Lisatud: 30 November 2012

Alates 1. septembrist 2012 töötab spordimeditsiini ja taastusravi kliinikus ambulatoorse taastusravi osakonna vanemõena Ülle Pihor.

Lõpetasin põhikooli 1982. aastal ja otsustasin minna õeks õppima Tartu Meditsiinikooli. Lõpetamise järel asusin õena tööle Tartu Arstlikku Kehakultuuri Dispanseris. Kui olin töötanud 20 aastat, tundsin vajadust erialase täienduse järgi ja asusin uuesti õppima Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe erialale, kus omandasin rakendusliku kõrghariduse. Praeguseks olen töötanud 30 aastat õena ja olen väga rahul oma valikuga. Lisaks olen täitnud vastutava õe tööülesandeid 2005. aastast spordimeditsiini- ja 2010. aastast töötervishoiu osakonnas.

Uuel vanemõe ametkohal töötamisel on minu peamisteks ülesanneteks õendustöö juhtimine ja korraldamine ambulatoorse taastusravi, spordimeditsiini ja töötervishoiu osakonnas. See töö nõuab suurt pingetaluvust, loovust ja korrektsust. Mul on toetav meeskond, kellele saab igas olukorras loota ja kellega koos saan oma töö eesmärgid ellu viia.

Vaba aja veedan lähedaste inimestega ja meeldib ka reisida. Hea enesetunde annab füüsiline treening, millega püüan tegeleda regulaarselt 3 korda nädalas.

Ülle on kiire ja kohusetundlik

Enne vanemõeks saamist töötas Ülle spordimeditsiini osakonnas õena ja täitis ka vastutava õe ülesandeid, mis praeguses uues ametis talle igati kasuks tuleb. Ülle on väga hea organiseerija, kiire ja kohusetundlik. Kuigi Ülle läbib hetkel juhtimisalast stažööriprogrammi ja kohaneb uute tööülesannetega, võin juba praegu öelda, et ambulatoorse taastusravi osakonna vanemõe ametikohale on valitud võimekas inimene.

Külli Uibo

spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku ülemõde

Lisatud: 29 Oktoober 2012

Alates 1. juunist 2012 töötab spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku õendushoolduse osakonnas füsioterapeudina Gertu Sõerunurk.

Gertu Sõerunurk iseendast:

Lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli füsioterapeudi õppekava 2012. aasta juunikuus. Enne, kui jõudsin füsioteraapia erialani, õppisin ja töötasin pool aastat välismaal. Seal viibides jõudsin selgusele, et minu tegelik kirg ja huvi on hoopiski meditsiin ning aasta pärast keskkooli asusingi õppima füsioteraapiat. Kuigi sellel erialal on mitmeid erinevaid suundi, sain juba õpingute ajal aru, et soovin kindlasti töötada haiglas. Üha kasvavast huvist haigla keskkonna vastu läksin kooli kõrvalt tööle põetajana taastusravi statsionaarsesse osakonda. Seal töötades nägin ja kogesin enda jaoks palju huvitavat ning usun, et see töökogemus on kindlasti tulnud mulle kasuks ka praegusel ametikohal.

Töötamine eakate patsientidega on huvitav väljakutse, sest füsioteraapiat rakendades tuleb pidevalt arvestada mitmete kaasuvate haigustega ja leida igale patsiendile individuaalselt enim sobiv lähenemisviis. Erialaselt pean väga tähtsaks patsiendikeskset lähenemist ning nii patsientide kui ka nende lähedaste nõustamist.

Vaba aja veedan valdavalt pere ja sõprade seltsis, aeg-ajalt ka mõnda head filmi vaadates. Mitmel korral nädalas käin trennis, mis annab äärmiselt mõnusa ja lõõgastunud enesetunde.

Patsiendid ja kolleegid on Gertu üle õnnelikud

Gertu on väga patsiendikeskne. Vähemoluline ei ole ka tema oskus teha meeskonnatööd ning näha tervikpilti. Ka tema sissekanded eHL-is on põhjalikud ja asjalikud. Ta on kiire ja väga tubli. Tema erialaseid oskusi on kindlasti aidanud tõsta varasem töötamine põetajana statsionaarse taastusravi osakonnas.

