16. - 20. augustini leidis Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses aset diabeedihaigete laste ja noorukite suvelaager. SA Eesti Agrenska Fondi eestvedamisel ja Hasartmängumaksu Nõukogu toetusel tänavu juba kolmandat korda toimunud laagri läbiviimisse andsid oma panuse ka lastekliiniku õed.
Kui kahel esimesel aastal viibisid laagris üksnes insuliinpumbaga lapsed, siis sel aastal ühendati jõud Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühinguga, et kõik diabeediga lapsed ja noorukid kokku viia. Pereõppeprogrammiga lastelaagrite üheks põhieesmärgiks on juurutada mõtteviisi, et hoolimata elukestvast haigusest on võimalik elada sama täisväärtuslikku elu nagu iga teinegi laps või nooruk. Sellised koosolemised võimaldavad jagada oma kordaminekuid, kogemusi ja infot. Muret ja rõõmugi lihtsam mõista neil, kes ise sarnaste probleemidega silmitsi.
Tänavu osales laagris 43 last, kellest noorim 4,5- ning vanim 15-aastane. Loomulikult eeldab igasugune laager, et laste ja noorukite turvalisus on tagatud. Seetõttu moodustatigi laagripersonal oma ala spetsialistidest, kelle hulka kuulusid kuus õde, kolm tegevusjuhendajat ning toitumis- ja liikumisspetsialist. Eelnevalt varustati õed iga lapse terviseankeediga, kus olid täpsed raviskeemid ning muu vajalik info.
Lastekliinikust olid lapsi nõustamas ja jälgimas õed Irene Zaslavskaja, Tiiu Vaher ja Veronika Šilova. Enamikule lastele ja nende vanematele olid õed tuttavad juba eelnenud laagriaastatest. Meie õdede järelevalve all oli 13 last, kellest 10 olid pumbakandjad. Diabeediõena langes põhivastutus Irene õlgadele, kes arvestas igale lapsele individuaalselt välja tema poolt tarbitud süsivesikute katteks vajamineva insuliini annuse. Kohe esimesel päeval sai muudetud raviskeeme, sest füüsilise aktiivsuse osakaal tõusis märgatavalt. Pumbakandjatel tuli vähendada baasinsuliini kogust ööpäevaringselt 0,1 ühikut iga tunni kohta. Samuti tuli insuliiniannuseid vähendada süstivatel lastel. Vaatamata sellele olid laagriliste veresuhkru väärtused tihti madalad ja nad vajasid lisatoitu ja -jooki.
Lapsed ise olid tublid ja toredad ning küsisid julgelt õdede käest nõu. Eelviimasel päeval saabusid laagrielust osa võtma ka lapsevanemad ning teised pereliikmed, kes lisaks laagrimelust osasaamisele said õdedelt personaalset tagasisidet oma lapse tervisliku seisundi kohta. Viimane päev kujuneski perelaagriks.
Laager oli põnev kogemus nii lastele, vanematele kui ka personalile ning erinevaid huvitavaid tegevusi jagus igaks päevaks. Elevust lisasid laagrit koos peremees Siim Nemvaltsiga külastanud päästekoer Rico ning tuntud loodusemees Aleksei Turovski. Toimusid lasteendokrinoloogi dr Ülle Einbergi loengud ning diabeedialane viktoriin.
Suvelaagri lõppedes oli väsimus suur ning laagrirütmist väljatulemine võttis oma aja. Õed ütlesid kenasti, et vaatamata suurele vastutusele ja füüsilisele koormusele said nad vastutasuks nautida laste vabadust ja lihtsalt olemise rõõmu. Lapsed ja lapsevanemad jäid samuti väga rahule ning kasutaksid laagrist osavõtmise võimalust kahtlemata sagedamini kui kord aastas.
www.agrenska.ee andmete ja õdede kogemuste põhjal tähendas jutu üles
Evelyn Evert
lastekliiniku ülemõde