Varsti möödub aasta sellest, kui Eesti Õdede Liit ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool alustasid linnakodanikele mõeldud tasuta üritusesarjaga Tervislik Neljapäev, mille raames kõneldakse kord kuus neljapäeviti terviseteemadel ja testitakse tervisenäitajaid. Kliinikumi Lehe küsimustele vastas Tervislik Neljapäev sarja üks korraldajatest Margarita Milihhina, kliinikumi südamekliiniku õde.

Te olete öelnud, et sari Tervislik Neljapäev on edukas ning tihti tuleb ajast puudu. Mida see näitab – kas tartlased on oma tervise suhtes väga hoolivad või on neil raske pääseda tervisekontrolli?
Arvan, et nii ühte kui teist. Kuna huvi Tervislike Neljapäevade vastu on olnud suur, näitab see, et inimesed hoolivad nii enda kui ka oma lähedaste tervisest. Tihtipeale muretsetakse oma pereliikmete ja sõprade terviseprobleemide pärast ja tullakse spetsiaalselt nende tervise osas nõu küsima. Tasuta tervisenäitajate mõõtmise vastu on huvi olnud nii suur, et sageli jääb tõesti ajast puudu. See näitab ilmselt, et inimestel on raske tervisekontrolli pääseda, ent huvi oma tervisenäitajate vastu on olemas.

Kellele on Tervislik Neljapäev suunatud?
Tervislik Neljapäev on suunatud kõigile linnakodanikele sõltumata vanusest ja soost, sest vestlusringides käsitletakse nii täiskasvanutega kui ka lastega seotud teemasid. Pakume Koostöös tervishoiu kõrgkooli lapsehoidja õppekava õppuritega pakume ka lapsehoiu võimalust, mis annab võimaluse tulla kogu perega. Praktika näitab, et seda võimalust kasutatakse päris agaralt.

Kas saate välja tuua peamised terviseprobleemid, millega inimesed teie poole pöördusid?
Kuna minu kui südame-veresoonkonna (SHV) haiguste ennetamise kabineti õe ülesandeks on ennekõike aidata inimesel muuta elustiili, on mulle esitatud küsimused enamasti seotud SVH riskifaktoritega ja nende mõjustamisega. Palju küsiti ka tubakast loobumise kohta. Näiteks, mis on need tüüpilised takistused tubakast loobumisel ja millised on lahendused. Tunti huvi ka tubakast loobumise nõustamise kohta. Küsijate seas olid mitte ainult täiskasvanud, vaid ka lapsed, kelle sõbrad või vanemad on tubakatarvitajad.

Kas inimestel on oma tervisemurega õe poole lihtsam pöörduda kui arsti poole? Kas usaldatakse õdede pädevust?
Sellised tervisepäevad näitavad, et inimeste vajadus nõuannete järele on suur ning õdesid nende nõuannete andjatena usaldatakse. Oleme nii Tervislikel Neljapäevadel kui ka igapäevases praktikas kogenud, et õe poole on sageli inimesel lihtsam pöörduda, sest õel on rohkem aega selgitusi jagada ning ta teeb seda inimesele lihtsas ja arusaadavas keeles. Seda on tagasisides korduvalt välja toodud. Tihti tekitavad muret või küsimusi pealtnäha väga lihtsad ja igapäevaste toimingutega seotud teemad, mida ei tahetagi jagada kellegi teisega peale õe. Näiteks haiglaravil viibides soosib õe ja patsiendi usaldusliku suhte tekkimist ka asjaolu, et justnimelt õde on see tervishoiuspetsialist, kes viibib patsiendiga pikka aega koos ja on alati inimesele käepärast. Meie õed on tänapäeval nõu andmiseks ja patsiendi igakülgseks õpetamiseks ka väga hästi ette valmistatud.

Tervisepäevadel käis tihti üle saja inimese – kas plaanite korralduses muutusi, et mahutada rohkem inimesi?
Koostöös tervishoiu kõrgkooliga on planeeritud ka tulevased tervisepäevad Nooruse 5 õppehoonesse, kuhu on vajadusel võimalik mahutada ka rohkem inimesi.

