakse. Keskuse patsiente hakkab teenindama Maarjamõisa polikliiniku üldregistratuur ja -garderoob. Hambaproteesikeskusesse pääseb polikliiniku peaukse kaudu ja patsientide liikumistee II korrusel asuvasse keskussesse hakkab kulgema mööda spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku koridori. Muudatused kehtivad ka kliinikumi töötajatele ja üliõpilastele. Juurdepääsutee on tähistatud viitadega.

 

Kliinikumi Leht

 

Äsja trükist ilmunud raamatu autor prof emer Heinart Sillastu (sünd 1929) on olnud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna prodekaan, ftisiaatria korraline professor ja kopsukliiniku juhataja.

Ligi 30 aastat on ta olnud Eesti Kopsuarstide Seltsi esimees, valitud mitmete erialaseltside auliikmeks ja osalenud rahvusvahelistes tuberkuloosiekspertide töörühmades. Trükis on ta avaldanud üle 200 töö.

Käesolev raamat võtab kokku tuberkuloosialase töö Eestis aastatel 1918-1991. Haigestumus tuberkuloosi on Eestis kõrge olnud alates esimesest iseseisvusajast tänapäevani. Raamatus analüüsitakse tuberkuloosiga seotud probleeme – olemust, arengusuundi ja võimalikke lahendusi ühiskonnas. Käsitletud on tuberkuloosi kui sotsiaalsete juurtega haiguse olemust, sest tuberkuloosi probleem ei hõlma ainult konkreetse haigusjuhu kiiret avastamist, ravi ja tervistumist, vaid vajab ka radikaalseid terviklahendusi kogu ühiskonna jaoks. Raamatus on tähelepanu pööratud ka arstkonna osale tuberkuloosivastases võitluses, samuti rahvusvahelisele koostööle kuni 2011. aastani.

 

Raamatut saab osta L. Puusepa 1 a ja L. Puusepa 8 kantseleides.
Raamatu hind on 10 eurot.

 

Kliinikumi Leht

 

14. kevadväljasõidu sihtkoht oli seekord kaunis Valgamaa.

 

Kogu reisi jooksul saatis meid päikseline ja soe maikuu ilm. Esimese peatuse tegime Soontaga külas Väike-Emajõe kaldal Greete palkmotellis, kus ootas kuum kohv ja koduselt lõhnav rabarberikook. Puhkeala oli muljetavaldav: mesilasekärge meenutav sakilise kujuga ümarpalkidest ehitis toetub võimsale maast katuseni küündivale jämedale, 200-aasta vanusele männipuust tugipalgile. Meie fotoaparaadid leidsid kohe rakendust!
Valga Muuseumi juhataja Esta Metsaga külastasime Valga linna kalmistul kahte lähestikku paiknevat, kuid erinevat mälestist – tagasihoidlikku Eesti langenud sõjameeste puhkepaika ja uhket nõukogude punasõdurite memoriaali.
Huviga kuulasime giidi juttu Valga Muuseumi ajaloost. Praegustes muuseumi fondides on üle 70 000 museaali. Mitmed kolleegid otsustasid siia omal käel tagasi tulla ja lähemalt väljapanekutega tutvuda.
Eriliselt on meelde jäänud külaskäik Metsamoori tallu Mihkli külas. Saime osa pere toimetamistest ja ununenud oskustest olla loodusega kooskõlas. Viibisime loitsukeldris ja võtsime osa loitsmise rituaalist, rüüpasime raudrohu- ja melissi lillevett, peale hammustasime ürdikoogikesi võilillemeega. Praegu on eriti kasulik meenutada Metsamoori tarkuseteradest seda, et hobumadara varre mahl leevendab sääsehammustust.
Õhtu eel jätkus kõigil veel energiat ja tahet tutvumaks Karula rahvuspargiga. Läbisime ligemale 5-kilomeetrise Ähijärve Looduskeskuse matkaraja, peatudes korraks hinge tõmbama salapärase Ähijärve kaldal. Tartusse jõudsime hilisõhtul reipana ja elevil kauni matkapäeva muljetest.

 

Milvi Topmann
Tartu Arstide Liidu liige

 

Meedikute tänamiseks ja patsientide tujutõstmiseks korraldasid kunstnikud Eevi Nerva ning Mario ja Lauri Raitar L. Puusepa 8 fuajees püsinäituse oma taiestest.

 

Näitusel eksponeerib Eevi Nerva ruumikaunistusi ja anumaid, vennad Mario ja Lauri Raitar vitraaže, fotosid ning joonistusi lapsepõlvest. Viimaseid saab vaadata radioloogiakliiniku registratuuri ees. Näituse avamise puhul esitles moekunstnik Kaja Raitar rahvuslike sugemetega moekollektsiooni nii suurtele kui väikestele.

Kaja Raitari sõnul soovib nende pere püsinäituse kaudu avaldada oma tänu kliinikumile ning muuta tühje, valgeid haiglaseinu rõõmsamaks.