Kristina Oja
õendushoolduse osakonna juhataja

Lisatud: 28 September 2012

Alates 1. veebruarist 2012 töötab ühendlabori lastekliiniku osakonna laborandina Astrid Oras.

Astrid Oras iseendast:

Lõpetasin 2008. aastal Tallinna 32. Keskkooli ning esialgu plaanisin aasta vabaks võtta, aga juhuse tahtel jõudsin juba sama aasta sügisel Tartu Tervishoiu Kõrgkooli bioanalüütikat õppima. Arvan, et võin selle otsusega rahul olla, kuigi õppida tahaks veel palju. Selle aasta veebruarist asusin tööle lastekliiniku laborisse ja kevadel lõpetasin väikese hilinemisega bioanalüütika eriala. Paralleelselt õppisin Tartu Ülikoolis bioloogiat ning nüüd alustan töö kõrvalt magistriõpinguid biomeditsiinis.

Varem olen töötanud PERH-i verepangas ning Quattromed HTI Tartu laboris abilaborandina ning olnud praktikal mitmel pool üle Eesti, aga ka Bulgaarias, kuhu sattusin tänu Erasmuse programmile. Oma eriala puhul hindan väga, et kui vähegi tahta, on võimalik juba kooli ajal asuda erialasele tööle.

Õppimise ja töö kõrvalt väga palju vaba aega ei jää, kuid üritan seda veeta lähedaste inimestega. Eelmisel aastal alustasin rootsi keele õppimist ja kindlasti jätkan ka nüüd. Samuti meeldib reisida, praktika Bulgaarias andis suurepärase võimaluse tutvuda ümberkaudsete riikidega, alates Türgist ja lõpetades Albaaniaga, mis on siiani jäänud kõige huvitavamaks reisisihiks.

Tagasihoidlik edasipürgija

Astrid on meie osakonnas töötanud juba pool aastat. Sisseelamine on läinud ruttu, sest tänu eelnevale kogemusele olid mitmed labori tööprotsessid talle juba tuttavad. Kohe hakkas silma tema täpsus ja tasakaalukus. Astrid on loomult tagasihoidlik, kuid kindel edasipürgija. Tööga paralleelselt on ta lõpetatud bioanalüütiku eriala ning jätkab õpinguid TÜ biomeditsiini magistrantuuris.

Dr Sirje Leedo
ühendlabori lastekliiniku osakonna juhataja

Lisatud: 28 August 2012

Alates 1. märtsist 2012 on lastekliiniku neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonna lasteõde Inge Reiko.

Inge Reiko iseendast:

Lõpetasin Elva keskkooli 1976. aastal. Soovisin jätkata õpinguid Tartu Ülikoolis, aga pärast tütre sündi jäi õppimine esialgu tagaplaanile. Hiljem olen alati püüdnud end erinevatel kursustel täiendada õppides nii raamatupidamist kui ka põllumajanduse mehhaniseerimist, mille alal lõpetasin Tihemetsa tehnikumi 1986. aastal.

Töötasin Liiklusregistri Tartu büroos spetsialistina 27 aastat, kuni 2008. aastal otsustasin teha muudatuse oma elus – asusin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis õeks õppima, sest mind oli üha rohkem hakanud huvitama meditsiin. Tagantjärgi tark olles, oleksin võinud palju julgem olla ning juba varem eriala vahetada.

Kooli kõrvalt töötasin kliinikumi EMO-s, kust sain väga head praktilised oskused. Kui mulle pakuti võimalust hakata EEG uuringute lasteõena tööle, siis haarasin sellest kohe kinni, sest mulle meeldib lastega tegeleda. Kuna mu tütar töötab välismaal, siis aitan tal kasvatada teismelist poega.

Vabal ajal meeldib koos lapselapsega uisutamas käia, abikaasaga oleme harrastanud mäesuusatamist. Tahaksin minna veel ka maalikursustele. Vaim on valmis, et edasi õppida.

Inge on kallistamist väärt inimene

Juba meie esimesel kohtumisel tundsin, et tegemist on õige inimesega EEG-uuringute õe ametikohale. Lastega suheldes on Inge empaatiline, heatahtlik ja rahulik ning kolleegidega abivalmis ja tähelepanelik. Soovin tunnustada tema julgust ja valmidust õppida küpses keskeas selgeks täiesti uus amet, ning mis veelgi tähtsam, teha seda kõike hästi ja õpihimuliselt.