Tervishoius liigutakse aasta-aastalt sinnapoole, et avatakse aina enam õdede iseseisvaid vastuvõtte. Tervisepäevade vastu tuntavast huvi suurusest tundub see ainuõige tee?
Kogu maailmas liigub tervishoid tõepoolest selles suunas, et õdede võimalused ja oskused inimeste aitamisel aina suurenevad. Kroonilised terviseprobleemid ja suund haiguste ennetamisele on loonud olukorra, kus sageli ei vaja inimene keerulist meditsiinilist abi, vaid terviseseisundi jälgimist, õpetamist ja nõu andmist. See kõik on õdede pärusmaa. Ka meie õed on aastatega muutunud iseseisvamaks, omandanud piisavaid teadmisi, oskusi, kogemusi ja julgust. Tänane õendusharidus võimaldab lisaks õe põhiõppe läbimisele spetsialiseeruda kitsamatele õenduserialadele, omandades justnimelt pädevuse iseseisvaks tegutsemiseks. Need võimalused on inimeste poolt hästi vastu võetud ning Tervislikel Neljapäevadel me ka tutvustame erinevaid iseseisvaid õendusabiteenuseid ning selgitame, kus ja kuidas need on kättesaadavad.

Kohe on algamas uus kooliaasta, puhkused lõppevad ja lapsed tulevad taas linna – andke üks tervislik nõuanne linnakodanikele, mida tähele panna või meeles pidada?
Pöörakem rohkem tähelepanu laste igapäevastele harjumustele ja turvalisele ümbrusele ning mõjutagem neid iga päev pisikeste sammudega paremuse suunas. Ärgem unustagem ka laste vaimset tervist, mis samuti vajab tähelepanu ja hoolt. Õed on teid seejuures igati aitamas ja teie jaoks olemas.

• Tervisliku Neljapäeva tervisetubades annavad nõu terviseteemadel õed, kes on oma ala spetsialistid. Tervislikel neljapäevadel on võimalik kontrollida erinevaid tervisenäitajaid: mõõdetakse vererõhku, pulsisagedust, vere suhkru-, hemoglobiini- ja kolesteroolisisaldust, keha rasvasisaldust ja kehamassiindeksit, määratakse veregruppi.
• Tervisepäevi viivad läbi Tartu Ülikooli kliinikumi õed koostöös tervishoiukõrgkooli õppejõududega ning teiste tervisevaldkonna spetsialistidega.
• Sügisel, pärast suvepuhkust, naaseb Tervislik Neljapäev taas:
o September „Suutervisepäev"
o September „Teadlaste öö"
o Oktoober „Vaimse tervisega seotud probleemid"
o November „Hingamisteede haigustega seotud probleemid"
o Jaanuar „Insult – miks on kiire? Kuidas toime tulla uriinipidamatusega?"
o Veebruar „Mida tasuks teada silmahaigustest"
o Märts „Kevadele ja päikesele vastu – kuidas hoida oma nahka?
o Aprill „Kuidas toimida vigastuste korral"

• Tervislikud neljapäevad toimuvad tervishoiu kõrgkooli hoones aadressil Nooruse 5, Tartu.
• Täiendavat infot lähenevate tervislike neljapäevade kohta saab projekti koordinaatorilt Margarita Milihhinalt, telefonilt 53319345, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., Eesti Õdede Liidu kodulehelt www.ena.ee, facebookist ja kliinikumi kodulehelt.

Tiina Teder, Eesti Õdede Liidu Tartumaa piirkonnajuht: „Õdede Liidu piirkonna juhina on mul heameel tõdeda, et meie seas on nii palju aktiivseid ja tublisid õdesid, kes on selle terviseedendusliku projektiga liitunud. Soovin neid südamest tänada! Samas kutsun üles liituma meiega ka neid õdesid, kes pole meid veel üles leidnu, ent kes tahaksid oma sõna sekka öelda. Olge julged, võtke meiega ühendust, kõik head mõtted ja ideed on oodatud!"

Helen Kaju