Erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) antakse aasta jooksul abi rohkem kui 40 000 patsiendile, mistõttu peegeldub siin ehedalt ühiskonnas valitsev olukord ja probleemistik. Viimasel ajal on EMO-ski üha enam märgata erinevate majanduslike ja sotsiaalsete probleemide süvenemist – üleriigiline masu on mõjutanud meid kõiki. Osasid siiski rohkem kui teisi. 5%-line palgakärbe ei ole võrreldav elamisega tänaval, mis on elu hammasrataste vahele jäänud kaaskodanike jaoks tihtipeale igapäevane reaalsus.
Tänavune karm ja lumerohke talv oli kodututele äärmiselt raske. Külmaperioodil sattus EMO-sse ligikaudu 30 alajahtunud inimest, kellest suur osa nimetas oma elukoha aadressiks Lubja 7. Tekib küsimus, mis kohaga on tegu ja kui palju asukaid selle maja katuse alla mahub?
Aadressil Lubja 7 asub Tartu koduta inimeste varjupaik, mis avati 1999. aastal. Talvel kasutab asutuse teenust igapäevaselt umbes 65 inimest, suvel 40. Varjupaigas on võimalik kasutada dušši, pesta pesu ja teha süüa ning seal jagatakse ka riideabi. Maja on avatud õhtust hommikuni, päevasel ajal on abivajajatel võimalik viibida samas hoones asuvas päevakeskuses.
16. aprillil külastasid EMO õed koos kliinikumi sotsiaaltöötaja Terje Tättega juba kolmandat aastat järjest Lubja tänava varjupaika. Eesmärgiks parendada koostööd ning anda oma panus heategevuseks. Külaskäigu eel kutsuti kõiki kliinikumi töötajaid üles riideid annetama, et panustada varjupaiga elanike aitamisse. Kolleegid reageerisid üleskutsele aktiivselt ja lühikese aja jooksul kogunes EMO-sse suur hulk riideabi. Täname abivajajate nimel kõiki heategijaid!
Samal päeval külastasime ka varjupaiga lähedal asuvat keskust MTÜ Iseseisev Elu, mille sihiks on säilitada jaedendada psüühiliste erivajadustega inimeste elukvaliteeti ning aidata neil jõukohast tegevust ja tööd leida. Sügava mulje jätsid nii keskuse kollektiivi pühendumus oma tööle kui parasjagu avatud näitusmüük.
Kokkuvõtteks peaksime enestele ehk rohkem teadvustama, et kõik siin maailmas on suhteline ning alati on keegi, kes on halvemas olukorras ja vajab rohkem abi kui meie. Ning nagu öeldakse – me oleme täpselt nii tugevad kui tugev on meie nõrgim lüli. Seetõttu olgem tolerantsed ning aidakem üheskoos hättasattunuid!
Siit ka meie üleskutse: kuna EMO võtab riideabi vastu aastaringselt, siis on kõik annetused igal ajal oodatud! See tagaks meile kohapealseks kasutuseks väikese rõivavaru, millest vajadusel saaksid abi ka teised osakonnad.
Svetlana Paderina
EMO vanemõde
Merike Vestmann
EMO õde
Terje Tätte
kliinikumi sotsiaaltöötaja