Läinud aasta 27.-30. septembrini toimus Lissabonis Euroopa Tsütoloogide Föderatsiooni (EFCS) eestvedamisel 35. Euroopa Tsütoloogia Kongress, kus kliinikumi esindasid patoloogiateenistuse tsütoloog Annely Laas ja patoloog Hannes Tamm.

Osavõtnute sõnul oli kongressi programm väga mitmekesine, hõlmates paljusid eriteemalisi loenguid, aga ka praktilisi õppepäevi ja seminare. „Erinevates ruumides toimunud loengute ja seminaride seast sai igaüks ise valida, millistel neist osaleda,“ kirjeldab dr Annely Laas ürituse formaati ning lisab, et koos dr Hannes Tammega külastati põhiliselt kõikvõimalikke slaidseminare, aga ka kilpnäärme workshopi. „Kuna meie kliinikumis on viimasel ajal suur osakaal kilpnäärme tsütoloogilistel uuringutel, siis otsustasime selle valdkonnaga rohkem tutvuda,“ selgitab patoloog Hannes Tamm valiku tagamaid.

Ka slaidseminaride puhul oli osalemise oluliseks valikukriteeriumiks tsütoloogide jaoks praktiline vajadus end konkreetsel teemal täiendada. „Osalesime peamiselt just nendel slaidseminaridel, mis käsitlesid ka meil rohkem ette tulevat materjali,“ täpsustab dr Laas. Sellisteks teemaderingideks olid näiteks respiratoortrakti, günekoloogilise sfääri ja rinnanäärme tsütoloogilised uuringud.

Lai teemadering

Kongressi ei läbi kunagi ainult üks kindel temaatika, vaid käsitletakse kõiki erinevaid organsüsteeme. „Alati on vaatluse all olnud näiteks rinnanääre, hingamiselundid ja kuseteed,“ toob Annely Laas näiteid kongressi ainesest.

Kui erinevates ruumides aset leidnud kindlale teemale pühendatud slaidseminaridm olid üles ehitatud konkreetsetele kaasustele, siis kongressi erinevaid auditooriume samaaegselt läbinud nn finaalsessioonid käsitlesid laiemaid, tsütoloogias hetkel päevakajalisi ja edaspidiseid suundi andvaid teemasid. „Näiteks on jätkuvalt diskussiooni tekitavaks teemaks emakakaela vähieelsete seisundite skriinimine, aga ka molekulaarne tsütopatoloogia,“ tõi dr Tamm näiteid filosoofilisematest teemadest, mis sessioonidesse jagunenud väiksemate ürituste kõrval käsitlemist leidsid.

Rahvusvaheline osalejate seltskond

„Kuigi nimetuse järgi on tegu Euroopa kongressiga, oli osavõtjaid üle maailma: Jaapanist, Venezuelast, Ameerikast jne,“ annab Annely Laas ülevaate üht mastaapsemat tsütoloogiaalast üritust külastanud seltskonnast. Eesti oli kongressil esindatud kahe haigla peale (TÜ Kliinikum ja Ida-Tallinna Keskhaigla) kokku 3 arsti ja 3 laborandiga. Kliinikumi tsütoloogiaspetsialistid Annely Laas ja Hannes Tamm osalesid üritusel juba teistkordselt.

Kongressil üles astunud lektoridki olid pärit väga erinevaist paigust: Tšehhist, Poolast, Portugalist, Kreekast, Hispaaniast, Türgist jne. „Tundub, et valdavalt siiski domineerisid Euroopa lektorid, aga oli ka näiteks ameeriklasi,“ märgib dr Laas ning lisab tunnustavalt, et kahtlemata on tegu maailma tippudega ja n-ö tsütoloogia korüfeedega.

Palju enamat kui uued teadmised

Mõlemale arstile jättis kongress taaskord suurepärase mulje ning nad on veendunud, et lisaks uuele praktilisele teabele, on selliste ürituste külastamine vajalik ka maailma tsütoloogia arenguga kursisolemiseks ja enese kaardistamiseks. „Slaidseminarides näidatud ettekannete osas laienes näiteks meie terminoloogiline baasja ka metodoloogias on kahtlemata palju uut,“ selgitab Hannes Tamm. „Aga eriti palju informatsiooni oli selles mõttes, et me näeme seda, kuidas ja mis uuringuid viiakse läbi mujal maailmas,“ lisab Annely Laas. „Kahjuks peame tõdema, et nii mõnedki laialdaselt kasutatavad meetodid nagu näiteks liquid base või immunotsütokeemia ei leia meil veel materiaalsetel põhjustel kasutamist.“

Dr Tamme sõnul aga on kongressi kõige olulisemaks tulemuseks tõdemus, et tsütoloogiaga tegeletakse jätkuvalt ka mujal maailmas: „Meile võib muidu tunduda, et mis me siin kahekesi nikerdame, palju rohkem meid Eestis ju ei olegi ja sellega asi piirdubki. Aga tegelikult see töötab ja toimib maailmas ning elab edasi.“ Ta usub, et kuigi kongressilt jääb kahtlemata kõrva taha üht-teist uut ja huvitavat, ei ole selle peamine eesmärk õppimine, vaid pigem just teatud sisemise stiimuli saamine. „Konverents on konverents, tegelikult õppimine toimub teistmoodi, pikemalt ja visa tööga, aga mingi sisemise heaolu- ja kindlustunde saamiseks on mõistlik selliseid üritusi ikka külastada,“ võtab Hannes Tamm teema kokku.

Annely Laasgi nendib, et kongress andis hea tunde ja teadmise, et sa oled üks paljudest: „Kuna Eestis on meid niivõrd vähe, siis seal tundsid, et ülemaailmselt on meid ikka palju. Ja Eestile oli see võimalus oma märk maha panna ja näidata, et Eestiski on oma tsütoloogiaga tegelev meeskond.“

Mõlemad spetsialistid kinnitavad, et võimalusel kavatsetakse kongressist tulevikuski osa võtta. Lõpetuseks soovitakse avaldada tänu kliinikumile ja sponsorfirmadele AS Quantum Eesti ning Optika&Diagnostika OÜ, kes nende osalust kongressil toetasid.

Merili Väljaotsa