Augusti lõpus kohtusid Tartus 20ndat aastat järjest erinevate maade tuberkuloosi valdkonna spetsialistid, et osaleda viimast korda rahvusvahelisel tuberkuloosikontrolli alasel täienduskursusel (International Training Course on Tuberculosis Control). Dr Manfed Danilovitš selgitas Kliinikumi Lehele, mis 20 aasta jooksul muutunud on ning miks kursust viimast korda peeti.
Tuberkuloosi olukord 20 aastat tagasi
„Esimene rahvusvaheline kursus toimus Tartus 20 aastat tagasi 1996. aastal, mõte selle korraldamisest tekkis prof emer Heinart Sillastul aga juba paar aastat varem. Eks selle tingis tuberkuloosi olukorra halvenemine Baltimaades ja meid ümbritsevtes riikides ning sellest tulenev vajadus koolituskeskuse moodustamseks. „Kui tuua numbriline võrdlus, siis kursuse algusaegadel, aastatel 1996–2000 oli tuberkuloosi haigestumine Eestis 50/100 000 elaniku kohta (~700 uut haiget aastas), tänaseks on need arvud vastavalt 18/100 000, mis teeb 200 patsienti aastas," selgitab dr Danilovitš.
Eestis oli siis periood, kus aktivsemad kopsuarstid koos mitmete teiste erialainimestega valmistasid ette tegevuskava tuberkuloosiga (TB) võitlemiseks. „Riiklik Tuberkuloosititõrje programm sai valitsuse heaskiidu 1997. aasta lõpus," meenutab dr Danilovitš. Tema sõnul oli prof emer Sillastu veendunud, et Balti riikide jaoks on vajalik korraldada tuberkuloosikontrolli alane koolitus Tartus, kuhu tuleks kaasata ka Venemaa ja Kesk-Aasia riigid ning see peaks olema venekeelne. Venekeelseks kursus ka jäi, praktiliseks õppebaasiks sai kopsukliinik, ainult et ajaga suurenes nii osalejate kui ka riikide arv. Dr Manfred Danilovitši sõnul võttis 20-aastase perioodi vältel kursusest osa 486 osavõtjat 22-st erinevast riigist. „Pean märkimisväärseks, et osalenud on 54 Eesti pulmonoloogi ning ka üle 15 lektori on olnud Eestist – nii Tartu Ülikooli Kliinikumist, Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Tervise Arengu Instituudist kui ka Ida-Virumaalt," lausub dr Danilovitš. Lisaks Eesti lektoritele esinesid loengutega üle 30 Baltimaade, Soome, WHO, Rahvusvahelise Kopsuhaiguste ja Tuberkuloosi Vastu Võitlemise Ühingu (UNION) ning mitmete teiste tuntud organisatsioonide eksperdid. Erinevate riikide lektorite poolt toodi koju kätte kaasaegse tuberkuloosikontrolli uuemad seisukohad, tutvustati uusi diagnostika- ja ravivõimalusi. Algusaastate temaatika keskendus peamiselt tavatuberkuloosile, hiljem ravimresistentse tuberkuloosi probleemidele ning tuberkuloosi ja HIV nakkuse koosesinemisele, samuti tuberkuloosi seostele alkoholismi ja narkomaaniaga."
Lisaks kliinilistele küsimustele, käsitleti kõigil koolitustel infektsioonikontrolli tähtsust, seda nii haiglasise nakkuse leviku kui personali kaitse osas. Külastati ka haiglaid ja tutvuti Eesti tervishoiu korraldusliku poolega. Dr Danilovitši sõnul said osavõtjad ideid, kuidas enda riigis midagi muuta ja seda nii arstide vaatevinklist kui ka õdede töö suhtes. „Pean väga oluliseks seda, et alates 2001. aastast toimusid 10 aasta jooksul koolitused ka paralleelselt õdedele," märgib doktor.
