1. oktoobril alustasid Tartu Ülikooli Kliinikumis tööd nelja kliiniku uued juhid – nahahaiguste kliiniku juht dr Viljar Jaks, ortopeediakliiniku juht dr Katre Maasalu, psühhiaatriakliiniku juht dr Andres Lehtmets ning spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht dr Aet Lukmann.

Kliinikumi Leht küsis neilt kõigilt: „Palun tutvustage lühidalt ennast ja oma esimesi plaane kliinikujuhina“.

Dr Viljar Jaks, nahahaiguste kliiniku juht: astusin Tartu Ülikooli arstiteaduskonda aastal 1986, kuid saatuse tahtel sattusin hoopis teadustööle. Doktorikraadi kaitsesin aastal 2003 ning siirdusin järeldoktorantuuri Karolinska Instituuti Rootsis. Töötades rohkem kui kuue ja poole aasta jooksul naha regeneratsiooni ja nahakasvajatega, tekkis sügavam huvi nahahaiguste vastu. Dermatoveneroloogia residentuuri lõpetasin teadmisega, et olen leidnud endale sobiva eriala.

Nahahaiguste kliinikus töötades tekkisid tahes-tahtmata erinevad ideed, mis sai kolleegidega läbi arutatud. Nahahaiguste kliiniku juhi konkursi avanedes vaatasid mind nii mitmed kergelt etteheitvad silmapaarid nagu küsides, et kas jutule järgnevad ka teod? Esitasin avalduse.

Praegusel ametikohal on kõige olulisemaks ülesandeks meie kliiniku stabiilse töö tagamine. Nahakliiniku senine juhtkond on seadnud lati väga kõrgele, nii patsientide kui ka töötajate rahulolu on väga hea. Peamisteks probleemideks on järjekordade pikkus ning ruumipuudus. On selge, et need kaks aspekti on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu peame kiiremas korras hakkama tegelema ruumiprobleemiga. Üheks lahenduseks on kolimine J. Kuperjanovi tänava hoonesse, kus praegu asub kõrvakliinik. Enne, kui lõplik otsus saab tehtud, on vaja lahendada veel mitmeid küsimusi. Lisaks tahaksime laiendada pakutavate teenuste repertuaari ning arendada edasi oma tehnilist ja meditsiinialast võimekust. See kõik aga saab toimuda vaid kogu meie toreda ning ühtehoidva kollektiivi töö kaudu. Seetõttu näen enda rolli eelkõige tingimuste loojana edasiseks arenguks.

Dr Katre Maasalu, ortopeediakliiniku juht: minu seotus kliinikumiga ulatub tagasi esimeste arstiõppe aastateni, mil alustasin oma meditsiinikarjääri sanitarina, 3. kursuse järgselt suundusin õeks ortopeedia osakonda ning sealt edasi arstiks ja järgmistele ametipostidele. Seega on mulle tuttavad pea kõik ametid ja ka kliinikumi inimesed.

Uues ametis on jätkuvalt esmatähtis korraldada luu- ja liigesehaigustega patsientide ravi nii, et saaks täidetud ka Eesti Haigekassa ravi rahastamise lepingus ette nähtud kohustused. Esimesed nädalad kliinikujuhina on näidanud, et enam ei saa kuidagi mööda vaadata ruumipuudusest. See puudutab nii ambulatoorseid ruume kui statsionaarseid voodeid, aga ka administratiivseid või õppetöö tegemise ruume, mida meile pole enam jäänud ühtegi.

Samas peame valmistuma uuendusteks – kohe on algamas koostöös haigekassaga patsiendi endoproteesimise raviteekonna käivitamine ja proteeside järjekorra korrastamine. Ambitsioonika projekti eesmärk on oluliselt lühendada ravijärjekordi ning muuta teekond patsiendi jaoks kvaliteetsemaks ja mugavamaks. Projekti esimesed sammud algavad juba järgmistel nädalatel, mil meie kliinik piloteerib projekti küsitluste töölehti.

Olen tänulik, et ortopeediakliiniku meeskond on ideaalilähedane. Viimastel aastatel on meie kollektiiviga liitunud mitmeid uusi noori kolleege nii ortopeedide kui õendustöötajate näol, kes on oma eriala tugevad spetsialistid ning lisaks väga head meeskonnamängijad. Rõõm on töötada koos oma eriala entusiastidega ja eespool mainitu elluviimine oleks täiesti võimatu ilma sellise meeskonnata!