Airi Tenno
lastekliiniku neuroloogia ja neurorehabilitatsiooni osakonna vanemõde

Lisatud: 01 Juuli 2012

Alates 1. maist on üldintensiivravi osakonna vanemõde Krista Jõgela.

Krista Jõgela iseendast:

Lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli (TTK) 2001. aastal ning jätkasin õpinguid Tartu Ülikooli õendusteaduste osakonnas, kus kahjuks jäi lõputöö kirjutamata. Kaks aastat tagasi omandasin TTK-s õde-spetsialisti kutse intensiivravi valdkonnas.

Juba TTK-s õppimise kõrvalt hakkasin tööl käima, alustades veresoontekirurgia osakonnas põetajana ning lõpetades postoperatiivse palati õena. Kursuseõdede kutsel tulin õeks üldintensiivravi osakonda, kus olen nüüdseks olnud üksteist aastat. Põhitööle lisaks olen alates 2004. aastast olnud ka kiirabiõde, sest see töö annab huvitava ja elulise kogemuse patsiendi käsitlusest. Õetöö kogemusi on saadud seinast-seina, nii erakorralisest meditsiinist kui ka sisehaiguste valdkonnast.

Vanemõe ametikoha vastuvõtmine oli ühelt poolt tahe end proovile panna ja teisalt soov edasi areneda. Mulle meeldib üldintensiivravi osakonna hästitoimiv meeskond ning väljakutseid pakkuv töö. Meeldib juba varasemast osakonnas kehtestatud korrektsus ja kokkulepetest kinnipidamine.

Vähest töövaba aega meeldib veeta looduses või hea muusika ja raamatu seltsis.

Krista on sõbralik ja töökas

Krista on omandanud õe erinevad kutseoskused ja töötanud osakonnas intensiivraviõena, dialüüsiõena ja vastutava õena. Väga tähtsal kohal on Krista jaoks meeskonnatöö ja üksteise toetus. Usun, et eelnev intensiivraviõe kogemus aitab teda keeruliste situatsioonide lahendamisel. Kristaga on kerge suhelda, ta on rõõmsameelne ja sõbralik inimene, sealjuures tõsise töössesuhtumise ja hea töövõimega. Usun, et üldintensiivravi osakond on saanud endale väga hea vanemaõe.

Meeli Solnik
anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku ülemõde

Lisatud: 26 Mai 2012

Alates 1. aprillist 2012 on radio- ja onkoteraapia osakonna vanemõde Mari-Leen Varendi.

Mari-Leen Varendi iseendast:

Õe eriala lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis 2010. aastal. Radio- ja onkoteraapia osakonnas alustasin töötamist juba abiõena. Paljud on küsinud, miks ma töötan nii raskes osakonnas. Põhjuseks on meeldiv kollektiiv ja patsiendid, kes on hoolimata oma raskest haigusest sõbralikud ja rõõmsameelsed.

Õpin praegu magistrantuuris Tartu Ülikooli rahvatervishoiu (epidemioloogia) erialal, mille lõpetan käesoleva aasta kevadel. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda tervisespordiga. Selle aasta jõuludeks olen andnud lubaduse õppida selgeks esimesed palad kitarril.

Vanemõe amet on minu jaoks põnev ning kindlasti suur väljakutse. Siinkohal tänaksingi kliiniku ülemõde, kes on juhendanud kliinikumi dokumentatsiooni ja asjaajamisega tegelemisel ning teinud minu ametisse sisseelamise perioodi igati meeldivaks.

Tulevikuplaanideks on suurendada koostööd arstide ja õendustöötajate vahel, hoida meeldivat töökeskkonda ja parandada patsientidele osutatavat õendusabi ning põetust.

Mari-Leen on toonud osakonnale uue hingamise

Mari-Leen on oma heade isiksuseomaduste tõttu igati sobilik õendusjuhiks. Tema kandideerimine oli osakonnale väga oodatud samm, otsustavust lisasid peatselt lõppevad õpingud terviseteaduste magistrantuuris. Kuigi juhikogemust on tal praeguseks vaid kuu, julgen kinnitada, et tema toimetamine uutes ülesannetes on sära juurde andnud nii osakonnale kui ka Mari-Leenile endale.

