29. märtsil 2005. aastal loodi psühhiaatriakliiniku psühhiaatriaosakonna juurde 6-kohaline palatiplokk söömishäiretega patsientidele. Tänaseks on keskus tegutsenud kümme aastat.
Kui tegevust alustasime söömishäirete keskuse nime all, siis alates käesoleva aasta jaanuarist kanname üldpsühhiaatria keskuse söömishäirete osakonna nime. Osakonna loomine on ennast igati õigustanud, kuna on olnud siiani ainus statsionaarne mitmeetapiline teenust pakkuv raviüksus Eestis. Meie patsientideks on raskemad ja keerulisemad söömishäirete juhtumid. Käesoleval ajal on avatud 8 voodikohta ja 1 päevaravi koht.
Peamiselt tegeleme anorexia nervosa ja bulimia nervosa haigetega ja selle ajaperioodi vältel oleme ravinud 695 patsienti. Viimastel aastatel on suurenenud komorbiidsete juhtumite arv. Sageli on haigusseisundid varasemast raskemad hõlmates nii psüühika- kui kehalise seisundi häireid. Kohati on häired eluohtlikud ja/või kroonilised, mis mõjutavad oluliselt noore inimese edasist elukvaliteeti. Ravile pöördujad on enamasti noored naised, kuid viimastel aastatel on pöördujate seas ka mehi. Söömishäiretega patsientide ravis on oluline tagada järjepidevus. See tähendab, et statsionaari etapile järgneb päevaravi ja seejärel ambulatoorne osa. Ravi on kohati pikk, ulatudes 3–5 kuuni. Teenindame patsiente alates 16. eluaastast. Ravi tõhususe tagamiseks on meil olnud vajalik koostööd teha teiste erialade spetsialistidega – sisearstide, endokrinoloogide, lastearstidega jt. Igapäevaselt töötavad meil psühhiaatrid, kiinilised psühholoogid õed ja füsioterapeut. Füsioteraapias teevad patsiendid spetsiaalseid kehatajuharjutusi (Bacic Body Awareness Therapy), mida füsioterapeut käis õppimas Norras. Meie keskuses on suur osakaal õdede tööl, kes oskavad patsientidel esinevate raskuste ja hirmude korral pidevat toetust jagada. Õed jälgivad igapäevaselt patsientide toitumist ning vajadusel nõustavad toitumisalaselt. Kolmel korral nädalas viivad õed läbi grupiteraapiat, mille raames kord nädalas küpsetatakse ühiselt või käiakse väljas oodet söömas. Uuenduseks on õdede iseseisev ambulatoorne vastuvõtt, kus nad jälgivad patsiendi kehalist ja psüühilist seisundit ning jälgivad ja nõustavad nende toitumisharjumusi.
Ambulatoorses osakonnas töötab söömishäirete kabinet, kus võtavad vastu nii arstid kui ka õed. Kümne aasta jooksul oleme omandanud mitmeid kogemusi, et paremini toime tulla keeruliste patsientidega.
Söömishäired on järjest kasvav ja nooremale eagrupile kanduv haiguste osa maailmas ning spetsialiseeritud üksusi nende ravimiseks on vähe. Patsiendid tunnevad söömishäirete osakonnas ennast paremini kui üldpsühhiaatria osakondades. Järjest kasvav nõudlus on tinginud ka järjekorra meie osakonda. Huvi patsientide suunamise vastu meie osakonda on tundnud ka Läti, Leedu ja Valgevene kolleegid. Söömishäirete osakond teeb koostööd ka Stockholmi söömishäirete kliinikuga, mis on kõige suurem Skandinaavias.
Osakonnas on käimas mitu teadusuuringut ning osakond on õppebaasiks residentidele ja õdedele. Heaks uudiseks on mitme noore arsti tööleasumine osakonda ning edasine soov töövaldkondi laiendada. Käesoleval ajal on nõudlus olemas, kuid tegevust on hakanud piirama ruumide vähesus ja kitsikus. Edaspidi oleks vaja laiendada päevakeskuse tööd, integreerida laste- ja noorukite söömishäirete ravi ning tõhustada ambulatoorset tööd. Soovime kõikidele töötajatele jaksu ja jõudu nende tänuväärses töös!
Anu Järv
Üldpsühhiaatria keskuse vanemarst-õppejõud
Ester Sikk
Söömishäirete osakonna õde