Maikuu alguspäevil külastasid kõrvakliiniku juhataja Priit Kasenõmm, dr Katrin Kruustük ja programmeerija Piret Zimmer Suurbritanniat. Lisaks tutvusid Manchesteri Ülikooli audioloogia magistriprogrammiga ka Eesti Kõrva-Nina-Kurguarstide ja Pea- ja Kaelakirurgide Seltsi president dr Marek Metsmaa ja dr Liina Luht Eesti Audioloogia Seltsi juhatusest. Audiere juhatust esindasid Anne Maisvee ja Sirle Karu.

Piret Zimmeri sõnul oli peamine eesmärk tutvuda audioloogia eriala korraldusega nii õppe kui ka praktilise töö poole pealt. „Nõukogude ajal oli meil Eestis erialana surdoloogia, mis taasiseseisvumise järgselt kadus. Seejärel tegeleti küll edasi kuulmise ja tasakaaluprobleemidega, kuid audioloogiaalast väljaõpet hetkel Eestis ei eksisteeri ning kõrva-nina-kurgu arstid, meditsiiniõed ja implantaatide programmeerija täiendavad ennast iseseisvalt või välisriikides nn tööpaigakoolitustel."

Dr Katrin Kruustüki sõnul oli väga huvitav visiit Liverpooli Alder Hey Hospitali, kuna tema tegevusvaldkonda kuuluvad just väikesed, kuulmispuuetega patsiendid. „Tegemist on ühe suurima lastehaiglaga Euroopas, kus teenindatakse üle 200 000 lapse aastas. Haigla ühendab 20 eriala, olles samas ka õppeasutuseks 550-le arstitudengile ja 400-le keskmeditsiinitudengile aastas. Eraldi üksusena tegutseb laste audioloogia ja audiovestibulaarne osakond, kus patsientideks on lapsed sünnist kuni 19. eluaastani," kirjeldas dr Kruustük. „Saime mõtteid laste kuulmisuuringute läbiviimiseks ja ka kuuldeaparaatide sobitamiseks. Väga huvitav oli video head impulse test, mida kasutatakse laste tasakaaluprobleemide diagnoosimiseks."

Dr Kruustüki sõnul kõneleb tehniliste võimaluste areng audioloogide vajalikkusest ise:

„Sisekõrva implantatsioonidega alustati Eestis 2000. aastal, 2004 käivitati vastsündinute kuulmisskriiningu programm ning aastal 2009 alustati luukuulmisimplantaatide implanteerimisega. Kiire arengu tõttu polnud praegune süsteem enam jätkusuutlik ning 2011. aastal alustati kodanikualgatuse korras võimaluste otsimist kaasaegsete audioloogide koolitamiseks. Sealt edasi toimus 29.03.2012 esimene audioloogia päev, et propageerida seda eriala tudengite seas ja leida kandidaate audioloogia stipendiumile õpinguteks Suurbritannias. MTÜ Audiere alustas stipendiumi rahastamiseks heategevuskampaaniat ning 2014. ja 2015. aastal võttis ka juba haridus- ja teadusministeerium osaliselt üle Suurbritannias toimuvate õpingute finantseerimise."

Küsimuse peale, miks valiti külastamiseks just Suurbritannia, ütles Piret Zimmer, et lisaks Manchesteri Ülikooli Psühholoogiliste Teaduste Instituuti ja Manchesteri Ülikooli Kliinikumi (Royal Infirmary) Kõrvakliiniku külastamisele kohtuti ka kahe Eesti audioloogia eriala õppijaga. „Hetkel tudeerib Suurbritannias kaks stipendiaati – kõrva-nina-kurguhaiguste resident dr Maret Lepplaan ning Tartu ülikoolis eripedagoogika bakalaureuseõppe läbinud Maris Kruusmaa. Saime võimaluse tutvuda ka nende kliinilise praktika baasidega Liverpoolis, milleks olid Aintree Haigla ning Alder Hey lastehaigla kõrva-nina-kurgu kliinik," selgitas Piret Zimmer.

„Manchesteri Royal Infirmary kõrva-nina-kurgu audioloogiakeskuse tegevusvaldkond oli väga muljetavaldav – lähenetakse kompleksselt nii kuulmisprobleemidega kui tasakaaluprobleemidega patsientidele ning toimib tugev toetussüsteem (nt füsioteraapia tasakaaluprobleemide puhul). Tegeldakse ka auditiivse info töötlemishäirega patsientidega, õpiraskustega patsientidega, tinnitusteraapiaga, on olemas auditiiv-verbaalse teraapia terapeut jne," kirjeldas dr Kruustük. Ta lisas, et avarad, nõuetekohased ruumid, rahulik töökeskkond, tipptasemel aparatuur ning 2-tunnine patsiendi esmase vastuvõtu aeg tagavad hea teeninduse. Manchesteri Royal Infirmary audioloogiakeskuses on sisekõrvaimplantatsiooni patsiente üle 2000, aastas tehakse umbes 100 implantatsiooni. Alates 1994. aastast siirdatakse keskuses ajutüveimplantaate, esimene pediaatriline patsient opereeriti 2006. aastal.

Dr Katrin Kruustüki sõnul kannatab Eestis 16% elanikkonnast kuulmislanguse all. „See on diabeedi järel teisel kohal olev terviseprobleem," rõhutas ta.

Kliinikumi Leht

Kuidas arendada audioloogiat Eestis?
• Kõrva-nina-kurguhaiguste eriala arengukava (2012 a) käsitleb muu hulgas ka audioloogia kui kõrva-nina-kurguhaiguste alaeriala personalivajadust. Audioloog oleks bakalaureuse, magistri või doktorikraadiga tervishoiutöötaja, kelle töövaldkonnaks on kuulmise ja tasakaalu, tinnituse ja hüperakuusise ning auditoorse töötlemise häiretega patsientidega tegelemine – diagnostika ja rehabilitatsioon.
• 12. detsembril 2014 loodi MTÜ Eesti Audioloogia Selts, mille üheks eesmärgiks on audioloogia kui eriala arendamine, tunnustamine ning eesmärgi saavutamiseks osaleb selts audioloogia eriala programmide ja kutsestandardite väljatöötamisel ning erialases litsentseerimises.
• 28. mail 2015 kogunes kutsekojas Tervishoiu ja Sotsiaaltöö kutsenõukogu, kus kutsenõukogu poolt kiideti heaks taotlus audioloogi kutsestandardi koostamiseks.
• Eesmärk on välja töötada audioloogi kutsestandard, mille alusel pannakse kokku bakalaureuse õppekava (EQF tase 6). Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga on peetud läbirääkimisi ja ideaalis võiks toimuda audioloogide koolitamine just seal. Euroopa keskmine vajadus audioloogide järele on 1:14 000 elaniku kohta.
• Kõrgema etapi kõrva-nina-kurgu audioloogia keskuste jaoks jätkub magistriõpingute korraldamine Suurbritannias (EQF tase 7). Vajalik on audioloogia kui eriala/nimetuse tunnustamine terviseameti poolt.