Gea Kõks

hematoloogia-onkoloogia kliiniku ülemõde

Lisatud: 26 Märts 2012

Alates 1. septembrist 2011 on psühhiaatriakliiniku lastepsühhiaatria osakonna arst-õppejõud Madis Parksepp.

Madis Parksepp iseendast:

Arstiteaduskonda tulek ei olnud minu jaoks pikalt kaalutletud valik ning lõplik liisk langes koos sõbraga TÜ peahoones sisseastumispabereid vormistades. Ja valikut ei tulnud kahetseda. Ülikooliõpingute ajal õnnestus suurepäraselt ühildada õppetöö meeleolukate vabaajaveetmise vormidega ning võitsin sõpru kogu eluks.

Närvisüsteemi talitlus ja inimpsüühika olid minu jaoks vaieldamatult kõige huvitavam valdkond alates esimestest kursustest. Selle huvi loogiline jätk oli pühendumine psühhiaatriale.

Ülikooli lõpetasin 2007. aastal, misjärel olen töötanud kliinikumis. Psühhiaatriakliiniku kollektiiv on minu suhtes olnud sõbralik ja toetav ning Tartu mulle elukeskkonnana sobivaim koht.

Loen muuhulgas oma missiooniks psühhiaatria populariseerimist. Pean lugu süsteemsest ning interdistsiplinaarsest lähenemisest ning loen ennast bioloogiliseks psühhiaatriks. Loodan oma karjääri jooksul näha mitmeid bioloogilisi markereid ja objektiviseerimismeetodeid, mis näitaksid senisest paremini psüühikahäiret kui ajuhaigust. Loodetavasti ei kao ka unistus teadustööga tegelema asuda.

Pean ausalt ütlema, et hobideks eriti aega ei jäägi. Kvaliteetaeg on viibida koos parimast sõbrast abikaasa, toreda tütre ja lähedastega.

Madis on avara maailmavaate ja hea huumorimeelega

Kolleegid hindavad dr Madis Parkseppa kui teadmishimulist, teotahtelist, alati oma arvamust omavat, laia silmaringiga, suure töövõimega ning abivalmit noort spetsialisti. Dr Madis Parksepp valiti 2011. a. psühhiaatriakliinikus aasta arstiks.

Dr Inna Lindre

lastepsühhiaatria osakonna juhataja

Lisatud: 23 Veebruar 2012

Alates 1. jaanuarist 2012 on kirurgiakliiniku ambulatoorse kirurgia osakonna vanemõde Annika Jantra.

Annika Jantra iseendast:

Lõpetasin Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õe eriala 2009. aastal, praegu jätkan samas kõrgkoolis õdede erialasel koolitusel. Kliinikumi tulin tööle juba 2008. aastal hooldajana. Esialgu töötasin lastekliinikus, peale diplomi saamist asusin õe ametikohale lastekirurgia osakonnas.

Tihtipeale unistavad väikesed lapsed arstiks saamisest. Minul tekkis alles gümnaasiumis mõte saada tulevikus õeks. Praegu olen oma valikuga väga rahul ega oskaks ennast mõnes teises ametis ette kujutadagi. Minu ema töötab samuti õena ning tädi on perearst.

Vanemõe ametikoht on mulle uus väljakutse. Eeskätt selles mõttes, et arstide-õdede-patsientide vaheline koostöö sujuks. Suhtlemine ongi keerulisem ülesanne, sest vanemõe ametikohaga kaasaskäiv paberitöö on õpitav. Tahan kindlasti magistrantuuri minna ning toetan igati ka osakonna personali edasiõppimist ja osalemist erinevatel õendustöötajate üritustel. Üheks eesmärgiks oleks ka kirurgiakliiniku osakondade ja ambulatoorsete kabinettide koostöö arendamine ning parema (operatsioonieelse) informeerimisega patsientide rahulolu saavutamine.

Meie perele meeldib koos lastega Eestis reisida ja kodumaa kauneid paiku avastada.

