20. juunil tegi president Kersti Kaljulaid visiidi Tartu Ülikooli Kliinikumi seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse, mis on üks neljast Eestis tegutsevast keskusest. Seksuaalvägivalla üleelanutele pakutava üleriigilise esmase abi ja järelravi teenuse väljatöötamisel osalesid ekspertidena arst-õppejõud Kai Part ja Made Laanpere. Tehtud töö eest tunnustas Eesti Vabariigi president aasta alguses naistekliiniku arste Punase Risti IV klassi teenetemärkidega.
President Kersti Kaljulaid ütles külastuse järel, et oleme hakanud ühiskonnana vägivallast, ka seksuaalvägivallast, rääkima palju avalikumalt kui veel mõned aastad tagasi. Oma olemuselt on tegemist peidetud kuriteoga, mistõttu Põhjamaades pöördub abi järele hinnanguliselt 5 protsenti ohvritest, Eestis aga vaid üks inimene sajast. „See tähendab, et 99 korral juhtudest veel abini ei jõuta. Peame olema riigina valmis selleks, et kui me ise seksuaalkuritegevusest rohkem räägime ja inimeseni jõuab ka teadmine, et abi on olemas, siis tähendab see suurt hüpet numbrites. Ja me peame selleks valmis olema, et ei tekiks pudelikaelu ja me ei veaks kedagi alt,“ selgitas riigipea.
Dr Kai Part peab oluliseks, et seksuaalvägivalla üleelanute abi on võimalik pakkuda ööpäevaringselt ja ühes etapis. „Nii ei pea vägivalla üleelanu, kelle abi otsimise võimekus on vähene, ekslema erinevate teenuste vahel. On oluline, et kannatanut ei taasohvristataks ning et nii kannatanu kui ka kogu ühiskond mõistaks üheselt, et seksuaalvägivald on kuritegu. Vägivalla üleelanu ei peaks end süüdi tundma, sest vastutus kuriteo eest lasub selle toimepanijal olenemata, kas ohver on naine või mees, laps või täiskasvanu,“ rõhutas dr Part.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste sotsiaalkindlustusameti poolne teenuse juht Keete Janter toonitab, et oluline on tunnustada pöördujate julgust ja oskust abi otsida, aga ka kliinikumi töötajate erialaseid teadmisi ja tahet sel äärmiselt delikaatsel ja emotsionaalselt raskel hetkel pakkuda psühholoogilist ning meditsiinilist abi. „Seksuaalvägivalla üleelanud pöörduvad kas ise otse erakorralise meditsiini osakonna kaudu seksuaalvägivalla kriisiabikeskusesse või juhatab neid sinna politsei. Kõik erakorralise meditsiini töötajad on saanud koolitust ohvrite tundlikuks kohtlemiseks,“ tunnustas Keete Janter.
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse ülesanne on tagada psühholoogiline toetus, meditsiiniline läbivaatus ja kohtumeditsiiniliste tõendite kogumine, vigastuste dokumenteerimine, suguhaiguste ja HIV testimine koos ennetuse ja raviga ja soovimatu raseduse ennetamine. Kliinikumi töötajad aitavad patsiendi edasi suunamisel järelravisse ning soovi korral ka politseisse pöördumisel.
2018. aastal pöördus kliinikumi 33 seksuaalvägivalla üle elanud patsienti, kellest 36% olid alaealised. Eesti neljas keskuses – Tartu Ülikooli Kliinikumis, Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Pärnu Haiglas oli pöördumiste arv kokku 92. Sel aastal on oodata pöördujate arvu kahekordistumist.
Kliinikumi Leht