Eesti ja Soome koostöö
Tuberkuloosi kursuse korraldamisel on olnud suurim tugi just meie naaberriigil Soomel. Kõigil aastatel koordineeriti kursust nii Eesti kui Soome poolt. Eestist aastatel 1996–2006 prof emer Heinart Sillastu ning 2007–2015 tuberkuloosi osakonna juhataja dr Manfred Danilovitš. Soomepoolne koordinaator oli Filha (Hengitys ja Terveyse/Finnish Lung Health Association), kelle poolt lisaks sisulistele teadmistele oli ka märkimisväärne organisatoorne ja rahaline toetus. „Hiljem, kui Eesti astus Euroopa Liitu ning rahastamisallikad ja –võimalused muutud, panid kursuse toimumisele õla alla osalevate riikide tuberkuloosi kontrolliga tegelevad sponsororganisatsioonid, kuigi Filha jäi alati põhipartneriks," räägib dr Danilovitš.
Kursuse rahvusvaheline mõju
„Meie kursus polnud kunagi poliitiline, olenemata ümbritsevast olukorrast. Keskendusime meditsiinile ning mitmete Ida-Euroopa, Kesk-Aasia ja Venemaa arstide arusaamu tuli pidevalt muuta." Dr Danilovitši möönab, et eriti just õetöö osas – näiteks pole just lihtne panna „idapoolsete riikide" tunnustatud arste kohanema sellega, et õde ei ole pelgalt käsutäitja, vaid saab mitmed protseduurid, küsitlused ning lihtsamad raviotsused ära teha ise.
Meie oludes on just õde sageli see, kes tegeleb enamuse ajast tuberkuloosi patsiendiga ning ka vastutab. Ta lisab, et tagasiside põhjal hinnati lisaks kursuse heale tasemele väga ka omavahelist suhtlemist – enda emakeeles ravijuhtumite arutlemist, kogemuste vahetamist ja uute kontaktide tekkimist.
„Mina pean kursuse üheks suurimas mõjufaktoriks seda, et Tartus käinud arstid said võimaluse enda kodumaal teha jätkukoolitusi. Kindlasti polnud kõikides riikides võimalik kohe omandatut 100%-liselt rakendada, ent peaasi, et me suutsime inimesi motiveerida uuenduste tegemiseks ning pakkusime välja ideid, mida oli koolitatutel võimalik ise kohapeal proovida," arutleb dr Marfred Danilovitš.
Iga hea asi saab kord otsa
Eestis toimunud rahvusvaheline tuberkuloosikontrolli kursus on maailmas üks vanimaid järjepidevalt toimunud tuberkuloosi koolitusi. Olgugi, et venekeelseid kursusi oli ja on endiselt väga vaja, otsustati pärast 20ndat juubeliüritust koos Soomega, et see jääb viimaseks. „Olukord on muutunud – kursus kestis alguses 2 nädalat, hiljem 8 päeva, aga ka see on pikk aeg töölt eemalolemiseks. Euroopa regioonis on tuberkuloosikontrolli starteegia uuenemas ning ilmselt oleks vajadus ka koolituste formaadi muutmiseks. Samas peab tõdema, et korralduslikku poolt mõjutas finantsolukord maailmas ning üha raskem oli leida sponsoreid," arutleb dr Danilovitš.
Olgu artikli lõppu öeldud, et ka dr Manfred Danilovitš ise võttis sügisel ette muutuse ning töötab 1. septembrist kliinikumis arst-konsultandina. „Jah, tegin aasta tagasi sellise otsuse. Nüüd saan keskenduda rohkem rahvusvahelisele tööle WHO juures, kus olen aastaid esindanud Eestit mitmetes töögruppides. Alates 2015. aastast on mul võimalus WHO nõukoja liikmena (Strategic and Technical Advisory Group for Tuberculosis) osaleda globaalse tuberkuloosipoliitika väljatöötamisel ning jätkata tööd neis samades riikides, kellega 20 aasta jooksul on koolituste käigus tekkinud väga head sidemed. Ühtlasi jään osalema ka Eesti tuberkuloosikontrolli koordineerimisel."
Dr Manfred Danilovitšiga vestles Helen Kaju