Annika haarab uut lennult

Annika on igati asjalik ja tegus noor inimene. Ta haarab kõike uut lennult ja on õpihimuline. Lisaks sellele, et ta ise innustub uutest asjadest, suudab ta innustada ka teisi. Tal on suurepärane oskus oma mõtteid selgelt väljendada ning seeläbi töötajaid suunata. Ta on tasakaalukas ja hea huumorimeelega.

Karina Lõhmus

kirurgiakliiniku ülemõde

Lisatud: 28 Jaanuar 2012

Alates 2. maist 2011 on nahahaiguste kliiniku statsionaarse osakonna hooldaja Eesi Adoson.

Eesi Adoson iseendast:

Kuigi praegu elan Tartus, olen aastaid maal elanud. Keskerihariduse omandamise järel töötasin pikalt tootmisvaldkonnas. Kui lapsed olid suureks kasvatatud, soovisin elukutset vahetada. Mul oli varasemast vanainimeste hooldamise kogemus ja kuna see töö mulle sobis, siis hakkasin otsima võimalusi erialaseks väljaõppeks. Tahtsin kindlasti omandada kutseoskused ja saada vastused oma küsimustele, kuidas inimesi paremini aidata. 2010. aastal asusingi Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis hooldustöötajaks õppima. Tänu sellele oskan haiglaelu vaadata patsiendi silmadega: suudan aimata, mida ta tunneb ning rahuliku rääkimisega tema olukorda leevendada.

Hooldaja ametis võlub mind võimalus inimestega suhelda ja toimetada. Ühe koha peal paigal istuda ma ei suudaks. Hoian ruumid korras, abistan patsiente - mida rohkem teha on, seda parem!

Mulle meeldib meie osakonna rahulik õhkkond ja see, et patsientidega suhtlemiseks jääb aega. Hobiks on laulmine Põlva naiskooris „Mai". Laul teeb hinge rõõmsaks ja koorielu hoiab vaimu ärksa.

Eesi on päikseline

Eesi on statsionaarses osakonnas esimene hooldaja, kes on läbimas hooldustöötaja õppekava Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Loodame, et tema kutseoskustest on eeskuju ka teistele hooldustöötajatele. Oma olemuselt on Eesi positiivse eluhoiakuga: alati särav, alati rõõmus ning kiirgab headust. Empaatiavõime ja päikselise olekuga oskab ta suurepäraselt patsientidele toeks olla. Teadupoolest ei saa päikese kõrvale pilvi tekkida.

Tiiu Kõrran

nahahaiguste kliiniku ülemõde

Lisatud: 22 Detsember 2011

Alates 1. septembrist on anestesioloogia ja intensiivravi kliiniku neurointensiivravi arst-õppejõud anestesioloogia erialal Aleksandr Beljantsev.

Aleksandr Beljantsev iseendast:

Lõpetasin Viljandi Vene Gümnaasiumi 2000. aastal ning asusin edasi õppima Tartu Ülikooli arstiteaduskonda. Minu lähisugulaste hulgas meedikuid ei ole: ema ja isa on kooliõpetajad. Aga juba keskkooli alguses unistasin arsti elukutsest, motivatsioon oli muidugi lapselik – soovisin aidata inimesi. Tõsi, nüüdseks on rakurss muutunud, kuid tahe olla teistele abiks on jäänud endiseks.

Kolmanda kursuse tudengina läksin pulmointensiivi end abiõeks tööle pakkuma. See oli esimene osakond, kuhu sisse astusin ning sain kohe tööle. Töö ei olnud lihtne, aga ma võtsin selle väljakutse vastu. Sealt sündis ka minu otsus saada intensiivraviarstiks. Ning kuna ma olen Tartu patrioot, oli valik kliinikumi kasuks langenud. Tulevikus plaanin ka teadustööd teha, aga peale pikki õpinguaastaid meeldib mulle praegu igapäevane haiglatöö.

Erilisi hobisid mul ei ole – olen nagu kõik teised tavalised inimesed. Meeldib aega veeta koos oma elukaaslasega, kes on lõpetamas nefroloogia residentuuri.