 

Kliinikumi Leht

 

Ilmunud on kauaaegse Tartu Ülikooli õppejõu ja kliinikumi neurokirurgi prof emer Arvo Tiku mälestusteraamat. Raamat on oluline täiendus Eesti kultuuri- ja teadusajaloole kajastades värvikalt omaaegseid olusid Tartu Ülikoolis ja Eesti meditsiinis. Teose olemuse võtab prof Arvo Tikk kokku järgmiste sõnadega:

„Käesolevas raamatus olen ma püüdnud käsitleda mõningaid minu noorusaastatega seotud sündmusi ning viimasel viiekümnel aastal meditsiinis toimunud arenguid, nii palju kui mul on õnnestunud neis osaleda Tartu närvikliinikus töötades.

Palju ajastule iseloomulikku kipub kaduma aegade hämarusse, eriti see, mis on seotud ennesõjaaegse elu, sõjaaja ja varase sõjajärgse perioodiga. Et ma olen kõige vahetumalt seotud kaasaegse intensiivravi tekkega 1950ndate aastate lõpus ja bioeetika arusaamade juurutamisega Eesti meditsiini 1990ndate alguses, siis otsustasin mõnevõrra põhjalikumalt käsitleda nende arengusuundade juurdumist meie igapäevasesse praktikasse."

 

Euroopa Liidu keemia- ja kiirgusõnnetuste likvideerimise õppus toimub
15. - 20. mai.

 

Siseministeerium korraldab laiaulatusliku keemia- ja kiirgusalase õppuse, mis koosneb nii väli- kui staabiõppusest. Õppuse nimi on EU CREMEX 2011, mis on akronüüm inglise keelsest nimetusest EU Chemical and Radiological Emergency Management Exercise 2011.

 

Õppuse eesmärk on kontrollida EL Elanikkonnakaitse Mehhanismide põhimõtetest arusaamist ning nende rakendamist. Päästeõppustel mängitakse läbi ka reaalse rahvusvahelise abi koordineerimine ning Eesti regionaalsete kriisikomisjonide tegevused 2009. aastal valminud Hädaolukorra seaduse kontekstis. Projektiga soovitakse kontrollida Eesti kriisireguleerimissüsteemi võimekust, sellepärast luuakse väga komplitseeritud stsenaarium, mille tegevuspaikadeks saavad olema Tartu linn ja Tallinna Lennujaam ning kaasatud on kõik Eesti ametivõimud ja koostööpartnerid, kes on seotud keemia- ja kiirgusõnnetuste likvideerimisega.

 

Kliinikumi Leht

Tervishoiutöötajate rolli tubakatarbimise leviku vähendamisel ja tubaka negatiivsete mõjude ennetamisel ei saa kuidagi alahinnata – meil on olemas teadmised tubaka riskidest tervisele ning võimalused suitsetajatele toe pakkumiseks. WHO Tervist Edendavate Haiglate (TEH) liikumise algatusel võeti 1996. aastal eesmärgiks muuta haiglad tubakavabaks keskkonnaks: moodustati Euroopa Suitsuvabade Haiglate Võrgustik (ENSH) ning töötati välja Euroopa Suitsuvabade Haiglate Standardid.

Alates 2007. aastast kuulub ka kliinikum ENSH-i võrgustikku ning on allkirjastanud pühendumiskokkuleppe tubakatarbimist piirava poliitika rakendamiseks. Suitsuvaba poliitika standardite eesmärgiks on määratleda olemasolevad raskused ja otsida nende kõrvaldamiseks realistlikke ning tegusaid lahendusi. Kliinikumis viidi ENSH-i küsimustiku alusel siseaudit läbi 2007. aastal ning möödunud aasta lõpus. Auditeerimisel selgus, et tegelikult ei teata ENSH-i poliitikast kuigi palju. See oli ka üheks ajendiks antud artikli kirjutamisel, kuna olen mõlemal korral auditi läbiviimisega seotud olnud.

„Mehed liikuma“ Tartumaa aktiivgrupi liikmed 24. novembril toimunud kokkusaamisel, kus avati ümbrikud oma eesmärkidega ja tehti vahekokkuvõtteid senisest tegevusest. Foto: Mehed Liikuma.

Tänaseks on terviseprogrammi „Mehed liikuma" pilootprojekt lõppenud ning aeg teha kokkuvõtteid. Toimunule tagasi vaadates võib tõdeda, et ettevõtmist saatis edu – mehed hakkasid end liigutama ning nende tervislik seisund paranes tublisti.

Viit Lõuna-Eesti maakonda (Valga-, Võru-, Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaad) hõlmanud aastapikkuse projekti raames korraldati meestele koostöös maavalitsuste ja maakonna spordiliitudega tervisepäevi ja meeste tervise võtmeküsimusi käsitlevaid foorumeid, seati sisse informatiivne internetiportaal www.mehedliikuma.ee ning jälgiti 4 kuu jooksul sportimise mõju 28 mehest koosneva Tartumaa aktiivgrupi liikmete tervisele.

