Esimest korda avanes Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klassi õpilastel võimalus olla nädal aega töövarjudena kliinikumis. Eelnevalt on loodusklassi meditsiinisuuna 23 õpilast läbinud koolis arstiteaduse aluste kursused. Järgnevalt õpilaste muljeid kliinikumist.
Alguses ei osanud ma sellest praktikast midagi oodatagi, kuna polnud kunagi /.../ osakonnaga kokku puutunud. Kuid sain sealt palju teadmisi. Korralduslik pool sujus hästi, kõik arstid ja õed olid väga sõbralikud ja vastasid meie küsimustele meeleldi. Praktika jooksul sain teada enda kohta, et ei kannata eriti teatud protseduure nagu näiteks biopsia. Samuti sain hakkama kõikide antud ülesannetega. Olen väga rahul, et valisin just selle osakonna, ning olen rahul, et seal oli nii rõõmsameelne seltskond koos. See praktika mõjutab mu edasisi valikult suurelt, kuna nüüd kavatsen kindlalt minna õppima meditsiini ja tulevikus tahaks tegeleda lastega.
***
Korralduslik pool oleks võinud olla natuke parem, et osakonna arstid ja õed oleksid võinud olla meie praktikast rohkem teadlikud. Oleks oodanud võib olla rohkem tegevusi. Kuid kõik mida tahtsin näha, sain ka näha. Praktika lõpus võin öelda, et olen kindel, et tahan töötada meditsiini alal ja saan sellega hakkama.
***
Läbitud praktika põhjal tean, et kindlasti ei taha saada ei õeks ega hooldusõeks, sest töö on väga raske ja nõuab läbikäimist igasuguste inimestega. Mul ei ole seda motivatsiooni, et sundida end joodikule kaasa tundma ja teda kasima. Samuti ajab inimeste toitmine mul südame pahaks. Inimesi ma kindlasti ravida ei taha, aga seda teadsin ma juba enne.
***
Lastetoas oli kogu aeg sama tegevus, aga igav ei hakanud kordagi. Väga põnev oli erinevaid lugusid kuulda ning lapsi vaadata. Endal tekkis juba soov ämmaemandaks saada ning koju jõudes uurisin õppevõimaluste kohta.
***
Lõpuks nägin ära ka selle, mida tahtsin – karmi lõikehaava, nägemata jäi muidugi elustamine, aga inimlikus vaatepildis oli see loomulikult hea. Peale praktikat tunnen, et võiks isegi arstiteaduskonda astumise peale mõelda, enne olin selle pea välistanud.
***
Praktiliste oskuste arendamiseks sain proovida vererõhu mõõtmist. See pealtnäha väga lihtne asi nõuab selgelt palju harjutamist ja harjumist aparaadi käsitsemisel. Mina ei saanud seda oskust käppa, kuid mõistan nüüd, kuidas see toimib. Lisaks näidati kopsumahu mõõtmist, sain ka seda enda peal testida.
***
Enda kohta sain teada nii palju, et ma talun opiruumis kõike (ka surma, olen ju lahkamisel käinud ja isegi lahkamisel osalenud – seljanahka maha kraapinud). Ei karda ma verd ega koledaid pilte (kõige jõhkramad olid: amputatsioon, proteesi paigaldamine ja keisrilõige).
***
Näiteks nägin, kuidas võtta kanüüli ära ja kuidas mõõta vererõhku (seda sain ka hiljem ise proovida, mitte küll patsiendi, aga kahe toreda õe ja iseenda peal). Esimene päev kulges rahulikult ja kohati ka igavalt, sest õdede kohustuste hulgas on uskumatult palju paberitööd ja arvuti taga istumist.
***
Sain näha kuidas näeb välja „mõõga neelamine". Seega sain teadmisi selle tegelikust olemusest. Lisaks õppisin, et hoolimata patsiendi valust, tuleb siiski protseduur lõpule viia patsiendi tervise huvides. Aga seda tuleb sooritada võimalikult valutult!
***
Õde rääkis juuresolnud sugulasele, et ta ikkagi motiveeriks patsienti liigutama. Olin ka ise tubli motiveerija ning ütlesin talle, et liigutada on küll valus, kuid kui ta seda ei tee, siis aina valusamaks see läheb. Õde kiitis mind mitu korda ka hea motiveerimistöö eest. Patsiendil oli tegelikult kohustus ka 60 korda päevas jalgu tõsta, mida ta ei teinud.
***
See praktika andis mulle tohutu positiivse elamuse, sest nii personal kui patsiendid olid ääretult toredad ning õed kiitsid meid pidevalt, mis tuju heaks tegi. Samuti ei tekkinud seal iial väsimusmomenti, kuna kui olime pidevalt liikumises, oli kõik väga põnev, ning istudes oli siiski nii palju, millest mõelda. Keskkond oli seal väga rahulik ning mõnus, mulle meeldib vaikne atmosfäär.
***
See oli suurepärane kogemus ja loodan tõesti, et seda tehakse ka edaspidi järgmistele klassidele. Sellega õppis tohutult palju, isegi kui juurde ei räägitud, paljast vaatamisest said asjadele pihta ning seostada neid varem õpituga.
***
Tagasi jõudes kiitis meie juhendaja meid asjalikkuse eest ja, et ise juba kõik ära tegime. Kuna meile midagi enam pakkuda ei olnud, saadeti meid koju, aga kutsuti kas või vabatahtlikuna tagasi.
Kliinikumi Leht
Õppetöö toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond projekti Loodusteaduste ja tehnoloogia süvaõppe säilitamine ja arendamine (üleriigilise õpilaste valikuga) Tartu Tamme Gümnaasiumis raames.
Kommentaar
Urmas Tokko
Tartu Tamme Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja
Tänan kooli nimel kõiki korraldajaid ja juhendajaid kliinikumist, aga ka teisi meie meditsiinisuuna neljaaastase ajaloo jooksul selle edendamiseks õpetust jaganud ja vaeva näinud inimesi.
Kool peab Eesti gümnaasiumides ainulaadse meditsiini õppesuuna loomist ja toimimist koostöös TÜ arstiteaduskonna, Kliinikumi ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga väga vajalikuks ja edukaks. Lisaks erikursustele koolis õpitakse arst-õppejõudude ja õdede juhendamisel ca 5 kursuse (5 x 35 tundi) mahus arstiteaduse ja tervishoiu aluseid. Konkurss meditsiini õppesuunda on meie kooli suurim, sisseastujaid kaugematestki Eesti kohtadest ning õpilased õppega väga rahul. Kuna loengutes ja praktikumides saavad õpilased hea ülevaate peamistest prekliinilistest ja kliinilistest erialadest, on õppimine meditsiinisuunas muuhulgas abiks ka edaspidisel elukutse valikul.
Soovin jaksu tänuväärse koostöö jätkamiseks!
Kommentaar
Marina Beljaev
koolitusosakonna projektijuht
Kliinikumi ülemõdede poolt väljapakutud osakondade hulgast said õpilased ise valida endale kõige meeldivamad. Eelnevalt tutvustati noortele ka konfidentsiaalsuslepingu sisu, patsientidega suhtlemise juhiseid ning hügieenialaseid reegleid. Aitäh Tamme Gümnaasiumi õpilastele positiivse tagasiside ja ettepanekute eest, millega püüame edaspidi arvestada.