Tagasihoidlik entusiast

Oma asjaliku ja entusiastliku meelega jäi Aleksandr Beljantsev silma juba 2008. aasta suvel meil residentuuritsüklis olles. Loogilise jätkuna sai temast siis osakonna 0,2 koormusega arst-resident. Mul on väga hea meel, et oma uut rolli arst-õppejõuna soovis ta jätkata just neurointensiivis. Aleksandr jätab väliselt küll tasase ning rahuliku mulje, kuid tema sisemuses pulbitseb soov maailma paremaks muuta.

Dr Veronika Reinhard

neurointensiivravi osakonna juhataja

Lisatud: 22 November 2011

Alates 1. veebruarist on kliinikumi tehnikateenistuse tehnosüsteemide osakonna juhataja Ülari Alaväli.

Ülari Alaväli iseendast:

Olen lõpetanud Eesti Põllumajandusülikooli põllumajanduse mehhaniseerimise eriala. Tehnikahuvi on mul olnud lapsest saati ning peamehhaanikust isa kõrval sai kõike uuritud ja uudistatud. Peale ülikooli töötasin mitmetes firmades torutööde projektijuhina.

2006. aastal asusin kliinikumi tööle hooldeinsenerina.

Eeskätt huvitabki mind rohkem tehnosüsteemide hooldusvaldkond, sest projektist näpuga järge ajada ja ehitada on palju lihtsam, kui olemasolevaid süsteeme hallata.Tehnosüsteemide osakonnas töötab hetkel nelikümmend inimest. Nendest neliteist tegelevad transporditööga ning ülejäänud kakskümmend neli teevad kõiki töid, mis puudutavad vee-, kütte-, kanalisatsiooni-, elektri-, jahutus-, ventilatsiooni- ja nõrkvoolusüsteeme. Töökollektiiv on sõbralik ja olen oma meeskonnaga väga rahul.

Loe edasi...

Lisatud: 27 Oktoober 2011

Alates 1. septembrist on traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku arst-õppejõud ortopeedia erialal Silver Aun.

Silver Aun iseendast:

Olen nagu tüüpiline Tammsaare stiilis Treffneri poiss: kasvanud maal talus, linna keskkooli läinud ning ülikoolis kõrghariduse omandanud. 1997. aastal tulin Jõgevamaalt Hugo Treffneri gümnaasiumisse õppima ning sealt edasi läksin arstiteaduskonda, mille lõpetasin 2006. aastal.

Residentuuri ajal käisin kliinikumis endoproteesimist õppimas. See, et mulle tehti pakkumine ka siia tööle asuda, on mulle suureks tunnustuseks. Kliinikumis on rikkalik kollektiivsete

Loe edasi...

Lisatud: 16 September 2011

Alates 6. juulist on kliinikumi kantselei (L. Puusepa 1 a) sekretär Marja-Liisa Kasak.

Marja-Liisa Kasak iseendast:

Sekretäritöö eriala omandasin Tartu Kutsehariduskeskuses, mille lõpetasin 2010. aasta kevadel. Enne seda õppisin Tartu Ülikooli Õpetajate Seminaris koolieelse lasteasutuse õpetajaks ning töötasin kaks aastat lasteaias. Lisaks sellele olen sekretärina ametis olnud Tartu Lastekunstikoolis. Kuna sekretäritöö eriala omandamisel tegin ühe osa praktikast Tartu Ülikooli Kliinikumis, siis oli kliinikum uue töökohana iseenesest juba tuttav. Kliinikumi kasuks valiku langetamisel sai otsustavaks soov võtta vastu uus väljakutse. Praegu tunnen, et tegin õige otsuse. Suureks abiks kohanemisel ja uute tööülesannete täitmisel on olnud igati abistavad ning vastutulelikud kolleegid. Suur tänu kõigile!

Marja-Liisa on tööülesannete täitmisel täpne ja kiire.

Olles möödunud aastal kliinikumi kantseleiteenistuses praktikal, jättis Marja-Liisa endast väga hea mulje. Ta on töökas, rõõmsameelne, kiire õppimisvõimega ning alati valmis lisaülesandeid võtma. Kantseleisse ametisse asumisel oli tema puhul tugevaks eeliseks eelnev kliinikumi struktuuri tundmine ning eriharidus.

Loe edasi...