Idee projekti läbiviimiseks tuli selle ühel juhil, kliinikumi androloogiakeskuse meestearstil Kristo Ausmehel ajendatuna isiklikust kogemusest. Olles ka ajapikku muutunud tüüpiliseks passiivse eluviisiga Eesti meheks, kes suurema osa oma päevast tegeles istumisega, sai tal ühel hetkel sellest kõrini. „Hakkasin liigutama ja võtsin 40 päevaga vajalikud 12 kilo alla," kirjeldab ta järsku elumuutust, mis pani teda ka ülejäänud rahvusvendade pärast muret tundma. „Just meie meeste ebatervislikest eluviisidest saavadki alguse paljud kroonilised haigused, mistõttu otsustasimegi seltskonna kehakaaluga pahuksis olevate meestega ettevõtmise algatada." Oluliste Tartumaa projekti võtmefiguuridena toob arst esile soojaettevõtja Tiit Veeberi ja Tartumaa spordijuhi Lembit Toru, kelle kogemus ja abi aitasid programmi just algetapis käivitada.

Ausmehe sõnul said programmile püstitatud eesmärgid kenasti täidetud – huvi korraldatud ürituste vastu oli suur, tagasiside positiivne ning osalejatelt saadi palju mõtteid, kuidas projektiga edasi minna. Ka kõigi aktiivgrupis osalenud meeste tervisenäitajad paranesid suuresti. „Tahtsime meestele teadvustada liikumise positiivset mõju ja tõestada, et kõik on sinu kätes ning lihtsaim võimalus oma tervise eest hoolitseda on regulaarne tervisesport." Kõige ilmekamalt annab kehalise aktiivsuse positiivsest mõjust tunnistust fakt, et suurimal määral paranesid aktiivgrupi 4- kuulise pilootprojekti käigus eeskätt seniste mitteliigutajate terviseparameetrid.

Projekti pikemaajalisteks sihtideks on muuta Eesti meeste tervisega seonduvaid hoiakuid, parandada nende terviseteadlikkust ja tõsta tervelt elatud aastate arvu. Seetõttu ei ole terviseprogramm pilootprojektiga lõppemisega sugugi läbi. Vastupidi – seda on plaanis laiendada ka teistesse Eesti maakondadesse ning 2012. aastaks loodetakse sellesse kaasata kogu mandri- Eesti. „Oma tegevust jätkab kahtlemata ka aktiivgrupp ning soov on selle liikmete arvu kasvatada 45-50 meheni," valgustab Kristo Ausmees. „Samuti on plaanis käivitada väiksemaid iseseisvaid lisagruppe erinevates Eesti valdades ja kogukondades." Kas see plaan aga kavatsetud kujul ka ellu rakendub, sõltub projekti rahastusvõimalustest, mille otsimisega praegu aktiivselt tegeletakse.

 

 

Merili Väljaotsa

17. detsembril andis SA Eesti Tervishoiu Pildipank IT Kolledži arvutivõrkude laborile üle kasutusest mahavõetud HP Prioliant serveri koos 5TB kettamassiiviga.

Annetatud seade leiab rakendust IT Kolledži spetsiaalses võrgulaboris, kus viiakse läbi erinevaid kursuseid nokaal- ja laiside (LAN/WAN) võrkude ning WiFi sidevõrkude alaste teadmiste omandamiseks.

Foto: Tartu AL erakogu.Vaatamata paksule udule, oli erakordselt suur seltskond arste võtnud ette reisi Pärnu ja Viljandi maakonna piirialale rabade ja lamminiitude vahele, haruldasse ja omapärasesse Soomaa rahvusparki.

Põhjaliku ülevaate viiendast aastajast, rippsildadest ja ühepuulootsikutest (haabjatest) ning piirkonna elanike elustolust andis nähtud film rahvuspargi külakeskuses, pärast mida jagunes meie seltskond gruppidesse ning suundus koos giididega Riisa rabasse maalilist maastikku ning ilusat ilma nautima.

Giidide eestvedamisel tutvusime ka selle piirkonna kahe suurema ja uhkema mõisa ning nende valitsejate ajalooga: Suure-Kõpu ja Heimtalis. Saime teada, et Suure-Kõpu mõisa viimane omanik oli Alfred-Georg-Alexander von Stryk, kelle suguvõsale kuulus üle 21 mõisa! Mõis võõrandati 1919. a, täna asub hoones Kõpu põhikool. 2003. a kevadel avati osa mõisa esindusruumide maalinguist, täna saab näha väga kaunilt ja luksuslikult restaureeritud mõisa Cicero maja seinamaalingute koopiatega. Ajaloolased väidavad, et Kõpu mõisahoone on väga sarnane Tartumaal samal ajal püstitatud ja sama arhitekti kavandatud Kuremaa mõisahoonega. Eks vaadake ise järele!

Kliinikumi ja arstiteaduskonna ühine aastalõpu kontsert toimub 15. detsembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas. Esineb Silvi Vrait. Kontserdile järgneb vastuvõtt restoranis Volga.

Piletid hinnaga 125 krooni on müügil L.Puusepa 1a, L.Puusepa 8, psühhiaatriakliiniku, stomatoloogiakliiniku, sisekliiniku, kõrvakliiniku ja lastekliiniku kantseleides ning arstiteaduskonna dekanaadis.