Dr Andres Lehtmets, psühhiaatriakliiniku juht: Minu viimase 20 aasta töö on olnud seotud Lääne-Tallinna Keskhaiglaga, kus töötasin psühhiaatriakeskuse juhatajana. Sellele eelnes töö Wismari haiglas ja Tallinna Psühhiaatriahaiglas (Seewaldis); viimases neist  1992–1998 pea- ja ülemarstina. Olen olnud  Arstide Liidu president, aastaid ka liidu eestseisuses. 2004–2019 olin Psühhiaatrite Seltsi president, 2015–2018 Põhjamaade Psühhiaatriaseltside Ühenduse (NPA) president.

Olen aastaid olnud seotud kinnipidamisasutuste monitooringuga tegeleva rahvusvahelise komiteega CPT – algul komitee liikmena, hiljem eksperdina.

Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik on olnud heades kätes ja hästi juhitud, näen oma esmase ülesandena senise joone jätkamist. Vaimse tervise teemad on viimastel aastatel tõusnud fookusesse; psühhiaatriakliiniku roll on olla selles valdkonnas Eesti tippkeskuseks. Oluline väljakutse on abi kättesaadavuse parandamine – selleks püüame kaasata rohkem vaimse tervise õdesid ja parandada koostööd esmatasandiga. Kokkuvõttes aga teevad kliiniku heaks seal töötavad arstid, õed, psühholoogid. Nende motiveerimine ja sidumine toimivaks meeskonnaks on kliinikujuhi peamiseks ülesandeks.

Dr Aet Lukmann, spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht: olen töötanud Tartu Ülikooli Kliinikumis alates selle loomisest. Esialgu taastusravi ambulatoorses osakonnas, seejärel taastusravi statsionaarses osakonnas vanemarst-õppejõuna/osakonnajuhatajana kuni tänaseni. Võin lugeda end Kliinikumi patrioodiks ja Eesti ainsa ülikoolihaigla käekäik läheb mulle korda.

Meie kliinikus töötab 9 üsna eriilmelist osakonda. Lisaks 3-le taastusravi pakkuvale osakonnale on siin spordimeditsiini, sporditraumatoloogia, õendusabi, koduõenduse, töötervishoiu ja vastloodud palliatiivravi osakond. Leian, et spordimeditsiini ja taastusravi kliinik on nii ravitöös kui ka õppe- ja teadustöös olnud pidevas ja silmnähtavas arengus, nii et olemasolevat tuleks kindlasti säilitada ja edasi arendada.

Oluline on töötajate potentsiaali maksimaalne leidmine ja realiseerimine nii ravitöö uute suundade juurutamisel kui ka õppe- ja teadustöös. Kliinikumi arst-õppejõud peaksid olema rohkem kaasatud nii diplomi-eelsesse kui-järgsesse õppetöösse vastavalt nende ametinimetusele ja ülikoolihaigla rollile Eesti meditsiinis.

Nii ambulatoorses kui statsionaarses taastusravis tuleb oluliselt suuremat rõhku panna onkoloogilise taastusravi väljaarendamisele. Vastavat tegevust toetab erialade-ülene EV vähitõrje programm. Kaasaegsetele võimalustele vastavalt peab jätkuma ravitegevuse digitaliseerimine. Sel aastal on ambulatoorse taastusravi osakonnas käivitunud südamehaigete taastusravi kaugteenusmudel, mis võimaldab programmis osaleda ka tööealistel ja keskustest eemal elavatel patsientidel. Analoogseid mudeleid saab välja töötada ka teiste haigusseisundite taastusravis, nii on plaanis arendada lähitulevikus valuravi digitaliseeritud platvormi.

Plaanis on ka juba hästi toimivate struktuuride, näiteks Eesti unikaalse kõne- ja neelamishäirete taastusravi keskuse, või kompleksse kardioloogilise taastusravi edasiarendamine koostöös teiste erialadega. Niisamuti spastilisuse kompleksse ravi väljaarendamine koostöös närvikliinikuga.

Üksuse juhina pean olulisimaks, et töötajatel oleks olemas töörahu ja kui tähtede seis on eriti õnnelik, siis ka töörõõm.