2.- 4. septembrini toimus Tartus Eesti Perearstide Seltsi Aastakonverents, mille läbivaks teemaks oli „Esmatasand 2015. Milliseks kujuneb perearsti roll muutuvas meditsiinis?".
Koosviibimisel tõdeti, et Eesti meditsiinis on toimumas paradigma muutus, mis puudutab nii arste, patsiente kui ametnikke. Infoküllus, uued tehnoloogilised võimalused, meditsiinisüsteemi ressursipuudus – kõik need mõjutavad arsti-patsiendi suhet ja suunavad seda ümber mõtestama. Järjest enam ilmub ajakirjanduses patsientide lugusid, mis püüavad omal kombel asendada infovahetuse puudulikkust arsti-patsiendi suhtes. Konverentsil peetud ettekannetes võetigi vaatluse alla küsimused, kuidas hoida ravikvaliteeti, leida aega inimlikuks kontaktiks ning kas kõik osapooled on muutusteks esmatasandi arstiabis valmis?
Kahepäevasele traditsioonilisele konverentsiprogrammile eelnesid mõttetalgud, mille ideeks oli võimaldada seltsi liikmetel kolleegidega kogemusi vahetada ning olulistel teemadel kaasa rääkida. Töögruppides arutleti järgnevatel teemadel: kvaliteet; erinevate omandivormide võimalused üldarstiabi teenuse osutamiseks; koostöö eriarstidega; perearsti roll seltsi liikmena jne. Arutelud olid hoogsad ja väga viljakad ning Eesti
Perearstide Seltsi juhatus sai kinnituse oma tegevussuundade prioriteetsusele ning häid ideid tuleviku planeerimiseks.
Järgneva kahe päeva jooksul peeti aastakonverentsil ettekandeid erinevates temaatilistes sessioonides: perearst ja patsient; perearstide teadus- ja uurimustööd; perearsti praksiste kvaliteedistandardid; ravitöö kvaliteet; e-tervis ning perearst ja meedia. Tõeliselt huvitavaid esitlusi tegid mitmed perearstid, kuid iseäranis värskendav oli kuulata kõnelejaid väljastpoolt peremeditsiini või meditsiini üldiselt. Näiteks võib tuua Haigekassa juhatuse esimehe Hannes Danilovi, Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS juhatuse liikme ja tervisepoliitika programmi direktori Ain Aaviksoo, Eesti E-Tervise Sihtasutuse projektijuhi Boriss Gubaidulini, ajaloolase David Vseviovi ning Eesti Perearstide Seltsi kommunikatsioonijuhi Agne Adamsoni etteasted. Väga kaasahaaravaks osutus ka Indrek Treufeldti poolt juhitud diskussioon paradigma muutusest meditsiinis.
Konverentsilt jäi kõlama mõte, et meditsiinitöötajad ei tohiks unustada peamisi väärtusi, mille nimel nad tervishoiusüsteemi poolt pakutavaid võimalusi ja tehnoloogiad realiseerides tegutsevad. Kesksel kohal on siiski patsient, tema terviseseisund, kaitstus haiguse riski vastu ning rahulolu tervishoiuteenusega. Et seda tagada, ei tohi me unustada, kui oluline on oskus patsienti kuulata ning olla kursis kogu tema haiguse arengulooga sealt mitte välja selekteerides üksnes seda infokogumit, mis sobitub meie diferentsiaaldiagnostilisse raamistikku. Patsientide lugudes võivad peituda nii diagnostilised kui ka terapeutilised vihjed, mida ravi õnnestumiseks ära kasutada saab.
David Vseviov rõhutas, et patsiendi usaldus tuleb võita ning usaldus tekib läbi selle, et patsient kaasatakse tema tervist puudutavatesse otsustesse. Me ei tohi unustada, et inimest valdav emotsioon arsti juurde pöördumisel on hirm. Ning hirm kaotab usalduse. Usaldust on aga vaja selleks, et me suudaks toime tulla patsiendi „mütoloogiliste unistustega", milleks on unistus olla terve ja elada igavesti.
Kokkuvõtteks oli konverents väga põnev ning kuuldud ettekanded pakuvad mõtteainet veel pikaks ajaks.
Dr Anneli Rätsep
Ülikooli Perearstikeskuse perearst, Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli vanemteadur